EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014R1141

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1141/2014, 22. oktoober 2014 , mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist

OJ L 317, 4.11.2014, p. 1–27 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force: This act has been changed. Current consolidated version: 27/03/2019

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1141/oj

4.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 317/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1141/2014,

22. oktoober 2014,

mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 224,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (3),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (4)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu („ELi leping”) artikli 10 lõikes 4 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta („harta”) artikli 12 lõikes 2 on sätestatud, et Euroopa tasandi erakonnad aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele.

(2)

Harta artiklites 11 ja 12 on sätestatud, et õigus ühinemisvabadusele kõigil tasandeil, näiteks poliitilistes ja ühiskondlikes küsimustes, ning õigus sõnavabadusele, mis kätkeb arvamusvabadust ja vabadust saada ja levitada teavet ja ideid ilma võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest, kuuluvad iga liidu kodaniku põhiõiguste hulka.

(3)

Euroopa kodanikel peaks olema võimalik kõnealuseid õigusi kasutada, et täiel määral osaleda liidu demokraatlikus elus.

(4)

Tõeliselt piiriülestel Euroopa tasandi erakondadel ja poliitilistel sihtasutustel on oluline roll Euroopa tasandil kodanike arvamuse kuuldavaks tegemisel ning liikmesriikide tasandi ja liidu tasandi poliitika vahelise lõhe ületamisel.

(5)

Euroopa tasandi erakondi ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi tuleks julgustada ning toetada nende püüdlustes tugevdada sidet Euroopa kodanikuühiskonna ja liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi vahel.

(6)

Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste kogemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2004/2003 (5) kohaldamisest ühes määruse (EÜ) nr 2004/2003 kohaldamist käsitleva Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2011. aasta seadusandliku resolutsiooniga (6) näitavad, et vaja on parandada Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste õigus- ja finantsraamistikku, et muuta need ELi mitmetasandilises poliitilises süsteemis nähtavamaks ja tõhusamaks toimijaks.

(7)

Tunnustades ELi lepinguga Euroopa tasandi erakondadele seatud eesmärke ning selleks, et lihtsustada nende tegevust, tuleks Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud poliitiliste sihtasutuste jaoks luua eriomane Euroopa tasandi õiguslik staatus.

(8)

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimiseks, kontrollimiseks ja neile karistuste määramiseks tuleks asutada Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste amet („amet”). Euroopa tasandi õigusliku staatuse saamiseks on vajalik registreerimine, millega kaasnevad mitmed õigused ja kohustused. Igasuguse võimaliku huvide konflikti vältimiseks peaks amet olema sõltumatu.

(9)

Kehtestada tuleks menetlused, mida Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused peavad käesolevast määrusest tuleneva Euroopa tasandi õigusliku staatuse saamiseks järgima; samuti tuleks kehtestada menetlused ja kriteeriumid, mida tuleb järgida Euroopa tasandi õigusliku staatuse andmist käsitlevate otsuste tegemisel. Samuti tuleks kehtestada menetlused juhuks, kui Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt võetakse ära Euroopa tasandi õiguslik staatus või kui nad selle kaotavad või sellest loobuvad.

(10)

Selleks et hõlbustada järelevalvet juriidiliste isikute üle, kelle suhtes kohaldatakse nii liidu kui ka liikmesriigi õigust, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste ameti hallatava registri („register”) toimimisega, eelkõige seoses registris säilitatavate andmete ja tõendavate dokumentidega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(11)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses sätetega, mis käsitlevad registreerimisnumbrite süsteemi ja ameti poolt kolmandatele isikutele taotluse alusel registri standardväljavõtete kättesaadavaks tegemist. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7).

(12)

Euroopa tasandi õigusliku staatuse kaudu liidu tasandil tunnustamist ja Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamist soovivad Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused peaksid järgima teatud põhimõtteid ning täitma teatud tingimusi. Eelkõige peaksid Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused austama ELi lepingu artiklis 2 esitatud Euroopa Liidu põhiväärtusi.

(13)

Otsus Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus registrist kustutada ELi lepingu artiklis 2 esitatud liidu põhiväärtuste rikkumise tõttu tuleks teha üksnes juhul, kui tegu on kõnealuste väärtuste ilmse ja tõsise rikkumisega. Registrist kustutamise otsuse tegemisel peaks amet arvestama hartat täiel määral.

(14)

Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikiri peaks sisaldama mitmeid põhisätteid. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada nende territooriumil tegutsevate Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirjadele täiendavaid nõudeid tingimusel, et kõnealused täiendavad nõuded ei ole vastuolus käesoleva määrusega.

(15)

Amet peaks korrapäraselt kontrollima, kas Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimisega seotud tingimused ja nõuded on jätkuvalt täidetud. Otsuseid ELi lepingu artiklis 2 esitatud liidu põhiväärtuste järgimise kohta tuleks teha üksnes spetsiaalselt selleks otstarbeks välja töötatud menetluse alusel pärast konsulteerimist sõltumatute väljapaistvate isikute komiteega.

(16)

Amet on liidu organ ELi toimimise lepingu artikli 263 tähenduses.

(17)

Tuleks tagada sõltumatute väljapaistvate isikute komitee sõltumatus ja läbipaistvus.

(18)

Euroopa tasandi erakondadele ja nendega seotud sihtasutustele antava Euroopa tasandi õigusliku staatusega tuleks tagada nende õigusvõime ja tunnustamine kõikides liikmesriikides. Selline õigusvõime ja tunnustamine ei anna neile õigust nimetada riigisiseste või Euroopa Parlamendi valimiste kandidaate või osaleda referendumikampaaniates. Nimetatud või sarnase õiguse andmine jääb liikmesriikide pädevusse.

(19)

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust tuleks reguleerida käesoleva määrusega ning määrusega reguleerimata juhtudel liikmesriikide õigusaktide asjaomaste sätetega. Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste õiguslikku staatust tuleks reguleerida käesoleva määruse ja nende asukohaliikmesriigi („asukohaliikmesriik”) õiguse kohaldatavate sätetega. Asukohaliikmesriik peaks saama kohaldatava õiguse eelnevalt kindlaks määrata või jätta Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele valikuvõimalus. Asukohaliikmesriik peaks samuti saama kehtestada peale käesolevas määruses sätestatud nõuete ka muid või täiendavaid nõudeid, sh sätteid Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste registreerimise ning nende integreerimise kohta riiklikesse haldus- ja kontrollisüsteemidesse, samuti sätteid nende struktuuri ja põhikirja, sh vastutuse kohta tingimusel, et sellised sätted ei ole vastuolus käesoleva määrusega.

(20)

Euroopa tasandi õigusliku staatuse omamise keskse elemendina peaks Euroopa tasandi erakondadel ja Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel olema Euroopa juriidilise isiku staatus. Euroopa juriidilise isiku staatuse saamise tingimus peaks olema nõuete täitmine ja menetluste järgimine, et kaitsta asukohaliikmesriigi, Euroopa tasandi õigusliku staatuse taotleja („taotleja”) ja asjaomaste kolmandate isikute huve. Eelkõige tuleks olemasolev riigi tasandi juriidilise isiku staatus muuta Euroopa juriidilise isiku staatuseks ning kõik eelneva riigi tasandi juriidilise isiku staatusega kaasnevad individuaalsed õigused ja kohustused peaksid uuele Euroopa juriidilisele isikule üle minema. Lisaks tuleks tegevuse järjepidevuse hõlbustamiseks paika panna kaitsemeetmed, et takistada asjaomasel liikmesriigil kohaldada niisugusele üleminekule ülemäära piiravaid tingimusi. Asukohaliikmesriik peaks saama täpsustada, millised riigi tasandi juriidiliste isikute liigid saavad üle minna Euroopa juriidilise isiku staatusesse, ning tal peaks olema õigus mitte anda nõusolekut käesoleva määruse kohasele üleminekule Euroopa juriidilise isiku staatusesse kuni esitatakse piisavad tagatised, eelkõige selle kohta, et taotleja põhikiri on kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega, või selle kohta, et mis tahes olemasoleva riigi tasandi juriidilise isiku staatuse puhul kaitstakse võlausaldajaid või muude õiguste omanikke.

(21)

Euroopa juriidilise isiku staatuse äravõtmisel tuleks täita nõudeid ja järgida menetlusi kaitsmaks liidu, asukohaliikmesriigi, Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuse ja kõigi asjaomaste kolmandate isikute huve. Iseäranis kui Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele antakse asukohaliikmesriigi õiguse alusel juriidilise isiku staatus, käsitatakse seda Euroopa juriidilise isiku staatuse üleminekuna, ning kõik endise Euroopa juriidilise isiku individuaalsed õigused ja kohustused tuleks üle kanda uuele riigi tasandi juriidilisele isikule. Lisaks tuleks tegevuse järjepidevuse hõlbustamiseks võtta kaitsemeetmeid, et takistada asjaomasel liikmesriigil kohaldada üleminekule ülemäära piiravaid tingimusi. Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei omanda asukohaliikmesriigi juriidilise isiku staatust, tuleks see lõpetada vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele ja järgides kasumi taotlemist keelavat tingimust. Iseäranis selleks, et tagada Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatud rahaliste vahendite sissenõudmine ja mis tahes rahaliste karistuste määramine, peaksid amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja saama asjaomase liikmesriigiga kokku leppida Euroopa juriidilise isiku staatuse äravõtmise korras.

(22)

Juhul kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus rikub oluliselt asjaomast riigisisest õigust ja kui see on seotud ELi lepingu artiklis 2 esitatud Euroopa Liidu põhiväärtuste järgimisega, peaks amet asjaomase liikmesriigi taotlusel tegema otsuse kohaldada käesolevas määruses ette nähtud menetlusi. Lisaks peaks amet asukohaliikmesriigi taotlusel tegema otsuse kustutada registrist mis tahes muus vallas asjaomast riigisisest õigust oluliselt rikkunud Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus.

(23)

Rahastamine Euroopa Liidu üldeelarvest peaks olema piiratud Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutustega, keda on sellistena tunnustatud ning kes on saanud Euroopa tasandi õigusliku staatuse. Samal ajal kui on oluline tagada, et Euroopa tasandi erakonnaks saamise tingimused ei ole liiga ranged, et neid suudaksid täita erakondade ja/või füüsiliste isikute organiseerunud ja tõsiselt võetavad piiriülesed liidud, on oluline kehtestada ka niisugused proportsionaalsed kriteeriumid, mille alusel eraldada Euroopa Liidu üldeelarvest piiratud määral vahendeid, mis objektiivselt peegeldavad Euroopa tasandi erakonna Euroopaga seotud eesmärke ja nende valijaskonna tegelikku toetust. Selliste kriteeriumide aluseks sobivad kõige paremini Euroopa Parlamendi valimiste tulemused; tegemist on valimistega, kus Euroopa tasandi erakonnad või nende liikmed peavad käesoleva määruse kohaselt osalema, näidates nii täpselt ära iga Euroopa tasandi erakonna toetuse valijate hulgas. See peaks peegeldama ELi lepingu artikli 10 lõikest 2 tulenevat Euroopa Parlamendi rolli liidu kodanike otsese esindajana, samuti Euroopa tasandi erakondade eesmärki osaleda täiel määral liidu demokraatlikus elus ning saada aktiivseks osalejaks Euroopa esindusdemokraatias, et tõhusalt väljendada liidu kodanike vaateid, arvamusi ning poliitilist tahet. Rahastamine Euroopa Liidu üldeelarvest peaks seetõttu olema piiratud Euroopa tasandi erakondadega, kes on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega, ning Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutustega, kes taotlevad rahastamist Euroopa tasandi erakonna kaudu, kes on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega.

(24)

Euroopa tasandi erakondade rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks ning rahastamiseeskirjade võimaliku rikkumise vältimiseks peaks Euroopa Parlamendi liiget üksnes rahastamise eesmärgil käsitama ainult ühe Euroopa tasandi erakonna liikmena; asjakohasel juhul peaks see olema erakond, mille liige tema liikmesriigi või piirkonna erakond taotluste esitamise viimasel päeval on.

