8.8.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 211/9

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1368,

6. august 2015,

milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamiseks seoses toetusega mesindussektorile

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 57 esimese lõigu punkte a ja c ning teist lõiku ja artikli 223 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 58 lõiget 4, artikli 63 lõike 5 esimese lõigu punkti b ja teist lõiku ning artikli 64 lõike 7 esimese lõigu punkti a ja teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 asendati nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007 (3) ning sätestati uued eeskirjad, mis käsitlevad toetusi mesindussektoris. Samuti anti selle määrusega komisjonile õigus võtta kõnealuses küsimuses vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks, et tagada toetuste korra sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleb selliste õigusaktidega võtta vastu teatavad eeskirjad. Kõnealuste aktidega tuleks asendada komisjoni määrus (EÜ) nr 917/2004 (4). Kõnealune määrus tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2015/1366 (5).

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 55 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid võivad koostada mesindussektori kolmeaastaseid riiklikke programme („mesindusprogrammid”). Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 55 lõikele 3 peavad liikmesriigid, kes seda võimalust kasutavad, korraldama oma mesindussektori tootmis- ja turustusstruktuuri uuringuid. On vaja kindlaks määrata, milliseid elemente need programmid ja uuringud peaksid sisaldama.

(3)	Komisjon peab liikmesriikide esitatud mesindusprogrammid heaks kiitma. Seepärast on vaja kehtestada tähtaeg, mille jooksul liikmesriigid peavad programmidest teatama, ning menetlus, mille alusel komisjon kõnealused programmid heaks kiidab.

(4)	Kuna mesindussektor hõlmab suurt hulka väiketootjaid, peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema mesindusprogrammid pärast heakskiidu saamist üldsusele kergesti kättesaadavaks.

(5)

Selleks et mesindusprogramme saaks paindlikult rakendada ja halduskoormust piirata, peaksid liikmesriigid saama nende programmide rakendamise jooksul muuta programmis sisalduvaid meetmeid tingimusel, et kavandatud aastaeelarve ülemmäära ei ületata ja et liidu rahaline toetus programmidele ei ületa 50 % liikmesriikide kantavatest kuludest. Siiski on asjakohane sätestada menetlusnormid programmis tehtavate oluliste muudatuste suhtes.

(6)

Liikmesriigid peaksid korraldama järelevalve mesindusprogrammide rakendamise üle. Liikmesriikide kohaldatav järelevalvemenetlus peaks olema kooskõlas üldpõhimõtetega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 59. Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama kõnealusest menetlusest koos programmidega.

(7)

Et teha kindlaks, kas liidu rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud, peaksid osalevad liikmesriigid tegema haldus- ja kohapealseid kontrolle. Kohapealsete kontrollide puhul peaksid liikmesriigid tagama, et kontrollitakse vähemalt 5 % abi taotlejaist. Liikmesriigid peaksid koostama kõigi taotlejate alusel kontrollvalimi, mis hõlmab juhusliku valiku teel valitud osa, et saada representatiivne veamäär, ning riskipõhiselt valitud osa, mis peaks keskenduma valdkondadele, kus vearisk on kõige suurem.

(8)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 54, 58 ja 63 sätestatud liidu finantshuvide kaitse üldeeskirjadega peaksid liikmesriigid eeskirjade eiramiste puhuks kehtestama asjakohase heastamise ja karistuste korra, mille alusel nõuda tagasi kõik alusetult makstud summad koos intressidega, mis arvutatakse vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 908/2014 (6). Liikmesriigid peaksid komisjonile teatama kõnealusest korrast koos programmidega.

(9)	Iga mesindusaasta peaks hõlmama ajavahemikku, mis võimaldab liikmesriikidel teha mesindusmeetmetega seotud kontrolle.

(10)

Selleks et hinnata mesindusprogrammide mõju, võttes samal ajal arvesse vajadust piirata liikmesriikide ja mesindussektori halduskoormust, peavad liikmesriigid esitama komisjonile rakendamise aastaaruande, mis sisaldab kulude koondarvestust, ning saavutatud tulemusi, kasutades iga programmi meetme kohta konkreetseid tulemusnäitajaid.

