Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014L0068

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/68/EL, 15. mai 2014 , surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta EMPs kohaldatav tekst

OJ L 189, 27.6.2014, p. 164–259 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/68/oj

27.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/164


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/68/EL,

15. mai 2014,

surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/23/EÜ (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 (5) on sätestatud eeskirjad vastavushindamisasutuste akrediteerimise kohta ning ette nähtud toodete turujärelevalve ja kolmandatest riikidest pärit toodete kontrollimise raamistik ning CE-märgise üldpõhimõtted.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 768/2008/EÜ (6) on sätestatud ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nimetatud õigusaktide läbivaatamiseks või uuestisõnastamiseks ühtne alus. Direktiivi 97/23/EÜ tuleks seetõttu kohandada vastavalt kõnealusele otsusele.

(4)

Käesolevas direktiivis käsitletakse surveseadmeid ja -seadmestikke, mis on turule laskmise ajal liidu turu jaoks uued; see tähendab, et need on kas täiesti uued surveseadmed või -seadmestikud, mille on valmistanud liidus asuv tootja, või kolmandast riigist imporditud uued või kasutatud surveseadmed või -seadmestikud.

(5)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada kõigi tarneviiside, sealhulgas kaugmüügi suhtes.

(6)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada surveseadmetele, mille maksimaalne lubatud rõhk PS on suurem kui 0,5 baari. Surveseade, mille rõhk ei tohi ületada 0,5 baari, ei kujuta endast rõhuga seoses olulist ohtu. Seetõttu ei peaks selle liidusisesele vabale liikumisele olema mingeid takistusi.

(7)

Käesolevat direktiivi tuleks ühtlasi kohaldada seadmestikele, mis koosnevad mitmest kokkumonteeritud surveseadmest, moodustades ühtse ja toimiva terviku. Sellised seadmestikud võivad olla lihtseadmestikud, näiteks keedukatlad, või keerulised seadmestikud, näiteks veetorukatlad. Kui seadmestiku tootja näeb ette selle turulelaskmise ja kasutuselevõtmise seadmestikuna, mitte aga selle kokkumonteerimata osadena, siis peab kõnealune seadmestik vastama käesolevale direktiivile. Siiski ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada surveseadmete kokkupanekule kohapeal ja sellise kasutaja vastutusel, kes ei ole tootja, nagu tööstuspaigaldiste korral.

(8)

Käesolev direktiiv peaks ühtlustama survest tulenevat ohtu käsitlevaid siseriiklikke norme. Muud ohud, mida kõnealused seadmed võivad vastavalt kätkeda, võivad kuuluda teiste kõnealuseid ohte käsitlevate direktiivide kohaldamisalasse.

(9)

Mõned surveseadmed on reguleeritud teiste direktiividega, mis põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklil 114. Mõnede kõnealuste direktiivide sätted käsitlevad samuti rõhust tulenevaid ohte. Kõnealuseid direktiive loetakse piisavateks, et tagada asjakohane kaitse, kui selliste seadmetega seotud survest tulenev oht on väike. Seetõttu tuleks kõnealused seadmed käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(10)

Rahvusvaheliste lepingutega reguleeritud mõnede surveseadmete puhul käsitletakse rahvusvahelise transpordi, riigisisese transpordi ja survega seotud ohte sellistel lepingutel põhinevates liidu direktiivides. Kõnealused direktiivid laiendavad nimetatud lepingute kohaldamist riiklikule transpordile, et tagada ohtlike kaupade vaba liikumine, tugevdades samal ajal transpordi ohutust. Sellised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/68/EÜ (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/35/EL (8) reguleeritud seadmed tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta.

(11)

Teatavat tüüpi surveseadmed, mille maksimaalne lubatud rõhk PS ületab 0,5 baari, ei kätke endas olulist survest tulenevat ohtu ning seetõttu ei tohiks kõnealuste seadmete liidusisest vaba liikumist takistada, kui nad on liikmesriigis seaduslikult toodetud või turule lastud. Kõnealuste seadmete vaba liikumise tagamiseks ei ole vaja neid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kaasata. Seetõttu tuleks need käesoleva direktiivi kohaldamisalast sõnaselgelt välja jätta.

(12)

Muud surveseadmed, mille maksimaalne lubatud surve ületab 0,5 baari ja mis kujutavad endast surve tõttu olulist ohtu, kuid mille suhtes on tagatud vaba liikumine ja asjakohane turvalisuse tase, tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta. Kõnealuseid väljaarvamisi tuleks regulaarselt läbi vaadata, et teha kindlaks, kas on vaja liidu tasandil meetmeid võtta.

(13)

Käesoleva direktiivi kohaldamisala peaks põhinema surveseadme mõiste üldmääratlusel, et võimaldada tooteid tehniliselt arendada.

(14)

Surveseadmete turvalisuse tagamiseks on vaja täita olulisi ohutusnõudeid. Kõnealused nõuded tuleks jagada üld- ja erinõueteks, millele surveseadmed vastama peavad. Eelkõige peaksid erinõuded võtma arvesse surveseadmete konkreetseid tüüpe. Teatavad III ja IV kategooria surveseadmete tüübid peaksid läbima lõpphindamise, mis hõlmab lõppkontrolli ja survekatsetusi.

(15)

Liikmesriigid peaksid lubama esitleda kaubandusmessidel surveseadmeid, mis ei ole veel kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega. Esitlemise ajal tuleks inimeste ohutuse tagamiseks võtta asjakohased ohutusmeetmed vastavalt kõnealuse liikmesriigi üldistele ohutuseeskirjadele.

(16)

Direktiiviga 97/23/EÜ on sätestatud surveseadmete liigitus kategooriatesse ohtlikkuse astme alusel tõusvas järjestuses. See hõlmab surveseadmetes sisalduva vedeliku liigitamist ohtlikuks või mitte vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ (9). Direktiiv 67/548/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juunist 2015 ning asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (10), millega rakendatakse liidus kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise globaalne harmoneeritud süsteem (GHS), mis võeti vastu rahvusvahelisel tasandil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni struktuuris. Määrusega (EÜ) nr 1272/2008 kehtestati uued ohuklassid ja -kategooriad, mis vastavad ainult osaliselt direktiivis 67/548/EMÜ sätestatutele. Seetõttu tuleks direktiiv 97/23/EÜ ühtlustada määrusega (EÜ) nr 1272/2008, säilitades kõnealuses direktiivis kehtestatud kaitse taseme.

(17)

Ettevõtjad peaksid vastutama surveseadmete ja -seadmestike vastavuse eest käesoleva direktiivi nõuetele vastavalt oma osale tarneahelas, et tagada avalike huvide, nagu inimeste tervise ja ohutuse kaitse kõrge tase ning koduloomade ja vara kaitse, ning tagada aus konkurents liidu turul.

(18)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nad teevad turul kättesaadavaks ainult käesoleva direktiiviga kooskõlas olevaid surveseadmeid ja -seadmestikke. On vaja tagada selge ja proportsionaalne kohustuste jagunemine, mis vastab iga ettevõtja osale tarne- ja turustusahelas.

(19)

Kõige sobivam vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kellel on üksikasjalikud teadmised toote kavandamis- ja tootmisprotsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja kohustuseks.

(20)

Et hõlbustada teabevahetust ettevõtjate, turujärelevalveasutuste ja tarbijate vahel, peaksid liikmesriigid ergutama ettevõtjaid lisama postiaadressile ka veebiaadressi.

(21)

Tuleb tagada, et kolmandatest riikidest liidu turule sisenevad surveseadmed ja -seadmestikud vastaksid käesoleva direktiivi nõuetele ja eelkõige, et tootjad on rakendanud kõnealuste surveseadmete ja -seadmestike suhtes nõuetekohaseid vastavushindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada, et importijad tagavad nende poolt turule lastavate surveseadmete ja -seadmestike vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele ning et nad ei lase turule surveseadmeid ja -seadmestikke, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis on ohtlikud. Samuti tuleks sätestada importijatele kohustus tagada, et vastavushindamismenetlus on läbi viidud ja et surveseadme või seadmestiku märgistus ning tootja koostatud dokumentatsioon on pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks kättesaadav.

(22)

Surveseadmete või -seadmestike turule laskmisel peaks iga importija märkima surveseadmetele või -seadmestikele oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja postiaadressi, millel temaga saab ühendust võtta. Erandid tuleks ette näha juhtudeks, kui surveseadmete või -seadmestike suurus või laad seda ei võimalda. See hõlmab ka juhud, kui importija peaks avama pakendi, et lisada surveseadmele või -seadmestikule oma nimi ja aadress.

(23)

Levitaja teeb surveseadmed või -seadmestikud turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on need turule lasknud, ja tegutseb hoolikalt tagamaks, et surveseadmete või -seadmestike käitlemine tema poolt ei mõjuta negatiivselt surveseadmete või -seadmestike käesoleva direktiivi nõuetele vastavust.

(24)

Kui ettevõtja laseb surveseadmed või -seadmestikud turule oma nime või kaubamärgi all või muudab surveseadmeid või -seadmestikke selliselt, et see võiks mõjutada nende vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, tuleks teda käsitada tootjana ja talle peaks laienema tootja kohustused.

(25)

Turuga lähedalt seotuna peaksid levitajad ja importijad olema kaasatud pädevate riiklike asutuste turujärelevalvesse ning nad peaksid olema valmis selles aktiivselt osalema, andes kõnealustele pädevatele asutustele asjaomaste surveseadmete või -seadmestikega seotud kogu vajaliku teabe.

(26)

Surveseadmete ja -seadmestike jälgitavuse tagamine kogu turustusahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimise süsteem lihtsustab turujärelevalveasutuste tööd mittevastavuses olevate surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemise eest vastutava ettevõtja kindlakstegemisel.

(27)

Käesoleva direktiivi kohaselt teiste ettevõtjate tuvastamiseks nõutava teabe säilitamisel ei tohiks ettevõtjatelt nõuda selliste ettevõtjatega seotud teabe ajakohastamist, kes on neile surveseadmed või -seadmestikud tarninud või kellele nemad on surveseadmed või -seadmestikud tarninud.

(28)

Käesolev direktiiv peaks piirduma oluliste ohutusnõuetega. Selleks et hõlbustada kõnealustele nõuetele vastavuse hindamist, on vaja sätestada vastavuseeldus surveseadmete või -seadmestike puhul, mis vastavad harmoneeritud standarditele, mis on vastu võetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (11) eesmärgiga üksikasjalikult kirjeldada kõnealuste nõuete tehnilisi spetsifikatsioone, eelkõige seoses surveseadmete ja -seadmestike konstrueerimise, tootmise ja katsetamisega.

(29)

Määruses (EL) nr 1025/2012 on sätestatud menetlus vastuväidete esitamiseks harmoneeritud standarditele, kui need standardid ei rahulda täielikult käesoleva direktiivi nõudeid.

(30)

Surveseadmete tootmine nõuab ohutute materjalide kasutamist. Harmoneeritud standardite puudumisel tuleks määratleda korduvaks kasutamiseks ette nähtud materjalide omadused. Kõnealuste omaduste aluseks peaks olema Euroopa tunnustus materjalidele, kusjuures kõnealuseid tunnustusi väljastaks üks konkreetselt selle jaoks määratud teavitatud asutustest. Euroopa tunnustusega kooskõlas olevate materjalide suhtes peaks kehtima eeldus, et nad vastavad käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele.

(31)

Võttes arvesse surveseadmete ja -seadmestike kasutamisega seotud ohu olemust ning selleks, et ettevõtjad saaksid tõendada ja pädevad asutused tagada turul kättesaadavaks tehtud surveseadmete ja -seadmestike vastavust olulistele ohutusnõuetele, on vaja sätestada vastavushindamismenetlused. Kõnealuste menetluste väljatöötamisel tuleks silmas pidada surveseadmetega või -seadmestikega seotud ohu taset. Seetõttu peaks iga surveseadmete kategooria jaoks olema asjakohane menetlus või valik erinevaid võrdse rangusega menetlusi. Otsusega nr 768/2008/EÜ on sätestatud vastavushindamismenetluste moodulid, alates vähem rangetest kuni väga rangeteni, vastavalt ohutasemele ja nõutud ohutustasemele. Valdkondadevahelise ühtsuse ja üksiklahenduste vältimise eesmärgil tuleks vastavushindamise menetlused valida kõnealuste moodulite hulgast. Kõnealustele menetlustele lisatud üksikasjad on põhjendatud surveseadmete suhtes nõutava kontrolli laadiga.

(32)

Liikmesriigid peaksid lubama kasutajainspektsioonidel käesoleva direktiivi raames läbi viia teatavaid vastavushindamise toiminguid. Selleks peaks käesolev direktiiv sätestama liikmesriikidele kriteeriumid kasutajainspektsioonide volitamiseks.

(33)

Teatavate vastavushindamise menetluste korral peaks olema võimalik iga artikli kontrollimine ja testimine teavitatud asutuse või kasutajainspektsiooni poolt surveseadmete ja -seadmestike lõpphindamise osana. Muudeks juhtudeks tuleks ette näha kord, millega tagatakse, et teavitatud asutus võib lõpphindamise üle ette teatamata kontrollkäikude vormis järelevalvet teostada.

(34)

Tootjad peaksid koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, et anda käesoleva direktiivi kohast teavet surveseadmete või -seadmestike vastavuse kohta käesoleva direktiivi ja muude asjaomaste liidu ühtlustamisaktide nõuetele.

(35)

Et tagada turujärelevalve eesmärgil tulemuslik juurdepääs teabele juhtudel, kui surveseadmeid või -seadmestikke käsitletakse mitmes liidu ühtlustamisaktis, peaks kõigi kohaldatavate liidu õigusaktide kindlakstegemiseks vajalik teave olema kättesaadav ühises ELi vastavusdeklaratsioonis. Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks võib ühine ELi vastavusdeklaratsioon olla asjakohastest individuaalsetest vastavusdeklaratsioonidest koostatud toimik.

(36)

Tarbijate, muude kasutajate ja kolmandate isikute tõhusaks kaitseks on vaja kontrollida vastavust olulistele ohutusnõuetele.

(37)

Surveseadmed ja -seadmestikud peaksid üldreeglina kandma CE-märgist. CE-märgis, mis näitab surveseadme või -seadmestiku nõuetelevastavust, on kogu vastavushindamist selle laiemas tähenduses hõlmava menetluse nähtav tulem. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted ja selle suhe muude märgistega on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Käesolev direktiiv peaks sätestama eeskirjad CE-märgise tootele kinnitamise kohta.

(38)

Käesolevas direktiivis määratletud surveseadmetele, mis kätkevad endas üksnes vähest surveohtu ja mille puhul ei ole sertifitseerimismenetlused seega põhjendatud, ei tohiks CE-märgist kinnitada.

(39)

Käesolevas direktiivis sätestatud teatavate vastavushindamismenetluste puhul on vajalik liikmesriikide poolt komisjonile teavitatud vastavushindamisasutuste sekkumine.

(40)

Kogemus on näidanud, et direktiivis 97/23/EÜ sätestatud kriteeriumid, mida vastavushindamisasutused peavad täitma, et neist saaks komisjoni teavitada, ei ole piisavad kõnealuste asutuste ühtlaselt kõrgetasemeliseks toimimiseks kogu liidus. Siiski on oluline, et kõik vastavushindamisasutused täidaksid oma funktsioone samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Selleks on vaja kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad teavitamist, et osutada vastavushindamisteenuseid.

(41)

Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust harmoneeritud standardites sätestatud kriteeriumidele, tuleks eeldada, et ta vastab käesolevas direktiivis sätestatud asjakohastele nõuetele.

(42)

Vastavushindamise kvaliteedi ühtlase taseme tagamiseks tuleb samuti kehtestada nõuded teavitavatele asutustele ja teistele vastavushindamisasutuste hindamisse, teavitamisse ja järelevalvesse kaasatud asutustele.

(43)

Käesolevas direktiivis sätestatud süsteemi tuleks täiendada määrusega (EÜ) nr 765/2008 ette nähtud akrediteerimissüsteemiga. Kuna akrediteerimine on vastavushindamisasutuse pädevuse kontrollimise põhiline vahend, siis tuleks seda kasutada ka teavitamise eesmärgil.

(44)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 ettenähtud läbipaistev akrediteerimine, mis tagab vastavussertifikaatide usaldusväärsuse vajaliku taseme, peaks kujunema kogu liidus riiklike asutuste jaoks eelistatuimaks vahendiks, millega tõendada vastavushindamisasutuste tehnilist pädevust. Riiklikud asutused võivad siiski olla seisukohal, et neil on asjakohased vahendid, et kõnealune hindamine ise läbi viia. Tagamaks teiste riiklike asutuste läbiviidud hindamiste piisav usaldusväärsus, tuleks neil sellisel juhul esitada komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid selle kohta, et hinnatud vastavushindamisasutused täidavad asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

(45)

Vastavushindamisasutused kasutavad tihti mõne vastavushindamistoimingu täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjaid. Liidu turule lastavate surveseadmete ja -seadmestike nõutava kaitsetaseme tagamiseks on oluline, et vastavushindamisse kaasatud alltöövõtjad ja tütarettevõtjad vastaksid seoses vastavushindamise ülesannete täitmisega samadele nõuetele kui teavitatud asutused. Seega on oluline, et teavitatavate asutuste pädevuse ja tegevuse hindamine ning juba teavitatud asutuste järelevalve hõlmaks ka alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tegevust.

(46)

Teavitamismenetluse tõhusust ja läbipaistvust tuleb suurendada ning eelkõige kohandada seda uute tehnoloogiatega, et luua elektroonilise teavitamise võimalus.

(47)

Kuna vastavushindamisasutused võivad pakkuda oma teenuseid kogu liidus, peaks teistel liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalus esitada teavitatud asutuse kohta vastuväiteid. Seega on oluline ette näha ajavahemik, mille jooksul saaks selgitada kõik võimalikud vastavushindamisasutuste pädevust puudutavad kahtlused või probleemid, enne kui nad alustavad tegevust teavitatud asutustena.

(48)

Konkurentsivõime tõstmise eesmärgil on ülioluline, et vastavushindamisasutused kohaldaksid vastavushindamise menetlusi ilma ettevõtjaid liigselt koormamata. Samal põhjusel ja ettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb tagada vastavushindamise menetluste tehnilise rakendamise järjekindlus. Seda on võimalik kõige paremini saavutada vastavushindamisasutuste vahelise asjakohase koordineerimise ja koostöö kaudu.

(49)

Liikmesriigid peaksid võtma kõik asjakohased meetmed tagamaks, et surveseadmeid ja -seadmestikke võib turule lasta ainult siis, kui need nõuetekohase säilitamise ning eesmärgipärase kasutamise korral või põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt ei ohusta inimeste tervist ega ohutust. Surveseadmeid ja -seadmestikke tuleks käsitada käesolevas direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele mittevastavatena ainult põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste kohaselt, see tähendab siis, kui selline kasutus tuleneb inimeste seaduskuulekast ja kergesti prognoositavast käitumisest.

(50)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (12).

(51)

Nende rakendusaktide vastuvõtmiseks, millega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikke parandusmeetmeid teavitatud asutuste suhtes, mis ei täida või on lakanud täitmast teavituse aluseks olevaid nõudeid, tuleks kasutada nõuandemenetlust.

