This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32015R0340
Commission Regulation (EU) 2015/340 of 20 February 2015 laying down technical requirements and administrative procedures relating to air traffic controllers' licences and certificates pursuant to Regulation (EC) No 216/2008 of the European Parliament and of the Council, amending Commission Implementing Regulation (EU) No 923/2012 and repealing Commission Regulation (EU) No 805/2011 Text with EEA relevance
Komisjoni määrus (EL) 2015/340, 20. veebruar 2015 , millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 EMPs kohaldatav tekst
Komisjoni määrus (EL) 2015/340, 20. veebruar 2015 , millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011 EMPs kohaldatav tekst
ELT L 63, 6.3.2015, p. 1–122
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 04/08/2024
6.3.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 63/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/340,
20. veebruar 2015,
millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 8c lõiget 10 ja artikli 10 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Lennujuhid ja lennujuhtide koolituse, testimise, kontrollimise ning meditsiinilise läbivaatuse ja tervisekontrolliga seotud isikud ja organisatsioonid peavad vastama määruse (EÜ) nr 216/2008 Vb lisas sätestatud asjakohastele olulistele nõuetele. Eelkõige tuleks nad sertifitseerida või litsentsida, kui on tehtud kindlaks, et nad vastavad olulistele nõuetele. |
(2) |
Euroopa luba on osutunud edukaks vahendiks lennujuhtide sertifitseerimisel ja nende pädevuse tunnustamisel selle erilise rolli eest, mida lennujuhid täidavad lennuliikluse ohutu juhtimise tagamisel. Kogu ELi hõlmava pädevusstandardi kehtestamine on vähendanud killustumist selles valdkonnas ja tänu sellele on tõhustunud aeronavigatsiooniteenuste osutajate vaheline üha tihenev piirkondlik koostöö. Euroopa Liidus töötavate lennujuhtide ühise loasüsteemi säilitamine ja täiendamine on Euroopa lennujuhtimissüsteemi oluline element. Selle tagamiseks tuleks kehtestada lennujuhtide lubade ja sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, mis vastaksid tehnika arengule kõnealuses valdkonnas. |
(3) |
Aeronavigatsiooniteenuste osutamine nõuab kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid ja eelkõige lennujuhte, kelle pädevust on võimalik tõendada loaga, mis antakse välja käesolevas määruses sätestatud üksikasjalike nõuete alusel. Loale tehtav pädevusmärge näitab selle lennujuhtimisteenuse liiki, mida konkreetne lennujuht on pädev osutama. Loal sisalduvad oskusmärked peaksid kajastama nii lennujuhi erioskusi kui ka pädevate asutuste antud luba teenuste osutamiseks konkreetses sektoris, sektorite rühmas ja/või töökohal. |
(4) |
Käesoleva määruse alusel järelevalvet teostavad ja vastavuskontrolle tegevad asutused peaksid olema lennujuhtidest piisavalt sõltumatud, kui nad annavad välja lubasid või pikendavad oskusmärgete kehtivust, peatavad või tunnistavad kehtetuks lubasid, pädevusmärkeid, oskusmärkeid või sertifikaate, kui nende väljaandmise tingimused ei ole enam täidetud. Kõnealused asutused peaksid olema piisavalt sõltumatud ka aeronavigatsiooniteenuste osutajatest ja koolitusorganisatsioonidest. Nad peaksid säilitama võime oma ülesandeid tõhusalt täita. Pädev asutus või käesolevas määruses sätestatud ülesandeid täitma määratud asutused võivad olla vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 549/2004 (2) artiklile 4 nimetatud või loodud asutused. Euroopa Lennundusohutusamet (edaspidi „amet”) peaks toimima pädeva asutusena, kes annab välja väljaspool Euroopa Liitu asuvate lennujuhtide koolitusorganisatsioonide sertifikaate ja asjakohastel juhtudel ka nende töötajate tunnistusi ning taastab neid. Pädeva asutusena peaks ta täitma samu nõudeid. |
(5) |
Võttes arvesse liidu lennuliikluse iseärasusi, tuleks kasutusele võtta ühised pädevusstandardid nende lennujuhtide suhtes, kes töötavad üldsusele lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid ja aeronavigatsiooniteenuseid osutavate ettevõtjate juures, ning kõnealuseid standardeid tõhusalt kohaldada. |
(6) |
Liikmesriikidel peaks olema võimalus kohaldada käesoleva määruse põhimõtteid määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud selliste sõjaväelaste suhtes, kes osutavad üldsusele teenuseid vabatahtlikult. |
(7) |
Ebapiisav suhtlemine on sageli oluliseks mõjuriks intsidentide ja õnnetuste tekkimisel. Seetõttu tuleks lennujuhtidele kehtestada üksikasjalikud keeleoskusnõuded. Need nõuded põhinevad Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kehtestatud keeleoskusnõuetel ja võimaldavad jõustada rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid. Keelenõuete puhul järgitakse mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, et soodustada töötajate vaba liikumist, tagades samas ohutuse. Keeleoskusmärke kehtivus peaks vastama käesolevas määruses määratletud keeleoskustasemele. |
(8) |
Selleks et suurendada liikmesriikide usaldust üksteise süsteemide vastu, on hädavajalik kehtestada lennujuhtide lubade väljaandmise ja haldamise ühiseeskirjad. Kõrgeima ohutustaseme tagamiseks tuleks seetõttu kehtestada ühtsed nõuded lennujuhtide koolituse, kvalifikatsiooni ja pädevuse kohta. Sellega tagataks ka kvaliteetsete lennujuhtimisteenuste osutamine ja aidataks kaasa kõnealuste lubade tunnustamisele kogu liidus, suurendades seega vaba liikumist ja parandades lennujuhtide kättesaadavust. |
(9) |
Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (edaspidi „Eurocontrol”) on kehtestanud asjakohased algkoolituse standardid, mis on sätestatud dokumendis „Specification for the ATCO Common Core Content Initial Training”. Selleks et käia kaasas teaduse ja tehnika arenguga ning toetada algkoolituse ühtset lähenemisviisi, mis on lennujuhtide liikuvuse tagamisel ülioluline, tuleks need standardid sätestada liidu õiguses. Ühtlasi tuleks kehtestada ka üksuse- ja jätkukoolitusnõuded, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 8c kehtestatud olulisi nõudeid. Euroopa koolitusnõuete puudumise korral võivad liikmesriigid jätkuvalt toetuda ICAO koostatud standarditele. |
(10) |
Konsulteerides ekspertide rühmaga, on Eurocontrol välja töötanud lennujuhtide meditsiinilise läbivaatuse nõuded, mida liikmesriigid on juba kasutanud koos ICAO 1. lisaga. Need nõuded tuleks nüüd liidu õigusesse üle võtta, et tagada nende ühtne kohaldamine kõikides liikmesriikides. |
(11) |
Selleks et tagada, et liikmesriigid täidavad ohutusealaseid ülesandeid ja kohustusi korrektselt ja struktureeritult haldus- ja juhtimissüsteemide abil, mida ohjavad nende nimel tegutsevad pädevad asutused ja organisatsioonid kooskõlas ICAO kehtestatud riikliku lennuohutusprogrammiga, tuleks käesolevas määruses vastav nõue ette näha ja teha selle kohaldamine pädevatele asutustele kohutuslikuks. |
(12) |
Koolitusorganisatsioonide sertifitseerimine on üheks otsustavaks teguriks lennujuhtide koolituse kvaliteedi ja seega ka lennujuhtimisteenuse osutamise ohutuse tagamisel. Seega tuleks karmistada koolitusorganisatsioonide suhtes kohaldatavaid nõudeid. Iga organisatsiooni pakutava koolituse spetsiifilist iseloomu silmas pidades peaks olema võimalik koolitust sertifitseerida koolituse liigi, koolitusteenuste paketi või koolitus- ja aeronavigatsiooniteenuste paketi põhjal. |
(13) |
Üldised loasaamistingimused, mis on seotud vanuse ja tervisenõuetega, ei tohiks mõjutada praeguste lubade omanikke. Selleks et tagada olemasolevate lubadega antud õiguste jätkuv kehtimine ja sujuv üleminek kõigile loaomanikele ja pädevatele asutustele, käsitatakse lube ja tervisetõendeid, mille liikmesriigid on välja andnud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/23/EÜ (3) ja komisjoni määrusele (EL) nr 805/2011, (4) vastavalt käesolevale määrusele väljaantuna. |
(14) |
Järjepidevuse tagamiseks tuleks muuta psühhoaktiivse aine määratlust komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 923/2012 (5). |
(15) |
Kuna käesolev määrus tugineb varasematele edusammudele ja ELi regulatiivsetele nõuetele, tuleks selguse huvides tunnistada kehtestuks määrus (EL) nr 805/2011. |
(16) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1 on amet aidanud komisjonil ette valmistada käesolevas määrusega ette nähtud meetmed. |
(17) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikliga 65 asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja -ala
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad järgmise kohta:
a) |
lennujuhi lubade ja lennujuhiõpilase lubade ning vastavate pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja selliste lubade omanike õigused ja kohustused; |
b) |
lennujuhtide ja lennujuhiõpilaste tervisetõendite väljaandmise, piiramise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja selliste tõendite omanike õigused ja kohustused; |
c) |
lennujuhtide ja lennujuhiõpilaste tervist kontrollivate lennundusarstide (AME) ja lennundusmeditsiinikeskuste (AeMC) sertifitseerimine; |
d) |
lennujuhtide koolitusorganisatsioonide sertifitseerimine; |
e) |
selliste lubade, pädevus- või oskusmärgete ja sertifikaatide kehtivuse, pikendamise ja taastamise ning kasutamise tingimused. |
2. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste isikute suhtes:
a) |
lennujuhiõpilased ja lennujuhid, kes tegutsevad määruse (EÜ) nr 216/2008 reguleerimisalas; |
b) |
isikud ja organisatsioonid, kes osalevad käesoleva määruse kohaselt taotlejatele lubade väljaandmises, nende koolitamises, testimises, kontrollimises, arstlikul läbivaatusel ja tervisekontrollis. |
Artikkel 2
Vastavus nõuetele ja menetlustele
1. Artiklis 6 osutatud pädev asutus annab vastavalt I, III ja IV lisale pädevusi, tunnistusi, tõendeid ja lubasid lennujuhiõpilastele, lennujuhtidele ja isikutele, kes on seotud artikli 1 lõike 2 punktides a ja b osutatud taotlejatele lubade andmise, nende koolitamise, testimise, kontrollimise ning nende tervisekontrolli ja arstliku läbivaatusega.
2. Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud organisatsioonid peavad vastama tehnilistele nõuetele ja haldusmenetlustele, mis on kehtestatud I, III ja IV lisas ning neid sertifitseerib loa artiklis 6 osutatud pädev asutus.
3. Artikli 1 lõike 2 punktides a ja b osutatud isikutele tuleb tervisetõend välja anda vastavalt III ja IV lisas sätestatud tehnilistele nõuetele ja haldusmenetlusele.
4. Lennujuhid, kes töötavad lennuliiklusteenuseid osutavate selliste aeronavigatsiooniteenuse osutajate juures, kes pakuvad teenuseid aluslepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil ning kelle peamine tegevuskoht ja registrijärgne asukoht on väljaspool aluslepingu kohaldamisalaks olevat territooriumi, loetakse loa saanuks vastavalt lõikele 1, kui nad vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:
a) |
neil on Chicago konventsiooni 1. lisa kohaselt kolmandas riigis välja antud lennujuhi luba; |
b) |
nad on tõendanud artiklis 6 osutatud pädevale asutusele, et nad on saanud koolituse ja läbinud edukalt eksamid ja hindamised, mis vastavad I lisa ATCO-osa D-alajao jaotistes 1–4 kehtestatud nõuetele. |
Esimeses lõigus osutatud lennujuhtidele antud ülesanded ja funktsioonid ei tohi ületada õigusi, mis on neile antud kolmandas riigis väljaantud loaga.
5. Praktiliste oskuste instruktorid ja tasemetestijad, kes töötavad koolitusorganisatsioonides, mis paiknevad väljaspool liikmesriikide territooriumi, loetakse kvalifitseerituks vastavalt lõikele 1, kui nad vastavad mõlemale järgmisele tingimusele:
a) |
neil on kolmandas riigis vastavalt Chicago konventsiooni I lisale väljaantud lennujuhiluba, millel on pädevusmärge ja vastavalt vajadusele ka oskusmärge, mis on kooskõlas sellega, mida nad õpetavad või hindavad; |
b) |
nad on tõendanud artiklis 6 osutatud pädevale asutusele, et nad on saanud koolituse ja läbinud edukalt eksamid ja hindamised, mis vastavad I lisa ATCO-osa D-alajao jaotises 5 kehtestatud nõuetele. |
Esimeses lõigus osutatud õigused määratletakse kolmandas riigis väljaantud loas ning need kehtivad üksnes väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvates koolitusorganisatsioonides õpetamise ja hindamise korral.
Artikkel 3
Lennujuhtimisteenuste osutamine
1. Lennujuhtimisteenuseid võivad osutada üksnes need lennujuhid, kellel on käesoleva määruse kohane kvalifikatsioon ja luba.
2. Vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõikele 3 tagavad liikmesriigid võimaluste piires, et kõnealuse määruse artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud sõjaväelaste poolt üldsusele osutatavate või kättesaadavaks tehtud teenuste ohutuse tase on vähemalt võrdväärne sellega, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse Vb lisa olulistes nõuetes.
3. Liikmesriigid võivad kohaldada käesolevat määrust üldsusele teenuseid osutavate sõjaväelaste suhtes.
Artikkel 4
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „ebatavaline olukord”– olukord, sh halvenenud olukord, millega lennujuht tavalises töös kokku ei puutu ja mille suhtes tal puuduvad vastavad kogemused ja automaatsed oskused;
2) „nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (acceptable means of compliance (AMC))”– ameti vastu võetud mittesiduvad standardid, milles kirjeldatakse määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmise kontrollimise võimalusi;
3) „lennujuhtimisteenus”– teenus, mille eesmärk on
a) |
kokkupõrgete vältimine
|
b) |
lennuliikluse kiirendamine ja selle korrapärase kulgemise tagamine; |
4) „lennujuhtimisüksus”– piirkondliku lennujuhtimiskeskuse, lähenemis- või lähilennujuhtimisüksuse üldnimetus;
5) „nõuete täitmise alternatiivsed meetodid”– olemasolevate nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite (AMC) alternatiivid või uued võimalikud meetodid määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks, mille puhul amet ei ole nõuete täitmise aktsepteeritud meetodeid kehtestanud;
6) „hindamine”– praktiliste oskuste hindamine, mille tulemus on loa ja/või oskusmärke väljaandmine, selle kehtivuse pikendamine ja/või taastamine, sh hinnatava isiku käitumise ja tema omandatud teadmiste praktilise rakendamise ja mõistmise tõendamine;
7) „tasemetestija oskusmärge”– loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loa omaniku pädevust hinnata lennujuhiõpilase ja lennujuhi praktilisi oskusi;
8) „kriitilisest intsidendist tulenev stress”– ootamatu sündmuse, õnnetuse, intsidendi või tõsise intsidendi tagajärjena isikul ilmnevad ebatavalised ja/või ekstreemsed emotsionaalsed, füüsilised ja/või käitumuslikud reaktsioonid;
9) „hädaolukord”– viivitamatut tegutsemist nõudev keeruline ja ohtlik olukord;
10) „eksam”– ametlik test, mille käigus hinnatakse isiku teadmisi;
11) „juhendmaterjal (guidance material (GM))”– ameti välja töötatud mittesiduv materjal, mis aitab näitlikustada nõude või spetsifikatsiooni tähendust ning mida kasutatakse abivahendina määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade ning nõuete täitmise aktsepteeritavate meetodite tõlgendamisel;
12) „ICAO asukohatähis”– neljatäheline kood, mis on koostatud vastavalt ICAO uusimas ajakohastatud käsiraamatus (DOC 7910) ettenähtud eeskirjadele ja määratud konkreetsele aeronavigatsioonilisele fikseeritud jaamale;
13) „keeleoskusmärge”– loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku keeleoskust;
14) „luba”– dokument, mis on välja antud ja kinnitatud vastavalt käesolevale määrusele ja annab selle seaduslikule omanikule õiguse kasutada selles osutatud pädevus- ja oskusmärgete kohaseid õigusi;
15) „töökohakoolitus”– üksusekoolituse etapp, mille jooksul praktiseeritakse pädeva töökohakoolituse juhendaja (OJTI) järelevalve all eelnevalt omandatud rutiinseid tööolukordi ja -oskusi tegelikkuses toimuva lennuliikluse olukorras;
16) „töökohakoolituse juhendaja oskusmärge”– loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku pädevust korraldada töökohakoolitust ja juhendada treeningseadmete kasutamist;
17) „osaliste funktsioonidega treeningseade”– treeningseade, mille kaudu tagatakse konkreetsete ja valitud ülesannetega seonduv koolitus, ilma et õppur peaks harjutama täieliku tegevuskeskkonnaga seotud kõikide ülesannete täitmist;
18) „tegevuseesmärk”– selge ja ühemõtteline kinnitus tegevuse kohta, mida eeldatakse koolitust läbivalt isikult, tegevuse toimumistingimused ja standardid, millele koolitust läbiv isik peab vastama;
19) „ajutine võimetus”– ajutine olukord, mil loaomanik ei saa pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendite kehtivuse ajal oma loast tulenevaid õigusi kasutada;
20) „psühhoaktiivne aine”– alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas;
21) „oskusmärge”– loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, sätestades asjakohase pädevusmärkega seotud eritingimused, õigused või piirangud;
22) „kehtivuse taastamine”– haldustoiming, mis tehakse pärast pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi kehtivusaja lõppu, et ettenähtud nõuete täitmise korral anda pädevus- või oskusmärkest või sertifikaadist tulenevad õigused uueks kindlaksmääratud ajavahemikuks;
23) „kehtivuse pikendamine”– haldustoiming, mis tehakse pädevus- või oskusmärke või sertifikaadi kehtivusajal, et anda selle omanikule ettenähtud nõuete täitmise korral õigus jätkata pädevus- või oskusmärkest või sertifikaadist tulenevate õiguste kasutamist uuel kindlaksmääratud ajavahemikul;
24) „sektor”– lennujuhtimispiirkonna ja/või lennuinfopiirkonna või ülemise piirkonna osa;
25) „imitaator”– treeningseade, mis esitab reaalse töökeskkonna olulisi aspekte ja jäljendab käitustingimusi, mille raames saab koolitust läbiv isik vahetult harjutada tööülesandeid reaalajas;
26) „treeningseade”– käitustingimusi imiteeriv mis tahes liiki seade, sh imitaator ja osaliste funktsioonidega treeningseade;
27) „treeningseadme instruktori oskusmärge”– loale kantud ja selle osa moodustav volitus, mis näitab loaomaniku pädevust juhendada treeningseadme kasutamist;
28) „koolituskursus”– struktureeritud raamistikus välja töötatud ja kindlas ajavahemikus korraldatav teoreetiline kursus ja/või praktiline koolitus;
29) „koolitusorganisatsioon”– pädeva asutuse sertifitseeritud organisatsioon, kellel on õigus pakkuda ühte või mitut liiki koolitust;
30) „üksuse oskusmärge”– loale kantud volitus, mis moodustab loa osa, näidates ICAO asukohatähist ja sektorit, sektorite rühma või positsiooni, kus loaomanik on pädev töötama;
31) „kehtivuse kinnitamine”– pädevus- või oskusmärkega seonduva üksuse oskusmärke kursuse eduka lõpetamise järel toimuv protsess, mis võimaldab loaomanikul hakata kasutama vastavast pädevus- või oskusmärkest tulenevaid õigusi.
Artikkel 5
Pädev asutus
1. Liikmesriigid nimetavad või asutavad ühe või mitu pädevat asutust, kellele antakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate isikute ja organisatsioonide sertifitseerimise ja järelevalve kohustused.
2. Ühes funktsionaalses õhuruumiosas või piiriülese teenuse osutamise korral määratakse pädevad asutused asjaomaste liikmesriikide kokkuleppel.
