13.10.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/55

---

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/1835,

12. oktoober 2015,

milles määratakse kindlaks Euroopa Kaitseagentuuri põhikiri, asukoht ja töökord

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 42 ja 45,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Kaitseagentuur („agentuur”) loodi nõukogu ühismeetmega 2004/551/ÜVJP, (1) et toetada nõukogu ja liikmesriike nende püüdlustes parandada liidu kaitsevõimet kriisiohjamise valdkonnas ning toetada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat.

(2)	Euroopa Ülemkogu poolt 12. detsembril 2003 heakskiidetud Euroopa julgeolekustrateegia kohaselt on kaitseagentuuri loomine oluline samm paindlikumate ja tõhusamate Euroopa sõjaliste ressursside arendamisel.

(3)	11. detsembri 2008. aasta Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise aruanne kiidab heaks agentuuri juhtiva rolli ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) võtmetähtsusega kaitsevõime väljatöötamise protsessis.

(4)	Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 45 nähakse ette, et nõukogu võtab vastu otsuse, milles määratakse kindlaks agentuuri põhikiri, asukoht ja töökord, milles tuleks arvesse võtta liikmesriikide tegelikku osalemist agentuuri tegevuses.

(5)	Agentuur peaks aitama kaasa ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), eelkõige ÜJKP rakendamisele.

(6)	Agentuuri struktuur peaks võimaldama agentuuril vastata liidu ja selle liikmesriikide operatiivvajadustele ÜJKP raames ja kui see on vajalik tema funktsioonide täitmiseks, teha koostööd kolmandate riikide, organisatsioonide ja üksustega.

(7)	Agentuur peaks looma tihedad töösuhted olemasolevate kokkulepete, rühmituste ja organisatsioonidega, mis on loodud selliste kokkulepete raames nagu raamkokkuleppe eelleping ning samuti Relvastuskoostöö Organisatsioon (OCCAR) ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA).

(8)	Agentuuril peaks oma missiooni täitmise eesmärgil olema võimalus teha koostööd ja sõlmida asjakohaseid kokkuleppeid liidu institutsioonide, organite ja asutustega.

(9)	Vastavalt ELi lepingu artikli 18 lõikele 2 peaks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) omama agentuuri struktuuris juhtivat rolli ja olema oluliseks lüliks agentuuri ja nõukogu vahel.

(10)	Nõukogu peaks oma poliitilise järelevalve ja poliitika kujundamise ülesandeid täites andma agentuurile suuniseid või juhiseid.

(11)	Tulenevalt nende olemusest peaks nõukogu ühehäälselt heaks kiitma agentuuri ja kolmandate riikide, organisatsioonide ja üksuste vaheliste halduskokkulepete sõlmimise.

(12)	Agentuuri tööga seotud suuniste, juhiste ja otsuste vastuvõtmisel peaks nõukogu kohtuma kaitseministrite tasandil. Nõukogu poolt vastu võetud agentuuri tööga seotud suunised, juhised või otsused tuleks koostada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 240.

(13)	See ei tohiks mõjutada nõukogu ettevalmistavate ja nõuandvate organite, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 240 kohase alaliste esindajate komitee, ELi lepingu artikli 38 kohase poliitika- ja julgeolekukomitee ning Euroopa Liidu sõjalise komitee (ELSK) pädevust.

(14)	Agentuuriga seotud nõukogu otsuste ettevalmistamisel peaksid riikide relvastusdirektorid, võimete ala direktorid, teadusuuringute ja tehnoloogia direktorid ja kaitsepoliitika juhid saama aruandeid ja andma panuse nende pädevusse kuuluvates küsimustes.

(15)	Oma funktsioonide täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks peaks agentuuril olema juriidilise isiku staatus ning ta peaks samaaegselt säilitama tihedad sidemed nõukoguga ning austama täielikult liidu ja selle institutsioonide kohustusi.

(16)	Tuleks sätestada, et agentuuri hallatavatesse eelarvevahenditesse võib igal üksikjuhul eraldi liidu üldeelarvest vastu võtta rahalist toetust, võttes täielikult arvesse sellele kohaldatavaid eeskirju, menetlusi ja otsustamisprotsesse, kaasa arvatud ELi lepingu artikli 41 lõiget 2.

(17)	Olles avatud osalemiseks kõikidele liikmesriikidele, peaks agentuur samuti võimaldama liikmesriikide asjakohastel rühmadel luua ad hoc-projekte või programme.

(18)

Asjaolu, et need ad hoc-projektid ja programmid kuuluvad agentuuri funktsioonide ja ülesannete hulka, toetatakse jõupingutustega, mille eesmärk on täpsustada kõnealuste tegevuste staatust agentuuri eelarve lahutamatu osana. Seeläbi tuleks tagada, et ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) (edaspidi „protokoll nr 7”) artiklis 3 ning nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (2) artikli 151 lõike 1 punktis aa sätestatud erandit saab kasutada üksnes selliste tegevuste osas, mille puhul agentuuri roll liikmesriikide toetamise eesmärgil teostatavate projektide või programmide haldamisel annab lisaväärtust. Sellise erandi kohaldamiseks peab agentuuril olema lisaväärtust andev roll. Seetõttu ei kohaldata erandit juhtumite puhul, kui agentuuri rolliks on üksnes liikmesriikide jaoks hanke teel kaupade ostmine või teenuste tellimine.

(19)

Tingimusel, et võetakse vastu nõukogu otsus alalise struktureeritud koostöö loomise kohta kooskõlas ELi lepingu artikli 42 lõikega 6 ja artikliga 46 ning kooskõlas ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud ning ELi lepingu artikliga 42 loodud alalist struktureeritud koostööd käsitleva protokolliga nr 10 (edaspidi „protokoll nr 10”), peaks agentuur toetama alalise struktureeritud koostöö rakendamist.

(20)	Agentuuril peaksid olema otsustamismenetlused, mis võimaldaksid tal oma ülesandeid tõhusalt täita, respekteerides samal ajal osalevate liikmesriikide riiklikke julgeoleku- ja kaitsepoliitikaid.

(21)	Agentuur peaks täitma oma missiooni, võttes täielikult arvesse ELi lepingu artiklit 40.

(22)

Agentuur peaks tegutsema täielikus kooskõlas nõukogu julgeolekustandardite ja -eeskirjadega. Agentuur peaks kohaldama asjakohaseid liidu õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001, (3) ning üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (4).

(23)	Kooskõlas ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises. Seega ei ole käesolev otsus Taani suhtes siduv.

