Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015R0445

Komisjoni määrus (EL) 2015/445, 17. märts 2015 , millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehniliste nõuete ja haldusmenetluste osas EMPs kohaldatav tekst

OJ L 74, 18.3.2015, p. 1–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/445/oj

18.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/445,

17. märts 2015,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehniliste nõuete ja haldusmenetluste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 6 ja artikli 8 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 1178/2011 (2) on sätestatud tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused.

(2)

Mõned liikmesriigid on seisukohal, et määruse (EL) nr 1178/2011 teatavad sätted tekitavad neile või sidusrühmadele tarbetut ja ebaproportsionaalset haldus- või majanduskoormust, ja on teatanud oma kavatsusest lubada teha erand teatavate nõuete suhtes vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikele 6.

(3)

Euroopa Lennundusohutusamet on pärast kõnealuste kavandatavate erandilubade analüüsimist koostanud komisjonile asjakohase soovituse selle kohta, kas need load vastavad kohaldatavatele tingimustele.

(4)

Liikmesriigid ja üldlennunduse sidusrühmad on välja selgitanud ka teatavad nõuded, mis on nende arvates asjakohaste toimingute ja nendega seotud riskide seisukohalt ebaproportsionaalsed.

(5)

Peale selle on määruses (EL) nr 1178/2011 leitud ka mitu keelelist viga, mis tekitavad soovimatuid probleeme kõnealuse määruse rakendamisel.

(6)

Seega tuleks määrusega (EL) nr 1178/2011 kehtestatud nõudeid muuta, et sätestada erandid, millel on selge eeskirju kehtestav mõju, leevendada teatavaid üldlennundussätteid ja parandada mõned keelelised vead.

(7)

Lisaks on liikmesriikide ja sidusrühmade tagasiside põhjal jõutud järeldusele, et määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisas esitatud nõuded võivad selliste koolitusorganisatsioonide puhul, kes pakuvad vaid kergõhusõidukipiloodi loa, erapiloodiloa, õhupallipiloodiloa ja purilennukipiloodiloa saamiseks vajalikku koolitust, olla asjakohaste toimingute ja nendega seotud riski seisukohalt ebaproportsionaalsed.

(8)

Seepärast leiavad liikmesriigid ja sidusrühmad, et on vaja rohkem aega, et töötada üldlennundustoimingute jaoks välja asjakohasemad eeskirjad, mis oleksid paremini kooskõlas kõnealuse sektori tegevusega, leevendamata seejuures ohutusstandardeid.

(9)

Selleks et anda piisavalt aega eespool nimetatud eeskirjade väljatöötamiseks, tuleks määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa sätete kohaldamise tähtaega pikendada 2018. aasta 8. aprillini nende koolitusorganisatsioonide puhul, kes pakuvad koolitust vaid selliste siseriiklike lubade saamiseks, mille võib muuta FCL osa kohaseks kergõhusõidukipiloodi loaks, õhupallipiloodiloaks ja purilennukipiloodi loaks.

(10)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1178/2011 vastavalt muuta.

(11)

Kuna komisjoni määrus (EL) nr 290/2012, (3) millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, sisaldab autonoomset sätet määruse (EL) nr 1178/2011 VI ja VII lisa kohaldamise kohta, tuleks õiguskindluse ja selguse tagamiseks ka kõnealust sätet muuta.

(12)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 kohaselt asutatud Euroopa Lennundusohutusameti komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni määrust (EL) nr 1178/2011 muudetakse järgmiselt:

1)

artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 12 kohaldamist ning juhul, kui ELi ja kolmanda riigi vahel ei ole piloodilubade väljaandmist käsitlevaid lepinguid sõlmitud, võivad liikmesriigid tunnustada kolmandate riikide poolt või nende nimel välja antud lube, pädevusmärkeid või tõendeid/tunnistusi ja nendega seotud tervisetõendeid vastavalt käesoleva määruse III lisa sätetele.”

;

2)

artikli 10a lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   JAR-nõuetele vastavatel koolitusorganisatsioonidel on lubatud pakkuda koolitust FCL osa nõuetele vastava erapiloodiloa (PPL) ja sellega seotud registreeritud pädevusmärgete ning kergõhusõidukipiloodi loa (LAPL) saamiseks kuni 8. aprillini 2018, ilma et nad peaksid vastama VI ja VII lisas sätestatud nõuetele, tingimusel et kõnealused koolitusorganisatsioonid on registreeritud enne 8. aprilli 2015.”

;

3)

artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada I lisa järgmisi sätteid kuni 8. aprillini 2015:

a)

vertikaalstardiga õhusõiduki ja õhulaeva piloodi lube käsitlevad sätted;

b)

punkti FCL.820 sätted;

c)

kopterite puhul J alajao 8. jao sätted;

d)

J alajao 11. jao sätted.”