(25)

Kehtestada tuleks menetlused, mida Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused peaksid järgima Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamise taotlemisel, ning menetlused, kriteeriumid ja eeskirjad, mida järgitakse kõnealuse rahastamise andmise üle otsustamisel.

(26)

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste sõltumatuse, usaldusväärsuse ja vastutuse suurendamiseks peaksid teatavat liiki annetused ja toetused Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele Euroopa Liidu üldeelarvest väljapoole jäävatest allikatest olema keelatud või piiratud. Kapitali vaba liikumise piiramine, mille kõnealused piirangud kaasa võivad tuua, võib olla avaliku poliitika kaalutlustel põhjendatud ja tingimata vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

(27)

Euroopa tasandi erakonnad peaksid saama rahastada Euroopa Parlamendi valimiste raames toimuvaid kampaaniaid; erakondade ja kandidaatide valimiskulude rahastamist ja piiramist peaksid reguleerima igas liikmesriigis kohaldatavad reeglid.

(28)

Euroopa tasandi erakonnad ei tohiks otseselt ega kaudselt rahastada teisi erakondi ja iseäranis liikmesriikide erakondi ega kandidaate. Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused ei tohiks otseselt ega kaudselt rahastada Euroopa tasandi või liikmesriikide erakondi ega kandidaate. Lisaks sellele ei tohiks Euroopa tasandi erakonnad ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused rahastada referendumikampaaniaid. Nimetatud põhimõtted on kooskõlas avaldusega nr 11 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 191 kohta, mis on lisatud Nice’i lepingu lõppaktile.

(29)

Igal aastal Euroopa Liidu üldeelarvest assigneeringute eraldamiseks tuleks kehtestada spetsiaalsed eeskirjad ja menetlused, võttes arvesse ühelt poolt toetusesaajate arvu ja teiselt poolt iga toetust saava Euroopa tasandi erakonna ja sellega seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse Euroopa Parlamenti valitud liikmete osakaalu. Kõnealuste eeskirjadega tuleks ette näha ranged normid, mis reguleerivad Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste läbipaistvust, raamatupidamist, auditit ja finantskontrolli, ning selliste proportsionaalsete karistuste määramist muu hulgas juhul, kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus rikub ELi lepingu artiklis 2 esitatud liidu põhiväärtusi.

(30)

Selleks et tagada Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise ja kulude käesolevas määruses sätestatud nõuete ning muude aspektide järgimine, tuleb kehtestada tõhusad kontrollimehhanismid. Selleks peaksid amet, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ja liikmesriigid tegema koostööd ning vahetama kogu vajaliku teabe. Samuti tuleks ergutada liikmesriikide asutuste omavahelist koostööd, et tagada kohaldatavast riigisisesest õigusest tulenevate kohustuste tõhus ja tulemuslik kontroll.

(31)

Tuleb kehtestada selge, range ja hoiatava mõjuga karistuste süsteem, et tagada Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevusega seonduvate kohustuste tõhus, proportsionaalne ja ühetaoline täitmine. Sellise süsteemiga tuleks samuti järgida topeltkaristamise keelu (ne bis in idem) põhimõtet, mille kohaselt ei või sama rikkumise eest kaks korda karistada. Lisaks tuleb määratleda ameti ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja rollid käesoleva määruse järgimise kontrollimisel ja järelevalves, samuti ameti ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja omavahelise ning liikmesriikide asutustega tehtava koostöö mehhanismid.

(32)

Selleks et suurendada kodanike teadlikkust Euroopa tasandi poliitikast ning parandada Euroopa Parlamendi valimisprotsessi läbipaistvust, võivad Euroopa tasandi erakonnad Euroopa Parlamendi valimiste ajal teavitada kodanikke oma sidemetest enda liikmeks olevate riiklike erakondade ja kandidaatidega.

(33)

Läbipaistvuse huvides ning selleks, et tõhustada Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste kontrolli ja demokraatlikku vastutust, tuleks avaldada olulist avalikku huvi pakkuv teave, mis on eelkõige seotud erakondade ja poliitiliste sihtasutuste põhikirjade, liikmeskonna, raamatupidamise aastaaruannete, annetajate ja annetuste, toetuste ning Euroopa Liidu üldeelarvest saadud toetustega, samuti teave, mis on seotud ameti ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja otsustega, mis käsitlevad registreerimist, rahastamist ja karistusi. Regulatiivse raamistiku loomine kõnealuse teabe avaliku kättesaadavuse tagamiseks on kõige tõhusam viis, kuidas edendada poliitiliste jõudude võrdseid tingimusi ja ausat konkurentsi ning toetada avatud, läbipaistvat ja demokraatlikku õigusloome- ning valimisprotsessi, tugevdades seeläbi kodanike ja valijate usaldust Euroopa esindusdemokraatia vastu ning tõkestades üldisemas plaanis korruptsiooni ja võimu kuritarvitamist.

(34)

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei peaks füüsiliste isikute isikuandmete avalikustamise kohustust kohaldama annetuste suhtes, mis on annetaja kohta 1 500 eurot aastas või väiksemad. Veelgi enam, niisugust kohustust ei peaks kohaldama annetuste puhul, mille aastane väärtus on üle 1 500 euro ja kuni 3 000 eurot, välja arvatud juhul, kui annetaja on andnud avalikustamiseks eelnevalt oma kirjaliku nõusoleku. Nimetatud piirmääradega tagatakse ühelt poolt isikuandmete kaitse põhiõiguse ning teiselt poolt Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste rahastamise läbipaistvusega seotud õigustatud avaliku huvi nõuetekohane tasakaal, nagu on väljendatud rahvusvahelistes soovitustes vältida korruptsiooni erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamisel. Selliste annetuste avalikustamine, mis ületavad aastas 3 000 eurot annetaja kohta, peaks võimaldama üldsuse tõhusat järelevalvet ja kontrolli annetajate ja Euroopa tasandi erakondade vahel valitsevate suhete üle. Samuti kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega tuleks teave annetuste kohta avaldada kord aastas, välja arvatud Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal ja annetuste puhul, mis ületavad 12 000 eurot annetaja kohta, mille korral peaks avaldamine toimuma viivitamata.

(35)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti selle artiklites 7 ja 8 tunnustatud põhimõtet, mille kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema eraelu, ja õigus oma isikuandmete kaitsele, ning käesolevat määrust tuleb rakendada kõnealuseid õigusi ja põhimõtteid täiel määral järgides.

(36)

Käesoleva määruse kohaldamisel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes ameti, Euroopa Parlamendi ja sõltumatute väljapaistvate isikute komitee poolt, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (8).

(37)

Käesoleva määruse kohaldamisel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (9).

(38)

Õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada, et amet, Euroopa Parlament, Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamisega seotud aspektide kontrollimise eest vastutavad liikmesriikide pädevad ametiasutused ning muud käesolevas määruses osutatud või sätestatud asjaomased kolmandad isikud on vastutavad töötlejad määruse (EÜ) nr 45/2001 või direktiivi 95/46/EÜ tähenduses. Samuti on oluline kindlaks määrata maksimaalne periood, mille vältel on kogutud isikuandmete säilitamine Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise ning Euroopa tasandi erakondade liikmesuse seaduslikkuse, korrektsuse ja läbipaistvuse tagamiseks lubatud. Vastutavate töötlejatena peavad amet, Euroopa Parlament, Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, liikmesriikide pädevad ametiasutused ning asjaomased kolmandad isikud võtma kõik asjakohased meetmed, et täita määruse (EÜ) nr 45/2001 ja direktiiviga 95/46/EÜ kehtestatud kohustused, mis on seotud eelkõige töötlemise seaduslikkuse ja turvalisuse, teabe esitamise ja andmesubjektide õigusega saada juurdepääs oma isikuandmetele ning taotleda oma isikuandmete parandamist ja kustutamist.

(39)

Käesoleva määruse kohaldamisel toimuva andmete töötlemise suhtes kohaldatakse direktiivi 95/46/EÜ III peatükki õiguskaitsevahendite, vastutuse ja sanktsioonide kohta. Liikmesriikide pädevad ametiasutused või asjaomased kolmandad isikud peaksid vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele vastutama igasuguse kahju eest, mida nad põhjustavad. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid tagama, et liikmesriikide pädevate ametiasutuste või asjaomaste kolmandate isikute suhtes kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise eest asjakohaseid karistusi.

(40)

Euroopa Parlamendi poolt Euroopa tasandi erakondadele pakutav tehniline tugi peaks lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest, seda tuleks osutada arve ja makse alusel ning selle kohta tuleks esitada korrapäraselt avalikke aruandeid.

(41)

Käesoleva määruse kohaldamist käsitlev oluline teave tuleks avalikkusele sihtotstarbelisel veebisaidil kättesaadavaks teha.

(42)

Euroopa Liidu Kohtu teostatav kohtulik kontroll aitab tagada käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise. Kehtestada tuleks ka sätted, mis annavad Euroopa tasandi erakondadele või Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele võimaluse esitada oma seisukoht ja võtta parandusmeetmeid enne seda, kui neile karistus määratakse.

(43)

Liikmesriigid peaksid tagama käesoleva määruse tõhusat kohaldamist soodustavate riigisiseste õigusnormide olemasolu.

(44)

Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega, et võtta vastu sätted käesoleva määruse sujuvaks ja tõhusaks kohaldamiseks. Seetõttu tuleks ette näha üleminekuperiood käesoleva määruse jõustumise ja selle kohaldamise vahel.

(45)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ja ta esitas oma arvamuse (10).

(46)

Arvestades vajadust teha liidu tasandi erakondade ja liidu tasandi poliitiliste sihtasutuste suhtes kehtivatesse eeskirjadesse ja menetlustesse märkimisväärseid muudatusi ja täiendusi, tuleks määrus (EÜ) nr 2004/2003 kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse tingimused, millega reguleeritakse Euroopa tasandil tegutsevate erakondade („Euroopa tasandi erakonnad”) ja Euroopa tasandil tegutsevate poliitiliste sihtasutuste („Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused”) põhikirja ja rahastamist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „erakond”– kodanike ühendus:

mis taotleb poliitilisi eesmärke ja

mida tunnustatakse vähemalt ühe liikmesriigi õiguskorras või mis on moodustatud sellega kooskõlas;

2)   „poliitiline liit”– struktureeritud koostöö erakondade ja/või kodanike vahel;

3)   „Euroopa tasandi erakond”– poliitiline liit, mis taotleb poliitilisi eesmärke ning on registreeritud artikliga 6 loodud Euroopa tasandi erakondade ja sihtasutuste ametis vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele;

4)   „Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus”– üksus, mis on formaalselt seotud teatava Euroopa tasandi erakonnaga ja registreeritud ametis vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele ning mis oma tegevusega liidu eesmärkide ja põhiväärtuste raames toetab ja täiendab Euroopa tasandi erakonna eesmärke, täites ühte või enamat järgmistest ülesannetest:

a)

Euroopa tasandi poliitikat ja Euroopa integratsiooniprotsessi käsitleva diskussiooni jälgimine, analüüsimine ja selles osalemine;

b)

Euroopa poliitikaga seotud tegevuse arendamine, näiteks nimetatud küsimusi käsitlevate ning peamisi sidusrühmi, sealhulgas noorteorganisatsioone ja teisi kodanikuühiskonna esindajaid hõlmavate seminaride, koolituskursuste, konverentside ja uuringute korraldamine ja toetamine;

c)

koostöö arendamine demokraatia edendamiseks, muuhulgas kolmandates riikides;

d)

Euroopa tasandi koostööraamistiku pakkumine liikmesriikide poliitilistele sihtasutustele, akadeemilistele ringkondadele ja teistele asjaomastele osalejatele;