(24)	Nõukogu otsuses 2011/411/ÜVJP (5) tehakse mitu muudatust. Selguse huvides tuleks kõnealune otsus uuesti sõnastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

AGENTUURI LOOMINE, MISSIOON JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Loomine

1.   Algselt ühismeetmega 2004/551/ÜVJP loodud kaitsevõime arendamise, teadusuuringute, hangete ja relvastuse alane agentuur (edaspidi „Euroopa Kaitseagentuur” või „agentuur”) jätkab käesolevaga tegevust järgmiste sätete kohaselt.

2.   Agentuur tegutseb nõukogu alluvuses, ÜVJP ja ÜJKP toetamiseks, liidu ühtses institutsioonilises raamistikus, piiramata liidu institutsioonide ja nõukogu organite kohustusi. Agentuuri missioon ei piira liidu muid pädevusi, võttes täielikult arvesse ELi lepingu artiklit 40.

3.   Agentuuri töös võivad osaleda kõik liikmesriigid, kes selleks soovi avaldavad. Liikmesriigid, kes käesoleva otsuse vastuvõtmise hetkel juba osalevad agentuuri töös, jätkavad osalevate liikmesriikidena.

4.   Liikmesriik, kes soovib osaleda agentuuri töös pärast käesoleva otsuse jõustumist või soovib agentuurist välja astuda, teatab oma kavatsusest nõukogule ja teavitab kõrget esindajat. Selliseks osalemiseks või agentuurist väljaastumiseks vajaliku tehnilise ja rahalise korra määrab kindlaks artiklis 8 osutatud juhtnõukogu.

5.   Agentuuri asukoht on Brüsselis.

Artikkel 2

Missioon

1.   Agentuuri missiooniks on nõukogu ja liikmesriikide toetamine nende püüdlustes parandada liidu kaitsevõimet kriisiohjamise valdkonnas ja toetada ÜJKPd praegusel kujul ja sellisena, milliseks see kujuneb tulevikus.

2.   Agentuur selgitab välja operatiivvajadused, edendab nende vajaduste rahuldamist tagavaid meetmeid, aitab kaasa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks vajalike meetmete väljaselgitamisele ja asjakohasel juhul rakendamisele, osaleb Euroopa võimete- ja relvastuspoliitika väljatöötamisel ning abistab nõukogu sõjaliste võimete täiustamise hindamisel.

3.   Agentuuri missioon ei piira liikmesriikide pädevust kaitseküsimustes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „osalev liikmesriik”– agentuuri töös osalev liikmesriik;

b)   „panustavad liikmesriigid”– osalevad liikmesriigid, kes panustavad agentuuri konkreetsesse projekti või programmi.

Artikkel 4

Poliitiline järelevalve ja nõukogule aruannete esitamise kord

1.   Agentuur tegutseb nõukogu alluvuses ja poliitilise järelevalve all, esitab talle aruandeid ning saab temalt agentuuri tööalaseid suuniseid või juhiseid, eelkõige seoses kolmeaastase planeerimisraamistikuga.

2.   Agentuur annab nõukogule regulaarselt aru oma tegevusest ning eelkõige

a)	esitab nõukogule iga aasta novembris aruande agentuuri selle aasta jooksul toimunud tegevusest;

b)	tingimusel, et võetakse vastu nõukogu otsus alalise struktureeritud koostöö loomise kohta, esitab nõukogule vähemalt kord aastas teavet agentuuri panuse kohta alalise struktureeritud koostöö alasesse hindamistegevusse, millele osutatakse artikli 5 lõike 3 punkti f alapunktis ii.

Agentuur annab nõukogule aegsasti informatsiooni oluliste küsimuste kohta, mis tuleb esitada otsustamiseks juhtnõukogule.

3.   Tegutsedes ühehäälselt ja poliitika- ja julgeolekukomitee või muu pädeva nõukogu organi nõuande põhjal, annab nõukogu välja agentuuri tööalased suunised või juhised, eelkõige seoses kolmeaastase planeerimisraamistikuga.

4.   Agentuur võib esitada nõukogule ja vajaduse korral komisjonile soovitusi oma missiooni elluviimiseks.

Artikkel 5

Funktsioonid ja ülesanded

1.   Täites oma funktsioone ja ülesandeid, peab agentuur austama liidu ja liidu institutsioonide muid pädevusi.

2.   Agentuuri funktsioonide ja ülesannete täitmine ei piira liikmesriikide pädevust kaitseküsimustes.

3.   Nõukogu juhtimisel tegutsev agentuur:

a)

aitab liikmesriikidel määratleda nende sõjaliste võimete alaseid eesmärke ja hinnata seda, kuidas liikmesriigid täidavad oma võimetega seotud kohustusi, eelkõige i) liidu tulevaste kaitsevõimevajaduste määratlemisega koostöös pädevate nõukogu organitega, sealhulgas ELSKga, ning kasutades muu hulgas võimete arendamise mehhanismi (CDM) ja mis tahes sellele järgnevat mehhanismi; ii) võimearendusplaani (CDP) ja mis tahes sellele järgneva plaani rakendamise koordineerimisega; iii) muu hulgas CDP protsessi ning CDMi ja neile järgnevate mis tahes mehhanismide alusel liikmesriikide võimetega seotud kohustuste hindamisega liikmesriikide kokkulepitavate kriteeriumide kohaselt;

b)

edendab operatiivvajaduste ühtlustamist ning tõhusate ja kokkusobivate hankemenetluste kasutuselevõtmist, eelkõige i) sõjaliste nõuete ühtlustamise edendamise ja kooskõlastamisega; ii) kulutõhusa ja efektiivse hanketegevuse edendamisega parimate tavade väljaselgitamise ja levitamise kaudu; iii) võimete arendamise ja hangete finantsprioriteetidele hinnangute andmisega;

c)

pakub mitmepoolse osalusega projekte sõjaliste võimetega seotud eesmärkide saavutamiseks ning tagab liikmesriikide rakendatavate programmide koordineerimise ja konkreetsete koostööprogrammide haldamise, eelkõige i) uute mitmepoolsete koostööprojektide edendamise ja kavandamisega; ii) ühistegevuste määratlemise ja kavandamisega operatiivtegevuse valdkonnas; iii) olemasolevate, liikmesriikide poolt rakendatud programmide kooskõlastamise nimel töötades; iv) liikmesriigi taotlusel konkreetsete programmide juhtimise osas vastutuse võtmisega; v) valmistades liikmesriikide taotlusel ette OCCARi või asjakohasel juhul muude kokkulepete abil hallatavaid programme;

d)

