Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014R0538

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014 , millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta EMPs kohaldatav tekst

OJ L 158, 27.5.2014, p. 113–124 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/538/oj

27.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/113


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 538/2014,

16. aprill 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1386/2013/EL (2) on ette nähtud, et praegune arengutempo ja ebakindlus seoses võimalike tulevikusuundumustega nõuavad edasisi samme, et liidu poliitika tugineks ka edaspidi keskkonnaseisundi, võimalike reageerimisvõimaluste ja nende tagajärgede heale mõistmisele. Tuleks töötada välja vahendid, et tagada kvaliteetsete andmete ja näitajate ettevalmistamine ning nende kättesaadavuse parandamine. Oluline on avalikustada sellised andmed mõistetaval ja kättesaadaval kujul.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 691/2011 (3) artiklis 10 palutakse komisjonil esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne kõnealuse määruse rakendamise kohta ning teha vajadusel ettepanek uute keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulite, nagu keskkonnakaitsekulutuste ja -tulude (EPER)/keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise (EPEA), keskkonnakaupade ja -teenuste sektori (EGSS) arvepidamise ning energiaalase arvepidamise, kasutuselevõtmiseks.

(3)

Need uued moodulid aitavad otseselt kaasa liidu poliitika prioriteetidele, milleks on keskkonnasäästlik majanduskasv ja ressursitõhusus, andes majanduse tegevusalade klassifikaatori (NACE) liigituse alusel olulist teavet selliste näitajate kohta nagu turutoodang ja tööhõive keskkonnakaupade ja -teenuste sektoris, riiklikud keskkonnakaitsekulutused ning energia tarbimine.

(4)

ÜRO statistikakomisjon võttis oma 2012. aasta veebruaris toimunud 43. istungil rahvusvahelise statistikastandardina vastu keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemi (SEEA) keskse raamistiku. Käesoleva määrusega kehtestatavad uued moodulid on SEEAga täielikult kooskõlas.

(5)

Euroopa statistikasüsteemi komiteega on konsulteeritud.

(6)

Selleks et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut ning täiendada energia arvepidamist käsitlevaid sätteid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada käesoleva määruse lisas sisalduva VI lisa 3. jaos osutatud energiatoodete loetelu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(7)

Selleks et hõlbustada käesoleva määruse lisas sisalduva V lisa ühetaolist kohaldamist, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011 (4). Rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 691/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 691/2011 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid:

„4)   „keskkonnakaitsekulutused”— majandusressursid, mille residentüksused eraldavad keskkonnakaitseks. Keskkonnakaitse hõlmab kõiki tegevusi, mille peamine eesmärk on keskkonnassaastuse vältimine, vähendamine ja kõrvaldamine ning mis tahes muu keskkonnaseisundi halvenemise vältimine ja vähendamine. Kõnealused tegevused hõlmavad kõiki meetmeid keskkonnaseisundi parandamiseks, kui see on halvenenud. Sellest määratlusest on välja jäetud tegevused, mis on küll keskkonnale kasulikud, kuid keskenduvad peamiselt tehnilistele vajadustele või hügieeni või ohutuse ja turvalisusega seotud sisenõuetele ettevõttes või muus institutsioonis;

5)   „keskkonnakaupade ja -teenuste sektor”— rahvamajanduse tootmistegevus, mille käigus toodetakse keskkonnatooteid (keskkonnakaubad ja -teenused). Keskkonnatooted on tooted, mis on toodetud eesmärgiga kaitsta keskkonda, nagu on osutatud punktis 4, ja hallata ressursse. Ressursside haldamine hõlmab loodusressursside varude säilitamist, hoidmist ja suurendamist ning seega nende varude kaitsmist ammendumise eest;

6)   „füüsilise energiavoo arvepidamine”— kooskõlaline kogum rahvamajandusse suunduvast füüsilisest energiavoost, majandusharudes ringlevast voost ja muudesse majandussüsteemidesse või keskkonda suunatavast väljundist.”

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„d)

keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise moodul, mis on toodud IV lisas;

e)

keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamise moodul, mis on toodud V lisas;

f)

füüsilise energiavoo arvepidamise moodul, mis on toodud VI lisas.”;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„4.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 9 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada VI lisa 3. jaos osutatud energiatooteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 (5) lisades esitatud loetelude alusel.

Selliste delegeeritud õigusaktidega ei tekitata liikmesriikidele ega andmeesitajatele märkimisväärset lisakoormust. Kui komisjon koostab ja seejärel ajakohastab esimeses lõigus osutatud loetelusid, põhjendab ta nõuetekohaselt meetmeid ning kasutab vajaduse korral asjaomaste ekspertide kulutasuvuse analüüsi, sealhulgas teavet andmeesitajate koormuse ja statistika tegemisega seotud kulude kohta.