5)   „piirkondlik parlament” või „piirkondlik assamblee”– organ, mille liikmetel on kas piirkondlike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees;

6)   „rahastamine Euroopa Liidu üldeelarvest”– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (11) („finantsmäärus”) esimese osa VI jaotise alusel antud toetus või teise osa VIII jaotise alusel antud rahaline toetus;

7)   „annetus”– rahaline või mitterahaline toetus, kaupade tarnimine, teenuste (sh laenud) osutamine või tööde teostamine turuväärtusest madalama hinna eest ja/või mis tahes muu tehing, mis toob asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele majanduslikku kasu, välja arvatud liikmete makstavad toetused ning tavapärane poliitiline tegevus, mida üksikisikud teevad vabatahtlikult;

8)   „liikmete makstav toetus”– sularahamakse, sh liikmemaksud või mitterahalised toetused või kaupade tarnimine, teenuste (sh laenud) osutamine või tööde teostamine turuväärtusest madalama hinna eest ja/või mis tahes muu tehing, mis toob asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele majanduslikku kasu, juhul kui asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või asjaomasele Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele tarnib kaupu, osutab teenuseid või teostab töid üks selle liikmetest, välja arvatud tavapärane poliitiline tegevus, mida üksikliikmed teevad vabatahtlikult;

9)   „aastaeelarve”– artiklite 20 ja 27 tähenduses asjaomasel aastal kantud kulude kogusumma, mis kajastub asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse raamatupidamise aastaaruandes;

10)   „riiklik kontaktpunkt”– üks sidepidamise punkt, mille ülesanne on tegeleda küsimustega, mis käsitlevad finantsmääruse artiklis 108 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (12) artiklis 144 osutatud menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid hõlmavat keskandmebaasi, või muu isik või isikud, kelle liikmesriikide asjaomased asutused on ametisse nimetanud spetsiaalselt konkreetselt selleks, et vahetada teavet käesoleva määruse kohaldamise kohta;

11)   „asukoht”– koht, kus asuvad Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse juhtorganid;

12)   „üheaegsed süüteod”– ühe ja sama õigusvastase teo raames toimepandud kaks või enam süütegu;

13)   „korduv süütegu”– süütegu, mis on toime pandud viie aasta jooksul pärast selle toimepanijale sama liiki süüteo eest karistuse määramisest.

II   PEATÜKK

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE PÕHIKIRI

Artikkel 3

Registreerimistingimused

1.   Poliitiline liit võib taotleda registreerimist Euroopa tasandi erakonnana, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

selle asukoht peab olema liikmesriigis, mis on märgitud selle põhikirjas;

b)

see või selle liikmed peavad asuma vähemalt veerandis liikmesriikides või olema seal esindatud Euroopa Parlamendi, riikide parlamentide, piirkondlike parlamentide või piirkondlike assambleede liikmetega või

see või selle liikmeserakonnad peavad olema saavutanud viimastel Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt veerandis liikmesriikidest vähemalt kolm protsenti igas selles liikmesriigis antud häältest;

c)

see peab eelkõige oma programmis ja tegevuses järgima ELi lepingu artiklis 2 esitatud liidu põhiväärtusi, milleks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;

d)

see või selle liikmed peavad olema osalenud Euroopa Parlamendi valimistel või olema avalikult väljendanud kavatsust osaleda järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel ja

e)

see ei tohi olla kasumit taotlev.

2.   Taotluse esitaja võib taotleda registreerimist Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

see peab olema seotud käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja menetluste kohaselt registreeritud Euroopa tasandi erakonnaga;

b)

selle asukoht peab olema liikmesriigis, mis on märgitud selle põhikirjas;

c)

see peab eelkõige oma programmis ja tegevuses järgima ELi lepingu artiklis 2 esitatud liidu põhiväärtusi, milleks on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine;

d)

selle eesmärgid peavad täiendama selle Euroopa tasandi erakonna eesmärke, millega ta on ametlikult seotud;

e)

selle juhtorgani liikmed peavad esindama vähemalt veerandit liikmesriike ja

f)

see ei tohi olla kasumit taotlev.

3.   Euroopa tasandi erakonnal võib olla ainult üks temaga ametlikult seotud Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus. Iga Euroopa tasandi erakond ja temaga seotud Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus tagab, et nende igapäevast juhtimist, juhtimisstruktuure ja raamatupidamist hoitakse eraldi.

Artikkel 4

Euroopa tasandi erakondade juhtimine

1.   Euroopa tasandi erakonna põhikiri peab vastama kohalduvale asukohaliikmesriigi õigusele ja hõlmama sätteid, mis käsitlevad vähemalt järgmist:

a)

erakonna nimi ja logo, mis peab olema selgelt eristatav juba olemasolevatest Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi sihtasutuste nimedest ja logodest;

b)

erakonna asukoha aadress;

c)

poliitiline programm, milles esitatakse erakonna põhimõtted ja eesmärgid;

d)

artikli 3 lõike 1 punktile e vastav kinnitus, et erakond ei ole kasumit taotlev;

e)

asjakohasel juhul erakonnaga seotud poliitilise sihtasutuse nimi ning nendevaheliste ametlike suhete kirjeldus;

f)

erakonna haldus- ja finantsstruktuur ja -menetlused, millega täpsustatakse eelkõige haldus- ja finantsalase ning seadusliku esindamise volitustega organid ja üksused, ning raamatupidamise aastaaruannete koostamise, kinnitamise ja kontrollimise eeskirjad, ja

g)

sisemenetlus, mida tuleb järgida juhul, kui see lõpetab vabatahtlikult oma tegevuse Euroopa tasandi erakonnana.

2.   Euroopa tasandi erakonna põhikiri hõlmab erakonna sisekorralduse sätteid, mis käsitlevad vähemalt järgmist:

a)

erakonna liikmete vastuvõtmise, väljaastumise ning väljaheitmise kord koos põhikirjale lisatud liikmeserakondade nimekirjaga;

b)

igat tüüpi liikmesusega seotud õigused ja kohustused ning asjaomased hääletamisõigused;

c)

erakonna juhtorganite volitused, ülesanded ja koosseis, iga juhtorgani puhul täpsustatakse kandidaatide valiku kriteeriumid ning kandidaatide ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused;

d)

erakonnasisesed otsustusprotsessid, eelkõige hääletusmenetlused ja kvooruminõuded;

e)

lähenemisviis läbipaistvusele, eelkõige seos raamatupidamise, arvete ja annetuste, privaatsuse ning isikuandmete kaitsega, ja

f)

põhikirja muutmise sisemenetlus.

3.   Asukohaliikmesriik võib kehtestada põhikirjadele täiendavaid nõudeid tingimusel, et need täiendavad nõuded ei ole vastuolus käesoleva määrusega.

Artikkel 5

Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste juhtimine

1.   Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse põhikiri peab vastama kohalduvale asukohaliikmesriigi õigusele ja hõlmama sätteid, mis käsitlevad vähemalt järgmist:

a)

sihtasutuse nimi ja logo, mis peab olema selgelt eristatav juba olemasolevatest Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste nimedest ja logodest;

b)

sihtasutuse asukoha aadress;

c)

sihtasutuse põhimõtete ja eesmärkide kirjeldus, mis peavad olema kooskõlas artikli 2 punktis 4 loetletud ülesannetega;

d)

artikli 3 lõike 2 punkti f kohane kinnitus, et sihtasutus ei ole kasumit taotlev;

e)

selle Euroopa tasandi erakonna nimi, millega sihtasutus seotud on, ning nendevaheliste ametlike suhete kirjeldus;

f)

sihtasutuse organite loetelu, milles täpsustatakse nende volitused, ülesanded ning koosseis, sealhulgas selliste organite liikmete ja juhtide ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused;

g)

sihtasutuse haldus- ja finantsstruktuur ja -menetlused, millega täpsustatakse eelkõige haldus- ja finantsalase ning seadusliku esindamise volitustega organid ja üksused, ning raamatupidamise aastaaruannete koostamise, kinnitamise ja kontrollimise eeskirjad;

h)

sihtasutuse põhikirja muutmise sisemenetlus ja

i)

sisemenetlus, mida tuleb järgida juhul, kui Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus lõpetab vabatahtlikult oma tegevuse.

2.   Asukohaliikmesriik võib kehtestada põhikirjale täiendavaid nõudeid tingimusel, et need täiendavad nõuded ei ole vastuolus käesoleva määrusega.

Artikkel 6

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste amet

1.   Käesolevaga asutatakse Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste amet („amet”) Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimiseks, kontrollimiseks ja neile kooskõlas käesoleva määrusega karistuste määramiseks.

2.   Amet on juriidiline isik. Amet tegutseb sõltumatult ning järgib oma ülesannete täitmisel täiel määral käesolevat määrust.

Amet võtab vastu otsused Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registreerimise ja registrist kustutamise kohta kooskõlas käesolevas määruses sätestatud menetluste ja tingimustega. Lisaks kontrollib amet korrapäraselt, kas registreeritud Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused täidavad artiklis 3 sätestatud registreerimistingimusi ning kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktidega a ja b, d–f ning artikli 5 lõike 1 punktidega a–e ja g esitatud sätteid juhtimise kohta.

Oma otsustes võtab amet täiel määral arvesse ühinemisvabaduse põhiõigust ja vajadust tagada Euroopas erakondade mitmekesisus.

Ametit esindab direktor, kes teeb ameti nimel kõik otsused.

3.   Ameti direktori nimetavad pikendamise võimaluseta viieks aastaks ametisse Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon (edaspidi koos „ametisse nimetav asutus”) ühisel kokkuleppel nende kolme institutsiooni peasekretäridest koosneva valikukomisjoni ettepanekute alusel pärast avaliku kandideerimismenetluse läbiviimist.

Ameti direktori valikul võetakse aluseks tema isikuomadused ja kutseoskused. Ameti direktor ei ole Euroopa Parlamendi liige, ei ole üheski valitud ametis ega ole Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse praegune või endine töötaja. Valitud direktoril ei tohi olla huvide konflikti ameti direktorina tegutsemise ning teiste ametikohustuste vahel, eelkõige käesoleva määruse sätete kohaldamisel.

Ametist tagasiastumise, pensionile jäämise, ametist vabastamise või surma tõttu vabanenud ametikoht täidetakse sama menetluse kohaselt.

Tavapärase ametiaja lõppemise või vabatahtliku ametist tagasiastumise korral jätkab direktor oma ülesannete täitmist seni, kuni ametisse on asunud uus direktor.

Juhul kui ameti direktor ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele, võib ta ametist vabastada esimeses lõigus osutatud kolmest institutsioonist vähemalt kahe institutsiooni ühisel kokkuleppel ning esimeses lõigus osutatud valikukomisjoni algatusel või kolmest institutsioonist ühe institutsiooni taotlusel koostatud aruande alusel.

Ameti direktor täidab oma ülesandeid sõltumatult. Ameti nimel tegutsedes ei taotle direktor ega võta vastu juhiseid üheltki institutsioonilt või valitsuselt ega üheltki teiselt organilt, üksuselt või asutuselt. Ameti direktor hoidub mis tahes tegevusest, mis on vastuolus tema tööülesannetega.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon täidavad direktori suhtes ühiselt ametisse nimetavale asutusele Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (ja liidu muude teenistujate teenistustingimused), mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (13), alusel antud volitusi. Ilma et see piiraks ametisse nimetamise ja ametist vabastamise otsuste kohaldamist, võivad kolm institutsiooni leppida kokku, et ametisse nimetavale asutusele antud mõningaid või kõiki ülejäänud volitusi täidab üks nendest.

Ametisse nimetav asutus võib direktorile määrata teisi ülesandeid tingimusel, et sellised ülesanded sobivad tema töökoormusega, mis tuleneb ameti direktori kohustustest, ei tekita huvide konflikti ega sea ohtu direktori täielikku sõltumatust.

