Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32015H0731(01)

Nõukogu soovitused – „Piiriüleste videokonverentside kasutamise ja nendega seotud parimate tavade jagamise edendamine õigusvaldkonnas liikmesriikide ja ELi tasandil”

OJ C 250, 31.7.2015, p. 1–5 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

31.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 250/1


Nõukogu soovitused

„Piiriüleste videokonverentside kasutamise ja nendega seotud parimate tavade jagamise edendamine õigusvaldkonnas liikmesriikide ja ELi tasandil”

(2015/C 250/01)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

TULETADES MEELDE

1.

Euroopa e-õiguskeskkonna strateegiat (2014–2018), mille nõukogu (justiits- ja siseküsimused) võttis vastu 6. detsembril 2013 (1);

2.

Euroopa e-õiguskeskkonna strateegia (2014–2018) punkti 59, mille kohaselt „võivad vajaduse korral kohtuda konkreetsete projektidega seotud liikmesriikide mitteametlikud rühmad, et teha edusamme kõnealustes töövaldkondades […]”;

3.

Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastast tegevuskava (2014–2018), mille nõukogu (justiits- ja siseküsimused) võttis vastu 6. juunil 2014 (2);

4.

nõukogu (justiits- ja siseküsimused) poolt 4. detsembril 2014 kinnitatud suuniseid Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastase tegevuskava (2014–2018) rakendamise kohta, (3) milles sätestati konkreetsed sammud, mida e-õiguse töörühm (e-õiguskeskkond) peaks tegema tegevuskava järelmeetmete võtmisel, sealhulgas piiriüleseid videokonverentse käsitleva mitteametliku töörühma loomine;

5.

piiriüleseid videokonverentse käsitleva mitteametliku töörühma tulemusi, mis sisalduvad e-õiguse töörühmale (e-õiguskeskkond) esitatud lõpparuandes (4);

TUNNISTAB, ET

6.

videokonverentsid on kasulik vahend, millel on suur potentsiaal mitte ainult riigisisesel tasandil, vaid ka eelkõige piiriülestes olukordades, mis hõlmavad erinevaid liikmesriike ja isegi kolmandaid riike. Piiriüleste juhtumite puhul on liikmesriikide õigusasutuste vaheline sujuv suhtlus määrava tähtsusega. Videokonverentsid on üks võimalik viis lihtsustada ja toetada sellist suhtlust. Videokonverentside eeliseid on tunnustatud liidu õiguses, millega toetatakse nende kasutamist muu hulgas tõendite piiriülese kogumise puhul tsiviil- ja kaubandusasjades (5) ning Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse puhul (6) või reguleeritakse nende kasutamise korda kriminaalmenetluses (7);

7.

videokonverentsitehnoloogiat võib kasutada igat liiki kohtumenetlustes (nii kriminaalasjades kui ka tsiviil-/kaubandusasjades) ja see annab kohtutele ja prokuratuuridele suurema paindlikkuse võtta ohvritelt ja tunnistajatelt tunnistusi, saada ekspertide arvamusi ning kahtlustatavatelt ja kohtualustelt ütlusi. Videokonverents võib aidata vähendada haavatavate tunnistajate (näiteks laste) stressi. Sellega välditakse ka reisimist, kui muudest liikmesriikidest pärinevad ohvrid, tunnistajad või eksperdid peavad andma tunnistusi. See võimaldab pakkuda ka vahetuid ja tõhusaid kaitsevahendeid, nagu õigus suulisele tõlkele, õigus saada teavet, kahtlustatava õigus kasutada kaitsjat, kui vahistamine toimub kauges kohas (näiteks vahistamine avamerel). Sellise tehnoloogia kasutamine vähendab ka kohtuistungite maksumust riikide ametiasutuste jaoks. Kulude ja julgeoleku osas võib saavutada märkimisväärset kasu, vältides vahi all olevate isikute transporti;

8.

ELi liikmesriigid on juba alustanud Euroopa e-õiguskeskkonna raames koostööd, et edendada videokonverentside kasutamist ja vahetada kogemusi ja parimaid tavasid. Selline töö toimub ELi tasandil muu hulgas e-õiguse töörühma (e-õiguskeskkond) raames;

9.

seni siseriiklikul ja ELi tasandil Euroopa e-õiguskeskkonna esimese mitmeaastase tegevuskava (2009–2013) raames videokonverentside alal tehtud töö on juba andnud olulisi tulemusi. E-õiguskeskkonna portaal annab teavet videokonverentsisüsteemide kasutamise kohta piiriüleseid olukordi käsitlevates kohtumenetlustes kõigis ametlikes keeltes ning hõlmab käsiraamatut ja enamike liikmesriikide puhul asjakohaseid kontaktandmeid;

10.