(52)

Nende rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis käsitlevad Euroopa kinnitust vigaste materjalide suhtes ja mille puhul on viide juba avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tuleks kasutada kontrollimenetlust, sest selline otsus võib mõjutada eeldust, et kohaldatavad olulised nõuded on täidetud.

(53)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud inimeste tervisele või ohutusele, loomadele või varale ohtu kujutavate, nõuetele vastavate surveseadmete või -seadmestikega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(54)

Kooskõlas väljakujunenud tavaga võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(55)

Kui uuritakse muid kui käesoleva direktiivi rakendamise või rikkumisega seotud küsimusi, näiteks komisjoni eksperdirühmas, peaks Euroopa Parlament saama väljakujunenud tava kohaselt kogu teabe ja dokumentatsiooni ning, kui see on asjakohane, kutse osaleda koosolekutel.

(56)

Komisjon peaks otsustama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt nõuetele mittevastavate surveseadmete või -seadmestike suhtes võetud meetmed on põhjendatud või mitte, võttes arvesse nende eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(57)

Selleks, et võtta arvesse esilekerkivaid väga tõsiseid turvalisusega seotud põhjuseid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses surveseadmete või -seadmestike liigituse muudatustega. Liigituse muutmise aluseks peaks iga juhtumi puhul olema asjakohane tõendusmaterjal ja põhjendus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(58)

Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(59)

Direktiivis 97/23/EÜ on sätestatud üleminekukord, mis võimaldab kasutusele võtta surveseadmeid ja -seadmestikke, mis vastavad direktiivi 97/23/EÜ jõustumise ajal kehtinud siseriiklikele õigusaktidele. Õiguskindluse tagamiseks tuleb nimetatud üleminekukord näha ette ka käesolevas direktiivis.

(60)

On vaja sätestada mõistlik üleminekukord, mis võimaldaks, ilma et tuleks järgida täiendavaid nõudeid toodetele, teha enne käesoleva direktiivi ülevõtmiseks võetavate riigisiseste meetmete kohaldamise kuupäeva turul kättesaadavaks ja võtta kasutusele surveseadmed ja -seadmestikud, mis on juba turule lastud kooskõlas direktiiviga 97/23/EÜ. Levitajatel peaks seega olema võimalik tarnida turule lastud surveseadmeid ja -seadmestikke, täpsemalt varusid, mis on juba turustusahelas, enne käesoleva direktiivi riigisiseste ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva.

(61)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusaktide rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ning tagama nende eeskirjade jõustamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(62)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada turulolevate surveseadmete ja -seadmestike vastavus nõuetele, millega tagatakse inimeste tervise ja ohutuse ja koduloomade või vara turvalisuse kõrgetasemelise kaitse ning ühtlasi siseturu toimimine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(63)

Kohustus võtta käesolev direktiiv siseriiklikku õigusesse üle peaks piirduma sätetega, mida on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasemast direktiivist.

(64)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste surveseadmete ja -seadmestike projekteerimise, valmistamise ja vastavushindamise suhtes, mille maksimaalne lubatud rõhk PS ületab 0,5 baari.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:

a)

torudest või torude süsteemist koosnevad magistraaltorustikud, mis on kavandatud fluidumi ülekandmiseks seadmest või seadmesse maal või merel, sealhulgas viimane sulgeseadis, mis asub seadme piires, sealhulgas kõik spetsiaalselt nende torustike jaoks kavandatud lisaseadmed; kõnealune väljaarvamine ei kehti standardsete surveseadmete suhtes, mida võib leida rõhu alandamise või kompressorjaamades;

b)

veevarustus-, veejaotus- ja -tühjendustorustikud ning nende lisaseadised, veesurvetorustikud ja -kanalid, hüdroelektrijaama rõhušahtid ning nende lisaseadised;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/29/EL (13) reguleeritud lihtsad surveanumad;

d)

nõukogu direktiiviga 75/324/EMÜ (14) reguleeritud aerosooliballoonid;

e)

seadmed, mis on ette nähtud järgmiste õigusaktidega määratletud sõidukite toimimiseks:

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ (15);

ii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 167/2013 (16);

iii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 168/2013 (17);

f)

seadmed, mis on liigitatud käesoleva direktiivi artikli 13 alusel mitte kõrgemasse kui I kategooriasse ja mis on reguleeritud järgmiste direktiividega:

i)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ (18);

ii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/33/EL (19);

iii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/35/EL (20);

iv)

nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ (21);

v)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/142/EÜ (22);

vi)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/34/EL (23);

g)

ELi toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punktiga b hõlmatud seadmed;

h)

tuumatehnikas kasutamiseks kavandatud seadmed, mille rike võib põhjustada radioaktiivse lekke;

i)

nafta-, gaasi- või geotermilistel uuringutel ja mäetööstuses ning maa-aluses ladustamises kasutatavad puuraugu kontrollseadmed, mis on kavandatud hoidma või kontrollima puuraugu rõhku; see hõlmab puuraugu suudme sulge- ja regulaarseadet, automaatseid sulgeseadmeid, torustiku kollektoreid ja kõiki nende tootmisetapi seadmeid;

j)

kambritest või masinatest koosnevad seadmed, mille mõõtmed, materjalivalik ja valmistamine põhinevad piisava tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse nõuetel eesmärgiga tagada töökindlus staatilisel ja dünaamilisel koormusel ning mille projekteerimise puhul rõhk ei ole oluline faktor. Selliste seadmete hulka võivad kuuluda:

i)

mootorid, sealhulgas turbiinid ja sisepõlemismootorid;

ii)

aurumootorid, gaasi-/auruturbiinid, turbogeneraatorid, kompressorid, pumbad ja käivitusseadmed;

k)

kõrgahjud, sealhulgas nende jahutussüsteemid, õhu eelsoojendid, tolmueraldid ja heitgaasipuhastid; redutseerimisahjud, sealhulgas nende jahutussüsteemid, gaasimuundurid ning terase, raua ja värviliste metallide sulatus-, korduvsulatus-, degaseerimis- ja valamistiiglid;

l)

kõrgepinge elektriseadmete, nagu lülitite, juhtimisseadmete, transformaatorite ja pöörlevate masinate kaitsekestad;

m)

ülekandesüsteemides, näiteks elektri- ja sidesüsteemides kasutatavad kaablite kaitsetorud ja -kestad;

n)

laevad, raketid, õhusõidukid ja avamere ujuvrajatised, samuti spetsiaalselt nende pardale paigaldamiseks või seal käitamiseks mõeldud seadmed;

o)

surveseadmed, mis koosnevad elastsest kestast, nt rehvid, õhkpadjad, pallid, täispuhutavad paadid ja muud sarnased surveseadmed;

p)

väljalaske ja sisseimemise mürasummutid;

q)

karboniseeritud jookide taara;

r)

jookide transpordiks ja jagamiseks kavandatud anumad, mille rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 500 baari × L ja maksimaalne lubatud rõhk ei ületa 7 baari;

s)

seadmed, mis on reguleeritud direktiiviga 2008/68/EÜ ja direktiiviga 2010/35/EL, ning seadmed, mis on reguleeritud rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo eeskirjaga ja rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga;

t)

radiaatorid ja torud veekuumutussüsteemides;

u)

anumad, mis on ette nähtud mahutama vedelikke, mille gaasirõhk on alla 0,5 baari.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „surveseade”– surveanum, torustik, ohutus- ja rõhu all olev lisaseadis, sealhulgas vajaduse korral survestatud osade külge kinnitatud osad, näiteks äärikud, otsikud, liited, toed, tõstesangad;

2)   „anum”– anum, sealhulgas selle lisad kuni liitekohani teiste seadmetega, mis on ette nähtud sisaldama rõhu all olevat fluidumit. Anum võib koosneda rohkem kui ühest kambrist;

3)   „torustik”– torustiku osad, mis on ette nähtud fluidumite transportimiseks, olles kokku ühendatud ja moodustades survesüsteemi. Torustik hõlmab vastavalt vajadusele eelkõige toru või torude, torustike, toruliitmike, kompensaatorite, voolikute või muude survekomponentide süsteemi. Torustikuks loetakse torudest koosnevaid soojusvaheteid, mille otstarve on õhu jahutamine või soojendamine;

4)   „ohutusseadis”– seadis, mis on ette nähtud surveseadme kaitsmiseks tööparameetrite lubatud piirväärtuste ületamise eest, sealhulgas seadised surve otseseks piiramiseks, näiteks kaitseklapid, kaitsemembraanid, sidestusvardad, juhitavad rõhuvabastussüsteemid (controlled safety pressure relief systems – CSPRS), ja piiramisseadeldised, mis kas aktiveerivad parandusmeetme või tagavad seiskamise või seiskamise ja sulgemise, näiteks survelülitid või temperatuurilülitid või fluidumitaseme lülitid ja ohutusmõõtmiste kontroll- ja reguleerseadeldised (safety related measurement control and regulation – SRMCR);

5)   „lisaseadis”– lisaseadis on kindlat funktsiooni täitev ja rõhu all olev seadis;

6)   „seadmestik”– tootja poolt mitmest surveseadmest koostatud kogum, mis moodustab ühendatud ja funktsionaalse terviku;

7)   „rõhk”– atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk, st ülerõhk. Sellest tulenevalt tähistatakse vaakumit negatiivse väärtusega;

8)   „maksimaalne lubatud rõhk PS”– tootja poolt ettekirjutatud maksimaalne rõhk, mille jaoks seade on kavandatud ning mis on määratud tootja poolt näidatud kohas, kas kaitse- ja/või piiramisseadmete ühenduskohas või seadme peal või kui see pole võimalik, siis mis tahes ettenähtud kohas;

9)   „maksimaalne/minimaalne lubatud temperatuur TS”– tootja poolt ettekirjutatud maksimaalne/minimaalne temperatuur, mille jaoks seade on kavandatud;

10)   „maht (V)”– kambri siseruumala, sealhulgas esimese ühenduse või keevise juures olevate otsikute ruumala, välja arvatud püsivate sisedetailide ruumala;

11)   „nimimõõde (DN)”– suuruse numbriline tähistus, mis on ühine kõigile torujuhtmestiku osadele, välja arvatud komponendid, mille puhul kasutatakse välisdiameetrit või keermesuurust. See on käepärane võrdlusotstarbeline ümmargune number, mis on tootmismõõtmetega nõrgalt seotud. Nimimõõdet märgitakse tähisega DN, millele järgneb number;

12)   „fluidum”– gaas, vedelik või aur puhta faasina või nende segu. Fluidumis võib sisalduda ka tahke aine osakesi;

13)   „püsiliited”– liited, mida saab lahti ühendada vaid purustusmeetodeid kasutades;

14)   „Euroopa tunnustus materjalidele”– tehniline dokument, mis määratleb materjalide omadused, mis on mõeldud mitmekordseks kasutamiseks ühtlustatud standarditega reguleerimata surveseadmete tootmiseks;

15)   „turul kättesaadavaks tegemine”– surveseadme või -seadmestiku tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks;

16)   „turule laskmine”– surveseadme või -seadmestiku esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine;

17)   „kasutuselevõtt”– surveseadme või -seadmestiku esmakordne kasutamine kasutaja poolt;

18)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab surveseadme või -seadmestiku või kes laseb surveseadme või -seadmestiku projekteerida või valmistada ja kes turustab seda surveseadet või -seadmestikku oma nime või kaubamärgi all või kasutab seda oma tarbeks;

19)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega;

20)   „importija”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb surveseadme või -seadmestiku kolmandast riigist liidu turule;

21)   „levitaja”– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb surveseadme või -seadmestiku turul kättesaadavaks;

22)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja;

23)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokument, milles nähakse ette surveseadmele või -seadmestikule esitatavad tehnilised nõuded;

24)   „harmoneeritud standard”– harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses;

25)   „akrediteerimine”– akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses;

26)   „riiklik akrediteerimisasutus”– riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses;

27)   „vastavushindamine”– menetlus, mille käigus hinnatakse, kas surveseadme või -seadmestikuga seotud käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded on täidetud;

28)   „vastavushindamisasutus”– asutus, kes teostab vastavushindamistoiminguid, sealhulgas kalibreerib, testib, sertifitseerib ja kontrollib;

29)   „tagasivõtmine”– meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi surveseade või -seadmestik, mis on seal juba tarbijate ja muude kasutajate jaoks kättesaadavaks tehtud;

30)   „kõrvaldamine”– meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva surveseadme või -seadmestiku turul kättesaadavaks tegemist;

31)   „CE-märgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et surveseade või -seadmestik vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

32)   „liidu ühtlustamisaktid”– toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid.

Artikkel 3

Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutuselevõtt

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et surveseadmeid ja -seadmestikke võib turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust sätestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada inimeste ja eelkõige töötajate kaitstus kõnealuste surveseadmete või -seadmestike kasutamise korral, tingimusel et see ei tähenda, et surveseadmeid või -seadmestikke muudetakse käesolevas direktiivis määratlemata viisil.

3.   Liikmesriigid ei takista käesolevale direktiivile mittevastavate surveseadmete või -seadmestike esitlemist messidel, näitustel, esitlemistel või muudel sarnastel üritustel, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et selliseid surveseadmeid või -seadmestikke ei või turul kättesaadavaks teha ega kasutusele võtta enne, kui need on vastavusse viidud. Esitlemiste ajal tuleb inimeste ohutuse tagamiseks võtta asjakohaseid ohutusmeetmeid vastavalt kõigile kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse poolt sätestatud nõuetele.

Artikkel 4

Tehnilised nõuded

1.   Järgmised surveseadmed peavad vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele:

a)

muud kui punktis b osutatud anumad järgmise jaoks:

i)

gaasid, vedelgaasid, surve all lahustatud gaasid, aurud ja ka need vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril on normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem:

1. grupi fluidumid, mille maht on üle 1 liitri ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 25 baari × L, või mille rõhk PS on üle 200 baari (II lisa tabel 1);

2. grupi fluidumid, mille maht on üle 1 liitri ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 50 baari × L, või mille rõhk PS on üle 1 000 baari, ning kõik käsitulekustutid ja hingamisaparaatide balloonid (II lisa tabel 2);

ii)

vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril ei ole normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem:

1. grupi fluidumid, mille maht on üle 1 liitri ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 200 baari × L, või mille rõhk PS on üle 500 baari (II lisa tabel 3);

2. grupi fluidumid, mille rõhk PS on üle 10 baari ning rõhu PS ja mahu V korrutis on üle 10 000 baari × L, või mille rõhk PS on üle 1 000 baari (II lisa tabel 4);

b)

leegiga või muul moel kuumutatavad üle kuumeneda võivad surveseadmed, mis on mõeldud auru või ülekuumendatud vee tootmiseks temperatuuril üle 110 °C, mille maht on üle 2 liitri, ja kõik keedukatlad (II lisa tabel 5);

c)

torustik, mis on ette nähtud järgmise jaoks:

i)

gaasid, vedelgaasid, surve all lahustatud gaasid, aurud ja vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril on normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem:

1. grupi fluidumid, mille nimimõõde DN on üle 25 (II lisa tabel 6);

2. grupi fluidumid, mille nimimõõde DN on üle 32 ning rõhu PS ja nimimõõte DN korrutis on üle 1 000 baari (II lisa tabel 7);

ii)

vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril ei ole normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem:

1. grupi fluidumid, mille nimimõõde DN on üle 25 ning rõhu PS ja nimimõõte DN korrutis on üle 2 000 baari (II lisa tabel 8);

2. grupi fluidumid, mille rõhk PS on üle 10 baari, nimimõõde DN üle 200 ning rõhu PS ja nimimõõte DN korrutis on üle 5 000 baari (II lisa tabel 9);

d)

ohutus- ja lisaseadised, mis on ette nähtud punktidega a, b ja c reguleeritud seadmete jaoks, sealhulgas juhul, kui kõnealused seadmed kuuluvad seadmestiku koosseisu.

2.   Järgmised seadmestikud, mis hõlmavad vähemalt ühte lõikega 1 reguleeritud surveseadet, peavad vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele:

a)

temperatuuril üle 110 °C auru või ülekuumendatud vee tootmiseks ettenähtud seadmestikud, mis sisaldavad vähemalt ühte leegiga või muul moel kuumutatavat surveseadet, mis võib üle kuumeneda;

b)

muud kui punktis a osutatud seadmestikud, kui tootja näeb ette nende turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtmise seadmestikena.

Erandina esimesest lõigust peavad seadmestikud, mis on ette nähtud kuuma vee tootmiseks temperatuuril alla 110 °C, mida köetakse käsitsi tahkekütustega ja mille PS × V on üle 50 baari × L, vastama I lisa punktides 2.10, 2.11, 3.4 ning punkti 5 alapunktides a ja d osutatud olulistele ohutusnõuetele.

3.   Surveseadmed ja -seadmestikud, mis on vastavalt lõike 1 punktides a, b ja c ning lõikes 2 esitatud piiridest allpool või nendega võrdsed, tuleb turvalise kasutamise tagamiseks projekteerida ja toota liikmesriigi hea inseneritava kohaselt. Surveseadmetega ja -seadmestikega peavad olema kaasas piisavad kasutusjuhised.

Ilma et see piiraks muude märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide kohaldamist, ei tohi kõnealused seadmed või -seadmestikud kanda artiklis 18 osutatud CE-märgist.

Artikkel 5

Vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei keela, piira ega takista survest tuleneva ohu alusel surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõtmist tootja poolt määratletud tingimustel, kui need seadmed või seadmestikud vastavad käesolevale direktiivile.

Liikmesriigid ei keela, piira ega takista survest tuleneva ohu alusel artikli 4 lõikele 3 vastavate surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõtmist.

2.   Kui liikmesriik on määranud kasutajainspektsiooni vastavalt artiklis 25 sätestatud nõuetele, ei tohi ta survest tuleneva ohu tõttu keelata, piirata või takistada surveseadmete või -seadmestike turuleviimist või kasutuselevõtmist artiklis 16 ettenähtud tingimustel, kui nende seadmete ja seadmestike vastavust on artiklis 25 sätestatud nõuete alusel hinnanud teise liikmesriigi poolt määratud kasutajainspektsioon.

3.   Liikmesriigid võivad nõuda surveseadmete ja -seadmestike ohutu ja nõuetekohase kasutamise tagamiseks vajalikul määral I lisa punktides 3.3 ja 3.4 toodud teabe esitamist liidu ametlikus keeles või ametlikes keeltes, mis võib olla määratletud selle liikmesriigi poolt, kus seade või seadmestik turul kättesaadavaks tehakse.

2.   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 6

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tagavad artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmisel või neid oma tarbeks kasutades, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuetega.

Tootjad tagavad artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmisel või neid oma tarbeks kasutades, et need on projekteeritud ja toodetud liikmesriigi hea inseneritava kohaselt.

2.   Tootjad koostavad artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike kohta III lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni ja teostavad või lasevad teostada artiklis 14 osutatud asjakohase vastavushindamismenetluse.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud menetlusega on tõendatud artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadme või -seadmestiku vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise.

3.   Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja ELi vastavusdeklaratsiooni 10 aasta jooksul pärast surveseadme või -seadmestiku turule laskmist.