4.   Ameti füüsiline asukoht on Euroopa Parlament, kes annab ameti käsutusse vajalikud ruumid ja tugiteenused.

5.   Ameti direktorit abistavad liidu ühe või mitme institutsiooni töötajad. Ameti heaks töötamisel alluvad nimetatud töötajad üksnes ameti direktorile.

Töötajate valikuga ei tohi kaasneda huvide konflikti ameti tööülesannete ja töötajate mis tahes muude ametlike ülesannete vahel ning töötajad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis on vastuolus nende ülesannete olemusega.

6.   Amet sõlmib Euroopa Parlamendi ja asjakohasel juhul teiste institutsioonidega mis tahes haldusküsimustes kokkuleppeid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks, iseäranis kokkuleppeid vastavalt lõigetele 4, 5 ja 8 tema käsutusse antavate töötajate ning osutatavate teenuste ja tugiteenuste kohta.

7.   Assigneeringud ameti kulude katmiseks eraldatakse eraldi jaotisest Euroopa Liidu üldeelarve Euroopa Parlamendi jaos. Assigneeringud on piisavad, et tagada ameti täielik ja sõltumatu toimimine. Direktor esitab Euroopa Parlamendile ameti esialgse eelarvekava, mis avalikustatakse. Euroopa Parlament delegeerib nimetatud assigneeringutega seotud eelarvevahendite käsutaja ülesanded ameti direktorile.

8.   Ameti suhtes kohaldatakse nõukogu määrust nr 1 (14).

Ameti ja registri toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

9.   Amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja jagavad kogu teavet, mis on vajalik nende vastavate ülesannete täitmiseks käesoleva määruse alusel.

10.   Direktor esitab igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande ameti tegevuse kohta.

11.   Euroopa Liidu Kohus kontrollib ameti otsuste õiguspärasust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 263 ning tal on kohtualluvus vaidlustes, mis on seotud ameti tekitatud kahju hüvitamisega kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 268 ja 340. Juhul kui amet ei tee käesolevas määruses ette nähtud juhul otsust, võib Euroopa Liidu Kohtule esitada tegevusetuse hagi kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 265.

Artikkel 7

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi sihtasutuste register

1.   Amet loob Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste registri ning haldab seda. Registrisse kantud andmed on artikli 32 kohaselt kättesaadavad internetis.

2.   Selleks et tagada registri sujuv toimimine, antakse komisjonile õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 36 ja käesoleva määruse asjakohaste sätete reguleerimisalas järgmise kohta:

a)

ameti valduses olev teave ja tõendavad dokumendid, mille puhul register on pädev andmehoidla ja mis hõlmavad Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse põhikirju, kõiki muid registreerimise taotlemise käigus artikli 8 lõike 2 kohaselt esitatud dokumente, kõiki asukohaliikmesriigilt saadud dokumente, mis on osutatud artikli 15 lõikes 2, ning teave isikute kohta, kes on nende organite liikmed või kellel on artikli 4 lõike 1 punktis f ning artikli 5 lõike 1 punktis g osutatud haldus- ja finantsalase ning seadusliku esindamise volitused;

b)

käesoleva lõike punktis a osutatud registri materjalid, mille õiguspärasust register on pädev kinnitama, nagu amet on sätestanud vastavalt talle käesoleva määrusega ettenähtud pädevusele. Ametil puudub pädevus kontrollida, kuidas Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus täidab kohustust või nõuet, mille asukohaliikmesriik on kõnealusele erakonnale või sihtasutusele artiklite 4 ja 5 ning artikli 14 lõike 2 kohaselt kehtestanud ning mis lisanduvad käesolevas määruses sätestatud kohustustele ja nõuetele.

3.   Komisjon täpsustab rakendusaktidega registrile kohaldatava registreerimisnumbrite süsteemi üksikasju ja nende taotluse alusel kolmandatele isikutele väljastatavaid registri standardväljavõtteid, mis hõlmab kirjade ja dokumentide sisu. Nimetatud väljavõtted ei sisalda muid isikuandmeid peale teabe nende isikute kohta, kes on organite liikmed või kellel on artikli 4 lõike 1 punktis f ning artikli 5 lõike 1 punktis g osutatud haldus- ja finantsalase ning seadusliku esindamise volitused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 37 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Registreerimise taotlemine

1.   Registreerimiseks esitatakse ametile taotlus. Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena registreerimise taotluse saab esitada üksnes see Euroopa tasandi erakond, kellega taotluse esitaja on ametlikult seotud.

2.   Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid:

a)

dokumendid, mis tõendavad, et taotleja täidab artiklis 3 sätestatud tingimusi, sealhulgas standarddeklaratsioon käesoleva määruse lisas toodud vormis;

b)

erakonna või sihtasutuse põhikiri, mis sisaldab artiklites 4 ja 5 ettenähtud sätteid, sealhulgas asjakohaseid lisasid ning asjakohasel juhul artikli 15 lõikes 2 osutatud asukohaliikmesriigi kinnitust.

3.   Komisjonile antakse õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 36 ja käesoleva määruse asjakohaste sätete reguleerimisalas, et teha järgmist:

a)

täpsustada see täiendav teave või tõendavad dokumendid, mis tuleb esitada lisaks lõikes 2 osutatule ning mis on vajalikud selleks, et amet saaks täiel määral täita talle käesoleva määrusega ettenähtud ülesandeid seoses registri toimimisega;

b)

muuta lisas esitatud ametlikku standarddeklaratsiooni nende andmete puhul, mis taotleja esitab vajaduse korral selleks, et tagada, et teave allakirjutanu, tema volituste ning selle Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse kohta, keda ta on seoses deklaratsiooniga volitatud esindama, on piisav.

4.   Taotluse osana ametile esitatud dokumendid avalikustatakse viivitamata artiklis 32 osutatud veebisaidil.

Artikkel 9

Taotluse läbivaatamine ja ameti otsus

1.   Amet vaatab taotluse läbi, et teha kindlaks, kas taotleja täidab artiklis 3 sätestatud registreerimistingimusi ja kas põhikiri sisaldab artiklites 4 ja 5 ettenähtud sätteid.

2.   Amet võtab vastu otsuse taotleja registreerimise kohta, välja arvatud juhul, kui ta teeb kindlaks, et taotleja ei täida artiklis 3 sätestatud registreerimistingimusi või kui põhikiri ei sisalda artiklites 4 ja 5 ettenähtud sätteid.

Amet avalikustab otsuse taotleja registreerimise kohta ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saamisest või juhul, kui kohaldatakse artikli 15 lõikes 4 toodud menetlusi, nelja kuu jooksul registreerimistaotluse saamisest.

Juhul kui taotlus ei ole täielik, palub amet taotlejal viivitamata esitada vajaliku lisateabe. Teises lõigus esitatud tähtaega hakatakse arvestama üksnes sellest kuupäevast, mil ametile on laekunud täielik taotlus.

3.   Ametile piisab artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud standarddeklaratsioonist kinnitamaks, et taotleja täidab kas artikli 3 lõike 1 punktis c või artikli 3 lõike 2 punktis c täpsustatud tingimusi, olenevalt sellest, millist neist kohaldatakse.

4.   Ameti otsus taotleja registreerimise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas koos asjaomase erakonna või sihtasutuse põhikirjadega. Ameti otsus taotleja registreerimata jätmise kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas koos keeldumise üksikasjalike põhjendustega.

5.   Artikli 8 lõike 2 kohaselt registreerimistaotluse osana esitatud dokumentidesse või põhikirja tehtud mis tahes muudatustest tuleb teavitada ametit, kes ajakohastab registreerimist mutatis mutandis artikli 15 lõigetes 2 ja 4 esitatud menetluste kohaselt.

6.   Vastavalt artikli 4 lõikele 2 saadetakse ametile igal aastal Euroopa tasandi erakonna põhikirjale lisatud liikmeserakondade ajakohastatud loetelu. Ametit teavitatakse nelja nädala jooksul selliste muudatuste tegemisest, mille tagajärjel ei pruugi Euroopa tasandi erakond enam artikli 3 lõike 1 punktis b sätestatud tingimust täita.

Artikkel 10

Registreerimistingimuste ja -nõuete täitmise kontrollimine

1.   Ilma et see piiraks lõikes 3 sätestatud menetluse kohaldamist, kontrollib amet korrapäraselt, kas registreeritud Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused täidavad artiklis 3 sätestatud registreerimistingimusi ning artikli 4 lõike 1 punktides a ja b, d–f ning artikli 5 lõike 1 punktides a–e ja g esitatud sätteid juhtimise kohta.

2.   Juhul kui amet tuvastab, et peale artikli 3 lõike 1 punktis c ja artikli 3 lõike 2 punktis c esitatud tingimuste ei ole enam täidetud teatav registreerimistingimus või lõikes 1 osutatud säte juhtimise kohta, teavitab ta sellest asjaomast Euroopa tasandi erakonda või sihtasutust.

3.   Euroopa Parlament, nõukogu või komisjon võivad ametile esitada taotluse kontrollida, kas konkreetne Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus täidab artikli 3 lõike 1 punktis c ja artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud tingimusi. Sellistel ja artikli 16 lõike 3 punktis a osutatud juhtudel palub amet, et artikli 11 kohaselt asutatud sõltumatute väljapaistvate isikute komitee esitaks kõnealuses küsimuses arvamuse. Komitee esitab oma arvamuse kahe kuu jooksul.

Juhul kui amet saab teada asjaoludest, mis võivad tekitada kahtlusi, kas konkreetne Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus täidab artikli 3 lõike 1 punktis c ja artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud tingimusi, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni, et anda igaühele neist võimalus esitada taotlus viia läbi esimeses lõigus osutatud kontroll. Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, annavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kahe kuu jooksul kõnealuse teabe saamisest teada, kas nad kavatsevad nimetatud taotluse esitada.

Esimeses ja teises lõigus sätestatud menetlusi ei alustata Euroopa Parlamendi valimistele eelneva kahe kuu jooksul.

Komitee arvamuse alusel otsustab amet, kas asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus tuleks registrist kustutada. Amet peab oma otsust nõuetekohaselt põhjendama.

Amet võib registrist kustutamise otsuse, mis on ajendatud artikli 3 lõike 1 punktis c või artikli 3 lõike 2 punktis c esitatud tingimuste täitmata jätmisest, vastu võtta üksnes kõnealuste tingimuste ilmse ja tõsise rikkumise korral. Sellele kohaldatakse lõikes 4 sätestatud menetlust.

4.   Ameti otsus Euroopa tasandi erakond või sihtasutus artikli 3 lõike 1 punktis c või artikli 3 lõike 2 punktis c esitatud tingimuste ilmse ja tõsise rikkumise tõttu registrist kustutada edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Otsus jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei esita vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendile ja nõukogule otsusest teatamist või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist ametile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Juhul kui Euroopa Parlament ja nõukogu esitavad vastuväite, jääb Euroopa tasandi erakonna või sihtasutuse registreerimine jõusse.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad otsuse suhtes vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui tegu on artikli 3 lõike 1 punktis c ja artikli 3 lõike 2 punktis c esitatud registreerimistingimuse hindamisega.

Asjaomast Euroopa tasandi erakonda või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust teavitatakse sellest, et on esitatud vastuväide ameti otsusele see registrist kustutada.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seisukoha kooskõlas oma vastavate otsustamiseeskirjadega, mis on kehtestatud kooskõlas aluslepingutega. Iga vastuväidet põhjendatakse nõuetekohaselt ja see avalikustatakse.

5.   Ameti otsus, millega kustutatakse Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus registrist ning mille kohta ei esitatud lõikes 4 sätestatud menetluse kohast vastuväidet, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas koos registrist kustutamise üksikasjaliku põhjendusega ning otsus jõustub kolm kuud pärast selle kõnealust avaldamist.

6.   Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus kaotab automaatselt oma staatuse, kui Euroopa tasandi erakond, millega ta on seotud, eemaldatakse registrist.

