13.5.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/5

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 480/2014,

3. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (1) eriti selle artikli 22 lõiget 7, artikli 37 lõiget 13, artikli 38 lõiget 4, artikli 40 lõiget 4, artikli 41 lõiget 3, artikli 42 lõikeid 1 ja 6, artikli 61 lõiget 3, artikli 68 lõiget 1, artiklit 101, artikli 125 lõikeid 8 ja 9, artikli 127 lõikeid 7 ja 8 ning artikli 144 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 kehtestab teises osas ühissätted, mida kohaldatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) suhtes, mis toimivad nüüd ühises raamistikus („Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid” ehk „ESI fondid”). Lisaks sisaldab kõnealuse määruse kolmas osa üldsätteid, mida kohaldatakse ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes, kuid ei kohaldata EAFRD ega EMKFi suhtes, ning kõnealuse määruse neljas osa sisaldab üldsätteid, mida kohaldatakse ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi suhtes, kuid ei kohaldata EAFRD suhtes. Seega on määrusega kehtestatud sätteid, mida kohaldatakse kõigile ESI fondidele, ning ka sätteid, mida kohaldatakse ainult ERFile ja Ühtekuuluvusfondile või ERFile, ESFile, Ühtekuuluvusfondile ja EMKFile.

(2)	Vaja on kehtestada üksikasjalikud eeskirjad seoses kriteeriumidega finantskorrektsiooni taseme kindlaksmääramiseks, mida komisjon tulemusraamistikus iga ESI fondide poolt toetatavate programmidega hõlmatud prioriteedi puhul kohaldada võib.

(3)

Selliseid finantskorrektsioone võib kohaldada ainult mitme tingimuse samaaegse täidetuse korral. Finantskorrektsiooni tase tuleks määrata ühtsete määrade alusel, mis on seotud füüsilise lõpuleviimise ning finantsvahendite kasutusvõime alusel arvutatud koefitsendiga. Välistegureid, mis aitavad tekkida suurel puudujäägil tulemusraamistikus 2023. aastaks seatud lõppeesmärkide saavutamisel, välja arvatud finantskorrektsiooni välistavaid tegureid, tuleks käsitleda juhtumipõhiselt ning need võiksid olla aluseks madalama korrektsioonimäära kasutamisele võrreldes võrreldes tavapäraselt koefitsiendi alusel kasutatava määraga.

(4)	Tulemusraamistikus kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme kindlaksmääramise kriteeriumeid käsitlevates sätetes tuleks käsitleda eraldi spetsiaalset eraldist noorte tööhõive algatusele.

(5)	Erieeskirjadega tuleks täpsustada rahastamisvahenditest antava toetuse abil maa ostmist käsitlevad sätted.

(6)	Sidus raamistik tehnilise abi toetuste ja rahastamisvahendi kombineerimiseks üksiktegevuse raames nõuab, et see oleks lubatud ainult perspektiivse investeeringu tehniliseks ettevalmistamiseks lõppsaaja heaks.

(7)	Tagamaks, et rahastamisvahendite rakendamine usaldataks asutustele, kellel on sobiv võimekus nende rakendamiseks kooskõlas ESI fondide eesmärkide ja prioriteetidega ning kõige tõhusamal viisil, tuleb sätestada selliste asutuste valimise kriteeriumid koos nende rolli, kohustuste ja vastutusega.

(8)	Tagamaks garantiisid andvate rahastamisvahendite usaldusväärset finantsjuhtimist, peaksid programmidest tehtavad maksed põhinema usaldusväärsel eelneval riskihinnangul, võttes arvesse sobivat kordistit.

(9)	Tagamaks rahastamisvahendite rakendamist kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, tuleks kehtestada erisätted nende juhtimise ja kontrolli, kaasa arvatud auditeerimise kohta.

(10)	Tagamaks programmist rahastamisvahenditele tehtavate maksete usaldusväärset finantsjuhtimist, peaks nende maksete tühistamine kajastuma alati asjakohaselt vastavates maksetaotlustes.

(11)	Tagamaks rahastamiskõlblike kapitaliseeritud intressitoetuste ja garantiitasude toetuste järjekindlat arvutamist, tuleks sätestada nende arvutamise erieeskirjad.

(12)

Tagamaks summade kiiret ja tõhusat kasutuselevõttu reaalmajanduses ja usaldusväärset finantsjuhtimist, kindlustades samas rahastamisvahendeid rakendavate asutuste mõistliku hüvitamise, tuleb sätestada kriteeriumid halduskulude ja -tasude arvestamiseks tulemuste põhjal ning kapitaliseeritud halduskulude või -tasude hüvitamisel kohaldatavad künnised ja eeskirjad omakapitaliinstrumentide ja mikrokrediidi puhul

(13)	Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks avaliku toetuse arvutamisel võtta arvesse tegevustega loodavaid tulusid.

(14)

On vaja määrata kindlaks meetod tegevuse diskonteeritud puhastulu arvutamiseks, võttes arvesse selle tegevuse sektoris kohaldatavaid viiteperioode, vastavalt investeeringutüübilt tavaliselt eeldatavat kasumlikkust, põhimõtte „saastaja maksab” rakendamist ning vajaduse korral asjaomase liikmesriigi või piirkonna suhtelise heaoluga seotud omakapitali kaalutlusi.

(15)	Sätestada tuleb sektorites kohaldatavad viiteperioodid 2007.–2013. aasta programmitöö perioodi tulu tekitavate projektide kohta salvestatud ja säilitatud ajalooliste andmete põhjal

(16)	Vaja on määrata kindlaks kulud ja tulud, mida võtta arvesse diskonteeritud puhastulu arvutamisel, samuti tingimused jääkväärtuse ja finantsdiskontomäära määramiseks.

(17)

Soovitusliku alusmäärana pakutav 4 % diskontomäär peaks põhinema rahvusvahelise investeeringuteportfelli jooksval pikaajalisel tulumääral, mis on arvutatud keskmiselt 3 % tulumäärana varadelt, mida kohandatakse 1 % võrra ülespoole, mis on määr, mille võrra keskmine pikaajalise riigivõlakirja tootlus liidus on langenud alates finantsdiskontomäära kehtestamisest programmiperioodiks 2007–2013.

(18)

Põhimõte „saastaja maksab” nõuab, et saaste ja ennetuse keskkonnakulud kannaksid need, kes saaste põhjustavad, ning et tasu võtmise süsteemid kajastaksid keskkonnateenuste täielikke kulusid, kaasa arvatud kapitalikulusid, saaste ja rakendatavate ennetusmeetmete keskkonnakulusid ning kasutatavate ressursside nappusega seotud kulusid.

(19)	Halduskoormuste vähendamiseks tuleks anda toetusesaajatele võimalus kasutada kaudsete kulude arvutamiseks teiste liidu poliitikate raames sätestatud kehtivaid meetodeid ja vastavaid määrasid, kui tegevused ja toetusesaajad on samalaadsed.

(20)

Tagamaks, et ESI fondidest toetatavad tegevused, mis võiksid kasutada kaudsete kulude jaoks teiste liidu poliitikate raames sätestatud ühtset määra, on sarnased kõnealuste teiste poliitikate raames rahastatavate tegevustega, on vaja määratleda sekkumise kategooriad ning investeeringute prioriteedid või meetmed, mille alla need kuuluvad.

(21)	Kehtestada tuleks suurprojektide kvaliteedi kontrollimisel kasutatav metoodika. Sõltumatute ekspertide tehtav kvaliteedikontroll on eeldus selleks, et liikmesriik saaks esitada suurprojekti komisjonile, kasutades määruses (EL) nr 1303/2013 sätestatud teatamise korda.

(22)	Kui liikmesriik otsustab teatamise korda kasutada, peaks ta otsustama, kas suurprojekti hindavad sõltumatud eksperdid, keda toetab komisjoni tehniline abi, või kokkuleppel komisjoniga muud sõltumatud eksperdid.

(23)

Suurprojektide kvaliteeti kontrollivate sõltumatute ekspertide võimekus, pädevus ja erapooletus on ühed peamised tegurid, mis määravad, kas kontrolli tulemus on kvaliteetne ja usaldusväärne. Seetõttu tuleks sätestada sõltumatutele ekspertidele teatavad nõuded tagamaks, et nende töö kvaliteedi kontrollimisel on usaldusväärne ja kõrgetasemelise kvaliteediga. Kõik sõltumatud eksperdid peaksid neile nõuetele vastama olenemata sellest, kas nende tööd toetatakse tehnilise abiga komisjoni või liikmesriigi algatusel. Peaks olema liikmesriikide ülesanne veenduda sõltumatute ekspertide nõuetelevastavuses enne, kui nad küsivad sõltumatute ekspertide valikule komisjoni nõusolekut.

(24)

Kuna komisjonile teatamismenetluse abil esitamiseks saab valida ainult sõltumatutelt ekspertidelt positiivse hinnangu saanud suurprojekte, on vaja sätestada selleks otstarbeks selged kriteeriumid. Samuti on vaja sätestada selle kontrolliprotsessi etapid ning kontrollimisel kvaliteedi hindamiseks kasutatavad parameetrid, et tagada, et iga suurprojekti kvaliteedikontroll põhineks samal metoodilisel lähenemisviisil ning et kvaliteeti kontrollitaks viisil, mis aitab kontrollitavate suurprojektide kvaliteeti parandada.

(25)

Määrus (EL) nr 1303/2013 nõuab korraldusasutuselt süsteemi loomist selleks, et salvestada ja säilitada iga tegevuse jaoks elektrooniliselt andmeid, mida on vaja seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks, kaasa arvatud üksikuid osalejaid käsitlevaid andmeid. Seetõttu on vaja sätestada sellesse süsteemi salvestatavate ja seal säilitatavate andmete loend.

(26)

Teatavad andmed on olulised ainult konkreetset liiki tegevuste või mõne ESI fondi puhul; seetõttu tuleks andmenõuete kohaldatavust täpsustada. Määruses (EL) nr 1303/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1304/2013 (2) on sätestatud erinõuded andmete salvestamiseks ja säilitamiseks ESFi toetatavate tegevuste üksikute osalejate kohta, mida tuleb arvesse võtta.