toetab kaitsetehnoloogia alaseid uuringuid ning koordineerib ja kavandab ühisuuringuid ja tulevasi operatiivvajadusi rahuldavate tehniliste lahenduste uurimist, eelkõige i) teadusuuringute edendamisega, tehes asjakohasel juhul koostööd liidu teadustegevusega, et täita tulevasi julgeoleku- ja kaitsevõimetele esitatavaid nõudeid, tugevdades sellega Euroopa tööstuslikku ja tehnoloogilist potentsiaali kõnealuses valdkonnas; ii) edendades tõhusamalt ühist kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogia alast tegevust; iii) kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogia edendamisega uuringute ja projektide kaudu; iv) kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogia lepingute haldamisega; v) koostöös komisjoniga kaitsealaste ning tsiviil- või julgeolekualaste teadusuuringute programmide võimalikult suure vastastikuse täiendavuse ja koostoime tagamisega;

e)

aitab määratleda ja vajaduse korral rakendada mis tahes kasulikke meetmeid kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks ja sõjaliste kulutuste tõhustamiseks, eelkõige i) aidates kaasa rahvusvahelisele konkurentsile vastava Euroopa kaitsevarustuse turu loomisele, ilma et see piiraks siseturu eeskirju ja komisjoni pädevust kõnealuses valdkonnas; ii) asjakohase poliitika ja strateegiate arendamise kaudu, konsulteerides komisjoniga ja asjakohasel juhul tööstusega; iii) jätkates agentuuri ülesannete raames, ja konsulteerides komisjoniga, asjakohase korra ELi-ülest arendamist ja ühtlustamist;

f)

tingimusel, et võetakse vastu nõukogu otsus alalise struktureeritud koostöö loomise kohta, toetab kõnealust koostööd, eelkõige i) hõlbustades suuremate ühiste või Euroopa võimearenduse initsiatiivide elluviimist; ii) aidates kaasa osalevate liikmesriikide võimetega seotud panuste korrapärasele hindamisele, eelkõige panuste hindamisele, mis on tehtud vastavuses tingimustega, mis on kehtestatud muu hulgas protokolli nr 10 artikli 2 alusel, ja andes sellest aru vähemalt kord aastas;

g)	taotleb ühtsust muu liidu poliitikaga määral, mil sellel on kaitsevõimealane mõju;

h)	süvendab kooskõlas süstemaatilise ja pikaajalise kaitsekoostöö poliitikaraamistikuga kaitsekoostööd osalevate liikmesriikide vahel;

i)	toetab ÜJKP operatsioone, võttes arvesse liidu kriisiohjamise korda.

Artikkel 6

Juriidilise isiku staatus

Agentuuril on juriidilise isiku staatus, mis on vajalik tema funktsioonide täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriigid tagavad, et agentuuril on kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt nende liikmesriikide seadustele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib agentuur omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks. Agentuuril on õigus sõlmida lepinguid eraõiguslike või avalik-õiguslike üksuste või organisatsioonidega.

II PEATÜKK

AGENTUURI ORGANID JA PERSONAL

Artikkel 7

Agentuuri juht

1.   Agentuuri juhiks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja).

2.   Agentuuri juht vastutab agentuuri üldise korralduse ja toimimise eest ning tagab, et tegevjuht rakendab nõukogu suuniseid ja juhiseid ning juhtnõukogu otsuseid ning annab sellest aru agentuuri juhile.

3.   Agentuuri juht esitab agentuuri auranded nõukogule vastavalt artikli 4 lõikele 2.

4.   Agentuuri juht vastutab läbirääkimiste pidamise eest halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide ja muude organisatsioonide, ühenduste või üksustega, vastavalt juhtnõukogu poolt välja antud juhistele. Selliste juhtnõukogu poolt heaks kiidetud kokkulepete puhul vastutab agentuuri juht asjakohaste töösuhete loomise eest.

Artikkel 8

Juhtnõukogu

1.   Agentuuri otsuseid tegevaks organiks on selle juhtnõukogu, kuhu kuulub igast osalevast liikmesriigist üks esindaja, kellel on asjaomase liikmesriigi valitsust siduvad volitused, ning komisjoni esindaja. Juhtnõukogu tegutseb nõukogu suuniste ja juhiste raames.

2.   Juhtnõukogu tuleb kokku osalevate liikmesriikide kaitseministrite või nende esindajate tasandil. Üldjuhul peab juhtnõukogu aastas vähemalt kaks koosolekut kaitseministrite tasandil.

3.   Agentuuri juht kutsub juhtnõukogu koosoleku kokku ja juhatab seda. Osaleva liikmesriigi taotlusel kutsub agentuuri juht kokku koosoleku hiljemalt ühe kuu jooksul.

4.   Agentuuri juht võib kaitseministrite esindajate tasandil toimuva juhtnõukogu koosoleku juhtimise volitusi delegeerida.

5.   Juhtnõukogu võib kokku tulla teatavas kindlas koosseisus (näiteks riikide relvastusdirektorid, võimete ala direktorid, teadusuuringute ja tehnoloogia direktorid või kaitsepoliitika juhid).

6.   Juhtnõukogu koosolekutest võtavad osa

a)	artiklis 10 osutatud agentuuri tegevjuht või tema esindaja;

b)	ELSK esimees või tema esindaja;

c)	Euroopa välisteenistuse esindajad.

7.   Juhtnõukogu võib ühist huvi pakkuvate küsimuste käsitlemisel otsustada kutsuda koosolekule

a)	NATO peasekretäri või tema nimetatud esindaja;

b)	teiste agentuuri tööga seotud kokkulepete, rühmituste või organisatsioonide (näiteks need, mis on loodud raamkokkuleppe eellepingu raames ning samuti OCCAR ja ESA) juhte/juhatajaid;

c)	asjakohasel juhul kolmandate isikute esindajaid.

Artikkel 9

Juhtnõukogu ülesanded ja volitused

1.   Artikli 4 lõikes 1 osutatud nõukogu suuniste ja juhiste raames juhtnõukogu

a)	kiidab heaks nõukogule esitatavad aruanded;

b)	võtab hiljemalt iga aasta 31. detsembriks ühehäälselt vastu agentuuri üldeelarve;

c)

kiidab heaks agentuuri kolmeaastase planeerimisraamistiku, milles on esitatud agentuuri prioriteedid üldeelarve piires, arvestades sealjuures, et planeerimisraamistiku teiseks ja kolmandaks aastaks määratud rahalised väärtused on mõeldud ainult kavandamiseks ega kujuta endast õiguslikult siduvaid ülemmäärasid;

d)	kiidab heaks agentuurisiseste ad hoc-projektide või programmide loomise vastavalt artiklile 19;

e)	nimetab ametisse tegevjuhi ja asetäitja;

f)	otsustab, et liikmesriik või liikmesriigid võivad agentuurile tema töövaldkonna piires ülesandeks teha teatud toimingute haldamise ja finantsjuhtimise vastavalt artiklile 17;

g)	kiidab heaks nõukogule või komisjonile esitatud soovitused;

h)	võtab vastu juhtnõukogu töökorra;