Artikkel 11

Sõltumatute väljapaistvate isikute komitee

1.   Luuakse sõltumatute väljapaistvate isikute komitee. Komitee koosneb kuuest liikmest – Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon nimetavad igaüks kaks liiget. Komitee liikmete valikul võetakse aluseks isikuomadused ja kutseoskused. Komitee liige ei tohi olla Euroopa Parlamendi, nõukogu ega komisjoni liige, ta ei tohi olla valitaval ametikohal ning ta ei tohi olla Euroopa Liidu ametnik ega teenistuja ega mõne Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse praegune või endine töötaja.

Komitee liikmed on oma ülesannete täitmisel sõltumatud. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki institutsioonilt või valitsuselt ega üheltki teiselt organilt, asutuselt või ametilt ja hoiduvad igasugusest tegevusest, mis on kokkusobimatu nende ülesannete olemusega.

Komitee uus koosseis nimetatakse kuue kuu jooksul pärast Euroopa Parlamendi esimese istungjärgu lõppu pärast igakordseid Euroopa Parlamendi valimisi. Komitee liikmete volitusi ei saa pikendada.

2.   Komitee võtab vastu oma kodukorra. Komitee liikmed valivad vastavalt kodukorrale endi hulgast komitee esimehe. Euroopa Parlament tagab komitee sekretariaaditeenused ja rahastab komiteed. Komitee sekretariaat töötab üksnes komitee alluvuses.

3.   Ameti taotlusel esitab komitee arvamuse artikli 3 lõike 1 punktis c ja artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud Euroopa Liidu põhiväärtuste iga võimaliku ilmse ja tõsise rikkumise kohta konkreetse Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse poolt. Sellega seoses võib komitee ametilt, Euroopa Parlamendi teenistustelt, asjaomaselt Euroopa tasandi erakonnalt või Euroopa tasandi poliitiliselt sihtasutuselt, teistelt erakondadelt, poliitilistelt sihtasutustelt või teistelt sidusrühmadelt taotleda kõiki asjaomaseid dokumente ja tõendeid ning võib taotleda nende esindajate ärakuulamist.

Oma arvamustes võtab komitee täiel määral arvesse ühinemisvabadust kui ühte põhiõigust ja vajadust tagada Euroopas erakondade mitmekesisus.

Komitee arvamused avalikustatakse viivitamata.

III   PEATÜKK

EUROOPA TASANDI ERAKONDADE JA EUROOPA TASANDI POLIITILISTE SIHTASUTUSTE ÕIGUSLIK STAATUS

Artikkel 12

Juriidilise isiku staatus

Euroopa tasandi erakondadel ja Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel on Euroopa juriidilise isiku staatus.

Artikkel 13

Õiguslik tunnustamine ning õigus- ja teovõime

Euroopa tasandi erakondi ja Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi tunnustatakse õiguslikult ning neil on õigus- ja teovõime kõigis liikmesriikides.

Artikkel 14

Kohaldatav õigus

1.   Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust reguleeritakse käesoleva määrusega.

2.   Käesoleva määrusega reguleerimata juhtudel või kui küsimus on reguleeritud üksnes osaliselt, reguleeritakse määrusega hõlmamata osas Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust asukohaliikmesriigi õiguse kohaldatavate sätetega.

Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste tegevust teistes liikmesriikides reguleeritakse kõnealuste liikmesriikide asjaomase riigisisese õigusega.

3.   Käesoleva määrusega reguleerimata juhtudel või lõike 2 kohaselt kohaldatavate sätetega, või – juhul kui küsimusi reguleeritakse nendega üksnes osaliselt – juhinduvad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused küsimuste nendes aspektides, mida määruse ja nimetatud sätetega ei reguleerita, oma põhikirjade vastavatest sätetest.

Artikkel 15

Euroopa juriidilise isiku staatuse omandamine

1.   Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus saab Euroopa juriidilise isiku staatuse päeval, mil Euroopa Liidu Teatajas avaldatakse artikli 9 kohane ameti otsus erakonna või sihtasutuse registreerimise kohta.

2.   Juhul kui Euroopa tasandi erakonnana või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena registreerimise taotleja asukohaliikmesriik seda nõuab, lisatakse vastavalt artiklile 8 esitatud taotlusele asukohaliikmesriigi kinnitus, millega tõendatakse, et taotleja on järginud kõiki taotluse esitamise kohta kehtivaid riigisiseseid nõudeid ja et taotleja põhikiri vastab artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus osutatud kohaldatavale õigusele.

3.   Juhul kui taotlejal on juriidilise isiku staatus vastavalt liikmesriigi õigusele, käsitab see liikmesriik Euroopa juriidilise isiku staatuse omandamist üleminekuna riigi tasandi juriidilise isiku staatusest Euroopa juriidilise isiku kui selle õigusjärglase staatusse. Euroopa juriidilisel isikul säilivad täies ulatuses olemasolevad riigi tasandi juriidilise isiku õigused ja kohustused, endine riigi tasandi juriidiline isik lakkab aga sellisena olemast. Asjaomane liikmesriik ei kohalda niisuguse ülemineku korral ülemäära piiravaid tingimusi. Taotlejal säilib asukoht asjaomases liikmesriigis kuni artikli 9 kohase otsuse avaldamiseni.

4.   Kui liikmesriik, kus on taotleja asukoht, seda nõuab, määrab amet lõikes 1 osutatud avaldamise kuupäeva alles pärast selle liikmesriigiga konsulteerimist.

Artikkel 16

Euroopa juriidilise isiku staatuse äravõtmine

1.   Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus kaotab Euroopa juriidilise isiku staatuse, kui jõustub ameti Euroopa Liidu Teatajas avaldatud otsus erakonna või sihtasutuse registrist kustutamise kohta. Otsus jõustub kolm kuud pärast selle avaldamist, kui asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa poliitiline sihtasutus ise ei taotle lühemat tähtaega.

2.   Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus kustutatakse registrist ameti otsusega järgmistel juhtudel:

a)

artikli 10 lõigete 2–5 kohaselt vastuvõetud otsuse alusel;

b)

artikli 10 lõikes 6 osutatud asjaoludel;

c)

Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse taotlusel või

d)

käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud juhtudel.

3.   Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on ulatuslikult eiranud artikli 14 lõike 2 esimese lõigu kohaselt kohaldatavast riigisisesest õigusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi, võib selle erakonna või sihtasutuse asukohaliikmesriik esitada ametile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse erakonna või sihtasutuse registrist kustutamiseks, ning taotluses tuleb täpselt ja ammendavalt kirjeldada ebaseaduslikke toiminguid ja nimetada konkreetsed riigisisesed nõuded, mida ei ole täidetud. Sellistel juhtudel teeb amet järgmist:

a)

küsimuste puhul, mis on ainult või valdavalt seotud ELi lepingu artiklis 2 esitatud liidu põhiväärtuste järgimist mõjutavate asjaoludega, algatab ta vastavalt artikli 10 lõikele 3 kontrollimenetluse. Sealjuures kohaldatakse ka artikli 10 lõikeid 4, 5 ja 6;

b)

kõigi muude küsimuste puhul ja kui asjaomase liikmesriigi põhjendatud taotluses kinnitatakse, et kõik riigisisesed meetmed on ammendatud, teeb ta otsuse asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus registrist eemaldada.

Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on ulatuslikult eiranud artikli 14 lõike 2 teise lõigu kohaselt kohaldatavast riigisisesest õigusest tulenevaid asjakohaseid kohustusi ja kui küsimus seostub ainult või valdavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 loetletud liidu põhiväärtuste järgimist mõjutavate asjaoludega, võib asjaomane liikmesriik kooskõlas käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatuga esitada ametile taotluse. Amet menetleb seda vastavalt käesoleva lõike esimese lõigu punktile a.

Kõikidel juhtudel tegutseb amet põhjendamatu viivituseta. Amet teavitab asjaomast liikmesriiki ning asjaomast Euroopa tasandi erakonda või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust võetud meetmetest, mis tulenevad põhjendatud taotlusest see erakond või sihtasutus registrist kustutada.

4.   Amet määrab lõikes 1 osutatud otsuse avaldamise kuupäeva kindlaks pärast konsulteerimist selle liikmesriigiga, kus on asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse asukoht.

5.   Kui asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus omandab juriidilise isiku staatuse oma asukohaliikmesriigi õiguse kohaselt, käsitab see liikmesriik selle staatuse omandamist üleminekuna Euroopa juriidilise isiku staatusest riigi tasandi juriidilise isiku staatusse, mille puhul viimasel säilivad täielikult endise Euroopa juriidilise isiku õigused ja kohustused. Asjaomane liikmesriik ei kohalda niisuguse ülemineku korral ülemäära piiravaid tingimusi.

6.   Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei omanda juriidilise isiku staatust oma asukohaliikmesriigi õiguse kohaselt, lõpetatakse selle erakonna või sihtasutuse tegevus vastavalt selle liikmesriigi kohaldatavale õigusele. Asjaomane liikmesriik võib nõuda, et erakond või sihtasutus omandaks enne tegevuse lõpetamist riigi tasandi juriidilise isiku staatuse vastavalt lõikele 5.

7.   Kõikides lõigetes 5 ja 6 osutatud olukordades tagab asjaomane liikmesriik, et täielikult järgitaks artiklis 3 sätestatud kasumi taotlemisest loobumise tingimust. Amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja võivad asjaomase liikmesriigiga kokku leppida Euroopa juriidilise isiku staatuse äravõtmise korras, eelkõige selleks, et tagada liidu üldeelarvest saadud mis tahes rahaliste vahendite tagasimaksmine ja vastavalt artiklile 27 määratud kõigi rahaliste karistuste kandmine.

IV   PEATÜKK

RAHASTAMISSÄTTED

Artikkel 17

Rahastamistingimused

1.   Käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele vastavalt registreeritud Euroopa tasandi erakond, mis on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega ning mis ei ole mõnes finantsmääruse artikli 106 lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, võib taotleda rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest vastavalt Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja toetustaotluse esitamise kutses avaldatud tingimustele.

2.   Käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja menetlustele vastavalt registreeritud ja lõike 1 alusel rahastamist taotleda võiva Euroopa tasandi erakonnaga seotud Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus, mis ei ole mõnes finantsmääruse artikli 106 lõikes 1 osutatud menetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, võib taotleda rahastamist Euroopa Liidu üldeelarvest vastavalt Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja toetustaotluste esitamise kutses avaldatud tingimustele.

3.   Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamise taotlemise tingimustele vastavuse kindlaksmääramisel vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ja artikli 3 lõike 1 punktile b ning artikli 19 lõike 1 sätete kohaldamisel käsitatakse Euroopa Parlamendi liiget ainult ühe Euroopa tasandi erakonna liikmena, milleks on asjakohasel juhul erakond, millega on taotluste esitamise lõppkuupäeval seotud tema liikmesriigi või piirkonna erakond.

4.   Rahalised toetused Euroopa Liidu üldeelarvest ei ületa 85 % Euroopa tasandi erakonna eelarves kirjendatud iga-aastastest hüvitatavatest kuludest ning 85 % Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse kantud iga-aastastest rahastamiskõlblikest kuludest. Euroopa tasandi erakonnad võivad kasutada hüvitatavate kulude katmiseks eraldatud liidu vahendite kasutamata jäänud osi nende eraldamisele järgneva eelarveaasta jooksul. Nimetatud eelarveaasta lõpuks endiselt kasutamata jäänud summad nõutakse sisse vastavalt finantsmäärusele.

5.   Artiklites 21 ja 22 sätestatud ulatuses hõlmavad rahalise toetusega hüvitatavad kulud halduskulusid ning tehnilise abi, kohtumiste ja koosolekute, uurimistöö, piiriüleste ürituste, uuringute, teabe ja väljaannetega seotud kulusid, samuti kampaaniatega seotud kulusid.