(27)

Andmete loend peaks võtma arvesse määruses (EL) nr 1303/2013 ja fondispetsiifilistes määrustes sätestatud aruandlusnõudeid tagamaks, et finantsjuhtimiseks ja -järelevalveks vajalikud andmed, kaasa arvatud maksetaotluste, sertifitseeritud kulude aastaaruannete ja rakendusaruannete koostamiseks vajalikud andmed on iga tegevuse jaoks olemas kujul, milles neid saab hõlpsalt agregeerida ja kooskõlastada. Loend peaks arvestama sellega, et teatavaid elektroonilisel kujul baasandmeid tegevuste kohta on vaja tegevuste tulemuslikuks finantsjuhtimiseks ning tegevusi käsitleva põhiteabe avaldamise nõuete täitmiseks. Teatavaid muid andmeid on vaja kontrollide ja auditeerimise tulemuslikuks kavandamiseks ning elluviimiseks.

(28)

Salvestatavate ja säilitatavate andmete loend ei tohiks otsustada ette korraldusasutuste loodavate elektrooniliste süsteemide tehniliste omaduste või struktuuri üle või määrata ette salvestatavate ja säilitatavate andmete vormingut, kui see ei ole käesolevas määruses konkreetselt sätestatud. Samuti ei tohiks selles ette otsustada, milliseid andmeid süsteemi sisestatakse või selles luuakse; mõnel juhul võivad loendis sisalduvad andmed nõuda mitme väärtuse sisestamist. Sellegipoolest on vaja sätestada teatavad eeskirjad kõnealuste andmete olemuse kohta tagamaks, et korraldusasutus saaks täita oma seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrollimise ja auditeerimise kohustusi, kaasa arvatud juhul, kui selleks on vaja üksikuid osalejaid käsitlevate andmete töötlemist.

(29)	Tagamaks, et tegevusprogrammide raames tehtavaid kulusid saaks kontrollida ja auditeerida, on vaja sätestada kriteeriumid, millele peaks vastama kontrolljälg, et pidada seda piisavaks.

(30)	On vaja sätestada seoses määruse (EL) nr 1303/2013 kohase auditeerimisega, et komisjon ja liikmesriigid peaksid vältima isikuandmete mis tahes volitamata avaldamist või juurdepääsu neile, ning näha ette otstarbed, milleks komisjon ja liikmesriigid võivad selliseid andmeid töödelda.

(31)	Tegevuste auditeerimise eest vastutab auditeerimisasutus. Tagamaks, et selliste auditite ulatus ja tulemuslikkus oleksid piisavad ning et neid tehtaks kõigis liikmesriikides samade standardite alusel, on vaja sätestada tingimused, millele need peaksid vastama.

(32)

On vaja sätestada üksikasjalikult auditeeritavate tegevuste valimise alused, mida auditeerimisasutus peaks valimimeetodi kehtestamisel või heakskiitmisel arvesse võtma, kaasa arvatud valimiüksuse kindlaksmääramine, teatava valimi suhtes kasutatavad tehnilised kriteeriumid ning vajaduse korral tegurid, mida võtta arvesse lisavalimi võtmisel.

(33)

Auditeerimisasutus peaks koostama auditiarvamuse, mis hõlmab määruses (EL) nr 1303/2013 osutatud arvepidamist. Tagamaks, et sertifitseeritud kulude aastaaruannete auditite ulatus ja sisu oleksid piisavad ning et neid tehtaks kõigis liikmesriikides samade standardite alusel, on vaja sätestada tingimused, millele need peaksid vastama.

(34)

Tagamaks õiguskindlust ja kõigi liikmesriikide võrdset kohtlemist finantskorrektsioonide tegemisel kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, on vaja sätestada kriteeriumid suurte puuduste määramiseks juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises, määratleda selliste puuduste peamised tüübid ning sätestada kriteeriumid kohaldatavate finantskorrektsioonide taseme määramiseks ja kriteeriumid ühtsete määrade või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamiseks.

(35)	Tagamaks käesolevas määruses sätestatud meetmete kiiret kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses kehtestatakse järgmised määrust (EL) nr 1303/2013 täiendavad sätted:

a)

sätted, mis täiendavad kõnealuse määruse ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, EAFRD ja EMKFi (edaspidi „ESI fondid”) suhtes kohaldatavat teist osa järgmise puhul: i) kriteeriumid tulemusraamistikus kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramiseks; ii) rahastamisvahenditega seotud kriteeriumid, mis on seotud järgmisega: — täiendavad erieeskirjad maa ostmise kohta ning tehnilise abi kombineerimise kohta rahastamisvahenditega; — täiendavad erieeskirjad rahastamisvahendeid rakendavate asutuste rolli, kohustuste ja vastutuse, seonduvate valikukriteeriumite ning toodete kohta, mida võib rahastamisvahendite abil anda; — teatavate rahastamisvahendite juhtimist ja kontrolli käsitlevad eeskirjad, kaasa arvatud korraldus- ja auditeerimisasutuste tehtavate kontrollide kohta, tõendavate dokumentide säilitamise kohta, tõendavate dokumentide poolt tõendatavate elementide kohta ning juhtimise ja kontrolli ning auditeerimise korra kohta; — eeskirjad, mis käsitlevad rahastamisvahenditele tehtavate maksete tühistamist ning järgnevaid maksetaotluste kohandamisi; — erieeskirjad süsteemi loomise kohta intressitoetuste ja garantiitasude toetuste iga-aastaste osamaksude kapitaliseerimiseks; — erieeskirjad, mis näevad ette kriteeriumid halduskulude ja -tasude arvestamiseks tulemuste põhjal ning kapitaliseeritud halduskulude või -tasude hüvitamisel kohaldatavad künnised ja eeskirjad omakapitaliinstrumentide ja mikrokrediidi puhul; iii) meetod diskonteeritud puhastulu arvutamiseks tegevuste puhul, mis tekitavad pärast lõpetamist puhastulu; iv) kaudsete kulude kindlad maksemäärad ning seonduvad teiste liidu poliitikate raames kohaldatavad meetodid;

b)	kõnealuse määruse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi suhtes kohaldatavat kolmandat osa täiendavad sätted, mis on seotud suurprojektide kvaliteedi kontrollimisel kasutatava metoodikaga;

c)

kõnealuse määruse ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi suhtes kohaldatavat neljandat osa täiendavad sätted, mis on seotud järgmisega: i) eeskirjad, mis näevad ette nende andmetega seotud teabe, mida tuleb salvestada ja säilitada elektroonilisel kujul korraldusasutuse loodavas seiresüsteemis; ii) üksikasjalikud miinimumnõuded kontrolljälje kohta, mis on seotud raamatupidamisandmike säilitamise ja tõendavate dokumentide hoidmisega sertifitseerimis-, korraldus- ja vahendusasutuste ning toetusesaajate tasandil; iii) tegevusauditite ja sertifitseeritud kulude aastaaruannete auditite ulatus ja sisu ning metoodika tegevuste valimiseks iv) üksikasjalikud eeskirjad komisjoni ametnike või komisjoni volitatud esindajate poolt tehtavate auditite käigus kogutavate andmete kasutamise kohta; v) üksikasjalikud eeskirjad, mis on seotud selle kindlakstegemisega, kas juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises esineb suuri puuduseid, kaasa arvatud selliste puuduste peamised tüübid, kasutatava finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumid ning kindlate määrade ja ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid.

II PEATÜKK

MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ESI FONDIDE SUHTES KOHALDATAVAT TEIST OSA TÄIENDAVAD SÄTTED

I JAGU

Kriteeriumid tulemusraamistikus kohaldatava finantskorrektsiooni taseme määramiseks

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõike 7 neljas lõik)

Artikkel 2

Finantskorrektsiooni taseme määramine

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõike 7 neljas lõik)

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõike 7 kohaselt komisjoni poolt kohaldatava finantskorrektsiooni tase on ühtne määr, mis määratakse kindlaks tulemusraamistiku kõigi väljundnäitajate ja peamiste rakendusetappide lõplike saavutusmäärade keskmise ning selle tulemusraamistiku kohase finantsnäitaja lõpliku saavutusmäära suhte alusel („saavutuse/kasutusvõime koefitsient”).

2.   Saavutuse/kasutusvõime koefitsient arvutatakse järgmiselt:

a)	iga kõnealuse prioriteedi raames tulemusraamistiku jaoks valitud väljundnäitaja ja peamise rakendusetapi lõppväärtus jagatakse vastava sihtväärtusega, et saada nende lõplik saavutusmäär väljendatuna protsentides lõppeesmärgist;

b)	määratakse kindlaks kõigi kõnealuse prioriteedi raames tulemusraamistiku jaoks valitud väljundnäitajate ja peamiste rakendusetappide lõplike saavutusmäärade keskmine. Kui seejuures on mõni välja arvutatud lõplik saavutusmäär üle 100 %, võetakse see arvesse 100 %-na;

c)

iga kõnealuse prioriteedi raames tulemusraamistiku jaoks valitud finantsnäitaja lõppväärtus jagatakse vastava sihtväärtusega, et saada nende lõplik saavutusmäär väljendatuna protsentides lõppeesmärgist. Kui seejuures on mõni välja arvutatud lõplik saavutusmäär üle 100 %, võetakse see arvesse 100 %-na;

d)	kõigi kõnealuse prioriteedi raames tulemusraamistiku jaoks valitud väljundnäitajate ja peamiste rakendusetappide lõplike saavutusmäärade keskmine jagatakse kõnealuse prioriteedi raames tulemusraamistiku jaoks valitud finantsnäitaja lõpliku saavutusmääraga.

3.   Kui mõni prioriteet on seotud rohkem kui ühe ESI fondi või piirkonna kategooriaga, arvutatakse saavutuse/kasutusvõime koefitsient iga ESI fondi ja/või piirkonna kategooria jaoks eraldi.

Artikkel 3

Finantskorrektsiooni tase

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõike 7 neljas lõik)

1.   Finantskorrektsiooni tase fikseeritakse järgmiselt:

a)	saavutuse/kasutusvõime koefitsiendi puhul alla 65 %, kuid mitte alla 60 % kohaldatakse kindlat määra 5 %;

b)	saavutuse/kasutusvõime koefitsiendi puhul alla 60 %, kuid mitte alla 50 % kohaldatakse kindlat määra 10 %;

c)	saavutuse/kasutusvõime koefitsiendi puhul alla 50 % kohaldatakse kindlat määra 25 %.

2.   Kindlat määra kohaldatakse ESI fondi toetusele, mis määratakse kindlaks lähtuvalt liikmesriigi poolt selle prioriteedi raames deklareeritud kuludest, mis vastavad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõike 7 esimeses lõigus osutatud tingimustele, pärast võimalike muude finantskorrektsioonide kohaldamist.