i)	võib muuta agentuuri üldeelarve täitmise finantssätteid;

j)	võib muuta ajutise ja lepingulise personali ja agentuuri tööle lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavaid eeskirju ja määrusi;

k)	määrab kindlaks artikli 1 lõikes 4 osutatud liikmesriikide osalemist või väljaastumist puudutava tehnilise ja rahalise korra;

l)	võtab vastu juhiseid agentuuri juhi peetavateks halduskokkulepete alasteks läbirääkimisteks;

m)	kiidab heaks artikli 23 lõikes 1 osutatud ad hoc-kokkulepped;

n)	sõlmib artikli 26 lõikes 1 osutatud agentuuri ja kolmandate isikute vahelised halduskokkulepped;

o)	kiidab heaks aastaaruande ja bilansi;

p)	annab oma nõusoleku agentuuri organisatsioonilise struktuuriga seotud otsusteks;

q)	kiidab heaks artiklis 25 osutatud teenusetaseme või töökorralduslikud kokkulepped, välja arvatud need, mis on halduslikku laadi;

r)	võtab vastu muid asjakohaseid agentuuri missiooni täitmisega seotud otsuseid.

2.   Kui käesoleva otsusega ei ole ette nähtud teisiti, võtab juhtnõukogu otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Osalevate liikmesriikide hääli arvestatakse ELi lepingu artikli 16 lõigetes 4 ja 5 sätestatud viisil. Hääletada saavad ainult osalevate liikmesriikide esindajad.

3.   Kui juhtnõukogusse kuuluv osaleva liikmesriigi esindaja teatab, et ta kavatseb riikliku poliitikaga seotud tähtsatel ja esitatud põhjustel olla otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõtmise vastu, siis küsimust hääletusele ei panda. Kõnealune esindaja võib agentuuri juhi kaudu suunata küsimuse otsustamiseks nõukogule, et vajaduse korral juhtnõukogule suunised välja anda. Teise võimalusena võib juhtnõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada suunata küsimus otsustamiseks nõukogule. Nõukogu teeb otsused ühehäälselt.

4.   Juhtnõukogu võib tegevjuhi või osaleva liikmesriigi ettepanekul otsustada moodustada

a)	komiteesid juhtnõukogu haldus- ja eelarvealaste otsuste ettevalmistamiseks, mis koosnevad osalevate liikmesriikide delegaatidest ja komisjoni esindajast;

b)	agentuuri töövaldkonda kuuluvate eriküsimustega tegelevaid komiteesid. Nimetatud komiteed koosnevad osalevate liikmesriikide delegaatidest ja, kui juhtnõukogu ei ole teisiti otsustanud, komisjoni esindajast.

Selliste komiteede moodustamise otsuses määratakse kindlaks nende volitused ja tegutsemisaeg.

Artikkel 10

Tegevjuht

1.   Tegevjuhi ja asetäitja valib ja nimetab juhtnõukogu agentuuri juhi soovitusel ametisse kolmeks aastaks. Juhtnõukogu võib ametiaega pikendada kahe aasta võrra. Tegevjuht ja asetäitja tegutsevad agentuuri juhi alluvuses ja vastavalt juhtnõukogu otsustele.

2.   Osalevad liikmesriigid esitavad kandidaadid agentuuri juhile, kes teavitab nendest juhtnõukogu. Eelvalikuprotsessi korraldamise eest vastutab agentuuri juht.

Kui juhtnõukogu selle heaks kiidab, moodustatakse nõuanderühm, mille koosseisuga tagatakse nõuetekohane tasakaal Euroopa välisteenistuse, agentuuri ja osalevate liikmesriikide esindajate vahel.

Agentuuri juht esitab eelvalikuprotsessi alusel juhtnõukogule vähemalt kaks kandidaati ning märgib ära enda soovitatava kandidaadi.

3.   Tegevjuht, keda abistab asetäitja, võtab kõik vajalikud meetmed agentuuri tõhusa ja tulemusliku töö tagamiseks. Tegevjuht vastutab funktsionaalsete üksuste järelevalve ja koordineerimise eest, et tagada nende töö ühtsus.

4.   Tegevjuht vastutab järgmiste valdkondade eest:

a)	agentuuri kolmeaastase planeerimisraamistiku täitmine;

b)	juhtnõukogu töö ettevalmistamine;

c)	juhtnõukogule esitatava aasta üldeelarve projekti ettevalmistamine;

d)	juhtnõukogule esitatava kolmeaastase planeerimisraamistiku ettevalmistamine;

e)	nõukogu ettevalmistusorganitega, eelkõige poliitika- ja julgeolekukomitee ning ELSKga tiheda koostöö ja neile teabe edastamise tagamine;

f)	artikli 4 lõikes 2 osutatud aruannete koostamine;

g)	tulude ja kulude kalkulatsiooni koostamine ning agentuuri üldeelarve ja agentuurile usaldatud ad hoc-projektide või programmide eelarvete täitmine;

h)	agentuuri igapäevane juhtimine;

i)	kõik julgeolekuaspektid;

j)	kõik personaliküsimused.

5.   Tegevjuht on volitatud sõlmima lepinguid ja võtma tööle personali, tehes seda agentuuri üldeelarve piires ning võttes arvesse heakskiidetud kolmeaastast planeerimisraamistikku. Tegevjuht kasutab samu volitusi artiklis 12 määratletud muude eelarvete, eelkõige IV peatükiga hõlmatud tegevustega seonduvate eelarvete ning artiklis 15 osutatud lisatuludest tulenevate mis tahes eelarvete osas.

6.   Tegevjuht annab oma tegevusest aru juhtnõukogule.

7.   Tegevjuht on agentuuri seadusjärgne esindaja.

Artikkel 11

Personal

1.   Agentuuri personal, kaasa arvatud tegevjuht, koosneb ajutisest ja lepingulisest personalist, kes võetakse tööle võimalikult laia geograafilise baasi alusel kõigist osalevatest liikmesriikidest pärit kandidaatide hulgast ning liidu institutsioonidest. Agentuuri personali valib tegevjuht vastavalt kandidaatide pädevusele ja teadmistele ning kasutades õiglast ja läbipaistvat konkursimenetlust. Tegevjuht avalikustab eelnevalt üksikasjaliku teabe kõigi vabade ametikohtade ning valikuprotsessi asjaomaste tingimuste kohta. Kõikidel juhtudel lähtutakse töölevõtmisel eesmärgist saada agentuuri teenistusse võimalikult võimekas ja tõhus personal.

2.   Agentuuri juht määrab tegevjuhi ettepanekul ning pärast juhtnõukoguga konsulteerimist ametisse agentuuri juhtivtöötajad ja pikendab nende lepinguid.