4.   Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võetakse muudatusi surveseadme või -seadmestiku kavandis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites või muudes tehnilistes spetsifikatsioonides, mille põhjal surveseadme või -seadmestiku vastavust kinnitatakse.

Kui seda peetakse seoses surveseadmest või -seadmestikust tuleneva ohuga vajalikuks, teevad tootjad tarbijate ja muude kasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveseadmete või -seadmestike pistelist kontrolli, uurivad mittevastavate surveseadmete ja -seadmestike kohta esitatud kaebusi ja selliste seadmete tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need kaebused, ja teavitavad levitajaid igast sellisest järelevalvemeetmest.

5.   Tootjad tagavad, et nende surveseadmed või -seadmestikud kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui seadme või seadmestiku suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või seadmega kaasas olevas dokumendis.

6.   Tootjad märgivad surveseadmele või -seadmestikule oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi või, kui see ei ole võimalik, surveseadme või -seadmestiku pakendile või seadmega kaasas olevasse dokumenti. Aadress osutab üheleainsale kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on tarbijate, muude kasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

7.   Tootjad tagavad, et artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmetega või -seadmestikega on kaasas I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

Tootjad tagavad, et artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmetega või -seadmestikega on kaasas artikli 4 lõike 3 kohased juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave on selged, arusaadavad ja mõistetavad.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed kõnealuse surveseadme või -seadmestiku vastavusse viimiseks või asjakohasel juhul selle kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks. Lisaks, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad kõnealuse surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegid, esitades üksikasjad eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku käesolevale direktiivile vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nimetatud teabe ja dokumentatsiooni võib esitada paberil või elektroonilises vormis. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud surveseadme või -seadmestiku põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetud meetmetes.

Artikkel 7

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

2.   Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)

säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikele turujärelevalveasutustele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast seda, kui surveseade või -seadmestik on turule lastud;

b)

esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;

c)

teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd seoses kõigi volitatud esindaja volitustega hõlmatud surveseadmete või -seadmestike põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 8

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad turule üksnes nõuetele vastavaid surveseadmeid või -seadmestikke.

2.   Enne artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmist tagavad importijad, et tootja on vastavalt artiklile 14 teostanud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et surveseade või -seadmestik kannab CE-märgist ja et sellega on kaasas I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Enne artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmist tagavad importijad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni ning et surveseadmega või -seadmestikuga on kaasas piisavad kasutusjuhendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta surveseadet või -seadmestikku turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu.

3.   Importijad märgivad surveseadmele või -seadmestikule oma nime, registreeritud ärinime või registreeritud kaubamärgi ja ühenduse võtmiseks kasutatava postiaadressi või, kui see ei ole võimalik, seadme või seadmestiku pakendile või seadmega kaasasolevasse dokumenti. Kontaktandmed esitatakse keeles, mis on tarbijate, muude kasutajate ja turujärelevalveasutuste jaoks kergesti arusaadav.

4.   Importijad tagavad, et artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmega või -seadmestikuga on kaasas I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav.

Importijad tagavad, et artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmega või -seadmestikuga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseade või -seadmestik on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused nende vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

6.   Kui seda peetakse seoses surveseadmest või -seadmestikust tuleneva ohuga vajalikuks, teevad importijad tarbijate ja muude kasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveseadmete ja -seadmestike pistelist kontrolli, uurivad mittevastavate surveseadmete või -seadmestike kohta esitatud kaebusi ja selliste seadmete tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need kaebused, ja teavitavad levitajaid igast sellisest järelevalvemeetmest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed kõnealuse surveseadme või -seadmestiku vastavusse viimiseks või asjakohasel juhul selle kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks. Lisaks, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegid, esitades üksikasjad eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad hoiavad 10 aasta jooksul pärast surveseadme või -seadmestiku turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealustele asutustele viimaste nõudmisel kättesaadav.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nimetatud teabe ja dokumentatsiooni võib esitada paberil või elektroonilises vormis. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi nende poolt turule lastud surveseadme või -seadmestiku põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 9

Levitajate kohustused

1.   Surveseadme või -seadmestiku turul kättesaadavaks tegemisel järgivad levitajad hoolikalt käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et surveseade või -seadmestik kannab CE-märgist, et sellega on kaasas nõutud dokumendid ning I lisa punktide 3.3 ja 3.4 kohased juhised ja ohutusalane teave keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud kasutajad, mille turul surveseade või -seadmestik kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei tee ta surveseadet või -seadmestikku turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu.

Enne artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et kõnealuse surveseadme või -seadmestikuga on kaasas piisavad kasutusjuhendid keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud kasutajad, mille turul kõnealune surveseade või -seadmestik kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

3.   Levitajad tagavad, et sel ajal, kui artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseade või -seadmestik on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused selle vastavust I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.

4.   Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed kõnealuse surveseadme või -seadmestiku vastavusse viimiseks või asjakohasel juhul selle kõrvaldamiseks või tagasivõtmiseks. Lisaks, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu, teavitavad levitajad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, mille turul nad surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegid, esitades üksikasjad eelkõige mittevastavuse ja võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Levitajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nimetatud teabe ja dokumentatsiooni võib esitada paberil või elektroonilises vormis. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmisel koostööd seoses kõigi nende poolt turul kättesaadavaks tehtud surveseadme või -seadmestiku põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.

Artikkel 10

Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb surveseadme või -seadmestiku turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud surveseadet või -seadmestikku viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.

Artikkel 11

Ettevõtjate tuvastamine

Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)

iga ettevõtja, kes on neile surveseadmeid või -seadmestikke tarninud;

b)

iga ettevõtja, kellele nemad on surveseadmeid või -seadmestikke tarninud.

Ettevõtjad peavad suutma esitada esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui neile surveseadmeid või -seadmestikke tarniti, ning 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise surveseadmeid või -seadmestikke tarnisid.

3.   PEATÜKK

SURVESEADMETE JA -SEADMESTIKE VASTAVUS JA LIIGITUS

Artikkel 12

Vastavuseeldus

1.   Artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadmed või -seadmestikud, mis on vastavuses selliste harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses oluliste ohutusnõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja millele on osutatud I lisas.

2.   Surveseadmete või -seadmestike tootmiseks kasutatavaid materjale, mis vastavad Euroopa tunnustusega materjalidele, mille viited on vastavalt artikli 15 lõikele 4 avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses I lisas sätestatud kohaldatavate oluliste ohutusnõuetega.

Artikkel 13

Surveseadmete liigitus

1.   Artikli 4 lõikes 1 osutatud surveseadmed liigitatakse vastavalt II lisale kategooriatesse ohtlikkuse astme alusel laskuvas järjestuses.

Kõnealuses liigituses jaotatakse fluidumid järgmisesse kahte gruppi:

a)

1. grupp, mis koosneb määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 2 punktides 7 ja 8 määratletud ainetest ja segudest, mis on liigitatud ohtlikeks vastavalt nimetatud määruse I lisa 2. ja 3. osas sätestatud järgmistele füüsikalise või terviseohu klassidele:

i)

ebapüsivad lõhkeained või lõhkeained, alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5;

ii)

tuleohtlikud gaasid, 1. ja 2. kategooria;

iii)

oksüdeerivad gaasid, 1. kategooria;

iv)

tuleohtlikud vedelikud, 1. ja 2. kategooria;

v)

tuleohtlikud vedelikud, 3. kategooria, mille maksimaalne lubatud temperatuur on leekpunktist kõrgem;

vi)

tuleohtlikud tahked ained, 1. ja 2. kategooria;

vii)

isereageerivad ained ja segud, tüüp A–F;

viii)

pürofoorsed vedelikud, 1. kategooria;

ix)

pürofoorsed tahked ained, 1. kategooria;

x)

ained ja segud, mis veega kokkupuutel eraldavad tuleohtlikke gaase, 1., 2. ja 3. kategooria;

xi)

oksüdeerivad vedelikud, 1., 2. ja 3. kategooria;

xii)

oksüdeerivad tahked ained, 1., 2. ja 3. kategooria;

xiii)

orgaanilised peroksiidid, tüüp A–F;

xiv)

äge suukaudne mürgisus, 1. ja 2. kategooria;

xv)

äge nahakaudne mürgisus, 1. ja 2. kategooria;

xvi)

äge mürgisus sissehingamisel, 1., 2. ja 3. kategooria;

xvii)

mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude, 1. kategooria.

1. grupp hõlmab ka aineid ja segusid, mis sisalduvad surveseadmetes, mille maksimaalne lubatud temperatuur ületab fluidumi leekpunkti;

b)

2. grupp, mis koosneb ainetest ja segudest, millele punktis a ei osutata.

2.   Kui anum koosneb mitmest kambrist, liigitatakse see kõrgeimasse kategooriasse, mis kehtib üksikute kambrite suhtes. Kui kamber sisaldab mitut fluidumit, võetakse liigituse aluseks fluidum, mis vastab kõrgeimale kategooriale.

Artikkel 14

Vastavushindamismenetlused

1.   Surveseadme suhtes kohaldatavad vastavushindamismenetlused määratakse kindlaks vastavalt artiklis 13 esitatud kategooriale, kuhu seade kuulub.

2.   Erinevate kategooriate puhul kohaldatakse järgmisi vastavushindamismenetlusi:

a)

I kategooria:

moodul A;

b)

II kategooria:

moodul A2;

moodul D1;

moodul E1;

c)

III kategooria:

moodul B (konstruktsioonitüüp) + D;

moodul B (konstruktsioonitüüp) + F;

moodul B (tootetüüp) + E;

moodul B (tootetüüp) + C2;

moodul H;

d)

IV kategooria:

moodul B (tootetüüp) + D;

moodul B (tootetüüp) + F;

moodul G;

moodul H1.

Vastavushindamismenetlused on sätestatud III lisas.

3.   Surveseadme suhtes kohaldatakse ühte vastavushindamismenetlustest, mille tootja võib valida vastava kategooria seadmete jaoks ette nähtud menetluste seast. Tootja võib ühtlasi otsustada kohaldada ühte kõrgema kategooria suhtes kohaldatavatest menetlustest, kui see on olemas.

4.   Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i, artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkti ii esimeses taandes ja artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud III ja IV kategooriasse kuuluvate surveseadmete kvaliteedi tagamise menetluste osana võib teavitatud asutus etteteatamata kontrollkäikude ajal võtta tootmis- või laoruumidest seadmete näidiseid, et teha või lasta teha I lisa punktis 3.2. osutatud lõpphindamine. Selleks esitab tootja teavitatud asutusele kavandatud tootmisplaani. Teavitatud asutus teeb esimese tootmisaasta jooksul vähemalt kaks kontrollkäiku. Järgnevate kontrollkäikude sageduse määrab teavitatud asutus moodulite D, E ja H punktis 4.4 sätestatud kriteeriumide alusel ja mooduli H1 punktis 5.4 sätestatud kriteeriumide alusel.

5.   Artikli 4 lõike 1 punktis b mooduli H menetluse all osutatud III kategooria anumate ja surveseadmete ühekordse tootmise puhul teeb teavitatud asutus või laseb teha iga seadme lõpphindamise vastavalt I lisa punktile 3.2. Selleks esitab tootja teavitatud asutusele kavandatud tootmisplaani.

6.   Artikli 4 lõikes 2 osutatud seadmestike suhtes kohaldatakse üldist vastavushindamismenetlust, mis hõlmab järgmisi hindamisi:

a)

iga seadmestikku moodustava artikli 4 lõikes 1 osutatud surveseadme, mis ei ole eelnevalt vastavushindamismenetlust läbinud ja eraldi CE-märgise saanud, hindamismenetlus määratletakse iga seadme kategooria alusel;

b)

I lisa punktides 2.3, 2.8 ja 2.9 osutatud seadmestiku erinevate osade integreerimise hindamine, mis määratakse kõrgeima kõnealuste seadmete suhtes kohaldatava kategooria alusel, välja arvatud see, mida kohaldatakse ohutusseadiste suhtes;

c)

seadmestiku kaitse hindamine I lisa punktidele 2.10 ja 3.2.3 osutatud lubatud ekspluatatsioonipiiride ületamise vastu viiakse läbi kaitstavate seadmete suhtes kehtiva kõrgeima kategooria alusel.

7.   Kui see on põhjendatud, võivad pädevad asutused erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 lubada kõnealuses liikmesriigis turul kättesaadavaks teha ja kasutusele võtta artiklis 2 osutatud surveseadmeid ja -seadmestikke, mille suhtes ei ole kohaldatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud menetlusi ja mille kasutamine toimub katsetamise huvides.

8.   Vastavushindamismenetlustega seotud dokumendid ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, milles asub nende vastavushindamismenetluste läbiviimise eest vastutav organ, või nimetatud organi poolt aktsepteeritud keeles.

Artikkel 15

Euroopa tunnustus materjalidele

1.   Üks artiklis 20 osutatud spetsiaalselt selle ülesande täitmiseks määratud teavitatud asutustest väljastab ühe või mitme materjalitootja taotluse alusel Euroopa tunnustuse materjalidele. Teavitatud asutus määrab ära ja teostab või korraldab asjakohaste kontrollimiste ja katsetuste teostamise, et tõendada materjalitüüpide vastavust käesoleva direktiivi vastavatele nõuetele. Materjalide puhul, mille kasutamine on tunnistatud ohutuks enne 29. novembrit 1999, arvestab teavitatud asutus kõnealuse vastavuse tõendamisel olemasolevate andmetega.

2.   Enne Euroopa materjalide tunnustuse väljastamist teatab teavitatud asutus sellest liikmesriikidele ja komisjonile, saates neile asjakohase teabe. Liikmesriik või komisjon võib kolme kuu jooksul esitada märkusi koos omapoolse põhjendusega. Teavitatud asutus võib välja anda Euroopa tunnustuse materjalidele, võttes arvesse esitatud märkusi.

3.   Materjalide Euroopa tunnustuse koopia saadetakse liikmesriikidele, teavitatud asutusele ja komisjonile.

4.   Kui Euroopa tunnustus materjalidele vastab nõuetele, mida ta käsitleb ning mis on sätestatud I lisas, siis avaldab komisjon viited kõnealusele tunnustusele. Komisjon ajakohastab selliste tunnustuste loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

5.   Euroopa tunnustuse materjalidele väljastanud teavitatud asutus tühistab kõnealuse tunnustuse, kui selgub, et seda poleks pidanud väljastama või kui materjalitüüp on reguleeritud ühtlustatud standardiga. Ta teatab tunnustuse tühistamisest viivitamata teistele liikmesriikidele, teavitatud asutustele ja komisjonile.

6.   Kui liikmesriik või komisjon arvab, et Euroopa tunnustus materjalidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ei vasta täielikult olulistele ohutusnõuetele, mida tunnustus käsitleb ja mis on sätestatud I lisas, teeb komisjon rakendusaktide abil otsuse selle kohta, kas selle tunnustuse viited Euroopa Liidu Teatajast kustutada või mitte.

Käesoleva lõike esimeses lõikes osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 16

Kasutajainspektsioonid

1.   Erandina teavitatud asutuste poolt läbiviidavate ülesannete kohta käivatest sätetest võivad liikmesriigid lubada oma territooriumil selliste surveseadmete või -seadmestike turulelaskmist ja kasutajate poolt kasutuselevõtmist, mille vastavust olulistele nõuetele on hinnanud lõike 7 kohaselt määratud kasutajainspektsioon.

2.   Surveseadmed ja -seadmestikud, mille vastavust on hinnanud kasutajainspektsioon, ei kanna CE-märgist.

3.   Lõikes 1 osutatud surveseadmeid või -seadmestikke võib kasutada üksnes ettevõtetes, mida juhib grupp, mille koosseisu kasutajainspektsioon kuulub. Grupp kohaldab surveseadmete ja -seadmestike projekteerimise, tootmise, inspekteerimise, hoolduse ja kasutamise suhtes ühtset turvapoliitikat.

4.   Kasutajainspektsioonid töötavad üksnes grupi heaks, mille koosseisu nad kuuluvad.

5.   Kasutajainspektsioonide poolt kohaldatavad vastavushindamismenetlused on III lisas sätestatud moodulid A2, C2, F ja G.

6.   Liikmesriigid teatavad teistele liikmesriikidele ja komisjonile kasutajainspektsioonide nimed, millele nad on volitused andnud, ülesanded, mille jaoks need on määratud, ja iga inspektsiooni kohta loetelu ettevõtetest, mis vastavad lõike 3 sätetele.

7.   Kasutajainspektsioonide määramisel kohaldavad liikmesriigid artiklis 25 sätestatud nõudeid ja tagavad selle, et grupp, mille koosseisu kasutajainspektsioon kuulub, kohaldab käesoleva artikli lõike 3 teises lauses osutatud kriteeriume.

Artikkel 17

ELi vastavusdeklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsioon kinnitab, et I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete täitmine on tõendatud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab III lisas sätestatud asjakohastes vastavushindamismenetlustes määratletud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kus surveseade või -seadmestik turule lastakse või kättesaadavaks tehakse.

3.   Kui surveseadme või -seadmestiku suhtes kohaldatakse rohkem kui üht liidu õigusakti, milles nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, siis koostatakse kõigi selliste liidu õigusaktide jaoks ühine ELi vastavusdeklaratsioon. Kõnealune deklaratsioon sisaldab teavet asjaomaste liidu õigusaktide kohta, sealhulgas nende avaldamisviiteid.

4.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse surveseadme või -seadmestiku vastavuse eest käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele.

Artikkel 18

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 19

CE-märgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustumatul viisil

a)

igale artikli 4 lõikes 1 osutatud surveseadme artiklile või selle andmeplaadile;

b)

igale artikli 4 lõikes 2 osutatud seadmestikule või selle andmeplaadile.

Kui surveseadme või seadmestiku laadist tingituna ei ole võimalik CE-märgist tootele kinnitada või selle püsimist seal ei saa tagada, siis kinnitatakse see toote pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele.

Esimese lõike punktides a ja b osutatud seade või seadmestik peab olema terviklik või olekus, mis võimaldab lõpphindamist I lisa punktis 3.2 kirjeldatud viisil.

2.   CE-märgist ei ole vaja kinnitada igale üksikule surveseadmele, mis moodustavad seadmestiku. Kui CE-märgist juba kandvad eraldiseisvad surveseadmed ühendatakse seadmestikuks, säilitavad nad kõnealuse märgise.

3.   CE-märgis kinnitatakse surveseadmele või -seadmestikule enne selle turule laskmist.

4.   CE-märgise järele märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.

5.   CE-märgise ja vajaduse korral lõikes 4 osutatud identifitseerimisnumbri järele võib lisada muu märgise, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile.

6.   Liikmesriigid tuginevad CE-märgist käsitleva korra nõuetekohase kohaldamise tagamiseks olemasolevatele mehhanismidele ja võtavad nimetatud märgise väärkasutamise korral vajalikud meetmed.