Euroopa e-õiguskeskkonna teise mitmeaastase tegevuskava (2014–2018) eesmärk on jätkata juba tehtud tööle tuginedes seda positiivset arengut riikide ja Euroopa tasandil. Seda tööd tuleks vaadelda ka osana üldisemast arengust õigussüsteemi kaasajastamisel ELis, võttes arvesse olemasolevat õigusraamistikku selles konkreetses valdkonnas ja vajadust järgida liikmesriigi ja ELi tasandil kehtivaid menetluslikke tagatisi;

RÕHUTAB, ET

11.

nagu on välja toodud Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastases tegevuskavas (2014–2018), peaks kohtu poole pöördumist ja kohtuväliste menetluste algatamist hõlbustama elektroonilise suhtluse kättesaadavus kohtute ja menetlusosaliste, samuti tunnistajate, ohvrite, ekspertide ja muude osalejate vahel;

12.

lisaks tuleks videokonverentside, telekonverentside või muude asjakohaste kaugsidevahendite kasutamist suulisteks aruteludeks vajaduse korral laiendada, et kaotada vajadus sõita kohtumenetluses osalemiseks kohtusse, eelkõige piiriüleste juhtumite puhul, ning aidata seega kulude ja jõupingutuste vähendamise kaudu parandada õiguskaitse tõhusat kättesaadavust;

13.

nagu nähtub Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastasest tegevuskavast (2014–2018), tuleks tulevast tööd selles valdkonnas laiendada, et aidata veelgi enam kaasa piiriüleste videokonverentside korraldamisele ja läbiviimisele kõigis liikmesriikides, edendades infotehnoloogiliste vahendite kasutamist videokonverentside toetamiseks ja korraldamiseks ning parandades videokonverentside koostalitlusvõimet. See töö peaks hõlmama ka ühise vormi väljatöötamist piiriülese videokonverentsi taotlemiseks/kinnitamiseks. Tuleks kaaluda ka võrgustiku loomist videokonverentse käsitlevate kogemuste vahetamiseks ja parimate tavade jagamiseks, mis hõlmaks ka koolitusi. Arvesse tuleks võtta õigusala töötajate (nt kohtunike, prokuröride, kaitsjate, lepitajate ja õigustõlkide) osalemist selles töös;

TERVITAB

14.

piiriüleste videokonverentside eksperdirühma tööd, mida tehakse selleks, et aidata parandada e-õiguskeskkonna süsteemide üldist toimimist liikmesriikides ja Euroopa tasandil. Eksperdirühm loodi 2014. aasta jaanuaris Austria juhtimisel, eesmärgiga edendada piiriüleste videokonverentside praktilist kasutamist ning jagada parimaid tavasid ja ekspertteadmisi organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike aspektide kohta;

15.

eksperdirühma 2015. aasta märtsis esitatud lõpparuannet, mis sisaldab konkreetseid soovitusi tulevaseks tööks selles valdkonnas;

VÕTAB TEADMISEKS järgmised asjaolud:

a)   eksperdirühm

16.

eksperdirühm tõi oma lõpparuandes välja rea tehnilisi, organisatsioonilisi ja õiguslikke takistusi videokonverentsisüsteemide kasutamisel liikmesriikide poolt piiriülestes olukordades. Tulemused näitasid, et kuigi olemasolevaid õiguslikke nõudeid tuleb järgida, on suurem osa piiriülestes olukordades tekkivatest vahetutest probleemidest pigem organisatsioonilist ja tehnilist laadi. Just need küsimused tuleks lühikeses või keskmises perspektiivis eelisjärjekorras lahendada;

b)   e-õiguskeskkonna portaal

17.

lisaks tuleks ajakohastada ja täiendada e-õiguskeskkonna portaalis juba kättesaadavat teavet. Eelkõige võiks tulevikukavades ette näha, et lisatakse lingid videokonverentside kasutamist reguleerivatele ELi ja liikmesriikide õigusaktidele; konsolideeritud teave liikmesriikide kõigi kohtute kohta, kus on videokonverentsisüsteemid; vahendid videokonverentside praktilise korraldamise jaoks (elektroonilised vormid, kaugemas tulevikus võib-olla broneeringusüsteem); olemasolu korral lingid siseriiklikele juhenditele või käsiraamatutele; jaotis näidetega videokonverentside kasutamise kohta piiriülestes kohtumenetlustes ja kogutud parimate tavadega; teave koolituste ja internetipõhiste koolitusmoodulite kohta ning olemasolu korral link tõlkide omavahel ühendatud andmebaasidele;

c)   sünergia muude projektidega

18.