5.   Selleks et hõlbustada V lisa ühetaolist kohaldamist, kehtestab komisjon rakendusaktidega hiljemalt 31. detsembriks 2015 V lisas käsitletavate keskkonnakaupade ja -teenuste ning majandustegevusalade soovitusliku loendi järgmiste kategooriate alusel: keskkonnaspetsiifilised teenused, üksnes keskkonnahoiu eesmärgil toodetud tooted (seotud tooted), keskkonnasäästlikud kaubad ja keskkonnatehnoloogia. Komisjon ajakohastab nimetatud loendit vastavalt vajadusele.

Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008 määrus (EÜ) nr 1099/2008 jäätmestatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).”"

3)

Artikli 8 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Selleks et saada I, II ja III lisa jaoks lõikes 1 osutatud erand, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile hiljemalt 12. novembril 2011 nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Selleks et saada IV, V ja VI lisa jaoks lõikes 1 osutatud erand, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile hiljemalt 17. septembril 2014 nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.”

4)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud volitused delegeeritakse komisjonile viieks aastaks alates 11. augustist 2011. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.”;

c)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

"„5.   Artikli 3 lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

5)

Käesoleva määruse lisa kohaselt lisatakse määrusesse (EL) nr 691/2011 lisad IV, V ja VI.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta otsus nr 1386/2013/EL, milles käsitletakse liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2020 „Hea elu maakera võimaluste piires” (ELT L 354, 28.12.2013, lk 171).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 192, 22.7.2011, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).


LISA

„IV LISA

KESKKONNAKAITSEKULUTUSTE ARVEPIDAMISE MOODUL

1. jagu

EESMÄRGID

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamises esitatakse andmeid keskkonnakaitsekulutuste kohta viisil, mis ühtib ESA raames esitatud andmetega, st need on majandusressursid, mille residendist üksused eraldavad keskkonnakaitseks. Niisugune arvepidamine võimaldab arvestada riigi keskkonnakaitsekulutusi, mis määratakse järgmiste elementide summana: residendist üksuste kasutatud keskkonnakaitseteenused, keskkonnakaitsega seotud kapitali kogumahutus põhivarasse ja eelnimetatud elementides arvestamata keskkonnakaitsesiirdeid, millest on lahutatud välismaalt saadud rahalised vahendid.

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamises tuleks ära kasutada rahvamajanduse arvepidamises juba olemasolevat teavet (tootmise ja tulude moodustamise kontod, kapitali kogumahutus põhivarasse tegevusalade järgi, pakkumise ja kasutamise tabelid, valitsemisfunktsioonide klassifikaatoril põhinevad andmed), ettevõtluse struktuuristatistikat, äriregistrit ja muid allikaid.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.

2. jagu

KATVUS

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA süsteemi piiridega ja selles on esitatud keskkonnakaitsekulutused pea-, kõrval- ja abitegevusaladel. Hõlmatud on järgmised sektorid:

valitsemissektor (sealhulgas kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid) ja ettevõtted kui keskkonnakaitseteenuseid välja töötavad institutsioonilised sektorid. Spetsialiseerunud tootjate puhul on keskkonnakaitseteenuste osutamine nende põhitegevus;

kodumajapidamised, valitsemissektor ja ettevõtted kui keskkonnakaitseteenuste tarbijad;

välismaailm keskkonnakaitsesiirete saaja või andjana.

3. jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid teostavad keskkonnakaitsekulutuste arvepidamist, lähtudes järgmistest näitajatest, mis on määratletud kooskõlas ESAga:

osutatud keskkonnakaitseteenused. Eristatakse turutoodangut, turuvälist toodangut ja abitegevustoodangut;

keskkonnakaitseteenuste vahetarbimine keskkonnakaitsele spetsialiseerunud tootjate järgi;

keskkonnakaitseteenuste import ja eksport;

keskkonnakaitseteenustele arvestatud käibemaks ja muud maksud, millest on lahutatud tootesubsiidiumid;

keskkonnakaitseteenustele osutamiseks tehtud kapitali kogumahutus põhivarasse ja mittetoodetud mittefinantsvara soetamine, miinus realiseerimine seoses keskkonnakaitseteenuste tootmisega;

keskkonnakaitseteenuste lõpptarbimine;

keskkonnakaitsesiirded (saadud/makstud).

Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites).

4. jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA; SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.

Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.

Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi 28 liikmesriigi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4.

Esimene arvestusaasta on 2015.

5.

Esimest korda andmeid edastades esitavad liikmesriigid andmed 2014. aastast esimese arvestusaastani.

6.

Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n–2, n–1 ja n aasta andmed (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2014. aastale eelnevate aastate kohta.

5. jagu

ARUANDETABELID

1.

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse andmed järgmise liigituse järgi:

2. jaos määratletud keskkonnakaitseteenuste tootjate/tarbijate liik;

keskkonnakaitse tegevusalade klassifikaatori (CEPA) klassid, mis on liigendatud järgmiselt:

valitsemissektori tegevusalade ja keskkonnakaitsesiirete puhul:

CEPA 2

CEPA 3

CEPA 1, CEPA 4, CEPA 5 ja CEPA 7 summa

CEPA 6

CEPA 8 ja CEPA 9 summa;

ettevõtete abitegevuste puhul:

CEPA 1

CEPA 2

CEPA 3

CEPA 4, CEPA 5, CEPA 6, CEPA 7, CEPA 8 ja CEPA 9 summa;

keskkonnakaitselise kõrvaltegevusega ettevõtete ja keskkonnakaitsele spetsialiseerunud tootjate puhul:

CEPA 2

CEPA 3

CEPA 4;

kodumajapidamistest tarbijate puhul:

CEPA 2

CEPA 3;

keskkonnakaitseteenuste tootmise andmed abitegevuse kohta esitatakse järgmiste NACE koodide kaupa: NACE Rev. 2 B, C, D, osa 36. Andmed C jao kohta esitatakse osadena, kusjuures C10–C12, C13–C15 ja C31–C32 esitatakse rühmitatult. Liikmesriigid, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 295/2008 (1) alusel (näitajate määratluste, andmete edastamise tehnilise vormingu, topeltaruandluse nõuetega NACE Rev 1.1 ja NACE Rev 2 puhul ja ettevõtluse struktuurstatistika suhtes lubatavate erandite puhul) ei pea koguma andmeid keskkonnakaitsekulutuste kohta ühe või mitme NACE koodi puhul, ei pea nende NACE koodide kohta andmeid esitama.

2.

Punktis 1 osutatud CEPA klassid on järgmised:

CEPA 1 —

välisõhu ja kliima kaitse

CEPA 2 —

heitveekäitlus

CEPA 3 —

jäätmekäitlus

CEPA 4 —

pinnase, põhja- ja pinnavee kaitse ja puhastamine

CEPA 5 —

müra ja vibratsiooni vähendamine

CEPA 6 —

bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja maastikukaitse

CEPA 7 —

kiirguskaitse

CEPA 8 —

keskkonnaalane uurimis- ja arendustöö

CEPA 9 —

muud keskkonnakaitse tegevused.

6. jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumkestus kaks aastat alates esimesest edastamistähtajast.

V LISA

KESKKONNAKAUPADE- JA TEENUSTE SEKTORI ARVEPIDAMISE MOODUL

1. jagu

EESMÄRGID

Keskkonnakaupade- ja teenuste statistikas kirjendatakse ja esitatakse andmeid keskkonnatooteid tootva rahvamajanduse tootmistegevuse kohta viisil, mis ühtib ESA raames esitatud andmetega.

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori arvepidamises tuleks ära kasutada rahvamajanduse arvepidamises, ettevõtluse struktuuristatistikas, äriregistris ja muudes allikates juba olemasolevat teavet.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad keskkonnakaupade ja -teenuste arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.

2. jagu

KATVUS

Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori piirid kattuvad ESA süsteemi piiridega ja sektor hõlmab kõiki keskkonnakaupu ja -teenuseid, mis on tootmise teel saadud. ESA määratluse kohaselt on tootmine tegevus, mis toimub institutsionaalse üksuse kontrolli ja vastutuse all, kasutades tööjõu, kapitali, kaupade ja teenuste sisendeid kaupade ja teenuste tootmiseks.

Keskkonnakaubad ja -teenused jagunevad järgmistesse kategooriatesse: keskkonnaspetsiifilised teenused, üksnes keskkonnahoiu eesmärgil toodetud tooted (seotud tooted), keskkonnasäästlikud kaubad ja keskkonnatehnoloogia.

3. jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid koostavad keskkonnakaupade ja -teenuste sektori statistikat, lähtudes järgmistest näitajatest:

turutoodang, sealhulgas:

eksport;

turupõhise tegevuse lisandväärtus,

turupõhise tegevuse tööhõive.