;

b)

lisatakse lõige 2a:

„2a.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada I lisa järgmisi sätteid kuni 8. aprillini 2018:

a)

purilennuki- ja õhupallipiloodi lube käsitlevad sätted;

b)

B alajao sätted;

c)

punktide FCL.800, FCL.805 ja FCL.815 sätted;

d)

J alajao 10. jao sätted.”

;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada käesoleva määruse sätteid kuni 8. aprillini 2016 nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud kolmas riik, mis on seotud määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktis b või c täpsustatud õhusõiduki mitteärilise lennutegevusega.”

;

4)

I, II, III, VI ja VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisadele.

Artikkel 2

Komisjoni määruse (EL) nr 290/2012 artikli 2 lõike 2 punkt f jäetakse välja.

Artikkel 3

1.   Käesolev määrus jõustub 8. aprillil 2015.

2.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse I lisa punktide FCL.315.A, FCL.410.A ja FCL.725.A muudatusi alates 8. aprillist 2018.

3.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada kuni 8. aprillini 2018 käesoleva määruse VI ja VII lisa sätteid nende koolitusorganisatsioonide suhtes, kes pakuvad koolitust vaid selliste riiklike lubade saamiseks, mille võib kooskõlas määruse (EL) nr 1178/2011 artikli 4 lõikega 3 muuta FCL osa kohaseks kergõhusõidukipiloodi loaks (LAPL), purilennukipiloodiloaks (SPL) või õhupallipiloodiloaks (BPL).

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, 3. november 2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EL) nr 290/2012, 30. märts 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 100, 5.4.2012, lk 1).


I LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punkt FCL.065 asendatakse järgmisega:

„FCL.065   60-aastaste ja vanemate loaomanike õiguste piiramine ärilises lennutranspordis

a)

Vanus 60–64 aastat. Lennukid ja kopterid. 60-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina, välja arvatud juhul, kui ta on mitmepiloodimeeskonna liige.

b)

Vanus 65 aastat. 65-aastane või vanem piloodiloa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhusõiduki piloodina, välja arvatud juhul, kui tal on õhupalli- või purilennukipiloodi luba.

c)

Vanus 70 aastat. 70-aastane või vanem õhupalli- või purilennukipiloodi loa omanik ei tohi tegutseda ärilises lennutranspordis kasutatava õhupalli või purilennuki piloodina.”

2)

Punkt FCL.105.B asendatakse järgmisega:

„FCL.105.B   Kergõhupalli piloodi luba (LAPL(B)) – õigused

Kergõhupalli piloodi loa omanikul on õigus kaptenina juhtida kuumaõhupalle või kuumaõhulaevu kesta mahuga kuni 3 400 m3 ja gaasiõhupalle kesta mahuga kuni 1 260 m3 ning võtta õhupalli pardale kuni kolm reisijat, mis tähendab, et õhusõiduki pardal ei tohi kunagi olla üle nelja inimese.”

3)

Punkti FCL.210.A alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennuki erapiloodi loa taotlejad peavad olema läbinud vähemalt 45 tundi lennuõpet lennukitel või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukitel ja sellest viis tundi võib olla läbitud lennutreeningseadmel, sealhulgas vähemalt:

(1)

25 tundi instruktoriga lennuõpet ja

(2)

10 tundi soololennuaega instruktori järelevalve all, sealhulgas vähemalt viis tundi soololennuna toimuvaid marsruutlende ning vähemalt üks marsruutlend vähemalt 270 km (150 meremiili) kaugusele, mille käigus tehakse täieliku peatumisega maandumised kahel muul lennuväljal kui lähtelennuväli.”

4)

Punkt FCL.230.B asendatakse järgmisega:

„FCL.230.B   õhupalli piloodi luba – hiljutise lennukogemuse nõuded

a)

Õhupalli piloodi loa omanikud võivad loast tulenevaid õigusi kasutada üksnes tingimusel, et nad on eelnenud 24 kuu jooksul ühes õhupalliklassis:

(1)

lennanud vähemalt kuus lennutundi kaptenina, mis muu hulgas hõlmab kümmet starti ja maandumist, ja

(2)

teinud ühe instruktoriga õppelennu vastava klassi õhupallil;

(3)

kui pilootide kvalifikatsioon võimaldab lennata mitmes õhupalliklassis, peavad nad lisaks olema eelnenud 24 kuu jooksul lennanud asjaomases klassis vähemalt kolm lennutundi, sealhulgas teinud kolm starti ja maandumist.

b)

Õhupalli piloodi loa omanikud võivad juhtida üksnes samasse õhupalligruppi kuuluvat õhupalli, mida kasutati õppelennuks, või väiksema pallikestamahuga õhupalligruppi kuuluvat õhupalli.

c)

Õhupalli piloodi loa omanikud, kes ei vasta alapunkti a nõuetele, peavad enne oma õiguste kasutamise jätkamist tegema järgmist:

(1)

sooritama kontrollpiloodi osavõtul lennuoskuse tasemekontrolli vastava klassi õhupallil või

(2)

sooritama alapunkti a nõuete täitmiseks koos instruktoriga või soololennul instruktori järelevalve all täiendavaid lennutunde või starte ja maandumisi;

d)

alapunkti c alapunkti 1 puhul võib õhupalli piloodi loa omanik juhtida üksnes samasse õhupalligruppi kuuluvat õhupalli, mida kasutati tasemekontrolliks, või väiksema pallikestamahuga õhupalligruppi kuuluvat õhupalli.”