3. Kui liikmesriik nimetab või asutab rohkem kui ühe pädeva asutuse, tuleb iga pädeva asutuse pädevusvaldkonnad kohustuste ja geograafilise piirkonna osas vajaduse korral selgelt määratleda. Tõhusa järelevalve tagamiseks koordineerivad oma pädevusvaldkonna raames tegevust kõik selle määruse kohased isikud ja organisatsioonid.
4. Pädev(ad) asutus(ed) peavad olema sõltumatud aeronavigatsiooniteenuste osutajatest ja koolitusorganisatsioonidest. Sellise sõltumatuse saavutamiseks hoitakse ühelt poolt pädevad asutused ning teiselt poolt aeronavigatsiooniteenuse osutajad ja koolitusorganisatsioonid vähemalt tegutsemistasandil piisavalt lahus. Pädevad asutused kasutavad oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt.
Esimest lõiku kohaldatakse ka ameti suhtes, kui see tegutseb pädeva asutusena vastavalt artikli 6 lõike 2 punktile b ja lõike 3 punkti a alapunktile ii.
5. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on piisav võimekus, et sertifitseerida ja teha järelevalvet, mida hõlmavad nende sertifitseerimis- ja järelevalvekavad, sealhulgas piisavad ressursid II lisa (ATCO.AR-osa) nõuete täitmiseks. Eelkõige kasutavad liikmesriigid hinnanguid, mis pädevad asutused on andnud II lisa punkti ATCO.AR.A.005 alapunkti a kohase võimekuse tõendamiseks.
6. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse kohase järelevalve ja sertifitseerimisega tegelevate pädevate asutuste töötajate puhul ei esineks otsest ega kaudset huvide konflikti, eriti seoses perekondlike suhete või finantshuvidega.
7. Määruse (EL) nr 805/2011 kohaselt liikmesriigis nimetatud või asutatud pädevat asutust käsitatakse käesoleva määruse kohase pädeva asutusena, kui asjaomane liikmesriik ei ole määranud teisiti. Viimati nimetatud juhul teatavad liikmesriigid ametile käesoleva artikli kohaldamiseks nimetatud või asutatud pädevate asutuste nimed ja aadressid ning teavitavad kõigist nendega seotud edasistest muudatustest.
Artikkel 6
Pädev asutus I, III ja IV lisa tähenduses
1. I lisa tähenduses on pädev asutus liikmesriigi nimetatud või asutatud asutus(ed), kellele isik esitab loa väljaandmise taotluse.
2. III lisa tähenduses ja I lisa nõuete täitmise järelevalveks aeronavigatsiooniteenuse osutajate suhtes on pädev asutus
a) |
liikmesriigi poolt pädeva asutusena nimetatud või asutatud asutus, kelle eesmärk on teha järelevalvet taotleja põhitegevuskohas või registrijärgses asukohas, kui liikmesriikide või pädevate asutuste vahelistes kahe- või mitmepoolsetes kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti; |
b) |
amet, kui taotleja põhitegevuskoht või registrijärgne asukoht on väljaspool liikmesriikide territooriumi. |
3. IV lisa tähenduses on pädev asutus
a) |
lennundusmeditsiinikeskuste korral:
|
b) |
lennundusarstide korral:
|
Artikkel 7
Üleminekusätted
1. Direktiivist 2006/23/EÜ tulenevate siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete ja määruse (EL) nr 805/2011 sätetega kooskõlas välja antud load, pädevus- või oskusmärked loetakse käesoleva määruse kohaselt välja antuks.
2. Määruse (EL) nr 805/2011 artikli 31 lõikest 1 tulenevate siseriiklike normide kohaselt välja antud ookeanilennujuhtimise oskusmärkega protseduurilise piirkondliku lennujuhtimise pädevusmärge loetakse käesoleva määruse kohaselt välja antuks.
3. Tervisetõendid ning koolitusorganisatsioonide, lennundusarstide ja lennundusmeditsiinikeskuste tunnistused ja sertifikaadid ning direktiivist 2006/23/EÜ tulenevate siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete ja määruse (EL) nr 805/2011 alusel välja antud üksuse pädevuskavad ja koolitusplaanid loetakse käesoleva määruse kohaselt välja antuks.
Artikkel 8
Lubade, kohandatud õiguste, koolituskursuste ja üksuse pädevuskavade asendamine
1. Liikmesriigid asendavad artikli 7 lõike 1 kohased lennujuhi load käesoleva määruse II lisa 1. liites kehtestatud vormile vastavate lubadega hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.
2. Liikmesriigid asendavad artikli 7 lõike 3 kohased lennujuhtide koolitusorganisatsioonide sertifikaadid käesoleva määruse II lisa 2. liites kehtestatud vormile vastavate sertifikaatidega hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.
3. Liikmesriigid asendavad artikli 7 lõike 3 kohased lennundusarsti tunnistuse ja lennundusmeditsiinikeskuse tunnistuse käesoleva määruse II lisa 3. ja 4. liites kehtestatud vormidele vastavate tunnistustega hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.
4. Vajaduse korral muudavad pädevad asutused määruse (EL) nr 805/2011 artikli 20 kohased algkoolituse eksamineerijate ja hindajate õigused ning määruse (EL) nr 805/2011 artikli 24 kohased pädeva asutuse heakskiidetud üksuse ja jätkukoolituse tasemetestijate õigused käesoleva määruse kohasteks tasemetestija oskusmärke õigusteks hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.
5. Vajaduse korral muudavad pädevad asutused imitaatori või treeningseadme riiklike instruktorite õigused käesoleva määruse kohasteks treeningseadme instruktorite oskusmärke õigusteks hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.
6. Aeronavigatsiooniteenuste osutajad kohandavad oma üksuse pädevuskavasid nii, et viia need käesoleva määruse nõuetega vastavusse hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.
7. Lennujuhtide koolitusorganisatsioonid kohandavad oma koolitusplaane nii, et viia need käesoleva määruse nõuetega vastavusse hiljemalt 31. detsembriks 2015 või 31. detsembriks 2016, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.
8. Komisjoni määruse (EL) nr 805/2011 kohaselt enne käesoleva määruse kohaldamist alustatud koolituskursuste lõpetamise tunnistusi aktsepteeritakse asjakohaste lubade, pädevus- ja oskusmärgete käesoleva määruse kohaseks väljaandmiseks, tingimusel et koolitus ja hindamine lõpeb hiljemalt 30. juuniks 2016 või 30. juuniks 2017, kui liikmesriik kasutab artikli 11 lõikega 2 ette nähtud erandit.
Artikkel 9
Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 muutmine
Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 artikli 2 punkt 104 asendatakse järgmisega:
„104. „psühhoaktiivne aine”– alkohol, opioidid, kannabinoidid, rahustid ja uinutid, kokaiin, muud psühhostimulaatorid, hallutsinogeenid ja lenduvad lahustid, välja arvatud kohv ja tubakas;”
Artikkel 10
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EL) nr 805/2011 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 11
Jõustumine ja kohaldamine
1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 30. juunist 2015.
2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada I–IV lisa kas tervikuna või osaliselt enne 31. detsembrit 2016.
Kui liikmesriik seda võimalust kasutab, teavitab ta komisjoni ja ametit sellest hiljemalt 1. juulil 2015. Kõnealuses teates tuleb kirjeldada erandi(te) ulatust ja rakendusprogrammi, mis sisaldab kavandatavaid meetmeid ja nende ajakava. Sel juhul kohaldatakse jätkuvalt määruse (EL) nr 805/2011 asjakohaseid sätteid.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. veebruar 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 549/2004, 10. märts 2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (ELT L 96, 31.3.2004, lk 10).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/23/EÜ, 5. aprill 2006, ühenduse lennujuhi loa kohta (ELT L 114, 27.4.2006, lk 22).
(4) Komisjoni määrus (EL) nr 805/2011, 10. august 2011, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste teatavate tõendite kohta (ELT L 206, 11.8.2011, lk 21).
(5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, 26. september 2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).
SISUKORD
I LISA – |
ATCO-OSA – LENNUJUHTIDE LUBADE VÄLJAANDMISE NÕUDED | 18 |
A-ALAJAGU – |
ÜLDNÕUDED | 18 |
ATCO.A.001 |
Reguleerimisala | 18 |
ATCO.A.005 |
Lubade ning pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise taotlemine | 18 |
ATCO.A.010 |
Lubade vahetamine | 18 |
ATCO.A.015 |
Lubadest tulenevate õiguste kasutamine ja ajutine võimetus | 18 |
ATCO.A.020 |
Lubade ning pädevus- ja oskusmärgete kehtetuks tunnistamine ja peatamine | 19 |
B-ALAJAGU – |
LOAD NING PÄDEVUS- JA OSKUSMÄRKED | 19 |
ATCO.B.001 |
Lennujuhiõpilase luba | 19 |
ATCO.B.005 |
Lennujuhi luba | 19 |
ATCO.B.010 |
Lennujuhi pädevusmärked | 20 |
ATCO.B.015 |
Oskusmärked | 20 |
ATCO.B.020 |
Üksuse oskusmärked | 21 |
ATCO.B.025 |
Üksuse pädevuskava | 22 |
ATCO.B.030 |
Keeleoskusmärge | 23 |
ATCO.B.035 |
Keeleoskusmärke kehtivus | 23 |
ATCO.B.040 |
Keeleoskuse hindamine | 24 |
ATCO.B.045 |
Keeleõpe | 24 |
C-ALAJAGU – |
VÄLJAÕPPEJUHENDAJATELE JA TASEMETESTIJATELE ESITATAVAD NÕUDED | 24 |
1. JAOTIS – |
VÄLJAÕPPEJUHENDAJAD | 24 |
ATCO.C.001 |
Teooriaõpetajad | 24 |
ATCO.C.005 |
Praktiliste oskuste instruktorid | 25 |
ATCO.C.010 |
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) õigused | 25 |
ATCO.C.015 |
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke taotlemine | 25 |
ATCO.C.020 |
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivus | 25 |
ATCO.C.025 |
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) ajutine oskusmärge | 25 |
ATCO.C.030 |
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge | 26 |
ATCO.C.035 |
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke taotlemine | 26 |
ATCO.C.040 |
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivus | 26 |
2. JAOTIS – |
TASEMETESTIJAD | 27 |
ATCO.C.045 |
Tasemetestija õigused | 27 |
ATCO.C.050 |
Seaduslikud huvid | 27 |
ATCO.C.055 |
Tasemetestija oskusmärke taotlemine | 27 |
ATCO.C.060 |
Tasemetestija oskusmärke kehtivus | 28 |
ATCO.C.065 |
Tasemetestija ajutine luba | 28 |
D-ALAJAGU – |
LENNUJUHI KOOLITUS | 28 |
1. JAOTIS – |
ÜLDNÕUDED | 28 |
ATCO.D.001 |
Lennujuhi koolituse eesmärgid | 28 |
ATCO.D.005 |
Lennujuhi koolituse liigid | 28 |
2. JAOTIS – |
ALGKOOLITUSE NÕUDED | 29 |
ATCO.D.010 |
Algkoolituse sisu | 29 |
ATCO.D.015 |
Algkoolituse kava | 30 |
ATCO.D.020 |
Baas- ja pädevuskoolituse kursused | 30 |
ATCO.D.025 |
Baaskoolituse eksamid ja hindamised | 31 |
ATCO.D.030 |
Baaskoolituse tegevuseesmärgid | 31 |
ATCO.D.035 |
Pädevuskoolituse eksamid ja hindamised | 31 |
ATCO.D.040 |
Pädevuskoolituse tegevuseesmärgid | 32 |
3. JAOTIS – |
ÜKSUSEKOOLITUSE NÕUDED | 32 |
ATCO.D.045 |
Üksusekoolituse sisu | 32 |
ATCO.D.050 |
Üksusekoolituse eeltingimused | 33 |
ATCO.D.055 |
Üksuse koolituskava | 33 |
ATCO.D.060 |
Üksuse oskusmärke kursus | 34 |
ATCO.D.065 |
Teoreetiliste teadmiste ja mõistmise tõendamine | 34 |
ATCO.D.070 |
Üksuse oskusmärke kursuste ajal toimuvad hindamised | 34 |
4. JAOTIS – |
JÄTKUKOOLITUSE NÕUDED | 34 |
ATCO.D.075 |
Jätkukoolitus | 34 |
ATCO.D.080 |
Täienduskoolitus | 34 |
ATCO.D.085 |
Ümberõpe | 35 |
5. JAOTIS – |
VÄLJAÕPPEJUHENDAJATE JA TASEMETESTIJATE KOOLITUS | 35 |
ATCO.D.090 |
Praktiliste oskuste instruktorite koolitus | 35 |
ATCO.D.095 |
Tasemetestijate koolitus | 35 |
I lisa 1. LIIDE – |
KEELEOSKUSTASEMETE SKAALA – KEELEOSKUSNÕUDED | 36 |
I lisa 2. LIIDE – |
BAASKOOLITUS | 39 |
1. õppeaine: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE | 39 |
2. õppeaine: |
LENNUNDUSÕIGUS | 39 |
3. õppeaine: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE | 40 |
4. õppeaine: |
METEOROLOOGIA | 41 |
5. õppeaine: |
NAVIGATSIOON | 42 |
6. õppeaine: |
ÕHUSÕIDUKID | 43 |
7. õppeaine: |
INIMTEGURID | 44 |
8. õppeaine: |
SEADMED JA SÜSTEEMID | 45 |
9. õppeaine: |
KUTSEKESKKOND | 46 |
I lisa 3. LIIDE – |
LENNUJUHTIMINE VISUAALLENNUVÄLJAL (ADV) | 47 |
1. õppeaine: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE | 47 |
2. õppeaine: |
LENNUNDUSÕIGUS | 47 |
3. õppeaine: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE | 48 |
4. õppeaine: |
METEOROLOOGIA | 49 |
5. õppeaine: |
NAVIGATSIOON | 49 |
6. õppeaine: |
ÕHUSÕIDUKID | 49 |
7. õppeaine: |
INIMTEGURID | 50 |
8. õppeaine: |
SEADMED JA SÜSTEEMID | 51 |
9. õppeaine: |
KUTSEKESKKOND | 51 |
10. õppeaine: |
EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD | 51 |
11. õppeaine: |
LENNUVÄLJAD | 52 |
I lisa 4. LIIDE – |
LÄHILENNUJUHTIMINE INSTRUMENTAALLENNUVÄLJAL (ADI) (TWR) | 53 |
1. õppeaine: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE | 53 |
2. õppeaine: |
LENNUNDUSÕIGUS | 53 |
3. õppeaine: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE | 54 |
4. õppeaine: |
METEOROLOOGIA | 55 |
5. õppeaine: |
NAVIGATSIOON | 55 |
6. õppeaine: |
ÕHUSÕIDUKID | 56 |
7. õppeaine: |
INIMTEGURID | 56 |
8. õppeaine: |
SEADMED JA SÜSTEEMID | 57 |
9. õppeaine: |
KUTSEKESKKOND | 57 |
10. õppeaine: |
EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD | 58 |
11. õppeaine: |
LENNUVÄLJAD | 58 |
I lisa 5. LIIDE – |
PROTSEDUURILINE LÄHENEMISLENNUJUHTIMINE (APP) | 59 |
1. õppeaine: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE | 59 |
2. õppeaine: |
LENNUNDUSÕIGUS | 59 |
3. õppeaine: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE | 60 |
4. õppeaine: |
METEOROLOOGIA | 61 |
5. õppeaine: |
NAVIGATSIOON | 61 |
6. õppeaine: |
ÕHUSÕIDUKID | 61 |
7. õppeaine: |
INIMTEGURID | 62 |
8. õppeaine: |
SEADMED JA SÜSTEEMID | 63 |
9. õppeaine: |
KUTSEKESKKOND | 63 |
10. õppeaine: |
EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD | 63 |
11. õppeaine: |
LENNUVÄLJAD | 64 |
I lisa 6. LIIDE – |
PROTSEDUURILINE PIIRKONDLIK LENNUJUHTIMINE (ACP) | 65 |
1. õppeaine: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE | 65 |
2. õppeaine: |
LENNUNDUSÕIGUS | 65 |
3. õppeaine: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE | 66 |
4. õppeaine: |
METEOROLOOGIA | 67 |
5. õppeaine: |
NAVIGATSIOON | 67 |
6. õppeaine: |
ÕHUSÕIDUKID | 67 |
7. õppeaine: |
INIMTEGURID | 68 |
8. õppeaine: |
SEADMED JA SÜSTEEMID | 68 |
9. õppeaine: |
KUTSEKESKKOND | 69 |
10. õppeaine: |
EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD | 69 |
I lisa 7. LIIDE – |
SEIREGA LÄHENEMISLENNUJUHTIMINE (APS) | 70 |
1. õppeaine: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE | 70 |
2. õppeaine: |
LENNUNDUSÕIGUS | 70 |
3. õppeaine: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE | 71 |
4. õppeaine: |
METEOROLOOGIA | 72 |
5. õppeaine: |
NAVIGATSIOON | 72 |
6. õppeaine: |
ÕHUSÕIDUKID | 73 |
7. õppeaine: |
INIMTEGURID | 73 |
8. õppeaine: |
SEADMED JA SÜSTEEMID | 74 |
9. õppeaine: |
KUTSEKESKKOND | 74 |
10. õppeaine: |
EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD | 75 |
11. õppeaine: |
LENNUVÄLJAD | 75 |
I lisa 8. LIIDE – |
SEIREGA PIIRKONDLIK LENNUJUHTIMINE (ACS) | 76 |
1. õppeaine: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE | 76 |
2. õppeaine: |
LENNUNDUSÕIGUS | 76 |
3. õppeaine: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE | 77 |
4. õppeaine: |
METEOROLOOGIA | 78 |
5. õppeaine: |
NAVIGATSIOON | 78 |
6. õppeaine: |
ÕHUSÕIDUKID | 79 |
7. õppeaine: |
INIMTEGURID | 79 |
8. õppeaine: |
SEADMED JA SÜSTEEMID | 80 |
9. õppeaine: |
KUTSEKESKKOND | 80 |
10. õppeaine: |
EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD | 81 |
II LISA – |
ATCO.AR-OSA – PÄDEVATELE ASUTUSTELE ESITATAVAD NÕUDED | 82 |
A-ALAJAGU – |
ÜLDNÕUDED | 82 |
ATCO.AR.A.001 |
Reguleerimisala | 82 |
ATCO.AR.A.005 |
Töötajad | 82 |
ATCO.AR.A.010 |
Pädevate asutuste ülesanded | 82 |
ATCO.AR.A.015 |
Nõuete täitmise meetodid | 83 |
ATCO.AR.A.020 |
Ameti teavitamine | 83 |
ATCO.AR.A.025 |
Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile | 84 |
B-ALAJAGU – |
JUHTIMINE | 84 |
ATCO.AR.B.001 |
Juhtimissüsteem | 84 |
ATCO.AR.B.005 |
Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele | 85 |
ATCO.AR.B.010 |
Juhtimissüsteemi muudatused | 85 |
ATCO.AR.B.015 |
Andmete säilitamine | 85 |
C-ALAJAGU – |
JÄRELEVALVE JA JÕUSTAMINE | 86 |
ATCO.AR.C.001 |
Järelevalve | 86 |
ATCO.AR.C.005 |
Järelevalveprogramm | 86 |
ATCO.AR.C.010 |
Töötajate puudused ja täitemeetmed | 87 |
D-ALAJAGU – |
LUBADE NING PÄDEVUS- JA OSKUSMÄRGETE VÄLJAANDMINE, PIKENDAMINE, TAASTAMINE JA PEATAMINE NING NENDE KEHTETUKS TUNNISTAMINE | 87 |
ATCO.AR.D.001 |
Lubade ning pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise, pikendamise ja taastamise menetlus | 87 |
ATCO.AR.D.005 |
Lubade ning pädevus- ja oskusmärgete kehtetuks tunnistamine ja peatamine | 88 |
E-ALAJAGU – |
LENNUJUHTIDE KOOLITUSORGANISATSIOONIDE SERTIFITSEERIMISE KORD JA KOOLITUSKURSUSTE HEAKSKIITMINE | 88 |
ATCO.AR.E.001 |
Taotlemis- ja sertifitseerimismenetlus koolitusorganisatsioonide puhul | 88 |
ATCO.AR.E.005 |
Koolituskursuste ja -plaanide heakskiitmine | 89 |
ATCO.AR.E.010 |
Koolitusorganisatsioonide muudatused | 89 |
ATCO.AR.E.015 |
Puudused ja parandusmeetmed | 89 |
F-ALAJAGU – |
LENNUNDUSMEDITSIINILISTELE TÕENDITELE ESITATAVAD NÕUDED | 90 |
1. JAOTIS – |
ÜLDNÕUDED | 90 |
ATCO.AR.F.001 |
Lennundusmeditsiinikeskused ja lennundusmeditsiinilised tõendid | 90 |
2. JAOTIS – |
DOKUMENDID | 91 |
ATCO.AR.F.005 |
Tervisetõend | 91 |
ATCO.AR.F.010 |
Lennundusarsti tunnistus | 91 |
ATCO.AR.F.015 |
Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat | 91 |
ATCO.AR.F.020 |
Lennundusmeditsiinivormid | 91 |
II lisa 1. LIIDE – |
Loavorm – LENNUJUHI LUBA | 92 |
II lisa 2. LIIDE – |
LENNUJUHTIDE KOOLITUSORGANISATSIOONIDE SERTIFIKAAT | 98 |
II lisa 3. LIIDE – |
LENNUNDUSARSTI TUNNISTUS | 100 |
II lisa 4. LIIDE – |
LENNUNDUSMEDITSIINIKESKUSE SERTIFIKAAT | 102 |
III LISA – |
ATCO.OR-OSA – LENNUJUHTIDE KOOLITUSORGANISATSIOONIDELE JA LENNUNDUSMEDITSIINIKESKUSTELE ESITATAVAD NÕUDED | 103 |
