EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014L0082

Komisjoni direktiiv 2014/82/EL, 24. juuni 2014 , millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ üldiste kutsealaste teadmiste ning meditsiiniliste ja vedurijuhiloaga seotud nõuete osas EMPs kohaldatav tekst

OJ L 184, 25.6.2014, p. 11–15 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/82/oj

25.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 184/11


KOMISJONI DIREKTIIV 2014/82/EL,

24. juuni 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ üldiste kutsealaste teadmiste ning meditsiiniliste ja vedurijuhiloaga seotud nõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiivi 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta, (1) eriti selle artiklit 31,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2007/59/EÜ II lisas on sätestatud, et mõlema silmaga nägemine pole nõutav juhul, kui nägemist on asjakohaselt korrigeeritud ja isikul on piisav kompenseerimiskogemus, ning ainult juhul, kui isik kaotas binokulaarse nägemise pärast tööleasumist. Säte on vastuolus direktiivi 2007/59/EÜ II lisa muude nägemisega seotud nõuetega ja võib takistada ohutuse kõrge taseme säilitamist raudteetranspordis.

(2)

Lisaks on teatavad direktiivi 2007/59/EÜ IV ja VI lisas sätestatud juhiluba ja sertifikaate käsitlevad nõuded ebaselged, mistõttu neid rakendatakse liikmesriigiti erinevalt ja see takistab kokkuvõttes ühtse lubadesüsteemi kehtestamist liidu vedurijuhtidele.

(3)

7. mail 2012 andis Euroopa Raudteeagentuur Euroopa Komisjonile nõu seoses direktiivi 2007/59/EÜ II, IV ja VI lisa muutmisega. Vastavalt nimetatud direktiivi artiklile 31 konsulteeriti Euroopa sotsiaaldialoogi komitees esindatud ametiasutustega.

(4)

Vedurijuhtidele, kes said või saavad vedurijuhiloa kooskõlas direktiiviga 2007/59/EÜ enne käesoleva direktiivi kohaldamiskuupäeva, tuleks kehtestada üleminekumeetmed.

(5)

Seepärast tuleks direktiivi 2007/59/EÜ vastavalt muuta.

(6)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2007/59/EÜ artikli 32 lõike 1 kohaselt komisjoni abistava komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2007/59/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

II lisa muudetakse järgmiselt.

Punktis „1.2. Nägemine” asendatakse seitsmes taane järgmisega:

„—

mõlema silmaga nägemine: normaalne;”.

2)

IV lisa asendatakse käesoleva direktiivi I lisaga.

3)

VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisas sätestatule.

Artikkel 2

Vedurijuhid, kes said või saavad vedurijuhiloa kooskõlas direktiiviga 2007/59/EÜ enne käesoleva direktiivi kohaldamiskuupäeva, millele osutatakse käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1, loetakse selle nõuetele vastavateks.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 1. juuliks 2015. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2016.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

3.   Käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose Vabariigi ja Malta Vabariigi suhtes seni, kuni nende territooriumile ei ole rajatud raudteesüsteemi.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 315, 3.12.2007, lk 51.


I LISA

„IV LISA

VEDURIJUHILOAGA SEOTUD ÜLDISED KUTSEALASED TEADMISED JA NÕUDED

Üldkoolituse eesmärk on anda üldisi teadmisi kõigi vedurijuhi ametiga seotud asjakohaste aspektide kohta. Üldkoolitusel keskendutakse üldistele teadmistele ja põhimõtetele, mida rakendatakse sõltumata veeremi tüübist või infrastruktuurist. Koolitust võib korraldada ilma praktiliste ülesanneteta.

Pädevus spetsiifilist liiki veeremi või infrastruktuuriga seotud ohutus- ja kasutuseeskirjade ning -võtete osas ei kuulu üldteadmiste alla. Koolitus spetsiifilist liiki veeremi või infrastruktuuriga seotud pädevuse andmiseks on seotud vedurijuhi sertifikaadiga ning seda täpsustatakse V ja VI lisas.

Üldkoolitus hõlmab punktides 1 kuni 7 nimetatud teemasid. Teemad ei ole loetletud tähtsuse järjekorras.

Loetelus kasutatavad tegusõnad näitavad õppuri saavutatava pädevuse laadi. Nende tähendust selgitatakse järgmises tabelis.

Pädevuse laad

Kirjeldus

tundma, kirjeldama

kirjeldab suhete mõistmiseks vajalike teadmiste (andmed, faktid) omandamist

mõistma, kindlaks tegema

kirjeldab konteksti kindlakstegemist ja meeldejätmist, tööülesannete täitmist ja probleemide lahendamist teatavas raamistikus

1)