Kõik andmed esitatakse riigi omavääringus (miljonites), välja arvatud tööhõive näitaja, mille puhul on aruandeühik „täistööaja ekvivalent”.

4. jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.

Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.

Statistika edastatakse 24 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi 28 liikmesriigi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4.

Esimene arvestusaasta on 2015.

5.

Esimest korda andmeid edastades esitavad liikmesriigid andmed 2014. aastast esimese arvestusaastani.

6.

Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n–2, n–1 ja n aasta andmed (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2014. aastale eelnevate aastate kohta.

5. jagu

ARUANDETABELID

1.

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse andmed järgmise liigituse järgi:

majanduse tegevusalade klassifikaator, NACE Rev. 2 (A*21 koondtase, nagu esitatud ESAs);

CEPA ja ressursi haldamise tegevusalade klassifikaatori (CReMA) klassid, mis on rühmitatud järgmiselt:

CEPA 1

CEPA 2

CEPA 3

CEPA 4

CEPA 5

CEPA 6

CEPA 7, CEPA 8 ja CEPA 9 summa

CReMA 10

CReMA 11

CReMA 13

CReMA 13 A

CReMA 13B

CReMA 13C

CReMA 14

CReMA 12, CReMA 15 ja CReMA 16 summa.

2.

Punktis 1 osutatud CEPA klassid on samasugused kui IV lisas. Punktis 1 osutatud CreMA klassid on järgmised:

CReMA 10 —

veevarude haldamine

CReMA 11 —

metsavarude haldamine

CReMA 12 —

loodusliku floora ja fauna haldamine

CReMA 13 —

energiavarude haldamine

CReMA 13 A —

energia tootmine taastuvatest energiaallikatest

CReMA 13B —

soojuse/energia säästmine ja haldamine

CReMA 13C —

fossiilenergia toorainena kasutamise minimeerimine

CReMA 14 —

mineraalsete loodusvarade haldamine

CReMA 15 —

teadus- ja arendustegevus ressursihaldamise valdkonnas

CReMA 16 —

muud ressursihaldamise tegevused.

6. jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumkestus kaks aastat alates esimesest edastamistähtajast.

VI LISA

FÜÜSILISE ENERGIAVOO ARVEPIDAMISE MOODUL

1. jagu

EESMÄRGID

Füüsilise energiavoo arvepidamises esitatakse andmed energia füüsilise voo kohta teradžaulides viisil, mis on ESAga täielikus kooskõlas. Füüsilise energiavoo arvepidamises esitatakse energiaandmeid rahvamajanduse residendist üksuste majandustegevuse järgi tegevusalade kaupa. Andmed näitavad loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energia jääkide ja kadude pakkumist ja kasutamist. Majandustegevus hõlmab tootmist, tarbimist ja akumuleerumist.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks andmed, mida liikmesriigid peavad füüsilise energiavoo arvepidamise jaoks koguma, koostama, edastama ja hindama.

2. jagu

KATVUS

Füüsilise energiavoo arvepidamise süsteemi piirid kattuvad ESA süsteemi piiridega ja arvepidamine põhineb samuti residentsuse printsiibil.

ESA kohaselt on üksus riigi residendist üksus, kui selle majanduslike huvide kese on selle riigi majandusterritooriumil, see tähendab, kui ta osaleb pikema aja jooksul (aasta või enam) kõnealusel territooriumil majandustegevuses.

Füüsilise energiavoo arvepidamises kirjendatakse füüsilist energiavoogu, mis tuleneb kõikide residendist üksuste tegevusest, olenemata sellest, kus on voo tekkimise tegelik geograafiline asukoht.

Füüsilise energiavoo arvepidamine kirjendab keskkonnast majandusse suunduvat, majanduse sees ringlevat ja majandusest tagasi keskkonda suunatavat füüsilist energiavoogu.

3. jagu

NÄITAJATE LOETELU

Liikmesriigid peavad füüsilise energiavoo kohta arvet, lähtudes järgmistest näitajatest:

füüsilised energiavood, mis on rühmitatud kolme üldisesse kategooriasse:

i)

loodusliku energia sisendid,

ii)

energiatooted,

iii)

energia jäägid ja kaod;

füüsiliste energiavoogude päritolu, mis on jagatud viide kategooriasse: tootmine, tarbimine, akumulatsioon, välismaailm ja keskkond;

füüsiliste voogude sihtkoht, mis on jagatud samasse viide kategooriasse nagu füüsiliste energiavoogude päritolu.

Kõik andmed esitatakse teradžaulides.

4. jagu

ESIMENE ARVESTUSAASTA, SAGEDUS JA EDASTAMISTÄHTAJAD

1.