A-ALAJAGU – |
ÜLDNÕUDED | 103 |
ATCO.OR.A.001 |
Reguleerimisala | 103 |
B-ALAJAGU – |
LENNUJUHTIDE KOOLITUSORGANISATSIOONIDELE ESITATAVAD NÕUDED | 103 |
ATCO.OR.B.001 |
Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi taotlemine | 103 |
ATCO.OR.B.005 |
Nõuete täitmise meetodid | 103 |
ATCO.OR.B.010 |
Koolitusorganisatsiooni sertifikaadi tunnustamise ja õiguste tingimused | 104 |
ATCO.OR.B.015 |
Koolitusorganisatsioonide muudatused | 104 |
ATCO.OR.B.020 |
Kehtivuse jätkuvus | 104 |
ATCO.OR.B.025 |
Juurdepääs koolitusorganisatsioonide ruumidele ja andmetele | 104 |
ATCO.OR.B.030 |
Puudused | 104 |
ATCO.OR.B.035 |
Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile | 105 |
ATCO.OR.B.040 |
Juhtumitest teatamine | 105 |
C-ALAJAGU – |
LENNUJUHTIDE KOOLITUSORGANISATSIOONIDE JUHTIMINE | 105 |
ATCO.OR.C.001 |
Koolitusorganisatsioonide juhtimissüsteem | 105 |
ATCO.OR.C.005 |
Allhanketoimingud | 105 |
ATCO.OR.C.010 |
Töötajatele esitatavad nõuded | 106 |
ATCO.OR.C.015 |
Ruumid ja seadmed | 106 |
ATCO.OR.C.020 |
Andmete säilitamine | 106 |
ATCO.OR.C.025 |
Rahastamine ja kindlustus | 106 |
D-ALAJAGU – |
KOOLITUSKURSUSTELE JA KOOLITUSPLAANIDELE ESITATAVAD NÕUDED | 107 |
ATCO.OR.D.001 |
Koolituskursustele ja koolitusplaanidele esitatavad nõuded | 107 |
ATCO.OR.D.005 |
Eksamite ja hindamiste tulemused ja tunnistused | 107 |
E-ALAJAGU – |
LENNUNDUSMEDITSIINIKESKUSTELE ESITATAVAD NÕUDED | 107 |
ATCO.OR.E.001 |
Lennundusmeditsiinikeskused | 107 |
IV LISA – |
ATCO.MED-OSA – LENNUJUHTIDE TERVISENÕUDED | 108 |
A-ALAJAGU – |
ÜLDNÕUDED | 108 |
1. JAOTIS – |
ÜLDNÕUDED | 108 |
ATCO.MED.A.001 |
Pädev asutus | 108 |
ATCO.MED.A.005 |
Reguleerimisala | 108 |
ATCO.MED.A.010 |
Mõisted | 108 |
ATCO.MED.A.015 |
Arstisaladus | 109 |
ATCO.MED.A.020 |
Terviseseisundi halvenemine | 109 |
ATCO.MED.A.025 |
Lennundusmeditsiinikeskuste (AeMC) ja lennundusarstide (AME) kohustused | 109 |
2. JAOTIS – |
TERVISETÕENDITELE ESITATAVAD NÕUDED | 110 |
ATCO.MED.A.030 |
Tervisetõendid | 110 |
ATCO.MED.A.035 |
Tervisetõendi taotlemine | 110 |
ATCO.MED.A.040 |
Tervisetõendite väljaandmine, pikendamine ja taastamine | 110 |
ATCO.MED.A.045 |
Tervisetõendite kehtivus, pikendamine ja taastamine | 111 |
ATCO.MED.A.046 |
Tervisetõendi kehtivuse peatamine või kehtetuks tunnistamine | 111 |
ATCO.MED.A.050 |
Edasisaatmine | 112 |
B-ALAJAGU – |
LENNUJUHTIDE TERVISETÕENDITELE ESITATAVAD NÕUDED | 112 |
1. JAOTIS – |
ÜLDNÕUDED | 112 |
ATCO.MED.B.001 |
Tervisetõendite suhtes kohaldatavad piirangud | 112 |
2. JAOTIS – |
3. KLASSI TERVISETÕENDITE TERVISENÕUDED | 112 |
ATCO.MED.B.005 |
Üldist | 112 |
ATCO.MED.B.010 |
Südame-veresoonkond | 113 |
ATCO.MED.B.015 |
Hingamiselundid | 115 |
ATCO.MED.B.020 |
Seedeelundid | 116 |
ATCO.MED.B.025 |
Ainevahetussüsteem ja sisesekretsioonisüsteem | 116 |
ATCO.MED.B.030 |
Hematoloogia | 116 |
ATCO.MED.B.035 |
Eritus- ja suguelundid | 117 |
ATCO.MED.B.040 |
Nakkushaigused | 117 |
ATCO.MED.B.045 |
Rasedus ja günekoloogia | 117 |
ATCO.MED.B.050 |
Luu-lihaskond | 117 |
ATCO.MED.B.055 |
Psühhiaatria | 118 |
ATCO.MED.B.060 |
Psühholoogia | 118 |
ATCO.MED.B.065 |
Neuroloogia | 118 |
ATCO.MED.B.070 |
Silmad ja nägemine | 119 |
ATCO.MED.B.075 |
Värvusnägemine | 120 |
ATCO.MED.B.080 |
Kõrva-, nina- ja kurguhaigused | 120 |
ATCO.MED.B.085 |
Nahahaigused | 120 |
ATCO.MED.B.090 |
Onkoloogia | 121 |
C-ALAJAGU – |
LENNUNDUSARSTID (AMEd) | 121 |
ATCO.MED.C.001 |
Õigused | 121 |
ATCO.MED.C.005 |
Taotlus | 121 |
ATCO.MED.C.010 |
Lennundusarsti tunnistuse väljaandmise nõuded | 121 |
ATCO.MED.C.015 |
Lennundusmeditsiini õppekursused | 122 |
ATCO.MED.C.020 |
Lennundusarsti tunnistust mõjutavad muudatused | 122 |
ATCO.MED.C.025 |
Lennundusarsti tunnistuse kehtivus | 122 |
I LISA
ATCO-OSA
LENNUJUHTIDE LUBADE VÄLJAANDMISE NÕUDED
A-ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
ATCO.A.001 Reguleerimisala
Käesoleva lisa selles osas kehtestatakse lennujuhtide ja lennujuhiõpilaste lubade ning nendega seotud pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning nende kehtivuse ja kasutamise tingimused.
ATCO.A.005 Lubade ning pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise taotlemine
(a) |
Lubade ning pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise taotlus esitatakse pädevale asutusele vastavalt pädeva asutuse kehtestatud korrale. |
(b) |
Täiendavate pädevus- ja oskusmärgete väljaandmise, oskusmärgete pikendamise või taastamise ning lubade uuesti väljaandmise taotlused esitatakse loa välja andnud pädevale asutusele. |
(c) |
Luba jääb selle isiku valdusse, kellele see välja anti, v.a juhul, kui pädev asutus tunnistab selle kehtetuks. Loa omanik allkirjastab loa. |
(d) |
Loal esitatakse tagatavate õigustega seotud kogu asjakohane teave ja see peab vastama II lisa 1. liitele. |
ATCO.A.010 Lubade vahetamine
(a) |
Kui loa omanik kavatseb kasutada loast tulenevaid õigusi liikmesriigis, mille pädev asutus ei ole loa välja andnud asutus, esitab loa omanik vastava asutuse korra kohaselt taotluse, et tema luba vahetataks välja selle liikmesriigi pädeva asutuse välja antud loaga, kus hakatakse õigusi kasutama, välja arvatud juhul, kui liikmesriikidevahelistes kokkulepete nähakse ette teisiti. Sel otstarbel peavad asjaomased asutused jagama kogu asjakohast teavet, mis on vajalik loa vahetamiseks punkti ATCO.AR.B.001 alapunktis c ettenähtud viisil. |
(b) |
Loa vahetamiseks ja loast tulenevate õiguste kasutamiseks muus liikmesriigis kui loa väljaandnud liikmesriik peab loa omanik täitma punktis ATCO.B.030 osutatud keeleoskusnõudeid, mis on kehtestatud asjakohases liikmesriigis. |
(c) |
Uus luba sisaldab pädevus- ja oskusmärkeid, lubade oskusmärkeid ja kõiki kehtivaid üksuse oskusmärkeid, sh nende esimese väljaandmise kuupäeva ja kehtivusaega (kui kohaldatakse). |
(d) |
Pärast uue loa saamist esitab loa omanik koos oma lennujuhi loaga punktis ATCO.A.005 osutatud taotluse, et saada uued pädevus- ja oskusmärked, lubade oskusmärked või üksuse oskusmärked. |
(e) |
Pärast vahetamist tagastatakse varem kehtinud luba selle välja andnud asutusele. |
ATCO.A.015 Lubadest tulenevate õiguste kasutamine ja ajutine võimetus
(a) |
Loaga antud õiguste kasutamine sõltub pädevus- ja oskusmärgete ning tervisetõendi kehtivusest. |
(b) |
Loa omanikud ei kasuta loast tulenevaid õigusi, kui nad kahtlevad loast tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimalikkuses, ja teatavad asjakohasele aeronavigatsiooniteenuse osutajale viivitamata loast tulenevate õiguste kasutamise ajutisest võimetusest. |
(c) |
Kui aeronavigatsiooniteenuse osutajad kahtlevad loaomaniku loast tulenevate õiguste ohutu kasutamise võimekuses, võivad nad välja kuulutada loaomaniku ajutise võimetuse. |
(d) |
Aeronavigatsiooniteenuse osutajad töötavad välja objektiivse, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse, et võimaldada loaomanikel vastavalt alapunktile b teatada oma õiguste kasutamise ajutisest võimetusest, kuulutada välja loaomanike ajutine võimetus vastavalt punktile c, hallata ajutise võimetuse juhtumite tegevuslikku mõju ja teavitada pädevat asutust nimetatud menetluses sätestatud korras. |
(e) |
Alapunktis d osutatud menetlus lisatakse punkti ATCO.B.025 alapunkti a alapunkti 13 kohaselt üksuse pädevuskavale. |
ATCO.A.020 Lubade ning pädevus- ja oskusmärgete kehtetuks tunnistamine ja peatamine
(a) |
Pädev asutus võib load ning pädevus- ja oskusmärked punkti ATCO.AR.D.005 kohaselt peatada või kehtetuks tunnistada, kui loaomanik ei vasta käesoleva osa nõuetele. |
(b) |
Kui loaomaniku luba tunnistatakse kehtetuks, tagastab ta selle viivitamata pädevale asutusele tolle kehtestatud korra kohaselt. |
(c) |
Lennujuhi loa väljaandmisega tunnistatakse lennujuhiõpilase luba kehtetuks ja see tagastatakse pädevale asutusele, kes lennujuhi loa välja andis. |
B-ALAJAGU
LOAD NING PÄDEVUS- JA OSKUSMÄRKED
ATCO.B.001 Lennujuhiõpilase luba
(a) |
Lennujuhiõpilase loa omanikel on volitus osutada lennujuhtimisteenuseid vastavalt loas sisalduvatele pädevus- ja oskusemärgetele töökohakoolituse juhendaja järelevalve all ning läbida oskusmärke (oskusmärgete) koolitust. |
(b) |
Lennujuhiõpilase loa taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
|
(c) |
Lennujuhiõpilase luba sisaldab keeleoskusmärget/keeleoskusmärkeid ning vähemalt ühte pädevusmärget ning vastavalt vajadusele ühte oskusemärget. |
(d) |
Lennujuhiõpilase loa omanik, kes ei ole loast tulenevaid õigusi hakanud kasutama ühe aasta jooksul alates loa väljaandmise kuupäevast või kes katkestas nende õiguste kasutamise üle ühe aasta kestnud ajavahemikuks, võib alustada vastava pädevusmärke üksusekoolitust või jätkata seda üksnes juhul, kui koolitusorganisatsioon, kellel on III lisa (ATCO.OR-osa) nõuetele vastav algkoolituse ja vastava pädevusmärke korraldamise sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele ja kui ta on täitnud kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded. |
ATCO.B.005 Lennujuhi luba
(a) |
Lennujuhi loa omanikel on volitus osutada loa pädevus- ja oskusmärgete kohaseid lennujuhtimisteenuseid ning kasutada loal sisalduvate oskusmärgete õigusi. |
(b) |
Lennujuhi loaga antud õigused hõlmavad punkti ATCO.B.001 alapunktis a sätestatud lennujuhiõpilaseloa õigusi. |
(c) |
Lennujuhi loa esmase väljastamise taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
|
(d) |
Lennujuhi luba kinnitatakse, kandes sellesse ühe pädevusmärke või mitu pädevusmärget ning asjakohased pädevus-, üksuse ja keeleoskusmärked, mille kohase koolituse läbis loa taotleja edukalt. |
(e) |
Lennujuhi loa omanik, kes ei ole ühtki oma pädevusest tulenevat õigust hakanud kasutama ühe aasta jooksul alates loa väljaandmise kuupäevast, võib alustada vastava pädevusmärke üksusekoolitust üksnes juhul, kui koolitusorganisatsioon, kellel on III lisa (ATCO.OR-osa) nõuetele vastav kõnealuse pädevusmärke algkoolituse korraldamise sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele ja kui ta on täitnud kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded. |
ATCO.B.010 Lennujuhi pädevusmärked
(a) |
Selleks et märkida selle teenuse liiki, mida loaomanik võib osutada, sisaldab luba ühte või mitut järgmist pädevusmärget:
|
(b) |
Pädevusmärke omanik, kes ei ole kasutanud kõnealusele märkele vastavaid õigusi mis tahes ajavahemiku vältel nelja järjestikuse aasta jooksul või pikema ajavahemiku vältel, võib pädevusmärke kohast üksusekoolitust alustada üksnes juhul, kui koolitusorganisatsioon, kellel on III lisa (ATCO.OR-osa) nõuetele vastav pädevusmärke kohase koolituse korraldamise sertifikaat, on hinnanud tema eelneva pädevuse jätkuvat vastavust selle pädevusmärke nõuetele ja kui ta on täitnud kõik hindamisest tulenevad koolitusnõuded. |
ATCO.B.015 Oskusmärked
(a) |
Pädevusmärge „lennujuhtimine instrumentaallennuväljal” (ADI) sisaldab vähemalt ühte järgmistest oskusmärgetest:
|
(b) |
Pädevusmärge „seirega lähenemislennujuhtimine” (APS) sisaldab vähemalt ühte järgmistest oskusmärgetest:
|
(c) |
protseduurilise piirkondliku lennujuhtimise (ACP) pädevusmärge võib sisaldada ookeanilennujuhtimise oskusmärget (OCN) – loaomaniku pädevus osutada lennujuhtimisteenuseid õhusõiduki liikumisel ookeanilennujuhtimise piirkonnas. |
(d) |
Seirega piirkondlik lennujuhtimine (ACS) võib sisaldada vähemalt ühte järgmistest pädevusmärgetest:
|
ATCO.B.020 Üksuse oskusmärked
(a) |
Üksuse oskusemärge annab loaomanikule õiguse osutada lennujuhtimisteenust konkreetses sektoris, sektorirühmas ja/või konkreetsetel töökohtadel lennuliiklusteenistuse üksuse vastutusalas. |
(b) |
Üksuse oskusmärke taotlejad on edukalt lõpule viinud ATCO-osa D-alajao 3. jaotises sätestatud nõuetele vastava ühe kursuse üksuse oskusmärke saamiseks. |
(c) |
Pärast punktis ATCO.A.010 osutatud loa vahetamist peavad üksuse oskusmärke taotlejad lisaks punktis b sätestatud nõuetele vastama punkti ATCO.D.060 alapunkti f nõuetele. |
(d) |
Nende lennujuhtide puhul, kes osutavad lennujuhtimisteenuseid katselende sooritavatele õhusõidukitele, võib pädev asutus lisaks alapunktis b sätestatud nõuetele sätestada täiendavaid nõudeid, millele lennujuht peab vastama. |
(e) |
Üksuse oskusmärked kehtivad üksuse pädevuskavas määratud aja jooksul. See ei ületa kolme aastat. |
(f) |
Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab üksuse oskusmärgete kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva. |
(g) |
Üksuse oskusmärgete kehtivus taastatakse, kui
|
(h) |
Kui alapunktis g sätestatud nõuded on täidetud, taastatakse üksuse oskusmärgete kehtivus kolme kuu jooksul enne nende aegumise kuupäeva. Neil juhtudel hakatakse kehtivusaega arvestama nimetatud aegumiskuupäevast. |
(i) |
Kui üksuse oskusmärgete kehtivus taastatakse enne punktis h esitatud aega, algab nende kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise edukat sooritamist, kui täidetud on ka alapunkti g alapunktide 1 ja 2 nõuded. |
(j) |
Üksuse oskusmärgete kehtivuse lõppemise korral peab loaomanik oskusmärgete kehtivuse taastamiseks edukalt läbima üksuse pädevuskursuse vastavalt ATCO-osa D-alajao 3. jaotises sätestatud nõuetele. |
ATCO.B.025 Üksuse pädevuskava
(a) |
Üksuse pädevuskava kehtestab aeronavigatsiooniteenuse osutaja ja kiidab heaks pädev asutus. See sisaldab vähemalt järgmisi aspekte:
|
(b) |
Alapunkti a alapunktis 3 sätestatud nõudele vastamiseks peavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad arvestust tundide kohta, mille kestel iga loaomanik kasutab oma üksuse oskusmärke õigusi, töötades konkreetses sektoris, sektorirühmas ja/või konkreetsetel töökohtadel lennujuhtimisüksuses, ja esitavad nõudmise korral kõnealused andmed pädevatele asutustele ja loaomanikule. |
(c) |
Alapunkti a alapunktides 4 ja 13 osutatud menetluskorra kehtestamisel peavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad tagama, et kehtestatakse loaomanike õiglase kohtlemise mehhanismid juhtudeks, mil nende oskusmärgete kehtivust ei ole võimalik enam uuendada. |
ATCO.B.030 Keeleoskusmärge
(a) |
Lennujuhid ja lennujuhiõpilased ei tohi kasutada oma loaga kaasnevaid õigusi, kui neil ei ole kehtivat inglise keele oskuse märget ega (vajaduse korral) liikmesriigi kehtestatud ja lennundusteabe väljaannetes avaldatud nende keel(t)e oskuse märget, mille liikmesriigid on ohutuse eesmärgil kehtestanud lennujuhtimisüksuses. Keeleoskusmärge peab sisaldama keel(t)e nimetust, oskustaset ja kehtivuse lõppkuupäeva. |
(b) |
Lennujuhtide keeleoskuse tase määratakse kindlaks I lisa 1. liites sätestatud pädevustasemete skaala kohaselt. |
(c) |
Alapunktis b sätestatud pädevustasemete skaala kohaselt tõendab keeleoskusmärke taotleja vähemalt kutsetaseme (4. tase) keeleoskust. Selleks peab taotleja:
|
(d) |
Olenemata alapunktist c võib aeronavigatsiooniteenuste osutaja nõuda kõrgendatud keeleoskusetaset (5. tase) vastavalt I lisa 1. liites sätestatud keeleoskusetasemete skaalale, kui keeloskus on pädevus- või oskusmärke kohasel tööl konkreetsete tööülesannete raames ohutuse eesmärgil hädavajalik. Kõnealused nõuded peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja läbipaistvad; aeronavigatsiooniteenuste pakkuja, kes soovib kohaldada kõrgemat keeleoskusetaset, peab nõudeid objektiivselt põhjendama ning pädev asutus peab need heaks kiitma. |
(e) |
Keeleoskust tõendab tunnistus, mis kinnitab hindamistulemust. |
ATCO.B.035 Keeleoskusmärke kehtivus
(a) |
Olenevalt I lisa 1. liites sätestatud tasemest on keeleoskusmärke kehtivus järgmine:
|
(b) |
Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab keeleoskusmärgete kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast keeleoskuse hindamise eduka sooritamise kuupäeva. |
(c) |
Keeleoskusmärgete kehtivust pikendatakse pärast keeleoskuse hindamise edukat sooritamist, mis toimub kolme kuu jooksul enne nende aegumise kuupäeva. Neil juhtudel hakatakse uut kehtivusaega arvestama nimetatud aegumiskuupäevast. |
(d) |
Kui keeleoskusmärgete kehtivust pikendatakse enne punktis c esitatud aega, algab nende kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul keeleoskuse hindamise edukast sooritamisest. |
(e) |
Keeleoskusmärgete kehtivuse lõppemise korral peab loaomanik oskusmärgete kehtivuse taastamiseks edukalt sooritama keeleoskuse hindamise. |
ATCO.B.040 Keeleoskuse hindamine
(a) |
Keeleoskust tõendatakse pädeva asutuse heakskiidetud hindamismeetodi kaudu, mis sisaldab järgmist:
|
(b) |
Keeleoskuse hindamise asutused peavad vastama punkti ATCO.AR.A.010 kohastele pädevate asutuste kehtestatud nõuetele. |
ATCO.B.045 Keeleõpe
(a) |
Aeronavigatsiooniteenuste osutajad tagavad lennujuhtide nõutava taseme säilitamise otstarbelise keeleõppe järgmistele isikutele:
|
(b) |
Samuti võidakse keeleõpe tagada jätkukoolitusena. |
C-ALAJAGU
VÄLJAÕPPEJUHENDAJATELE JA TASEMETESTIJATELE ESITATAVAD NÕUDED
1. JAOTIS
Väljaõppejuhendajad
ATCO.C.001 Teooriaõpetajad
(a) |
Teoreetilist koolitust korraldavad vaid asjakohase kvalifikatsiooniga väljaõppejuhendajad. |
(b) |
Teooriaõpetajal on asjakohane kvalifikatsioon, kui
|
ATCO.C.005 Praktiliste oskuste instruktorid
Isik korraldab praktilist koolitust vaid juhul, kui tal on töökohakoolituse juhendaja (OJTI) või treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge.