5)

2. jaos „Lennukite erinõuded” lisatakse D alajaole järgmine punkt „FCL.315.A Ametipiloodi luba – koolituskursus”:

„FCL.315.A   Ametipiloodi luba – koolituskursus

Ametipiloodi loa väljaandmiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja lennuõpe peavad sisaldama häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitust.”

6)

Punkti FCL.410.A alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Kursus. Teise piloodi loa taotleja peab olema läbinud teooriakoolituse ja lennukoolituse sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis vastavalt käesoleva osa 5. liitele. Teise piloodi loa väljaandmiseks vajalikud teoreetilised teadmised ja lennuõpe peavad sisaldama häireolukorra ennetamise ja lahendamise koolitust.”

7)

Punktile FCL.725.A lisatakse punkt c:

„c)

Mitmepiloodilennukid. Mitmepiloodilennukite tüübipädevuse saamiseks vajalik koolituskursus peab sisaldama häireolukorra ennetamise ja lahendamisega seotud teooria- ja lennuõpet.”

8)

Punkti FCL.740.A alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Ühe mootoriga ühepiloodiõhusõiduki klassipädevusmärgete pikendamine.

(1)

Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärked ja fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärked. Ühe kolbmootoriga lennukite klassipädevusmärgete või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärgete pikendamiseks peab taotleja tegema järgmist:

i)

pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva kolme kuu jooksul sooritama vastavas klassis käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli eksamineerija osavõtul või

ii)

pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva 12 kuu jooksul lendama vastavas klassis 12 lennutundi, mis muu hulgas hõlmab:

kuus tundi lendamist kaptenina;

12 starti ja 12 maandumist ning

vähemalt ühe lennutunni pikkust täienduskoolituslendu lennuinstruktoriga või klassipädevuse instruktoriga. Taotlejad vabastatakse kõnealuse täienduskoolituse sooritamise nõudest, kui nad on sooritanud klassi- või tüübipädevusega seotud lennuoskuse tasemekontrolli, lennueksami või atesteerimise mõnesse muusse klassi või tüüpi kuuluval lennukil.

(2)

Taotlejatel, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärge kui ka fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärge, võib pikendada mõlemat pädevusmärget, kui nad täidavad alapunkti 1 nõuded ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis.

(3)

Ühe piloodi ja ühe mootoriga turbopropellerlennukid. Ühe mootoriga turbopropellerlennukite klassipädevusmärke pikendamiseks peavad taotlejad pädevusmärke kehtivuse lõppkuupäevale eelneva kolme kuu jooksul sooritama kontrollpiloodile vastavas klassis käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli.

(4)

Taotlejatel, kellel on nii ühe kolbmootoriga lennukite klassi maismaapädevusmärge kui ka ühe kolbmootoriga lennukite klassi merelennupädevusmärge, võib pikendada mõlemat pädevusmärget, kui nad täidavad alapunkti 1 alapunkti ii nõuded ühes neist klassidest või kombineerituna mõlemas klassis. Mõlema klassi puhul tuleb vähemalt üks tund nõutavast lennuajast lennata kaptenina ja mõlemas õhusõidukiklassis tuleb sooritada vähemalt kuus nõuetega ette nähtud 12-st stardist ja maandumisest.”

9)

Punkti FCL.825 alapunkti g alapunkt 6 asendatakse järgmisega:

„6)

Mitme mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks vajalik lennuoskuse tasemekontroll ja alapunkti g alapunkti 2 alapunkti ii kohane õppelend sooritada mitme mootoriga lennukil. Kui piloodil on ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge, pikeneb või taastub kõnealuse lennuoskuse tasemekontrolliga ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge. Mitme mootoriga lennukil sooritatud õppelennuga täidetakse ka ühe mootoriga õhusõiduki instrumentaal-marsruutlennupädevusmärge nõue.”

10)

Punktile FCL.915 lisatakse alapunkt d:

„d)

Kui kogemuse arvestamist laiendatakse muudele õhusõidukitüüpidele, tuleb arvesse võtta asjakohaseid elemente, mis on kindlaks määratud osa 21 kohastes käitussobivuse andmetes.”

11)

Lisatakse punkt FCL.945:

„FCL.945   Kontrollpiloodi kohustused

Pärast õppelendu, mis sooritatakse ühe kolbmootoriga lennuki või fikseeritud jõuallikaga motopurilennuki klassipädevusmärke pikendamiseks vastavalt punkti FCL.740 A. alapunkti b alapunktile 1, märgib kontrollpiloot juhul, kui kõik teised punkti FCL.740.A. alapunkti b alapunkti 1 kohased pikendamiskriteeriumid on täidetud, taotleja pädevusmärkele või tunnistusele kehtivuse uue lõppkuupäeva, kui asjaomase taotleja tunnistuse eest vastutav pädev asutus on teda selleks spetsiaalselt volitanud.”