4.   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE

Artikkel 20

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatud asutustest ja kasutajainspektsioonidest, kes on volitatud täitma vastavushindamisülesandeid vastavalt artiklitele 14, 15 või 16, ning kolmandast isikust organisatsioonidest, keda nad tunnustavad I lisa punktides 3.1.2 ja 3.1.3 osutatud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 21

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sealhulgas artikli 27 täitmise eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamis-, teavitamis- või järelevalvetoimingud asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab kõnealune asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artiklis 22 sätestatud nõudeid. Lisaks peavad kõnealusel asutusel olema kokkulepped oma tegevustest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 22

Nõuded teavitavatele asutustele

1.   Teavitav asutus asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et on tagatud tema objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse tööd korraldatakse nii, et kõik vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud.

4.   Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega ärilisi või konkureerivaid nõustamisteenuseid.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 23

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamise ning teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide järelevalve menetlustest ja neis tehtud muudatustest.

Komisjon teeb nimetatud teabe avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 24

Nõuded seoses teavitatud asutuste ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonidega

1.   Teavitamise eesmärgil vastab teavitatud asutus või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Vastavushindamisasutus asutatakse liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.   Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või surveseadmest või -seadmestikust, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava surveseadme või -seadmestiku projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud surveseadmete või -seadmestike kasutamist ega nende seadmete kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevused ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus on võimeline täitma temale artiklitega 14 või 15 või I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja surveseadmete iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud:

a)

tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamise ülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab vastavushindamisasutusena, ja muid toiminguid;

c)

menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on:

a)

usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis katab kõik vastavushindamistoimingud, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

rahuldavad teadmised hindamiste nõuete kohta, mida nad teostavad, ning piisav pädevus nimetatud hindamisteks;

c)

I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste teostamist.

8.   Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nende tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud artiklite 14 või 15 või I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 või nende jõustamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust.

11.   Vastavushindamisasutus võtab osa asjakohastest standardiseerimistegevustest ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisgrupi tegevusest või tagab, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on nendest teavitatud, ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 25

Nõuded seoses kasutajainspektsioonidega

1.   Teavitamise eesmärgil vastab kasutajainspektsioon lõigetes 2–11 sätestatud nõuetele.

2.   Kasutajainspektsioon asutatakse liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3.   Kasutajainspektsioon on organisatsiooniliselt tuvastatav ja omab aruandlusmeetodeid grupis, millesse see kuulub, et tagada ja tõendada oma erapooletust.

4.   Kasutajainspektsioon, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava surveseadme või -seadmestiku projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. See ei välista kasutajainspektsiooni tegevuseks vajalike hinnatud surveseadmete või -seadmestike kasutamist ega nende seadmete kasutamist isiklikuks otstarbeks.

Kasutajainspektsioon, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

5.   Kasutajainspektsioonid ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Kasutajainspektsioon on võimeline täitma temale artikli 16 sätete alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on temast teavitatud, sõltumata sellest, kas kasutajainspektsioon täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Kasutajainspektsiooni käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja surveseadmete iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud:

a)

tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamise ülesannete täitmiseks;

b)

menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab kasutajainspektsioonina, ja muid toiminguid;

c)

menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Kasutajainspektsioonil on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.

7.   Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on:

a)

usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis katab kõik vastavushindamistoimingud, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;

b)

rahuldavad teadmised hindamiste nõuete kohta, mida nad teostavad, ning piisav pädevus nimetatud hindamisteks;

c)

I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;

d)

võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste teostamist.

8.   Tagatakse kasutajainspektsioonide, nende juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate erapooletus. Kasutajainspektsioon ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus tema otsuste sõltumatuse ja aususega seoses kontrollimistegevusega.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nende tulemustest.

9.   Kasutajainspektsioon võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutab grupp, millesse kasutajainspektsioon kuulub.

10.   Kasutajainspektsioonide töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud artikli 16 või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust.

11.   Kasutajainspektsioon võtab osa asjakohastest standardiseerimistegevustest ja asjakohaste liidu ühtlustamisaktide alusel loodud teavitatud asutuse koordineerimisgrupi tegevusest või tagab, et tema vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad on nendest teavitatud, ning kohaldab nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldiste suunistena.

Artikkel 26

Vastavushindamisasutuste nõuetele vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklites 24 ja 25 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.

Artikkel 27

Vastavushindamisasutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus, kasutajainspektsioon või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjat või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus, kasutajainspektsioon ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon vastutavad täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, hoolimata nende asukohast.

3.   Toiminguid võib lasta teostada alltöövõtjal või tütarettevõtjal ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus, kasutajainspektsioon ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon hoiavad teavitavatele asutustele kättesaadavana dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende poolt artiklite 14, 15 ja 16 või I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 alusel tehtud tööd.

Artikkel 28

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2.   Teavitamise taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja surveseadme kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (olemasolu korral), milles kinnitatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kõik dokumentaalsed tõendid, mille alusel saab kontrollida ja tunnustada tema vastavust artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele ning teha selle üle korrapäraselt järelevalvet.

Artikkel 29

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele vastavatest vastavushindamisasutustest.

2.   Nad kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni väljatöötatud ja tema hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja surveseadmest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 28 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid vastavushindamisasutuse pädevuse ja kehtiva korra kohta, millega tagatakse asutuse korrapärane järelevalve ning selle jätkuv vastavus artiklis 24 või 25 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib teostada teavitatud asutuse, tunnustatud kolmandast isikust organisatsiooni või kasutajainspektsiooni tegevusi ainult juhul, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kas kahe nädala jooksul pärast teavitamist, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, või kahe kuu jooksul pärast teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse teavitatud asutuse, tunnustatud kolmandast isikust organisatsiooni või kasutajainspektsioonina ainult sellist asutust.

6.   Teavitav asutus teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist edaspidistest asjakohastest teavituse muudatustest.

Artikkel 30

Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste loetelu

1.   Komisjon määrab teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste loetelu, mis sisaldab ka asutustele määratud identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

Artikkel 31

Tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide loetelu

Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide loetelu ja toimingud, mille tegemiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.

Artikkel 32

Muudatused teavituses

1.   Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et teavitatud asutus või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon ei vasta enam artiklis 24 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et kasutajainspektsioon või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon ei vasta enam artiklis 25 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2.   Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon on lõpetanud oma tegevuse, võtab teavitav liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon või et need oleksid nõudmisel kättesaadavad vastutavatele teavitavatele ja turujärelevalveasutustele.

Artikkel 33

Tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, mille puhul tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon ei ole enam pädev või teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon ei täida enam talle esitatud nõudeid ja ülesandeid.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile nõudmise korral kogu teabe, mis on seotud teavitamise alusega või asjaomase vastavushindamisasutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud, käsitletakse konfidentsiaalselt.

4.   Kui komisjon on tuvastanud, et teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon või kasutajainspektsioon ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis võtab ta vastu rakendusakti, millega nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 34

Teavitatud asutuste, kasutajainspektsioonide ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide tegevusalased kohustused

1.   Teavitatud asutused, kasutajainspektsioonid ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonid täidavad artiklites 14, 15 ja 16 või I lisa punktides 3.1.2 ja 3.1.3 sätestatud ülesandeid.

2.   Vastavushindamisi teostatakse proportsionaalsel viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist.

Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse surveseadme või -seadmestiku tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada surveseadme vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Kui vastavushindamisasutus leiab, et tootja ei ole järginud I lisas sätestatud olulisi ohutusnõudeid või vastavaid harmoneeritud standardeid või muid tehnilisi spetsifikatsioone, nõuab ta kõnealuselt tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4.   Kui vastavushindamisasutus avastab pärast sertifikaadi väljastamist vastavuse järelevalve käigus, et surveseade ei vasta enam nõuetele, nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis vastavushindamisasutus vastavalt vajadusele kas piirab sertifikaati või peatab või tühistab selle.

Artikkel 35

Teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide otsuste vaidlustamine

Liikmesriigid tagavad, et on olemas edasikaebamise kord teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide otsuste vaidlustamiseks.

Artikkel 36

Teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide teabekohustus

1.   Teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon ja kasutajainspektsioon teavitab teavitavat asutust järgnevast:

a)

sertifikaadi andmisest keeldumine, nende piiramine, peatamine või tühistamine;

b)

teavitamise ulatust või tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)

turujärelevalveasutustelt vastavushindamistoimingute kohta saadud teabenõuded;

d)

nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavitusvaldkonnas on teostanud, ja muud toimingud, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonid ja kasutajainspektsioonid esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade surveseadmetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 37

Kogemuste vahetus

Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 38

Teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud vastavushindamisasutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise valdkondlike vastavushindamisasutuste rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad oma vastavushindamisasutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otseselt või määratud esindajate kaudu.

5.   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE SURVESEADMETE JA -SEADMESTIKE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMENETLUSED

Artikkel 39

Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate surveseadmete ja -seadmestike kontroll

Käesoleva direktiivi artikliga 1 hõlmatud surveseadmete ja -seadmestike suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 40

Menetlus surveseadmete või -seadmestike jaoks, mis kujutavad endast ohtu riiklikul tasandil

1.   Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust uskuda, et käesoleva direktiiviga hõlmatud surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, viivad nad läbi asjaomase seadme või -seadmestiku hindamise, lähtudes kõigist käesolevas direktiivis sätestatud sellekohastest nõuetest. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega sel eesmärgil vajalikul viisil koostööd.

Kui turujärelevalveasutused leiavad esimeses lõigus nimetatud hindamise käigus, et surveseade või -seadmestik ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et surveseade või -seadmestik nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaks selle surveseadme või -seadmestiku turult või võtaks selle tarbijalt tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad on ettevõtjalt nõudnud.

3.   Asjaomane ettevõtja tagab, et kõigi kõnealuse ettevõtja poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud surveseadmete ja -seadmestike suhtes võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed.

4.   Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaja jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik asjakohased ajutised meetmed, et keelata või piirata surveseadme või -seadmestiku kättesaadavaks tegemist nende riigisisesel turul, see turult kõrvaldada või tagasi võtta.

Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.

5.   Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava seadme või seadmestiku tuvastamiseks vajalikku teavet ning teavet seadme või seadmestiku päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestuse kohta, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjustest:

a)

seade või seadmestik ei vasta inimeste tervist ja ohutust või koduloomade või vara kaitset reguleerivatele nõuetele või

b)

puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli kohase menetluse algatajad, teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase seadme või seadmestiku mittevastavusega ning juhul, kui nad ei ole nõus vastuvõetud riigisisese meetmega, oma vastuväidetest.

7.   Kui kolme kuu jooksul lõike 4 teises lõigus osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid seoses menetluse algatanud liikmesriigi ajutise meetmega, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase seadme või seadmestiku suhtes võetakse viivitamata asjakohased piiravad meetmed, näiteks kõrvaldatakse see turult.

Artikkel 41

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 40 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse lõppedes esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon on seisukohal, et riigisisene meede on vastuolus liidu õigusaktidega, alustab komisjon viivitamata konsultatsioone liikmesriikidega ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning hindab riigisisest meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, millega otsustatakse, kas riigisisene meede on põhjendatud või mitte.

Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

2.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada nõuetele mittevastava seadme või seadmestiku kõrvaldamine oma turult, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui riigisisest meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik kõnealuse meetme kehtetuks.

3.   Kui riigisisest meedet peetakse põhjendatuks ja seadme või seadmestiku mittevastavus on seotud puudustega käesoleva direktiivi artikli 40 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 11 sätestatud menetlust.

Artikkel 42

Nõuetele vastavad surveseadmed või -seadmestikud, mis kujutavad endast ohtu

1.   Kui liikmesriik leiab pärast artikli 40 lõike 1 kohast hindamist, et surveseade või -seadmestik, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, kujutab endast siiski ohtu inimeste tervisele või ohutusele või koduloomadele või varale, nõuab ta, et asjaomane ettevõtja võtaks asjakohaseid meetmeid tagamaks, et asjaomane seade või seadmestik ei kujutaks endast turule laskmisel enam ohtu, et ettevõtja kõrvaldaks selle turult või võtaks selle tagasi mõistliku aja jooksul, mille liikmesriik ohu laadi arvestades võib määrata.

2.   Ettevõtja tagab, et kõigi tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud asjaomaste seadmete või seadmestike suhtes võetakse parandusmeetmeid.

3.   Liikmesriik teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Kõnealune teave hõlmab kõiki teadaolevaid üksikasju, eelkõige asjaomase seadme või seadmestiku tuvastamiseks vajalikku teavet ning teavet seadme või seadmestiku päritolu ja tarneahela, kaasneva riski laadi ning võetud riigisiseste meetmete laadi ja kestuse kohta.

4.   Komisjon alustab viivitamata konsultatsioone liikmesriikide ja asjaomase ettevõtja või asjaomaste ettevõtjatega ning annab hinnangu võetud riigisisestele meetmetele. Nimetatud hindamise tulemuste põhjal otsustab komisjon rakendusaktidega, kas riigisisesed meetmed on põhjendatud või mitte, ning teeb vajaduse korral ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse, koduloomade või vara kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 44 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

5.   Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.

Artikkel 43

Vormiline mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:

a)

CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 19 rikkudes;

b)

CE-märgist ei ole kinnitatud;

c)

tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 19 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud;

d)

I lisa punktis 3.3 osutatud märgistust ja etikettimist ei ole lisatud või need on lisatud artikli 19 või I lisa punkti 3.3 nõudeid rikkudes;

e)

ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;

f)

ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;

g)

tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

h)

artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

i)

artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud muid haldusnõudeid ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavus püsib, võtab asjaomane liikmesriik asjakohaseid meetmeid seadme või seadmestiku turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see turult kõrvaldatakse või võetakse sealt tagasi.

6.   PEATÜKK

KOMITEEMENETLUS JA DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

Artikkel 44

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab surveseadmete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.

Artikkel 45

Volituste delegeerimine

1.   Selleks et võtta arvesse esilekerkivaid väga tõsiseid turvalisusega seotud põhjuseid, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 46 seoses surveseadmete või -seadmestike ümberliigitamisega järgmistel eesmärkidel:

a)

kehtestada artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadme või surveseadmete kogumi suhtes artikli 4 lõike 1 nõuded;

b)

kehtestada artikli 4 lõikes 3 osutatud seadmestiku või seadmestike kogumi suhtes artikli 4 lõike 2 nõuded;

c)

liigitada surveseade või surveseadmete kogum erandina II lisa nõuetest mõnda teise kategooriasse.

2.   Liikmesriik, kellel on probleeme seoses surveseadmete või -seadmestike turvalisusega, teavitab nendest viivitamata komisjoni ja lisab põhjused.

3.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist korraldab komisjon nende ohtude põhjaliku hindamise, mille tõttu ümberliigitamine on vajalik.

Artikkel 46

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 45 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. juunist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 45 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 45 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

7.   PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriikliku õiguse sätete ettevõtjatepoolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Sellised eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.

Esimeses lõigus osutatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 48

Üleminekusätted

1.   Liikmesriigid ei takista surveseadmete ja -seadmestike kasutusele võtmist, mis vastavad nende territooriumil kehtivatele eeskirjadele direktiivi 97/23/EÜ kohaldamise alguskuupäeval ja lasti turule kuni 29. maini 2002.

2.   Liikmesriigid ei takista direktiiviga 97/23/EÜ hõlmatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist ja/või kasutusele võtmist, kui need vastavad kõnealuse direktiivi nõuetele ning lasti turule enne 1. juunit 2015.

3.   Direktiivi 97/23/EÜ alusel vastavushindamisasutuste antud sertifikaadid ja otsused kehtivad käesoleva direktiivi kohaselt.

Artikkel 49

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artikli 13 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 28. veebruariks 2015. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. juunist 2015.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid direktiivi 97/23/EÜ artiklile 9 käsitatakse viidetena käesoleva direktiivi artiklile 13. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artikli 2 punktide 15–32, artiklite 6–12, 14, 17 ja 18, artikli 19 lõigete 3–5, artiklite 20–43, 47, 48 ning I, II, III ja IV lisa järgimiseks vajalikud õigusaktid, õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. juuliks 2016. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 19. juulist 2016.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 50

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivi 97/23/EÜ artikkel 9 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juunist 2015, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud nimetatud artikli siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevaga.

Direktiiv 97/23/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas osutatud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 19. juulist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud kõnealuse direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevaga.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 51

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1, artikli 2 punkte 1–14, artikleid 3, 4, 5, 14, 15, 16, artikli 19 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 44, 45 ja 46 kohaldatakse alates 19. juulist 2016.

Artikkel 52

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 15. mai 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 67, 6.3.2014, lk 101.

(2)  Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. mai 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 9.7.1997, lk 1).

(4)  Vt V lisa A osa.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

(9)  Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 45).

(14)  Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiiv 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251).

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(21)  Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/142/EÜ küttegaasiseadmete kohta (ELT L 330, 16.12.2009, lk 10).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309).


I LISA

OLULISED OHUTUSNÕUDED

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

1.

Surveseadmete suhtes käesolevas lisas loetletud olulistest ohutusnõuetest tulenevaid kohustusi kohaldatakse ka seadmestikele, mille puhul eksisteerib vastav oht.

2.

Käesolevas direktiivis sätestatud olulised ohutusnõuded on kohustuslikud. Nimetatud olulistest ohutusnõuetest tulenevaid kohustusi kohaldatakse üksnes juhul, kui kõnealuste surveseadmete puhul eksisteerib vastav oht, kui neid kasutatakse tingimustes, mida tootja on põhjendatult ette näinud.

3.

Tootjal on kohustus ohte analüüsida, et tuvastada need, mis kehtivad tema seadme puhul seoses rõhuga; seejärel peab ta seadme projekteerimisel ja valmistamisel arvestama analüüsi tulemusi.

4.

Olulisi ohutusnõudeid tuleb tõlgendada ja kohaldada viisil, mis võtab arvesse tehnika taset ja käibelolevat tava projekteerimisel ja valmistamisel, samuti tehnilisi ja majanduslikke kaalutlusi, mis on kooskõlas tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitsega.

1.   ÜLDOSA

1.1.

Surveseade tuleb projekteerida, valmistada ja kontrollida ning vajaduse korral seadmestada ja paigaldada viisil, mis tagab selle ohutuse kasutuselevõtmise korral tootja juhiste kohaselt või põhjendatult eeldatavates tingimustes.

1.2.

Sobivaimaid lahendusi otsides peab tootja järgima järgmisi põhimõtteid nende esitamise järjekorras:

kõrvaldama või vähendama ohte niivõrd, kui see on mõistlikult teostatav;

kohaldama asjakohaseid kaitsemeetmeid ohu vastu, mida ei saa kõrvaldada;

vajaduse korral teavitama kasutajaid jääkohtudest ja ära märkima, kas on vaja võtta asjakohaseid erimeetmeid ohu vähendamiseks paigaldamise ja/või kasutamise ajal.

1.3.

Kui on teada või selgesti ette näha võimalus väärkasutamiseks, peab surveseadme projekt võimaldama kõnealusest väärkasutusest tuleneva ohu vältimist või kui see ei ole võimalik, siis tuleb edastada piisav hoiatus selle kohta, et surveseadet ei tohi kõnealusel viisil kasutada.

2.   KONSTRUKTSIOON

2.1.   Üldosa

Surveseadmed tuleb konstrueerida nõuetekohaselt, võttes arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, et tagada seadmete turvalisus kogu kavandatud kasutusea kestel.

