20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/29

(1)

Seoses määruse (EL) nr 575/2013 kohase õigusega töötada välja eri meetodid, mis kajastavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute omavahendite nõuetes lisaks delta riskile ka muid riske „viisil, mis on proportsionaalne krediidiasutuste ja investeerimisühingute selle tegevuse ulatuse ja keerukusega, mis on seotud optsioonide ja ostutähtedega”, on asjakohane töötada välja erineva keerukuse ja riskitundlikkuse tasemega meetodid, mis võivad sobida erineva profiiliga krediidiasutustele ja investeerimisühingutele. Seepärast on asjakohane näha optsioonide ja ostutähtede muude riskide kui deltarisk mõõtmiseks ette järgmised kolm meetodit, mis on järjestatud kasvava keerukuse taseme järgi: i) lihtsustatud meetod; ii) täiustatud deltameetod ja iii) stsenaariumimeetod. Kõnealuse kolmel meetodil põhineva raamistikuga rakendatakse Baseli pangajärelevalve komitee ette nähtud muude riskide kui deltarisk raamistikku, mida on kohandatud, et võtta arvesse määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid. Seega tagatakse ELi eeskirjade kooskõla rahvusvaheliselt kokku lepitud miinimumstandarditega.

(2)

Kuna täiustatud deltameetodit kohaldavatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele tuleks anda võimalus käsitleda mittepidevaid optsioone riskitundlikumalt, peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema võimalik kombineerida teatavatel tingimustel optsioonide ja ostutähtede riski mõõtmiseks ette nähtud meetodeid mitte ainult konsolideerimisgrupi tasemel, vaid ka eraldi juriidiliste isikute tasemel. Selleks et hoida ära võimalust, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad meetodeid valikuliselt omavahendite nõuete minimeerimise eesmärgil, tuleks lubada kombineerida meetodeid individuaalsel tasandil ainult tingimusel, et krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad iga meetodi kohaldamisala kindlaks enne meetodi kasutamist ja kohaldavad meetodit kogu aeg järjepidevalt.

(3)

Optsioonide ja ostutähtedega seotud muud riskid kui deltarisk võivad hõlmata artikli 4 lõike 1 punkti a kohast instrumendi gamma muutusest tulenevat riski („gammarisk” või „kumerusrisk”), artikli 4 lõike 1 punkti b kohast veega muutusest tulenevat riski („veegarisk” või „volatiilsusrisk”), intressimäära muutusest tulenevat riski („intressiriski” või „rhorisk”), mittelineaarsust, mida gammarisk ei võta arvesse, ning alusvarakorviga optsioonide ja ostutähtede eeldatava korrelatsiooni riski, kuid ei ole nendega piiratud. Isegi kõige keerukamate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on kõnealustest riskidest ainult gamma- ja veegarisk niivõrd olulised, et oleks põhjendatud omavahendite nõuete kehtestamine, ja seepärast tuleks omavahendite nõuete arvutamisel võtta arvesse ainult kõnealuseid riske. Määrusega (EL) nr 575/2013 on ette nähtud, et sisemudeli kasutamiseks delta arvutamisel peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud saama pädevatelt asutustelt eelnevalt loa. Muude riskide kui deltarisk meetodite kasutamist tuleb jälgida ja hinnata vastavalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve ja hindamise protseduuridele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (2). Stsenaariumimeetodi suurema keerukuse tõttu peaksid pädevad asutused kõnealuse meetodi kohaldamist hoolikalt jälgima ning seega tuleks krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldada kindlaks määratud kohaldamistingimusi nii enne esmakordset kasutuselevõttu kui ka seejärel pidevalt.

(4)

Kuna määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 330, milles on sätestatud fikseeritud ja ujuva intressimäära vahetuslepingu käsitlus, kohaldatakse ainult intressiriski puhul, ei tuleks seda võtta arvesse teatavate finantsinstrumentide, nt vahetusoptsioonide puhul.