12)

Punkti FCL.910.TRI muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Lennukite ja vertikaalstardiga õhusõidukite tüübipädevuse instruktor – TRI(A) ja TRI(PL). Tüübipädevuse instruktori õigused kehtivad ainult selle lennukitüübi või vertikaalstardiga õhusõidukitüübi kohta, mida kasutati koolitusel ja millega sooritati lennueksam. Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, laiendatakse tüübipädevuse instruktori õigusi muudele tüüpidele, tingimusel et tüübipädevuse instruktor vastab järgmistele nõuetele:

(1)

ta on taotlusele eelnenud 12 kuu jooksul sooritanud vastaval õhusõidukitüübil vähemalt 15 stardi ja maandumisega arvestuslikku marsruutlendu, millest seitse võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS);

(2)

läbinud vastava tüübipädevuse instruktori kursuse tehnilise koolituse ja lennuõppe osad;

(3)

sooritanud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada K-alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.”

;

b)

alapunkti c alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„c)

Kopterite tüübipädevuse instruktor – TRI(H)

(1)

Kopterite tüübipädevuse instruktori loa õigused kehtivad ainult selle kopteritüübi kohta, mida kasutati tüübipädevuse instruktori tunnistuse omandamiseks tehtud lennueksamil. Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, laiendatakse tüübipädevuse instruktori õigusi muudele tüüpidele, tingimusel et tüübipädevuse instruktor vastab järgmistele nõuetele:

i)

ta on läbinud tüübipädevuse instruktori kursuse vastava tüübi tehnilise osa asjakohasel kopteritüübil või seda tüüpi esindaval lennutreeningseadmel;

ii)

andnud asjakohasel kopteritüübil vähemalt kaks tundi lennuõpet nõuetekohase kvalifikatsiooniga kopterite tüübipädevuse instruktori järelevalve all ja

iii)

sooritanud punkti FCL.935 kohase atesteerimise vastavad osad, et tõendada K-alajao kohase kvalifikatsiooniga lennuinstruktori kontrollpiloodile või tüübipädevuse kontrollpiloodile suutlikkust anda piloodile vastava tüübipädevuse väljaandmiseks nõutaval tasemel õpet, sealhulgas lennueelset ja lennujärgset õpet ning teooriaõpet.”

13)

Punkti FCL.905.CRI alapunktile a lisatakse alapunkt 3:

„3)

kerglennuki piloodi loa (LAPL(A)) õiguste laiendamiseks muule lennukiklassile või -variandile.”

14)

Punkti FCL.1005 alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„(1)

kellele nad on andnud sellise loa, pädevusmärke või tunnistuse omandamiseks vajalikust lennuõppest rohkem kui 25 %, millega seoses lennueksam või atesteerimine korraldatakse, või”

15)

Punktile FCL.1005.CRE lisatakse punkt c:

„c)

õppelennud kerglennuki piloodi loa (LAPL(A)) õiguste laiendamiseks muule lennukiklassile või -variandile.”

16)

1. liite A jagu muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„A.   

TEOREETILISTE TEADMISTE ARVESTAMINE PILOODILOA VÄLJAANDMISEL – SIDUSÕPE JA EKSAMINÕUDED”

;

b)

alapunkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2.

Ilma et see piiraks eelmise alapunkti sätete kohaldamist, peab muu õhusõidukiliigi piloodiloa omanik kergõhusõiduki piloodi loa, erapiloodiloa, õhupalli piloodi loa või purilennuki piloodi loa väljaandmiseks läbima teooriaõppe ning sooritama vastava taseme teooriaeksami järgmistes valdkondades:

aerodünaamika alused;

käitamisprotseduurid;

lennuki suutlikkusnäitajad planeerimine;

üldteadmised õhusõidukitest;

navigeerimine.”

;

c)

lisatakse järgmine alapunkt 1.4:

„1.4.

Ilma et see piiraks alapunkti 1.2 kohaldamist, peab taotleja, kellel on kergpurilennuki piloodi luba koos fikseeritud jõuallikaga motopurilennuki lisaloaga, kerglennuki piloodi loa saamiseks tõendama piisavate teoreetiliste teadmiste olemasolu ühe kolbmootoriga lennukite klassi kohta vastavalt punkti FCL.135.A. alapunkti a alapunktile 2.”

17)

6. liite Aa jagu muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Kompetentsuspõhise lennukoolituse moodulkursuse eesmärk on koolitada era- või ametipiloodiloa omanikke instrumentaallennupädevuse omandamiseks, võttes arvesse varasemat instrumentaallennuõpet ja -kogemust. Kursus on koostatud nii, et anda piisavad oskused lendamiseks instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes. Kursus tuleb läbida sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis või peab koosnema instrumentaallennuõppest lennuki instrumentaallennupädevuse instruktori või lennuki lennuinstruktoriga, kellel on õigus anda instrumentaallennupädevuse õpet, ning lennuõppest sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis.”