Prioriteetide puhul, mis on seotud rohkem kui ühe ESI fondi või piirkonna kategooriaga, kohaldatakse kindlat määra iga ESI fondi ja/või piirkonna kategooria suhtes eraldi.

3.   Muid lõppeesmärkide saavutamise suuri puudujääke põhjustavaid tegureid kui need, millele osutatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 22 lõike 7 kolmandas lõigus, kaalutakse juhtumipõhiselt. Lõikes 1 sätestatud kindlamääralist korrektsiooni võib vähendada kuni 50 % võrra, võttes arvesse, millises ulatuses suur puudujääk neile teguritele omistatakse.

4.   Kui lõike 1 kohaselt fikseeritav kindel määr oleks ebaproportsionaalne, siis korrektsiooni taset vähendatakse.

II JAGU

Rahastamisvahendid

Artikkel 4

Erieeskirjad maa ostmisel

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõige 13)

1.   ERFist, Ühtekuuluvusfondist ja EAFRDst rahastatavad rahastamisvahendid võivad toetada investeeringuid, mis hõlmavad maa ostmist, millele ei ole ehitatud, ning maa ostmist, millele on ehitatud, summa eest, mis ei ületa 10 % lõppsaajale makstud programmimaksest. Garantiide puhul kohaldatakse nimetatud protsendimäära aluseks oleva laenu või muu riski kandva vahendi summale.

2.   Kui rahastamisvahendid annavad lõppsaajatele, mis on seotud taristuinvesteeringutega, mille eesmärk on toetada linnade arengu või linnade taaselustamise tegevusi, on lõikes 1 osutatud piirmäär 20 %.

3.   Erandlikel ja põhjendatud juhtudel võib korraldusasutus kalduda lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirmääradest kõrvale keskkonnakaitsega seotud tegevuste puhul.

Artikkel 5

Tehnilise abi kombineerimine rahastamisvahenditega

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõige 13)

Tehnilise abi toetuseid võib kombineerida rahastamisvahenditega üheks tegevuseks määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 7 kohaselt ainult selle tegevusega toetatava perspektiivse investeeringu tehniliseks ettevalmistamiseks lõppsaaja heaks.

Artikkel 6

Erieeskirjad rahastamisvahendeid rakendavate asutuste rolli, kohustuste ja vastutuse kohta

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 kolmas lõik)

1.   Rahastamisvahendeid rakendavad asutused täidavad oma kohustusi kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning tegutsevad sellise kutsealase tähelepanelikkuse, tõhususe, läbipaistvuse ja hoolsuse tasemel, mida eeldatakse rahastamisvahendamise rakendamisel kogenud professionaalselt asutuselt. Nad tagavad, et:

a)	rahastamisvahenditest toetust saavate lõppsaajate valimisel võetakse piisavalt arvesse rahastamisvahendi olemust ning rahastatavate investeerimisprojektide võimalikku majanduslikku elujõulisust. Valik peab olema läbipaistev ja objektiivsetel alustel põhjendatud ega tohi luua huvide konflikti;

b)

lõppsaajatele teatatakse, et rahastamist pakutakse programmide raames, mida kaasrahastavad ESI fondid, kooskõlas nõuetega, mis on ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul sätestatud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 115, EAFRD puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (3) artikli 66 lõike 1 punkti c alapunktis i, ning tulevases liidu õigusaktis, milles kehtestatakse rahalise toetuse tingimused merendus- ja kalanduspoliitika rahaliseks toetamiseks EMKFi programmiperioodil 2014–2020 („EMKFi määrus”);

c)	rahastamisvahendid pakuvad toetust proportsionaalsel ja vähim konkurentsi kahjustaval viisil;

d)

erainvestorite või turumajanduse põhimõttel tegutsevate avaliku sektori investorite soodustasud, nagu osutatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 2 punktis c ja artikli 44 lõike 1 punktis b, on proportsionaalsed nende investorite võetavate riskidega ning piiratud selliste investorite meelitamiseks vajaliku miinimumiga, mis tagatakse tingimuste ning menetluslike kaitsemeetmetega.

2.   Kuna korraldusasutuse otsene rahaline vastutus rahastamisvahendeid rakendavate asutuste või lõppsaajate ees, nagu ka korraldusasutuse vastutus, mis on seotud rahastamisvahendi mis tahes muude võlgade või kohustustega, ei saa ületada korraldusasutuse poolt asjakohaste rahastamislepingute raames rahastamisvahendile võetud kulukohustuse summat, peavad rahastamisvahendeid rakendavad asutused tagama, et korraldusasutusele ei saa esitada nõudeid üle summa, mille ulatuses ta on võtnud rahastamisvahendile kulukohustuse.

3.   Rahastamisvahendeid rakendavad asutused vastutavad rikkumistest mõjutatud programmimaksete hüvitamise eest koos intressi ning mis tahes muu toetuste abil saadud tuluga.

Sellegipoolest ei vastuta rahastamisvahendeid rakendavad asutused esimeses lõigus osutatud summade hüvitamise eest juhul, kui nad tõestavad vastava rikkumise puhul, et täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused:

a)	rikkumine toimus lõppsaajate tasandil või fondifondide puhul finantsvahendajate või lõppsaajate tasandil;

b)	rahastamisvahendeid rakendavad asutused järgisid rikkumisest mõjutatud programmimaksete puhul käesoleva artikli lõiget 1;

c)	rikkumisest mõjutatud summasid ei õnnestunud tagasi nõuda hoolimata sellest, et rahastamisvahendeid rakendavad asutused rakendasid piisava hoolsusega kõiki kohaldatavaid lepingulisi ja õigusaktidest tulenevaid meetmeid.

Artikkel 7

Rahastamisvahendeid rakendavate asutuste valiku kriteeriumid

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 kolmas lõik)

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 punkti a ning lõike 4 punkti b alapunktide ii ja iii kohaselt rahastamisvahendit rakendava asutuse valimisel veendub korraldusasutus, et see asutus vastab järgmistele miinimumnõuetele:

a)	õigus teha liidu ja liikmesriigi õiguse raames asjakohaseid rakendustoiminguid;

b)	piisav majanduslik ja rahaline elujõulisus;

c)	piisav võimekus rahastamisvahendi rakendamiseks, kaasa arvatud organisatsioonistruktuur ja juhtimisraamistik, mis annab korraldusasutusele vajaliku kindlustunde;

d)	tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi olemasolu;

e)	sellise raamatupidamissüsteemi kasutamine, mis pakub õigel ajal täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet;

f)	nõusolek lasta liikmesriigi auditeerimisasutustel, komisjonil ning Euroopa Kontrollikojal end auditeerida.

2.   Lõikes 1 osutatud asutuse valimisel võtab korraldusasutus nõuetekohaselt arvesse rakendatava rahastamisvahendi olemust, asutuse kogemusi sarnaste rahastamisvahendite rakendamisel, kavandatavate meeskonnaliikmete asjatundlikkust ja kogemust ning asutuse tegevus- ja finantsvõimekust. Valik peab olema läbipaistev ja objektiivsetel alustel põhjendatud ega tohi luua huvide konflikti. Kasutada tuleb vähemalt järgmiseid valikukriteeriume:

a)	finantsvahendajate või lõppsaajate (olukorra kohaselt) väljaselgitamise ja hindamise metoodika töökindlus ning usaldusväärsus;

b)	rahastamisvahendi rakendamise halduskulude ja -tasude suurus ning nende arvutamiseks kavandatav metoodika;

c)	lõppsaajatele antava toetusega seotud tingimused, kaasa arvatud hinnakujundus;

d)	võimekus leida lisaks programmimaksetele teisi ressursse lõppsaajatesse investeerimiseks;

e)	võimekus tõendada hetke tegevusega võrreldes täiendavat tegevust;

f)	kui rahastamisvahendit rakendav asutus eraldab rahastamisvahendile omi finantsressursse või jagab riski, kavandatavad meetmed huvide kooskõlastamiseks ning võimalike huvide konfliktide leevendamiseks.

3.   Kui fondifondi rakendav asutus, kaasa arvatud EIP, annab rakendusülesandeid finantsvahendajale edasi, tagab ta, et selle finantsvahendaja puhul on täidetud lõigetes 1 ja 2 osutatud nõuded ning kriteeriumid.

Artikkel 8

Erieeskirjad rahastamisvahendite kaudu antavate garantiide kohta

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 kolmas lõik)

Kui rahastamisvahendid pakuvad garantiisid, peavad täidetud olema järgmised nõuded:

a)	saavutada tuleb sobiv kordisti garantiidega kaetavatest uutest laenudest või teistest riskijagamise vahenditest tekkivate ennustatavate ja ettenägematute kahjude katmiseks kõrvale pandava programmimakse ning vastavate välja antud uute laenude või teiste riskijagamise vahendite väärtuse vahel;

b)

kordisti tuleb kindlaks määrata konkreetse pakutava garantiitoote usaldusväärse eelneva riskihinnangu abil, võttes arvesse konkreetseid turutingimusi, rahastamisvahendi investeerimisstrateegiat ning säästlikkuse ja tõhususe põhimõtteid. Eelnevat riskihinnangut võidakse läbi vaadata, kui selleks annavad põhjuse hilisemad turutingimused;

c)	garantiide väljamaksmiseks võetav programmimakse kohustus peab kajastama eelnevat riskihinnangut;

d)	kui finantsvahendaja või garantiidest kasu saav üksus ei ole kavandatavat uute laenude või teiste riskijagamise vahendite summat lõppsaajatele välja andnud, vähendatakse proportsionaalselt rahastamiskõlblikke kulusid.

