20.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 148/6

(1)

Selleks et tagada tõhus päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide vaheline koostöö, peaks teabevahetus olema kahesuunaline, jäädes pädevate asutuste vastavate järelevalvepädevuste raamidesse. Seepärast on tarvis määrata kindlaks, millist teavet päritoluliikmesriigi pädevad asutused peaksid esitama vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta ning vajaduse korral nende filiaalide toimimise kohta ning millist teavet peaksid vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused esitama päritoluriigi pädevatele asutustele filiaalide kohta.

(2)

Teabevahetust päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel tuleks vaadelda laiemas, piiriüleste panganduse konsolideerimisgruppide üle teostatava järelevalve kontekstis ning vajaduse korral võiks olla võimalik esitada teavet konsolideeritult. Eelkõige juhul, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on põhiemaettevõtja samas liikmesriigis, kus on ka tema peakontor, ning asjaomane pädev asutus on ühtlasi konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, tuleks luua võimalused esitada teavet konsolideeritult — selle asemel et esitada seda pelgalt filiaali kaudu tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta. Sellisel juhul peaks aga pädev asutus vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele teada andma, et teave esitatakse konsolideeritult.

(3)

Päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vaheline teabevahetus ei hõlma üksnes direktiivi 2013/36/EL artiklis 50 sätestatud teabeliike ning seega samuti mitte üksnes käesolevas määruses sätestatud teabeliike. Direktiivi 2013/36/EL artiklites 35, 36, 39, 43 ja 52 sätestatakse eraldi nõuded, milles käsitletakse teabevahetust filiaalide kohapealse kontrollimise, asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse rakendamisest teavitamise ning pädevate asutuste poolt filiaalide ja nende emaettevõtjate suhtes rakendatavate meetmete, sealhulgas ettevaatusabinõude rakendamise kohta. Seepärast ei tuleks käesolevas määruses sätestada nõudeid teabevahetuse kohta nendes valdkondades.

(4)

Päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet käsitlevad nõuded on vaja sätestada selleks, et regulatiivne ja järelevalvetegevus üle kogu liidu ühtlustada. See teave peaks hõlmama kõiki direktiivi 2013/36/EL artiklis 50 sätestatud valdkondi, s.o juhtimist ja omandilist kuuluvust, sealhulgas äriliinid, nagu need, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) artiklis 317, likviidsust ja likviidsuse järelevalve raames tuvastatud asjaolusid, maksevõimet, hoiuste tagamist, riskide kontsentreerumist, süsteemseid riske, juhtimis- ja raamatupidamistava ning sisekontrolli mehhanisme. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kontrollimise hõlbustamiseks peaksid vastuvõtvate ja päritoluliikmesriikide pädevad asutused hoidma üksteist kursis siseriikliku või liidu õiguse mittejärgimise olukordade ning krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes rakendatud järelevalvemeetmete ja sanktsioonidega. Lisaks tuleks kaasata päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel vahetamisele kuuluva teabe hulka täiendav teave finantsvõimenduse ja eriolukordadeks valmistumise kohta, nii et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused saaksid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid tõhusalt jälgida.

(5)

Kui krediidiasutust või investeerimisühingut mõjutavad või võivad eeldatavalt hakata mõjutama likviidsusprobleemid, on vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel vaja olukorda selgelt mõista, et nad saaksid rakendada ettevaatusabinõusid kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artiklis 43 sätestatud tingimustega. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega sätestada selged reeglid, millist liiki teavet pädevad asutused peavad omavahel vahetama, kui esineb likviidsusprobleeme. Samuti on vaja kindlaks määrata vahetamisele kuuluv teave, et pädevad asutused oleksid piisavalt vara ette valmistatud eriolukordadeks nagu need, mis on loetletud direktiivi 2013/36/EL artikli 114 lõikes 1.

(6)

Arvestades, et vastuvõtvates liikmesriikides tegutsevad filiaalid on oma suuruse, keerukuse ja olulisuse poolest erinevad, on tähtis rakendada teabevahetuses proportsionaalsuse põhimõtet. Seepärast peaks juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused vastutavad filiaalide eest, mis on direktiivi 2013/36/EL artikli 51 kohaselt määratletud oluliste filiaalidena, päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel vahetamisele kuuluv teave sisaldama suuremat hulka eri liiki teavet.

(7)

Selleks et tagada, et asjakohast teavet vahetataks mõistlikul hulgal, vältides olukordi, kus päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kohustatud edastama vastuvõtva liikmesriigi kõigile pädevatele asutustele krediidiasutuse või investeerimisühingu kohta igasugust teavet, sõltumata selle krediidiasutuse või investeerimisühingu olemusest ja olulisusest, tuleks teatavatel juhtudel edastada ainult konkreetse filiaaliga seotud teavet üksnes neile pädevatele asutustele, kes vastutavad selle filiaali üle järelevalve teostamise eest. Samal põhjusel peaksid päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused vahetama omavahel teatavates konkreetsetes valdkondades ainult sellist teavet, mis kajastab eeskirjade rikkumise olukordi, mis tähendab, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing järgib siseriiklikku ja liidu õigust, ei peaks tema kohta teavet vahetama.