ATCO.C.010 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) õigused
(a) |
Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanikel on volitus korraldada praktilist koolitust ja järelevalvet tööpositsioonil, mille kohta tal on kehtiv üksuse oskusmärge, samuti treeningseadmel, mille kohta tal on kehtiv oskusmärge. |
(b) |
Töökohakoolituse juhendaja oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui ta on:
|
(c) |
Alapunkti b alapunktis 1 mainitud kaheaastast ajavahemikku võib pädev asutus koolitusorganisatsiooni nõudmisel lühendada ühe aasta võrra. |
ATCO.C.015 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke taotlemine
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
(a) |
tal on kehtiva üksuse oskusmärkega lennujuhi luba; |
(b) |
ta on vahetult enne taotlemist vähemalt kaheaastase ajavahemiku jooksul kasutanud lennujuhi loa õigusi. Seda ajavahemikku võib pädev asutus koolitusorganisatsiooni nõudmisel lühendada ühe aasta võrra; |
(c) |
taotlemisele eelneval aastal lõpetas ta edukalt praktiliste õpetamismeetodite kursuse, mille jooksul õpetati nõutavaid teadmisi ja pedagoogilisi oskusi ning mida asjakohaselt hinnati. |
ATCO.C.020 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivus
(a) |
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge kehtib kolm aastat. |
(b) |
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivuse võib taastada, kui selle kehtivusajal on edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolitus ning kui punkti ATCO.C.015 alapunkti a ja b nõuded on täidetud. |
(c) |
Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivuse taastada, kui
aasta jooksul, mis eelneb kehtivuse taastamise taotlusele ning kui punkti ATCO.C.015 alapunkti a ja b nõuded on täidetud. |
(d) |
Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva. |
(e) |
Kui punkti ATCO.C.015 alapunkti a ja b nõudeid ei täideta, võidakse töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge vahetada treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärkega tingimusel, et punkti ATCO.C.040 alapunkti b ja c nõuded on täidetud. |
ATCO.C.025 Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) ajutine oskusmärge
(a) |
Kui punkti ATCO.C.010 alapunkti b alapunkti 2 nõudeid ei ole võimalik täita, võib pädev asutus aeronavigatsiooniteenuse osutaja esitatud analüüsile tuginedes välja anda töökohakoolituse juhendaja (OJTI) ajutise oskusmärke. |
(b) |
Alapunktis a osutatud töökohakoolituse juhendaja (OJTI) ajutise oskusmärke võib välja anda punkti ATCO.C.015 kohaselt välja antud töökohakoolituse juhendaja (OJTI) kehtiva oskusmärke omanikele. |
(c) |
Alapunktis a osutatud töökohakoolituse juhendaja (OJTI) ajutine oskusmärge on piiratud erandlike olukordade õpetusega ja selle kehtivus ei ületa ühte aastat või punkti ATCO.C.015 kohaselt välja antud töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivuse lõppu, olenevalt sellest, kumb on varasem. |
ATCO.C.030 Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge
(a) |
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanikul on volitused korraldada treeningseadmete praktilist koolitust:
Kui treeningseadme instruktor (STDI) korraldab töökohakoolituse eelset koolitust, peab tal kas olema või olema olnud asjakohane üksuse oskusmärge. |
(b) |
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:
|
(c) |
Olenemata punkti b alapunktist 1
|
ATCO.C.035 Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke taotlemine
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
(a) |
ta on vähemalt kaks aastat kasutanud mis tahes pädevusmärkega lennujuhi loa õigusi; |
(b) |
taotlemisele eelneval aastal on ta edukalt sooritanud praktiliste õpetamismeetodite kursuse, mille jooksul õpetati teoreetilisi ja praktilisi meetodeid kasutades nõutavaid teadmisi ja pedagoogilisi oskusi ning mida asjakohaselt hinnati. |
ATCO.C.040 Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivus
(a) |
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärge kehtib kolm aastat. |
(b) |
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivuse võib taastada, kui isik sooritab selle kehtivusajal edukalt praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse. |
(c) |
Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivust taastada järgmiselt:
kehtivuse taastamise taotlemisele eelneval aastal. |
(d) |
Esmasel väljaandmisel ja kehtivuse taastamisel algab treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva. |
2. JAOTIS
Tasemetestijad
ATCO.C.045 Tasemetestija õigused
(a) |
Hindamisi teevad üksnes tasemetestija oskusmärkega isikud. |
(b) |
Tasemetestija oskusmärke omanikud hindavad:
|
(c) |
Tasemetestija oskusmärke omanik kasutab oskusmärke õigusi vaid siis, kui:
|
(d) |
Lisaks alapunktis c sätestatud nõuetele kasutab tasemetestija oskusmärke omanik oskusmärke õigusi üksnes järgmistel juhtudel:
|
(e) |
Üksuse oskusmärke väljaandmiseks ja selle kehtivuse taastamiseks tehtava hindamise ning tööpositsiooni järelevalve tagamise korral peab tasemetestijal olema ka töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärge või peab kohal viibima töökohakoolituse juhendaja (OJTI), kellel on olemas hindamisega seonduv ja kehtiv üksuse oskusemärge. |
ATCO.C.050 Seaduslikud huvid
Tasemetestijad ei tee hindamisi juhtudel, kus nad näevad ohte enese objektiivsusele.
ATCO.C.055 Tasemetestija oskusmärke taotlemine
Tasemetestija oskusmärke taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:
(a) |
ta on vähemalt kaks aastat kasutanud lennujuhi loa õigusi ja |
(b) |
ta on taotlemisele eelnenud aastal edukalt lõpetanud tasemetestijakursuse, mille jooksul õpetati teoreetilisi ja praktilisi meetodeid kasutades nõutavaid teadmisi ja oskusi ning mida asjakohaselt hinnati. |
ATCO.C.060 Tasemetestija oskusmärke kehtivus
(a) |
Tasemetestija oskusmärge kehtib kolm aastat. |
(b) |
Tasemetestija oskusmärke kehtivust võib pikendada, kui selle kehtivusaja jooksul läbib isik edukalt hindamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse. |
(c) |
Tasemetestija oskusmärke kehtivuse lõppemisel võib selle kehtivuse taastada järgmiselt:
kehtivuse taastamise taotlemisele eelneval aastal. |
(d) |
Tasemetestija oskusmärke esmase väljaandmise ja kehtivuse taastamise korral algab selle kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise eduka sooritamise kuupäeva. |
ATCO.C.065 Tasemetestija ajutine luba
(a) |
Kui punkti ATCO.C.045 alapunkti d alapunktis 1 sätestatud nõuet ei ole võimalik täita, võib pädev asutus punkti ATCO.C.055 kohaselt välja antud tasemetestija oskusmärke omanikule anda loa teha punkti ATCO.C.045 alapunkti b alapunktides 3 ja 4 osutatud hindamisi, mis hõlmavad erandlikke olukordi või tagavad hindamise sõltumatuse, tingimusel et alapunktides b ja c sätestatud nõuded on täidetud. |
(b) |
Erandlike olukordadega tegelemiseks peab tasemetestija oskusmärke omanikul olema ka üksuse oskusmärge koos asjakohase pädevusmärkega ja vajaduse korral ka oskusmärge, mis on seotud hindamisega, mis toimus vähemalt vahetult eelnenud aasta jooksul. Selline luba on piiratud erandlike olukordade hindamisega ja selle kehtivus ei ületa ühte aastat või punkti ATCO.C.055 kohaselt välja antud tasemetestija oskusmärke kehtivuse lõppu, olenevalt sellest, kumb on varasem. |
(c) |
Selleks et tagada hindamise sõltumatus korduva iseloomuga põhjustel, peab tasemetestija oskusmärke omanikul olema ka üksuse oskusmärge koos asjakohase pädevusmärkega ja vajaduse korral ka oskusmärge, mis on seotud hindamisega, mis toimus vähemalt vahetult eelnenud aasta jooksul. Pädev asutus määrab kindlaks loa kehtivusaja, kuid see ei tohi ületada punkti ATCO.C.055 kohaselt välja antud tasemetestija oskusmärke kehtivuse lõppu. |
(d) |
Tasemetestija ajutise loa väljaandmiseks alapunktides b ja c nimetatud põhjustel võib pädev asutus nõuda aeronavigatsiooniteenuse osutajalt ohutushinnangu esitamist. |
D-ALAJAGU
LENNUJUHI KOOLITUS
1. JAOTIS
Üldnõuded
ATCO.D.001 Lennujuhi koolituse eesmärgid
Lennujuhi koolitus hõlmab teoreetilisi kursusi, praktilisi õppusi, sealhulgas koolitust lennutreeningseadmetel, ja selliseid koolitusi töökohal, mille eesmärk on omandada ja säilitada ohutute, korrapäraste ja kiirete lennujuhtimisteenuste osutamise oskused.
ATCO.D.005 Lennujuhi koolituse liigid
(a) |
Lennujuhi koolitus koosneb järgmistest liikidest:
|
(b) |
Lisaks alapunktis a osutatud koolitusliikidele võivad lennujuhid läbida järgmised koolitusliigid:
|
2. JAOTIS
Algkoolituse nõuded
ATCO.D.010 Algkoolituse sisu
(a) |
Algkoolitus, mis on mõeldud lennujuhiõpilase loa taotlejale või mille läbimine võimaldab välja anda täiendava pädevusmärke ja/või (vajaduse korral) oskusmärke, koosneb järgmisest:
|
(b) |
Täiendava pädevusmärke koolitus koosneb alapunkti a alapunktis 2 sätestatud vähemalt ühe pädevusmärke ainetest, teemadest ja allteemadest. |
(c) |
Koolitus, mis kavandatakse pädevusmärke reaktiveerimiseks punkti ATCO.B.010 alapunkti b kohase eelneva pädevuse ebaeduka hindamise järel, kohandatakse nimetatud hindamise tulemusega. |
(d) |
Muu kui punkti ATCO.B.015 alapunkti a alapunktis 3 osutatud oskusmärke koolitus koosneb koolitusorganisatsiooni väljatöötatud ainetest, teemadest ja allteemadest, mis on koolituskursuse osana heaks kiidetud. |
(e) |
Baas- ja/või pädevuskoolitust võib täiendada ainete, teemade ja allteemadega, mis on spetsiifilised funktsionaalsele õhuruumiosale või riiklikule keskkonnale. |
ATCO.D.015 Algkoolituse kava
Koolitusorganisatsioon kehtestab algkoolituse kava ja pädev asutus kiidab selle heaks. See sisaldab vähemalt järgmist:
(a) |
punkti ATCO.D.010 kohaselt korraldatava algkoolituse sisu; |
(b) |
punkti ATCO.D.020 alapunkti b kohaselt korraldatava algkoolituse struktuur; |
(c) |
algkoolituse kursus(t)e korraldamise protsess; |
(d) |
koolitusmeetodid; |
(e) |
algkoolituse kursus(t)e minimaalne ja maksimaalne kestus; |
(f) |
edukalt läbitud baaskoolituse kursust korrakohaselt arvesse võttes algkoolituse kursus(t)e kohaldamise protsess punkti ATCO.D.010 alapunkti b kontekstis; |
(g) |
punktide ATCO.D.025 ja ATCO.D.035 kohased eksami- ja hindamisprotsessid ning punktide ATCO.D.030 ja ATCO.D.040 kohased tegevuseesmärgid; |
(h) |
koolituspersonali kvalifikatsioon, rollid ja kohustused; |
(i) |
koolituse varajase lõpetamise protsess; |
(j) |
kaebemenetlused; |
(k) |
algkoolituse puhul selle kohaste säilitatavate andmete kindlaksmääramine; |
(l) |
algkoolituse kava läbivaatamise ja muutmise menetlus ja põhjused ning selle esitamine pädevale asutusele. Algkoolituse kava vaadatakse läbi vähemalt kord kolme aasta tagant. |
ATCO.D.020 Baas- ja pädevuskoolituse kursused
(a) |
Baas- ja pädevuskoolitus korraldatakse kas eraldiseisvate või integreeritud kursustena. |
(b) |
Baas- ja pädevuskoolituse kursused või integreeritud algkoolituse kursuse töötavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid ja pädev asutus kiidab need heaks. |
(c) |
Kui algkoolitus korraldatakse integreeritud kursusena, eristatakse selgelt eksameid ja hindamisi, mis on tehtud:
|
(d) |
Algkoolituse või täiendavaks pädevusmärke väljaandmiseks vajaliku koolituse edukat lõpetamist tõendab koolitusorganisatsiooni väljastatav tunnistus. |
(e) |
Baaskoolituse edukat lõpetamist tõendab taotleja nõudmisel koolitusorganisatsiooni väljastatav tunnistus. |
ATCO.D.025 Baaskoolituse eksamid ja hindamised
(a) |
Baaskoolituse kursused sisaldavad teooria eksamit ja hindamist/teoreetilisi eksameid ja hindamisi. |
(b) |
Teooriaeksam(id) loetakse sooritatu(te)ks, kui taotleja on konkreetsel eksamil kogunud vähemalt 75 % võimalikest punktidest. |
(c) |
Punktis ATCO.D.030 loetletud tegevuseesmärkide hindamine/hindamised tehakse osaliste funktsioonidega treeningseadmete või imitaatori põhjal. |
(d) |
Hindamine (hindamised) loetakse edukalt läbituks, kui taotleja tõendab pidevalt lennujuhtimisteenuste raames punkti ATCO.D.030 kohast nõutavat tegevust ja ohutu käitamise kohast käitumist. |
ATCO.D.030 Baaskoolituse tegevuseesmärgid
Hindamine/hindamised sisaldavad järgmiste tegevuseesmärkide hindamist:
(a) |
tööpositsiooni seadmete kontrollimine ja kasutamine; |
(b) |
olukorrast teadlikkuse arendamine ja selle säilitamine lennuliikluse jälgimise ja vajaduse korral õhusõidukite tuvastamise kaudu; |
(c) |
lennuinfo näidikusüsteemi(de) andmete jälgimine ja ajakohastamine; |
(d) |
asjakohasel sagedusel pideva kuulamisvalve säilitamine; |
(e) |
lennuliikluse kontekstis asjakohaste lennulubade, juhiste ja teabe esitamine; |
(f) |
heakskiidetud fraseoloogia kasutamine; |
(g) |
tõhus suhtlus; |
(h) |
hajutuse rakendamine; |
(i) |
vajaduse korral koordineerimine; |
(j) |
simuleeritava õhuruumi suhtes ettenähtud korra rakendamine; |
(k) |
õhusõidukite vahelise potentsiaalse konflikti tuvastamine; |
(l) |
tegevuste prioriteetsuse mõistmine; |
(m) |
asjakohaste hajutusmeetodite valik. |
ATCO.D.035 Pädevuskoolituse eksamid ja hindamised
(a) |
Pädevuskoolituse kursused sisaldavad teoreetilist eksamit ja hindamist/teoreetilisi eksameid ja hindamisi. |
(b) |
Teooriaeksam(id) loetakse sooritatuks, kui taotleja on konkreetsel eksamil kogunud vähemalt 75 % võimalikest punktidest. |
(c) |
Hindamine/hindamised tuginevad punktis ATCO.D.040 kirjeldatud pädevuskoolituse tegevuseesmärkidele. |
(d) |
Hindamine/hindamised tehakse imitaatori abil. |
(e) |
Hindamise(d) loetakse edukalt läbituks siis, kui taotleja tõendab pidevalt lennujuhtimisteenuste raames punktis ATCO.D.040 kirjeldatu kohast nõutavat tegevust ja ohutu käitamise kohast käitumist. |
ATCO.D.040 Pädevuskoolituse tegevuseesmärgid
(a) |
Iga pädevuskoolituse kursuse kohta määratletakse pädevuskoolituse tegevuseesmärgid ja asjakohased ülesanded. |
(b) |
Pädevuskoolituse tegevuseesmärkides nõutakse taotlejalt:
|
(c) |
Lisaks alapunktis b sätestatule tagatakse visuaallennuväljal lennujuhtimise (ADV) ja instrumentaallennuväljal lähilennujuhtimise (ADI) pädevusmärke koolituse tegevuseesmärkide kaudu, et taotlejad:
|
(d) |
Lisaks alapunktile b tagatakse protseduurilise lähenemislennujuhtimise (APP) pädevusmärke koolituse eesmärkide kaudu, et taotlejad:
|
(e) |
Lisaks alapunktile b tagatakse seirega lähenemislennujuhtimise (APS) pädevusmärke koolituse tegevuseesmärkide kaudu, et taotlejad:
|
(f) |
Lisaks alapunktile b tagatakse protseduurilise piirkondliku lennujuhtimise (ACP) pädevusmärke koolituse tegevuseesmärkide kaudu, et taotlejad:
|
(g) |
Lisaks alapunktile b tagatakse seirega piirkondliku lennujuhtimise (ACS) pädevusmärke koolituse tegevuseesmärkide kaudu, et taotlejad:
|
3. JAOTIS
Üksusekoolituse nõuded
ATCO.D.045 Üksusekoolituse sisu
(a) |
Üksusekoolitus koosneb üksuse koolituskava kohaselt lennujuhtimisüksuses kehtestatud iga üksuse oskusmärke koolituskursus(t)est. |
(b) |
Üksuse oskusmärke kursuse(d) töötavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid punkti ATCO.D.060 kohaselt ja pädev asutus kiidab selle (need) heaks. |
(c) |
Üksusekoolitus hõlmab järgmist koolitust:
|
ATCO.D.050 Üksusekoolituse eeltingimused
Üksusekoolitusega võivad alustada vaid isikud, kellel on:
(a) |
asjakohase pädevusmärkega ja vastavalt vajadusele oskusmärkega lennujuhiõpilase luba või |
(b) |
asjakohase pädevusmärkega ja vastavalt vajadusele oskusmärkega lennujuhi luba, |
tingimusel et täidetud on punkti ATCO.B.001 alapunktis d ja punkti ATCO.B.010 alapunktis b sätestatud nõuded.