3.   Agentuuri personali hulka kuuluvad

a)

tähtajalise töölepinguga otse agentuuri poolt tööle võetud personal, kes on valitud osalevate liikmesriikide kodanike hulgast. Nõukogu on ühehäälselt otsustades võtnud vastu sellise personali suhtes kohaldatavad eeskirjad (6). Vajaduse korral vaatab juhtnõukogu kõnealuseid eeskirju läbi ja muudab neid, kui nendes on antud juhtnõukogule sellised volitused;

b)

osalevate riikide poolt agentuuri organisatsioonilises struktuuris asuvatele ametikohtadele või konkreetsete ülesannete ja projektide raames lähetatud eksperdid. Nõukogu on ühehäälselt otsustades võtnud vastu sellise personali suhtes kohaldatavad eeskirjad (7). Vajaduse korral vaatab juhtnõukogu kõnealuseid eeskirju läbi ja muudab neid, kui nendes on antud juhtnõukogule sellised volitused;

c)	liidu ametnikud, kes on lähetatud agentuuri vastavalt vajadusele kas kindlaks ajavahemikuks ja/või konkreetsete ülesannete või projektide raames.

4.   Agentuur võib kasutada ka

a)

töötajaid, kes on pärit sellistest kolmandatest riikidest, organisatsioonidest ja üksustest, mis maksavad oma töötajatele töötasu ning millega agentuur on artikli 26 lõike 1 kohaselt sõlminud halduskokkulepped, ning kes on agentuuri lähetatud juhtnõukogu nõusolekul ja kõnealustes kokkulepetes kindlaks määratud tingimustel;

b)

lepingulisi töötajaid ja lähetatud eksperte selleks, et nad annaksid panuse ühe või mitme IV peatükis osutatud ad hoc-projekti või programmi rakendamisse. Sellistel juhtudel võivad kõnealuste ad hoc-projektide või programmidega seotud eelarved hõlmata asjaomaste lepinguliste töötajate põhipalku ja lähetatud ekspertide hüvitisi ja kulusid.

5.   Mis tahes ametikohal agentuuri teenistuses oldud aastate summa peab olema väiksem kümnest aastast.

6.   Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama kõik vaidlused agentuuri ja selliste isiku vahel, kelle suhtes kohaldatakse agentuuri personalieeskirju.

III PEATÜKK

EELARVE JA FINANTSEESKIRJAD

Artikkel 12

Agentuuri eelarve

Agentuuri eelarve hõlmab üldeelarvet, IV peatüki alla kuuluvate tegevustega seotud eelarveid ja mis tahes eelarveid, mis tulenevad artiklis 15 osutatud lisatulust.

Agentuuri eelarve koostatakse Euroopa Liidu eelarvepõhimõtete kohaselt (8).

Artikkel 13

Üldeelarve

1.   Agentuuri juht esitab juhtnõukogule iga aasta 31. märtsiks järgmise aasta üldeelarve projekti esialgse kalkulatsiooni.

2.   Agentuuri juht esitab iga aasta 30. juuniks juhtnõukogule parandatud järgmise aasta üldeelarve projekti esialgse kalkulatsiooni koos kolmeaastase planeerimisraamistiku projektiga.

3.   Agentuuri juht esitab iga aasta 30. septembriks juhtnõukogule üldeelarve projekti koos kolmeaastase planeerimisraamistiku projektiga. Projektis esitatakse

a)

assigneeringud, mida on vaja i) agentuuri jooksvateks, personali- ja koosolekukuludeks; ii) välisekspertide hankimiseks, eelkõige operatiivanalüüsiks, mis on vajalikud agentuuri ülesannete täitmiseks ja kõigi osalevate liikmesriikide ühiseks hüvanguks tehtava konkreetse tegevuse jaoks, nagu on sätestatud artiklis 5;

b)	kulutuste katmiseks vajalikud prognoositavad tulud.

4.   Juhtnõukogu ülesandeks on tagada, et lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud assigneeringud moodustavad märkimisväärse osa kõnealuses lõikes osutatud assigneeringute kogusummast. Nimetatud assigneeringud peegeldavad tegelikke vajadusi ja võimaldavad agentuuri operatiivfunktsiooni teostamist.

5.   Üldeelarve projektile lisatakse üksikasjalikud põhjendused ja ametikohtade loetelu.

6.   Juhtnõukogu võib ühehäälselt otsustada, et üldeelarve projekt hõlmab lisaks ka mõnda konkreetset projekti või programmi, kui see on selgelt kõigi osalevate liikmesriikide ühistes huvides.

7.   Assigneeringud liigitatakse jaotistesse ja peatükkidesse, rühmitades kulutused liikide või eesmärkide kaupa, jagades need vajaduse korral omakorda artikliteks.

8.   Iga jaotis võib sisaldada „määratlemata otstarbega assigneeringute” peatükki. Sellised assigneeringud kirjendatakse, kui eksisteerib tõsine alus kahelda vajalike assigneeringute summas või kirjendatud assigneeringute kasutamise ulatuses.

9.   Tulud hõlmavad järgmist:

a)	osalevate liikmesriikide poolt kogurahvatulu skaala alusel tasumisele kuuluvad osamaksud;

b)

muu tulu.

Üldeelarve projekt sisaldab ridu, millele on kirjendatud sihtotstarbelised tulud ja võimaluse korral märgitud ka ettenähtud summad.

10.   Juhtnõukogu võtab üldeelarve projekti ühehäälselt vastu iga aasta 31. detsembriks. Selle käigus on juhtnõukogu eesistujaks agentuuri juht või tema poolt määratud esindaja või temalt selleks kutse saanud juhtnõukogu liige. Tegevjuht teatab eelarve vastuvõtmisest ja teavitab osalevaid liikmesriike.

11.   Kui eelarveaasta alguses ei ole veel üldeelarve projekti vastu võetud, siis ei või üheski kuus kulutada suuremat summat kui üks kaheteistkümnendik eelneva eelarveaasta eelarveassigneeringutest ükskõik millise eelarvepeatüki või muu alajaotise osas. Kõnealune kord ei anna siiski agentuuri käsutusse assigneeringuid üle ühe kaheteistkümnendiku nendest, mis on ette nähtud üldeelarve projekti koostamise käigus. Juhtnõukogu võib tegevjuhi ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiita ühte kaheteistkümnendikku eelarve osa ületavaid kulukohustusi tingimusel, et kõnealuse eelarveaasta eelarveassigneeringute kogusumma ei ületa eelmise eelarveaasta assigneeringute kogusummat. Tegevjuht võib nõuda selle sätte alusel lubatud assigneeringute katmiseks vajalikke osamakseid, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates osamaksunõude väljasaatmisest.