(5)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna need käsitlevad eri alusvaraga seotud optsioonide ja ostutähtede muude riskide kui deltarisk mõõtmist. Selleks et tagada kooskõla selliste sätete puhul, mis peaksid jõustuma samal ajal, ja anda neid kohustusi täitvatele isikutele põhjalik ülevaade neist ja terviklik juurdepääs neile, on soovitav sätestada kõik määrusega (EL) nr 575/2013 selles küsimuses ette nähtud regulatiivsed tehnilised standardid ühes määruses.

(6)

Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve esitas komisjonile.

(7)

Euroopa Pangandusjärelevalve on läbi viinud avatud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

a)

käesoleva määruse artiklites 2 ja 3 sätestatud lihtsustatud meetod;

b)

käesoleva määruse artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud täiustatud deltameetod;

c)

käesoleva määruse artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud stsenaariumimeetod.

a)

jaotavad optsiooni- või ostutähekorvi alusvara komponentideks;

b)

jaotavad ülem- või alampiiriga optsioonid või muud optsioonid, mis on seotud intressimääradega eri kuupäevadel, sellistest eraldi optsioonidest koosnevaks ahelaks, mis on seotud eri ajavahemikega („caplets” ja „floorlets”);

c)

käsitlevad fikseeritud ja ujuva intressimäära vahetuslepingu optsioone või ostutähti nagu fikseeritud intressimäära poolega vahetuslepingu optsioone või ostutähti;

d)

käsitavad optsioone ja ostutähti, mis on seotud artikli 5 lõikes 3 kirjeldatud mitme alusvaraga, optsiooni- või ostutähekorvina, kus igal optsioonil on üksainus eraldiseisev alusvara.

a)

lõigetes 2–5 kirjeldatud kogusumma;

b)

riskiga kaalutud delta ekvivalendi summa, mis arvutatakse järgmiselt: alusvaraks oleva instrumendi turuväärtus korrutatud deltaga ja seejärel korrutatud ühega järgmistest asjakohastest riskikaaludest:

a)

kui ostjal on tingimusteta õigus osta alusvara eelnevalt kindlaks määratud hinnaga lõpptähtpäeval või mis tahes ajal enne seda ning kui müüjal on kohustus ostja nõue täita („lihtsad ostuoptsioonid või -ostutähed”);

b)

kui ostjal on tingimusteta õigus müüa alusvara samal viisil nagu kirjeldatud punktis a („lihtsad müügioptsioonid või -ostutähed”).

a)

optsioon või ostutäht sisaldab õigust alusvara müüa („ostetud müügioptsioon” — „long put”) ja on kombineeritud alusvara hoidmisega („pikk positsioon alusvaraks olevas instrumendis”);

b)

optsioon või ostutäht sisaldab õigust alusvara osta („ostetud ostuoptsioon” — „long call”) ja on kombineeritud lubadusega müüa osalust alusvaraks olevas instrumendis („lühike positsioon alusvaraks olevas instrumendis”).

a)

alusvaraks oleva väärtpaberi turuväärtus korrutatud alusvara spetsiifilise ja üldise tururiski nõuete summaga;

b)

positsiooni väärtus, mis on kindalaks määratud turuhinnas hindamise meetodiga või mudelipõhise hindamise meetodiga vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 104 lõike 2 punktidele b ja c („optsiooni või ostutähe turuväärtus”).

a)

omavahendite nõuded seoses delta osalise tuletisega alusvara hinna suhtes, mis võlakirjaoptsioonide või -ostutähtede puhul on delta osaline tuletis alusvaraks oleva võlakirja tulusus tähtajani suhtes ja vahetusoptsioonide puhul delta osaline tuletis vahetuslepingu intressimäära suhtes;

b)

nõuded seoses optsiooni või ostutähe väärtuse esimese osalise tuletisega eeldatava volatiilsuse suhtes.

a)

optsioonide või ostutähtede ostu korral maksimaalne summa nulli ja järgmiste väärtuste vahe vahel:

b)

optsioonide või ostutähtede müügi korral maksimaalne summa nulli ja järgmiste summade vahe vahel:

a)

iga üksiku optsiooni või ostutähe puhul arvutatakse gamma mõju;

b)

sama eraldiseisva alusvara liigiga seotud üksikute optsioonide või ostutähtede gamma mõju liidetakse kokku;

c)

etapist b tulenevate kõigi negatiivsete väärtuste summa absoluutväärtus võrdub gammariski omavahendite nõuded. Etapist b tulenevaid positiivseid väärtusi ei võeta arvesse.