Artikkel 18

Rahastamistaotlus

1.   Euroopa Liidu üldeelarvest rahaliste vahendite saamiseks peab artikli 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele vastav Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus esitama Euroopa Parlamendile pärast toetustaotluste esitamise kutse avaldamist taotluse.

2.   Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus peab taotluse esitamise ajal täitma artiklis 23 loetletud kohustusi, olema alates taotluse esitamisest kuni toetusega hõlmatud eelarveaasta või tegevuse lõpuni registris registreeritud ning tema suhtes ei tohi kehtida ükski artikli 27 lõikes 1 ning lõike 2 punktides a, v ja vi ettenähtud karistus.

3.   Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus lisab taotlusele oma iga-aastase tööprogrammi või tegevuskava.

4.   Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse kolme kuu jooksul pärast toetusetaotluste esitamise tähtpäeva ning annab loa vastavateks assigneeringuteks ja haldab neid vastavalt finantsmäärusele.

5.   Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus võib taotleda Euroopa Liidu üldeelarvest rahastamist ainult selle Euroopa tasandi erakonna kaudu, millega ta on seotud.

Artikkel 19

Rahaliste vahendite eraldamise kriteeriumid ja jaotamine

1.   Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele kättesaadavad assigneeringud, millest on antud toetusi vastavalt artiklile 18, jaotatakse igal aastal järgmiselt:

15 % jaotatakse võrdsetes osades toetust saavate Euroopa tasandi erakondade vahel;

85 % jaotatakse toetust saavate Euroopa tasandi erakondade vahel proportsionaalselt nende Euroopa Parlamenti valitud liikmete osaga.

Samasugust jaotust kasutatakse vahendite eraldamiseks Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele, võttes aluseks nende liikmelisuse Euroopa tasandi erakonnas.

2.   Lõikes 1 osutatud jaotuse aluseks on nende valitud Euroopa Parlamendi liikmete arv, kes on taotleva Euroopa tasandi erakonna liikmed rahastamistaotluste esitamise viimasel päeval, võttes arvesse artikli 17 lõiget 3.

Pärast seda kuupäeva liikmete arvus tehtavad muudatused ei mõjuta Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste osa rahastamises. See ei mõjuta artikli 17 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt Euroopa tasandi erakond peab olema Euroopa Parlamendis esindatud vähemalt ühe liikmega.

Artikkel 20

Annetused ja toetused

1.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused võivad füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt võtta aastas annetaja kohta vastu annetusi kuni 18 000 euro väärtuses.

2.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused avaldavad artikli 23 kohaselt raamatupidamise aastaaruannete esitamise ajal kõigi annetajate ning nende annetuste nimekirja, märkides ära üksikannetuste laadi ja väärtuse. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka Euroopa tasandi erakondade liikmeserakondadelt ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste liikmesorganisatsioonidelt saadavate toetuste suhtes.

Füüsiliste isikute annetuste puhul, mille väärtus on üle 1 500 euro ja kuni 3 000 eurot, märgib asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus, kas annetaja on vastavalt artikli 32 lõike 1 punktile e andnud eelneva nõusoleku andmete avaldamiseks.

3.   Annetustest, mis Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused on saanud kuue kuu jooksul enne Euroopa Parlamendi valimisi, teavitatakse ametit igal nädalal kirjalikult ja vastavalt lõikele 2.

4.   Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste vastu võetud üksikannetustest, mille väärtus ületab 12 000 eurot, teavitatakse ametit viivitamata kirjalikult ja vastavalt lõikele 2.

5.   Euroopa tasandi erakond ja Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei tohi vastu võtta mitte ühtegi järgmistest annetustest ega toetustest:

a)

anonüümsed annetused ja toetused;

b)

annetused Euroopa Parlamendi fraktsioonide eelarvetest;

c)

annetused mis tahes liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutuselt või ettevõtjalt, kelle suhtes kõnealused ametiasutused võivad otseselt või kaudselt omada valitsevat mõju omandiõiguse, finantsosaluse või ettevõtja suhtes kehtivate eeskirjade alusel, või

d)

annetused kolmandas riigis asuvatelt eraõiguslikelt isikutelt või kolmanda riigi üksikisikutelt, kellel ei ole hääleõigust Euroopa Parlamendi valimistel.

6.   Mis tahes käesoleva määrusega keelatud annetus tuleb 30 päeva jooksul pärast kuupäeva, kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on selle vastu võtnud:

a)

tagastada annetajale või isikule, kes tegutseb annetaja nimel, või

b)

kui tagastamine ei ole võimalik, tuleb sellest teavitada ametit ja Euroopa Parlamenti. Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja koostab sissenõudekorralduse ning kinnitab sissenõudmise vastavalt finantsmääruse artiklites 78 ja 79 kehtestatud sätetele. Kõnealused vahendid lisatakse üldtuluna Euroopa Parlamenti käsitlevasse Euroopa Liidu üldeelarve ossa.

7.   Euroopa tasandi erakonna liikmete toetused on lubatud. Selliste toetuste väärtus ei tohi ületada 40 % kõnealuse Euroopa tasandi erakonna aastaeelarvest.

8.   Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse liikmete ning sihtasutusega seotud Euroopa tasandi erakonna toetused sihtasutusele on lubatud. Selliste toetuste väärtus ei või ületada 40 % kõnealuse Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse aastaeelarvest ja need ei tohi pärineda rahalistest vahenditest, mille Euroopa tasandi erakond on saanud käesoleva määruse alusel Euroopa Liidu üldeelarvest.

Tõendamiskohustus on asjaomasel Euroopa tasandi erakonnal, kes märgib selgelt oma raamatupidamises nende vahendite päritolu, mida kasutati temaga seotud Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse toetamiseks.

9.   Ilma et see piiraks lõigete 7 ja 8 kohaldamist, võivad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused vastu võtta oma liikmeskonda kuuluvate kodanike toetusi, mille väärtus on kuni 18 000 eurot aastas ühe liikme kohta, kui asjaomane liige maksab seda toetust enda nimel.

Esimeses lõigus nimetatud piirmäära ei kohaldata, kui asjaomane liige on ka Euroopa Parlamendi, riigi parlamendi, piirkondliku parlamendi või piirkondliku assamblee liige.

10.   Toetused, mis ei ole käesoleva määrusega lubatud, tagastatakse vastavalt lõikele 6.

Artikkel 21

Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniate rahastamine

1.   Käesoleva lõike teise lõigu kohaselt võib Euroopa Liidu üldeelarvest või muudest allikatest saadud vahenditega rahastada Euroopa tasandi erakondade korraldatud Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniaid; kõnealused erakonnad või nende erakondade liikmed osalevad nimetatud valimistel vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile d.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi liikmete valimist otsestel ja üldistel valimistel käsitleva akti (15) artikliga 8 reguleerib ja vajadusel piirab Euroopa Parlamendi valimistel osalevate erakondade, kandidaatide ja kolmandate isikute valimiskulude rahastamist ning nende osalemist Euroopa Parlamendi valimistel iga liikmesriik oma riigisiseste õigusaktidega.

2.   Lõikes 1 osutatud kampaaniatega kaasnevad kulud peavad Euroopa tasandi erakondade raamatupidamise aastaaruannetes olema selgelt tuvastatavad.

Artikkel 22

Rahastamiskeeld

1.   Olenemata artikli 21 lõikest 1 ei kasutata Euroopa tasandi erakondadele Euroopa Liidu üldeelarvest või muudest allikatest eraldatavaid rahalisi vahendeid muude erakondade, eelkõige liikmesriikide erakondade või kandidaatide otseseks või kaudseks rahastamiseks. Nendele riikide erakondadele ja kandidaatidele kohaldatakse endiselt riigisiseseid eeskirju.

2.   Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele Euroopa Liidu üldeelarvest või muudest allikatest eraldatavaid rahalisi vahendeid ei kasutata muuks otstarbeks kui artikli 2 punktis 4 nimetatud ülesannete rahastamiseks ning põhikirjas vastavalt artiklile 5 seatud eesmärkidega otseselt seotud kulude katmiseks. Iseäranis ei kasutata selliseid rahalisi vahendeid valimiste, erakondade või kandidaatide või teiste sihtasutuste otseseks või kaudseks rahastamiseks.

3.   Euroopa tasandi erakondadele ja Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele Euroopa Liidu üldeelarvest või muudest allikatest eraldatavaid rahalisi vahendeid ei kasutata referendumikampaaniate rahastamiseks.

V   PEATÜKK

KONTROLL JA KARISTUSED

Artikkel 23

Raamatupidamise, aruandluse ja auditiga seotud kohustused

1.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitavad hiljemalt kuue kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu ametile ning koopiana Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutajale ja oma asukohaliikmesriigi pädevale riiklikule kontaktpunktile järgmised dokumendid:

a)

raamatupidamise aastaaruande koos märkustega, mis sisaldab tulusid ja kulusid, ning eelarveaasta alguse ja lõpu vara ja kohustused vastavalt asukohaliikmesriigis kohaldatavale õigusele, ning raamatupidamise aastaaruande, mis põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (16) artiklis 2 määratletud rahvusvahelistel raamatupidamisstandarditel;

b)

sõltumatu asutuse või eksperdi teostatud välisauditi aruande raamatupidamise aastaaruande kohta, mis käsitleb nii kõnealuse raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust kui ka tulude ja kulude seaduslikkust ja korrektsust;

c)

vastavalt artikli 20 lõigetele 2, 3 ja 4 teatatud annetajate ja toetajate ning nende annetuste või toetuste loetelu.

2.   Kui kulutusi teevad Euroopa tasandi erakonnad koos liikmesriikide erakondadega või Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused koos liikmesriikide poliitiliste sihtasutustega ja koos muude organisatsioonidega, lisatakse tõendid Euroopa tasandi erakondade või Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste otse või kolmandate isikute kaudu kantud kulude kohta lõikes 1 osutatud raamatupidamise aastaaruannetesse.

3.   Lõike 1 punktis b nimetatud sõltumatud välisasutused või -eksperdid valib välja, annab neile volitused ja maksab tasu Euroopa Parlament. Neile antakse asjakohased volitused raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks vastavalt oma asukoha- või asutamiskoha liikmesriigis kohaldatavale õigusele.

4.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitavad sõltumatutele asutustele või ekspertidele kogu teabe, mida need oma auditi tarbeks nõuavad.

5.   Sõltumatud asutused või eksperdid teavitavad ametit ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutajat igast kahtlustatavast ebaseaduslikust tegevusest ja pettusest või korruptsioonist, mis võib kahjustada liidu finantshuve. Amet ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja teavitavad sellest asjaomaseid riiklikke kontaktpunkte.

Artikkel 24

Kontrolli üldeeskirjad

1.   Seda, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused järgivad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, kontrollivad omavahelises koostöös amet, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ja pädevad liikmesriigid.

2.   Amet kontrollib, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused järgivad käesoleva määruse kohaseid kohustusi, eelkõige seoses artikliga 3, artikli 4 lõike 1 punktidega a ja b ning d–f, artikli 5 lõike 1 punktidega a–e ja g, artikli 9 lõigetega 5 ja 6 ning artiklitega 20, 21 ja 22.

Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja kontrollib, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused järgivad liidupoolse rahastamisega seotud kohustusi, mis tulenevad käesolevast määrusest ja on kooskõlas finantsmäärusega. Sellist kontrolli teostades rakendab Euroopa Parlament vajalikke meetmeid liidu finantshuve kahjustava pettuse ärahoidmise ja selle vastu võitlemise vallas.

3.   Lõikes 2 osutatud ameti ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja kontroll ei laiene sellele, kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused järgivad kohustusi, mis tulenevad artiklis 14 osutatud kohaldatavast riigisisesest õigusest.

4.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitavad ameti, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja, kontrollikoja, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) või liikmesriikide nõudmisel kogu teabe, mis on vajalik kontrollide läbiviimiseks, mille eest nimetatud on käesoleva määruse kohaselt vastutavad.