;

b)

punkti 6 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkti a alapunkti i alapunkt B asendatakse järgmisega:

„B)

eelnevalt kogunud instrumentaallennuaega lennuki kaptenina, kasutades pädevusmärget, mis annab õiguse lennata instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes,”

;

ii)

alapunkti b alapunkti i alapunkt B asendatakse järgmisega:

„B)

eelnevalt kogunud instrumentaallennuaega lennuki kaptenina, kasutades pädevusmärget, mis annab õiguse lennata instrumentaallennureeglite järgi ja instrumentaallennuilma tingimustes,”

.

18)

9. liite A jao punktid 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4.

Kui osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega ei ole ette nähtud teisiti, peavad lennuõppekava, lennueksam ja lennuoskuse tasemekontroll olema kooskõlas käesoleva liitega. Selleks et arvestada varasemat kogemust samasugustel õhusõidukitüüpidel, võib lennuõppekava, lennueksami ja lennuoskuse tasemekontrolli mahtu vähendada vastavalt osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetele.

5.

Kui tegemist ei ole liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutavate lennueksamitega, võib arvestada ühiseid osi muude tüüpide või variantide lennueksamitest, milles piloot on kvalifitseeritud, kui see on konkreetse tüübi puhul ette nähtud osa 21 kohaselt kindlaks määratud käitussobivuse andmetega.”


II LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 II lisa A jao punkti 1 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

vastab järgmises tabelis esitatud nõuetele:

Riiklik luba

Kogemus (lennutundide arv kokku)

Muud nõuded

FCL-osa kohane asendusluba ja tingimused (vajaduse korral)

Tingimuste tühistamine

 

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

 

Lennuki liinipiloodi luba

> 1 500 lennutundi kaptenina mitmepiloodilennukitel

Puuduvad

Lennuki liinipiloodi luba

Ei kohaldata

a)

Lennuki liinipiloodi luba

> 1 500 mitmepiloodilennukitel

Puuduvad

Vt punkt c alapunkt 4

Vt punkt c alapunkt 5

b)

Lennuki liinipiloodi luba

> 500 mitmepiloodilennukitel

Tõendada teadmisi lendude planeerimise ja sooritamise kohta vastavalt punkti FCL.515 nõuetele

Lennuki liinipiloodi luba, tüübipädevusmärge kehtib ainult teise piloodi õiguste kohta

Tõendada kaptenina tegutsemise oskust FCL-osa 9. liite kohaselt

c)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge, ja loa välja andnud liikmesriigis on läbitud ICAO liinipiloodiloa teooriatest

 

i)

Tõendada teadmisi lendude planeerimise ja sooritamise kohta vastavalt punkti FCL.310 ja punkti FCL.615 alapunkti b nõuetele

ii)

Täita punkti FCL.720.A alapunkti c ülejäänud nõuded

Ametipiloodiluba/lennuki instrumentaallennupädevusmärge koos liinipiloodiloa teooriaosa arvestamisega

Ei kohaldata

d)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

> 500 lennutundi mitmepiloodilennukitel või ühepiloodilennukite mitmepiloodilennul CS-23 lähiliini- või samaväärses kategoorias vastavalt CAT-osas ja ORO-osas sätestatud ärilise lennutranspordi asjakohastele nõuetele

i)

Sooritada loa välja andnud liikmesriigis (1) lennuki liinipiloodiloa teooriaeksam

ii)

Täita punkti FCL.720.A alapunkti c ülejäänud nõuded

Ametipiloodiluba/lennuki instrumentaallennupädevusmärge koos liinipiloodiloa teooriaosa arvestamisega

Ei kohaldata

(e)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

> 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

Puuduvad

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge, klassi- ja tüübipädevusmärge, mis kehtib ainult ühepiloodilennukite puhul

Omandada FCL-osa kohane mitmepiloodi tüübipädevusmärge

f)

Lennuki ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

< 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

Tõendada CPL/IR tasemel teadmisi lendude planeerimise ja sooritamise kohta

Vt punkti 4 alapunkt f

Vt punkti 5 alapunkt f

g)

Lennuki ametipiloodi luba

> 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

Öölennupädevusmärge (vajaduse korral)

Lennuki ametipiloodi luba, tüübi-/klassipädevusmärge kehtib ainul ühepiloodilennukite kohta

 

h)

Lennuki ametipiloodi luba

< 500 lennutundi kaptenina ühepiloodilennukitel

i)

öölennupädevusmärge (vajaduse korral);

ii)

tõendada lendude sooritamise ja planeerimisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.310 nõuetele

Vt punkti 4 alapunkt h

 

i)

Lennuki erapiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge

≥ 75 lennutundi instrumentaallennureeglite kohaselt

 