Artikkel 14

Paranduseelarve

1.   Vältimatute, erandlike või ettenägematute asjaolude korral võib tegevjuht esitada juhtnõukogule paranduseelarve projekti.

2.   Paranduseelarve projekt koostatakse, esitatakse, võetakse vastu ja tehakse teatavaks kooskõlas sama menetlusega nagu üldeelarve korral. Juhtnõukogu võtab tegutsedes arvesse olukorra kiireloomulisust.

Artikkel 15

Lisatulud

1.   Agentuur võib kooskõlas artikliga 2 oma missiooni raames saada konkreetseks eesmärgiks lisatulu

a)	liidu üldeelarvest, võttes igal üksikjuhul eraldi täielikult arvesse sellele kohaldatavaid eeskirju, menetlusi ja otsustamisprotsesse;

b)	liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ja muudelt kolmandatelt isikutelt, kui juhtnõukogu ei otsusta teisiti ühe kuu jooksul agentuurilt sellise teabe saamisest.

2.   Lõikes 1 osutatud tulu võib kasutada üksnes sellel konkreetsel otstarbel, milleks ta on määratud.

Artikkel 16

Osamaksud ja hüvitised

1.   Osamaksete kindlaksmääramine kogurahvatulu skaala põhjal.

a)

Kui on võimalik kohaldada kogurahvatulu skaalat, määratakse osamaksukohustuslastest liikmesriikide osamaksude jaotus kooskõlas ELi lepingu artikli 41 lõikes 2 täpsustatud rahvamajanduse kogutoodangu järgi määratud skaalaga ning kooskõlas nõukogu otsusega 2007/436/EÜ, Euratom (9) või muu otsusega, millega see võidakse asendada.

b)

Iga osamaksu arvutamiseks kasutatakse liidu viimati vastu võetud eelarvele lisatud tabeli „Kokkuvõte üldeelarve rahastamisest omavahendite liikide ja liikmesriikide kaupa” veerus „Kogurahvatulu omavahendid” toodud andmeid. Iga osamaksukohustuslasest liikmesriigi osamaks on võrdeline selle liikmesriigi kogurahvatulu osaga osamaksukohustuslastest liikmesriikide kogurahvatulude koondsummast.

2.   Osamaksete tegemise ajakava.

a)	Osalevad liikmesriigid teevad agentuuri üldeelarve rahastamiseks ettenähtud osamaksed kolme võrdse osamaksena asjakohase eelarveaasta 15. märtsiks, 15. juuniks ja 15. oktoobriks.

b)	Paranduseelarve vastuvõtmise korral teevad asjaomased liikmesriigid vajalikud osamaksed 60 päeva jooksul alates osamaksunõude väljasaatmisest.

c)	Iga liikmesriik tasub oma osamakse tegemisega seotud pangakulud.

d)	Kui aastaeelarvet enne 30. novembrit heaks ei kiideta, võib agentuur liikmesriigi taotlusel kutsuda nimetatud liikmesriiki ajutiselt üles osamakseid tegema.

Artikkel 17

Ad hoc-tegevusega seotud eelarvete haldamine agentuuri poolt

1.   Juhtnõukogu võib tegevjuhi või liikmesriigi ettepanekul otsustada, et liikmesriigid võivad agentuurile kooskõlas artiklitega 19 ja 20 selle töövaldkonna piires ülesandeks teha teatud toimingute haldamise ja finantsjuhtimise.

2.   Juhtnõukogu võib agentuuri ad hoc-projektide ja programmide raames neid tegevusi reguleerivates kokkulepetes sisalduvate tingimuste kohaselt volitada agentuuri sõlmima lepinguid ja toetuslepinguid ning koguda selliste lepingute ja toetuslepingute täitmiseks eelnevalt nendelt liikmesriikidelt vajalikud osamaksud.

Artikkel 18

Eelarve täitmine

1.   Agentuuri üldeelarvele kohaldatavad finantssätted on sätestatud nõukogu otsuses 2007/643/ÜVJP (10). Juhtnõukogu vaatab finantssätted ühehäälselt läbi ja muudab neid vajaduse korral.

2.   Juhtnõukogu võtab tegevjuhi ettepanekul vajaduse korral vastu üldeelarve täitmise ja kontrollimise rakenduseeskirjad, eelkõige riigihanke osas, ilma et see piiraks liidu asjaomaseid eeskirju. Juhtnõukogu tagab eelkõige, et varustamiskindlusele ning nii kaitsesaladuse kui ka intellektuaalomandi õiguste kaitsele kehtestatud nõudeid arvestatakse nõuetekohaselt.

3.   Audiitorite kolleegium kontrollib agentuuri kõigi tulude ja kulude raamatupidamisaruandeid.

IV PEATÜKK

AD HOC-PROJEKTIDE VÕI PROGRAMMIDE JA NENDEGA SEOTUD EELARVETE HALDAMINE AGENTUURI POOLT

Artikkel 19

A-kategooria (loobumisvõimalusega) ad hoc-projektid või programmid ja nendega seotud sihteelarved

1.   Üks või mitu osalevat liikmesriiki või tegevjuht võivad esitada juhtnõukogule agentuuri töövaldkonda kuuluva ad hoc-projekti või programmi, mis eeldab osalevate liikmesriikide üldist osavõttu, märkides ära ka agentuuri pakutava eeldatava lisaväärtuse. Juhtnõukogu teavitatakse esitatud projekti või programmiga seotud sihteelarvest, kui see on olemas, ning kolmandate isikute võimalikust panusest.

2.   Kõik osalevad liikmesriigid annavad üldjuhul oma panuse. Nad teavitavad tegevjuhti oma vastavast kavatsusest.

3.   Juhtnõukogu kiidab ad hoc-projekti või programmi loomise heaks.

4.   Juhtnõukogu võib tegevjuhi või osaleva liikmesriigi ettepanekul otsustada luua komitee nimetatud ad hoc-projekti või programmi haldamise ja rakendamise kontrollimiseks. Komitee koosneb iga panustava liikmesriigi delegaatidest ning komisjoni esindajast, juhul kui liit annab nimetatud projektile või programmile rahalist toetust. Juhtnõukogu otsuses täpsustatakse komitee volitused ja tegutsemisaeg.

5.   Ad hoc-projekti või programmi puhul kiidavad juhtnõukogus kokku tulnud panustavad liikmesriigid heaks

a)	nimetatud projekti või programmi haldamist reguleerivad eeskirjad;

b)	asjakohasel juhul nimetatud projekti või programmiga seotud sihteelarve, osamaksude aluse ja vajalikud rakenduseeskirjad;

c)	kolmandate isikute osaluse lõikes 4 osutatud komitee töös. Nende osalus ei piira liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.