Artikli 20 järgimise kontrolli tarbeks esitavad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused ametile viimase nõudmisel teabe üksikliikmetelt saadud toetuste ja nende liikmete isiku kohta. Peale selle võib amet vajaduse korral Euroopa tasandi erakondadelt nõuda, et need esitaksid valimistel mandaadi saanud liikmete allkirjastatud kinnitused, et kontrollida artikli 3 lõike 1 punkti b esimeses lõigus sätestatud tingimuse täitmist.

Artikkel 25

Rakendamine ja liidupoolse rahastamise kontroll

1.   Assigneeringud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks määratakse kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse käigus ja neid kasutatakse kooskõlas käesoleva määruse ja finantsmäärusega.

Toetuste andmise tingimused sätestab Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja toetusetaotluste esitamise kutses.

2.   Euroopa Liidu üldeelarvest saadud rahalisi vahendeid ja nende kasutamist kontrollitakse kooskõlas finantsmäärusega.

Kontrolli teostatakse ka iga-aastase sõltumatu välisauditi kinnitamise teel, nagu on ette nähtud artikli 23 lõikega 1.

3.   Kontrollikoda teostab oma kontrollivolitusi vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 287.

4.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, mida rahastatakse käesoleva määruse alusel, esitavad kontrollikojale viimase nõudmisel kõik dokumendid või teabe, mida kontrollikoda vajab oma ülesande täitmiseks.

5.   Toetust käsitlevas otsuses või kokkuleppes sätestatakse sõnaselgelt, et Euroopa Parlament ja kontrollikoda auditeerivad Euroopa Liidu üldeelarvest toetuse saanud Euroopa tasandi erakonda või Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust dokumentide alusel ja kohapeal.

6.   Kontrollikoda ja Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja või mõni teine Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja volitatud väline asutus võib viia läbi vajalikud kontrollid kohapeal, et kontrollida kulude seaduslikkust ning toetust käsitleva otsuse või kokkuleppe sätete korrektset rakendamist ning Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste puhul tööprogrammi või meetme korrektset rakendamist. Kõnealune Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus esitab kõik selle ülesande täitmiseks vajalikud dokumendid või teabe.

7.   OLAF võib teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (17) ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (18) kehtestatud sätetele ja menetlustele eesmärgiga teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve seoses käesoleva määruse alusel antud toetustega. Asjakohasel juhul võib Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja võtta tulemuste põhjal vastu otsuse makstud summade tagasinõudmise kohta.

Artikkel 26

Tehniline tugi

Euroopa Parlamendi igasugune tehniline tugi Euroopa tasandi erakondadele rajaneb võrdse kohtlemise põhimõttel. Tuge antakse vähemalt sama soodsatel tingimustel kui muudele välisorganisatsioonidele ja -liitudele, millele võib anda samasugust tuge arve ja makse vastu.

Artikkel 27

Karistused

1.   Kooskõlas artikliga 16 teeb amet otsuse kustutada Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus registrist karistusena kõigil järgmistel juhtudel:

a)

kui res judicata jõudu omavas kohtuotsuses on leitud, et kõnealune erakond või sihtasutus on tegelenud ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab Euroopa Liidu finantshuve, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 106 lõikes 1;

b)

kui artikli 10 lõigetes 2–5 sätestatud korra kohaselt on kindlaks tehtud, et see ei täida enam ühte või mitut artikli 3 lõike 1 punktides a, c ja e või artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimust, või

c)

kui liikmesriik esitab taotluse kustutada erakond või sihtasutus registrist riigisisesest õigusest tulenevate kohustuste ulatusliku eiramise tõttu ja taotlus vastab artikli 16 lõike 3 punktis b sätestatud nõuetele.

2.   Amet määrab rahalised karistused järgmistel juhtudel:

a)

mittekvantifitseeritavate süütegude eest:

i)

kui ei täideta artikli 9 lõigetes 5 või 6 sätestatud nõudeid;

ii)

kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei täida võetud kohustusi ega esita teavet vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele a ja b ning d–f ja artikli 5 lõike 1 punktidele a, b, d ja e;

iii)

kui ei edastata annetajate ja nende annetuste nimekirja vastavalt artikli 20 lõikele 2 või annetusi ei registreerita vastavalt artikli 20 lõigetele 3 ja 4;

iv)

kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on rikkunud artikli 23 lõikes 1 või artikli 24 lõikes 4 sätestatud kohustusi;

v)

kui res judicata jõudu omavas kohtuotsuses on leitud, et Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on tegelenud ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab Euroopa Liidu finantshuve, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 106 lõikes 1;

vi)

kui asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on mil iganes jätnud teabe tahtlikult esitamata või on esitanud tahtlikult ebaõiget või eksitavat teavet või kui käesoleva määrusega Euroopa Liidu üldeelarvest toetuse saaja auditeerimiseks või kontrollimiseks volitatud asutused tuvastavad raamatupidamise aastaaruannetes ebatäpsusi, mida määruse (EÜ) nr 1606/2002 artiklis 2 määratletud rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt käsitatakse olulise andmete puudumise või väärkajastamisena;

b)

kvantifitseeritavate süütegude eest:

i)

kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on vastu võtnud annetusi ja toetusi, mis on artikli 20 lõike 1 või 5 alusel keelatud, kui ei täideta artikli 20 lõikes 6 sätestatud tingimusi;

ii)

kui ei täideta artiklites 21 ja 22 sätestatud nõudeid.

3.   Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi sihtasutus on süüdi mõistetud lõike 2 punkti a alapunktides v ja vi nimetatud süütegudes, võib Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja selle edaspidisest liidupoolsest rahastamisest ilma jätta kuni viieks aastaks või, juhul kui süütegu viie aasta jooksul korratakse, kuni kümneks aastaks. See ei piira Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja volitusi, mis on sätestatud finantsmääruse artiklis 204n.

4.   Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel kohaldatakse Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele järgmisi rahalisi karistusi:

a)

mittekvantifitseeritavate süütegude eest – kindlaksmääratud protsendimäära asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse aastaeelarvest:

5 % või

7,5 %, kui tegemist on üheaegsete süütegudega, või

20 %, kui tegemist on korduva süüteoga, või

üks kolmandik nimetatud protsendimääradest, kui asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on teatanud rikkumisest vabatahtlikult, enne kui amet on ametlikult juurdlust alustanud, isegi kui tegemist on üheaegsete süütegude või korduva süüteoga, ning asjaomane erakond või sihtasutus on rakendanud kohaseid parandusmeetmeid;

50 % asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse eelmise aasta aastaeelarvest, kui res judicata jõudu omavas kohtuotsuses on leitud, et erakond või sihtasutus on tegelenud ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve, nagu on sätestatud finantsmääruse artikli 106 lõikes 1;

b)

kvantifitseeritavate süütegude eest – kindlaksmääratud protsendimäära ebaseaduslikest rahasummadest, mis on vastu võetud või millest ei ole teatatud, vastavalt järgmisele astmikule, sealjuures kuni 10 % asjaomase Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse aastaeelarvest:

100 % ebaseaduslikust rahasummast, mis on vastu võetud või millest ei ole teatatud, kui see on kuni 50 000 eurot, või

150 % ebaseaduslikust rahasummast, mis on vastu võetud või millest ei ole teatatud, kui see on vahemikus 50 000 ja 100 000 eurot, või

200 % ebaseaduslikust rahasummast, mis on vastu võetud või millest ei ole teatatud, kui see on vahemikus 100 000 ja 150 000 eurot, või

250 % ebaseaduslikust rahasummast, mis on vastu võetud või millest ei ole teatatud, kui see on vahemikus 150 000 ja 200 000 eurot, või

300 % ebaseaduslikust rahasummast, mis on vastu võetud või millest ei ole teatatud, kui see on rohkem kui 200 000 eurot, või

üks kolmandik nimetatud protsendimääradest, kui asjaomane Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on teatanud rikkumisest vabatahtlikult, enne kui amet ja/või Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja on ametlikult juurdlust alustanud, ning asjaomane erakond või sihtasutus on rakendanud kohaseid parandusmeetmeid.

Nimetatud protsendimäärade kohaldamisel käsitletakse iga annetust või toetust eraldi.

5.   Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus on samaaegselt pannud toime mitu käesoleva määruse rikkumist, määratakse erakonnale või sihtasutusele vaid kõige raskema süüteo eest ettenähtud karistus, kui lõike 4 punktis a ei ole sätestatud teisiti.

6.   Käesolevas määruses sätestatud karistuste suhtes kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega alates päevast, kui asjaomane süütegu toime pandi, või jätkuvate või korduvate süütegude puhul alates päevast, kui rikkumine lõppes.

Artikkel 28

Ameti, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ja liikmesriikide vaheline koostöö

1.   Amet, Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja ja liikmesriigid (riiklike kontaktpunktide kaudu) vahetavad teavet ning teavitavad üksteist regulaarselt küsimustest, mis on seotud rahastamistingimuste, kontrolli ja karistustega.

2.   Nad lepivad omavahel kokku ka selle teabevahetuse praktilise korra, sealhulgas konfidentsiaalse teabe või tõendusmaterjali avaldamise ning liikmesriikide vahelise koostöö tingimused.

3.   Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja teavitab ametit kõigist järeldustest, mis võivad viia karistuste määramiseni vastavalt artikli 27 lõigetele 2–4, et amet saaks rakendada kohaseid meetmeid.

4.   Amet teavitab Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutajat oma kõigist karistuste kohta tehtud otsustest, et eelarvevahendite käsutaja saaks vastavalt finantsmäärusele võtta asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 29

Parandusmeetmed ja hea halduse põhimõtted

1.   Enne artiklis 27 osutatud karistustega seotud lõplike otsuste tegemist annab amet või Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja asjaomasele Euroopa tasandi erakonnale või Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele võimaluse võtta mõistliku ajavahemiku jooksul, mis üldjuhul ei ületa ühte kuud, olukorra parandamiseks vajalikud meetmed. Eelkõige annab amet või Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja võimaluse parandada kirja- ja arvutusvead, esitada vajaduse korral täiendavaid dokumente või täiendavat teavet või parandada väiksemaid vigu.

2.   Kui Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus ei ole lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul parandusmeetmeid rakendanud, tehakse otsus artiklis 27 osutatud asjakohaste karistuste kohaldamise kohta.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata artikli 3 lõike 1 punktides b–d ja artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud tingimuste suhtes.

Artikkel 30

Tagasinõudmine

1.   Tulenevalt ameti otsusest Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse registrist kustutamise kohta tühistab või lõpetab Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja kõik kehtivad otsused või kokkulepped liidupoolse rahastamise kohta, välja arvatud artikli 16 lõike 2 punktis c ja artikli 3 lõike 1 punktides b ja d ettenähtud juhtudel. Eelarvevahendite käsutaja nõuab tagasi ka kõik liidupoolsed rahalised vahendid, sealhulgas kõik eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahendid.

2.   Euroopa tasandi erakond või Euroopa tasandi poliitiline sihtasutus, mille suhtes on artikli 27 lõikes 1 ning lõike 2 punkti a alapunktides v ja vi nimetatud mis iganes rikkumise eest määratud karistus, ei täida sel põhjusel enam artikli 18 lõike 2 tingimusi. Selle tulemusena lõpetab Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja käesoleva määruse alusel saadud ELi rahalisi vahendeid käsitlevate toetuslepingute või otsuste kehtivuse ning nõuab sisse toetuslepingute või otsuste raames alusetult makstud summad, sealhulgas eelmistel aastatel kasutamata jäänud liidu vahendid.