ATCO.D.055 Üksuse koolituskava
(a) |
Üksuse koolituskava kehtestab koolitusorganisatsioon iga lennujuhtimisüksuse puhul ja pädev asutus kiidab selle heaks. |
(b) |
Üksuse koolituskava sisaldab vähemalt järgmist:
|
ATCO.D.060 Üksuse oskusmärke kursus
(a) |
Üksuse oskusmärke kursus on loas sisalduva üksuse oskusmärke väljaandmiseks või selle kehtivuse taastamiseks vajalike asjakohaste üksusekoolituse etappide kombinatsioon. Iga kursus sisaldab järgmist:
Punkti ATCO.D.005 alapunkti a alapunkti 2 kohaselt hõlmatakse vajaduse korral ka töökohakoolituse eelne etapp. |
(b) |
Alapunktis a esitatud üksusekoolituse etapid korraldatakse kas eraldi või integreeritult. |
(c) |
Üksuse oskusmärke kursusel on punkti ATCO.D.045 alapunktile c vastav õppekava ja tegevuseesmärgid, mis teostatakse üksuse koolituskava kohaselt. |
(d) |
Üksuse oskusmärke kursuseid, mis sisaldavad punkti ATCO.B.015 kohast pädevuse oskusmärke/oskusmärgete koolitust, täiendatakse lisakoolitusega, mis võimaldab omandada asjakohasest oskusmärkest tulenevad oskused. |
(e) |
Muu kui punkti ATCO.B.015 alapunkti a alapunktis 3 osutatud oskusmärke koolitus koosneb koolitusorganisatsiooni väljatöötatud ainetest, ainete eesmärkidest, teemadest ja allteemadest, mis on koolituskursuse osana heaks kiidetud. |
(f) |
Loa vahetamisele järgnevad üksuse oskusmärke kursused kohandatakse nii, et need sisaldavad funktsionaalse õhuruumiosa või riikliku keskkonna spetsiifilisi algkoolituse elemente. |
ATCO.D.065 Teoreetiliste teadmiste ja mõistmise tõendamine
Teoreetilisi teadmisi ja mõistmist tõendatakse eksamite kaudu.
ATCO.D.070 Üksuse oskusmärke kursuste ajal toimuvad hindamised
(a) |
Taotlejat hinnatakse tavapäraste tegevustingimustega töökeskkonnas vähemalt üks kord töökohakoolituse lõpus. |
(b) |
Kui üksuse oskusmärke kursus sisaldab töökohakoolituse eelset etappi, hinnatakse taotleja oskusi treeningseadmel vähemalt nimetatud etapi lõpus. |
(c) |
Olenemata alapunktist a võidakse treeningseadet kasutada üksuse oskusmärke hindamise jooksul, et tõendada nende õpetatud protseduuride rakendamist, millega töökeskkonnas hindamise jooksul kokkupuude puudus. |
4. JAOTIS
Jätkukoolituse nõuded
ATCO.D.075 Jätkukoolitus
Jätkukoolitus koosneb täienduskoolituse ja ümberõppe kursustest ja need korraldatakse punkti ATCO.B.025 kohases üksuse pädevuskavas sisalduvate nõuete kohaselt.
ATCO.D.080 Täienduskoolitus
(a) |
Täienduskoolituse kursuse(d) töötavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid ja pädev asutus kiidab selle/need heaks. |
(b) |
Täienduskoolituse eesmärk on vaadata läbi, tugevdada või täiustada lennujuhtide olemasolevaid teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud lennuliikluse ohutu, korrapärase ja kiire voo tagamiseks, ning see sisaldab vähemalt järgmist:
|
(c) |
Täienduskoolituse õppekava töötatakse välja ja kui isik täiendab lennujuhi oskusi, töötatakse välja ka tegevuseesmärgid. |
ATCO.D.085 Ümberõpe
(a) |
Ümberõppe kursuse(d) töötavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid ja pädev asutus kiidab selle/need heaks. |
(b) |
Ümberõppe eesmärk on tagada töökeskkonna muutmise suhtes asjakohased teadmised ja oskused; ümberõpet korraldavad koolitusorganisatsioonid, kui muutuste ohutushindamise käigus järeldatakse, et selline koolitus on vajalik. |
(c) |
Ümberõppe koolituskursuste jaoks määratakse kindlaks:
|
(d) |
Ümberõpe korraldatakse enne seda, kui lennujuhid hakkavad muudetud töökeskkonnas oma loast tulenevaid õigusi kasutama. |
5. JAOTIS
Väljaõppejuhendajate ja tasemetestijate koolitus
ATCO.D.090 Praktiliste oskuste instruktorite koolitus
(a) |
Praktiliste oskuste instruktorite koolituse arendavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid ja see koosneb järgmisest:
|
(b) |
Pädev asutus peab punktis a viidatud koolituskursused ja hindamismeetodid heaks kiitma. |
ATCO.D.095 Tasemetestijate koolitus
(a) |
Tasemetestijate koolituse arendavad välja ja korraldavad koolitusorganisatsioonid ja see koosneb järgmisest:
|
(b) |
Pädev asutus peab punktis a viidatud koolituskursused ja hindamismeetodi heaks kiitma. |
I lisa 1. liide
KEELEOSKUSTASEMETE SKAALA – KEELEOSKUSNÕUDED
Keeleoskustasemete skaala: eksperttase, edasijõudnu tase ja kutsetase
Tase |
Hääldus Kasutab lennundusvaldkonnas arusaadavat dialekti või aktsenti |
Struktuur Grammatilised struktuurid ja lause ülesehitus sõltuvad ülesandele vastavast keelefunktsioonist |
Sõnavara |
Ladusus |
Arusaamine |
Suhtlemine |
Eksperttase 6 |
Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon võivad olla mõjutatud emakeelest või piirkondlikest erinevustest, aga see ei takista peaaegu kunagi arusaamist. |
Valdab võrdselt hästi nii grammatilisi põhistruktuure kui ka keerukamaid konstruktsioone ja lauseehitust. |
Sõnavara ulatus ja täpsus on piisavad tõhusaks suhtlemiseks nii tuntud kui ka tundmatutel teemadel. Sõnavara on idiomaatiline, nüansirikas ja registritundlik. |
Võimeline rääkima pikka aega loomulikult ning pingutuseta. Varieerib kõnevoolu stilistilise mõju saavutamiseks, näiteks mõne mõtte rõhutamiseks. Kasutab spontaanselt sobivaid abi-, määr- ja sidesõnu. |
Mõistab kõnet ühtviisi hästi paljudes erinevates olukordades ning märkab keelelisi ja kultuurilisi peensusi. |
Suudab pingutuseta suhelda peaaegu kõikides olukordades. Mõistab verbaalseid ja mitteverbaalseid märguandeid ja vastab nendele asjakohaselt. |
Edasijõudnute tase 5 |
Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon võivad olla mõjutatud emakeelest või piirkondlikest erinevustest, aga see ei takista peaaegu kunagi arusaamist. |
Valdab hästi nii grammatilisi põhistruktuure kui ka keerukamaid konstruktsioone ning lauseehitust. Püüab moodustada keerulisemaid struktuure, kuid mõnikord võib sellega seoses esineda arusaamist takistavaid vigu. |
Sõnavara ulatus ja täpsus on piisavad tõhusaks suhtlemiseks üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel. Oskab lauseid pidevalt ja edukalt ümber sõnastada. Mõnikord kasutab idiomaatilisi väljendeid. |
Võimeline rääkima pikka aega ja erilise pingutuseta tuntud teemadel, samas ei tarvitse kasutada kõnevoolu varieerimist stilistilise vahendina. Oskab kasutada sobivaid abi-, määr- ja sidesõnu. |
Mõistab hästi kõnet üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel ning reageerib üldjuhul õigesti keelest, keerulisest olukorrast või ootamatutest sündmustest põhjustatud probleemidele. Suudab mõista kõne eri variante (nt dialekte ja/või aktsente) või stiile. |
Vastused on kiired, asjakohased ja informatiivsed. Suudab rääkija/kuulaja rolle hästi täita. |
Kutsetase 4 |
Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon on mõjutatud emakeelest või piirkondlikest erinevustest, mis mõnikord takistavad arusaamist. |
Kasutab põhilisi grammatilisi struktuure ja lausekonstruktsioone loominguliselt ja üldiselt õigesti. Võib teha vigu eelkõige ebaharilikes või ootamatutes olukordades, kuid enamasti ei takista need arusaamist. |
Sõnavara ulatus ja täpsus on piisavad tõhusaks suhtlemiseks üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel. Oskab lauseid sageli edukalt ümber sõnastada, kui sõnavara peaks ebaharilike või ootamatute olukordade puhul ebapiisavaks osutuma. |
Kasutab rääkides sobivat tempot. Kohati võib esineda kõne takerdumist, kui sisseharjunud või kinnistunud fraasidest koosnevalt kõnelt minnakse üle spontaansele vestlusele, aga see ei takista tõhusat suhtlemist. Oskab kasutada piiratud hulgal abi-, määr- ja sidesõnu. Täitesõnade kasutamine ei ole häiriv. |
Mõistab enamasti õigesti kõnet üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel, kui vestluskaaslase aktsent või dialekt on rahvusvahelise kogukonna jaoks piisavalt hästi mõistetav. Keelest, keerulisest olukorrast või ootamatutest sündmustest põhjustatud probleemide puhul võib kõnest arusaamine olla aeglasem või nõuda selgitava strateegia kasutamist. |
Vastused on üldiselt kiired, asjakohased, ja informatiivsed. Algatab ja hoiab ülal vestlust ka ootamatutes olukordades. Tuleb piisavalt hästi toime ilmsete vääritimõistmiste lahendamisega kontrollküsimuste esitamise ning kinnituste või selgituste abil. |
Keeleoskustasemete skaala: kutsetaseme-eelne tase, algtase ja algtaseme-eelne tase
Tase |
Hääldus Kasutab lennunduse valdkonnas arusaadavat dialekti või aktsenti |
Struktuur Asjakohased grammatilised struktuurid ja lausekonstruktsioonid sõltuvad ülesande täitmisel kasutatavast keelest |
Sõnavara |
Ladusus |
Arusaamine |
Suhtlemine |
Kutsetaseme-eelne tase 3 |
Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon on mõjutatud emakeelest või piirkondlikest erinevustest, mis sageli takistavad arusaamist. |
Ei valda alati hästi ennustatavates olukordades kasutatavaid grammatilisi struktuure ja lausekonstruktsioone. Vead takistavad sageli arusaamist. |
Sõnavara ulatus ja täpsus on tihti piisavad suhtlemiseks üldistel, konkreetsel või tööga seotud teemadel, ent sõnavara on piiratud ja sõnavalik tihti sobimatu. Sõnavara puudumise korral ei suuda lauseid edukalt ümber sõnastada. |
Oskab rääkida, kuid väljendid ja pausid on tihti sobimatud. Sobiva sõna otsimine ja keelekasutuse aeglus võib takistada tõhusat suhtlemist. Täitesõnade kasutamine on mõnikord häiriv. |
Enamasti mõistab kõnet üldistel, konkreetsetel ja tööga seotud teemadel, kui vestluskaaslase aktsent või dialekt on rahvusvahelise kogukonna jaoks piisavalt hästi mõistetav. Ei tarvitse mõista keele või olukorra keerukusest või ootamatutest sündmustest põhjustatud probleeme. |
Vastused on mõnikord kiired, asjakohased ja informatiivsed. Võib erilise pingutuseta algatada ja ülal hoida vestlust tuttavatel teemadel ja ennustatavates olukordades. Ootamatutest sündmustest põhjustatud probleemide lahendamisega üldjuhul toime ei tule. |
Algtase 2 |
Hääldus, rõhk, rütm ja intonatsioon on tugevalt mõjutatud emakeelest või piirkondlikest erinevustest, mis sageli takistavad arusaamist. |
Suudab kasutada vaid piiratud hulgal lihtsaid päheõpitud grammatilisi struktuure ja lausekonstruktsioone |
Piiratud sõnavara, mis koosneb ainult üksikutest sõnadest ja päheõpitud fraasidest. |
Suudab kasutada väga lühikesi, üksikuid, päheõpitud lausungeid, teeb tihti pause või kasutab sobivate väljendite otsimisel ja vähem tuntud sõnade hääldamisel häirivalt tihti täitesõnu. |
Arusaamine piirdub üksikute ja päheõpitud fraasidega, mida hääldatakse hoolikalt ja aeglaselt. |
Vastamisaeg on pikk ja vastused ei ole sageli asjakohased. Suhtlemine piirdub lihtsate rutiinsete teadete vahetamisega. |
Algtaseme-eelne tase 1 |
Vastab algtaseme-eelsele tasemele. |
Vastab algtaseme-eelsele tasemele |
Vastab algtaseme-eelsele tasemele |
Vastab algtaseme-eelsele tasemele. |
Vastab algtaseme-eelsele tasemele. |
Vastab algtaseme-eelsele tasemele. |
I lisa 2. liide
BAASKOOLITUS
(Viide: I lisa — ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkt 1)
SISUKORD
1. ÕPPEAINE: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE |
2. ÕPPEAINE: |
LENNUNDUSÕIGUS |
3. ÕPPEAINE: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE |
4. ÕPPEAINE: |
METEOROLOOGIA |
5. ÕPPEAINE: |
NAVIGATSIOON |
6. ÕPPEAINE: |
ÕHUSÕIDUKID |
7. ÕPPEAINE: |
INIMTEGURID |
8. ÕPPEAINE: |
SEADMED JA SÜSTEEMID |
9. ÕPPEAINE: |
KUTSEKESKKOND |
1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE
TEEMA INTRB 1 – KURSUSE JUHTIMINE
Allteema INTRB 1.1 – |
Kursuse tutvustus |
Allteema INTRB 1.2 – |
Kursuse administreerimine |
Allteema INTRB 1.3 – |
Õppematerjalid ja koolitusdokumendid |
TEEMA INTRB 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSSE
Allteema INTRB 2.1 – |
Kursuse sisu ja ülesehitus |
Allteema INTRB 2.2 – |
Koolituse põhimõtted |
Allteema INTRB 2.3 – |
Hindamisprotsess |
TEEMA INTRB 3. – SISSEJUHATUS ATCO TULEVIKKU
Allteema INTRB 3.1– |
Tööalased väljavaated |
2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS
TEEMA LAWB 1 – SISSEJUHATUS LENNUNDUSÕIGUSESSE
Allteema LAWB 1.1 – |
Lennundusõiguse olulisus |
TEEMA LAWB 2 – RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID
Allteema LAWB 2.1 – |
ICAO |
Allteema LAWB 2.2 – |
Euroopa ja muud asutused |
Allteema LAWB 2.3 – |
Lennundusliidud |
TEEMA LAWB 3 – RIIKLIKUD ORGANISATSIOONID
Allteema LAWB 3.1 – |
Eesmärk ja funktsioon |
Allteema LAWB 3.2 – |
Riiklikud menetlused |
Allteema LAWB 3.3 – |
Pädev asutus |
Allteema LAWB 3.4 – |
Riiklikud lennundusliidud |
TEEMA LAWB 4 – LENNULIIKLUSTEENUSTE OHUTUSJUHTIMINE
Allteema LAWB 4.1 – |
Ohutuseeskirjad |
Allteema LAWB 4.2 – |
Ohutusjuhtimise süsteem |
TEEMA LAWB 5. – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED
Allteema LAWB 5.1 – |
Mõõtühikud |
Allteema LAWB 5.2 – |
ATCO litsentseerimine/sertifitseerimine |
Allteema LAWB 5.3 – |
Ülevaade aeronavigatsiooniteenustest ja lennuliiklusteenustest |
Allteema LAWB 5.4 – |
Lennureeglid |
Allteema LAWB 5.5 – |
Õhuruum ja ATS-marsruudid |
Allteema LAWB 5.6 – |
Lennuplaan |
Allteema LAWB 5.7 – |
Lennuväljad |
Allteema LAWB 5.8 – |
Instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR-lendude) protseduurid ootetsoonis |
Allteema LAWB 5.9 – |
Visuaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR-lendude) protseduurid ootetsoonis |
3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE
TEEMA ATMB 1. – LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE
Allteema LAWB 1.1 – |
Mõõtühikute kasutamine |
Allteema ATMB 1.2 – |
Lennujuhtimisteenus |
Allteema ATMB 1.3 – |
Lennuinfoteenus (FIS) |
Allteema ATMB 1.4 – |
Häireteenus (ALRS) |
Allteema ATMB 1.5 – |
Lennuliikluse nõustamisteenus |
Allteema ATMB 1.6 – |
Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine |
Allteema ATMB 1.7 – |
Õhuruumi korraldamine |
TEEMA ATMB 2 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE
Allteema ATMB 2.1 – |
Kõrguse mõõtmine |
Allteema ATMB 2.2 – |
Üleminekutasand |
Allteema ATMB 2.3 – |
Lennutasandite jaotamine |
TEEMA ATMB 3 – RAADIOSIDE (RT)
Allteema ATMB 3.1 – |
Üldine töökord seoses raadiosidega |
TEEMA ATMB 4 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED
Allteema ATMB 4.1 – |
Lennujuhtimisüksuse lubade liigid ja sisu |
Allteema ATMB 4.2 – |
Lennujuhtimisüksuse juhised |
TEEMA ATMB 5 – KOORDINEERIMINE
Allteema ATMB 5.1 – |
Koordineerimise põhimõtted, liigid ja sisu |
Allteema ATMB 5.2 – |
Koordineerimise vajalikkus |
Allteema ATMB 5.3 – |
Koordineerimisvahendid |
TEEMA ATMB 6 – ANDMETE KUVAMINE
Allteema ATMB 6.1 – |
Andmetest väljavõtete tegemine |
Allteema ATMB 6.2 – |
Andmehaldus |
TEEMA ATMB 7 – HAJUTAMINE
Allteema ATMB 7.1 – |
Vertikaalne hajutus ja protseduurid |
Allteema ATMB 7.2 – |
Horisontaalne hajutus ja protseduurid |
Allteema ATMB 7.3 – |
Visuaalne hajutus |
Allteema ATMB 7.4 – |
Hajutus lennuväljadel ja protseduurid |
Allteema ATMB 7.5 – |
Lennujuhtimise seiresüsteemidel põhinev hajutus |
Allteema ATMB 7.6 – |
Keerisjälje hajutus |
TEEMA ATMB 8 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD
Allteema ATMB 8.1 – |
Õhukokkupõrke vältimise süsteemid |
Allteema ATMB 8.2 – |
Maapealsed ohutusabinõud |
TEEMA ATMB 9 – PRAKTILISED PÕHIOSKUSED
Allteema ATMB 9.1 – |
Liikluse korraldamise protsess |
Allteema ATMB 9.2 – |
Kõikide pädevusmärgete puhul nõutavad praktilised põhioskused |
Allteema ATMB 9.3 – |
Lennuväljadega seoses nõutavad praktilised põhioskused |
Allteema ATMB 9.4 – |
Seire puhul nõutavad praktilised põhioskused |
4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA
TEEMA METB 1 – SISSEJUHATUS METEOROLOOGIASSE
Allteema METB 1.1 – |
Mõõtühikute kasutamine |
Allteema METB 1.2 – |