6.   Kui liit annab ad hoc-projektile või programmile rahalist toetust, võtab komisjon osa lõikes 5 osutatud otsustest, tegutsedes täies kooskõlas liidu üldeelarvele kohaldatavate otsustamismenetlustega.

Artikkel 20

B-kategooria (liitumisvõimalusega) ad hoc-projektid või programmid ja nendega seotud sihteelarved

1.   Üks või mitu osalevat liikmesriiki võib teavitada juhtnõukogu oma kavatsusest luua agentuuri töövaldkonda kuuluv ad hoc-projekt või programm ning asjakohasel juhul sellega seotud sihteelarve, märkides ära ka agentuuri pakutava eeldatava lisaväärtuse. Juhtnõukogu teavitatakse esitatud projekti või programmi sihteelarvest, kui see on olemas, ja asjakohasel juhul sellise projekti või programmi inimressurssidest ning ka kolmandate isikute võimalikust panusest.

2.   Koostöövõimaluste maksimeerimise huvides teavitatakse ad hoc-projektist või programmist aegsasti kõiki osalevaid liikmesriike, sealhulgas osaluse võimaliku suurendamise alusest, et iga osalev liikmesriik saaks soovi korral üles näidata huvi projektiga liitumise vastu. Projekti või programmi algataja(d) püüavad nendesse kaasata võimalikult suurel arvul osalejaid. Osalemise üle otsustavad algatajad igal üksikjuhul eraldi.

3.   Seejärel käsitletakse ad hoc-projekti või programmi kui agentuuri projekti või programmi, kui juhtnõukogu ei otsusta teisiti ühe kuu jooksul lõikes 1 osutatud teabe saamisest.

4.   Osalev liikmesriik, kes soovib ad hoc-projekti või programmiga liituda hilisemas etapis, teavitab panustavaid liikmesriike oma kavatsustest. Kahe kuu jooksul sellise teate saamisest otsustavad panustavad liikmesriigid omavahel asjaomase liikmesriigi osaluse üle, võttes asjakohaselt arvesse osalevatele liikmesriikidele nimetatud projektist või programmist teavitamisel esitatud alust.

5.   Panustavad liikmesriigid võtavad vastu otsused, mis on vajalikud ad hoc-projekti või programmi loomiseks ja rakendamiseks, ning asjakohasel juhul sellega seotud eelarve. Kui liit annab sellisele projektile või programmile rahalist toetust, võtab komisjon osa käesolevas lõikes osutatud otsustest, tegutsedes täies kooskõlas liidu üldeelarvele kohaldatavate otsustamismenetlustega. Panustavad liikmesriigid teavitavad asjakohasel juhul juhtnõukogu pidevalt sellise projekti või programmiga seotud arengutest.

Artikkel 21

Agentuuri ad hoc-projektide ja programmide ning nendega seotud sihteelarvete ulatus

1.   Agentuuri tegevus võib vastavalt artiklites 2 ja 5 määratletud agentuuri missiooni ning funktsioonide ja ülesannete piires, ning ad hoc-projektide ja programmide heakskiitmisel kooskõlas artiklitega 19 ja 20, hõlmata muu hulgas järgmist:

a)	hankimine riigihankelepingute kaudu, mis viiakse läbi kooskõlas riigihankelepingute sõlmimist reguleerivate asjakohaste liidu eeskirjadega;

b)	artiklis 18 osutatud finantssätete ja -eeskirjadega kooskõlas määratud toetused.

2.   Agentuuri projektide ja programmidega seotud ning artikli 17 kohaselt hallatavad sihteelarved peavad asjakohasel juhul sisaldama järgmiste kulude katmiseks ette nähtud assigneeringuid:

a)	lõikes 1 osutatud õiguslike kohustustega seotud kulud;

b)	artikli 13 lõike 3 punkti a alapunktis i osutatud kulud sellisel määral, mil need kulud on tekkinud otseselt asjaomaste ad hoc-projektide ja programmide haldamisest.

Artikkel 22

Sihteelarvete rahaline toetamine liidu eelarvest

Liidu üldeelarvest võib rahalist toetust anda sihteelarvetele, mis on loodud artiklites 19 ja 20 osutatud ad hoc-projektide või programmide tarbeks.

Artikkel 23

Kolmandate isikute osalemine

1.   Kolmandad isikud võivad panustavate liikmetena panustada konkreetsesse artikli 19 või 20 kohaselt loodud ad hoc-projekti või programmi ning sellega seotud eelarvesse. Vajaduse korral kiidab juhtnõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega heaks agentuuri ja kolmandate isikute vahelise ad hoc-korra iga konkreetse projekti või programmi kohta.

2.   Seoses artikli 19 alusel loodud ad hoc-projektide või programmidega kiidavad juhtnõukogus kokku tulnud panustavad liikmesriigid heaks vastavate kolmandate isikute panust käsitleva vajaliku korra.

3.   Seoses artikli 20 alusel loodud ad hoc-projektide või programmidega otsustavad panustavad liikmesriigid vastavate kolmandate isikute panust käsitleva vajaliku korra.

V PEATÜKK

SUHTED LIIDU INSTITUTSIOONIDE, ORGANITE JA ASUTUSTEGA

Artikkel 24

Suhted komisjoniga

1.   Komisjon on juhtnõukogu hääleõiguseta liige ning on koostöö ja vastastikuse kasu huvides täiel määral kaasatud agentuuri töösse.

2.   Agentuur hoiab komisjoniga töösuhteid, eelkõige selleks, et vahetada asjatundlikke kogemusi ja soovitusi valdkondades, milles liidu tegevus omab agentuuri missiooni seisukohast tähtsust ning milles agentuuri tegevus on oluline liidu tegevuse seisukohast.

3.   Agentuuri ja komisjoni vahel või panustavate liikmesriikide ja komisjoni vahel kehtestatakse vastastikusel kokkuleppel vajalik kord artiklite 15 ja 22 alusel rahalise toetuse andmiseks liidu üldeelarvest igal üksikjuhul eraldi.

4.   Komisjon võib osaleda agentuuri projektides ja programmides. Sellisel juhul osaleb ta artikli 23 lõigetes 2 ja 3 osutatud otsustes, ilma et see piiraks liikmesriikide suveräänset pädevust kaitsevõime arendamises.

Artikkel 25

Suhted liidu institutsioonide, organite ja asutustega

1.   Agentuur võib luua ja alal hoida koostöösidemeid ELi lepingu või ELi toimimise lepinguga või nende alusel asutatud institutsioonide, organite ja asutustega sel määral, mil see on tema ülesannete täitmise seisukohast asjakohane.

Vajaduse korral sõlmib agentuur selliste üksustega teenusetaseme või töökorralduslikud kokkulepped. Sellised töökorralduslikud kokkulepped võivad hõlmata kooskõlas asjakohaste julgeolekueeskirjadega operatiiv-, strateegilise või tehnilise teabe, sealhulgas isikuandmete ja salastatud teabe vahetust.