(8)

Samuti tuleks käesolevas määruses käsitleda teabevahetust krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse kohta vastuvõtvates liikmesriikides piiriüleste teenuste osutamise korras. Arvestades piiriüleste teenuste olemust, seisavad vastuvõtvate liikmesriikide pädevad asutused silmitsi teabe puudusega nende jurisdiktsioonides toimuvate tegevuste kohta, mistõttu on tähtis määrata üksikasjalikult kindlaks, millist teavet on vaja vahetada, et tagada finantsstabiilsus ja võimaldada jälgida tegevuslubade väljastamise tingimuste täitmist — eelkõige jälgida, kas krediidiasutus või investeerimisühing osutab teenuseid nii, nagu ta on oma aruannetes teada andnud. Käesolev määrus põhineb Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve — EBA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(9)

EBA on läbi viinud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

a)

juhtorgani ja kõrgema juhtkonna struktuur, sealhulgas filiaali üle teostatava järelevalve ülesannete jaotus;

b)

olulisi osalusi omavate aktsionäride ja osanike nimekiri lähtuvalt krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 26 lõikega 1 esitatud teabest.

a)

mis tahes olulised puudused krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski juhtimises, millest pädevad asutused on teadlikud ja mis võivad mõjutada ka filiaale, kõik seonduvad järelevalvemeetmed, mida on nende puudustega seoses rakendatud, ning määr, kuivõrd krediidiasutus või investeerimisühing on neile järelevalvemeetmetele allunud;

b)

päritoluliikmesriigi pädevate asutuste poolt krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusriski profiili ja riskijuhtimise suhtes läbi viidud üldine hindamine, eelkõige seoses filiaaliga;

c)

krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtarvud, mis peegeldavad tema likviidsust ja stabiilset finantseerimispositsiooni siseriiklikul ja liidu tasandil, krediidiasutuse või investeerimisühingu päritoluliikmesriigi kohalikus valuutas ja kõigis teistes valuutades, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks olulised;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuspuhvri komponendid;

e)

krediidiasutuse või investeerimisühingu varade koormatuse määr;

f)

krediidiasutuse või investeerimisühingu laenude suhe tema hoiustesse;

g)

mis tahes siseriiklikud likviidsussuhtarvud, mida pädevad asutused või määratud asutus krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes osana makrotasandi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve meetmetest rakendavad, olgu siis kohustuslike nõuetena, suunistena, soovitustena, hoiatustena või muul viisil, koos nende suhtarvude mõistete määratlustega;

h)

mis tahes konkreetsed likviidsusnõuded, mida kohaldatakse vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 105;

i)

mis tahes takistused raha või tagatiste ülekandmisel krediidiasutuse või investeerimisühingu filiaali või filiaalist.

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsus- ja rahastamispõhimõtted, sealhulgas tema filiaalide rahastamise korralduse ja konsolideerimisgrupi sisese toe korralduse ning tsentraliseeritud rahade ühendamise menetluste kirjeldused;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu plaanid ettenägematute likviidsus- või rahastusolukordade puhuks, sealhulgas teave eeldatavate stressiolukordade stsenaariumide kohta.

a)

omavahendite nõuded, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92, võttes arvesse nimetatud määruse artikli 458 kohaselt vastu võetud või tunnustatud meetmeid ning, kui see on asjakohane, võttes arvesse nimetatud määruse X osas sätestatud üleminekukorda;

b)

mis tahes täiendavad omavahendite nõuded, mida kohaldatakse vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 104;

c)

kapitalipuhvri nõuded, mis on sätestatud direktiivi 2013/36/EL 4. peatüki VII jaotises.

a)

krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkti a tähenduses;

b)

krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendite suhtarv määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkti b tähenduses;

c)

krediidiasutuse või investeerimisühingu koguomavahendite suhtarv määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 2 punkti c tähenduses;

d)

krediidiasutuse või investeerimisühingu koguriskipositsiooni summa määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 tähenduses;

e)

omavahendite nõuded, mida kohaldatakse päritoluliikmesriigis vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 92, võttes arvesse nimetatud määruse artikli 458 kohaselt vastu võetud või tunnustatud meetmeid ning, kui see on asjakohane, võttes arvesse nimetatud määruse X osas sätestatud üleminekukorda;

f)

kapitali säilitamise puhvri tase, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab direktiivi 2013/36/EL artikli 129 kohaselt alal hoidma;

g)

krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri tase, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab direktiivi 2013/36/EL artikli 130 kohaselt alal hoidma;

h)

süsteemse riski puhvri tase, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab direktiivi 2013/36/EL artikli 133 kohaselt alal hoidma;

i)

globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri või muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri tase, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab direktiivi 2013/36/EL artikli 131 lõigete 4 ja 5 kohaselt alal hoidma;

j)

omavahendite summa vastavalt mis tahes täiendavatele omavahendite nõuetele, mida kohaldatakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktiga a, ning mis tahes muudele nõuetele, mida kohaldatakse nimetatud artikli kohaselt krediidiasutuse või investeerimisühingu maksevõime suhtes.

