2.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 324/17

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (edaspidi „ETR-kalapüügi määrus”) on kehtestatud Euroopa Liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi (edaspidi „ETR-kalapüük”) vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

ETR-kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevateks kolmandateks riikideks määramise, selliseks riigiks määratud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, selliste riikide nimekirja koostamise ja avalikustamise, sellisest nimekirjast kustutamise ning erakorraliste meetmete võtmise kord.

(3)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 32 peaks komisjon teavitama kolmandaid riike sellest, et nad võidakse määrata koostööd mittetegevaks riigiks. Selline teavitamine on esialgne meede. Teavitamine peab põhinema ETR-kalapüügi määruse artiklis 31 sätestatud kriteeriumidel. Samuti peab komisjon rakendama teavitatud kolmandate riikide suhtes kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Eelkõige peab komisjon lisama teatesse sellise määramise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused, andma kõnealustele riikidele võimaluse vastata ja esitada tõendusmaterjali sellise määramise ümberlükkamiseks või vajaduse korral tegutsemiskava olukorra parandamiseks ja ülevaate selleks võetud meetmetest. Komisjon peab andma teavitatud kolmandatele riikidele piisavalt aega teatele vastamiseks ja mõistlikult aega olukorra parandamiseks.

(4)

ETR-kalapüügi määruse artikli 31 kohaselt peab komisjon määrama kindlaks kolmandad riigid, kes on tema hinnangul ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevad kolmandad riigid. Kolmas riik määratakse koostööd mittetegevaks riigiks, kui ta lipu-, sadama-, turustus- või rannikuriigina ei täida rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(5)

Koostööd mittetegevateks kolmandateks riikideks määramine põhineb ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikes 2 sätestatud kogu teabe läbivaatamisel.

(6)

Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33 koostab nõukogu koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja. Nende riikide suhtes kohaldatakse muu hulgas ETR-kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud meetmeid.

(7)

Lipuriigi ja rannikuriigi kohustuste mõistet on rahvusvahelises kalandusõiguses pidevalt tugevdatud ning täna käsitatakse seda hoolsuskohustusena ehk kohustusena teha kõik võimalik ETR-kalapüügi vältimiseks, mis hõlmab kohustust võtta vajalikud haldus- ja täitemeetmed selle tagamiseks, et riigi lipu all sõitvad laevad, tema kodanikud ega tema vetes tegutsevad kalalaevad ei osale tegevuses, mis on vastuolus kohaldatavate mere bioloogiliste ressursside kaitse ja majandamise meetmetega, teha rikkumiste korral teiste riikidega koostööd ja pidada nendega nõu uurimiseks ning vajaduse korral selliste karistuste määramiseks, mis on piisavalt karmid, et rikkumisi ära hoida ja võtta rikkujatelt ebaseaduslikust tegevusest saadud kasu.

(8)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt tunnistatakse lipuriigiks oleva kolmanda riigi kinnitatud püügisertifikaadid vastuvõetavaks tingimusel, et komisjonile on teatatud õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja täitmise tagamise kord, mida asjaomase kolmanda riigi kalalaevad peavad täitma.

(9)

ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõike 4 kohaselt peab komisjon tegema kolmandate riikidega halduskoostööd valdkondades, mis on seotud kõnealuse määruse rakendamisega.

(10)

Komisjon tunnistas 28. jaanuaril 2010 vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 20 vastuvõetavaks Taiwani kalastusüksuse (2) (edaspidi „Taiwan”) kui lipuriigi (3) teatise.

(11)

20.–24. veebruaril 2012 tegi komisjon Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) toel kontrollkäigu Taiwanisse ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõikes 4 sätestatud halduskoostöö valdkonnas.

(12)

Kontrollkäigu eesmärk oli kontrollida teavet Taiwanis kehtiva õigus- ja haldusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise, kontrollimise ja täitmise tagamise korra kohta, mida riigi kalalaevad peavad täitma, ning meetmete kohta, mida Taiwan on võtnud ETR-kalapüügi vastu võitlemise kohustuse ja liidu püügisertifitseerimissüsteemi rakendamisega seotud kohustuste järgimiseks.

(13)

Taiwan esitas täiendava teabe 8. märtsil 2012 ja märkused aruande kohta 19. märtsil 2012.

(14)

Taiwan esitas täiendava teabe (kalandustoodete import/eksport Taiwanisse/Taiwanist, liigendatuna kalandustoodete ning siht- ja lähtekohariikide järgi alates 2010. aastast kuni 2012. aasta esimese kvartalini) 2. juulil 2012.

(15)

Komisjoni järgmine kontrollkäik Taiwanisse esimese kontrollkäigu ajal võetud meetmete hindamiseks toimus 17.–19. juulini 2012.

(16)

14. detsembril 2012 toimus Taiwani ja komisjoni vaheline tehnilisi küsimusi käsitlev koosolek, kus esitati ETR-kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise Taiwani riikliku tegevuskava (edaspidi „ETR-kalapüügi vastane riiklik tegevuskava”) esialgne kavand.

(17)

Pärast seda koosolekut, 21. detsembril 2012, esitas komisjon üksikasjaliku ja täpsustatud ülevaate liidu kontrolli- ja jälgitavusreeglitest ning liidus kehtivatest kalavarude majandamise ja ETR-kalapüügiga seotud põhimõtetest.

(18)

Taiwan esitas oma ETR-kalapüügi vastase riikliku tegevuskava eelnõu 27. veebruaril 2013.

(19)

Taiwan esitas oma ETR-kalapüügi vastase riikliku tegevuskava lõpliku eelnõu ja ETR-kalapüügi vastase tööplaani seoses Taiwani–ELi koostööga ETR-kalapüügi vastases võitluses 29. märtsil 2013.

(20)

27. veebruaril 2014 toimus Taiwani võetud meetmete hindamiseks komisjoni ja Taiwani tehnilisi küsimusi käsitlev kohtumine, mille järeldused saadeti Taiwanile 12. märtsil 2014.

(21)

Komisjon saatis üksikasjaliku ülevaate oma tähelepanekutest ja märkustest Taiwani ETR-kalapüügi vastase tegevuskava alusel võetud või kavandatud meetmete kohta 20. augustil 2014.

(22)

Taiwan esitas ETR-kalapüügi vastases võitluses tehtavas koostöös Taiwani poolt tehtud edusamme käsitleva aruande uuendatud versiooni 23. oktoobril 2014.

(23)

24. oktoobril 2014 toimus Taiwani võetud meetmete hindamiseks komisjoni ja Taiwani videokonverents, mille järeldused saatis komisjon Taiwanile 31. oktoobril 2014.

(24)

Taiwan esitas oma püügivõimsuse ohjamise riikliku tegevuskava 28. oktoobril 2014.

(25)

Taiwan esitas üksikasjaliku ülevaate oma e-logiraamatute hõlmavusest ning ülevaate lossimisdeklaratsioonide süsteemist 17. detsembril 2014.