Artikkel 9

Riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või piiriülesel tasandil loodud rahastamisvahendite juhtimine ja kontroll

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 40 lõige 4)

1.   Tegevuste puhul, mis seonduvad programmide toetusega määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud riiklikul, piirkondlikul, riikidevahelisel või piiriülesel tasandil loodud rahastamisvahenditele, tagab korraldusasutus, et:

a)	tegevus on kooskõlas kohaldatava õigusega, asjaomase programmi ja asjaomase rahastamislepinguga, nii tegevuse hindamis- ja valikuprotsessi ajal kui ka rahastamisvahendi loomise ja rakendamise ajal;

b)	rahastamislepingud sisaldavad sätteid määruse (EL) nr 1303/2013 IV lisa punkti 1 alapunkti e kohaste auditeerimisnõuete ja kontrolljälje kohta;

c)

juhtimise kontrollitoiminguid tehakse kogu programmiperioodi vältel ning rahastamisvahendite loomise ja rakendamise ajal ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõikega 4 ning EAFRD puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 58 lõigetega 1 ja 2;

d)

rahastamiskõlblikena deklareeritud kulusid tõendavad dokumendid: i) säilitatakse tegevuse kohta korraldusasutuse, finantsvahendaja või juhul, kui rahastamisvahendit rakendatakse fondifondi kaudu, siis fondifondi rakendava asutuse poolt, et pakkuda tõendusmaterjali vahendite kasutamise kohta ettenähtud otstarbel, kohaldatavate õigusaktide järgimise kohta ning asjaomastest programmidest rahastamise kriteeriumide ja tingimuste täitmise kohta; ii) on kättesaadavad, et võimaldada komisjonile deklareeritud kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse kontrolli;

e)

liidu ja liikmesriikide õigusaktide ning rahastamistingimuste täitmise kontrolli võimaldavate tõendavate dokumentide seas on vähemalt: i) rahastamisvahendi asutamisdokumendid; ii) dokumendid, mis näitavad rahastamisvahendile iga programmi poolt ja iga prioriteetse suuna raames antud summasid, programmide raames rahastamiskõlblikke kulusid ning ESI fondidelt saadud toetuse ja ESI fondidele omistatavate ressursside taaskasutamise abil loodud intressi ja muid tulusid kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artiklitega 43 ja 44; iii) dokumendid rahastamisvahendi toimimise kohta, sealhulgas seire, aruandluse ja kontrollidega seotud dokumendid; iv) dokumendid, mis tõendavad määruse (EL) nr 1303/2013 artiklite 43, 44 ja 45 järgimist; v) dokumendid programmimaksete eraldamiste kohta ning rahastamisvahendi lõpetamise kohta; vi) dokumendid halduskulude ja -tasude kohta; vii) lõppsaajate esitatud taotlusvormid või nendega samaväärsed dokumendid koos tõendavate dokumentidega, kaasa arvatud äriplaanid ja asjakohasel juhul varasemad raamatupidamise aastaaruanded; viii) rahastamisvahendit rakendavate asutuste kontrollnimekirjad ja aruanded, kui need on olemas; ix) vähese tähtsusega abi kohta esitatud deklaratsioonid, kui seda kohaldatakse; x) rahastamisvahendi poolt toetuse, sealhulgas omakapitali, laenude, garantiide või muude lõppsaajatele antud investeeringuvormide andmise kohta sõlmitud lepingud; xi) tõendid selle kohta, et rahastamisvahendi kaudu antud toetust kasutati ettenähtud otstarbel; xii) kirjed korraldusasutuse ja rahastamisvahendi vaheliste finantsvoogude ning kõigi rahastamisvahendi siseste finantsvoogude kohta kõigil tasanditel kuni lõppsaajateni ning garantiide korral tõendid selle kohta, et nendega seotud laenud maksti välja; xiii) omaette kirjed või raamatupidamiskoodid rahastamisvahendi poolt lõppsaaja heaks makstud programmimakse või antud garantii kohta.

2.   Tegevuste puhul, mis seonduvad programmidest rahastamisvahenditele antava toetusega ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi raames, tagavad auditeerimisasutused, et rahastamisvahendeid auditeeritakse kogu programmiperioodi vältel kuni selle lõpetamiseni nii süsteemiauditite kui ka tegevusauditite raames kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõikega 1.

Tegevuste puhul, mis seonduvad programmidest rahastamisvahenditele antava toetusega EAFRD raames, tagavad auditeerimisasutused, et rahastamisvahendeid auditeeritakse kogu programmiperioodi vältel kuni selle lõpetamiseni nii süsteemiauditite kui ka tegevusauditite raames kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (4) artikliga 59.

3.   Kui rahastamisvahendeit rakendab EIP määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 punkti b alapunkti i kohaselt:

a)	volitab korraldusasutus ettevõtte, mis tegutseb komisjoni loodud ühises raamistikus, kontrollima tegevusi kohapeal määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 5 punkti b tähenduses;

b)	auditeerimisasutus volitab ettevõtte, mis tegutseb komisjoni loodud ühises raamistikus, tegevust auditeerima.

Auditeerimisasutus lähtub oma auditi järeldusotsuses volitatud ettevõtte antavast teabest.

4.   Lõikes 3 osutatud komisjoni loodud ühise raamistiku puudumisel esitab korraldusasutus kavandatava kohapealsete kontrollide tegemise metoodika ning auditeerimisasutus esitab kavandatava auditeerimise metoodika komisjonile heakskiitmiseks.

Artikkel 10

Eeskirjad, mis käsitlevad rahastamisvahenditele tehtavate maksete tühistamist ning järgnevaid maksetaotluste kohandamisi

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 41 lõige 3)

Liikmesriigid ja korraldusasutused võivad tühistada programmidest tehtavaid makseid artikli 38 lõike 1 punktis a osutatud rahastamisvahenditele ja artikli 38 lõike 1 punktis b osutatud rahastamisvahenditele, mida rakendatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 38 lõike 4 punktidega a ja b, ainult juhul, kui maksed ei ole veel kaasatud mõnda kõnealuse määruse artiklis 41 osutatud maksetaotlusse. ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja EMKFi rahastamisvahendite puhul võib aga makseid tühistada ka siis, kui järgmist maksetaotlust muudetakse, et vastavaid kulusid tühistada või asendada.

Artikkel 11

Intressitoetuste ja garantiitasude toetuste iga-aastaste osamaksude kapitaliseerimise süsteem

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 kolmas lõik)

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punktis c osutatud kapitaliseeritud intressitoetuseid ja garantiitasude toetuseid arvutatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpul diskonteeritud maksekohustuste kogusummana kõnealuses artiklis sätestatud otstarveteks ja perioodideks kooskõlas asjakohaste rahastamislepingutega.

2.   Kõik pärast määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punktis c osutatud perioodi või rahastamisvahendi ootamatu lõpetamise korral enne kõnealuse perioodi lõppu tinghoiukontol allesolevad vahendid kasutatakse kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 45.

Artikkel 12

Kriteeriumid halduskulude ja -tasude arvestamiseks tulemuste põhjal

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõige 6)

1.   Halduskulud ja -tasud, mida võib deklareerida rahastamiskõlblike kuludena määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punkti d kohaselt, arvutab korraldusasutus järgmiste tulemuspõhiste kriteeriumide alusel, nagu sätestatud kõnealuse määruse artikli 42 lõikes 5:

a)	ESI fondi programmi poolt pakutavate toetuste väljamaksmine;

b)	investeeringutelt või garantiilepingute jaoks kulukohustustega seotud vahendite vabastamisel tagasi makstud vahendid;

c)	enne ja pärast investeerimisotsuse tegemist investeeringu juurde kuuluvate meetmete kvaliteet nende mõju maksimeerimiseks ning

d)	rahastamisvahendilt programmi eesmärkide ja väljundite heaks antud toetus.

2.   Korraldusasutus teatab määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 47 kohaselt loodud seirekomisjonile tekkivate halduskulude või rahastamisvahendi haldustasude tulemuspõhise arvutamisega seotud sätted. Seirekomisjon saab iga-aastaseid aruandeid eelmisel kalendriaastal tegelikult makstud halduskulude ja -tasude kohta.

Artikkel 13

Halduskulude ja -tasude künnised

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõiked 5 ja 6)

1.   Fondifondi rakendava asutuse puhul ei tohi halduskulud ja -tasud, mida võib deklareerida rahastamiskõlblike kuludena määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punkti d kohaselt, ületada järgmiste elementide summat:

a)

3 % esimese 12 kuu jooksul alates rahastamislepingu allkirjastamisest, 1 % järgmise 12 kuu jooksul, pärast seda aastas 0,5 % fondifondile tehtud programmimaksetest, mida arvutatakse proportsionaalselt ajaga alates tegelikust maksest fondifondile kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni, korraldusasutusele tagasimaksmiseni või lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem, ning

b)

aastas 0,5 % fondifondi poolt finantsvahendajatele makstavatest programmimaksetest, mida arvutatakse proportsionaalselt ajaga alates tegelikust maksest fondifondi poolt kuni fondifondile tagasimaksmiseni, rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni või lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem.

2.   Rahastamisvahendeid rakendavate asutuste puhul, mis pakuvad omakapitali, laene, garantiisid ning mikrokrediiti, kaasa arvatud juhul, kui neid kombineeritakse toetustega, ei tohi määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 7 kohased intressitoetused ja garantiitasude toetused, halduskulud ja -tasud, mida saab deklareerida rahastamiskõlblike kuludena kõnealuse määruse artikli 42 lõike 1 punkti d kohaselt, ületada järgmiste elementide summat:

a)

baastasu, mis arvutatakse järgmiselt: i) omakapitali pakkuva rahastamisvahendi puhul 2,5 % aastas esimese 24 kuu jooksul alates rahastamislepingu allkirjastamisest ning pärast seda 1 % aastas programmimaksetest, mille raames on asjaomase rahastamislepingu alusel kulukohustus võetud ning mida arvutatakse proportsionaalselt ajaga alates asjaomase rahastamislepingu allkirjastamisest kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni, korraldusasutusele või fondifondile toetuste tagasimaksmiseni või lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem; ii) kõigi teiste rahastamisvahendite puhul 0,5 % aastas rahastamisvahendile tehtud programmimaksetest, mida arvutatakse proportsionaalselt ajaga alates tegelikust maksest rahastamisvahendile kuni rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni, korraldusasutusele või fondifondile tagasimaksmiseni või lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem, ning

b)