a)

summa, mille hoiuste tagamise skeem iga nõuetele vastava hoiustaja kohta maksimaalselt katab;

b)

katte ulatus ja kaetavate hoiuste liigid;

c)

kõik katmisest välistamised, sealhulgas tooted ja hoiustajate liigid;

d)

hoiuste tagamise skeemi rahastamise korraldus, eelkõige asjaolu, kas skeemi rahastatakse ette või tagantjärele, ning skeemi maht;

e)

skeemi halduri kontaktandmed.

a)

direktiivi 2013/36/EL artiklite 64 kuni 67 kohaselt määratud halduskaristused või muud kohaldatud haldusmeetmed;

b)

direktiivi 2013/36/EL artikli 104 või 105 kohaselt määratud järelevalvemeetmed;

c)

määratud kriminaalkaristused määruse (EL) nr 575/2013 või direktiivist 2013/36/EL üle võetud siseriiklike õigussätete rikkumise eest.

a)

pädevates asutustes eriolukordadega tegelemise eest vastutavate isikute kontaktandmed, millel eriolukorras ühendust võtta;

b)

eriolukorras kehtivad sidemenetlused.

a)

mis tahes sellise olukorra kirjeldus, mille puhul pädevad asutused on kindlaks teinud, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole järginud krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle teostatavat usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet või turukäitumise järelevalvet käsitlevat siseriiklikku või liidu õigust või nõudeid, sealhulgas määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud või direktiivist 2013/36/EL üle võetud siseriiklikke nõudeid, koos selgitusega järelevalvemeetmete kohta, mida selle mittetäitmise suhtes on rakendatud või plaanitakse rakendada;

b)

juhul kui filiaal ei ole täitnud tingimusi, mida filiaalid peavad oma tegevuses vastuvõtvas liikmesriigis üldise hüvangu huvides järgima, siis selle mittetäitmise kirjeldus;

c)

mis tahes tuvastatud süsteemsed riskid, mis filiaali või selle tegevusega vastuvõtvas liikmesriigis kaasnevad, sealhulgas hinnang, milline oleks filiaali tegevuse peatamise või lõpetamise tõenäoline mõju järgmisele:

d)

filiaali turuosa, kui see ületab 2 % vastuvõtva liikmesriigi koguturust ühes järgmistest kategooriatest:

e)

mis tahes takistused raha või tagatiste ülekandmisel filiaali või filiaalist.

a)

mis tahes olukord, mille puhul päritoluliikmesriigi pädevad asutused on kindlaks teinud, et krediidiasutus või investeerimisühing ei ole järginud krediidiasutuste ja investeerimisühingute üle teostatavat usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet või turukäitumise järelevalvet käsitlevat siseriiklikku või liidu õigust või nõudeid, sealhulgas määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud või direktiivist 2013/36/EL üle võetud siseriiklikke nõudeid, koos selgitusega järelevalvemeetmete kohta, mida selle mittetäitmise suhtes on rakendatud või plaanitakse rakendada;

b)

vastuvõtva liikmesriigi elanikelt vastu võetud hoiuste maht;

c)

vastuvõtva liikmesriigi elanikele antud laenude maht;

d)

seoses direktiivi 2013/36/EL I lisas loetletud tegevusaladega, mille kohta krediidiasutus või investeerimisühing on teada andnud, et ta soovib nendega vastuvõtvas liikmesriigis teenuste osutamise korras tegelda:

a)

tekkinud olukorra kirjeldus, sealhulgas likviidsusprobleemide algpõhjus, likviidsusprobleemide eeldatav mõju krediidiasutusele või investeerimisühingule ning muutused konsolideerimisgrupi siseste tehingute valdkonnas;

b)

selgitus meetmete kohta, mida pädevad asutused või krediidiasutus või investeerimisühing on rakendanud või plaanivad rakendada, sealhulgas mis tahes nõuded, mille pädevad asutused on krediidiasutusele või investeerimisühingule kehtestanud, et likviidsusprobleeme leevendada;

c)

likviidsusprobleemide süsteemsete tagajärgede hindamise tulemused;

d)

hiliseim kättesaadav kvantitatiivne teave likviidsuse kohta, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktides c kuni h.