(26)

Komisjoni ja Taiwani videokonverents Taiwani võetud meetmete hindamiseks toimus 18. detsembril 2014.

(27)

Komisjon saatis valiku liidus avaldatud inspekteerimisprogramme ja Taiwani ametiasutuste kinnitatud püügisertifikaatidel avastatud puuduste analüüsi tulemused 19. jaanuaril 2015.

(28)

Taiwan esitas oma kirjaliku märkused kinnitatud püügisertifikaatidel avastatud puuduste analüüsi tulemuste kohta 11. veebruaril 2015.

(29)

Komisjon saatis Taiwanile kontrollkäigu tegemise taotluse ja edasise teabe kontrollkäigu, püügisertifikaatidega seotud küsimuste ja kalavarude majandamise põhimõtete kohta seoses ETR-kalapüügi vastase võitlusega 27. veebruaril 2015, 13. märtsil 2015 ja 18. märtsil 2015.

(30)

Taiwan esitas kirjalikud märkused püügisertifikaatide, raskete rikkumiste, lossimisdeklaratsioonide ja kalandusvaldkonna kaubandusettevõtete auditite kohta 17. ja 19. märtsil 2015.

(31)

Järgmine komisjoni kontrollkäik Taiwanisse selle võetud meetmete hindamiseks toimus 24. märtsil 2015.

(32)

Taiwan esitas kirjalikud märkused piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide eeskirjade täitmise, Taiwani lipu all sõitvate kalalaevade ja püügisertifikaatide kohta 7. aprillil 2015, 14. mail 2015 ja 4. augustil 2015. Komisjon esitas kirjalikud selgitused püügisertifitseerimissüsteemi rakendamise kohta 10. augustil 2015.

(33)

Taiwan esitas kirjalikud märkused oma ETR-kalapüügi vastase tööplaani kohta 16. aprillil 2015.

(34)

Kontrollkäigu aruanne saadeti Taiwanile 27. mail 2015. Komisjon tegi kontrollkäigu ajal kindlaks, et alates 2012. aastast on oluliste tuvastatud puuduste kõrvaldamisel saavutatud vähe või ei ole üldse midagi saavutatud. Lisaks oli ETR-kalapüügi vastane tööplaan ebaselge kuni 2017. aastani kavandatud töö osas.

(35)

Taiwan esitas oma kirjalikud märkused aruande kohta 29. juunil 2015. Need ei sisaldanud lubadust lahendada tuvastatud puudused mõistliku aja jooksul.

(36)

Tuleb märkida, et Taiwan ei ole oma poliitilise staatuse pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liige. Seepärast ei ole Taiwan allkirjastanud ega ratifitseerinud ühtki kalanduse valdkonnas vastu võetud rahvusvahelist lepingut, nagu näiteks ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS), ÜRO kalavarude kokkulepe (UNFSA), ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni kokkulepe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju (FAO meetmete järgimise kokkulepe). Taiwan on siiski ajal, mil ta kuulus ÜROsse, allkirjastanud 1958. aasta Genfi konventsiooni avamere kohta (4) ja 1958. aasta konventsiooni territoriaalmere ja külgvööndi kohta (5). Selleks et hinnata, kuidas Taiwan täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigi kohustusi, pidas komisjon kohaseks kasutada peale lepingute, mille osaline Taiwan on, ÜRO mereõiguse konventsiooni kui peamist rahvusvahelist õigusdokumenti. Nendes sätetes on kodifitseeritud rahvusvahelise tavaõiguse olemasolevad eeskirjad ning neis on peaaegu sõna-sõnalt üle võetud avamere konventsiooni ning territoriaalmere ja külgvööndi konventsiooni sõnastus. Lisaks tuleb märkida, et lipuriikide hoolsuskohustus seoses muu hulgas oma kalalaevade ETR-kalapüügiga kuulub rahvusvahelisse tavaõigusesse.

(37)

Taiwan on siniuim-tuuni kaitse komisjoni (CCSBT), Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) ja Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjoni (NPFC) liige ning Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC), Ameerika troopikatuunide komisjoni (IATTC) ning rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse komisjoni (ICCAT) mittelepinguosaline koostööpartner. Lisaks on Taiwan India ookeani tuunikomisjoni (IOTC) kutsutud ekspert.

(38)

Selleks et hinnata, kuidas Taiwan täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigi kohustusi, millele on osutatud põhjenduses (36) nimetatud rahvusvahelistes lepingutes ning mille on kehtestanud kõnealuses põhjenduses nimetatud asjakohased piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid, kogus komisjon kogu kõnealuse ülesande täitmiseks vajaliku teabe ja analüüsis seda. Taiwani kalavarude majandamist reguleeriv õigusraamistik seisneb praegu kalandusseaduses (avaldatud 1929. aasta novembris ja viimati muudetud 2012. aasta novembris) ning hulgas ministrite kokkulepetes. Taiwani ametiasutused on tunnistanud, et tema praegune kalandust reguleeriv õigusraamistik tuleb läbi vaadata ja töötada välja uus õigusakt.

(39)

Komisjon kasutas ka asjakohaste kalandusorganisatsioonide avaldatud andmetest saadud teavet ning avalikult kättesaadavat teavet.

(40)

Komisjon analüüsis ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõike 3 kohaselt Taiwani kohustusi lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigina. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud kriteeriume.

(41)

Komisjon jõudis kohapeal tehtud kontrollkäikude ja avalikult kättesaadava teabe alusel järeldusele, et ajavahemikul 2010–2015 on vähemalt 22 laeva tegelenud ETR-kalapüügiga.

(42)

Üks Taiwani lipu all sõitev laev (Yu Fong 168) on endiselt WCPFC ETR-kalapüügiga tegelevate laevade nimekirjas, olles 2009. aastal tegelenud kalapüügiga Marshalli Saarte majandusvööndis ilma loata ning vastuolus kaitse- ja majandamismeetmetega (6). Taiwan on selgitanud, et kõnealune laev ei ole alates 2009. aastast tema kontrolli all ja ainus, mida tema ametiasutused on saanud teha, on määrata karistus sadamasse naasmise kohustuse rikkumise eest. Taiwan on lisateavet andmata selgitanud, et ta on seda karistust määranud korduvalt. Sellega seoses tuleb märkida, et kalandusseadusega on sellise rikkumise eest ette nähtud trahv summas 3 400 – 8 500 eurot.

(43)

Kogutud tõenditest nähtub, et üks Taiwani lipu all sõitev laev peeti 2015. aastal Marshalli Saartel kinni seoses ebaseadusliku kalapüügiga ja kalapüügivaatlejate tegevuse takistamisega (7). Taiwani ametiasutused ei ole tänini sellele laevale ega selle tegevusega seotud kodanikele karistust määranud. Nad on ainult jätkanud asja uurimist ning teatanud komisjonile, et asi on üle antud Marshalli Saarte kohtutele.