Vedurijuhi töö, töökeskkond, roll ja ülesanded raudteetranspordis, vedurijuhi tööülesannetega seotud ametialased ja isiklikud nõudmised:

a)

tunda üldjoontes raudteetranspordis ja -ohutuses kohaldatavaid õigusakte ja eeskirju (vedurijuhtide sertifitseerimise, ohtlike kaupade, keskkonnakaitse, tuleohutusega jne seotud nõuded ja menetlused);

b)

mõista tööga kaasnevaid erinõudeid ning ametialaseid ja isiklikke nõudmisi (töötamine põhiliselt üksi, vahetustega töö 24-tunnise tsükli kaupa, isikukaitsevahendid ja ohutus, dokumentide lugemine ja ajakohastamine jne);

c)

mõista, millised toimimisviisid on ohutuse seisukohalt oluliste ülesannete täitmisel sobivad (ravimid, alkohol, narkootikumid ja muud psühhoaktiivsed ained, stress, väsimus jne);

d)

teha kindlaks viite- ja töödokumendid (nt eeskirjad, marsruudiraamat, vedurijuhi käsiraamat jne);

e)

teha kindlaks asjaomaste isikute kohustused ja tööülesanded;

f)

mõista, kui oluline on tööülesannete täitmise ja töömeetodite juures täpsus;

g)

mõista töötervishoidu ja -ohutust (nt nõuded käitumiseks raudteerööbastel või nende lähedal, käitumisnõuded turvaliselt vedurile minemiseks või sellelt maha tulemiseks, ergonoomia, personali ohutuseeskirjad, isikukaitsevahendid jne);

h)

tunda käitumisoskusi ja -põhimõtteid (stressiga toimetulek, erakorralised olukorrad jne);

i)

tunda keskkonnakaitse põhimõtteid (keskkonnasäästlik sõidustiil jne).

2)

Raudteetehnoloogiad, sealhulgas tööeeskirjade ohutuspõhimõtted:

a)

tunda raudteeohutuse põhimõtteid, norme ja sätteid;

b)

teha kindlaks asjaomaste isikute kohustused ja tööülesanded.

3)

Raudteeinfrastruktuuri üldpõhimõtted:

a)

tunda süsteemi- ja struktuuripõhimõtteid ning -parameetreid;

b)

tunda rööbaste, jaamade, sorteerimisjaamade üldomadusi;

c)

tunda raudtee-ehitisi (sillad, tunnelid, pöörded jne);

d)

tunda tööviise (üherööpmeline, kaherööpmeline raudtee jne);

e)

tunda märguandevahendeid ja rongijuhtimissüsteeme;

f)

tunda ohutusseadmeid (teljepuksi ülekuumenemise detektorid, tunnelite suitsuandurid jne);

g)

tunda energiaseadmeid (kontaktõhuliin, toiterööpad jne).

4)

Teabeedastuse üldpõhimõtted:

a)

tunda teabeedastuse olulisust, vahendeid ja korda;

b)

teha kindlaks isikud, kellega juht ühendust võtma peab, nende roll ja ülesanded (infrastruktuuri-ettevõtja personal, teiste rongitöötajate tööülesanded jne);

c)

teha kindlaks olukorrad/põhjused, mille korral on teabeedastus vajalik;

d)

mõista teabeedastusviise.

5)

Rongid, nende koosseis ning vedurite, vagunite, reisivagunite ja muude veeremite tehnilised nõuded:

a)

tunda üldisi veduriliike (elektri-, diisel-, auruvedur jne);

b)

kirjeldada sõiduki ehitust (kandevankrid, kere, juhikabiin, kaitsesüsteemid jne);

c)

tunda märgistamissüsteeme ja nende sisu;

d)

tunda dokumente rongi koosseisu kohta;

e)

tunda pidurisüsteeme ja arvutada pidurdustõhusust;

f)

määrata kindlaks rongi kiirus;

g)

määrata kindlaks maksimaalne koormus ja haakeseadmele mõjuvad jõud;

h)

tunda rongi juhtimissüsteemi tööpõhimõtet ja eesmärki.

6)

Üldiselt raudteetööga seotud ohud:

a)

mõista liiklusohutuse põhimõtteid;

b)

tunda raudteetööga seotud riske ja nende vähendamise vahendeid;

c)

tunda ohutusalaseid juhtumeid ja mõista, milline on sobiv käitumisviis/reaktsioon;

d)

tunda inimestega seotud õnnetusjuhtumite korral rakendatavaid toimimisviise (nt evakueerimine).

7)

Üldteadmised füüsikast:

a)

mõista ratastele mõjuvaid jõudusid;

b)

teha kindlaks kiirendamist ja pidurdamist mõjutavad tegurid (ilm, pidurdusseadmed, vähenenud haardumine, liivatamine jne);

c)

mõista elektrienergia põhimõtteid (vooluahelad, pinge mõõtmine jne).”


II LISA

VI lisa punkt 8 asendatakse järgmisega:

„8.   KEELETESTID

Vedurijuhid, kes peavad infrastruktuuri-ettevõtjaga oluliste ohutusküsimuste teemal suhtlema, peavad oskama asjaomase infrastruktuuri-ettevõtja poolt kindlaksmääratud keelt. Nende keeleoskus peab võimaldama neil aktiivselt ja tõhusalt suhelda igapäevastes, rasketes ja hädaolukordades.

Vedurijuhid peavad oskama kasutada käitamise ja liikluskorralduse KTKdes määratletud sõnumi- ja sidemeetodit. Nad peavad suutma keelt mõista (kuulates ja lugedes) ja suhelda (suuliselt ja kirjalikult) tasemel B1 vastavalt Euroopa Nõukogu loodud Euroopa keeleõppe raamdokumendile (1).



Top