Lennuki erapiloodi luba/instrumentaallennupädevus (instrumentaallennupädevus kehtib ainult erapiloodiloa kohta)

Tõendada lendude sooritamise ja planeerimisega seotud teadmisi vastavalt punkti FCL.615 alapunkti b nõuetele

j)

Lennuki erapiloodi luba

≥ 70 lennutundi lennukitel

Tõendada raadionavigatsioonivahendite kasutamise oskust

Lennuki erapiloodi luba

 

k)


(1)  Ametipiloodiloa (CPL) omanikud, kellel on mitmepiloodilennuki tüübipädevus, ei pea olema sooritanud lennuki liinipiloodiloa (ATPL(A) teooriaeksamit, kuni nad jätkavad sama tüüpi lennukite käitamist, kuid FCL-osa kohase loa väljaandmisel lennuki liinipiloodiloa teooriaosa nende puhul ei arvestata. Kui nad soovivad muud mitmepiloodilennuki tüübipädevusmärget, peavad nad täitma eespool esitatud tabeli 3. veeru punkti e alapunkti i nõuded.”


III LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 III lisa muudetakse järgmiselt.

1)

A jao „LUBADE TUNNUSTAMINE” punkti 3 alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

kopterite puhul vastama alljärgnevas tabelis kogemuste kohta esitatud nõuetele:

Luba

Kogemus (lennutundide arv kokku)

Õigused

 

(1)

(2)

(3)

 

Kopteri liinipiloodi luba ja kehtiv instrumentaallennupädevusmärge

> 1 000 lennutundi kaptenina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite kapten visuaal- ja instrumentaallendudel

a)

Kopteri liinipiloodi luba, instrumentaallennupädevuse õigusteta

> 1 000 lennutundi kaptenina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite kapten visuaallendudel

b)

Kopteri liinipiloodi luba ja kehtiv instrumentaallennupädevusmärge

> 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite teine piloot visuaal- ja instrumentaallendudel

c)

Kopteri liinipiloodi luba, instrumentaallennupädevuse õigusteta

> 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite teine piloot visuaallendudel

d)

Kopteri ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge (1)

> 1 000 lennutundi piloodina mitmepiloodikopteritel

Äriline lennutransport, mitmepiloodikopterite teine piloot

e)

Kopteri ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge (1)

> 1 000 lennutundi kaptenina ärilises lennutranspordis pärast instrumentaallennupädevusmärke saamist

Äriline lennutransport, ühepiloodikopterite kapten

f)

Kopteri liinipiloodi luba, instrumentaallennupädevuse õigustega või ilma, kopteri ametipiloodi luba/instrumentaallennupädevusmärge, kopteri ametipiloodi luba

> 700 lennutundi kopteritel, v.a CS-27/29 kohase või sellega samaväärse sertifikaadiga kopterid, sealhulgas 200 tundi rollis, mille tunnustamist taotletakse, ning 50 tundi selles rollis viimase 12 kuu jooksul

Õigus tegutseda kopteritel muus lennutegevuse valdkonnas kui äriline lennutransport

g)

2)

A jao „LUBADE TUNNUSTAMINE” punkti 6 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

töötab otseselt või kaudselt õhusõidukitootja või lennuameti heaks.”

3)

A jaole „LUBADE TUNNUSTAMINE” lisatakse punktid 7 ja 8:

„7.

Ilma et see piiraks eelmiste punktide kohaldamist, võivad liikmesriigid võistluslendude või piiratud kestusega demonstratsioonlendude puhul aktsepteerida kolmanda riigi poolt välja antud luba, mis võimaldab selle omanikul teostada erapiloodi loa, purilennuki piloodi loa või õhupalli piloodi loa kohaseid õigusi, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

võistlus- või demonstratsioonlendude korraldaja esitab enne üritust pädevale asutusele piisavad tõendid selle kohta, mil viisil tagatakse, et piloot tutvub asjakohase ohutusteabega ja juhib kõiki asjaomaste lendudega seotud riske ja

b)

taotlejal on nõuetekohane luba ja tervisetõend ning Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud asjakohased pädevusmärked või kvalifikatsioonid;

8.

Ilma et see piiraks eelmiste punktide kohaldamist, võivad liikmesriigid aktsepteerida erapiloodi luba, purilennuki piloodi luba või õhupalli piloodi luba, mille kolmandad riigid on Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja andnud teatavate mitteäriliste ülesannete täitmiseks maksimaalselt 28 päevaks kalendriaasta kohta, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

taotlejal on nõuetekohane luba ja tervisetõend ning Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt välja antud asjakohased pädevusmärked või kvalifikatsioonid ja

b)

taotleja on enne piiratud kestusega eriülesannete täitma asumist sooritanud vähemalt ühe aklimatiseerimislennu kvalifitseeritud kontrollipiloodiga.”


(1)  Mitmepiloodikopterite ametipiloodi loa/instrumentaallennupädevusmärke omanikud peavad tunnustamiseks olema tõendanud liinipiloodiloa väljaandmiseks nõutavate teadmiste olemasolu ICAO tasemel.”