(44)

India Ookeani Tuunikomisjon on teatanud, et 20 Taiwani lipu all sõitvat laeva on 2013. ja 2014. aastal India ookeanis toime pannud rikkumisi, mis on vastuolus rannikuriikide kaitse- ja majandamismeetmetega. Nende laevade rikkumised on järgmised: kalapüük tähistamata vahenditega, originaaldokumentide või kalapüügiga seotud dokumentide puudumine laevadel, kalapüük aegunud püügilitsentsidega, kalapüük ilma viimati külastatud kalasadama loata, kalapüük ilma lipuriigi püügilitsentsita, kalapüük ilma toimiva laevaseiresüsteemita või katkendlikult toimiva laevaseiresüsteemiga, hai püük uimede omandamise eesmärgil, ebaseaduslikud ümberlaadimised merel ja ümberlaadimistest teatamata jätmine.

(45)

Komisjon esitas selle teabe Taiwanile ja palus selle ametiasutustel asjaomaseid juhtumeid uurida. Taiwani kalapüügiametkond väitis, et temapoolse uurimise esialgsete tulemuste kohaselt on kõigil laevadel olemas nõuetekohane luba tegutseda rannikuriikide vetes ning laevaseiresüsteemidega või kehtivate püügilitsentsidega probleeme tuvastatud ei ole. Taiwani ametiasutused ei ole aga selgitanud, kas nad on rannikuriikide tõstatatud küsimustest teadlikud ja kas nad kavatsevad asjaomaste riikidega nende laevade, nende kaptenite, juhtkonna ja meeskonna osas koostööd teha.

(46)

Seoses põhjendustes 42, 43 ja 44 kirjeldatud teabega leiab komisjon, et Taiwan ei ole lipuriigina suutnud täita oma kohustusi vältida oma laevastiku seotust ETR-kalapüügiga. Sellega seoses tuletatakse meelde, et ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 94 lõike 2 punkti b kohaselt peab lipuriigile riikliku õiguse alusel kuuluma jurisdiktsioon iga selle riigi lipu all sõitva laeva, selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna üle (vt 1958. aasta Genfi avamere konventsiooni (8) artikkel 5). Märgitakse, et lipuriigil on kohustus võtta oma asjaomaste kodanikega seotud meetmeid või teha teiste riikidega koostööd kõnealuste meetmete võtmisel, et tagada avamere bioloogiliste ressursside kaitse. Vastavalt lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste (9) punktidele 31, 32, 33, 35 ja 38 peavad riigid lisaks oma laevade suhtes rakendama kontrolli- ja täitekorra, mis muu hulgas võimaldab avastada kehtivate õigus- ja haldusnormide ning rahvusvaheliste kaitse- ja majandamismeetmete rikkumisi ning võtta täitemeetmeid ja määrata tõhusaid karistusi.

(47)

Vastavalt artikli 31 lõike 4 punktile b uuris komisjon ka meetmeid, mida Taiwan on võtnud seoses ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule.

(48)

Komisjon analüüsis dokumente ja muud teavet, mis on seotud Taiwani järelevalve ja kontrolliga merest püütud ning rahvusvaheliselt imporditavate, eksporditavate või kaubeldavate kalandustoodete üle. Pärast seda hindamist leiab komisjon, et Taiwan ei saa tagada, et tema sadamatesse ja töötlemisettevõtetesse sisenevad kalandustooted ei pärine ETR-kalapüügist. Taiwani ametiasutused ei suutnud tõendada, et neil on kogu teave, mis on vajalik liidu turule imporditavate ja sellele mõeldud töödeldud toodete seaduslikkuse kinnitamiseks. Käesolevas dokumendis on kokku võetud komisjoni hinnangu aluseks olevad peamised asjaolud.

(49)

2012. ja 2015. aastal tehtud kontrollkäikude tulemusel selgus, et Taiwanil ei ole jälgitavussüsteemi, mis tagaks kalapüügitoimingute läbipaistvuse kõigis etappides, s.o püük, ümberlaadimine, lossimine, transport, töötlemine tehases, eksport ja müük. 2012. aastal külastas komisjon mitut ettevõtet ja vahendajat, et hinnata Taiwani kalandustoodete turu läbipaistvust ja jälgitavust. Avastati mitu puudust, millest teatati ametiasutustele, kes aga sellele ei reageerinud.

(50)

Komisjon tuvastas, et asjaomaste kaubandusettevõtete raamatupidamine ei hõlma teavet kalapüügitoimingute jälgitavuse kohta ja puudub kindlus, et ametiasutuste süsteemides dokumenteeritud andmed vastavad ettevõtete raamatupidamis- ja tootmissüsteemides olevatele. Selline olukord vähendab jälgitavusahela usaldusväärsust ettevõtte tasandil. Lisaks saavad kaubandusettevõtted seetõttu süsteemi kuritarvitada, mis võimaldab neil vigaste püügisertifikaatide põhjal deklareerida suuremaid koguseid, kui tegelikult sisse tuleb, ja kasutada seda pettuse eesmärgil. Lisaks ei ole Taiwani ametiasutuste süsteeme toetavad elektroonilised andmebaasid täielikud ning tarneahela olulised dokumendid, nagu näiteks lossimisdeklaratsioonid, e-logiraamatud ja määratud sadamate teave, on endiselt kas täielikult kajastamata või puuduvad. See näitab puudusi jälgitavussüsteemis tervikuna.

(51)

Puuduliku jälgitavuse riski võimendab Taiwani laevastiku eriolukord. Taiwanil on palju kaugpüügilaevu, s.o 468 laeva kogumahutavusega üle 100 tonni ning 1 200 – 1 400 laeva kogumahutavusega alla 100 tonni. Lisaks on Taiwani kodanikud investeerinud välisriikide lipu all sõitvatesse laevadesse ja käitavad 238 laeva. Taiwani lipu all sõitvad kaugpüügilaevad tegutsevad avamerel ja rannikuriikide vetes, kasutades kalapüügi ja lossimise baassadamatena kolmandate riikide sadamaid ning sisenedes kodusadamatesse harva. Kalapüügitooted saadetakse kas püügikohast avamerel või rannikuriikide vetes töötlemiseks Taiwanisse või Taiwani kaubandusettevõtetest töötlemiseks kolmandatesse riikidesse. Taiwani ja kolmandate riikide ametiasutused ei tee koostööd ning Taiwanil on suuri probleeme oma laevastiku suuruse ja püügivõimsuse jälgimisel. See olukord võimaldab laevade käitajatel ja kaubandusettevõtetel, kes kavatsevad toime panna ebaseaduslikke tegusid, tegutseda Taiwanist ilma avastamise riskita. Risk, et Taiwani laevad tegutsevad vastuolus kehtivate kaitse- ja majandamiseeskirjadega ning Taiwani kaubandusettevõtted kauplevad töötlemiseks deklareerimata saagiga, on endiselt suur. See olukord suurendab riski, et liidu turule suunatud, Taiwani päritolu kalast valmistatud toodete puhul ei ole võimalik tagada, et need ei ole saadud ETR-kalapüügi tulemusena.