2.   Lõikes 1 osutatud üksused võivad osaleda agentuuri projektides ja programmides ning sellega seotud eelarves.

VI PEATÜKK

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDE, ORGANISATSIOONIDE JA ÜKSUSTEGA

Artikkel 26

Halduskokkulepped ja muud küsimused

1.   Oma missiooni täitmiseks võib agentuur sõlmida halduskokkuleppeid kolmandate riikide, organisatsioonide ja üksustega. Sellised halduskokkulepped hõlmavad eelkõige

a)	agentuuri ja kolmanda isiku vaheliste suhete põhimõtteid;

b)	agentuuri tööga seotud küsimustes konsulteerimist käsitlevaid sätteid;

c)	julgeolekuküsimusi.

Seejuures austab agentuur liidu ühtset institutsioonilist raamistikku ja sõltumatust otsuste tegemisel. Iga selline kokkulepe sõlmitakse juhtnõukogu poolt nõukogu ühehäälsel heakskiidul.

2.   Agentuur hoiab tihedaid töösuhteid OCCARi ja raamkokkuleppe eellepingu raames loodud vastavate üksustega, et asjakohasel juhul ning vastastikusel kokkuleppel õigeaegselt kaasata need üksused või võtta kasutusele nende põhimõtted ja tavad.

3.   CDM menetluste kohaldamisega tagatakse võimete vastastikune läbipaistvus ja ühtne areng. Agentuuri ja NATO asjaomaste organite vahelised muud töösuhted määratletakse lõikes 1 osutatud halduskokkuleppes, tegutsedes täies kooskõlas liidu ja NATO vahel kehtestatud koostöö- ja konsultatsiooniraamistikuga.

4.   Agentuuril on õigus luua lõikes 1 osutatud kokkulepete raames töösuhteid organisatsioonide ja üksustega, mida ei ole nimetatud lõigetes 2 ja 3, et hõlbustada nende võimalikku osalemist projektides ja programmides.

5.   Agentuuril on õigus luua lõikes 1 osutatud kokkulepete raames töösuhteid kolmandate riikidega, et hõlbustada nende võimalikku osalemist konkreetsetes projektides ja programmides.

6.   Kui agentuur kavatseb vastavalt artikli 7 lõikele 4 luua organisatsioonide, üksuste või kolmandate riikidega käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 kirjeldatud töösuhted, taotleb ta juhtnõukogu eelnevat heakskiitu.

Samuti esitab agentuur juhtnõukogule aruandeid loodud suhetega seonduvatest arengutest.

Kui osalevad liikmesriigid seda nõuavad, kutsub agentuur kokku ad hoc-koosoleku osalevate liikmesriikide ja sellise organisatsiooni, üksuse või kolmanda riigiga, kellega agentuur on sõlminud halduskokkuleppe, et asjakohaste julgeolekueeskirjade kohaselt konsulteerida ja vahetada teavet selle organisatsiooni, üksuse või kolmanda riigi võimaliku osalemise kohta konkreetsetes projektides ja programmides.

VII PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 27

Privileegid ja immuniteedid

1.   Tegevjuhi ja agentuuri personali privileegid ja immuniteedid on sätestatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 10. novembri 2004. aasta otsuses Euroopa Kaitseagentuurile ja selle personalile antud privileegide ja immuniteetide kohta.

Käesoleva otsuse jõustumiseni võib vastuvõtjariik anda tegevjuhile ja agentuuri personalile kõnealuses otsuses sätestatud privileegid ja immuniteedid.

2.   Agentuuri privileegid ja immuniteedid on sätestatud protokollis nr 7.

3.   Eelkõige kohaldatakse protokolli nr 7 artikli 3 lõiget 2 selliste tegevuste osas, mille puhul agentuuri roll liikmesriikide toetamise eesmärgil teostatavate projektide või programmide haldamisel annab lisaväärtust, ning mitte juhtudel, kus see roll on üksnes liikmesriikide jaoks hanke teel kaupade ostmine või teenuste tellimine.

Artikkel 28

Läbivaatamisklausel

Agentuuri juht esitab viie aasta jooksul käesoleva otsuse jõustumisest juhtnõukogule aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta, pidades silmas otsuse võimalikku läbivaatamist nõukogus.

Artikkel 29

Õiguslik vastutus

1.   Agentuuri lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Euroopa Liidu Kohtul on pädevus vastavalt agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Personali (töötajate isiklikku) vastutust agentuuri ees reguleerivad agentuuri suhtes kohaldatavad asjakohased eeskirjad.

Artikkel 30

Juurdepääs dokumentidele

Agentuuri valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud eeskirju.

Artikkel 31

Andmekaitse

Agentuuri poolt isikuandmete töötlemisele kohaldatakse määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud eeskirju.

Juhtnõukogu võtab agentuuri juhi ettepanekul vajaduse korral vastu rakenduseeskirjad.

Artikkel 32

Turvalisus

1.   Agentuur kohaldab nõukogu julgeolekueeskirju, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/488/EL (11).

2.   Agentuur tagab oma välissuhtluses teabevahetuse nõuetekohase turvalisuse.

Artikkel 33

Keelte kasutamise kord

Agentuuri keelte kasutamise korra sätestab nõukogu ühehäälselt.

Artikkel 34

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2011/411/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  Nõukogu 12. juuli 2004. aasta ühismeede 2004/551/ÜVJP Euroopa Kaitseagentuuri loomise kohta (ELT L 245, 17.7.2004, lk 17).

(2)  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(5)  Nõukogu 12. juuli 2011. aasta otsus 2011/411/ÜVJP, milles määratakse kindlaks Euroopa Kaitseagentuuri põhikiri, asukoht ja töökord ning tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2004/551/ÜVJP (ELT L 183, 13.7.2011, lk 16).

(6)  Nõukogu 24. septembri 2004. aasta otsus 2004/676/EÜ Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade kohta (ELT L 310, 7.10.2004, lk 9).

(7)  Nõukogu 24. septembri 2004. aasta otsus 2004/677/EÜ, millega kehtestatakse liikmesriikidest Euroopa Kaitseagentuuri lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavad eeskirjad (ELT L 310, 7.10.2004, lk 64).

(8)  Ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtted, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) artiklis 6 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9)  Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).

(10)  Nõukogu 18. septembri 2007. aasta otsus 2007/643/ÜVJP Euroopa Kaitseagentuuri finantseeskirjade ning hankelepingute sõlmimise eeskirjade ja Euroopa Kaitseagentuuri tegevuseelarvest rahalise toetuse andmise eeskirjade kohta (ELT L 269, 12.10.2007, lk 1).

(11)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

---

---

---