IV LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 VI lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Punktile ARA.GEN.305 lisatakse alapunkt ca:

„ca)

Ilma et see piiraks alapunkti c kohaldamist, kohaldatakse üksnes kergõhusõiduki piloodi loa, erapiloodiloa, purilennuki piloodi loa või õhupalli piloodi loa ning nendega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste saamiseks vajalikku koolitust pakkuvate organisatsioonide suhtes kuni 48kuulist järelevalve planeerimistsüklit. Järelevalve planeerimistsüklit tuleb lühendada, kui on olemas tõendid selle koha, et organisatsiooni ohutusalane suutlikkus on vähenenud.

Järelevalve planeerimistsüklit võib pikendada kuni 72 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 48 kuu jooksul on tehtud järgmist:

1)

punkti ORA.GEN.200 alapunkti c kohaselt tehtud iga-aastase läbivaatuse tulemused tõendavad, et organisatsioon on tõhusalt välja selgitanud lennuohutusohte ja juhtinud sellekohaseid riske;

2)

punkti ORA.GEN.200 alapunkti c kohaselt tehtud iga-aastase läbivaatuse tulemused tõendavad, et organisatsioon on kooskõlas punktiga ORA.GEN.130 pidevalt näidanud, et omab kontrolli kõikide muutuste üle;

3)

ei ole avastatud esimese astme puudusi ja

4)

kõik parandusmeetmed on rakendatud pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul vastavalt punkti ARA.GEN.350 alapunkti d alapunktile 2.”

2)

Punktile ARA.FCL.200 lisatakse punkt d:

„d)

Loa kinnitamine instruktori poolt. Enne seda, kui pädev asutus annab teatavatele instruktoritele selge volituse ühe kolbmootoriga lennukite või fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite pädevusmärgete pikendamiseks, töötab ta selleks välja asjakohase protseduuri.”

3)

Lisatakse punkt ARA.MED.330:

„ARA.MED.330   Meditsiinilised eritingimused

a)

Kui tehakse kindlaks uus meditsiinitehnoloogia, ravim või protseduurid, mis võiksid anda põhjust taotlejate hindamiseks viisil, mis nõuetele ei vasta, on lubatud korraldada uuring, mille käigus kogutakse teavet loaga kaasnevate õiguste ohutu kasutamise kohta.

b)

Uuringu alustamiseks võib pädev asutus koostöös vähemalt ühe muu pädeva asutusega töötada välja ja hinnata meditsiinilise hindamise protokolli, mille alusel asjaomased pädevad asutused võivad välja anda kindlaksmääratud arvu pilooditervisetõendeid koos asjakohaste piirangutega.

c)

Lennundusmeditsiinikeskused ja lennundusarstid võivad uuringuprotokolli alusel tervisetõendeid välja anda ainult siis, kui pädev asutus on andnud neile vastava volituse.

d)

Uuringuprotokoll peab olema pädevate asutuste vahel kokku lepitud ning see peab sisaldama vähemalt järgmist:

1)

riski hindamine;

2)

kokkuvõte kasutatud kirjandusest ja hinnang selle tõendamiseks, et uuringuprotokollil põhineva tervisetõendi väljaandmine ei takista ohutut tegutsemist asjaomase loaga kaasnevate õiguste piires;

3)

üksikasjalikud kriteeriumid selliste pilootide valimiseks, kelle suhtes protokolli võib kohaldada;

4)

tervisetõendisse märgitavad piirangutingimused;

5)

asjaomaste pädevate asutuste rakendatavad kontrollimenetlused;

6)

protokolli lõpetamisega seotud punktide kindlaksmääramine.

e)

Protokoll peab olema kooskõlas asjakohaste eetikapõhimõtetega.

f)

Protokolli alusel välja antud tervisetõendi omanikud võivad kasutada loaõigusi ainult lendudel, mida teostatakse uuringuprotokolliga seotud liikmesriikides registreeritud õhusõidukitega. See piirang tuleb märkida tervisetõendile.

g)

Protokolliga seotud pädevad asutused peavad tegema järgmist:

1)

esitama ametile järgmised dokumendid:

i)

uuringuprotokolli enne selle rakendamist;

ii)

protokolliga seotud pädevate asutuste nimetatud koordinatsioonikeskuste üksikasjalikud andmed ja kvalifikatsioon;

iii)

kirjalikud aruanded protokolli tõhususe korrapärase hindamise kohta;

2)

esitama protokolli enne selle rakendamist tema jurisdiktsiooni alla kuuluvatele lennundusmeditsiinikeskustele ja lennundusarstidele tutvumiseks.”