(52)

Taiwan ei ole täitnud nõudeid tagada kalapüügi igakülgne ja tõhus seire, kontroll ja järelevalve vastavalt ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklile 94, lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktile 33 ja ETR-kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskavaga (edaspidi „ETR-kalapüügi vastane rahvusvaheline tegevuskava”) (10) punktile 24.

(53)

Taiwani ametiasutused arendavad jälgitavussüsteeme, et jälgida ja kontrollida tema sadamatesse sisenevaid kalasaake, mis pärinevad tema laevadelt, ja neist saadud kalandustooteid, mis on ette nähtud töötlemiseks ja edasiseks ekspordiks. Lisaks on ametiasutused käesoleval aastal vastu võtnud kaubandusettevõtete auditeerimise strateegia kava. Seda kava ei ole aga seni rakendatud ning kalapüügitoodetega tegelevaid kaubandusettevõtteid ei ole auditeeritud. Asjaolu, et Taiwani kalapüügiametkond ei ole auditeid teinud, näitab tahtmatust tagada tarneahela läbipaistvus ja seda, et ei ole suudetud võtta meetmeid selliste ettevõtjate suhtes, kes on otseselt või kaudselt seotud ETR-kalapüügiga ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktide 72–74 tähenduses.

(54)

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhendi (edaspidi „FAO juhend”) punktides 11.2 ja 11.3 on sätestatud, et rahvusvaheline kala- ja kalatoodete kaubandus ei tohiks takistada kalanduse säästvat arengut, see peaks põhinema läbipaistvatel meetmetel ning lihtsatel ja kõikehõlmavatel õigus- ja haldus normidel ning haldusmenetlustel. Lisaks näeb FAO juhendi punkt 11.1.11 ette, et riigid peavad tagama, et riikidevaheline ja kodumaine kalade ja kalatoodetega kauplemine on kooskõlas nõutavate kaitse- ja majandamismeetmetega, parandades kaubaks mineva kala ja selliste kalatoodete päritolu kindlakstegemist. Lisaks on ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskavaga ette nähtud juhised, milles käsitletakse rahvusvahelisi turuga seotud meetmeid (punktid 65–76), millega toetatakse ETR-kalapüügist saadud kala ja kalatoodetega kauplemise vähendamist või kaotamist. Jälgitavussüsteemid, millega komisjon tutvus (vt põhjendused 48–53), näitavad selgelt, et Taiwan ei ole võtnud oma turgude läbipaistvuse suurendamiseks meetmeid, mis välistaks võimaluse, et ETR-kalapüügist saadud toodetega kaubeldakse Taiwani või Taiwani kaubandusettevõtete kaudu.

(55)

2015. aasta kontrollkäiku ette valmistades vaatas Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) läbi mitusada püügisertifikaati, mida oli liidu piiril Taiwanist pärit saadetiste puhul esitatud. Taiwani kalandusasutused olid need püügisertifikaadid kinnitanud Taiwani ettevõtjate esitatud teabe põhjal. Eespool kirjeldatud, andmekogumissüsteemidega seotud probleemide mõju kajastavad allpool loetletud eeskirjade rikkumised (vt põhjendused 56 ja 57).

(56)

Taiwani lipu all sõitvate laevade poolt püütud saagi analüüsi tulemusel selgusid järgmised puudused: muudetud andmetega või ebatäielikud püügisertifikaadid, vastuoluline teave püügi, kapteni avalduste, logiraamatu, ICCATi statistikadokumentide, delfiinide ohutust käsitlevate, ümberlaadimiste ning lossimiste ja töötlemiste andmete ja kuupäevade kohta, juurdepääsu puudumine tegeliku püügikoormuse andmetele Vaikses ookeanis tegutsevate laevade püügipäevagraafikus, rannikuriikide antud litsentside kohta andmete puudumine, vastuolud kala- ja transpordilaevade puhul seoses laevanimede muutumisega ja asjaolud, et laevad ei ole kantud liidu sanitaarnõuetele vastavaks tunnistatud ettevõtete nimekirja, arusaamatud kaubandusahelad (nt kala püütakse Atlandi või India ookeanis, töödeldakse ja eksporditakse liitu) ning ebatäielik teave töötlemist kinnitavate avalduste ja vastavate tootmismahtude kohta.

(57)

Komisjon esitas üksikasjaliku teabe EFCA analüüsi tulemuste kohta Taiwani ametiasutustele. Need uurisid asja ja esitasid rahuldavad vastused töötlemist kinnitavates avaldustes märgitud tootmismahtude kohta. Nad on probleemidest täielikult teadlikud ning tunnistasid vajadust uuendada nende lahendamiseks oma sise-eeskirju. Lisaks on nad teatanud, et sooviksid komisjoniga oma töökorra parandamisel koostööd teha.

(58)

Põhjenduses 56 kirjeldatud olukord rõhutab riski, et Taiwani töödeldud kalapüügitooted või Taiwani päritolu kalatooraine on saadud vahetult ETR-kalapüügist. Lisaks näitab põhjenduses 56 osutatud ilmsete vigade olemasolu, et Taiwan ei ole suutnud teha koostööd teiste riikide ja piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, et võtta vastu asjakohased turuga seotud meetmed ETR-kalapüügi ennetamiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, nagu on märgitud ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktides 68 ja 72.

(59)

Põhjenduses 56 esitatud teave näitab, et toodete töötlemisel Taiwanis või nendega kauplemisel Taiwani kaudu rikutakse FAO juhendi artiklis 11 kirjeldatud püügijärgse säästlikkuse eeskirju, ja rõhutab veelgi asjaolu, et Taiwan ei ole suutnud kehtestada eeskirju piisava koostöö tagamiseks kolmandate riikidega, kelle vetes tema laevad kala püüavad ja lossivad, ega rakendada kala ja kalatoodete suhtes meetmeid, millega tagatakse toodete läbipaistvus ja jälgitavus turul vastavalt ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktidele 67–69 ja 71–72.

(60)

Arvestades otsuse käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ja tuginedes kõikidele komisjoni kogutud faktidele ning riigi tehtud avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikele 3 ning artikli 31 lõike 4 punktidele a ja b väita, et Taiwan ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigi kohustusi, mis on seotud ETR-kalapüügiga tegelevate laevadega ning tema lipu all sõitvate kalalaevade või tema kodanikega ja ETR-kalapüügist saadud kalandustoodete pääsuga oma turule.