tulemuspõhine tasu, mis arvutatakse järgmiselt: i) omakapitali pakkuva rahastamisvahendi puhul 2,5 % aastas programmimaksetest, mida makstakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punkti a tähenduses lõppsaajatele omakapitali vormis, samuti programmimaksetele omistatavatest reinvesteeritud vahenditest, mida ei ole veel rahastamisvahendile tagasi makstud, arvutades proportsionaalselt ajaga alates lõppsaajale väljamaksmisest kuni investeeringu tagasimaksmiseni, mahakandmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni olenevalt sellest, milline hetk on varasem; ii) laene pakkuva rahastamisvahendi puhul 1 % aastas programmimaksetest, mida makstakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punkti a tähenduses lõppsaajatele laenude vormis, samuti programmimaksetele omistatavatest reinvesteeritud vahenditest, mida ei ole veel rahastamisvahendile tagasi makstud, arvutades proportsionaalselt ajaga alates lõppsaajale väljamaksmisest kuni investeeringu tagasimaksmiseni, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni olenevalt sellest, milline hetk on varasem; iii) garantiisid pakkuva rahastamisvahendi puhul 1,5 % aastas programmimaksetest, mille ulatuses on võetud kulukohustusi välja maksmata garantiilepingute suhtes määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punkti b tähenduses, samuti programmimaksetele omistatavatest taaskasutatud vahenditest, arvutades proportsionaalselt ajaga alates kulukohustuse võtmisest kuni garantiilepingu lõpptähtajani, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni olenevalt sellest, milline hetk on varasem; iv) mikrokrediiti pakkuva rahastamisvahendi puhul 1,5 % aastas programmimaksetest, mida makstakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punkti a tähenduses lõppsaajatele mikrokrediidi vormis, samuti programmimaksetele omistatavatest reinvesteeritud vahenditest, mida ei ole veel rahastamisvahendile tagasi makstud, arvutades proportsionaalselt ajaga alates lõppsaajale väljamaksmisest kuni investeeringu tagasimaksmiseni, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpuni olenevalt sellest, milline hetk on varasem; v) määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 7 kohaseid toetuseid, intressitoetuseid või garantiitasude toetuseid pakkuva rahastamisvahendi puhul 0,5 % lõppsaajate heaks makstud toetuse summast kõnealuse määruse artikli 42 lõike 1 punkti a tähenduses.

Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse garantiisid pakkuvat rahastamisvahendit rakendavale asutusele olenemata sellest, kas sama asutus rakendab fondifondi lõike 4 tähenduses.

3.   Halduskulude ja -tasude agregeeritud summa määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 2 sätestatud rahastamiskõlblikkuse perioodil ei tohi ületada järgmiseid ülempiire:

a)	fondifondi puhul 7 % fondifondile tehtud programmimaksete kogusummast;

b)	omakapitali pakkuva rahastamisvahendi puhul 20 % rahastamisvahendile tehtud programmimaksete kogusummast;

c)	laene pakkuva rahastamisvahendi puhul 8 % rahastamisvahendile tehtud programmimaksete kogusummast;

d)	garantiisid pakkuva rahastamisvahendi puhul 10 % rahastamisvahendile tehtud programmimaksete kogusummast;

e)	mikrokrediiti pakkuva rahastamisvahendi puhul 10 % rahastamisvahendile tehtud programmimaksete kogusummast;

f)	määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 37 lõike 7 kohaseid toetuseid, intressitoetuseid või garantiitasude toetuseid pakkuva rahastamisvahendi puhul 6 % lõplike rahastamisvahendile tehtud programmimaksetest.

4.   Kui sama asutus rakendab fondifondi ja rahastamisvahendit, ei kumuleerita ei lõigete 1 ja 2 kohaste rahastamiskõlblike halduskulude ja -tasude summasid ega lõikes 3 sätestatud ülempiire samade programmimaksete ega programmimaksetele omistatavate samade reinvesteeritud vahendite puhul.

5.   Kui enamiku omakapitali pakkuvatesse finantsvahendajatesse investeeritud kapitalist annavad erainvestorid või turumajanduse põhimõttel tegutsevad avaliku sektori investorid ning programmimakset antakse samadel alustel erainvestoritega, peavad halduskulud ja -tasud vastama turutingimustele ega tohi ületada erainvestorite poolt makstavaid halduskulusid ja -tasusid.

6.   Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud künniseid võib ületada, kui selliseid tasusid küsib rahastamisvahendit rakendav asutus, sealhulgas asjakohasel juhul fondifondi rakendav asutus, mis on valitud konkursi kaudu kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, kui konkursil ilmnes vajadus suuremate halduskulude ja -tasude järele.

Artikkel 14

Kapitaliseeritud halduskulude või -tasude hüvitamine omakapitaliinstrumentide ja mikrokrediidi puhul

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõige 6)

1.   Kapitaliseeritud halduskulud ja -tasud, mida hüvitatakse rahastamiskõlblike kuludena kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikega 2, arvutatakse rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpul diskonteeritud halduskulude ja -tasude kogusummana, mida tuleb maksta pärast rahastamiskõlblikkuse perioodi kõnealuse määruse artikli 42 lõikes 2 sätestatud perioodi jooksul ning kooskõlas asjaomaste rahastamislepingutega.

2.   Mikrokrediiti pakkuva rahastamisvahendi eest pärast rahastamiskõlblikkuse perioodi makstavad kapitaliseeritud halduskulud ja -tasud ei tohi ületada aastas 1 % programmimaksetest, mis on makstud lõppsaajatele määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punkti a tähenduses laenude vormis ja mis tuleb veel rahastamisvahendile tagasi maksta, arvutades proportsionaalselt ajaga alates rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpust kuni investeeringu tagasimaksmiseni, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või kõnealuse määruse artikli 42 lõikes 2 osutatud perioodi lõpuni olenevalt sellest, milline hetk on varasem.

3.   Omakapitali pakkuva rahastamisvahendi eest pärast rahastamiskõlblikkuse perioodi makstavad kapitaliseeritud halduskulud ja -tasud ei tohi ületada aastas 1,5 % programmimaksetest, mis on makstud lõppsaajatele määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõike 1 punkti a tähenduses omakapitali vormis ja mis tuleb veel rahastamisvahendile tagasi maksta, arvutades proportsionaalselt ajaga alates rahastamiskõlblikkuse perioodi lõpust kuni investeeringu tagasimaksmiseni, tagasi maksmata jätmise puhul tagasinõudmismenetluse lõpuni või kõnealuse määruse artikli 42 lõikes 2 osutatud perioodi lõpuni olenevalt sellest, milline hetk on varasem.

4.   Kõik pärast määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 42 lõikes 2 osutatud perioodi või rahastamisvahendi ootamatu lõpetamise korral enne kõnealuse perioodi lõppu tinghoiukontol allesolevad vahendid kasutatakse kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 45.

III JAGU

Meetodid diskonteeritud puhastulu arvutamiseks tegevuste puhul, mis tekitavad puhastulu

Artikkel 15

Diskonteeritud puhastulu arvutamise meetod

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 seitsmes lõik)

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud meetodi rakendamisel arvutatakse tegevuse diskonteeritud puhastulu, arvestades diskonteeritud tulust maha diskonteeritud kulud ning lisades vajaduse korral investeeringu jääkväärtuse.

2.   Tegevuse diskonteeritud puhastulu arvutatakse konkreetse viiteperioodi jaoks, mida kohaldatakse tegevuse sektorile, mis on sätestatud I lisas. Viiteperiood sisaldab tegevuse rakendusperioodi.

3.   Tulud ja kulud määratakse kindlaks, rakendades juurdekasvulist meetodit lähtuvalt tulude ja kulude võrdlusest uue investeeringuga ja ilma uue investeeringuta stsenaariumide puhul.

Kui tegevus hõlmab uut vara, võetakse tuludeks ja kuludeks uue investeeringu tulud ja kulud.

4.   Kui käibemaks ei ole määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt rahastamiskõlblik kulu, põhineb diskonteeritud puhastulu arvutamine käibemaksuta näitajatel.

Artikkel 16

Tulude kindlaksmääramine

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 seitsmes lõik)

Diskonteeritud puhastulu arvutamisel määratakse tulud kindlaks järgmistel alustel:

a)	kohaldatavuse korral fikseeritakse kasutustasud kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab” ning vajaduse korral võetakse neis arvesse taskukohasuse kaalutlusi;

b)	tulu ei sisalda ülekandeid riikide või piirkondade eelarvetest või liikmesriikide riiklikest kindlustussüsteemidest;

c)	kui tegevus lisab uusi varasid olemasoleva teenuse või taristu täiendamiseks, tuleb arvesse võtta nii uutelt kasutajatelt saadud makseid kui ka täiendavaid makseid uue või laiendatud teenuse või taristu olemasolevatelt kasutajatelt.

Artikkel 17

Kulude kindlaksmääramine

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 seitsmes lõik)

Diskonteeritud puhastulu arvutamisel võetakse arvesse järgmiseid artikli 15 lõikes 2 osutatud viiteperioodil ilmnevaid kulusid:

a)	tegevuse tehnilist toimimist tagavate lühikese kasutusajaga seadmete asenduskulud;

b)	fikseeritud tegevuskulud, sealhulgas hoolduskulud, näiteks personal, hooldus ja remont, üldine juhtimine ja haldus ning kindlustus;

c)	muutuvad tegevuskulud, sealhulgas hoolduskulud, näiteks toorainete, energia, teiste protsessi kulukaupade tarbimine ning tegevuse kestuse pikendamiseks vajalik hooldus ja remont.

Artikkel 18

Investeeringu jääkväärtus

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 seitsmes lõik)

1.   Kui tegevuse varadel on ettenähtud eluiga, mis ületab artikli 15 lõikes 2 osutatud viiteperioodi, määratakse nende jääkväärtus kindlaks, arvutades nende allesjäänud kasutusaastate rahavoogude netopuhasväärtuse. Põhjendatud juhtudel võib kasutada teisi jääkväärtuse arvutamise meetodeid.

2.   Investeeringu jääkväärtus võetakse tegevuse diskonteeritud puhastulu arvutamisel arvesse ainult juhul, kui tulud kaaluvad üles artiklis 17 osutatud kulud.

Artikkel 19

Rahavoogude diskonteerimine

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 lõike 3 seitsmes lõik)

1.   Kulude ja tulude arvutamisel võetakse arvesse ainult tegevuse tulemusena välja makstud või vastu võetud rahavoogusid. Rahavoog määratakse kindlaks artikli 15 lõikes 2 osutatud viiteperioodi iga aasta kohta, kui tegevus neid välja maksab või vastu võtab.

2.   Mitterahalised raamatupidamise elemendid, näiteks kulum, võimalikud reservid tulevasteks asenduskuludeks ning reservid ettenägematuteks kuludeks jäetakse arvutusest välja.

3.   Rahavood diskonteeritakse tagasi olevikku, kasutades ESI fondide kaasrahastatud avalike investeerimistegevuste soovitusliku alusmäärana reaalset finantsdiskontomäära 4 %.