Konstruktsioon peab hõlmama asjakohaseid ohutuskoefitsiente, rakendades igakülgseid meetodeid, mis teadaolevalt kaasavad ühtsel viisil piisavaid kindlusvarusid kõigi asjaomaste tõrkeviiside vastu.

2.2.   Piisava tugevuse tagav konstruktsioon

2.2.1.   Surveseadme konstrueerimisel tuleb arvestada, et see taluks ettenähtud otstarbele vastavaid koormusi ja muid põhjendatult eeldatavaid töötingimusi. Eelkõige tuleb arvesse võtta järgmisi tegureid:

sise-/välisrõhk;

ümbritseva õhu ja töötemperatuur;

staatiline rõhk ja sisu mass töö- ja katsetingimustes;

liiklusest, tuulest, maavärinast tulenev koormus;

reaktsioonijõud ja -momendid, mis lähtuvad tugedest, kinnitustest, torustikust jne;

korrosioon ja erosioon, väsimus jne;

ebastabiilsete fluidumite lagunemine.

Arvestama peab mitmesuguste samaaegselt esineda võivate koormustega, kaaludes nende samaaegse esinemise tõenäosust.

2.2.2.   Eelkõige tuleb arvesse võtta üht järgmistest teguritest:

üldreeglina punktis 2.2.3 kirjeldatud arvutuslik meetod, mida täiendab vajaduse korral punktis 2.2.4 kirjeldatud katseline konstrueerimismeetod;

punktis 2.2.4 kirjeldatud katseline konstrueerimismeetod ilma arvutusteta, kui maksimaalse lubatud rõhu PS ja mahu V korrutis on alla 6 000 baari × L või PS ja DN korrutis on alla 3 000 baari.

2.2.3.   Arvutuslik meetod

a)   Survekindlus ja muud koormusaspektid

Surveseadmete lubatud pinged on piiratud seoses põhjendatult eeldatavate ettenähtavate tõrkeviisidega töötingimustes. Selleks tuleb rakendada ohutustegureid, et kõrvaldada täielikult tootmisest, tegelikest töötingimustest, pingetest, arvutusmudelitest ning materjali omadustest ja käitumisest tulenev määramatus.

Kõnealused arvutuslikud meetodid peavad tagama piisavad ohutusvarud, mis on kooskõlas punkti 7 nõuetega, kui neid kohaldatakse.

Eespool sätestatud nõudeid võib järgida, kohaldades ühte järgmistest meetoditest, kui see on asjakohane, vastavalt vajadusele teise meetodi täiendusena või sellega kombineerituna:

arvutuslik konstrueerimine;

analüüsil põhinev konstrueerimine;

purunemismehaanikal põhinev konstrueerimine.

b)   Takistus

Kõnealuste surveseadmete vastusurve kindlaksmääramiseks tuleb kasutada asjakohaseid konstruktsiooniarvutusi.

Eelkõige:

arvutuslik rõhk ei tohi olla maksimaalsest lubatud rõhust väiksem ning peab arvestama staatilise rõhu ja fluidumi dünaamilise rõhu ning ebastabiilsete fluidumite lagunemisega. Kui anum on jaotatud eraldi survekambriteks, peab vahesein olema konstrueeritud kõrgeima võimaliku kambrirõhu alusel madalaima võimaliku rõhu suhtes kõrvalasuvas kambris;

arvutuslikud temperatuurid peavad võimaldama asjakohast kindlusvaru;

konstruktsioon peab asjakohaselt arvesse võtma kõiki võimalikke temperatuuri ja rõhu kombinatsioone, mis võivad seadme põhjendatult eeldatavates töötingimustes ette tulla;

maksimaalsed pinged ja pingekontsentratsiooni tipud tuleb hoida ohututes piirides;

survekindluse arvutustes tuleb dokumenteeritud andmete alusel rakendada materjali omadustele asjaomaseid väärtusi punktis 4 sätestatud nõuete kohaselt koos asjakohaste ohutusteguritega. Vajaduse korral tuleb arvesse võtta järgmisi materjaliomadusi:

voolavuspiir, suhteline voolavuspiir 0,2 % või 1,0 % vastavalt arvutuslikul temperatuuril;

tõmbetugevus;

ajast sõltuv tugevus ehk roomavuspiir;

väsimuskarakteristika;

Youngi moodul (elastsusmoodul);

plastilise deformatsiooni asjakohane määr;

löögisitkuse energia;

purunemissitkus;

materjaliomaduste suhtes tuleb kohaldada asjakohaseid liitetegureid sõltuvalt näiteks mittepurustava katsetuse liigist, ühendatavatest materjalidest ja ettenähtud töötingimustest;

konstruktsioon peab asjakohaselt arvesse võtma kõiki põhjendatult eeldatavaid seadme ettenähtud kasutusega esineda võivaid kulumismehhanisme (nt korrosioon, roomavus, väsimus). Punktis 3.4 osutatud juhistes tuleb juhtida tähelepanu konstruktsiooni erijoontele, mis on seotud seadme kasutuseaga, näiteks:

roomavus: kavandatud töötunnid ettenähtud temperatuuril;

väsimus: kavandatud töötsüklite arv ettenähtud pingetasemel;

korrosioon: kavandatud korrosioonipiir.

c)   Stabiilsusnäitajad

Kui arvutatud paksus ei võimalda piisavat konstruktsioonilist stabiilsust, võetakse olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid, arvestades transpordi ja käsitsemisega seotud ohte.

2.2.4.   Katseline konstrueerimismeetod

Seadmete konstruktsiooni võib kinnitada tervikuna või osaliselt seadme või seadmekategooria näidiseksemplaril läbiviidava asjakohase katseprogrammiga.

Katseprogramm peab enne katsetamist olema selgelt määratletud ja konstruktsiooni vastavushindamismooduli eest vastutava teavitatud asutuse poolt tunnustatud, kui selline asutus on olemas.

Kõnealuses programmis tuleb katsetingimused ja vastuvõtmise või keeldumise kriteeriumid kindlaks määrata. Enne katset mõõdetakse katsetatavate seadmete materjalide oluliste mõõtmete ja omaduste tegelikke väärtusi.

Vajaduse korral peab katsetuste ajal olema võimalik jälgida surveseadme kriitilisi tsoone asjakohaste instrumentidega, mis suudavad piisava täpsusega registreerida deformatsioone ja pingeid.

Katseprogramm peab sisaldama järgmist:

a)

survekatse, mille eesmärk on kontrollida, et maksimaalse lubatud rõhu suhtes määratletud tugevusvaruga rõhu juures ei esineks seadmel olulisi lekkeid või deformatsioone, mis ületavad etteantud piire.

Katserõhk tuleb kindlaks määrata erinevuste alusel, mis eksisteerivad geomeetriliste ja materjaliomaduste katsetingimustes esinevate väärtuste ja konstrueerimisel kasutatud väärtuste vahel; see peab arvestama katse- ja konstruktsiooni temperatuuri vahelisi erinevusi;

b)

roomavuse või väsimuse riski korral asjakohased katsetused, mis määratakse kindlaks seadme jaoks ettenähtud kasutustingimuste alusel, näiteks hoiuaeg ettenähtud temperatuuril, töötsüklite arv ettenähtud pingetasemel;

c)

vajaduse korral täiendavad katsetused seoses teiste punktis 2.2.1 osutatud teguritega, näiteks korrosioon, välised kahjustused jms.

2.3.   Meetmed turvalise käsitsemise ja töö tagamiseks

Surveseadme määratletud töömeetod peab olema selline, mis välistab seadme kasutamisel põhjendatult eeldatava ohu. Erilist tähelepanu tuleb vajaduse korral pöörata järgmisele:

sulgemis- ja avamisseadistele;

kaitseklappide ohtlikule väljapuhkele;

seadistele, mis takistavad sissepääsu seadme rõhu või vaakumi all olevatesse osadesse;

pinnatemperatuurile, arvestades seadme ettenähtud kasutusotstarbega;

ebastabiilsete fluidumite lagunemine.

Eelkõige juurdepääsuluugiga surveseadmed peavad olema varustatud automaatse või käsiseadisega, mis võimaldab kasutajal hõlpsasti veenduda, et avamine ei kujuta endast mingit ohtu. Kui kaant saab kiiresti avada, peab surveseade olema varustatud seadisega, mis väldib kaane avamist ajal, kui fluidumi rõhk või temperatuur võivad põhjustada ohtu.

2.4.   Hindamismeetmed

a)

Surveseadmed tuleb konstrueerida ja valmistada viisil, mis võimaldab kõigi turvalisuse tagamiseks vajalike hindamiste läbiviimist.

b)

Kui on vaja tagada seadme pidev turvalisus, peavad kättesaadavad olema vahendid seadme sisemise töökorra kindlakstegemiseks, näiteks juurdepääsuavad, läbi mille pääseb füüsiliselt surveseadme sisemusse, et seal ohutult ja ergonoomiliselt läbi viia asjakohased hindamised.

c)

Järgmistes olukordades võib surveseadme turvalise seisukorra tagamiseks kasutada muid meetmeid:

kui seade on füüsiliselt sissepääsemiseks liiga väike;

kui surveseadme avamine avaldab selle sisemusele kahjulikku toimet;

kui praktika on näidanud, et seadmes sisalduv aine ei ole surveseadme materjalile kahjulik ja muid sisemisi kahjustusmehhanisme ei ole põhjendatult ette näha.

2.5.   Tühjendus- ja ventileerimisvahendid

Vajaduse korral tuleb tagada piisavad vahendid surveseadme tühjendamiseks ja ventileerimiseks:

et vältida kahjulikke toimeid, näiteks hüdraulilist lööki, vaakumist tulenevat kokkuvajumist, korrosiooni ja kontrollimatuid keemilisi reaktsioone. Kõik töö- ja katsetusfaasid, eriti survekatsetuste osas, tuleb läbi mõelda;

et võimaldada turvalist puhastamist, hindamist ja hooldamist.

2.6.   Korrosioon või muu keemiline toime

Vajaduse korral tuleb tagada piisav tolerants või kaitse korrosiooni või muu keemilise toime vastu, võttes kohaselt arvesse ettenähtud ja põhjendatult eeldatavat otstarvet.

2.7.   Kulumine

Kui võivad tekkida tõsist erosiooni või abrasiooni soodustavad tingimused, tuleb võtta piisavaid meetmeid, et:

minimeerida kõnealune toime asjakohase konstruktsiooniga, näiteks kasutades paksemat materjali, vooderdist või kattematerjale;

võimaldada enim mõjutatavate osade väljavahetamist;

juhtida punktis 3.4 osutatud juhistes tähelepanu jätkuva ohutu töö tagamiseks vajalikele meetmetele.

2.8.   Seadmestikud

Seadmestikud peavad olema konstrueeritud järgmiselt:

kokkumonteeritavad osad on oma otstarbe täitmiseks sobivad ja töökindlad;

kõik osad on nõuetekohaselt integreeritud ja asjakohasel viisil kokku monteeritud.

2.9.   Täitmist ja tühjendamist puudutavad nõuded

Vajaduse korral tuleb surveseade konstrueerida selliselt ja varustada lisaseadistega või ette näha nende lisamise võimalus, et oleks tagatud turvaline täitmine ja tühjendamine eelkõige järgmiste ohtude seisukohast:

a)

täitmisel:

ületäitmine või ülesurvestamine eelkõige seoses täitesuhte ja aururõhuga võrdlustemperatuuril,

surveseadme ebastabiilsus;

b)

tühjendamisel: survestatud fluidumi kontrollimatu vallapääsemine;

c)

täitmisel või tühjendamisel: ebaturvaline ühendamine ja lahtiühendamine.

2.10.   Kaitse surveseadmete lubatud piiride ületamise vastu

Kui põhjendatult eeldatavates tingimustes on võimalus lubatud piiride ületamiseks, peab surveseade olema varustatud sobivate kaitseseadiste või nende lisamise võimalusega, välja arvatud juhul, kui seadme kaitseks on ette nähtud muud seadmestiku koosseisu kuuluvad kaitseseadised.

Sobiv seadis või seadiste kombinatsioon tuleb kindlaks määrata seadme või seadmestiku eripära alusel.

Sobivad kaitseseadised ja nende kombinatsioonid hõlmavad järgmist:

a)

artikli 2 punktis 4 määratletud ohutusseadised;

b)

vajaduse korral asjakohased jälgimisseadised, näiteks indikaatorid ja/või häireseadmed, mis võimaldavad asjakohaste meetmete võtmist automaatselt või käsitsi, et hoida surveseadet lubatud piirides.

2.11.   Ohutusseadised

2.11.1.   Ohutusseadised peavad

olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et need oleksid töökindlad ja ettenähtud otstarbeks sobivad ning arvestaksid vajaduse korral seadmete hooldus- ja katsetamisnõuetega;

olema sõltumatud muudest funktsioonidest, kui kõnealused muud funktsioonid ei saa nende ohutusfunktsiooni mõjutada;

vastama asjakohastele konstrueerimispõhimõtetele, et tagada sobiv ja töökindel kaitse. Kõnealused põhimõtted hõlmavad eelkõige veakindlust, dubleerimist, hajutamist ja enesediagnostikat.

2.11.2.   Rõhku piiravad seadised

Need seadised peavad olema konstrueeritud selliselt, et surve ei ületa püsivalt maksimaalset lubatud rõhku PS; vajaduse korral on lubatud lühiajaline rõhutõus, mis on kooskõlas punktis 7.3 sätestatud spetsifikaadiga.

2.11.3.   Temperatuuride jälgimisseadised

Nendel seadistel peab ohutuse eesmärgil olema piisav viiteaeg, mis on mõõtefunktsiooniga kooskõlas.

2.12.   Väline tuli

Kui vaja, peab surveseade olema konstrueeritud ja vajaduse korral varustatud sobivate lisaseadistega või võimalusega nende lisamiseks, vastamaks kahju piiramise nõuetele välise tulekahju korral, eriti seoses seadme ettenähtud otstarbega.

3.   TOOTMINE

3.1.   Tootmismenetlused

Tootja peab tagama konstrueerimisfaasis paikapandud sätete pädeva elluviimise, rakendades asjakohaseid võtteid ja asjaomaseid menetlusi, eriti seoses allpool sätestatud aspektidega.

3.1.1.   Koostisosade ettevalmistus

Koostisosade ettevalmistamine (nt vormimine ja servade töötlus) ei tohi tekitada vigastusi või pragusid ega mehaaniliste omaduste muutusi, mis võivad vähendada surveseadme ohutust.

3.1.2.   Püsiliited

Püsiliidetel ja nendega piirnevatel aladel ei tohi olla pinna- või sisemisi defekte, mis vähendavad seadme ohutust.

Püsiliidete omadused peavad vastama liidetavate materjalide suhtes kehtestatud miinimumnõuetele, välja arvatud kui konstruktsiooni arvutustes võetakse spetsiaalselt arvesse omaduste muid asjaomaseid väärtusi.

Surveseadmete puhul peavad seadmete survekindlust tagavate osade ja vahetult nende külge kinnitatud osade püsiliitmise läbi viima asjakohase pädevusega töötajad vastavalt sobivatele töömenetlustele.

II, III ja IV kategooria surveseadmete puhul peavad töömenetlused ja töötajad olema kinnitatud pädeva kolmanda isiku poolt, kelleks võib tootja valikul olla:

teavitatud asutus;

kolmas isik, kes on artiklis 20 ettenähtud korras liikmesriigi poolt tunnustatud.

Kõnealuste tunnustuste andmiseks peab kolmas isik teostama või laskma teostada asjakohastes harmoneeritud standardites sätestatud või samaväärseid hindamisi ja katsetusi.

3.1.3.   Mittepurustavad katsed

Surveseadmete puhul peavad püsiliidete mittepurustavad katsed läbi viima vastava pädevusega töötajad. III ja IV kategooria surveseadmete puhul peavad kõnealused töötajad olema liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 20 tunnustatud kolmanda isiku poolt kinnitatud.

3.1.4.   Termotöötlus

Kui on oht, et tootmisprotsess muudab materjali omadusi sellisel määral, et see kahjustab surveseadmete ohutust, tuleb asjakohases tootmisfaasis rakendada termotöötlust.

3.1.5.   Jälgitavus

Tuleb kehtestada ja rakendada sobivad menetlused, et saaks tuvastada seadmete nende osade materjali, mis aitavad sobival moel kaasa survekindlusele, alates materjali vastuvõtmisest, seejärel tootmisprotsessi käigus ja kuni toodetud surveseadmete lõppkatsetuseni.

3.2.   Lõpliku hinnangu andmine

Surveseadmele tuleb anda allpool kirjeldatud lõplik hinnang.

3.2.1.   Lõppkontroll

Surveseadmele peab tegema lõppkontrolli, mille käigus kontrollitakse visuaalselt ja kaasasolevate dokumentide hindamise teel vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võib võtta tootmise käigus läbi viidud katseid. Kui ohutuse tagamiseks on vajalik, tuleb seoses lõppkontrolliga seadmete iga osa seest ja väljast kontrollida, vajaduse korral tootmise käigus (nt kui hindamine lõppkontrolli käigus ei ole enam võimalik).

3.2.2.   Survekatse

Surveseadmete lõpphindamine peab hõlmama survekindluse aspekti katsetamist, mis toimub üldjuhul hüdrostaatilise katse kujul rõhu juures, mis on vähemalt võrdne punktis 7.4 sätestatud väärtusega, kui see on asjakohane.

I kategooria seeriatootmises valmivate surveseadmete puhul võib seda katset sooritada statistilistel alustel.

Kui hüdrostaatiline katse on kahjulik või ebaotstarbekas, võib läbi viia muid tunnustatud väärtusega katsetusi. Muude katsetuste kui hüdrostaatilise rõhu katse puhul tuleb enne kõnealuste katsetuste läbiviimist rakendada täiendavaid meetmeid, näiteks mittepurustavaid katsetusi või muid samaväärse kehtivusega meetodeid.

3.2.3.   Ohutusseadmete kontroll

Seadmestike puhul peab lõpphindamine hõlmama ka ohutusseadmete kontrolli, mille eesmärgiks on kontrollida täielikku vastavust punktis 2.10 osutatud nõuetele.

3.3.   Märgistamine

Lisaks artiklites 18 ja 19 osutatud CE-märgisele ning teabele, mis tuleb esitada vastavalt artikli 6 lõikele 6 ja artikli 8 lõikele 3, tuleb esitada järgmine teave:

a)

kõigi surveseadmete puhul:

valmistamise aasta;

surveseadme kirjeldus vastavalt selle olemusele, näiteks tüüp, seeria või partii tähis ja seerianumber;

olulised lubatud maksimum-/miinimumpiirid;

b)

surveseadme tüübist olenevalt täiendav teave turvalise paigaldamise, käitamise või kasutamise ja vajaduse korral hoolduse ja perioodilise ülevaatuse kohta, näiteks:

surveseadme maht (V) liitrites (L);

torustiku nimimõõde (DN);

rakendatud survekatse rõhk (PT) baarides ja kuupäev;

ohutusseadme reguleerimisrõhk baarides;

surveseadme võimsus kilovattides (kW);

toitepinge voltides (V);

ettenähtud kasutusotstarve;

täite suhtarv (kg/L);

suurim täitemass, kg;

pakendi mass, kg;

fluidumi grupp;

c)

vajaduse korral surveseadmete külge kinnitatud hoiatused, mis juhivad tähelepanu kasutusvigadele, mis kogemuste põhjal otsustades võivad esineda.