(61)

Komisjon analüüsis vastavalt artikli 31 lõike 5 punktile a koostööd Taiwaniga, et teha kindlaks, kas Taiwan on teinud tõhusat koostööd küsimustele vastates, tagasisidet andes või uurinud ETR-kalapüüki ja sellega seotud tegevust.

(62)

Pärast 2012. aasta kontrollkäiku kutsus komisjon Taiwanit üles tegema koostööd mitmes kalamajanduse küsimuses, millele oli vaja kiiresti tähelepanu pöörata. Need küsimused on järgmised. Seoses muudetud kalandusseaduse ja ETR-kalapüügi vastase juhendi (riikliku tegevuskava) vastuvõtmisega vajas kalamajanduse õigus- ja haldusraamistik ajakohastamist, et tagada rahvusvaheliste ja piirkondlike kalamajandust käsitlevate õigusaktide ja mittesiduvate soovituste ülevõtmine riigi õigusesse. Komisjon kutsus Taiwanit üles töötama välja ühtne ja hoiatav karistussüsteem, mida toetab rikkumiste ja karistuste register. Komisjon soovitas parandada seire-, kontrolli- ja järelevalveraamistikku, et tagada kontroll avamerel ja kolmandate riikide vetes tegutsevate Taiwani laevade üle ning töötada välja logiraamat, püügi- ja lossimisandmete deklareerimise süsteemid, määratud sadamad ja inspekteerimiskava püügitegevuse, ümberlaadimiste ja lossimiste kontrollimiseks. Liidu turule suunatud toodete ekspordiga seotud püügisertifikaatide väljaandmise ja jälgitavussüsteemi tõhusust ja läbipaistvust tuleks parandada.

(63)

Taiwan reageeris 2013. aastal oma ETR-kalapüügi vastase riikliku tegevuskavaga ja 2014. aastal oma püügivõimsuse riikliku tegevuskavaga. Komisjon ja Taiwani ametiasutused vahetasid nende dokumentide teemal mitu kirja ning korraldasid videokonverentse ja kohtumisi.

(64)

Komisjon analüüsis Taiwani ETR-kalapüügi vastast riiklikku tegevuskava ja tuvastas, et kuigi kavas esitatud mõtted on põhimõtteliselt õiged, on selle rakendamise ajakava mõistetamatult pikk, hõlmates tegevust kuni aastani 2020. Arvestades, et Taiwanil on palju laevu, mis tegutsevad enam kui 30 kolmandas riigis, ja et Taiwani kalalaevad on tooraine tähtsad tarnijad töötlemisettevõtete ja konservitehaste jaoks, on Taiwani jaoks oluline rakendada kiiresti oma meetmed seoses seire, kontrolli ja järelevalvega, vaatlejatega, lossimiste ja ümberlaadimistega ning lahendada oma kalandusseaduses tõhusalt raskete rikkumiste ja kodanike kontrollimisega seotud küsimused.

(65)

Taiwani püügivõimsuse riiklikku tegevuskava analüüsides tuvastas komisjon, et see kava ei taga Taiwani kontrollisuutlikkuse seost Taiwani kaugpüügilaevade arvuga. Taiwani poolt oma laevastiku kontrollimiseks rakendatud meetmed (s.o logiraamatud, e-logiraamatud, lossimisdeklaratsioon ja püügiandmete edastamise süsteemid, määratud sadamad, lossimiste ja ümberlaadimiste inspekteerimine ja kontroll, laevade pardale minek ja nende inspekteerimine, riiklikud inspekteerimis- ja vaatlejate kavad ning jälgitavus) ei ole igakülgsed, kuna need meetmed hõlmavad kaugpüügilaevu osaliselt, nad on rakendatud osaliselt või on endiselt alles kavandamisjärgus. Lisaks ei hõlma see poliitika kvantifitseeritavaid majandamiseesmärke, viiteid kolmandatele riikidele eraldatud püügivõimsuse tasemele, kvootidele, litsentsidele, püügilubadele, piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vetes tegutsevate laevade arvu, kalavarude hinnanguid ega eesmärke või teaduslikke nõuandeid. Seost laevade arvu, litsentside arvu, püügimahtude ning valdkonna kontrollimiseks ja jälgimiseks olemas olevate finants- ja inimressursside vahel ei ole analüüsitud. Puuduvad võrdlusalused poliitiliste eesmärkide saavutamiseks või selliste võrdlusaluste metoodika. Lisaks ei ole tulevikuks ette nähtud meetmed selged ega viita sellele, kuidas ja millal ametiasutused kavatsevad seda poliitikat rakendada.

(66)

2012.–2015. aastal esitas komisjon üksikasjalikud märkused Taiwani poolt ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks koostatud mitmesuguste kavade kohta ning kordas vajadust koostöö ja parandusmeetmete järele. Komisjoni järeldusi vaidlustamata väitis Taiwan korduvalt, et vajab meetmete läbimõtlemiseks ja rakendamiseks lisaaega.

(67)

2015. kontrollkäigu ajal Taiwanisse selgus, et komisjoni poolt 2012.–2015. aastal tõstatatud küsimustes (vt eelmine põhjendus) on tehtud vähe või ei ole tehtud üldse edusamme. Kalandusseadus oli endiselt eelnõu staadiumis, ETR-kalapüügi vastase riikliku tegevuskava kohta oli teatatud, et see on rakendamisel, kuid tegelikkuses ei oldud otsuse käesolevas punktis kirjeldatud meetmeid rakendatud ja ka nende tähtajad olid määratlemata, püügivõimsuse riiklikust tegevuskavast puudusid endiselt tegelikud eesmärgid ning rakendamise tähtajad olid määratlemata. Seiret, kontrolli ja järelevalvet reguleerivat raamistikku oldi arendatud vaid minimaalselt: e-logiraamatud hõlmasid laevastikust ainult osa, määratud sadamaid ei olnud, lossimisdeklaratsioonid hõlmasid ainult siseriiklikku kalapüüki ning plaani laiendada raamistikku tulevikus kaugpüügilaevadele ning meetmed ümberlaadimiste kontrollimiseks olid alles arendamisjärgus. Komisjoni 2012. aasta juuli aruandes on üksikasjalikult esitatud käesolevas põhjenduses nimetatud probleemid, mida ei oldud viimase, 2015. aasta märtsi kontrollkäigu ajaks endiselt lahendatud. Komisjoni 2015. aasta märtsi kontrollkäigu aruandes kirjeldati kõiki kriitilisi probleeme uuesti ning tõsteti esile edusammude tegemata jätmise võimalikke tagajärgi.

(68)

Nimetatud põhjustel leiab komisjon, et Taiwan ei ole suutnud käsitleda kõiki 2012.–2015. aastal tuvastatud probleeme.