Lennundus ja meteoroloogia |
Allteema METB 1.3 – |
Meteoroloogiateeninduse korraldus |
TEEMA METB 2 – ATMOSFÄÄR
Allteema METB 2.1 – |
Koostis ja struktuur |
Allteema METB 2.2 – |
Standardatmosfäär |
Allteema METB 2.3 – |
Soojus ja temperatuur |
Allteema METB 2.4 – |
Atmosfääris sisalduv vesi |
Allteema METB 2.5 – |
Õhurõhk |
TEEMA METB 3 – LIIKUMISED ATMOSFÄÄRIS
Allteema METB 3.1 – |
Üldine õhuringlus |
Allteema METB 3.2 – |
Õhumassid ja frontide süsteem |
Allteema METB 3.3 – |
Mesosüsteemid |
Allteema METB 3.4 – |
Tuul |
TEEMA METB 4 – ILMASTIKUNÄHTUSED
Allteema METB 4.1 – |
Pilved |
Allteema METB 4.2 – |
Sademete liigid |
Allteema METB 4.3 – |
Nähtavus |
Allteema METB 4.4 – |
Ilmastikuohud |
TEEMA METB 5 – METEOROLOOGIATEAVE LENNUNDUSE JAOKS
Allteema METB 5.1 – |
Teated ja andmed |
5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON
TEEMA NAVB 1 – SISSEJUHATUS NAVIGATSIOONI
Allteema NAVB 1.1 – |
Mõõtühikute kasutamine |
Allteema NAVB 1.2 – |
Navigatsiooni eesmärk ja kasutamine |
TEEMA NAVB 2 – MAA
Allteema NAVB 2.1 – |
Koht ja Maa liikumine |
Allteema NAVB 2.2 – |
Koordinaatide, suundade ja vahemaade süsteem |
Allteema NAVB 2.3 – |
Magnetväli |
TEEMA NAVB 3 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID
Allteema NAVB 3.1 – |
Kaartide koostamine ja projektsioonid |
Allteema NAVB 3.2 – |
Lennunduses kasutatavad kaardid ja skeemid |
TEEMA NAVB 4 – NAVIGATSIOONI PÕHIALUSED
Allteema NAVB 4.1 – |
Tuule mõju |
Allteema NAVB 4.2 – |
Kiirus |
Allteema NAVB 4.3 – |
Visuaalnavigatsioon |
Allteema NAVB 4.4 – |
Lennu planeerimise navigatsiooniaspektid |
TEEMA NAVB 5 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON
Allteema NAVB 5.1 – |
Maapealsed süsteemid |
Allteema NAVB 5.2 – |
Inertsiaalnavigatsiooni süsteemid |
Allteema NAVB 5.3 – |
Satelliidipõhised süsteemid |
Allteema NAVB 5.4 – |
Instrumentaallähenemise protseduurid |
TEEMA NAVB 6 – SUUTLIKKUSEL PÕHINEV NAVIGATSIOON
Allteema NAVB 6.1 – |
Piirkondliku navigatsiooni põhimõtted ja eelised |
Allteema NAVB 6.2 – |
Sissejuhatus suutlikkusel põhinevasse navigatsiooni |
Allteema NAVB 6.3 – |
Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine |
TEEMA NAVB 7 – NAVIGATSIOONI ARENGUSUUNAD
Allteema NAVB 7.1 – |
Edasised arengusuunad |
6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID
TEEMA ACFTB 1 – SISSEJUHATUS ÕHUSÕIDUKITESSE
Allteema ACFTB 1.1 – |
Mõõtühikute kasutamine |
Allteema ACFTB 1.2 – |
Lennundus ja õhusõidukid |
TEEMA ACFTB 2 – AERODÜNAAMIKA ALUSED
Allteema ACFTB 2.1 – |
Õhusõidukile mõjuvad jõud |
Allteema ACFTB 2.2 – |
Õhusõiduki konstruktsioonikomponendid ja juhtimine |
Allteema ACFTB 2.3 – |
Lennurežiimide diapasoon |
TEEMA ACFTB 3 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD
Allteema ACFTB 3.1 – |
Õhusõidukite kategooriad |
Allteema ACFTB 3.2 – |
Keerisjälje kategooriad |
Allteema ACFTB 3.3 – |
ICAO lähenemise kategooriad |
Allteema ACFTB 3.4 – |
Keskkonnakategooriad |
TEEMA ACFTB 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD
Allteema ACFTB 4.1 – |
Tuvastamine |
Allteema ACFTB 4.2 – |
Tehnilised andmed |
TEEMA ACFTB 5 – ÕHUSÕIDUKITE MOOTORID
Allteema ACFTB 5.1 – |
Kolbmootorid |
Allteema ACFTB 5.2 – |
Reaktiivmootorid |
Allteema ACFTB 5.3 – |
Turbopropellermootorid |
Allteema ACFTB 5.4 – |
Lennukikütused |
TEEMA ACFTB 6 – ÕHUSÕIDUKITE SÜSTEEMID JA MÕÕTERIISTAD
Allteema ACFTB 6.1 – |
Lennumõõteriistad |
Allteema ACFTB 6.2 – |
Navigeerimismõõteriistad |
Allteema ACFTB 6.3 – |
Mootorite mõõteriistad |
Allteema ACFTB 6.4 – |
Õhusõidukite süsteemid |
TEEMA ACFTB 7 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID
Allteema ACFTB 7.1 – |
Stardiga seotud tegurid |
Allteema ACFTB 7.2 – |
Tõusuga seotud tegurid |
Allteema ACFTB 7.3 – |
Reisiga seotud tegurid |
Allteema ACFTB 7.4 – |
Laskumise ja alglähenemisega seotud tegurid |
Allteema ACFTB 7.5 – |
Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid |
Allteema ACFTB 7.6 – |
Majanduslikud tegurid |
Allteema ACFTB 7.7 – |
Keskkonnategurid |
7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID
TEEMA HUMB 1 – SISSEJUHATUS INIMTEGURITESSE
Allteema HUMB 1.1 – |
Õppetehnikad |
Allteema HUMB 1.2 – |
Inimtegurite tähtsus lennujuhtimise jaoks |
Allteema HUMB 1.3 – |
Inimtegurid ja lennujuhtimine |
TEEMA HUMB 2 – INIMVÕIMED
Allteema HUMB 2.1 – |
Isiklik käitumine |
Allteema HUMB 2.2 – |
Ohutuskultuur ja ametialane käitumine |
Allteema HUMB 2.3 – |
Tervis ja heaolu |
Allteema HUMB 2.4 – |
Meeskonnatöö |
Allteema HUMB 2.5 – |
Inimeste põhivajadused töökohal |
Allteema HUMB 2.6 – |
Stress |
TEEMA HUMB 3 – INIMLIK VIGA
Allteema HUMB 3.1 – |
Vigadega kaasnevad ohud |
Allteema HUMB 3.2 – |
Inimliku vea määratlus |
Allteema HUMB 3.3 – |
Inimliku vea liigitused |
Allteema HUMB 3.4 – |
Riskianalüüs ja riskijuhtimine |
TEEMA HUMB 4 – TEABEVAHETUS
Allteema HUMB 4.1 – |
Tõhusa teabevahetuse tähtsus lennujuhtimises |
Allteema HUMB 4.2 – |
Teabe vahetamise protsess |
Allteema HUMB 4.3 – |
Teabe vahetamise viisid |
TEEMA HUMB 5 – TÖÖKESKKOND
Allteema HUMB 5.1 – |
Ergonoomika ja vajadus hea kavandamise järele |
Allteema HUMB 5.2 – |
Seadmed ja vahendid |
Allteema HUMB 5.3 – |
Automatiseerimine |
8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID
TEEMA EQPSB 1 – LENNUJUHTIMISSEADMED
Allteema EQPSB 1.1 – |
Lennujuhtimisseadmete põhiliigid |
TEEMA EQPSB 2 – RAADIO
Allteema EQPSB 2.1 – |
Raadioside teooria |
Allteema EQPSB 2.2 – |
Peilimine |
TEEMA EQPSB 3 – SIDEVAHENDID
Allteema EQPSB 3.1 – |
Raadioside |
Allteema EQPSB 3.2 – |
Lennuliiklusteeninduse üksuste/positsioonide vaheline kõneside |
Allteema EQPSB 3.3 – |
Andmeside |
Allteema EQPSB 3.4 – |
Sidepidamine lennuettevõtjaga |
TEEMA EQPSB 4 – SISSEJUHATUS SEIRESSE
Allteema EQPSB 4.1 – |
Seire kontseptsioon lennuliiklusteenustes |
TEEMA EQPSB 5 – RADAR
Allteema EQPSB 5.1 – |
Radari põhimõtted |
Allteema EQPSB 5.2 – |
Primaarradar |
Allteema EQPSB 5.3 – |
Sekundaarradar |
Allteema EQPSB 5.4 – |
Radarite kasutamine |
Allteema EQPSB 5.5 – |
S-režiim |
TEEMA EQPSB 6 – AUTOMAATNE SÕLTUV SEIRE
Allteema EQPSB 6.1 – |
Automaatse sõltuva seire põhimõtted |
Allteema EQPSB 6.2 – |
Automaatse sõltuva seire kasutamine |
TEEMA EQPSB 7 – MULTILATERATSIOON
Allteema EQPSB 7.1 – |
Multilateratsiooni põhimõtted |
Allteema EQPSB 7.2 – |
Multilateratsiooni kasutamine |
TEEMA EQPSB 8 – SEIREANDMETE TÖÖTLEMINE
Allteema EQPSB 8.1 – |
Seireandmete võrk |
Allteema EQPSB 8.2 – |
Seireandmete võrgu tööpõhimõtted |
TEEMA EQPSB 9 – TULEVIKUSEADMED
Allteema EQPSB 9.1 – |
Uued arengusuunad |
TEEMA EQPSB 10 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE
Allteema EQPSB 10.1 – |
Automatiseerimise põhimõtted |
Allteema EQPSB 10.2 – |
Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN) |
Allteema EQPSB 10.3 – |
Pidev andmevahetus |
Allteema EQPSB 10.4 – |
Teabe automaatseks levitamiseks kasutatavad süsteemid |
TEEMA EQPSB 11 – TÖÖKOHAD
Allteema EQPSB 11.1 – |
Töökohtadel kasutatavad seadmed |
Allteema EQPSB 11.2 – |
Lähilennujuhtimine |
Allteema EQPSB 11.3 – |
Lähenemislennujuhtimine |
Allteema EQPSB 11.4 – |
Piirkondlik lennujuhtimine |
9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND
TEEMA PENB 1 – TUTVUSTAMINE
Allteema PENB 1.1 – |
Lennuliiklusteenused ja lennuvälja rajatised |
TEEMA PENB 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD
Allteema PENB 2.1 – |
Tsiviillennundus |
Allteema PENB 2.2 – |
Kaitselennundus |
Allteema PENB 2.3 – |
Pilootidele seatud ootused ja nõuded |
TEEMA PENB 3 – KLIENDISUHTED
Allteema PENB 3.1 – |
Kliendisuhted |
TEEMA PENB 4 – KESKKONNAKAITSE
Allteema PENB 4.1 – |
Keskkonnakaitse |
I lisa 3. liide
LENNUJUHTIMINE VISUAALLENNUVÄLJAL (ADV)
(Viide: I lisa – ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkt ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt i)
SISUKORD
1. ÕPPEAINE: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE |
2. ÕPPEAINE: |
LENNUNDUSÕIGUS |
3. ÕPPEAINE: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE |
4. ÕPPEAINE: |
METEOROLOOGIA |
5. ÕPPEAINE: |
NAVIGATSIOON |
6. ÕPPEAINE: |
ÕHUSÕIDUKID |
7. ÕPPEAINE: |
INIMTEGURID |
8. ÕPPEAINE: |
SEADMED JA SÜSTEEMID |
9. ÕPPEAINE: |
KUTSEKESKKOND |
10. ÕPPEAINE: |
EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD |
11. ÕPPEAINE: |
LENNUVÄLJAD |
1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE
TEEMA INTR 1 – KURSUSE JUHTIMINE
Allteema INTR 1.1 – |
Kursuse tutvustus |
Allteema INTR 1.2 – |
Kursuse administreerimine |
Allteema INTR 1.3 – |
Õppematerjal ja koolitusdokumendid |
TEEMA INTR 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE
Allteema INTR 2.1 – |
Kursuse sisu ja korraldus |
Allteema INTR 2.2 – |
Koolituse põhimõtted |
Allteema INTR 2.3 – |
Hindamisprotsess |
2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS
TEEMA LAW 1 – LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS
Allteema LAW 1.1 – |
Õigused ja tingimused |
TEEMA LAW 2 – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED
Allteema LAW 2.1 – |
Aruanded |
Allteema LAW 2.2 – |
Õhuruum |
TEEMA LAW 3 – OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL
Allteema LAW 3.1 – |
Tagasiside andmise protsess |
Allteema LAW 3.2 – |
Ohutusalased uurimised |
3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE
TEEMA ATM 1 – TEENUSTE OSUTAMINE
Allteema ATM 1.1 – |
Lähilennujuhtimisteenus |
Allteema ATM 1.2 – |
Lennuinfoteenus (FIS) |
Allteema ATM 1.3 – |
Häireteenus (ALRS) |
Allteema ATM 1.4 – |
Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine |
TEEMA ATM 2 – SIDE
Allteema ATM 2.1 – |
Tõhus side |
TEEMA ATM 3 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED
Allteema ATM 3.1 – |
Lennujuhtimisüksuse load |
Allteema ATM 3.2 – |
Lennujuhtimisüksuse juhised |
TEEMA ATM 4 – KOORDINEERIMINE
Allteema ATM 4.1 – |
Koordineerimise vajalikkus |
Allteema ATM 4.2 – |
Koordineerimisvahendid ja -meetodid |
Allteema ATM 4.3 – |
Koordineerimisprotseduurid |
TEEMA ATM 5 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE
Allteema ATM 5.1 – |
Kõrguse mõõtmine |
TEEMA ATM 6 – HAJUTAMINE
Allteema ATM 6.1 – |
Väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus |
Allteema ATM 6.2 – |
Maanduvate õhusõidukite ja eelnevalt maandunud või väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus |
Allteema ATM 6.3 – |
Keerisjälje ajapõhine pikihajutus |
Allteema ATM 6.4 – |
Vähendatud hajutusmiinimumid |
TEEMA ATM 7 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD
Allteema ATM 7.1 – |
Õhukokkupõrke vältimise süsteemid |
Allteema ATM 7.2 – |
Maapealsed ohutusabinõud |
TEEMA ATM 8 – ANDMETE KUVAMINE
Allteema ATM 8.1 – |
Andmehaldus |
TEEMA ATM 9 – KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)
Allteema ATM 9.1 – |
Käitamiskeskkonna terviklikkus |
Allteema ATM 9.2 – |
Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine |
Allteema ATM 9.3 – |
Üleandmine/ülevõtmine |
TEEMA ATM 10 – LÄHILENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE
Allteema ATM 10.1 – |
Vastutus teenuse osutamise eest |
Allteema ATM 10.2 – |
Lähilennujuhtimisüksuse funktsioonid |
Allteema ATM 10.3 – |
Liikluse korraldamise protsess |
Allteema ATM 10.4 – |
Maapealsed navigatsioonituled |
Allteema ATM 10.5 – |
Lennujuhtimisüksuse poolt õhusõidukile edastatav teave |
Allteema ATM 10.6 – |
Lennuväljaliikluse juhtimine |
Allteema ATM 10.7 – |
Liikluse juhtimine lennuväljaringil |
Allteema ATM 10.8 – |
Kasutusel olev lennurada |
4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA
TEEMA MET 1 – ILMASTIKUNÄHTUSED
Allteema MET 1.1 – |
Ilmastikunähtused |
TEEMA MET 2 – METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD
Allteema MET 2.1 – |
Meteoroloogilised mõõteriistad |
Allteema MET 2.2 – |
Muud meteoroloogiliste andmete allikad |
5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON
TEEMA NAV 1 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID
Allteema NAV 1.1 – |
Kaardid ja skeemid |
TEEMA NAV 2 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON
Allteema NAV 2.1 – |
Navigatsioonisüsteemid |
Allteema NAV 2.2 – |
Stabiliseeritud lähenemine |
6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID
TEEMA ACFT 1 – ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD
Allteema ACFT 1.1 – |
Õhusõidukite mõõteriistad |
TEEMA ACFT 2 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD
Allteema ACFT 2.1 – |
Keerisjälg |
TEEMA ACFT 3 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID
Allteema ACFT 3.1 – |
Stardiga seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.2 – |
Tõusuga seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.3 – |
Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.4 – |
Majanduslikud tegurid |
Allteema ACFT 3.5 – |
Keskkonnategurid |
TEEMA ACFT 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD
Allteema ACFT 4.1 – |
Õhusõiduki liigi väljaselgitamine |
Allteema ACFT 4.2 – |
Tehnilised andmed |
7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID
TEEMA HUM 1 – PSÜHHOLOOGILISED TEGURID
Allteema HUM 1.1 – |
Kognitiivsed tegurid |
TEEMA HUM 2 – MEDITSIINILISED JA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID
Allteema HUM 2.1 – |
Väsimus |
Allteema HUM 2.2 – |
Terviseseisund |
TEEMA HUM 3 – SOTSIAALSED JA ORGANISATSIOONILISED TEGURID
Allteema HUM 3.1 – |
Meeskonnatöö korraldamine (TRM) |
Allteema HUM 3.2 – |
Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas |
Allteema HUM 3.3 – |
Vastutustundlik käitumine |
TEEMA HUM 4 – STRESS
Allteema HUM 4.1 – |
Stress |
Allteema HUM 4.2 – |
Stressijuhtimine |
TEEMA HUM 5 – INIMLIK VIGA
Allteema HUM 5.1 – |
Inimlik viga |
Allteema HUM 5.2 – |
Eeskirjade rikkumine |
TEEMA HUM 6 – KOOSTÖÖ
Allteema HUM 6.1 – |
Teabevahetus |
Allteema HUM 6.2 – |
Koostöö ühe ja sama vastutusala piires |
Allteema HUM 6.3 – |
Koostöö eri vastutusalade vahel |
Allteema HUM 6.4 – |
Lennujuhi/piloodi koostöö |
8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID
TEEMA EQPS 1 – KÕNESIDE
Allteema EQPS 1.1 – |
Raadioside |
Allteema EQPS 1.2 – |
Muu kõneside |
TEEMA EQPS 2 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE
Allteema EQPS 2.1 – |
Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN) |
Allteema EQPS 2.2 – |
Automaatne andmevahetus |
TEEMA EQPS 3 – LENNUJUHI TÖÖKOHT
Allteema EQPS 3.1 – |
Seadmete käitamine ja jälgimine |
Allteema EQPS 3.2 – |
Kuvarid olukorra jälgimiseks ja infosüsteemid |
Allteema EQPS 3.3 – |
Lennuandmete süsteemid |
TEEMA EQPS 4 – TULEVIKUSEADMED
Allteema EQPS 4.1 – |
Uued arengusuunad |
TEEMA EQPS 5 – SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE
Allteema EQPS 5.1 – |
Piirangutele reageerimine |
Allteema EQPS 5.2 – |
Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine |
Allteema EQPS 5.3 – |
Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine |
9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND
TEEMA PEN 1 – TUTVUSTAMINE
Allteema PEN 1.1 – |
Õppekülastus lennuväljale |
TEEMA PEN 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD
Allteema PEN 2.1 – |
Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad |
Allteema PEN 2.2 – |
Kaitsevaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad |
TEEMA PEN 3 – KLIENDISUHTED
Allteema PEN 3.1 – |
Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele |
TEEMA PEN 4 – KESKKONNAKAITSE
Allteema PEN 4.1 – |
Keskkonnakaitse |
10. ÕPPEAINE: EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD
TEEMA ABES 1 – EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD
Allteema ABES 1.1 – |
Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest |
TEEMA ABES 2 – OSKUSTE PARANDAMINE
Allteema ABES 2.1 – |
Side tõhusus |
Allteema ABES 2.2 – |
Vaimse ülekoormuse vältimine |
Allteema ABES 2.3 – |
Õhk-maa-koostöö |
TEEMA ABES 3 – EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID
Allteema ABES 3.1 – |
Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine |
Allteema ABES 3.2 – |
Raadioside katkemine |
Allteema ABES 3.3 – |
Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile |
Allteema ABES 3.4 – |
Eksinud või tundmatu õhusõiduk |
Allteema ABES 3.5 – |
Lennuraja loata hõivamine |
11. ÕPPEAINE: LENNUVÄLJAD
TEEMA AGA 1 – LENNUVÄLJA ANDMED, PLAAN JA KOORDINEERIMINE
Allteema AGA 1.1 – |
Mõisted |
Allteema AGA 1.2 – |
Koordineerimine |
TEEMA AGA 2 – LIIKLUSALA
Allteema AGA 2.1 – |
Liiklusala |
Allteema AGA 2.2 – |
Manööverdusala |
Allteema AGA 2.3 – |
Lennurajad |
TEEMA AGA 3 – TAKISTUSED
Allteema AGA 3.1 – |
Takistusvaba ala lennuväljade ümber |
TEEMA AGA 4 – MITMESUGUSED SEADMED
Allteema AGA 4.1 – |
Asukoht |
I lisa 4. liide
LÄHILENNUJUHTIMINE INSTRUMENTAALLENNUVÄLJAL (ADI) (TWR)
(Viide: I lisa – ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt ii)
SISUKORD
1. ÕPPEAINE: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE |
2. ÕPPEAINE: |
LENNUNDUSÕIGUS |
3. ÕPPEAINE: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE |
4. ÕPPEAINE: |
METEOROLOOGIA |
5. ÕPPEAINE: |
NAVIGATSIOON |
6. ÕPPEAINE: |
ÕHUSÕIDUKID |
7. ÕPPEAINE: |
INIMTEGURID |
8. ÕPPEAINE: |
SEADMED JA SÜSTEEMID |
9. ÕPPEAINE: |
KUTSEKESKKOND |
10. ÕPPEAINE: |
EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD |
11. ÕPPEAINE: |
LENNUVÄLJAD |
1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE
TEEMA INTR 1 – KURSUSE JUHTIMINE
Allteema INTR 1.1 – |
Kursuse tutvustus |
Allteema INTR 1.2 – |
Kursuse administreerimine |
Allteema INTR 1.3 – |
Õppematerjal ja koolitusdokumendid |
TEEMA INTR 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE
Allteema INTR 2.1 – |
Kursuse sisu ja korraldus |
Allteema INTR 2.2 – |
Koolituse põhimõtted |
Allteema INTR 2.3 – |
Hindamisprotsess |
2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS
TEEMA LAW 1 – LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS
Allteema LAW 1.1 – |
Õigused ja tingimused |
TEEMA LAW 2 – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED
Allteema LAW 2.1 – |
Aruanded |
Allteema LAW 2.2 – |
Õhuruum |
TEEMA LAW 3 – OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL
Allteema LAW 3.1 – |
Tagasiside andmise protsess |
Allteema LAW 3.2 – |
Ohutusalased uurimised |
3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE
TEEMA ATM 1 – TEENUSTE OSUTAMINE
Allteema ATM 1.1 – |
Lähilennujuhtimisteenus |
Allteema ATM 1.2 – |
Lennuinfoteenus (FIS) |
Allteema ATM 1.3 – |
Häireteenus (ALRS) |
Allteema ATM 1.4 – |
Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine |
TEEMA ATM 2 – SIDE
Allteema ATM 2.1 – |
Tõhus side |
TEEMA ATM 3 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED
Allteema ATM 3.1 – |
Lennujuhtimisüksuse load |
Allteema ATM 3.2 – |
Lennujuhtimisüksuse juhised |
TEEMA ATM 4 – KOORDINEERIMINE
Allteema ATM 4.1 – |
Koordineerimise vajalikkus |
Allteema ATM 4.2 – |
Koordineerimisvahendid ja -meetodid |
Allteema ATM 4.3 – |
Koordineerimisprotseduurid |
TEEMA ATM 5 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE
Allteema ATM 5.1 – |
Kõrguse mõõtmine |
Allteema ATM 5.2 – |
Takistustevaba kõrgus |
TEEMA ATM 6 – HAJUTAMINE
Allteema ATM 6.1 – |
Väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus |
Allteema ATM 6.2 – |
Väljuvate õhusõidukite hajutus saabuvatest õhusõidukitest |
Allteema ATM 6.3 – |
Maanduvate õhusõidukite ja eelnevalt maandunud või väljuvate õhusõidukite vaheline hajutus |
Allteema ATM 6.4 – |
Keerisjälje ajapõhine pikihajutus |
Allteema ATM 6.5 – |
Vähendatud hajutusmiinimumid |
TEEMA ATM 7 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD
Allteema ATM 7.1 – |
Õhukokkupõrke vältimise süsteemid |
Allteema ATM 7.2 – |
Maapealsed ohutusabinõud |
TEEMA ATM 8 – ANDMETE KUVAMINE
Allteema ATM 8.1 – |
Andmehaldus |
TEEMA ATM 9 – KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)
Allteema ATM 9.1 – |
Käitamiskeskkonna terviklikkus |
Allteema ATM 9.2 – |
Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine |
Allteema ATM 9.3 – |
Üleandmine/ülevõtmine |
TEEMA ATM 10 – LÄHILENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE
Allteema ATM 10.1 – |
Vastutus teenuse osutamise eest |
Allteema ATM 10.2 – |
Lähilennujuhtimisüksuse funktsioonid |
Allteema ATM 10.3 – |
Liikluse korraldamise protsess |
Allteema ATM 10.4 – |
Maapealsed navigatsioonituled |
Allteema ATM 10.5 – |
Lennujuhtimisüksuse poolt õhusõidukile edastatav teave |
Allteema ATM 10.6 – |
Lennuväljaliikluse juhtimine |
Allteema ATM 10.7 – |
Liikluse juhtimine lennuväljaringil |
Allteema ATM 10.8 – |
Kasutusel olev lennurada |
TEEMA ATM 11 – LÄHILENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE – INSTRUMENTAALLENNUVÄLJAD
Allteema ATM 11.1 – |
Lennud halva nähtavusega ja erivisuaallennu eeskirjad |
Allteema ATM 11.2 – |
Väljuvad lennud |
Allteema ATM 11.3 – |
Saabuvad lennud |
Allteema ATM 11.4 – |
Lähilennujuhtimisteenus, mida toetavad kõrgetasemelised süsteemid |
4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA
TEEMA MET 1 – ILMASTIKUNÄHTUSED
Allteema MET 1.1 – |
Ilmastikunähtused |
TEEMA MET 2 – METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD
Allteema MET 2.1 – |
Meteoroloogilised mõõteriistad |
Allteema MET 2.2 – |
Muud meteoroloogiliste andmete allikad |
5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON
TEEMA NAV 1 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID
Allteema NAV 1.1 – |
Kaardid ja skeemid |
TEEMA NAV 2 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON
Allteema NAV 2.1 – |
Navigatsioonisüsteemid |
Allteema NAV 2.2 – |
Stabiliseeritud lähenemine |
Allteema NAV 2.3 – |
Instrumentaalväljumised ja -saabumised |
Allteema NAV 2.4 – |
Satelliidipõhised süsteemid |
Allteema NAV 2.5 – |
Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine |
6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID
TEEMA ACFT 1 – ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD
Allteema ACFT 1.1 – |
Õhusõidukite mõõteriistad |
TEEMA ACFT 2 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD
Allteema ACFT 2.1 – |
Keerisjälg |
Allteema ACFT 2.2 – |
ICAO lähenemise kategooriate kasutamine |
TEEMA ACFT 3 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID
Allteema ACFT 3.1 – |
Stardiga seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.2 – |
Tõusuga seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.3 – |
Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.4 – |
Majanduslikud tegurid |
Allteema ACFT 3.5 – |
Keskkonnategurid |
TEEMA ACFT 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD
Allteema ACFT 4.1 – |
Õhusõiduki liigi väljaselgitamine |
Allteema ACFT 4.2 – |
Tehnilised andmed |
7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID
TEEMA HUM 1 – PSÜHHOLOOGILISED TEGURID
Allteema HUM 1.1 – |
Kognitiivsed tegurid |
TEEMA HUM 2 – MEDITSIINILISED JA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID
Allteema HUM 2.1 – |
Väsimus |
Allteema HUM 2.2 – |
Terviseseisund |
TEEMA HUM 3 – SOTSIAALSED JA ORGANISATSIOONILISED TEGURID
Allteema HUM 3.1 – |
Meeskonnatöö korraldamine (TRM) |
Allteema HUM 3.2 – |
Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas |
Allteema HUM 3.3 – |
Vastutustundlik käitumine |
TEEMA HUM 4 – STRESS
Allteema HUM 4.1 – |
Stress |
Allteema HUM 4.2 – |
Stressijuhtimine |
TEEMA HUM 5 – INIMLIK VIGA
Allteema HUM 5.1 – |
Inimlik viga |
Allteema HUM 5.2 – |
Eeskirjade rikkumine |
TEEMA HUM 6 – KOOSTÖÖ
Allteema HUM 6.1 – |
Teabevahetus |
Allteema HUM 6.2 – |
Koostöö ühe ja sama vastutusala piires |
Allteema HUM 6.3 – |
Koostöö eri vastutusalade vahel |
Allteema HUM 6.4 – |
Lennujuhi/piloodi koostöö |
8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID
TEEMA EQPS 1 – KÕNESIDE
Allteema EQPS 1.1 – |
Raadioside |
Allteema EQPS 1.2 – |
Muu kõneside |
TEEMA EQPS 2 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE
Allteema EQPS 2.1 – |
Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN) |
Allteema EQPS 2.2 – |
Automaatne andmevahetus |
TEEMA EQPS 3 – LENNUJUHI TÖÖKOHT
Allteema EQPS 3.1 – |
Seadmete käitamine ja jälgimine |
Allteema EQPS 3.2 – |
Kuvarid olukorra jälgimiseks ja infosüsteemid |
Allteema EQPS 3.3 – |
Lennuandmete süsteemid |
TEEMA EQPS 4 – TULEVIKUSEADMED
Allteema EQPS 4.1 – |
Uued arengusuunad |
TEEMA EQPS 5 – SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE
Allteema EQPS 5.1 – |
Piirangutele reageerimine |
Allteema EQPS 5.2 – |
Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine |
Allteema EQPS 5.3 – |
Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine |
9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND
TEEMA PEN 1 – TUTVUSTAMINE
Allteema PEN 1.1 – |
Õppekülastus lennuväljale |
TEEMA PEN 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD
Allteema PEN 2.1 – |
Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad |
Allteema PEN 2.2 – |
Kaitsevaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad |
TEEMA PEN 3 – KLIENDISUHTED
Allteema PEN 3.1 – |
Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele |
TEEMA PEN 4 – KESKKONNAKAITSE
Allteema PEN 4.1 – |
Keskkonnakaitse |
10. ÕPPEAINE: EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD
TEEMA ABES 1 – EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD
Allteema ABES 1.1 – |
Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest |
TEEMA ABES 2 – OSKUSTE PARANDAMINE
Allteema ABES 2.1 – |
Side tõhusus |
Allteema ABES 2.2 – |
Vaimse ülekoormuse vältimine |
Allteema ABES 2.3 – |
Õhk-maa-koostöö |
TEEMA ABES 3 – EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID
Allteema ABES 3.1 – |
Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine |
Allteema ABES 3.2 – |
Raadioside katkemine |
Allteema ABES 3.3 – |
Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile |
Allteema ABES 3.4 – |
Eksinud või tundmatu õhusõiduk |
Allteema ABES 3.5 – |
Lennuraja loata hõivamine |
11. ÕPPEAINE: LENNUVÄLJAD
TEEMA AGA 1 – LENNUVÄLJA ANDMED, PLAAN JA KOORDINEERIMINE
Allteema AGA 1.1 – |
Mõisted |
Allteema AGA 1.2 – |
Koordineerimine |
TEEMA AGA 2 – LIIKLUSALA
Allteema AGA 2.1 – |
Liiklusala |
Allteema AGA 2.2 – |
Manööverdusala |
Allteema AGA 2.3 – |
Lennurajad |
TEEMA AGA 3 – TAKISTUSED
Allteema AGA 3.1 – |
Takistusvaba ala lennuväljade ümber |
TEEMA AGA 4 – MITMESUGUSED SEADMED
Allteema AGA 4.1 – |
Asukoht |
I lisa 5. liide
PROTSEDUURILINE LÄHENEMISLENNUJUHTIMINE (APP)
(Viide: I lisa – ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt iii)
SISUKORD
1. ÕPPEAINE: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE |
2. ÕPPEAINE: |
LENNUNDUSÕIGUS |
3. ÕPPEAINE: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE |
4. ÕPPEAINE: |
METEOROLOOGIA |
5. ÕPPEAINE: |
NAVIGATSIOON |
6. ÕPPEAINE: |
ÕHUSÕIDUKID |
7. ÕPPEAINE: |
INIMTEGURID |
8. ÕPPEAINE: |
SEADMED JA SÜSTEEMID |
9. ÕPPEAINE: |
KUTSEKESKKOND |
10. ÕPPEAINE: |
EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD |
11. ÕPPEAINE: |
LENNUVÄLJAD |
1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE
TEEMA INTR 1 – KURSUSE JUHTIMINE
Allteema INTR 1.1 – |
Kursuse tutvustus |
Allteema INTR 1.2 – |
Kursuse administreerimine |
Allteema INTR 1.3 – |
Õppematerjal ja koolitusdokumendid |
TEEMA INTR 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE
Allteema INTR 2.1 – |
Kursuse sisu ja korraldus |
Allteema INTR 2.2 – |
Koolituse põhimõtted |
Allteema INTR 2.3 – |
Hindamisprotsess |
2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS
TEEMA LAW 1 – LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS
Allteema LAW 1.1 – |
Õigused ja tingimused |
TEEMA LAW 2 – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED
Allteema LAW 2.1 – |
Aruanded |
Allteema LAW 2.2 – |
Õhuruum |
TEEMA LAW 3 – OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL
Allteema LAW 3.1 – |
Tagasiside andmise protsess |
Allteema LAW 3.2 – |
Ohutusalased uurimised |
3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE
TEEMA ATM 1 – TEENUSTE OSUTAMINE
Allteema ATM 1.1 – |
Lennujuhtimisteenus |
Allteema ATM 1.2 – |
Lennuinfoteenus (FIS) |
Allteema ATM 1.3 – |
Häireteenus (ALRS) |
Allteema ATM 1.4 – |
Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine |
Allteema ATM 1.5 – |
Õhuruumi korraldamine (ASM) |
TEEMA ATM 2 – SIDE
Allteema ATM 2.1 – |
Tõhus side |
TEEMA ATM 3 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED
Allteema ATM 3.1 – |
Lennujuhtimisüksuse load |
Allteema ATM 3.2 – |
Lennujuhtimisüksuse juhised |
TEEMA ATM 4 – KOORDINEERIMINE
Allteema ATM 4.1 – |
Koordineerimise vajalikkus |
Allteema ATM 4.2 – |
Koordineerimisvahendid ja -meetodid |
Allteema ATM 4.3 – |
Koordineerimisprotseduurid |
TEEMA ATM 5 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE
Allteema ATM 5.1 – |
Kõrguse mõõtmine |
Allteema ATM 5.2 – |
Takistustevaba kõrgus |
TEEMA ATM 6 – HAJUTAMINE
Allteema ATM 6.1 – |
Vertikaalne hajutus |
Allteema ATM 6.2 – |
Horisontaalne hajutus |
Allteema ATM 6.3 – |
Hajutamise delegeerimine |
TEEMA ATM 7 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD
Allteema ATM 7.1 – |
Õhukokkupõrke vältimise süsteemid |
TEEMA ATM 8 – ANDMETE KUVAMINE
Allteema ATM 8.1 – |
Andmehaldus |
TEEMA ATM 9 – KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)
Allteema ATM 9.1 – |
Käitamiskeskkonna terviklikkus |
Allteema ATM 9.2 – |
Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine |
Allteema ATM 9.3 – |
Üleandmine/ülevõtmine |
TEEMA ATM 10 – LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE
Allteema ATM 10.1 – |
Vastutus ja teabe töötlemine |
Allteema ATM 10.2 – |
Lähenemislennujuhtimine |
Allteema ATM 10.3 – |
Liikluse korraldamise protsess |
Allteema ATM 10.4 – |
Liikluse haldamine |
TEEMA ATM 11 – OOTAMINE
Allteema ATM 11.1 – |
Üldised ootamisprotseduurid |
Allteema ATM 11.2 – |
Lähenevad õhusõidukid |
4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA
TEEMA MET 1 – ILMASTIKUNÄHTUSED
Allteema MET 1.1 – |
Ilmastikunähtused |
TEEMA MET 2 – METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD
Allteema MET 2.1 – |
Meteoroloogilise teabe allikad |
5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON
TEEMA NAV 1 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID
Allteema NAV 1.1 – |
Kaardid ja skeemid |
TEEMA NAV 2 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON
Allteema NAV 2.1 – |
Navigatsioonisüsteemid |
Allteema NAV 2.2 – |
Stabiliseeritud lähenemine |
Allteema NAV 2.3 – |
Instrumentaalväljumised ja -saabumised |
Allteema NAV 2.4 – |
Navigatsiooniabi |
Allteema NAV 2.5 – |
Satelliidipõhised süsteemid |
Allteema NAV 2.6 – |
Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine |
6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID
TEEMA ACFT 1 – ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD
Allteema ACFT 1.1 – |
Õhusõidukite mõõteriistad |
TEEMA ACFT 2 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD
Allteema ACFT 2.1 – |
Keerisjälg |
Allteema ACFT 2.2 – |
ICAO lähenemise kategooriate kasutamine |
TEEMA ACFT 3 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID
Allteema ACFT 3.1 – |
Tõusuga seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.2 – |
Reisiga seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.3 – |