arvesse tuleks võtta ka võimalikke sünergiaid muude projektidega, nagu e-CODEX, projekt AVIDICUS (tõlge videokonverentsi ajal) ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustik. Lisaks e-õiguskeskkonna portaalis juba kättesaadavale teabele tuleks võimalikult palju kasutada ka olemasolevaid kasulikke materjale muudest allikatest, sh liikmesriigid ja Eurojust;

d)   õiguslikud aspektid

19.

videokonverentsid on saanud õigusliku tunnustuse rahvusvaheliste konventsioonide ja mitme ELi õigusakti kaudu, nagu määrus tõendite kogumise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, määrus, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, ning viimati direktiiv, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades;

20.

kuigi videokonverentsid suurendavad kahtlusaluste, ohvrite, tunnistajate ja haavatavate isikute kaitset, tuleks tagada, et videokonverentside pidamine ei kahjustaks kaitse õigusi; eriti hoolikalt tuleb tagada vahetu suhtlemise, poolte võrdsete võimaluste ja vastuväidete esitamise põhimõtete järgimine. See nõuab ajakohase varustuse kasutamist, et saavutada piisav pildi ja heli kvaliteet ning tagada turvalisus proportsionaalselt juhtumi tundlikkusega;

21.

seega tuleb hinnata õigusalaste arengute mõju (sh eriti Euroopa uurimismäärus, milles sätestatakse üksikasjalik menetlus videokonverentside kasutamiseks kriminaalasjades) erinevatele menetluseeskirjadele ja tagatistele, mida kohaldatakse taotluse esitanud ja seda täitvas liikmesriigis. Muud videokonverentsidega seotud õiguslikud küsimused hõlmavad ka pädevate asutuste kindlakstegemist;

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES

22.

kaaluma liikmesriikide vahelise koostalitlusvõime parandamiseks järgmiste meetmete rakendamist riigisisesel tasandil:

a)   korralduslikud aspektid

a)

võtta igas riigis vastavalt vajadusele kasutusele riiklik videokonverentsi kontaktpunkt või kontaktpunktid. Sellest tulenevalt parandada ja ajakohastada (vajaduse korral tihedas koostöös komisjoniga) e-õiguskeskkonna portaalis sisalduvat teavet (Euroopa kohtute andmebaasi kaudu) riiklike videokonverentsisüsteemide, riiklike videokonverentsi kontaktpunktide ja asjakohaste pädevate kohtute kohta. Parandada kontaktpunktide korraldust riiklikul ja kohtute tasandil;

b)

leppida konkreetsete videokonverentside puhul vajaduse korral kokku ühises keeles, ja asjakohastes kirjaliku ja suulise tõlke teenustes ning selles, millist ajavööndit kasutatakse videokonverentsi alguse kindlaksmääramiseks. Kui videokonverentsi jaoks on vaja tõlgi abi, peaksid liikmesriigid olema teadlikud projektist AVIDICUS saadud nõuannetest ja neid võimalikult suures ulatuses järgima;

c)

pakkuda tõhusat koolitust võimalikele kasutajatele, sealhulgas kohtunikele ja prokuröridele, et suurendada nende kindlust ja võimet pidada piiriülest videokonverentsi, ilma et see mõjutaks kohtunike sõltumatust ja olenemata liidu kohtusüsteemide ülesehituse erinevustest;

b)   tehnilised aspektid

d)

luua tõhusad mehhanismid, sh muutuvate ja/või konfidentsiaalsete videokonverentsi parameetrite tõhusa vahetamise parem viis ning iga riigi videokonverentsisüsteeme puudutav avalik ja staatiline teave, mis avaldatakse Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis;

e)

koostada soovitatavate tehniliste standardite kohta praktilised suunised kasutajatele ning tehnilist kavandamist teostavatele ja tugiteenuseid pakkuvatele töötajatele;

f)

parandada liikmesriikidevahelist koostalitlusvõimet, tehes paarikaupa liikmesriikide vahel süstemaatiliselt praktilisi katseid, et dokumenteerida tööparameetreid. Neid saab hiljem uuesti kasutada, et seada liikmesriikide vahel sisse piisava heli- ja pildikvaliteediga töökindlamad videokonverentsid;

g)

rakendada videokonverentsisessioonide kvaliteedi parandamiseks vähemalt järgmisi tehnilisi standardeid:

riistvarapõhise videokonverentsisüsteemi kasutamine (H.323/videokonverentsi SIP);