(69)

Lisaks ei ole ta vastu võtnud õigusraamistikku, milles määratletakse ETR-kalapüügi ja raskete rikkumiste mõisted kooskõlas IOTC resolutsiooniga 11/03 (11) ja WCPFC konventsiooni (12) artikli 25 lõikega 4. Lisaks ei ole Taiwan teostanud oma jurisdiktsiooni oma laevastiku haldus- ja tehnilistes küsimustes kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 94 (vt ka 1958. aasta Genfi avamere konventsiooni artikkel 5). Samuti ei ole ta täitnud lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktides 31–33 esitatud soovitusi. Lisaks sellele ei ole ta rakendanud ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava artikli 24 sätteid seoses seire, kontrolli ja järelevalvega oma laevastiku üle.

(70)

Üldiselt olid Taiwani ametiasutused koostööaltid ja vastasid kiiresti teabenõuetele ning liikmesriikide ja komisjoni poolt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 17 lõike 6 kohaselt esitatud kontrollimistaotlustele. Mõned probleemid seoses liikmesriikide juurdepääsuga Taiwani lipu all sõitvate laevade laevaseiresüsteemide andmetega seotud teabele lahendati komisjoni abil. Taiwani ametiasutuste vastuste täpsust vähendasid aga puudused jälgitavussüsteemides, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 3.1.

(71)

Vastavalt artikli 31 lõike 5 punktile b analüüsis komisjon ka olemasolevaid täitemeetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Taiwanis.

(72)

Aastatel 2012–2015 rõhutas komisjon Taiwani vajadust võtta vastu uus kalandusseadus. Olemasolevas seaduses ei ole selgelt määratletud kohaldamisala ega raskete rikkumiste mõistet ning puuduvad sätted rikkumiste korduvust raskendavaks asjaoluks tunnistamise kohta. Trahvide praegune seadusega ette nähtud suurus ei ole piisav, et suured töönduspüügilaevad loobuksid võimaliku ebaseadusliku püügiga teenitavast kasumist (trahvide ülempiir umbes 9 000 eurot). Karistused oma praegusel kujul ei ole ulatuselt kõikehõlmavad ega piisavalt karmid, et neil oleks hoiatav mõju. Lisaks ei ole seaduses erisätteid kodanike kohta, kes tegelevad ETR-kalapüügiga või toetavad seda. Mõned kaalutlusõiguslikud karistussätted sisalduvad määruses Taiwani investeeringute kohta välisriikide lipu all sõitvate laevade tegevusse, mis näevad ette karistused kala päritoluga seotud pettuste eest ja välisriikide lipu all sõitvate laevade käitamise eest vastuolus lipuriigi kehtestatud eeskirjadega. Ettenähtud rahaliste karistuste määramine ei ole aga kohustuslik ja ei ole selge, kas neid määratakse juhul, kui teised riigid on Taiwani kodanikele sama rikkumise eest määranud trahve, mis ei ole piisavalt karmid.

(73)

Puudub ka selge õigusraamistik piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide kaitse- ja majandamismeetmete ülevõtmiseks. Taiwani ametiasutused kinnitasid, et kõnealune õigusraamistik vajab nimetatud probleemide lahendamiseks läbivaatamist. Taiwan on ka mõista andnud, et on täielikult valmis tagama, et tema kalalaevad, millele rannikuriigid on rikkumiste eest määranud karistusi, mis ei ole piisavalt karmid, saavad Taiwanis lisakaristuse. Taiwani ametiasutused teatasid, et uus kalandusseadus on valmis 2014. aasta lõpuks. Seda ei ole aga seni veel juhtunud. Taiwan ei täida ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklist 94 tulenevat kohustust kehtestada tõhusad täitemeetmed (vt ka 1958. aasta Genfi avamere konventsiooni artikkel 5). Lisaks ei järgi ta lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punkte 31–33, 35 ja 38 ning ta ei suuda tõendada, et tal on olemas ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks piisav karistussüsteem, nagu kirjeldatud ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 21, ning et ta on vastu võtnud meetmed oma kodanike kohta, kes tegelevad ETR-kalapüügiga või toetavad seda, nagu on soovitatud ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 18.

(74)

Taiwani seire-, kontrolli- ja järelevalvesuutlikkus ei ole piisavalt arenenud. Riigil ei ole inspekteerimiskava, mis näeks ette sidusad põhimõtted riigi laevade tegevuse seire ja järelevalve kohta. Nagu põhjendustes 65 ja 67 selgitatud, on konkreetsed seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed ja -vahendid endiselt puudulikud, mis vähendab Taiwani täitemeetmete suutlikkust ETR-kalapüüki vältida, ära hoida ja lõpetada. Olemasoleva teabe kohaselt kontrollib Taiwani ainult 60 % oma rohkem kui 100-tonnise kogumahutavusega kaugpüügilaevadest, mis tegutsevad Taiwani vetest väljaspool, sealhulgas kõik olemasolevad seinnoodalaevad. Taiwan teeb enam kui 30 riigiga koostööd määratud sadamate kindlaksmääramisel, kuid tegevuskord praegu puudub. Alates 2014. aasta septembrist kasutab ta uut lossimisdeklaratsioonide süsteemi ning viib seda praegu kooskõlla uute õigusnormidega, kuid sellegipoolest ei hõlma süsteem kõiki kaugpüügilaevade liike. Ka tema kaugpüügilaevade ümberlaadimiste kontrollimise süsteem on alles väljatöötamisel.

(75)

Tõhusa seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi puudumine näitab suutmatust kontrollida merel püügitoiminguid ning õõnestab kalapüügiametkonna suutlikkust tagada tõhusalt asjaomaste merealade suhtes kohaldatavate eeskirjade täitmine. Koos asjaoluga, et kolmandate riikidega ei tehta määratud sadamate kindlaksmääramisel ja ümberlaadimiste küsimuses koostööd, suurendab see riski, et Taiwani laevad tegelevad ETR-kalapüügiga. Seepärast usub komisjon, et Taiwan ei taga oma lipu all sõitvate kalalaevade põhjalikku ega tõhusat seiret, kontrolli ja järelevalvet. Kuna Taiwan ei ole rakendanud tõhusat seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi, ei ole tema tegevus kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooni artikliga 94 (vt ka 1958. aasta Genfi avamere konventsiooni artikkel 5). Lisaks näitab see, et Taiwan ei järgi lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktis 33 ning ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 24 esitatud soovitusi.

(76)

Komisjon märgib, et 2012.–2015. aastal kontrollkäikudelt ja samal ajavahemikul Taiwani ametiasutustega toimunud aruteludelt kogutud teabe põhjal ei saa väita, et Taiwani ametiasutustel puuduvad rahalised vahendid. Pigem puudub õigus- ja halduskeskkond, mis on vajalik Taiwani kohustuste tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks lipu-, sadama- ja turustusriigina.

(77)

Nagu eespool märgitud, ei ole Taiwan oma poliitilise staatuse pärast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liige. Taiwani poolt ÜRO metoodika alusel kogutud statistika põhjal koostatud ÜRO inimarengu indeksis peetakse Taiwani kõrge inimarengutasemega riigiks (21. riik 188 riigi hulgas) (13).