4)

I liide asendatakse järgmisega:

„I liide

Lennumeeskonnaliikme luba

Liikmesriigi poolt FCL-osa kohaselt välja antav lennumeeskonnaliikme luba peab vastama järgmistele spetsifikatsioonidele.

a)

Sisu. Esitatud punktide numbrid tuleb alati ära trükkida koos vastavate pealkirjadega. Punktid I–XI on püsipunktid ning XII–XIV muutuvad punktid, mille võib esitada põhivormist eraldi või põhivormist eraldatavas osas. Eraldi või eraldatavate osade kuulumine loa juurde peab olema selgelt arusaadav.

1)

Püsipunktid:

I)

loa välja andnud riik;

II)

loa nimetus;

III)

loa seerianumber, mis algab loa väljaandjariigi ÜRO-riigitähisega, millele järgneb tähis „FCL” ning araabia numbritest ja/või ladina tähtedest koosnev kood;

IV)

loaomaniku nimi (ladina tähestikus, isegi kui asjaomase riigi keel(t)es ei kasutata ladina tähestikku);

IVa)

sünnikuupäev;

V)

loaomaniku aadress;

VI)

loaomaniku kodakondsus;

VII)

loaomaniku allkiri;

VIII)

pädev asutus ning vajaduse korral loa väljaandmise tingimused;

IX)

kehtivuse kinnitus ning omistatud õiguste kirjeldus;

X)

loa välja andnud ametniku allkiri ja loa väljastamise kuupäev ja

XI)

pädeva asutuse pitser või tempel.

2)

Muutuvad punktid

XII)

pädevusmärked ja tunnistused: klassi-, tüübipädevuse-, instruktoritunnistused jne koos kehtivusaegadega. Raadiotelefoniõigused võib märkida loavormile või eraldi tunnistusele

XIII)

märkused: st piirangute ja õigustega seotud erimärked, sealhulgas keeleoskusmärge, II lisas nimetatud õhusõidukite pädevusmärked, kui kõnealuseid õhusõidukeid kasutatakse ärilises transpordis, ja

XIV)

pädeva asutuse nõutavad muud andmed (nt sünnikoht/päritolukoht).

b)

Materjal. Kasutatav paber või muu materjal peab takistama või selgelt näitama mis tahes muutmist ja kustutamist. Kõik kanded ja kustutamised peavad olema pädeva asutuse poolt selgelt kinnitatud.

c)

Keel. Load koostatakse riigikeel(t)es ja inglise keeles ning muudes keeltes, mida pädev asutus peab vajalikuks.

Esileht

Image

lehekülg 2

Image

lehekülg 3

Image

Lisalehed – nõuded

Loa leheküljed 1, 2 ja 3 peavad olema kooskõlas käesolevas punktis esitatud näidisvormiga. Pädev asutus lisab täiendavad kohandatud leheküljed tabelitega, mis peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

pädevusmärked, tunnistused, märked ja õigused;

pädevusmärgete ning instruktori ja kontrollpiloodi tunnistuste kehtivuse lõppkuupäev;

eksami või tasemekontrolli toimumise kuupäev;

märkused ja piirangud (käitamispiirangud);

kontrollpiloodi ja/või instruktori (vastavalt vajadusele) tunnistuse number ja allkiri;

lühendid.

Need lisalehed on ette nähtud kasutamiseks pädevale asutusele või konkreetselt volitatud instruktoritele või kontrollpilootidele.

Esmase pädevusmärke või tunnistuse peab loale kandma pädev asutus. Pädevusmärgete või tunnistuste pikendamise või nende kehtivuse taastamise võib sisse kanda pädev asutus või selleks konkreetselt volitatud instruktor või kontrollpiloot.

Piiratud õiguse kõrvale märkuste ja piirangute ossa tuleb märkida käitamispiirangud, nt instrumentaallennupädevuse lennueksam sooritatud koos teise piloodiga, instruktoriõigused piiratud ühe õhusõidukitüübiga..

Pädev asutus võib loalt kustutada pädevusmärked, mida ei ole kehtivaks tunnistatud.”

5)

II liite punkt 9, mis sisaldab juhiseid salongitöötaja tunnistuse EASA standardvormi täitmiseks, asendatakse järgmisega:

„Punkt 9: kui tunnistuse on välja andnud pädev asutus, lisatakse märge „pädev asutus” koos ametliku pitseri, templi või logoga. Sel juhul võib pädev asutus otsustada, kas ametlik pitser, tempel või logo tuleb märkida ka punkti 8.”


V LISA

Määruse (EL) nr 1178/2011 VII lisa punktile ORA.GEN.200 lisatakse punkt c:

„c)

Ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist, võib selliste organisatsioonide puhul, mis pakuvad üksnes kergõhusõidukipiloodi-, erapiloodi-, purilennukipiloodi- või õhupallipiloodiloa ning nendega seotud pädevusmärgete ja tunnistuste saamiseks vajalikku koolitust, alapunkti a alapunktides 3 ja 6 kindlaksmääratud ohutusalase riskijuhtimise ja nõuetelevastavuse jälgimiseks kohaldada iga-aastast organisatsioonisisest kontrolli. Pädevat asutust teavitatakse kõnealuse kontrolli tulemustest viivitamata.”


Top