Alapunktides a, b ja c osutatud teave peab olema esitatud surveseadmel või selle külge kindlalt kinnitatud andmeplaadil järgmiste eranditega:

vajaduse korral võib kasutada asjakohast dokumentatsiooni, et vältida sama seadmestiku jaoks ettenähtud üksikosade, näiteks torustiku osad, korduvat märgistamist;

kui surveseadmed on liiga väikesed, nt lisaseadised, võib selle teabe esitada sildil, mis on kinnitatud kõnealuse surveseadme külge;

täidetava massi ja punktis c osutatud hoiatuste tarvis võib kasutada märgistust või muid asjakohaseid vahendeid, tingimusel et see püsib piisavalt kaua loetavana.

3.4.   Kasutusjuhised

a)

Kui surveseadmed tehakse turul kättesaadavaks, peavad nendega vastavalt vajadusele kaasas olema kasutusjuhised, mis sisaldavad kogu vajalikku ohutusteavet seoses järgmisega:

paigaldamine, sealhulgas erinevate surveseadmete osade ühendamine;

kasutussevõtt;

kasutamine;

hooldus, sealhulgas kasutajapoolsed kontrollimised.

b)

Juhised peavad hõlmama surveseadmetele punkti 3.3 kohaselt kinnitatud teavet, välja arvatud seeriatähis, ning nende juurde peavad vajaduse korral kuuluma tehnilised dokumendid, joonised ja skeemid, mis on vajalikud kõnealuste juhiste täielikuks mõistmiseks.

c)

Vajaduse korral peavad kõnealused juhised viitama ka ohtudele, mis tulenevad väärkasutusest vastavalt punktile 1.3, ja konstruktsiooni erijoontele punkti 2.2.3 kohaselt.

4.   MATERJALID

Surveseadmete valmistamiseks kasutatud materjalid peavad sobima selliseks rakenduseks seadme kavandatud eluea jooksul, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud väljavahetamine.

Keevituse kulumaterjalid ja muud liitematerjalid peavad asjakohasel viisil nii eraldiseisvana kui kokkuliidetud konstruktsiooni osana vastama üksnes punkti 4.1, punkti 4.2 alapunkti a ja punkti 4.3 esimese lõigu asjaomastele nõuetele.

4.1.

Survestatud osade materjalid peavad

a)

olema asjakohaste omadustega kõigiks töötingimusteks, mida võib põhjendatult eeldada, ja kõigiks katsetingimusteks, ning eriti peavad nad olema piisavalt plastilised ja sitked. Vajaduse korral peavad materjalide omadused vastama punkti 7.5 nõuetele. Eelkõige tuleb materjale hoolikalt valida, et vältida vajaduse korral habrast purunemist; kui teatud põhjustel on vaja kasutada habrast materjali, tuleb võtta asjakohased meetmed;

b)

olema keemiliselt piisavalt vastupidavad surveseadmes sisalduva fluidumi suhtes; tööohutuse tagamiseks vajalikud keemilised ja füüsikalised omadused ei tohi olla seadme kavandatud eluea jooksul oluliselt mõjutatavad;

c)

olema võimalikult vananemiskindlad;

d)

sobima ettenähtud töötlemismenetlusteks;

e)

olema valitud selliselt, et vältida olulisi ebasoovitavaid toimeid erinevate materjalide ühendamisel.

4.2.

Surveseadmete tootja peab

a)

määratlema asjakohasel viisil väärtused, mis on vajalikud punktis 2.2.3 osutatud konstruktsiooniarvutusteks, ning punktis 4.1 osutatud materjalide olulised omadused ja nende käsitlemise;

b)

oma tehnilistes dokumentides esitama osad, mis käsitlevad vastavust käesoleva direktiivi materjalispetsifikatsioonidele ühel järgmisel kujul:

kasutades materjale, mis on kooskõlas ühtlustatud standarditega;

kasutades materjale, mis on hõlmatud Euroopa tunnustusega surveseadmete materjalidele vastavalt artiklile 15;

konkreetse materjali hindamise teel;

c)

III ja IV kategooria surveseadmete puhul peab konkreetse materjali erihindamise teostama teavitatud asutus, kes vastutab surveseadmete vastavushindamismenetluste eest.

4.3.

Seadmete tootja peab võtma asjakohased meetmed tagamaks, et kasutatav materjal vastab nõutud spetsifikatsioonile. Eelkõige tuleb kõigi materjalide kohta saada materjali tootja koostatud dokumentatsioon, mis kinnitab vastavust spetsifikatsioonile.

II, III ja IV kategooria seadmete peamiste survestatud osade puhul peab see olema tootekohase sertifikaadi kujul.

Kui materjalitootjal on liidus registrisse kantud pädeva asutuse poolt sertifitseeritud asjakohane kvaliteedi tagamise süsteem ja pärast materjalide erihindamise läbimist tõendavad tootja poolt väljaantud sertifikaadid eeldatavalt vastavust käesoleva punkti asjaomastele nõuetele.

ERINÕUDED SURVESEADMETELE

Lisaks punktide 1–4 kohaldatavatele nõuetele kohaldatakse punktidega 5 ja 6 reguleeritud surveseadmete suhtes järgmisi nõudeid.

5.   LEEGIGA VÕI MUUL MOEL KUUMUTATAVAD ÜLE KUUMENEDA VÕIVAD SURVESEADMED VASTAVALT ARTIKLI 4 LÕIKELE 1

Kõnealused surveseadmed hõlmavad järgmist:

artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud auru või kuuma vee generaatorid, nagu leegiga kuumutatavad auru- ja kuumaveekatlad, ülekuumendid ja vaheülekuumendid, jäätmeküttekatlad, utilisaatorkatlad, elektrilised elektrood- või sukelkatlad, keedukatlad koos abiseadmetega ja vajaduse korral ka koos toitevee ettevalmistuse ja kütuse etteandesüsteemiga;

artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud seadmed, mis ei ole ette nähtud auru ja kuuma vee genereerimiseks, näiteks keemiliste ja muude sarnaste protsesside soojendusseadmed ning rõhu all olevad toidutöötlemise seadmed.

Kõnealused surveseadmed peavad põhinema arvutustel ning olema projekteeritud ja konstrueeritud viisil, mis väldib või viib miinimumini riski survekindluse oluliseks languseks ülekuumenemise tõttu. Eelkõige tagatakse vastavalt vajadusele, et

a)

rakendatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid tööparameetrite, näiteks soojuskoormuse, soojuskulu ja vajaduse korral fluidumi taseme piiramiseks, et vältida kohaliku ja üldise ülekuumenemise ohtu;

b)

vajaduse korral tagatakse proovide võtmise kohad, võimaldamaks fluidumi omaduste hindamist, et vältida sadestiste ja/või korrosiooniga seotud ohte;

c)

võetakse piisavaid meetmeid sadestise kahjustuse ohu kõrvaldamiseks;

d)

tagatakse jääksoojuse turvalise eemaldamise võimalus pärast seiskamist;

e)

võetakse meetmeid põlevate ainete ja õhu süttivate segude ohtliku kogunemise või leegi tagasilöögi vältimiseks.

6.   ARTIKLI 4 LÕIKE 1 PUNKTIS C OSUTATUD TORUSTIK

Projekteerimisel ja valmistamisel tuleb tagada, et

a)

lubamatu ülepinge oht, mis tuleneb vabast nihkumisest või ülemäärastest jõududest, mis mõjub nt äärikutele, liidetele, lõõtskompensaatoritele või voolikutele, on piisavalt piiratud selliste meetmete, nagu tugede, liidete, kinnituste, seadistuste ja eelpingestamise abil;

b)

kui torude sees on gaasiliste fluidumite kondenseerumisoht, on olemas süsteem sadestiste ärajuhtimiseks ja eemaldamiseks madalatest kohtadest, et vältida hüdraulilisest löögist või korrosioonist tulenevaid kahjustusi;

c)

arvestatakse nõuetekohaselt turbulentsi ja pööriste tekkest tuleneda võivate kahjustustega; kohaldatakse punkti 2.7 asjaomaseid osi;

d)

võetakse asjakohaselt arvesse torustiku vibratsioonist tulenevat väsimusohtu;

e)

kui torustik sisaldab 1. grupi fluidumeid, nähakse ette asjakohased meetmed väljaviigutorustiku isoleerimiseks, mille mõõtmed põhjustavad olulist ohtu;

f)

tahtmatu tühjendamise oht viiakse minimaalseks; vaheltvõtupunktide statsionaarsel osal on selged markeeringud sees oleva fluidumi kohta;

g)

hoolduse, kontrolli või remondi turvaliseks teostamiseks oleks maa-aluste torustike asukoht ja kulg registreeritud vähemalt tehnilistes dokumentides.

7.   KVANTITATIIVSED ERINÕUDED TEATAVATELE SURVESEADMETELE

Üldreeglina kohaldatakse järgmisi sätteid. Kui neid siiski ei kohaldata, sealhulgas juhud, kui materjalidele ei ole otseselt viidatud ja ei kohaldata ühtlustatud standardeid, peab tootja näitama, et on võetud vastavad meetmed samaväärse üldise turvalisuse astme saavutamiseks.

Käesolevas punktis kehtestatud sätted täiendavad punktide 1–6 olulisi ohutusnõudeid surveseadmetele, mille suhtes neid kohaldatakse.

7.1.   Lubatavad pinged

7.1.1.   Tähised

Re/t, voolavuspiir, näitab väärtust järgmisel arvutuslikul temperatuuril:

ülemine voolavuspiir, kui materjalil on ülemine ja alumine voolavuspiir;

austeniitterase ja legeerimata alumiiniumi 1,0 % suhteline voolavuspiir;

muudel juhtudel 0,2 % suhteline voolavuspiir.

Rm/20 näitab tõmbetugevuse miinimumväärtust 20 °C juures.

Rm/t tähistab tõmbetugevust arvutuslikul temperatuuril.

7.1.2.   Lubatav üldine membraanipinge domineerival staatilisel koormusel ja väljaspool temperatuuri piire, kus roomavus on tähtis, ei tohi ületada väiksemat järgmistest väärtustest vastavalt kasutatavale materjalile:

ferriitterase, sealhulgas normaliseeritud (normaliseeritud valts-) terase ning välja arvatud peeneteralise terase ja spetsiaalselt kuumtöödeldud terase puhul, 2/3 Re/t ja 5/12 Rm/20 arvväärtusest;

austeniitterase puhul:

kui selle katkevenivus pärast purunemist ületab 30 %, 2/3 Re/t arvväärtusest;

või teise variandina ja kui selle katkevenivus ületab 35 %, 5/6 Re/t ja 1/3 Rm/t arvväärtusest;

legeerimata või madalsüsinik-valuterase korral 10/19 Re/t ja 1/3 Rm/20 arvväärtusest;

alumiiniumi puhul 2/3 Re/t arvväärtusest;

alumiiniumisulamite puhul, välja arvatud dispersioonkõvendatud sulamid, 2/3 Re/t ja 5/12 Rm/20 arvväärtusest.

7.2.   Liidete tugevustegurid

Keevisliidete tugevustegurid ei tohi ületada järgmisi väärtusi:

seadmete puhul, mis läbivad purustavad ja mittepurustavad katsetused, mis kinnitavad, et terves liidete seerias ei ilmne märgatavaid defekte: 1;

seadmete puhul, mis läbivad valikulised mittepurustavad katsetused: 0,85;

seadmete puhul, mis ei läbi mittepurustavaid katsetusi, välja arvatud visuaalne kontroll: 0,7.

Vajaduse korral tuleb arvesse võtta ka liite pinge laadi ning mehaanilisi ja tehnilisi omadusi.

7.3.   Rõhku piiravad seadmed, eriti surveanumate puhul

Punktis 2.11.2 osutatud hetkeline rõhutõus peab piirduma 10 %ga maksimaalsest lubatavast rõhust.

7.4.   Hüdrostaatilise katse rõhk

Surveanumate puhul peab punktis 3.2.2 osutatud hüdrostaatilise katse rõhk olema vähemalt üks järgmistest:

rõhk, mis vastab maksimaalsele koormusele, millega surveseade praktikas kokku puutuda võib, võttes arvesse selle maksimaalset lubatud rõhku ja maksimaalset lubatud temperatuuri, korrutatuna teguriga 1,25;

maksimaalne lubatud rõhk korrutatud teguriga 1,43, vastavalt sellele, kumb väärtus on suurem.

7.5.   Materjali omadused

Kui teiste arvestatavate kriteeriumide põhjal ei ole materjali omadustele seatud erinõudeid, siis eeldatakse, et teras on punkti 4.1 alapunkti a nõuete kohaselt piisavalt plastiline, kui standardse meetodi järgi teostatud tõmbekatsel on katkevenivus vähemalt 14 % ja ISO V-katsekehal määratud löögisitkuse energiaga 27 J temperatuuril, mis on maksimaalselt 20 °C, kuid mitte kõrgem kui madalaim projekteeritud töötemperatuur.


II LISA

VASTAVUSHINDAMISE TABELID

1.

Tabelites on moodulite kategooriaid tähistatud järgmiselt:

I

=

Moodul A

II

=

Moodulid A2, D1, E1

III

=

Moodulid B (konstruktsioonitüüp) + D, B (konstruktsioonitüüp) + F, B (tootetüüp) + E, B (tootetüüp) + C2, H

IV

=

Moodulid B (tootetüüp) + D, B (tootetüüp) + F, G, H1

2.

Artikli 2 punktis 4 määratletud ja artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud ohutusseadised liigitatakse IV kategooriasse. Erandina võib konkreetsete seadmete jaoks toodetud ohutusseadised liigitada samasse kategooriasse seadmetega, mida need kaitsevad.

3.

Artikli 2 punktis 5 määratletud ja artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud lisaseadised liigitatakse järgmisel alusel:

nende maksimaalne lubatud rõhk PS;

vastavalt vajadusele nende maht V või nimimõõde DN;

fluidumite grupp, mille jaoks need on ette nähtud.

Vastavushindamise kategooria määramiseks tuleb kasutada asjakohast anumate või torustike tabelit.

Kui esimese lõigu teises taandes loetakse asjakohaseks nii mahtu kui nimimõõdet, tuleb lisaseadis liigitada kõrgeimasse kategooriasse.

4.

Piiristusjooned järgmistes vastavushindamistabelites näitavad iga kategooria ülempiiri.

Image

Anumad, mis on ette nähtud ebapüsiva gaasi jaoks ja kuuluvad tabeli 1 alusel I või II kategooriasse, tuleb erandlikult liigitada III kategooriasse.

Image

Käsitulekustutid ja hingamisseadmete balloonid tuleb erandlikult liigitada vähemalt III kategooriasse.

Image

Image

Artikli 4 lõike 2 teises lõigus osutatud seadmestikud, mis on ette nähtud kuuma vee tootmiseks, peavad erandlikult läbima ELi tüübihindamise (moodul B – konstruktsioonitüüp) seoses nende vastavusega I lisa punktides 2.10, 2.11, 3.4, punkti 5 alapunktides a ja d osutatud olulistele nõuetele, või kvaliteedi täieliku tagamise (moodul H).

Image

Keedukatelde projekteerimisega seoses on erandlikult nõutav vastavushindamismenetlus, mis vastab vähemalt ühele III kategooria moodulitest.

Image

Torustik, mis on ette nähtud ebapüsivate gaaside jaoks ja kuulub tabeli 6 alusel I või II kategooriasse, tuleb erandlikult liigitada III kategooriasse.

Image

Igasugune torustik, mis sisaldab fluidumeid temperatuuril üle 350 °C ja kuulub tabeli 7 alusel II kategooriasse, tuleb erandlikult liigitada III kategooriasse.

Image

Image


III LISA

VASTAVUSHINDAMISE MENETLUS

Käesoleva lisa surveseadmeid käsitlevatest sätetest tulenevaid kohustusi kohaldatakse ka seadmestikele.

1.   MOODUL A: TOOTMISE SISEKONTROLL

1.   Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tehnilised dokumendid

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni.

Tehniliste dokumentide põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab asjaomastele nõuetele, ning need dokumendid peavad sisaldama piisavat ohu (ohtude) analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveseadme konstruktsiooni, tootmist ja tööpõhimõtteid hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

surveseadme üldkirjeldus;

alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;

nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

konstruktsiooniarvutuste, hindamiste jms tulemused;

katsete protokollid.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsess ja selle järelevalve tagaks surveseadmete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilistele dokumentidele ja käesoleva direktiivi nõuetele.

4.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.

Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

4.2.

Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseade, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

2.   MOODUL A2: TOOTMISE SISEKONTROLL JA SURVESEADMETE JÄRELEVALVELINE PISTELINE KONTROLL

1.   Tootmise sisekontroll ja surveseadmete järelevalveline pisteline kontroll moodustavad vastavushindamismenetluse, millega tootja täidab punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tehnilised dokumendid

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata surveseadme vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab ohu (ohtude) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveseadme konstruktsiooni, tootmist ja tööpõhimõtteid hindamiseks vajalikul määral. Tehnilised dokumendid peavad vajaduse korral sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

surveseadme üldkirjeldus;

alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;

nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

konstruktsiooniarvutuste, hindamiste jms tulemused ja

katsete protokollid.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid surveseadmete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

4.   Lõplik hinnang ja surveseadmete kontroll

Tootja annab surveseadmele lõpphinnangu ja järelevalvet selle üle teostab tootja valitud teavitatud asutus etteteatamata kontrollkäikudega.

Teavitatud asutus teeb või laseb teha toodangu pistelist kontrolli, et kontrollida surveseadmete sisekontrolli kvaliteeti, arvestades muu hulgas surveseadmete tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid.

Etteteatamata kontrollkäikude ajal peab teavitatud asutus:

tagama, et tootja tegelikult annab lõpphinnangu vastavalt I lisa punktile 3.2;

võtma tootmis- või laoruumidest kontrollimiseks surveseadmete tootenäidiseid; hindama näidisteks võetavate seadmete arvu ja seda, kas näidisteks võetud seadmetele tuleb anda või lasta anda täielik või osaline lõpphinnang.

Rakendatav proovivõtumeetod peaks kindlaks määrama, kas surveseadme valmistusprotsess toimub ettenähtud piirides, et tagada surveseadme vastavus.

Kui üks või mitu surveseadet või -seadmestikku ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma asjakohased meetmed.

Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri surveseadmele valmistamise ajal.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja peab kinnitama CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseade, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

6.   Volitatud esindaja

Punktis 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud.

3.   MOODUL B: ELI TÜÜBIHINDAMINE

3.1.    ELi tüübi hindamine (tootetüüp)

1.

ELi tüübihindamine (tootetüüp) on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab surveseadme tehnilist projekti ning kontrollib ja kinnitab, et surveseadme tehniline projekt vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

2.

ELi tüübihindamine (tootetüüp) koosneb surveseadme tehnilise projekti vastavuse hindamisest tehnilise dokumentatsiooni ja punktis 3 osutatud täiendavate andmete kontrollimise teel koos kavandatava toodangu lõpliku surveseadme näidise hindamisega.

3.