(78)

Nimetatud fakte arvesse võttes leiab komisjon, et Taiwanil ei ole puudu rahalistest vahenditest oma kohustuste täitmiseks lipu-, sadama- ja turustusriigina, vaid pigem puudub kohustuste tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks vajalik õigus- ja haldusraamistik.

(79)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Taiwani avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 5 väita, et Taiwan ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses koostöö ja nõuete täitmise tagamisega.

(80)

Taiwan ei ole allkirjastanud ega ratifitseerinud ühtegi konkreetselt kalandust reguleerivat rahvusvahelist kokkulepet. Nagu põhjenduses 36 selgitatud, peetakse Taiwanit tema ETR-kalapüügiga tegelevate laevade puhul hõlmatuks olemasolevate tavaõiguse eeskirjadega ja hoolsuskohustusega. Taiwan on CCSBT, SPRFMO ja NPFC lepinguosaline ning WCPFC, IATTC ja ICCAT mittelepinguosaline koostööpartner. Lisaks on Taiwan IOTC kutsutud ekspert.

(81)

Komisjon analüüsis artikli 31 lõike 6 punkti b alusel kogu teavet Taiwani kui CCSBT, SPRFMO ja NPFC lepinguosalise, WCPFC, IATTC, ICCAT mittelepinguosalise koostööpartneri ja IOTC kutsutud eksperdi kohta.

(82)

Komisjon analüüsis ka kogu asjakohaseks peetud teavet, pidades silmas Taiwani nõusolekut kohaldada WCPFC, IATTC, ICCAT, CCSBT, SPRFMO ja IOTC kaitse- ja majandamismeetmeid.

(83)

23. märtsil 2015 esitatud IOTC vastavusaruandest (14) Taiwani kohta saadud teabe kohaselt tuvastati 2014. aastal mitu korduvat vastavusprobleemi. Konkreetselt on Taiwan kättesaadava teabe kohaselt 2006. aastal esitamata jätnud kogu kohustusliku teabe IOTC troopikatuuni püüdvate laevade nimekirja jaoks, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 12/11. Ta on 2007. aastal esitamata jätnud kogu kohustusliku teabe IOTC mõõkkala ja pikkuim-tuuni püüdvate laevade nimekirja jaoks, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 12/11. Ta on esitamata jätnud kogu kohustusliku teabe IOTC 24 m kogupikkusega või pikemate püügiloaga laevade nimekirja jaoks, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 14/04. Ta ei ole teatanud oma triivõngejadaga kalapüügi kohta suuruse sagedust, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 10/02. Ta ei ole teatanud oma haipüügi kohta suuruse sagedust, nagu ette nähtud IOTC resolutsiooniga 05/05. Ta ei ole esitanud vaatlejate aruandeid, nagu ette nähtud resolutsiooniga 11/04. Lisaks ei ole Taiwan esitanud oma laevaseiresüsteemi kokkuvõtvat aruannet, nagu ette nähtud resolutsiooniga 12/13, ta ei ole rakendanud seisevpüüniste tähistamist, nagu ette nähtud resolutsiooniga 13/02, ta ei ole esitanud üksikasjalikku aruannet sadamates toimuvate ümberlaadimiste kohta, nagu ette nähtud resolutsiooniga 12/05. Lisaks tuvastati, et Taiwan ei täida IOTC resolutsiooni 14/06.

(84)

Neil alustel määras IOTC Taiwani 2014. aastal korduvaks rikkujaks, kuna 48 tema suuremahulise tuunipüügi õngejadaga kalalaeva oli 2014. aastal toime pannud korduvaid rikkumisi ja neist 38 on arvatavasti rikkumisi toime pannud ka 2013. aastal (15).

(85)

Lisaks tuvastati, et Taiwanil on endiselt lahendamata selle juhtumi küsimus, kus üks Taiwani laev ja kodanik olid 2013. aastal seotud ETR-kalapüügiga (vt põhjendus 86).

(86)

Vastavalt IOTC 26. aprilli 2014. aasta vastavusaruandele Taiwani kohta (16) tuleb meenutada, et IOTC on tuvastanud, et Taiwan ei täida IOTC resolutsiooni 12/05. Konkreetsemalt määras IOTC Taiwani 2013. aastal korduvaks rikkujaks, kuna 102 tema suuremahulist tuunipüügilaeva oli 2013. aastal toime pannud korduvaid rikkumisi ja neist 34 on arvatavasti rikkumisi toime pannud ka 2012. aastal. Lisaks ei ole Taiwan esitanud tõendeid selle kohta, et on läbi viidud uurimine ja määratud piisavalt karmid karistused ühe IOTC ETR-kalapüügiga tegelevate laevade ajutisse nimekirja kantud laevaga seotud juhtumis (nimega „MAN YIH FENG”) (17).

(87)

Pärast 2015. aasta kontrollkäiku tunnistas Taiwan komisjonile, et mõistab suuremahuliste tuunipüügilaevade ümberlaadimistega seotud küsimuste tähtsust, ning selgitas, et ta on võtnud meetmeid ümberlaadimiste keelustamiseks, kehtivate kalapüügilitsentside tagamiseks ning laevadele uute logiraamatute jagamiseks. Lisaks tunnistas Taiwan, et mõistab vajadust meetmete järele, mis on seotud haide suuruse andmetega, vaatlejate aruannetega, seisevpüüniste tähistamisega ja sadamas toimuva ümberlaadimise üksikasjaliku aruandega.

(88)

Taiwani probleeme IOTC-ga muudab raskemaks asjaolu, et Taiwanil on palju kaugpüügilaevu ning hinnanguliselt toimub 73 % IOTC piirkonna meredel toimuvatest ümberlaadimistest Taiwani laevadel (18).

(89)

Asjaolu, et Taiwanil on probleeme IOTC eeskirjade täitmisega, näitab, et Taiwan ei täida ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklist 94 tulenevaid lipuriigi kohustusi (vt ka 1958. aasta Genfi avamere konventsiooni artikkel 5). Lisaks näitab see, et Taiwan ei järgi lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktides 31–33, 35 ja 38 ning ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 24 esitatud soovitusi.

(90)

Komisjon analüüsis ka ICCAT esitatud teavet selle kohta, kuidas Taiwan täidab ICCAT eeskirju ning seire-, kontrolli- ja järelevalvekohustusi. Selleks kasutas komisjon ICCAT piirkondlike vaatlejate koostatud võimalike rikkumisjuhtumite tabeleid (19).