4.   Liikmesriigid võivad kasutada muud finantsdiskontomäära kui 4 %, kui nad esitavad sellise aluse valimiseks põhjendused ning tagavad, et seda kasutatakse sama sektori sarnaste tegevuste lõikes järjekindlalt.

5.   Muud väärtused kui 4 % võivad olla põhjendatud järgmistel alustel:

a)	liikmesriigi spetsiifilised makromajanduslikud tingimused ning rahvusvahelised makromajanduslikud arengud ja konjunktuur või

b)	investori või rakendusstruktuuri olemus, näiteks avaliku ja erasektori partnerlus, või

c)	asjaomase sektori olemus.

6.   Spetsiifiliste finantsdiskontomäärade kehtestamiseks hindavad liikmesriigid keskmist pikaajalist tootlust alternatiivselt riskivabalt riigisiseselt või rahvusvaheliselt investeeringuportfellilt, mida nad peavad kõige asjakohasemaks. Erinevaid finantsdiskontomäärasid käsitlev teave tehakse toetusesaajatele kättesaadavaks.

IV JAGU

Kaudsete kulude kindlate maksemäärade ning seonduvate teiste liidu poliitikate raames kohaldatavate meetodite kindlaks määramine

Artikkel 20

Kaudsete kulude kindlamääraline rahastamine määruse (EL) nr 1290/2013 alusel

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68 lõike 1 teine lõik)

Kaudseid kulusid arvutades võib kasutada määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 29 lõike 1 kohast kindlat maksemäära järgmist liiki tegevuste või tegevuste osaks olevate projektide puhul:

a)

tegevused, mida toetab ERF komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 215/2014 (5) lisa tabelis 1 sätestatud sekkumisvaldkondade koodide 056, 057 või 060–065 raames ning mida viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 (6) artikli 5 lõike 1 punktis a või b, lõike 2 punktis b, lõike 3 punktides a ja c või lõike 4 punktis f sätestatud investeerimisprioriteedi raames.

b)	tegevused, mida toetab ESF komisjoni rakendusmääruse (EL) 215/2014 lisa tabelis 6 sätestatud sekkumisvaldkonna koodi 04 raames ning mis aitab määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 3 lõike 2 punkti c alusel kaasa teadusuuringutele, tehnoloogia arengule ja innovatsioonile;

c)

tegevused, mida toetab EAFRD kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artiklitega 17, 26 või 35 ning mis aitavad kaasa kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud liidu prioriteedile. Kui tegevus on kavandatud kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikliga 17 ja 26, võetakse arvesse ainult kõnealuse määruse artikli 35 lõike 1 punkti c kohaselt Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade poolt rakendatavaid tegevusi;

d)	tegevused, mida rahastab EMKF ja mida kavandatakse kooskõlas tulevase liidu õigusakti (millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika rahalise toetamise tingimused programmiperioodiks 2014–2020) artikliga 28, artikliga 37 või artikli 41 lõikega 5.

Artikkel 21

Kaudsete kulude kindlamääraline rahastamine määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 alusel

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68 lõike 1 teine lõik)

Kaudseid kulusid arvutades võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 966/2012 (7) artikli 124 lõike 4 kohast kindlat maksemäära järgmist liiki tegevuste või tegevuste osaks olevate projektide puhul:

a)	tegevused, mida toetab ERF komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 215/2014 lisa tabelis 1 sätestatud sekkumisvaldkondade koodide 085, 086 või 087 raames ning mida tehakse määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 5 lõike 5 punktis a või lõike 6 punktis d sätestatud investeerimisprioriteedi raames;

b)

tegevused, mida toetab ESF komisjoni rakendusmääruse (EL) 215/2014 lisa tabelis 6 sätestatud sekkumisvaldkonna koodi 01 raames ning mis aitab määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 3 lõike 2 punkti a alusel kaasa üleminekule vähese CO2-heitega, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursitõhusale ja keskkonda säästvale majandusele;

c)	tegevused, mida toetab EAFRD kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artiklitega 17 ja 25, mis aitavad kaasa liidu prioriteedile, mis on sätestatud kõnealuse määruse artikli 5 lõigetes 4 ja 5;

d)

tegevused, mida toetab EMKF ja mida kavandatakse kooskõlas tulevase liidu õigusakti (millega kehtestatakse merendus- ja kalanduspoliitika rahalise toetamise tingimused programmiperioodiks 2014–2020) artiklitega 36, 38, artikli 39 lõikega 1, artikli 46 lõike 1 punktidega e ja i, artikliga 54 ning artikli 79c lõike 1 punktiga b.

III PEATÜKK

MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ERFI JA ÜHTEKUULUVUSFONDI SUHTES KOHALDATAVAT KOLMANDAT OSA TÄIENDAVAD SÄTTED, MIS ON SEOTUD SUURPROJEKTIDE KVALITEEDI KONTROLLIMISEL KASUTATAVA METOODIKAGA

Artikkel 22

Kvaliteeti kontrollivatele sõltumatutele ekspertidele esitatavad nõuded

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 neljas lõik)

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 kolmandas lõigus osutatud suurprojektide kvaliteeti kontrollivad sõltumatud eksperdid, kellel:

a)	on olulised tehnilised kogemused kõigis projektitsükli etappides;

b)	on laiapõhjalised rahvusvahelised kogemused asjaomastes investeerimissektorites;

c)	on olulised kogemused sotsiaalmajandusliku kasulikkuse analüüsil ja hindamisel;

d)	on olulised teadmised ja kogemused asjakohaste liidu õigusaktide, poliitikate ja menetluste alal;

e)	on sõltumatus kõigist suurprojekti heakskiitmise, rakendamise või elluviimisega otseselt või kaudselt seotud ametiasutustest;

f)	puudub mis tahes tasandil suurprojektiga seotud huvide konflikt;

g)	puudub suurprojektiga seotud ärihuvi;

h)	on vajalik keeleoskus.

2.   Kui liikmesriik kavatseb volitada muid sõltumatuid eksperte kui neid, keda toetab tehniline abi komisjoni algatusel kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 58, esitab ta kooskõlas kõnealuse määruse artikli 101 kolmanda lõiguga taotluse komisjoni nõusolekuks. Kõnealuse nõusoleku aluseks on dokumendid, mis tõendavad ekspertide vastavust kõnealuse artikli lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Komisjon teatab liikmesriigile kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest, kas ta nõustub sõltumatuid eksperte käsitleva ettepanekuga.

Artikkel 23

Suurprojektide kvaliteedikontroll

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 neljas lõik)

1.   Sõltumatud eksperdid viivad hindamise ellu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 esimese lõigu punktides a kuni i osutatud teabe alusel. Sõltumatud eksperdid võivad nõuda selle teabega seonduvaid lisaelemente, mida nad peavad kvaliteedikontrolli jaoks vajalikuks.

Liikmesriigid ja sõltumatud eksperdid võivad leppida kokku, et seda tööd täiendatakse kohapealsete külastustega.

Sõltumatud eksperdid võivad kokkuleppel liikmesriikidega konsulteerida oma hindamise huvides asjassepuutuvate riigiabi küsimuste asjus komisjoniga.

2.   Sõltumatud eksperdid viivad kvaliteedikontrolli jaoks ellu järgmised etapid:

a)	sõltumatud eksperdid veenduvad, et tegevus on suurprojekt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 100 tähenduses, et suurprojekt ei ole lõpetatud tegevus kõnealuse määruse artikli 2 punkti 14 ja artikli 65 lõike 6 tähenduses ning et suurprojekt on hõlmatud asjaomase rakenduskavaga;

b)	sõltumatud eksperdid kontrollivad määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 esimese lõigu punktide a kuni i kohase, määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 101 viiendas lõigus osutatud vormis esitatud teabe terviklikkust, sidusust ja täpsust;

c)	sõltumatud eksperdid hindavad suurprojekti kvaliteeti käesoleva määruse II lisas sätestatud kriteeriumide alusel;

d)

sõltumatud eksperdid koostavad sõltumatu kvaliteedikontrolli aruande määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 102 lõike 1 kolmandas lõigus sätestatud vormis. Sõltumatu kvaliteedikontrolli aruandes sõnastavad ja põhjendavad sõltumatud eksperdid üheselt mõistetavalt oma avaldusi käesolevas lõikes osutatud elementide kohta.

3.   Suurprojekt saab kvaliteedikontrollis määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 102 lõike 1 tähenduses positiivse hinnangu, kui sõltumatud eksperdid järeldavad, et kõik käesoleva määruse II lisas osutatud kriteeriumid on täidetud.

IV PEATÜKK

MÄÄRUSE (EL) NR 1303/2013 ERFI, ESFI, ÜHTEKUULUVUSFONDI JA EMKFI SUHTES KOHALDATAVAT NELJANDAT OSA TÄIENDAVAD SÄTTED

I JAGU

Elektroonilises vormis salvestatavad ja säilitatavad andmed

Artikkel 24

Elektroonilises vormis salvestatavad ja säilitatavad andmed

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõige 8)

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punkti d kohaselt loodavas seiresüsteemis iga tegevuse kohta elektrooniliselt salvestatavaid ja säilitatavaid andmeid käsitlev teave on sätestatud käesoleva määruse III lisas.

2.   Andmed salvestatakse ja säilitatakse iga tegevuse kohta, kaasa arvatud vajaduse korral andmed üksikute osalejate kohta, et võimaldada neid agregeerida, kui see on vajalik seire, hindamise, finantsjuhtimise, kontrolli ja auditeerimise eesmärgil. Samuti peab see võimaldama selliste andmete kumulatiivset agregeerimist kogu programmiperioodi vältel. ESFi puhul salvestatakse ja säilitatakse andmeid viisil, mis võimaldab korraldusasutustel täita seire ja hindamisega seotud ülesandeid kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 56 ning määruse (EL) nr 1304/2013 artiklis 5 ja artiklis 19 ning kõnealuse määruse I ja II lisas.

3.   Kui tegevust toetatakse rohkem kui ühest rakenduskavast, prioriteedist või fondist või rohkem kui ühe piirkonna kategooria raames, salvestatakse III lisa väljadel 23–113 osutatud teave viisil, mis võimaldab otsida andmeid jaotatuna rakenduskava, prioriteedi, fondi või piirkonna kategooria kaupa. Samuti peab olema võimalik otsida III lisa punktides 31–40 osutatud näitajate andmeid jaotatuna investeerimisprioriteedi ning kohaldataval juhul soo järgi.