Statistikat koostatakse ja edastatakse igal aastal.

2.

Statistika edastatakse 21 kuu jooksul pärast arvestusaasta lõppu.

3.

Selleks et rahuldada kasutajate vajadust täieliku ja õigeaegse andmestiku järele, koostab komisjon (Eurostat) kohe pärast riikide kohta piisavate andmete saamist käesoleva mooduli põhinäitajate koondhinnangud ELi 28 liikmesriigi kohta. Võimaluse korral koostab ja avaldab komisjon (Eurostat) hinnangud nende andmete kohta, mida liikmesriigid ei ole edastanud punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul.

4.

Esimene arvestusaasta on 2015.

5.

Esimest korda andmeid edastades esitavad liikmesriigid andmed 2014. aastast esimese arvestusaastani.

6.

Järgmistel kordadel komisjonile andmeid edastades esitavad liikmesriigid aastate n–2, n–1 ja n aasta andmed (n tähistab arvestusaastat). Liikmesriigid võivad esitada olemasolevaid andmeid 2014. aastale eelnevate aastate kohta.

5. jagu

ARUANDETABELID

1.

Iga 3. jaos osutatud näitaja puhul esitatakse füüsilistes ühikutes järgmised andmed:

energiavoo pakkumise tabel. Selles tabelis on esitatud loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energia jääkide ja kadude (ridades) pakkumine päritolu, st pakkuja järgi (veergudes);

energiavoo kasutamise tabel. Selles tabelis on esitatud loodusliku energia sisendite, energiatoodete ning energia jääkide ja kadude (ridades) kasutamine sihtkoha, st kasutaja järgi (veergudes);

heitmetega seotud energia kasutamise tabel. Selles tabelis on esitatud loodusliku energia sisendite ja energiatoodete (ridades) heitmetega seotud kasutamine kasutaja ja heitmeid tekitava üksuse järgi (veergudes);

üleminekutabel, milles on näidatud elemendid, mis selgitavad erinevust energia arvepidamise ja energiabilansi vahel.

2.

Energiavoo pakkumise ja kasutamise tabeli (k.a heitmetega seotud vood) ülesehitus ridade ja veergude kaupa on ühesugune.

3.

Veerud tähistavad füüsilise voo päritolu (pakkumist) või sihtkohta (kasutamist). Veerud on jagatud viide kategooriasse:

„tootmine” tähistab kaupade ja teenuste tootmist. Tootmistegevus on liigitatud NACE Rev.2 kohaselt ja esitatakse koondtasemel A*64;

„tarbimine” (kokku ja samuti jaotatuna kolme alamklassi: transport, küte ja jahutus, muu) tähistab kodumajapidamiste lõpptarbimist;

„akumulatsioon” tähistab muutusi energiatoodete varudes majanduse sees;

„välismaailm” kajastab imporditud ja eksporditud toodete voogu;

„keskkond” hõlmab loodusliku energia sisendite voo päritolu ning energia jääkide ja kadude voo sihtkohta.

4.

Ridades on esitatud füüsilise voo liik 3. jao esimese taande liigituse järgi.

5.

Loodusliku energia sisendid, energiatooted ning energia jäägid ja kaod on liigitatud järgmiselt:

loodusliku energia sisendid on jagatud taastumatuteks ja taastuvateks loodusliku energia sisenditeks;

energiatooted on jagatud Euroopa energiastatistikas kasutatava klassifikatsiooni järgi;

energia jäägid ja kaod hõlmavad jäätmeid (ilma rahalise väärtuseta); kadusid kaevandamise/ammutamise, jaotuse/transpordi, muundamise ja salvestamise käigus; samuti tasakaalustavaid kirjeid pakkumise ja kasutamise tabeli tasakaalustamiseks.

6.

Üleminekutabelis esitatud näitajad põhinevad kogu rahvamajandusel (ei ole jagatud majandusharude kaupa), kusjuures residentsuspõhine näitaja arvutatakse territooriumipõhiseks näitajaks ümber järgmiselt:

residendist üksuste energia kogutarbimine

välismaal asuvate residendist üksuste energiatarbimine

+

territooriumil viibivate mitteresidentide energiatarbimine

+

statistilised erinevused

=

sisemaine energia kogutarbimine (territooriumipõhine).

6. jagu

ÜLEMINEKUPERIOODIDE MAKSIMUMKESTUS

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel on üleminekuperioodi maksimumkestus kaks aastat alates esimesest edastamistähtajast.”


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 295/2008 ettevõtluse struktuurstatistika kohta (ELT L 97, 9.4.2008, lk 13).


Top