(91)

ICCAT 2014. aasta teabe kohaselt ei esitanud Taiwani laevad ICCAT vaatlejatele kehtivaid ümberlaadimislube ja ümberlaadimisdeklaratsioonide ajakohastatud versioone (kasutati vanemaid versioone, mis ei sisaldanud viimaseid muudatusi, nagu näiteks viidet kalavarudele ja püügipiirkonnale). Lisaks ei ole Taiwani laevad esitanud ICCAT piirkonnas kehtivaid püügilube ja on pannud toime arvukalt rikkumisi seoses logiraamatutega: näiteks olid logiraamatud köitmata, mis on vastuolus soovitusega 03–13, ja logiraamatu lehed olid nummerdamata vastupidiselt ICCAT soovituse 11–01 lisas 1 ettenähtule. Lisaks tuvastati rikkumisi seoses laevaseiresüsteemide suhtes kehtivate ja tähistamisnõuetega ning avastati vastuolusid ICCAT vaatlejatele antud teabes.

(92)

Tuleb ka meenutada, et ICCAT saatis Taiwanile 2014. aastal probleemkirja (20) selle kohta, et Taiwani laevad tegelevad võimalike ümberlaadimistega merel ja Taiwani kodanikud võivad tegeleda ETR-kalapüügiga, eelkõige seoses saagi kontrollimisega ning vastuoludega püügideklaratsioonide ja deklareeritud püügi kogumahu vahel.

(93)

Pärast 2015. aasta kontrollkäiku väitis Taiwan, et ta täitis ICCAT eeskirju täielikult aastatel 2007–2012 ja 2014. Taiwan tunnistas 2013. aasta osas rikkumisi, kuid väitis, et võttis nende lahendamiseks kõik asjakohased meetmed, mistõttu ICCAT meetmeid ei rakendanud.

(94)

Komisjon ja Taiwani ametiasutused arutasid 2015. aasta kontrollkäigu ajal ka WCPFC kaitse- ja majandamismeetmete täitmist Taiwani poolt.

(95)

Taiwan on komisjonile väitnud, et ta on WCPFC konventsiooni ning kaitse- ja majandamismeetmed oma õiguskorda üle võtnud ning tegelenud mitme tuvastatud WCPFC kaitse- ja majandamismeetmete rikkumise lahendamisega.

(96)

Lisaks tuleb märkida, et WCPFC 10. teaduskomitee on tähelepanu juhtinud lünkadele Taiwani seinnoodalaevade andmetes ning palunud Taiwanil esitada 11. teaduskomiteele selle metoodika kirjeldus, millega Taiwan hindab tuuniliikide püügi suurust tema seinnoodalaevade kogupüügis, mille kohta Taiwan esitab andmeid WCPFC-le (21).

(97)

SPRFMO allikatest kättesaadava teabe (22) kohaselt ei ole Taiwan 2014. aastal täitnud andmete kogumise, teatamise, kontrollimise ja vahetamise nõudeid (kaitse- ja majandamismeede 2.02 (1e)) ega täitnud täielikult lossimiste ja ümberlaadimiste andmete suhtes kehtivaid nõudeid (kaitse- ja majandamismeede 2.02 (1d)).

(98)

Pärast 2015. aasta kontrollkäiku on Taiwan komisjonile väitnud, et ta pidi kaitse- ja majandamismeetmega 2.02(1e) ette nähtud andmed esitama kokkuvõtlikult oma andmekaitsekaalutluste tõttu. Lisaks selgitas ta, et kaitse- ja majandamismeetmega 2.02 (1d) ette nähtud nõuete mittetäitmine on ainult osaline.

(99)

Asjaolu, et Taiwanil on probleeme WCPFC ja SPRFMO eeskirjade täitmisega, näitab, et Taiwan ei täida ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklist 94 tulenevaid lipuriigi kohustusi (vt ka 1958. aasta Genfi avamere konventsiooni artikkel 5). Lisaks näitab see, et Taiwan ei järginud lipuriigi tulemuslikku tegevust käsitlevate FAO vabatahtlike suuniste punktides 31–33, 35 ja 38 ning ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava punktis 24 esitatud soovitusi.

(100)

Arvestades otsuse käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Taiwani avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetele 3 ja 6 väita, et Taiwan ei ole täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi seoses rahvusvaheliste haldus- ja õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmetega.

(101)

Nagu eespool märgitud, ei ole Taiwan oma poliitilise staatuse pärast ÜRO liige. Taiwani poolt ÜRO metoodika alusel kogutud statistika põhjal koostatud ÜRO inimarengu indeksis peetakse Taiwani kõrge inimarengutasemega riigiks (21. riik 188 riigi hulgas) (23).

(102)

Tuleb märkida, et komisjon tunnistas 28. jaanuaril 2010 vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklile 20 vastuvõetavaks Taiwani kui lipuriigi teatise. Taiwan kinnitas vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 20 lõikele 1, et riigis on kehtiv kord selliste haldus- ja õigusnormide ning kaitse- ja majandamismeetmete rakendamiseks, mida Taiwani kalalaevad peavad järgima.

(103)

Võttes arvesse eespool nimetatud ÜRO inimarengu indeksit ning 2012. ja 2015. aasta kontrollkäikudel tehtud tähelepanekuid, ei ole tõendeid selle kohta, et Taiwani suutmatus täita talle rahvusvahelise õigusega pandud kohustusi tuleneks riigi madalast arengutasemest. Puuduvad tõendid selle kohta, et kalanduse seirel, kontrollil ja järelevalvel tuvastatud puuduste põhjuseks on vähene suutlikkus ja puudulik taristu. Taiwan ei ole kunagi väitnud, et arengupiirangud mõjutaksid riigi suutlikkust kohaldada töökindlat seire-, kontrolli- ja järelevalvesüsteemi, ega taotlenud liidult abi.

(104)

Arvestades käesolevas punktis kirjeldatud olukorda ning tuginedes kõikidele komisjoni poolt kogutud faktidele ja Taiwani avaldustele, võib vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõikele 7 väita, et riigi arengutase ei piira Taiwani kalamajanduse olukorda ega üldist tulemuslikkust.

(105)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi Taiwani suutmatuse kohta täita rahvusvahelisest õigusest tulenevaid lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigi kohustusi ning võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, tuleks kõnealust riiki kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 32 teavitada tema võimalikust määramisest riigiks, keda komisjon käsitab ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(106)

Vastavalt ETR-kalapüügi määruse artikli 32 lõikele 1 peaks komisjon teavitama Taiwanit sellest, et ta võidakse määrata koostööd mittetegevaks riigiks. Samuti peab komisjon rakendama Taiwani suhtes kõiki ETR-kalapüügi määruse artiklis 32 sätestatud demarše. Asjakohase haldamise huvides tuleks määrata kindlaks ajavahemik, mille jooksul kõnealune riik saab teatele kirja teel vastata ja olukorda parandada.

(107)

Taiwani teavitamine tema võimalikust määramisest koostööd mittetegevaks riigiks ei välista ega too automaatselt kaasa komisjoni või nõukogu mis tahes edasisi meetmeid koostööd mittetegevate riikide kindlaksmääramiseks ja nende nimekirja koostamiseks,