II JAGU

Kontrolljälg ning auditite käigus kogutud andmete kasutamine

Artikkel 25

Üksikasjalikud miinimumnõuded kontrolljälje kohta

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõige 9)

1.   Üksikasjalikud miinimumnõuded kontrolljälje kohta, mis on seotud raamatupidamisandmike säilitamise ja tõendavate dokumentide hoidmisega, on järgmised:

a)	kontrolljälg peab võimaldama rakenduskava seirekomisjoni poolt kehtestatud valikukriteeriumide rakendamise kontrollimist;

b)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti a kohaste toetuste ja tagastatava abi kontekstis peab kontrolljälg võimaldama agregeeritud summade sertifitseerimist komisjonile, et sobitada neid üksikasjalike raamatupidamisandmikega ja tõendavate dokumentidega, mis on sertifitseerimisasutuse, korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate valduses seoses rakenduskava raames kaasrahastatavate tegevustega;

c)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktide b ja c ja artikli 109 ning määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 1 kohaste toetuste ja tagastatava abi kontekstis peab kontrolljälg võimaldama agregeeritud summade sertifitseerimist komisjonile, et sobitada neid üksikasjalike andmetega väljundite või tulemuste kohta ja tõendavate dokumentidega, mis on sertifitseerimisasutuse, korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate valduses, kaasa arvatud vajaduse korral dokumentidega ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja kindlasummaliste maksete määratlemise kohta, mis on seotud rakenduskava raames kaasrahastatavate tegevustega;

d)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punkti d ja artikli 68 lõike 1 punkti a kohaselt määratud kulude kontekstis peab kontrolljälg vajaduse korral tõendama ja põhjendama arvutusmeetodit ning ühtsete määrade valiku aluseid ja rahastamiskõlblikke otseseid kulusid või valitud kategooriate raames deklareeritud kulusid, millele kindlat määra kohaldatakse;

e)	määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 68 lõike 1 punktide b ja c, määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 2 ning määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 20 kohaselt määratud kulude kontekstis peab kontrolljälg võimaldama põhjendada rahastamiskõlblikke otseseid kulusid, millele kohaldatakse ühtset määra;

f)	kontrolljälg peab võimaldama kontrollida avaliku toetuse maksmist toetusesaajale;

g)	kontrolljälg sisaldab iga tegevuse kohta vajadust mööda tehnilisi kirjeldusi ja rahastamiskava, toetuse heakskiitmisega seotud dokumente, riigihankemenetlustega seotud dokumente, toetusesaaja aruandeid ning tehtud kontrollide ja auditite aruandeid;

h)	kontrolljälg sisaldab teavet tegevuse valdkonnas tehtud juhtimisliini kontrollide ja auditite kohta;

i)	ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 19 lõike 3 ning I ja II lisa kohaldamist, peab kontrolljälg võimaldama tegevuse väljundnäitajatega seotud andmete sobitamist lõppeesmärkide ja aruandluses teatatud andmete ning rakenduskava tulemusega;

j)	rahastamisvahendite puhul sisaldab kontrolljälg käesoleva määruse artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud tõendavaid dokumente.

Punktides c ja d osutatud kulude puhul peab kontrolljälg võimaldama kontrollasutuse poolt kasutatud arvutusmeetodi kontrolli määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 5 ja artikli 68 lõike 1 ning määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõike 3 nõuetele vastavuse seisukohast.

2.   Korraldusasutus tagab kirjete olemasolu selliste asutuste nimetuste ja asukohtade kohta, kelle valduses on kõigile lõikes 1 sätestatud miinimumnõuetele vastava piisava kontrolljälge tagamiseks vajalikud kõik tõendavad dokumendid.

Artikkel 26

Komisjoni ametnike või komisjoni volitatud esindajate tehtavate auditite käigus kogutavate andmete kasutamine

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõige 8)

1.   Komisjon rakendab kõiki vajalikke meetmeid, et vältida komisjoni poolt auditite käigus kogutavate andmete volitamata avaldamist või neile volitamata juurdepääsu.

2.   Komisjon kasutab auditite käigus kogutud andmeid ainult selleks, et täita oma määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 75 tulenevaid kohustusi. Kogutavatele andmetele on juurdepääs Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil.

3.   Kogutud andmeid ei saadeta ilma andmeid esitanud liikmesriigi sõnaselge nõusolekuta kellelegi teisele kui neile liikmesriikide inimestele või liidu institutsioonide inimestele, kelle ülesanded nõuavad, et neil oleks kohaldatavate eeskirjade alusel neile andmetele juurdepääs.

III JAGU

Tegevusauditite ja sertifitseeritud kulude aastaaruannete auditite ulatus ja sisu ning metoodika tegevuste valimiseks

Artikkel 27

Tegevusauditid

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõige 7)

1.   Tegevusauditeid tehakse iga aruandlusaasta kohta nende tegevuste alusel, mis valitakse auditeerimisasutuse poolt kehtestatud või heakskiidetud meetodil kooskõlas käesoleva määruse artikliga 28.

2.   Tegevusauditeid tehakse tõendavate dokumentide alusel, mis moodustavad kontrolljälje, ning tegevusaudit kontrollib komisjonile deklareeritud kulude seaduslikkust ja eeskirjadele vastavust järgmistes aspektides:

a)

et tegevus on valitud kooskõlas rakenduskava valikukriteeriumidega, et tegevus ei olnud füüsiliselt valmis või täielikult ellu viidud enne, kui toetusesaaja esitas rakenduskava raames rahastamise taotluse, et tegevust on rakendatud kooskõlas heakskiitva otsusega ja see vastab auditi ajal kõigile kohaldatavatele tingimustele, mis on seotud funktsionaalsuse, kasutuse ja saavutatavate eesmärkidega;

b)	et komisjonile deklareeritud kulud vastavad raamatupidamise andmetele ning et nõutavad tõendavad dokumendid tõendavad piisava kontrolljälje olemasolu käesoleva määruse artikli 25 kohaselt;

c)

et komisjonile deklareeritud kulud on määratud kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 1 punktidega b ja c ja artikliga 109 ning määruse (EL) nr 1304/2013 artikli 14 lõikega 1, toetusesaajale tehtud maksete aluseks olnud väljundid ja tulemused on saavutatud, et osalejate andmed või muud väljundite ja tulemustega seotud kirjed on kooskõlas komisjonile esitatud teabega ning et nõutavad tõendavad dokumendid tõendavad piisava kontrolljälje olemasolu käesoleva määruse artikli 25 kohaselt.

Auditid peavad kontrollima ka seda, et avaliku sektori toetus oleks makstud toetusesaajale välja kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 132 lõikega 1.

3.   Tegevusauditid peavad vajaduse korral hõlmama tegevuse füüsilise rakendamise kohapealset kontrolli.

4.   Tegevusauditid kontrollivad sertifitseerimisasutuse poolt oma raamatupidamissüsteemis salvestatud vastavate kulude täpsust ja terviklikkust ning kontrolljälje kokkusobivust kõigil tasanditel.

5.   Kui tuvastatud probleemid näivad olevat olemuselt süstemaatiliselt ja sisaldavad seetõttu riski teistele rakenduskava tegevustele, tagab auditeerimisasutus edasise kontrolli, kaasa arvatud vajaduse korral täiendavad auditid, et teha kindlaks sellist probleemide ulatus, ja soovitab vajalikke parandusmeetmeid.

6.   Komisjonile aastase katvuse teatamisel võetakse auditeeritud kuludena arvesse ainult lõike 1 kohaselt tehtava auditiga hõlmatud kulusid. Sel eesmärgil kasutatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 6 alusel koostatud auditeerimise aastaaruande näidist.

Artikkel 28

Tegevuste valimise metoodika

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõige 7)

1.   Auditeerimisasutus kehtestab valimi koostamise meetodi („valimimeetod”) kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega, võttes arvesse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandardeid INTOSAI, IFAC või IIA.

2.   Lisaks auditistrateegias toodud selgitustele säilitab auditeerimisasutus valimimeetodi määramisel kasutatud dokumente ja professionaalseid hinnanguid, mis hõlmavad kavandamise, valiku, katsetamise ja hindamise etappe, tõendamaks, et kehtestatud meetod on sobiv.

3.   Valim peab olema esinduslik üldkogumi suhtes, millest see valitakse, ning võimaldama auditeerimisasutusel koostada kehtiv auditiarvamus kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 5 punktiga a. Kõnealune üldkogum peab sisaldama rakenduskava või ühise juhtimis- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud rakenduskavade rühma kulusid, mis sisalduvad kõnealuse aruandlusaasta eest määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 131 kohaselt komisjonile esitatud maksetaotluste hulgas. Valimi võib valida aruandlusaasta jooksul või pärast seda.

4.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 1 kohaldamisel on valimimeetod statistiline, kui see tagab:

i)	valimi elementide juhusliku valiku;

ii)	tõenäosusteooria kasutamise valimi tulemuste hindamisel, kaasa arvatud valimi koostamise riski ning kavandatud ja saavutatud täpsuse mõõtmise ja kontrolli.

5.   Valimimeetod peab tagama iga üldkogumisse kuuluva valimiühiku juhusliku valimise, kasutades valimit moodustavate üksuste valimiseks iga üldkogumi ühiku jaoks genereeritud juhuslikke arve, või süstemaatilise valiku teel, kasutades juhuslikku alguspunkti ja rakendades ülejäänud elementide valimiseks süstemaatilist reeglit.

6.   Valimiühiku määrab auditeerimisasutus kutsealasele otsustusele tuginedes. Valimiühikuks võib olla tegevus, projekt tegevuse raames või toetusesaaja maksenõue. Teave valitud valimiühiku tüübi ning selleks kasutatud kutsealase otsustuse kohta kantakse kontrolliaruandesse.

7.   Kui valimiühikuga seotud kogukulud aruandlusaastal on negatiivne summa, jäetakse see lõikes 3 eespool osutatud üldkogumist välja ning seda auditeeritakse eraldi. Auditeerimisasutus võib koostada ka kõnealuse eraldiseisva kogumi valimi.

8.   Kui kohaldatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 148 lõikes 1 sätestatud proportsionaalse kontrolli tingimusi, võib auditeerimisasutus jätta kõnealuses artiklis osutatud elemendid valimi võtmise üldkogumist välja. Kui asjaomane tegevus on juba valimisse valitud, asendab auditeerimisasutus selle sobiva juhusliku valikuga.