IP-põhine videokonverentsisessioon;

tulemüüri läbiva taristu kasutamine;

krüpteeritud side kasutamine (AES-128);

esitluse saamine kahe videopildiga (H.239) (8);

c)   õiguslikud aspektid

h)

hinnata vastuvõetud ELi õigusaktide, näiteks Euroopa uurimismääruse mõju seoses kehtivate menetluseeskirjadega;

PALUB E-ÕIGUSE TÖÖRÜHMAL (E-ÕIGUSKESKKOND)

23.

alustada praktiliste võimaluste ja lahenduste uurimist koordineeritud lähenemisviisi leidmiseks, et alustada videokonverentside alal koostööd kolmandate riikidega, lisaks kahepoolsetele kontaktidele, mis liikmesriigid on selles valdkonnas juba sisse seadnud;

24.

jätkata piiriüleste videokonverentside eksperdirühma raames tehtud tööd, luues liikmesriikide vahel e-õiguse töörühmas (e-õiguskeskkond) egiidi all koostöövõrgustiku, et eksperdirühma ettepaneku alusel vahetada kogemusi ja jagada parimaid tavasid videokonverentside pidamise kohta (sh koolitused). Selle võrgustiku raames tuleks:

a)

kaaluda videokonverentsisüsteemide kasutamise parandamist Euroopa tasandil, luues turvalised nn virtuaalsed videokonverentside koosolekuruumid, millega osalevad liikmesriigid võiksid ühendust võtta;

b)

koostada videokonverentside ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks selge sammsammuline kirjeldus („protokoll”), mis sobiks kokku tüüpiliste kohtuvaldkonna kasutusolukordadega ning kus oleksid ühendatud vajalikud organisatsioonilised, tehnilised ja kohtulikud elemendid;

c)

Juhendada kasutajaid tüüpiliste kohtuvaldkonna kasutusolukordade osas, mille puhul oleks kõige rohkem kasu piiriüleste videokonverentside laialdasemast ja paremast kasutamisest.

d)

parandada piiriülese vastastikuse õigusabi taotluse vormide elektroonilist saatmist, ühendades Euroopa e-õiguskeskkonna portaali dünaamiliste vormide funktsioonid e-CODEXiga, näiteks vormid tõendite vahetuks kogumiseks ja tõendite kaudseks kogumiseks;

e)

luua vahendid, mis aitaksid õigusasutustel kindlaks määrata konkreetse videokonverentsi korraldamisele kohaldatava õigusakti;

f)

luua vahendid, mis aitaksid õigusasutustel kindlaks määrata konkreetse videokonverentsi korraldamiseks pädeva asutuse;

g)

määrata kindlaks kord, mida tuleks järgida selleks, et tagada menetluslikud tagatised kaitseõiguste kasutamisel, ning

h)

tagada töö jätkusuutlikkus,

jälgides parandusmeetmete ja -projektide rakendamist;

olles kursis uute videokonverentsitehnoloogiatega;

soovitades uusi meetmeid ja projekte edasiste paranduste tegemiseks;

KUTSUB EUROOPA KOMISJONI ÜLES

25.

avaldama piiriüleste videokonverentside eksperdirühma lõpparuande e-õiguskeskkonna portaalis, et levitada seda laiemalt õigusala töötajate ja muude huvitatud poolte seas;

26.

toetama rahaliselt selliste punktis 22 esitatud meetmete rakendamist riigisisesel tasandil, mille eesmärk on tagada videokonverentsisüsteemide piiriülene koostalitlusvõime, kui see annab Euroopale kooskõlas asjakohaste rahastamisvahenditega lisaväärtust.


(1)  ELT C 376, 21.12.2013, lk 7.

(2)  ELT C 182, 14.6.2014, lk 2.

(3)  Dokument 15771/14.

(4)  Dokument 8364/15 + ADD.

(5)  Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (ELT L 199, 31.7.2007, lk 1).

(7)  29. mai 2000. aasta konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades.

(8)  

Märkus: varulahendusena võib olla vajalik ISDNi kasutamine, kui videokonverentsipartner ei toeta veel IPd.


Top