(11)

Mesindusprogrammide rakendamise vältel tuleks tagada kooskõla mesindusprogrammides ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (7) kohastes maaelu arengu programmides sisalduvate meetmete vahel. Selleks peaksid liikmesriigid oma mesindusprogrammides kirjeldama kriteeriume, mis nad on kehtestanud selleks, et vältida mesindusprogrammide topeltrahastamist määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 55 kohase mesindussektori toetuse ja määruse (EL) nr 1305/2013 kohase maaelu arengu toetuse kaudu.

(12)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega sätestatakse rakenduseeskirjad, millega reguleeritakse liidu abi mesindussektori riiklikke programme, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 55 („mesindusprogrammid”).

Artikkel 2

Mesindusaasta

Mesindusprogrammi kohaldamisel mõistetakse „mesindusaasta” all 12 järjestikust kuud alates 1. augustist kuni 31. juulini.

2. PEATÜKK

MESINDUSPROGRAMMID

Artikkel 3

Mesindusprogrammidest teatamine

Iga liikmesriik teatab komisjonile oma ettepanekust kogu tema territooriumit hõlmava ühe konkreetse mesindusprogrammi kohta hiljemalt selle aasta 15. märtsil, mis eelneb programmi esimesele mesindusaastale.

Artikkel 4

Mesindusprogrammide sisu

Mesindusprogrammides peavad sisalduma lisas loetletud andmed.

Artikkel 5

Mesindusprogrammide heakskiitmine

1.   Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 57 esimese lõigu punktile c peab komisjon mesindusprogrammid heaks kiitma hiljemalt selle aasta 15. juunil, mis eelneb asjaomase mesindusprogrammi esimese mesindusaasta algusele.

2.   Heakskiidetud mesindusprogrammid tehakse üldsusele kättesaadavaks komisjoni veebisaidil.

Artikkel 6

Mesindusprogrammide muutmine

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid mesindusaasta jooksul muuta oma mesindusprogrammis sisalduvaid meetmeid, näiteks kehtestades või tühistades meetmeid või tegevuse liike, kehtestades muudatusi meetmete kirjelduses või meetmete rahastamiskõlblikkuse tingimustes või kandes üle rahalisi vahendeid programmi ühest meetmetest teise, tingimusel et kõnealused meetmed vastavad jätkuvalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 55 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

Iga meetme rahalisi piire võib muuta, kui ei ületata ettenähtud aastakulude ülemmäära ja kui liidu toetus mesindusprogrammidele ei ületa endiselt 50 % kulutustest, mis liikmesriigid kannavad seoses heakskiidetud programmidega.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile taotlustest muuta mesindusprogramme nii, et kehtestatakse uus meede või tühistatakse mõni meede, ning komisjon peab kõnealused taotlused heaks kiitma enne muudatuste rakendamist.

3.   Lõikes 2 osutatud taotlused peab komisjon heaks kiitma vastavalt järgmisele menetlusele:

a)	konsulteeritakse esindusorganisatsioonidega, kes tegid mesindusprogrammide koostamisel liikmesriikidega koostööd;

b)	kui komisjon ei ole taotluse saamisele järgnenud 21 tööpäeva jooksul taotluse kohta märkusi teinud, loetakse muudatus heakskiidetuks. Kui komisjon on märkusi teinud, loetakse muudatus heakskiidetuks niipea, kui liikmesriik on teavitanud komisjoni, et märkusi on täielikult arvesse võetud

3. PEATÜKK

LIIDU PANUS

Artikkel 7

Kulude abikõlblikkus ja maksed

Liidu rahastamise tingimustele vastavad üksnes sellised kulud, mis on tekkinud liikmesriigi mesindusprogrammis sisalduvate meetmete rakendamisel.

Iga mesindusaasta jooksul rakendatud meetmetega seotud maksed liikmesriigilt toetusesaajatele tuleb sooritada iga mesindusaasta sellise 12-kuulise perioodi jooksul, mis algab 16. oktoobril ja lõpeb järgmise aasta 15. oktoobril.

4. PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA KONTROLLID

Artikkel 8

Kontrollid

1.   Liikmesriigid peavad kontrollima vastavust liidu rahastamise tingimustele. Kõnealune kontrollimine hõlmab haldus- ja kohapealseid kontrolle, mille puhul järgitakse määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 59 sätestatud üldpõhimõtteid.