9.   Kõiki valimis sisalduvaid komisjonile deklareeritud kulusid auditeeritakse.

Kui valitud valimiühikud hõlmavad suurt hulka alusmaksetaotlusi või -arveid, võib auditeerimisasutus auditeerida neid allvalimi koostamise teel, valides alusmaksetaotluseid või -arveid, kasutades samu valimi koostamise parameetreid, mida kasutatakse põhivalimi ühikute valimiseks.

Sellisel juhul arvutatakse iga auditeeritava valimiühiku jaoks sobivad valimi suurused ning igal juhul ei ole need väiksemad kui 30 alusmaksetaotlust või -arvet iga valimiühiku kohta.

10.   Auditeerimisasutus võib üldkogumi stratifitseerida, jaotades selle allkogumiteks, millest igaüks on sarnaste omadustega valimiühikute rühm eelkõige riski või eeldatava veamäära poolest või milles kogum sisaldab tegevusi, mis koosnevad rakenduskava rahalistest maksetest rahastamisvahenditele või muudest suure väärtusega elementidest.

11.   Auditeerimisasutus hindab süsteemi usaldusväärsust kõrgelt, keskmiselt või madalalt, võttes arvesse süsteemiauditite tulemusi valimi koostamise tehniliste parameetrite määramisel nii, et süsteemiaudititest ja tegevusaudititest saadav kokkuvõtlik usaldusnivoo oleks kõrge. Selleks, et süsteemi usaldusväärsust hinnataks kõrgelt, peab tegevuste valimisel kasutatav usaldusnivoo olema vähemalt 60 %. Selleks, et süsteemi usaldusväärsust hinnataks madalalt, peab tegevuste valimisel kasutatav usaldusnivoo olema vähemalt 90 %. Maksimaalne olulisusnivoo peab olema 2 % lõikes 3 osutatud kuludest.

12.   Kui tuvastatakse rikkumisi või rikkumiste oht, otsustab auditeerimisasutus kutsealase otsustusele tuginedes, kas on vaja auditeerida täiendavat valimit täiendavatest tegevustest või tegevuste osadest, mida juhuslikus valimis ei auditeeritud, et võtta arvesse tuvastatud spetsiifilisi riskitegureid.

13.   Auditeerimisasutus analüüsib täiendava valimi auditite tulemusi eraldi, teeb nende tulemuste põhjal järeldused ning edastab need iga-aastases kontrolliaruandes komisjonile. Täiendavas valimis tuvastatud rikkumisi ei kaasata juhusliku valimi prognoositava juhusliku vea arvutusse.

14.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 5 punktis a osutatud auditiarvamuse ja auditeerimise aastaaruande jaoks arvutab auditeerimisasutus tegevusauditite tulemuste põhjal koguvea määra, mis on prognoositavate juhuslike vigade ning vajaduse korral süsteemsete vigade ja korrigeerimata anomaalsete vigade summa jagatuna populatsiooniga.

Artikkel 29

Sertifitseeritud kulude aastaaruannete auditid

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõige 7)

1.   Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 137 lõikes 1 osutatud sertifitseeritud kulude aastaaruannete auditeid teeb auditeerimisasutus iga aruandeaasta kohta.

2.   Sertifitseeritud kulude aastaaruande audit annab põhjendatud kindlustunde sertifitseeritud kulude aastaaruandes deklareeritud summade terviklikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

3.   Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võtab auditeerimisasutus arvesse eelkõige tegevusauditite ning sertifitseerimisasutuse kohta tehtavate süsteemiauditite tulemusi.

4.   Süsteemiaudit hõlmab sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemi usaldusväärsuse kontrolli ning sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemi kantud tagastatud ja tagasi nõutud kulude summade täpsuse kontrolli valimi alusel.

5.   Et teha auditiarvamuse huvides järeldus, et sertifitseeritud kulude aastaaruanne kajastab kulusid õigesti ja õiglaselt, kontrollib auditeerimisasutus, et kõik määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 137 nõutavad elemendid oleks sertifitseeritud kulude aastaaruandes õigesti kajastatud ning vastaksid tõendavatele arvestuskirjetele, mis on kõigi asjaomaste asutuste ja toetusesaajate valduses. Eelkõige kontrollib auditeerimisasutus talle sertifitseerimisasutuse poolt esitatava sertifitseeritud kulude aastaaruande alusel, kas

a)

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 137 lõike 1 punkti a kohaselt deklareeritud rahastamiskõlblike kulude kogusumma vastab asjaomasel aruandeaastal komisjonile esitatud maksetaotlustes sisalduvatele kuludele ja vastavale avaliku sektori toetusele, ning kui esineb lahknevusi, kas nende summade erinevuste kohta on sertifitseeritud kulude aastaaruandes antud piisavad selgitused;

b)

aruandeaasta jooksul tagastatud ja tagasi nõutud summad, aruandeaasta lõpu seisuga laekumata tagasinõuete summad, määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 71 kohaselt tehtud tagasinõuete summad ning sertifitseeritud kulude aastaaruandes nimetatud lootusetute tagasinõuete summad vastavad sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemidesse sisestatud summadele ning põhinevad vastutava korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse otsustel;

c)	kulusid on sertifitseeritud kulude aastaaruandest välja jäetud kooskõlas määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 137 lõikega 2, kui see kohaldub, ning kas kõik nõutavad korrektsioonid kajastuvad asjaomase aruandeaasta sertifitseeritud kulude aastaaruandes;

d)	rahastamisvahenditele programmist makstud väljamaksed ja toetusesaajatele makstud riigiabi ettemaksed on tõendatud korraldusasutuselt ja sertifitseerimisasutuselt kättesaadava teabega.

Punktides b, c ja d osutatud kontrolle võib teha valimi alusel.

IV JAGU

Komisjoni finantskorrektsioonid, mis on seotud süsteemi puudujääkidega

Artikkel 30

Kriteeriumid juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusas toimimises esinevate suurte puuduste kindlakstegemiseks

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 144 lõige 6)

1.   Komisjon annab oma hinnangu juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhusale toimimisele lähtuvalt kõigi olemasolevate süsteemiauditite, kaasa arvatud kontrollide katsete ja tegevusauditite tulemustest.

Hindamine hõlmab programme sisekontrollikeskkonda, korraldus- ja sertifitseerimisasutuste juhtimis- ja kontrollitegevusi, korraldus- ja sertifitseerimisasutuste poolset seiret ja auditeerimisasutuse kontrollitegevusi ning selle aluseks on IV lisa tabeli 1 peamiste nõuete täitmise kontroll.

Kõnealuste peamiste nõuete täitmist hinnatakse IV lisa tabelis 2 sätestatud kategooriate alusel.

2.   Juhtimis- ja kontrollisüsteemi tõhusa toimimise suurte puuduste põhitüübid on juhtumid, kui mõni IV lisa tabeli 1 punktides 2, 4, 5, 13, 15, 16 ja 18 osutatud peamistest nõuetest või kaks või enam IV lisa tabeli 1 teistest peamistest nõuetest langevad hinnangu kohaselt IV lisa tabeli 2 kategooriatesse 3 või 4.

Artikkel 31

Ühtsete määrade või ekstrapoleeritud finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumid ning finantskorrektsiooni taseme määramise kriteeriumid

(määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 144 lõige 6)

1.   Finantskorrektsioone kohaldatakse kogu tegevusprogrammile või selle osale, kui komisjon tuvastab juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimises ühe või mitu suurt puudust.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, kohaldatakse kogu tegevusprogrammile või selle osale ekstrapoleeritud finantskorrektsioone, kui komisjon tuvastab tegevuste esinduslikus valimis süsteemseid rikkumisi, mis võimaldab kvantifitseerida täpsemalt riski liidu eelarvele. Sellisel juhul ekstrapoleeritakse esindusliku valimi kontrolli tulemusi ülejäänud populatsioonile, millest valim finantskorrektsiooni määramiseks võeti.

2.   Kindlamääralise korrektsiooni taseme fikseerimisel võetakse arvesse järgmiseid elemente:

a)	suure puuduse või suurte puuduste suhteline tähtsus juhtimis- ja kontrollisüsteemi terviklikus kontekstis;

b)	suure puuduse või suurte puuduste sagedus ja ulatus;

c)	liidu eelarvele põhjustatava kahju riski tase.

3.   Neid elemente arvesse võttes fikseeritakse finantskorrektsiooni tase järgmiselt:

a)	kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis on nii põhimõttelised, sagedased või laialt levinud, et see/need kujutab/kujutavad endast süsteemi täielikku ebaõnnestumist, mis seab ohtu seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 100 %;

b)

kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis on nii sagedased ja laialt levinud, et see/need kujutab/kujutavad endast süsteemi äärmiselt tõsist ebaõnnestumist, mis seab ohtu väga suure osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 25 %;

c)	kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuleneb/tulenevad süsteemi mittetäielikust toimimisest või nii kehvast või nii harvast toimimisest, et see seab ohtu suure osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 10 %;

d)	kui suur puudus või suured puudused juhtimis- ja kontrollisüsteemis tuleneb/tulenevad süsteemi ebajärjepidevast toimimisest, mis seab ohtu olulise osa seonduvate kulude seaduslikkuse ja eeskirjadele vastavuse, kohaldatakse kindlat määra 5 %.

4.   Kui lõike 3 kohaselt fikseeritav kindel määr oleks ebaproportsionaalne, siis korrektsiooni taset vähendatakse.

5.   Kui tulenevalt vastutavate asutuste tegematajätmisest piisavate korrektsioonimeetmete võtmisel finantskorrektsiooni kohaldamise järgselt ühel aruandlussaastal tuvastatakse järgneval aruandlus aastal sama suur puudus või samad suured puudused, võib suurendada korrektsiooni määra tulenevalt suure puuduse või suurte puuduste püsimisest tasemele, mis ei ületa kõrguselt järgmise kategooria taset.

Artikkel 32

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Artiklit 24 kohaldatakse seoses III lisas osutatud salvestatavaid ja säilitatavaid andmeid käsitleva teabega alates 1. detsembrist 2014, välja arvatud andmeväljade 23 kuni 40, 71 kuni 78 ja 91 kuni 105 puhul. Nimetatud III lisa väljadele kohaldatakse artiklit 24 alates 1. juulist 2015.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 470).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(5)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 215/2014, 7. märts 2014, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga (ELT L 69, 8.3.2014, lk 65).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

---

---

---

---

---