Tootja esitab ELi tüübihindamise taotluse enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

tootja nimi ja aadress ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

tehniline dokumentatsioon. Tehniliste dokumentide põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele, ning need dokumendid peavad sisaldama piisavat ohu (ohtude) analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveseadme konstruktsiooni, tootmist ja tööpõhimõtteid hindamiseks vajalikul määral. Tehnilised dokumendid peavad vajaduse korral sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

surveseadme üldkirjeldus;

alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;

nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

konstruktsiooniarvutuste, hindamiste jms tulemused;

katsete protokollid;

teave tootmiseks ettenähtud katsetuste kohta;

I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 kohaselt nõutava kvalifikatsiooni ja tunnustamisega seotud teave;

kavandatava toodangu näidised.

Need näidised võivad hõlmata mitmeid surveseadmete variante, kui nendevahelised erinevused ei mõjuta ohutuse taset.

Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;

tõendusmaterjal tehnilise konstruktsiooni nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis nimetatakse kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral sisaldab tõendusmaterjal muid tehnilisi spetsifikatsioone kohaldava tootja asjakohases laboris või tootja nimel või tema vastutusel mõnes teises katselaboris tehtud katsete tulemusi.

4.

Teavitatud asutus peab

4.1.

kontrollima tehnilisi dokumente ja tõendusmaterjale, et hinnata surveseadme tehnilise projekti ja tootmisprotsessi nõuetekohasust.

Eelkõige peab teavitatud asutus

hindama materjale, kui need ei ole kooskõlas vastavate harmoneeritud standarditega või Euroopa tunnustusega surveseadmete materjalidele, ja kontrollima materjalide tootja antud sertifikaati vastavalt I lisa punktile 4.3;

kiitma heaks protseduurid surveseadme osade püsiliidete tegemiseks või kontrollima, et need oleksid eelnevalt tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;

tegema kindlaks, et surveseadme osade püsiliiteid tegeval ja mittepurustavaid katsetusi läbi viival personalil on I lisa punktidele 3.1.2 või 3.1.3 vastav kvalifikatsioon või tunnustus;

4.2.

kontrollima, kas näidis(ed) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, ja tegema kindlaks nii need elemendid, mis on konstrueeritud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite kohaldatavatele sätetele, kui ka elemendid, mis on konstrueeritud muid asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone kasutades, kohaldamata seejuures nimetatud standardite asjaomaseid sätteid;

4.3.

viima läbi asjakohased hindamised ja vajalikud katsed, et kontrollida, kas juhtudel, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohaseid harmoneeritud standardite lahendusi, on neid õigesti kohaldatud;

4.4.

viima läbi asjakohased hindamised ja vajalikud katsed, et kontrollida, kas muid asjaomaseid tehnilisi spetsifikatsioone kohaldava tootja lahendused vastavad käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele, kui asjaomaste harmoneeritud standardite lahendusi ei ole kohaldatud;

4.5.

leppima tootjaga kokku hindamiste ja katsete tegemise koha.

5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 sooritatud tegevused ja nende tulemused. Ilma et see piiraks kohustusi teavitava asutuse ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

6.

Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp). Ilma et see piiraks punkti 7 kohaldamist, kehtib sertifikaat 10 aastat, on uuendatav ning sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamiste põhjal tehtud järeldusi, (vajadusel) kehtivustingimusi ja vajalikke andmeid heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks.

Sertifikaadile lisatakse tehniliste dokumentide asjakohaste osade loend, mille ärakirja säilitatakse teavitatud asutuses.

Sertifikaat ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud surveseadmete vastavust hinnatud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli.

Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp) väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, põhjendades keeldumist üksikasjalikult. Tuleb ette näha edasikaebamise kord.

7.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis osutavad sellele, et heakskiidetud tüüp ei pruugi enam vastata käesoleva direktiivi nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad edasisi uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi tüübihindamissertifikaadiga (tootetüüp) seotud tehnilist dokumentatsiooni hoidvale teavitatud asutusele kõikidest heakskiidetud tüübis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada toote vastavust käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele või sertifikaadi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp) lisana.

8.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp) ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja sertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul viisil piirati.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamissertifikaatidest (tootetüüp) ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida muul viisil piirati, ning taotluse korral ka väljastatud sertifikaatidest ja/või nende lisadest.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp) ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud hindamiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp), selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni sertifikaadi kehtivusaja lõpuni.

9.

Tootja hoiab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamissertifikaati (tootetüüp), selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist.

10.

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

3.2.    ELi tüübihindamine (konstruktsioonitüüp)

1.

ELi tüübihindamine (konstruktsioonitüüp) on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab surveseadme tehnilist konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et surveseadme tehniline konstruktsioon vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

2.

ELi tüübihindamine (konstruktsioonitüüp) koosneb surveseadme tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamisest tehnilise dokumentatsiooni ja punktis 3 osutatud täiendavate andmete kontrollimise teel ilma surveseadme näidise hindamiseta.

I lisa punktis 2.2.4 sätestatud katselist konstrueerimismeetodit ei tohi käesoleva mooduli kontekstis kasutada.

3.

Tootja peab esitama ELi tüübihindamise taotluse (konstruktsioonitüüp) ühele oma valitud teavitatud asutusele.

Taotlus sisaldab järgmist:

tootja nimi ja aadress ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

tehniline dokumentatsioon. Tehniliste dokumentide põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele, ning need dokumendid peavad sisaldama piisavat ohu (ohtude) analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveseadme konstruktsiooni, tootmist ja tööpõhimõtteid hindamiseks vajalikul määral. Tehnilised dokumendid peavad vajaduse korral sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

surveseadme üldkirjeldus;

alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;

nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

konstruktsiooniarvutuste, hindamiste jms tulemused;

I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 kohaselt nõutava kvalifikatsiooni ja tunnustamisega seotud teave;

tõendusmaterjal tehnilise konstruktsiooni nõuetele vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis nimetatakse kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud. Vajaduse korral peab kõnealune tõendusmaterjal sisaldama tootja asjakohases laboris või muus laboris tootja nimel ja vastutusel tehtud katsetuste tulemusi.

Taotlus võib hõlmata mitmeid surveseadmete variante, kui nendevahelised erinevused ei mõjuta ohutuse taset.

4.

Teavitatud asutus peab

4.1.

kontrollima tehnilisi dokumente ja tõendusmaterjali ning hindama toote tehnilise konstruktsiooni nõuetele vastavust.

Eelkõige peab teavitatud asutus

hindama kasutatud materjale, kui need ei ole kooskõlas vastavate harmoneeritud standarditega või Euroopa tunnustusega surveseadmete materjalidele;

kiitma heaks protseduurid surveseadme osade püsiliidete tegemiseks või kontrollima, et need oleksid eelnevalt tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2.

4.2.

viima läbi asjakohased hindamised, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohaseid harmoneeritud standardite lahendusi, on neid õigesti kohaldatud.

4.3.

viima läbi asjakohased hindamised, et kontrollida, kas juhtudel, kui ei ole kohaldatud asjakohaseid harmoneeritud standardite lahendusi, vastavad tootja kasutatud lahendused käesoleva direktiivi vastavatele olulistele ohutusnõuetele.

5.

Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 sooritatud tegevused ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate asutuste ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.

6.

Kui konstruktsioon vastab käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp). Ilma et see piiraks punkti 7 kohaldamist, kehtib sertifikaat 10 aastat, on uuendatav ning sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamiste põhjal tehtud järeldusi, (vajadusel) kehtivustingimusi ja vajalikke andmeid heakskiidetud konstruktsiooni identifitseerimiseks.

Sertifikaadile lisatakse tehniliste dokumentide asjakohaste osade loend, mille ärakirja säilitatakse teavitatud asutuses.

Sertifikaat ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud surveseadmete vastavust hinnatud konstruktsioonile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli.

Kui konstruktsioon ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp) väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, põhjendades keeldumist üksikasjalikult.

7.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis osutavad sellele, et heakskiidetud konstruktsioon ei pruugi enam vastata käesoleva direktiivi nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad edasisi uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi tüübihindamissertifikaadiga (konstruktsioonitüüp) seotud tehnilist dokumentatsiooni hoidvale teavitatud asutusele kõikidest heakskiidetud konstruktsioonis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada toote vastavust käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele või sertifikaadi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp) lisana.

8.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp) ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja sertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul viisil piirati.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamissertifikaatidest (konstruktsioonitüüp) ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida muul viisil piirati, ja taotluse korral väljastatud sertifikaatidest ja/või nende lisadest.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp) ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud hindamiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp), selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni sertifikaadi kehtivusaja lõpuni.

9.

Tootja hoiab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamissertifikaati (konstruktsioonitüüp), selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist.

10.

Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.

4.   MOODUL C2: TÜÜBIVASTAVUS, MIS PÕHINEB TOOTMISE SISEKONTROLLIL JA SURVESEADMETE JÄRELEVALVELISEL PISTELISEL KONTROLLIL

1.   Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja surveseadmete järelevalvelisel pistelisel kontrollil, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomane surveseade vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ning käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaks toodetud surveseadmete vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Lõplik hinnang ja surveseadmete kontroll

Tootja valitud teavitatud asutus teeb või laseb teha toodangu pistelist kontrolli, et kontrollida surveseadmete suhtes tehtud lõpphinnangu ja sisekontrolli kvaliteeti, arvestades muu hulgas surveseadmete tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid.

Teavitatud asutus tagab, et tootja tõepoolest teeb lõpphindamise vastavalt I lisa punktile 3.2.

Enne turule laskmist kontrollib teavitatud asutus valmis surveseadmetest kohapeal võetud asjakohast valimit ja teeb harmoneeritud standardite asjaomastes osades kindlaksmääratud katsed ja/või nendega samaväärsed katsed, mille puhul kohaldatakse muid tehnilisi spetsifikatsioone, et kontrollida surveseadmete vastavust käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele.

Teavitatud asutus hindab näidisteks võetavate seadmete arvu ja seda, kas näidisteks võetud seadmetele tuleb anda või lasta anda täielik või osaline lõpphinnang.

Kui näidis ei vasta vastuvõetavale kvaliteeditasemele, võtab asutus asjakohased meetmed.

Rakendatav proovivõtumeetod peaks kindlaks määrama, kas surveseadme tootmisprotsess toimub ettenähtud piirides, et tagada surveseadme vastavus.

Kui katsed viib läbi teavitatud asutus, kinnitab tootja teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal.

4.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

4.1.

Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele või -seadmestikule, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

4.2.

Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

5.   Volitatud esindaja

Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

5.   MOODUL D: TOOTMISKVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.   Tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse selline osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed või -seadmestikud vastavad ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja peab rakendama punkti 3 kohast heakskiidetud kvaliteedisüsteemi asjaomaste surveseadmete tootmise ning lõpptoodete kontrolli ja katsetamise osas ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4 täpsustatud järelevalvet.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjaomaste surveseadmete osas esitama enda valitud teavitatud asutusele taotluse.

Taotlus sisaldab järgmist:

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

kogu asjakohane teave kavandatava surveseadme tüübi kohta;

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

heakskiidetud tüübi tehnilised dokumendid ja ELi tüübihindamissertifikaadi ärakiri.

3.2.

Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadme vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja kohaldatavad lähtealused, nõuded ja eeskirjad tuleb kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt dokumenteerida. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon võimaldab kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:

surveseadmetega seotud kvaliteedialased eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused;

vastavad tootmises ning kvaliteedikontrollil ja kvaliteedi tagamisel rakendatavad võtted, menetlused ja süstemaatilised tegevused, eelkõige püsiliidete tegemiseks kasutatavad menetlused, mis on tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;

enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad kontrollimised ja katsed ning nende sagedus;

kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed töötajate erialase pädevuse või tunnustamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmise ja mittepurustavate katsetega vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3, jne ning

vahendid, mis võimaldavad jälgida nõutava kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjakohase harmoneeritud standardi kirjeldustele.

Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme ja surveseadme tehnoloogia hindamise valdkonnas ning teadmised käesoleva direktiivi nõuete kohta. Auditi raames tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 viiendas taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada toodete vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade sisaldab auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

3.5.

Kui tootja kavatseb kvaliteedisüsteemi muuta, peab ta sellest teavitama kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutust.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab jätkuvalt punktis 3.2 esitatud nõudeid või on vaja teha uus hindamine.

Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.   Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus

4.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ja laoruumidesse ning edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jms.

4.3.

Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ning esitama tootjale aruande. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:

surveseadme kategooria;

varasemate kontrollkäikude tulemused;

parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus;

vajaduse korral süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused;

tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.

Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha või lasta teha tootekatseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäigu aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale surveseadmele, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

6.   Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:

punktis 3.1 osutatud dokumendid;

punktis 3.5 osutatud heakskiidetud muudatus;

punktides 3.3, 3.5, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul viisil piirati.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati, tühistati või mida muul viisil piirati, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mis on väljastatud.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

6.   MOODUL D1: TOOTMISKVALITEEDI TAGAMINE

1.   Tootmiskvaliteedi tagamine on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 4 ja 7 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tehnilised dokumendid

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentide põhjal on võimalik hinnata, kas surveseade vastab asjakohastele nõuetele, ning need dokumendid peavad sisaldama piisavat ohu (ohtude) analüüsi ja hinnangut. Tehnilised dokumendid peavad täpsustama kohaldatavaid nõudeid ning käsitlema, nii palju kui on hindamiseks vaja, toote konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist. Tehnilised dokumendid peavad vajaduse korral sisaldama vähemalt järgmisi elemente:

surveseadme üldkirjeldus;

alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;

nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jms tulemused ja

katsete protokollid.

3.   Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist.

4.   Tootmine

Tootja peab rakendama punkti 5 kohast heakskiidetud kvaliteedisüsteemi asjaomaste surveseadmete tootmise, lõpptoodete kontrolli ja katsetamise suhtes ning tootja suhtes kohaldatakse punktis 6 täpsustatud järelevalvet.

5.   Kvaliteedisüsteem

5.1.

Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjaomaste surveseadmete osas.

Taotlus sisaldab järgmist:

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

kogu asjakohane teave kavandatava surveseadme tüübi kohta;

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon.

5.2.

Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadmete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja eeskirjad dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta:

surveseadmetega seotud kvaliteedialased eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused;

vastavad tootmisel ning kvaliteedikontrollil ja kvaliteedi tagamisel rakendatavad võtted, menetlused ja süstemaatilised meetmed, eelkõige püsiliidete tegemiseks kasutatavad menetlused, mis on tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;

enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad kontrollimised ja katsed ning nende sagedus;

kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega vastavalt I lisa punktile 3.1.2, jne;

vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutud kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

5.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5.2 osutatud nõuetele. Kvaliteedisüsteemi osad, mis on kooskõlas asjakohase harmoneeritud standardiga, loetakse punktis 5.2 osutatud asjakohastele nõuetele vastavaks.

Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab hindamist teostavas töörühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme tehnoloogia hindamisel ning teadmised käesoleva direktiivi nõuete kohta. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Hindamist teostav töörühm vaatab üle punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi asjakohastest nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada surveseadmete vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade sisaldab hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

5.4.

Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

5.5.

Kui tootja kavatseb kvaliteedisüsteemi muuta, peab ta sellest teavitama kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutust.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 5.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

6.   Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus

6.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

6.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni;

kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jms.

6.3.

Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruande tootjale. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant.

6.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:

surveseadme kategooria;

varasemate kontrollkäikude tulemused;

parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus;

vajaduse korral süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused;

tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.

Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha või lasta teha tootekatseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäigu aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli.

7.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

7.1.

Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, ning punktis 5.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri.

7.2.

Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

8.   Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:

punktis 5.1 osutatud dokumendid;

punktis 5.5 osutatud muudatus;

punktides 5.5, 6.3 ja 6.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

9.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati, tühistati või mida muul moel piirati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitustest, mis on väljastatud.

10.   Volitatud esindaja

Punktides 3, 5.1, 5.5, 7 ja 8 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

7.   MOODUL E: SURVESEADMETE KVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.   Surveseadmete kvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja peab rakendama punkti 3 kohast heakskiidetud kvaliteedisüsteemi asjaomaste surveseadmete tootmise, lõpptoodete kontrolli ja katsetamise suhtes ning tema suhtes kohaldatakse punktis 4 täpsustatud järelevalvet.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjaomaste surveseadmete osas.

Taotlus sisaldab järgmist:

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

kogu asjakohane teave kavandatava surveseadme tüübi kohta;

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

heakskiidetud tüübi tehnilised dokumendid ja ELi tüübihindamissertifikaadi ärakiri.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab toodete vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja eeskirjad dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta:

tootekvaliteediga seotud eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused;

pärast tootmist tehtavad hindamised ja katsetused;

kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega ja mittepurustavate katsetega vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3;

vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise üle.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi kirjeldusele.

Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab hindamist teostavas töörühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme ja surveseadme tehnoloogia hindamise valdkonnas ning teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Hindamist teostav töörühm vaatab üle punkti 3.1 viiendas taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi asjakohastest nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada surveseadmete vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade sisaldab auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavandatud muudatusest.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab jätkuvalt punktis 3.2 esitatud nõudeid või on vaja teha uus hindamine.

Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.   Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus

4.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ja laoruumidesse ning edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

tehnilised dokumendid;

kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta jms.

4.3.

Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruande tootjale. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike.

Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:

surveseadme kategooria;

varasemate kontrollkäikude tulemused;

parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus;

vajaduse korral süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused;

tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.

Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha või lasta teha tootekatseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäigu aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale surveseadmele, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

6.   Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:

punktis 3.1 osutatud dokumendid;

punktis 3.5 osutatud muudatus heakskiidetud kujul;

punktides 3.3, 3.5, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitustest, mis on väljastatud.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

8.   MOODUL E1: SURVESEADMETE LÕPPTOODANGU KONTROLLIMISE JA KATSETAMISE KVALITEEDI TAGAMINE

1.   Surveseadmete lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise kvaliteedi tagamine on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 4 ja 7 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tehnilised dokumendid

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Tehniliste dokumentide põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab asjakohastele nõuetele, ning need dokumendid peavad sisaldama piisavat ohu (ohtude) analüüsi ja hinnangut. Tehnilised dokumendid peavad täpsustama kohaldatavaid nõudeid ning käsitlema, nii palju kui on hindamiseks vaja, surveseadme konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

surveseadme üldkirjeldus;

alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;

nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jms tulemused ja

katsete protokollid.

3.   Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist.

4.   Tootmine

Tootja peab rakendama punkti 5 kohast heakskiidetud kvaliteedisüsteemi surveseadmete tootmise, lõpptoodete kontrolli ja katsetamise suhtes ja tootja suhtes kohaldatakse punktis 6 täpsustatud järelevalvet.

5.   Kvaliteedisüsteem

5.1.

Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjaomaste surveseadmete osas.

Taotlus sisaldab järgmist:

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

kogu asjakohane teave kavandatava surveseadme tüübi kohta;

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid ja

punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon.

5.2.

Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadmete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele.