d)

sama valuuta intressimäärade puhul: määruse (EL) nr 575/2013 artikli 339 tabelis 2 sätestatud lõpptähtaja vöönd;

e)

aktsiate ja aktsiaindeksite puhul: iga turg, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 341 lõike 3 kohaselt välja töötatud eeskirjades;

f)

välisvaluuta ja kulla puhul: iga valuutapaar ja kuld;

g)

kaupade puhul: kaubad, mida peetakse samaks vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 357 lõikele 4.

a)

iga üksiku optsiooni puhul määratakse kindlaks veega väärtus;

b)

iga üksiku optsiooni puhul arvutatakse eeldatava volatiilsuse eeldatav nihe pluss/miinus 25 %, kusjuures eeldatavat volatiilsust tuleb mõista artikli 4 lõikes 2 kirjeldatud viisil;

c)

iga üksiku optsiooni puhul korrutatakse punktis a osutatud etapist tulenev veega väärtus punktis b osutatud etapist tuleneva eeldatava volatiilsuse eeldatava nihkega;

d)

iga eraldiseisva alusvara liigi puhul, mida tuleb mõista artikli 5 lõikes 3 kirjeldatud viisil, liidetakse kokku punktis c osutatud etapist tulenevad väärtused;

e)

punktis d osutatud etapist tulenev absoluutväärtuste summa võrdub veegariski omavahendite nõuded kokku.

(b)

nad on loonud riskikontrolli üksuse, kes jälgib krediidiasutuse või investeerimisühingu optsiooniportfelli riski ja annab tulemustest aru juhtkonnale;

(c)

nad on teavitanud pädevaid asutusi selliste riskipositsioonide eelnevalt kindlaks määratud ulatusest, mille suhtes kohaldatakse kõnealust meetodit aja jooksul järjepidevalt;

(d)

nad integreerivad stsenaariumimeetodi tulemused krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtkonnale suunatud sisemisse aruandlusse.

a)

intressimääraoptsioonide ja -ostutähtede puhul pluss/miinus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 339 tabeli 2 viiendas veerus sätestatud eeldatav intressimäära muutus;

b)

aktsia- või aktsiaindeksioptsioonide või aktsia- või aktsiaindeksiostutähtede puhul pluss/miinus määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 343 sätestatud riskikaal;

c)

valuuta- ja kullaoptsioonide või valuuta- ja kullaostutähtede puhul pluss/miinus määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 351 sätestatud riskikaal või vajaduse korral määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 354 sätestatud riskikaal;

d)

kaubaoptsioonide (ostutähtede) puhul pluss/miinus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 360 lõike 1 punktis a sätestatud riskikaal.

a)

iga üksiku optsiooni või ostutähe puhul kohaldatakse kõiki artiklis 8 osutatud stsenaariume, et arvutada igale stsenaariumile vastav simuleeritud puhaskahju või -kasu. Kõnealusel simuleerimisel kasutatakse täieliku ümberhindamise meetodeid, simuleerides hinnamuutusi hindamismudelite abil ja kasutamata kõnealuste mudelite kohalikke lähendusi;

b)

artikli 5 lõikes 3 osutatud iga eraldiseisva alusvara liigi puhul liidetakse kokku punkti a kohase arvutuse tulemusel saadud ja eraldi stsenaariumidele osutavad väärtused;

c)

artikli 5 lõikes 3 osutatud iga eraldiseisva alusvara liigi puhul arvutatakse „asjakohane stsenaarium” stsenaariumina, mille puhul etapis b kindlaks määratud väärtustest tuleneb suurim kahju või kahju puudumise korral väikseim kasu;

d)

artikli 5 lõikes 3 osutatud iga eraldiseisva alusvara liigi puhul arvutatakse omavahendite nõuded II lisas kirjeldatud valemi kohaselt;

e)

optsioonide ja ostutähtede muude riskide kui deltarisk omavahendite nõuded kokku on artikli 5 lõikes 3 osutatud kõigi eraldiseisvate alusvara liikide puhul etapi d kohase arvutuse tulemusel saadud omavahendite nõuete summa.