Sellise lõpetamise korral piirab Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja makseid nii, et need piirduvad vaid Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse tegelike rahastamiskõlblike kuludega kuni lõpetamisotsuse jõustumise kuupäevani.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka artikli 16 lõike 2 punktis c ning artikli 3 lõike 1 punktides b ja d osutatud juhtudele.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Kodanike teavitamine

Vastavalt artiklitele 21 ja 22 ning oma põhikirjale ja sisemistele protsessidele võivad Euroopa tasandi erakonnad Euroopa Parlamendi valimistega seoses võtta kõik vajalikud meetmed, et teavitada liidu kodanikke liikmesriikide erakondade ja kandidaatide ning asjaomaste Euroopa tasandi erakondade vahelisest seotusest.

Artikkel 32

Läbipaistvus

1.   Euroopa Parlament avaldab selleks loodud veebisaidil ameti või oma eelarvevahendite käsutaja loal järgmised andmed:

a)

kõigi registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste nimed ja põhikirjad koos dokumentidega, mis on esitatud osana nende registreerimistaotlusest vastavalt artiklile 8, hiljemalt neli nädalat pärast ameti otsuse vastuvõtmist ning pärast nimetatud tähtaega kõik vastavalt artikli 9 lõigetele 5 ja 6 ametile teatatud muudatused;

b)

tagasilükatud taotluste loetelu koos dokumentidega, mis on esitatud nende osana, koos artikli 8 kohaselt esitatud registreerimistaotlusega, ning tagasilükkamise põhjused hiljemalt neli nädalat pärast ameti otsuse vastuvõtmist;

c)

aastaaruanne, millele on lisatud tabel igale Euroopa tasandi erakonnale ja Euroopa tasandi poliitilisele sihtasutusele makstud summadega iga eelarveaasta kohta, mille eest Euroopa Liidu üldeelarvest on toetust antud;

d)

artikli 23 lõikes 1 osutatud raamatupidamise aastaaruanded ja välisauditi aruanded ning Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste puhul tööprogrammide või meetmete rakendamist käsitlevad lõpparuanded;

e)

annetajate nimed ja nende annetused, millest Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused on teavitanud vastavalt artikli 20 lõigetele 2, 3 ja 4, välja arvatud füüsiliste isikute annetused, mille väärtus ei ületa 1 500 eurot annetaja kohta aastas, mis märgitakse kui „väikeannetused”. Füüsiliste isikute annetusi, mille aastane väärtus on üle 1 500 euro ja kuni 3 000 eurot, ei avaldata, kui vastav annetaja ei ole eelnevalt andnud kirjalikku luba nende avaldamiseks. Kui eelnevat luba ei ole antud, märgitakse sellised annetused „väikeannetustena”. Avaldatakse ka väikeannetuste kogusumma ja annetajate arv kalendriaasta kohta;

f)

artikli 20 lõigetes 7 ja 8 osutatud toetused, millest Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused on teavitanud vastavalt artikli 20 lõikele 2, sealhulgas toetusi andnud liikmeserakondade või -organisatsioonide identifitseerimisandmed;

g)

tulenevalt artiklist 27 tehtud ameti lõplike otsuste üksikasjad ja põhjused, mis sisaldavad vajaduse korral sõltumatutest väljapaistvatest isikutest koosnevas komitees vastavalt artiklitele 10 ja 11 vastu võetud arvamusi, võttes asjakohaselt arvesse määrust (EÜ) nr 45/2001;

h)

kõigi Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja vastavalt artiklile 27 tehtud lõplike otsuste üksikasjad ja põhjendused;

i)

Euroopa tasandi erakondadele osutatud tehnilise toe kirjeldus ja

j)

artiklis 38 osutatud Euroopa Parlamendi hindamisaruanne käesoleva määruse kohaldamise ja rahastatud tegevuse kohta.

2.   Euroopa Parlament avaldab Euroopa tasandi erakonna juriidilistest isikutest liikmete nimekirja, mis on vastavalt artikli 4 lõikele 2 lisatud erakonna põhikirjale ja ajakohastatud vastavalt artikli 9 lõikele 6, ning erakonna üksikliikmete üldarvu.

3.   Isikuandmed jäetakse lõikes 1 osutatud veebisaidil avaldamata, kui neid isikuandmeid ei avaldata vastavalt lõike 1 punktidele a, e või g.

4.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused esitavad võimalikele liikmetele ja annetajatele avalikult kättesaadavas andmekaitseteates direktiivi 95/46/EÜ artiklis 10 nõutud andmed ning teavitavad neid sellest, et Euroopa Parlament, amet, Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF), kontrollikoda, liikmesriigid või nende poolt volitatud välised asutused või eksperdid töötlevad auditeerimise ja kontrollimise eesmärgil nende isikuandmeid, ning sellest, et nende isikuandmed avaldatakse lõikes 1 osutatud veebisaidil. Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja lisab määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 11 kohaldamisel sama teabe käesoleva määruse artikli 18 lõikes 1 osutatud toetustaotluste esitamise kutsetele.

Artikkel 33

Isikuandmete kaitse

1.   Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemisel järgivad amet, Euroopa Parlament ja artiklis 11 osutatud väljapaistvate isikute komitee isikuandmete töötlemisel määrust (EÜ) nr 45/2001. Isikuandmete töötlemisel käsitatakse neid vastavalt nimetatud artikli 2 punktile d vastutavate töötlejatena.

2.   Käesoleva määruse alusel isikuandmete töötlemisel järgivad Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, vastavalt artiklile 24 Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamisega seotud aspektide kontrollimise eest vastutavad liikmesriigid ning vastavalt artikli 23 lõikele 1 raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks volitatud sõltumatud asutused või eksperdid direktiivi 95/46/EÜ ja sellest tulenevalt vastuvõetud riigisiseseid sätteid. Isikuandmete töötlemisel käsitatakse neid vastavalt nimetatud direktiivi artikli 2 punktile d vastutavate töötlejatena.

3.   Amet, Euroopa Parlament ja artiklis 11 osutatud väljapaistvate isikute komitee tagavad, et nende poolt käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmeid kasutatakse ainult Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise ning Euroopa tasandi erakondade liikmesuse seaduslikkuse, korrektsuse ja läbipaistvuse tagamiseks. Nad kustutavad kõik sel otstarbel kogutud isikuandmed 24 kuu jooksul pärast asjakohaste osade avaldamist vastavalt artiklile 32.

4.   Raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks volitatud liikmesriigid ja sõltumatud asutused või eksperdid kasutavad isikuandmeid, mida nad saavad, ainult Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste rahastamise kontrollimiseks. Kõnealused isikuandmed kustutatakse vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele pärast nende edastamist vastavalt artiklile 28.

5.   Isikuandmeid võib säilitada lõikes 3 või 4 osutatud riigisiseses õiguses kehtestatud ajapiirangust kauem, kui selline säilitamine on vajalik Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse rahastamise või Euroopa tasandi erakonna liikmesusega seotud kohtu- või haldusmenetluseks. Kõik sellised isikuandmed kustutatakse hiljemalt üks nädal pärast nimetatud menetluste lõpuleviimist lõpliku otsusega või pärast mis tahes auditite, kaebuste, kohtuvaidluste või nõuete lahendamist.

6.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutavad töötlejad rakendavad vajalikke tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, kaitsmaks isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või juurdepääsu eest, eelkõige juhul, kui selliste andmete töötlemine hõlmab andmete edastamist võrgu kaudu, ning igasuguse muu võimaliku ebaseadusliku töötlemise eest.

7.   Euroopa andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et amet, Euroopa Parlament ja artiklis 11 osutatud väljapaistvate isikute komitee järgivad ja kaitsevad käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise käigus füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi. Ilma et see piiraks mis tahes õiguskaitsevahendite kasutamist, võib iga andmesubjekt esitada Euroopa andmekaitseinspektorile kaebuse, kui ta leiab, et tema isikuandmete töötlemisel ametis, Euroopa Parlamendis või nimetatud komitees on rikutud tema õigust isikuandmete kaitsele.

8.   Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, käesoleva määruse alusel raamatupidamisarvestuse auditeerimiseks volitatud liikmesriigid ning sõltumatud asutused või eksperdid on vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele vastutavad igasuguse kahju eest, mida nad käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise käigus põhjustavad. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse, direktiivi 95/46/EÜ ja sellest tulenevalt vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise ning eelkõige isikuandmete kuritarvitamise korral kohaldatakse nende suhtes tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

Artikkel 34

Õigus olla ära kuulatud

Enne kui amet või Euroopa Parlamendi eelarvevahendite käsutaja teeb otsuse, mis võib kahjustada Euroopa tasandi erakonna, Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse või artiklis 8 osutatud taotleja õigusi, kuulab amet või eelarvevahendite käsutaja ära Euroopa tasandi erakonna, Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse või asjaomase taotleja esindajad. Amet või Euroopa Parlament põhjendab oma otsust nõuetekohaselt.

Artikkel 35

Kaebuse esitamise õigus

Käesoleva määruse alusel vastuvõetud otsuste suhtes võib ELi toimimise lepingu asjakohaste sätete alusel algatada Euroopa Liidu Kohtus kohtumenetluse.

Artikkel 36

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõike 3 punktis a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 24. novembrist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõike 3 punktis a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 7 lõike 2 ja artikli 8 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 37

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 38

Hindamine

Euroopa Parlament avaldab pärast ametiga konsulteerimist 2018. aasta keskpaigaks aruande käesoleva määruse kohaldamise ja rahastatud tegevuse kohta. Aruanne hõlmab asjakohasel juhul põhikirja ja rahastamissüsteemidesse tehtavaid võimalikke muudatusi.

Enne 2018. aasta lõppu esitab komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ja koos sellega asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

Artikkel 39

Tulemuslik kohaldamine

Liikmesriigid võtavad käesoleva määruse tulemusliku kohaldamise tagamiseks vastu asjakohased õigusaktid.

Artikkel 40

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2004/2003 tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Seda kohaldatakse siiski edasi toimingute ja kohustuste suhtes, mis on seotud Euroopa tasandi erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamisega 2014., 2015., 2016. ja 2017. eelarveaastal.

Artikkel 41

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Komisjon võtab artikli 7 lõikes 2 ja artikli 8 lõike 3 punktis a osutatud õigusaktid vastu hiljemalt 1. juulil 2015.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2017. Artiklis 6 osutatud amet luuakse 1. septembriks 2016. Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, mis registreeritakse pärast 1. jaanuari 2017, võivad käesoleva määruse alusel rahastamist taotleda vaid 2018. eelarveaastal või pärast seda algava tegevuse tarbeks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 22. oktoober 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

B. DELLA VEDOVA


(1)  ELT C 133, 9.5.2013, lk 90.

(2)  ELT C 62, 2.3.2013, lk 77.

(3)  ELT C 67, 7.3.2013, lk 1.

(4)  Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 29. septembri 2014. aasta otsus.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta (ELT L 297, 15.11.2003, lk 1).

(6)  ELT C 296 E, 2.10.2012, lk 46.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(10)  ELT C 253, 3.9.2013, lk 12.

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(12)  Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(13)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (Personalieeskirjad) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(14)  Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).

(15)  EÜT L 278, 8.10.1976, lk 5.

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(18)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).


LISA

Igale taotlejale kohustuslik standarddeklaratsioon

Allakirjutanu, kellele [Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse nimetus] on andnud täielikud volitused, tõendab käesolevaga järgmist:

[Euroopa tasandi erakonna või Euroopa tasandi poliitilise sihtasutuse nimetus] kohustub järgima määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 artikli 3 lõike 1 punktis c või artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud registreerimistingimusi, see tähendab Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 väljendatud Euroopa Liidu põhiväärtusi, milleks on inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine.

Volitatud esindaja allkiri:

Kõnetlussõna (hr, pr, …), perekonna- ja eesnimi:

 

Esindaja funktsioon organisatsioonis, mis taotleb enda registreerimist Euroopa tasandi erakonnana / Euroopa tasandi poliitilise sihtasutusena:

 

Koht/kuupäev:

 

Allkiri:

 


Top