2.   Kohapealsete kontrollide puhul nõuavad liikmesriigid, et kontrollitakse järgmist:

a)	mesindusprogrammis sisalduvate meetmete, eelkõige investeerimist ja teenuseid käsitlevate meetmete nõuetekohast rakendamist;

b)	tegelikult kantud kulusid, mis on vähemalt samaväärsed taotletud rahalise toetusega;

c)	vajaduse korral deklareeritud mesitarude arvu, mis on kooskõlas taotleja peetavate mesitarude arvuga, võttes arvesse mesiniku esitatud täiendavaid andmeid tegevuse kohta asjaomase mesindusaasta jooksul.

3.   Kohapealsete kontrollide puhul peaksid liikmesriigid tagama, et kontrollitakse vähemalt 5 % nende mesindusprogrammide raames toetuse taotlejaist.

Kõigi taotlejate alusel koostatakse kontrollvalim, mis hõlmab järgmist:

a)	juhuslikult valitud taotlejate osa, et saada representatiivne veamäär;

b)	riskianalüüsi alusel valitud taotlejate osa, mis põhineb järgmistel kriteeriumidel: i) toetusesaajatele eraldatud summa; ii) mesindusmeetmete raames rahastatavate meetmete laad; iii) eelnenud kohapealsete kontrollide tulemused; iv) muud kriteeriumid, mille määravad kindlaks liikmesriigid.

Artikkel 9

Alusetult tehtud maksed ja karistused

1.   Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 1, artikli 58 lõike 1 punkti e või artikli 63 lõike 3 alusel tagasi nõutavale alusetult makstud summale lisanduv intress arvutatakse vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artiklile 27.

2.   Pettuse või raske hooletuse korral, mille eest toetusesaaja on vastutav, peab ta lisaks saadud alusetult makstud summade ja nendele lisanduva intressi tagasimaksmisele vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 63 lõikele 3 maksma summa, mis on võrdne algselt makstud summa ja selle summa vahega, millele toetusesaajail on õigus.

5. PEATÜKK

TEATAMIST JA AVALDAMIST KÄSITLEVAD EESKIRJAD

Artikkel 10

Rakendamise aastaaruanne

1.   Alates 2018. aastast esitavad osalevad liikmesriigid iga aasta 15. märtsiks komisjonile eelmise mesindusaasta kohta oma mesindusprogrammi kohaldamist käsitleva rakendamise aastaaruande.

2.   Rakendamise aastaaruandes peavad sisalduma järgmised elemendid:

a)	mesindusaasta jooksul tehtud kulutuste koondarvestus (eurodes) meetmete kaupa;

b)	saavutatud tulemused iga rakendatud meetme jaoks kehtestatud tulemusnäitajate abil.

Artikkel 11

Tarude arvust teatamise kuupäev

Delegeeritud määruse (EL) 2015/1366 artiklis 3 osutatud teade esitatakse alates 2017. aastast iga aasta 15. märtsiks.

Artikkel 12

Eeskirjad teadete kohta

Käesoleva määruse artiklites 3, 6, 10 ja 11 osutatud teated esitatakse kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (8).

Artikkel 13

Koondandmete avaldamine

Komisjon teeb oma veebisaidil avalikult kättesaadavaks koondandmed järgmise kohta:

a)	selliste mesitarude arv, millest on teatatud kooskõlas artikliga 11;

b)	rakendamise aastaaruanded, millest on teatatud kooskõlas artikliga 10;

c)	lisa punktis 3 osutatud mesindussektori tootmis- ja turustamisstruktuuri uuring, mis sisaldub vastavalt artiklile 3 teatatud mesindusprogrammis.

6. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 917/2004, 29. aprill 2004, mesinduse valdkonnas võetavaid abinõusid käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 797/2004 üksikasjalike rakenduseeskirjade kohta (ELT L 163, 30.4.2004, lk 83).

(5)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1366, 11. mai 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses abiga mesindussektorile (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3).

(6)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 908/2014, 6. august 2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega (ELT L 255, 28.8.2014, lk 59).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(8)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

---

---