Laskumise ja alglähenemisega seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.4 – |
Lõpplähenemise ja maandumisega seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.5 – |
Majanduslikud tegurid |
Allteema ACFT 3.6 – |
Keskkonnategurid |
TEEMA ACFT 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD
Allteema ACFT 4.1 – |
Tehnilised andmed |
7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID
TEEMA HUM 1 – PSÜHHOLOOGILISED TEGURID
Allteema HUM 1.1 – |
Kognitiivsed tegurid |
TEEMA HUM 2 – MEDITSIINILISED JA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID
Allteema HUM 2.1 – |
Väsimus |
Allteema HUM 2.2 – |
Terviseseisund |
TEEMA HUM 3 – SOTSIAALSED JA ORGANISATSIOONILISED TEGURID
Allteema HUM 3.1 – |
Meeskonnatöö korraldamine (TRM) |
Allteema HUM 3.2 – |
Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas |
Allteema HUM 3.3 – |
Vastutustundlik käitumine |
TEEMA HUM 4 – STRESS
Allteema HUM 4.1 – |
Stress |
Allteema HUM 4.2 – |
Stressijuhtimine |
TEEMA HUM 5 – INIMLIK VIGA
Allteema HUM 5.1 – |
Inimlik viga |
Allteema HUM 5.2 – |
Eeskirjade rikkumine |
TEEMA HUM 6 – KOOSTÖÖ
Allteema HUM 6.1 – |
Teabevahetus |
Allteema HUM 6.2 – |
Koostöö ühe ja sama vastutusala piires |
Allteema HUM 6.3 – |
Koostöö eri vastutusalade vahel |
Allteema HUM 6.4 – |
Lennujuhi/piloodi koostöö |
8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID
TEEMA EQPS 1 – KÕNESIDE
Allteema EQPS 1.1 – |
Raadioside |
Allteema EQPS 1.2 – |
Muu kõneside |
TEEMA EQPS 2 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE
Allteema EQPS 2.1 – |
Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN) |
Allteema EQPS 2.2 – |
Automaatne andmevahetus |
TEEMA EQPS 3 – LENNUJUHI TÖÖKOHT
Allteema EQPS 3.1 – |
Seadmete käitamine ja jälgimine |
Allteema EQPS 3.2 – |
Kuvarid olukorra jälgimiseks ja infosüsteemid |
Allteema EQPS 3.3 – |
Lennuandmete süsteemid |
TEEMA EQPS 4 – TULEVIKUSEADMED
Allteema EQPS 4.1 – |
Uued arengusuunad |
TEEMA EQPS 5 – SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE
Allteema EQPS 5.1 – |
Piirangutele reageerimine |
Allteema EQPS 5.2 – |
Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine |
Allteema EQPS 5.3 – |
Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine |
9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND
TEEMA PEN 1 – TUTVUSTAMINE
Allteema PEN 1.1 – |
Õppekülastus lähenemisjuhtimisüksusesse |
TEEMA PEN 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD
Allteema PEN 2.1 – |
Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad |
Allteema PEN 2.2 – |
Kaitsevaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad |
TEEMA PEN 3 – KLIENDISUHTED
Allteema PEN 3.1 – |
Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele |
TEEMA PEN 4 – KESKKONNAKAITSE
Allteema PEN 4.1 – |
Keskkonnakaitse |
10. ÕPPEAINE: EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD
TEEMA ABES 1 – EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD
Allteema ABES 1.1 – |
Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest |
TEEMA ABES 2 – OSKUSTE PARANDAMINE
Allteema ABES 2.1 – |
Side tõhusus |
Allteema ABES 2.2 – |
Vaimse ülekoormuse vältimine |
Allteema ABES 2.3 – |
Õhk-maa-koostöö |
TEEMA ABES 3 – EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID
Allteema ABES 3.1 – |
Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine |
Allteema ABES 3.2 – |
Raadioside katkemine |
Allteema ABES 3.3 – |
Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile |
Allteema ABES 3.4 – |
Eksinud või tundmatu õhusõiduk |
Allteema ABES 3.5 – |
Kõrvalekalded |
11. ÕPPEAINE: LENNUVÄLJAD
TEEMA AGA 1 – LENNUVÄLJA ANDMED, PLAAN JA KOORDINEERIMINE
Allteema AGA 1.1 – |
Mõisted |
Allteema AGA 1.2 – |
Koordineerimine |
TEEMA AGA 2 – LIIKLUSALA
Allteema AGA 2.1 – |
Liiklusala |
Allteema AGA 2.2 – |
Manööverdusala |
Allteema AGA 2.3 – |
Lennurajad |
TEEMA AGA 3 – TAKISTUSED
Allteema AGA 3.1 – |
Takistusvaba ala lennuväljade ümber |
TEEMA AGA 4 – MITMESUGUSED SEADMED
Allteema AGA 4.1 – |
Asukoht |
I lisa 6. liide
PROTSEDUURILINE PIIRKONDLIK LENNUJUHTIMINE (ACP)
(Viide: I lisa – ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt iv)
SISUKORD
1. ÕPPEAINE: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE |
2. ÕPPEAINE: |
LENNUNDUSÕIGUS |
3. ÕPPEAINE: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE |
4. ÕPPEAINE: |
METEOROLOOGIA |
5. ÕPPEAINE: |
NAVIGATSIOON |
6. ÕPPEAINE: |
ÕHUSÕIDUKID |
7. ÕPPEAINE: |
INIMTEGURID |
8. ÕPPEAINE: |
SEADMED JA SÜSTEEMID |
9. ÕPPEAINE: |
KUTSEKESKKOND |
10. ÕPPEAINE: |
EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD |
1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE
TEEMA INTR 1 – KURSUSE JUHTIMINE
Allteema INTR 1.1 – |
Kursuse tutvustus |
Allteema INTR 1.2 – |
Kursuse administreerimine |
Allteema INTR 1.3 – |
Õppematerjal ja koolitusdokumendid |
TEEMA INTR 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE
Allteema INTR 2.1 – |
Kursuse sisu ja korraldus |
Allteema INTR 2.2 – |
Koolituse põhimõtted |
Allteema INTR 2.3 – |
Hindamisprotsess |
2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS
TEEMA LAW 1 – LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS
Allteema LAW 1.1 – |
Õigused ja tingimused |
TEEMA LAW 2 – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED
Allteema LAW 2.1 – |
Aruanded |
Allteema LAW 2.2 – |
Õhuruum |
TEEMA LAW 3 – OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL
Allteema LAW 3.1 – |
Tagasiside andmise protsess |
Allteema LAW 3.2 – |
Ohutusalased uurimised |
3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE
TEEMA ATM 1 – TEENUSTE OSUTAMINE
Allteema ATM 1.1 – |
Lennujuhtimisteenus |
Allteema ATM 1.2 – |
Lennuinfoteenus (FIS) |
Allteema ATM 1.3 – |
Häireteenus (ALRS) |
Allteema ATM 1.4 – |
Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine |
Allteema ATM 1.5 – |
Õhuruumi korraldamine (ASM) |
TEEMA ATM 2 – SIDE
Allteema ATM 2.1 – |
Tõhus side |
TEEMA ATM 3 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED
Allteema ATM 3.1 – |
Lennujuhtimisüksuse load |
Allteema ATM 3.2 – |
Lennujuhtimisüksuse juhised |
TEEMA ATM 4 – KOORDINEERIMINE
Allteema ATM 4.1 – |
Koordineerimise vajalikkus |
Allteema ATM 4.2 – |
Koordineerimisvahendid ja -meetodid |
Allteema ATM 4.3 – |
Koordineerimisprotseduurid |
TEEMA ATM 5 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE
Allteema ATM 5.1 – |
Kõrguse mõõtmine |
Allteema ATM 5.2 – |
Takistustevaba kõrgus |
TEEMA ATM 6 – HAJUTAMINE
Allteema ATM 6.1 – |
Vertikaalne hajutus |
Allteema ATM 6.2 – |
Horisontaalne hajutus |
TEEMA ATM 7 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD
Allteema ATM 7.1 – |
Õhukokkupõrke vältimise süsteemid |
TEEMA ATM 8 – ANDMETE KUVAMINE
Allteema ATM 8.1 – |
Andmehaldus |
TEEMA ATM 9 – KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)
Allteema ATM 9.1 – |
Käitamiskeskkonna terviklikkus |
Allteema ATM 9.2 – |
Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine |
Allteema ATM 9.3 – |
Üleandmine/ülevõtmine |
TEEMA ATM 10 – LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE
Allteema ATM 10.1 – |
Vastutus ja teabe töötlemine |
Allteema ATM 10.2 – |
Piirkondlik lennujuhtimine |
Allteema ATM 10.3 – |
Liikluse korraldamise protsess |
Allteema ATM 10.4 – |
Lennuliikluse haldamine |
TEEMA ATM 11 – OOTAMINE
Allteema ATM 11.1 – |
Üldised protseduurid ootetsoonis |
Allteema ATM 11.2 – |
Ootavad õhusõidukid |
4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA
TEEMA MET 1 – ILMASTIKUNÄHTUSED
Allteema MET 1.1 – |
Ilmastikunähtused |
TEEMA MET 2 – METEOROLOOGILISTE ANDMETE ALLIKAD
Allteema MET 2.1 – |
Meteoroloogilise teabe allikad |
5. ÕPPEAINE: NAVIGATSIOON
TEEMA NAV 1 – KAARDID JA AERONAVIGATSIOONILISED SKEEMID
Allteema NAV 1.1 – |
Kaardid ja skeemid |
TEEMA NAV 2 – INSTRUMENTAALNAVIGATSIOON
Allteema NAV 2.1 – |
Navigatsioonisüsteemid |
Allteema NAV 2.2 – |
Navigatsiooniabi |
Allteema NAV 2.3 – |
Suutlikkusel põhineva navigatsiooni kasutamine |
6. ÕPPEAINE: ÕHUSÕIDUKID
TEEMA ACFT 1 – ÕHUSÕIDUKITE MÕÕTERIISTAD
Allteema ACFT 1.1 – |
Õhusõidukite mõõteriistad |
TEEMA ACFT 2 – ÕHUSÕIDUKITE KATEGOORIAD
Allteema ACFT 2.1 – |
Keerisjälg |
TEEMA ACFT 3 – ÕHUSÕIDUKI SUUTLIKKUST MÕJUTAVAD TEGURID
Allteema ACFT 3.1 – |
Tõusuga seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.2 – |
Reisiga seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.3 – |
Laskumisega seotud tegurid |
Allteema ACFT 3.4 – |
Majanduslikud tegurid |
Allteema ACFT 3.5 – |
Keskkonnategurid |
TEEMA ACFT 4 – ÕHUSÕIDUKI NÄITAJAD
Allteema ACFT 4.1 – |
Tehnilised andmed |
7. ÕPPEAINE: INIMTEGURID
TEEMA HUM 1 – PSÜHHOLOOGILISED TEGURID
Allteema HUM 1.1 – |
Kognitiivsed tegurid |
TEEMA HUM 2 – MEDITSIINILISED JA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID
Allteema HUM 2.1 – |
Väsimus |
Allteema HUM 2.2 – |
Terviseseisund |
TEEMA HUM 3 – SOTSIAALSED JA ORGANISATSIOONILISED TEGURID
Allteema HUM 3.1 – |
Meeskonnatöö korraldamine (TRM) |
Allteema HUM 3.2 – |
Meeskonnatöö ja rollid meeskonnas |
Allteema HUM 3.3 – |
Vastutustundlik käitumine |
TEEMA HUM 4 – STRESS
Allteema HUM 4.1 – |
Stress |
Allteema HUM 4.2 – |
Stressijuhtimine |
TEEMA HUM 5 – INIMLIK VIGA
Allteema HUM 5.1 – |
Inimlik viga |
Allteema HUM 5.2 – |
Eeskirjade rikkumine |
TEEMA HUM 6 – KOOSTÖÖ
Allteema HUM 6.1 – |
Teabevahetus |
Allteema HUM 6.2 – |
Koostöö ühe ja sama vastutusala piires |
Allteema HUM 6.3 – |
Koostöö eri vastutusalade vahel |
Allteema HUM 6.4 – |
Lennujuhi/piloodi koostöö |
8. ÕPPEAINE: SEADMED JA SÜSTEEMID
TEEMA EQPS 1 – KÕNESIDE
Allteema EQPS 1.1 – |
Raadioside |
Allteema EQPS 1.2 – |
Muu kõneside |
TEEMA EQPS 2 – LENNULIIKLUSTEENUSTE AUTOMATISEERIMINE
Allteema EQPS 2.1 – |
Aeronavigatsiooniline fikseeritud elekterside võrk (AFTN) |
Allteema EQPS 2.2 – |
Automaatne andmevahetus |
TEEMA EQPS 3 – LENNUJUHI TÖÖKOHT
Allteema EQPS 3.1 – |
Seadmete käitamine ja jälgimine |
Allteema EQPS 3.2 – |
Kuvarid olukorra jälgimiseks ja infosüsteemid |
Allteema EQPS 3.3 – |
Lennuandmete süsteemid |
TEEMA EQPS 4 – TULEVIKUSEADMED
Allteema EQPS 4.1 – |
Uued arengusuunad |
TEEMA EQPS 5 – SEADMETE JA SÜSTEEMIDE PIIRANGUD JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HALVENEMINE
Allteema EQPS 5.1 – |
Piirangutele reageerimine |
Allteema EQPS 5.2 – |
Sideseadmete kasutusvõimaluste halvenemine |
Allteema EQPS 5.3 – |
Navigatsiooniseadmete kasutusvõimaluste halvenemine |
9. ÕPPEAINE: KUTSEKESKKOND
TEEMA PEN 1 – TUTVUSTAMINE
Allteema PEN 1.1 – |
Õppekülastus piirkondlikku juhtimiskeskusesse |
TEEMA PEN 2 – ÕHURUUMI KASUTAJAD
Allteema PEN 2.1 – |
Tsiviilvaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad |
Allteema PEN 2.2 – |
Kaitsevaldkonna lennuliiklusteenuste ositamisel osalejad |
TEEMA PEN 3 – KLIENDISUHTED
Allteema PEN 3.1 – |
Teenuste osutamine ja nõuded kasutajatele |
TEEMA PEN 4 – KESKKONNAKAITSE
Allteema PEN 4.1 – |
Keskkonnakaitse |
10. ÕPPEAINE: EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD
TEEMA ABES 1 – EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD
Allteema ABES 1.1 – |
Ülevaade ebatavalistest ja hädaolukordadest |
TEEMA ABES 2 – OSKUSTE PARANDAMINE
Allteema ABES 2.1 – |
Side tõhusus |
Allteema ABES 2.2 – |
Vaimse ülekoormuse vältimine |
Allteema ABES 2.3 – |
Õhk-maa-koostöö |
TEEMA ABES 3 – EBATAVALISTE JA HÄDAOLUKORDADE PROTSEDUURID
Allteema ABES 3.1 – |
Ebatavaliste ja hädaolukordade protseduuride kasutamine |
Allteema ABES 3.2 – |
Raadioside katkemine |
Allteema ABES 3.3 – |
Ebaseaduslik sekkumine ja pommiähvardus õhusõidukile |
Allteema ABES 3.4 – |
Eksinud või tundmatu õhusõiduk |
Allteema ABES 3.5 – |
Kõrvalekalded |
I lisa 7. liide
SEIREGA LÄHENEMISLENNUJUHTIMINE (APS)
(Viide: I lisa – ATCO-osa D-alajao 2. jaotise punkti ATCO.D.010 alapunkti a alapunkti 2 alapunkt v)
SISUKORD
1. ÕPPEAINE: |
SISSEJUHATUS KURSUSESSE |
2. ÕPPEAINE: |
LENNUNDUSÕIGUS |
3. ÕPPEAINE: |
LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE |
4. ÕPPEAINE: |
METEOROLOOGIA |
5. ÕPPEAINE: |
NAVIGATSIOON |
6. ÕPPEAINE: |
ÕHUSÕIDUKID |
7. ÕPPEAINE: |
INIMTEGURID |
8. ÕPPEAINE: |
SEADMED JA SÜSTEEMID |
9. ÕPPEAINE: |
KUTSEKESKKOND |
10. ÕPPEAINE: |
EBATAVALISED JA HÄDAOLUKORRAD |
11. ÕPPEAINE: |
LENNUVÄLJAD |
1. ÕPPEAINE: SISSEJUHATUS KURSUSESSE
TEEMA INTR 1 – KURSUSE JUHTIMINE
Allteema INTR 1.1 – |
Kursuse tutvustus |
Allteema INTR 1.2 – |
Kursuse administreerimine |
Allteema INTR 1.3 – |
Õppematerjal ja koolitusdokumendid |
TEEMA INTR 2 – SISSEJUHATUS LENNUJUHTIMISE KOOLITUSKURSUSESSE
Allteema INTR 2.1 – |
Kursuse sisu ja korraldus |
Allteema INTR 2.2 – |
Koolituse põhimõtted |
Allteema INTR 2.3 – |
Hindamisprotsess |
2. ÕPPEAINE: LENNUNDUSÕIGUS
TEEMA LAW 1 – LENNUJUHI LUBADE VÄLJAANDMINE/PÄDEVUSTUNNISTUS
Allteema LAW 1.1 – |
Õigused ja tingimused |
TEEMA LAW 2 – EESKIRJAD JA MÄÄRUSED
Allteema LAW 2.1 – |
Aruanded |
Allteema LAW 2.2 – |
Õhuruum |
TEEMA LAW 3 – OHUTUSJUHTIMINE LENNUJUHTIMISEL
Allteema LAW 3.1 – |
Tagasiside andmise protsess |
Allteema LAW 3.2 – |
Ohutusalased uurimised |
3. ÕPPEAINE: LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE
TEEMA ATM 1 – TEENUSTE OSUTAMINE
Allteema ATM 1.1 – |
Lennujuhtimisteenus |
Allteema ATM 1.2 – |
Lennuinfoteenus (FIS) |
Allteema ATM 1.3 – |
Häireteenus (ALRS) |
Allteema ATM 1.4 – |
Lennuliiklusteenuste süsteemi võimsus ja lennuliiklusvoogude juhtimine |
Allteema ATM 1.5 – |
Õhuruumi korraldamine (ASM) |
TEEMA ATM 2 – SIDE
Allteema ATM 2.1 – |
Tõhus side |
TEEMA ATM 3 – LENNUJUHTIMISÜKSUSE LOAD JA LENNUJUHTIMISÜKSUSE JUHISED
Allteema ATM 3.1 – |
Lennujuhtimisüksuse load |
Allteema ATM 3.2 – |
Lennujuhtimisüksuse juhised |
TEEMA ATM 4 – KOORDINEERIMINE
Allteema ATM 4.1 – |
Koordineerimise vajalikkus |
Allteema ATM 4.2 – |
Koordineerimisvahendid ja -meetodid |
Allteema ATM 4.3 – |
Koordineerimisprotseduurid |
TEEMA ATM 5 – KÕRGUSE MÕÕTMINE JA LENNUTASANDITE JAOTAMINE
Allteema ATM 5.1 – |
Kõrguse mõõtmine |
Allteema ATM 5.2 – |
Takistustevaba kõrgus |
TEEMA ATM 6 – HAJUTAMINE
Allteema ATM 6.1 – |
Vertikaalne hajutus |
Allteema ATM 6.2 – |
Pikihajutus seire korral |
Allteema ATM 6.3 – |
Hajutamise delegeerimine |
Allteema ATM 6.4 – |
Keerisjälje vahemaapõhine pikihajutus |
Allteema ATM 6.5 – |
Lennujuhtimise seiresüsteemidel põhinev hajutus |
TEEMA ATM 7 – ÕHUKOKKUPÕRKE VÄLTIMISE SÜSTEEMID JA MAAPEALSED OHUTUSABINÕUD
Allteema ATM 7.1 – |
Õhukokkupõrke vältimise süsteemid |
Allteema ATM 7.2 – |
Maapealsed ohutusabinõud |
TEEMA ATM 8 – ANDMETE KUVAMINE
Allteema ATM 8.1 – |
Andmehaldus |
TEEMA ATM 9 – KÄITAMISKESKKOND (SIMULEERITUD)
Allteema ATM 9.1 – |
Käitamiskeskkonna terviklikkus |
Allteema ATM 9.2 – |
Käitamisprotseduuride toimivuse kontrollimine |
Allteema ATM 9.3 – |
Üleandmine/ülevõtmine |
TEEMA ATM 10 – LENNUJUHTIMISTEENUSE OSUTAMINE
Allteema ATM 10.1 – |
Vastutus ja teabe töötlemine |
Allteema ATM 10.2 – |
Lennujuhtimise seireteenus |
Allteema ATM 10.3 – |
Liikluse korraldamise protsess |
Allteema ATM 10.4 – |
Lennuliikluse haldamine |
Allteema ATM 10.5 – |
Lennujuhtimisteenus, mida toetavad kõrgetasemelised süsteemid |
TEEMA ATM 11 – OOTAMINE
Allteema ATM 11.1 – |
Üldised protseduurid ootetsoonis |
Allteema ATM 11.2 – |
Lähenevad õhusõidukid |
Allteema ATM 11.3 – |
Ootamine seire korral |
TEEMA ATM 12 – TUNNUS
Allteema ATM 12.1 – |
Tunnuse kindlakstegemine |
Allteema ATM 12.2 – |
Tunnuse säilitamine |
Allteema ATM 12.3 – |
Tunnuse kaotamine |
Allteema ATM 12.4 – |
Asukohateated |
Allteema ATM 12.5 – |
Tunnuse üleandmine |
4. ÕPPEAINE: METEOROLOOGIA
TEEMA MET 1 – ILMASTIKUNÄHTUSED
Allteema MET 1.1 – |
Ilmastikunähtused |