Kvaliteedisüsteemi raames tuleb iga surveseadet kontrollida ja läbi viia asjakohased katsed, mis on sätestatud artiklis 12 osutatud vastava(te)s standardi(te)s, või samaväärsed katsed ning eelkõige I lisa punktis 3.2 osutatud lõpphindamine, et tagada vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja eeskirjad dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta:

surveseadmetega seotud kvaliteedialased eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused;

osade püsivaks liitmiseks kasutatud menetlused, mis on heaks kiidetud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;

pärast tootmist tehtavad hindamised ja katsetused;

kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega vastavalt I lisa punktile 3.1.2;

vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise üle.

5.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi spetsifikatsioonidele.

Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab hindamist teostavas töörühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme ja surveseadme tehnoloogia hindamise valdkonnas ning teadmised käesoleva direktiivi nõuete kohta. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Hindamist teostav töörühm vaatab üle punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi asjakohastest nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada surveseadmete vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade sisaldab auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

5.4.

Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

5.5.

Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavandatud muudatusest.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab jätkuvalt punktis 5.2 esitatud nõudeid või on vaja teha uus hindamine.

Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

6.   Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus

6.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

6.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ja laoruumidesse ning edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni;

kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jms.

6.3.

Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruande tootjale. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant.

6.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:

seadme kategooria;

varasemate kontrollkäikude tulemused;

parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus;

vajaduse korral süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused;

tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.

Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha või lasta teha tootekatseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäigu aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli.

7.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

7.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ning punktis 5.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

7.2.

Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

8.   Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:

punktis 5.1 osutatud dokumendid;

punktis 5.5 osutatud muudatus heakskiidetud kujul;

punktides 5.3, 5.5, 6.3 ja 6.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

9.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitustest, mis on väljastatud.

10.   Volitatud esindaja

Punktides 3, 5.1, 5.5, 7 ja 8 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

9.   MOODUL F: SURVESEADMETE TÕENDAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.   Surveseadmete tõendamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed, mille suhtes kohaldatakse punkti 3 sätteid, vastavad ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaks toodete vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja toodete suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele.

3.   Kontrollimine

Tootja valitud teavitatud asutus teeb asjakohased kontrollid ja katsed, et kontrollida surveseadmete vastavust ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

Kõik vajalikud kontrollid ja katsed surveseadme asjakohastele nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehakse nii, et iga toodet kontrollitakse ja katsetatakse punkti 4 kohaselt.

4.   Iga surveseadme vastavuse kontroll hindamise ja katsetamise alusel

4.1.

Kõik surveseadmed tuleb eraldi üle vaadata ja läbi viia asjakohased hindamised ja katsed, mis on sätestatud asjaomas(t)es harmoneeritud standardi(te)s, või samaväärsed hindamised ja katsed, et kontrollida vastavust ELi tüübihindamissertifikaadis heakskiidetud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele. Selliste harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha.

Eelkõige peab teavitatud asutus:

kontrollima, kas surveseadme osade püsiliiteid tegeval ja mittepurustavaid katsetusi läbi viival personalil on I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3 vastav kvalifikatsioon või kinnitus;

kontrollima materjalide tootja antud sertifikaati vastavalt I lisa punktile 4.3;

tegema I lisa punktis 3.2 osutatud lõppkontrolli ja survekatsetuse või laskma need teha ning vajaduse korral hindama ohutusseadiseid.

4.2.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavussertifikaadi ja kinnitab või laseb oma vastutusel igale heakskiidetud surveseadmele kinnitada oma identifitseerimisnumbri.

Tootja hoiab vastavussertifikaate riiklike asutuste jaoks kontrollimiseks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale surveseadmele, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud heakskiidetud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele.

5.2.

Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

Tootja võib kokkuleppel punktis 3 osutatud teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada surveseadmele teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri.

6.   Tootja võib kokkuleppel teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri surveseadmele valmistamise ajal.

7.   Volitatud esindaja

Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punktis 2 sätestatud tootja kohustusi.

10.   MOODUL G: ÜKSIKTOOTE TÕENDAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

1.   Üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed, mille suhtes kohaldatakse punkti 4 sätteid, vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tehnilised dokumendid

Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni ja teeb selle kättesaadavaks punktis 4 osutatud teavitatud asutusele.

Dokumentide põhjal on võimalik hinnata, kas surveseade vastab asjakohastele nõuetele, ning need dokumendid peavad sisaldama piisavat ohu (ohtude) analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveseadme konstruktsiooni, tootmist ja tööpõhimõtteid hindamiseks vajalikul määral.

Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

surveseadme üldkirjeldus;

alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;

nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jne tulemused;

katsete protokollid;

asjakohased andmed tootmis- ja katsetusmenetluste ning asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3.

Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist.

3.   Tootmine

Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid toodetud surveseadme vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele.

4.   Kontrollimine

Tootja valitud teavitatud asutus teeb või laseb teha asjakohased hindamised ja katsed, mis on sätestatud asjaomas(t)es harmoneeritud standardi(te)s, ja/või samaväärsed katsed, et kontrollida surveseadme vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Selliste harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha, kohaldades muid tehnilisi spetsifikatsioone.

Eelkõige peab teavitatud asutus:

läbi vaatama projekteerimist ja tootmismenetlusi kirjeldavad tehnilised dokumendid;

hindama materjale, kui need ei ole kooskõlas asjaomaste harmoneeritud standarditega või Euroopa tunnustusega surveseadmete materjalidele, ja kontrollima materjalide tootja antud sertifikaati vastavalt I lisa punktile 4.3;

kiitma heaks osade püsiliidete tegemise protseduurid või kontrollima, et need on eelnevalt heaks kiidetud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;

kontrollima I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 kohaselt nõutavat kvalifikatsiooni ja tunnustamist;

tegema I lisa punktis 3.2.1 osutatud lõppkontrolli, tegema või laskma teha I lisa punktis 3.2.2 osutatud survekatse ja vajaduse korral hindama ohutusseadiseid.

Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavussertifikaadi ja kinnitab või laseb oma vastutusel kinnitada igale heakskiidetud surveseadmele oma identifitseerimisnumbri. Tootja hoiab vastavussertifikaate riiklike asutuste jaoks kättesaadavana 10 aastat pärast surveseadme turule laskmist.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, ning punktis 4 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri.

5.2.

Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseade, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

6.   Volitatud esindaja

Punktides 2 ja 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

11.   MOODUL H: TÄIELIKUL KVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV VASTAVUS

1.   Täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja kasutab punkti 3 kohast heakskiidetud kvaliteedisüsteemi surveseadmete konstruktsiooni, valmistamise ja lõpptoodangu kontrollimiseks ja katsetamiseks ning tootja suhtes kohaldatakse punktis 4 täpsustatud järelevalvet.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjakohaste surveseadmete osas.

Taotlus sisaldab järgmist:

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

tehniline dokumentatsioon iga kavandatava surveseadme tüübi ühe mudeli kohta. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

surveseadme üldkirjeldus;

alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;

nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jne tulemused;

katsete protokollid;

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid ja

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

3.2.

Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadmete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kõnealused kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama ühetaoliselt tõlgendada kvaliteediprogramme, -projekte, -juhiseid ja -andmestikke.

Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta:

kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooniline ülesehitus, juhatuse vastutus ja volitused seoses projekteerimis- ja tootekvaliteediga;

konstruktsiooni käsitlevad tehnilised näitajad, sealhulgas kohaldatavad standardid, ning kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täies ulatuses, vahendid, millega tagatakse, et surveseadmete suhtes kohaldatavad käesoleva direktiivi olulised nõuded täidetakse;

käsitletavasse surveseadme tüüpi kuuluvate surveseadmete konstrueerimisel kasutatavad järelevalve- ja kontrollimeetodid, menetlused ja süstemaatilised toimingud, eriti seoses materjalidega, mis vastavad I lisa punktile 4;

vastavad tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised tegevused, eriti osade püsiva liitmise menetlused, mis on tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;

enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad hindamised ja katsetused ning nende sagedus;

kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta jne, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega ja mittepurustavate katsetega vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3;

vahendid, mis võimaldavad jälgida nõutud konstruktsiooni ja surveseadme kvaliteedi saavutamist ning kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi kirjeldusele.

Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab hindamist teostavas töörühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme tehnoloogia hindamise valdkonnas ning teadmised käesoleva direktiivi nõuete kohta. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Hindamist teostav töörühm vaatab üle punkti 3.1 teises taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada surveseadmete vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale. Teade sisaldab auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavandatud muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.   Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus

4.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu konstrueerimis-, tootmis-, kontrolli- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

kvaliteedisüsteemi konstruktsiooni käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, näiteks analüüsi tulemused, arvutused, katsetused jms;

tootmist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jne.

4.3.

Teavitatud asutus teostab korrapäraselt auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale selle kohta auditeerimisaruande. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant.

4.4.

Lisaks võib teavitatud asutus teha etteteatamata kontrollkäike tootja juurde.

Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:

seadme kategooria;

varasemate kontrollkäikude tulemused;

parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus;

vajaduse korral süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused;

tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.

Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

5.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

5.1.

Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri.

5.2.

Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

6.   Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:

punktis 3.1 osutatud tehniline dokumentatsioon;

punktis 3.1 osutatud kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon;

punktis 3.4 osutatud heakskiidetud muudatus;

punktides 3.3, 3.4, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

7.   Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitustest, mis on väljastatud.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.

12.   MOODUL H1: KVALITEEDI TÄIELIKUL TAGAMISEL JA KONSTRUKTSIOONI HINDAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS

1.   Täielikul kvaliteedi tagamisel ning konstruktsioonihindamisel ja lõpphindamise järelevalvel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2 ja 6 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

2.   Tootmine

Tootja kasutab asjaomaste toodete projekteerimiseks, tootmiseks ning lõpptoodangu kontrollimiseks ja katsetamiseks punktis 3 sätestatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tootja suhtes kohaldatakse järelevalvet punkti 5 kohaselt. Surveseadme tehnilise konstruktsiooni vastavust kontrollitakse punkti 4 kohaselt.

3.   Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjakohaste surveseadmete kohta.

Taotlus sisaldab järgmist:

tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;

tehniline dokumentatsioon iga kavandatava surveseadme tüübi ühe mudeli kohta. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

surveseadme üldkirjeldus;

alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;

nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jne tulemused;

katsete protokollid;

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.

3.2.

Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadmete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele.

Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta:

kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooniline ülesehitus, juhatuse vastutus ja volitused seoses projekteerimis- ja tootekvaliteediga;

projekti tehnilised spetsifikatsioonid, sealhulgas kohaldatavad standardid, ning kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ei kohaldata täies ulatuses, vahendid, millega tagatakse, et surveseadmete suhtes kohaldatavad käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded täidetakse;

käsitletavasse surveseadme tüüpi kuuluvate surveseadmete konstrueerimisel kasutatavad konstruktsiooni järelevalve- ja kontrollimeetodid, menetlused ja süstemaatilised tegevused, eriti seoses materjalidega, mis vastavad I lisa punktile 4;

vastavad tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised tegevused, eriti osade püsiva liitmise menetlused, mis on tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;

enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad kontrollimised ja katsed ning nende sagedus;

kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta jne, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega ja mittepurustavate katsetega vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3;

vahendid, mis võimaldavad jälgida nõutud konstruktsiooni ja surveseadme kvaliteedi saavutamist ning kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele.

Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi kirjeldusele. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab hindamiskomisjonis olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme ja surveseadme tehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi nõuete kohta. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Hindamist teostav töörühm vaatab üle punkti 3.1 teises taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada surveseadmete vastavus nimetatud nõuetele.

Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale.

Teade sisaldab auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

3.5.

Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavandatud muudatusest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist.

Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.6.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitustest, mis on väljastatud.

4.   Konstruktsiooni hindamine

4.1.

Tootja esitab punktis 3.1 osutatud teavitatud asutusele konstruktsioonihindamistaotluse iga surveseadme kohta, mida eelmisel konstruktsioonihindamisel ei hõlmatud.

4.2.

Taotlus võimaldab surveseadme konstruktsioonist, tootmisest ja tööpõhimõtetest aru saada ja hinnata surveseadme vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. See sisaldab järgmist:

tootja nimi ja aadress;

kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

tehniline dokumentatsioon. Dokumentatsioon võimaldab hinnata surveseadme vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab ohu (ohtude) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveseadme konstruktsiooni ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:

surveseadme üldkirjeldus;

alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;

nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;

täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;

tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jne tulemused ja

katsete protokollid;

tõendusmaterjal tehnilise projekti vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis nimetatakse kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud, ning vajaduse korral esitatakse ka tootja asjakohases laboris või muus laboris tema nimel ja vastutusel tehtud katsete tulemused.

4.3.

Teavitatud asutus kontrollib taotlust ja kui konstruktsioon vastab surveseadme suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, annab ta tootjale välja ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi. Sertifikaat sisaldab tootja nime ja aadressi, kontrolli põhjal tehtud järeldusi, vajaduse korral kehtivustingimusi ja heakskiidetud projekti identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Sertifikaadiga võib kaasas olla üks või mitu lisa.

Sertifikaat ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud toodete vastavust kontrollitud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli.

Kui konstruktsioon ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, keeldub teavitatud asutus konstruktsioonihindamissertifikaadi väljaandmisest ja teatab sellest taotlejale, põhjendades keeldumist üksikasjalikult.

4.4.

Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis osutavad sellele, et heakskiidetud konstruktsioon ei pruugi enam vastata käesoleva direktiivi nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad edasisi uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.

Tootja teatab ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi väljastanud teavitatud asutusele kõikidest heakskiidetud konstruktsioonis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada toote vastavust käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele või sertifikaadi kehtivustingimusi. ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi väljastanud teavitatud asutus kinnitab sellised muudatused täiendavalt ja vormistab need esialgse ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi lisana.

4.5.

Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele ELi konstruktsioonihindamise sertifikaadi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja sertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati.

Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi konstruktsioonihindamise sertifikaatidest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida muul moel piirati, ning annavad taotluse korral teavet väljastatud sertifikaatide ja/või nende lisade kohta.

Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi konstruktsioonihindamise sertifikaadi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollide tulemuste koopia.

Teavitatud asutus säilitab ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi, selle lisade ja täienduste koopia ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku kuni sertifikaadi kehtivusaja lõpuni.

4.6.

Tootja hoiab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi, selle lisade ja täienduste koopia koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist.

5.   Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus

5.1.   Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

5.2.   Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamiseks juurdepääsu konstrueerimis-, tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ja laoruumidesse ning esitab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;

kvaliteedisüsteemi konstruktsiooni käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu analüüsitulemused, arvutused, katsed jms;

kvaliteedisüsteemi tootmist käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, nagu ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused, asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jms.

5.3.   Teavitatud asutus teostab korrapäraselt auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale selle kohta auditiaruande. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant.

5.4.   Lisaks võib teavitatud asutus teha etteteatamata kontrollkäike tootja juurde.

Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:

seadme kategooria;

varasemate kontrollkäikude tulemused;

parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus;

vajaduse korral süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused;

tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.

Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

5.5.   Lõpphindamise erijärelevalve

Tootja valitud teavitatud asutus teostab ranget järelevalvet lõpphindamise üle vastavalt I lisa punktile 3.2, tehes etteteatamata kontrollkäike. Nende kontrollkäikude ajal peab teavitatud asutus läbi viima surveseadmete hindamise.

Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

6.   CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon

6.1.

Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri.

6.2.

Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati, ja selles märgitakse konstruktsioonihindamissertifikaadi number.

ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks.

7.   Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:

punktis 3.1 osutatud kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon;

punktis 3.5 osutatud muudatus heakskiidetud kujul;

punktides 3.5, 5.3 ja 5.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

8.   Volitatud esindaja

Punktides 4.1 ja 4.2 osutatud taotluse võib esitada ning punktides 3.1, 3.5, 4.4, 4.6, 6 ja 7 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud.


IV LISA

ELi VASTAVUSDEKLARATSIOON (nr XXXX  (1)

1.

Surveseade või -seadmestik (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):

2.

Tootja ja vajadusel tema volitatud esindaja nimi ja aadress.

3.

Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja vastutusel.

4.

Deklareeritav toode (surveseadme või -seadmestiku identifitseerimistunnus, mis võimaldab toodet jälgida; kui see on surveseadme või -seadmestiku identifitseerimiseks vajalik, võib see hõlmata ka kujutist):

surveseadme või -seadmestiku kirjeldus;

järgitud vastavushindamismenetlus;

seadmestike puhul seadmestikku moodustavate surveseadmete kirjeldus ja järgitud vastavushindamismenetlused;

5.

Ülalkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega:

6.

Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse:

7.

Asjakohasel juhul vastavushindamise teostanud teavitatud asutuse nimi, aadress ja identifitseerimisnumber ning välja antud sertifikaadi number, samuti viide ELi tüübihindamissertifikaadile (toote tüüp), ELi tüübihindamissertifikaadile (konstruktsioonitüüp), ELi konstruktsioonihindamissertifikaadile või vastavussertifikaadile.

8.

Lisateave:

Allkirjastatud:

 

(väljaandmise koht ja kuupäev)

 

(nimi, ametinimetus) (allkiri)

 

(vajaduse korral tootja või tema volitatud esindaja nimel juriidiliselt siduva avalduse allkirjastamiseks volitatud allakirjutaja andmed)


(1)  Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.


V LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle muudatused

(osutatud artiklis 50)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/23/EÜ

(EÜT L 181, 9.7.1997, lk 1)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)

Ainult I lisa punkt 13

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012

(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12)

Ainult artikli 26 lõike 1 punkt f


B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäev

(osutatud artiklis 49)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

Kohaldamise alguskuupäev

97/23/EÜ

29. mai 1999

29. november 1999 (1)


(1)  Direktiivi 97/23/EÜ artikli 20 lõikes 3 on sätestatud üleminekukord, mis võimaldab kasutusele võtta surveseadmeid ja -seadmestikke, mis vastavad direktiivi 97/23/EÜ kohaldamise alguskuupäeval kehtinud siseriiklikele õigusaktidele.


VI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 97/23/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 punktid 1–14

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 punktid 15–32

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikli 4 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

Artikli 4 lõige 2

Artikli 5 lõige 3

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikli 12 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikkel 45

Artikli 7 lõige 2

Artikli 44 lõige 1

Artikli 7 lõige 3

Artikli 7 lõige 4

Artikli 44 lõike 5 teine lõik

Artikkel 8

Artikli 9 lõige 1

Artikli 13 lõige 1 sissejuhatav lause

Artikli 9 lõike 2 punkt 1

Artikli 13 lõike 1 punkt a

Artikli 9 lõike 2 punkt 2

Artikli 13 lõike 1 punkt b

Artikli 9 lõige 3

Artikli 13 lõige 2

Artikkel 10

Artikkel 14

Artikli 11 lõige 1

Artikli 15 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 15 lõige 2

Artikli 11 lõige 3

Artikli 15 lõige 3

Artikli 11 lõige 4

Artikli 12 lõige 2

Artikli 15 lõige 4

Artikli 11 lõige 5

Artikli 15 lõige 5

Artikli 15 lõige 6

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikli 14 lõige 1

Artikli 16 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

Artikli 5 lõige 2

Artikli 14 lõiked 3–8

Artikli 16 lõiked 2–7

Artikli 14 lõiked 9 ja 10

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikli 15 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

Artikli 19 lõige 1

Artikli 15 lõige 3

Artikli 19 lõige 2

Artikli 15 lõiked 4 ja 5

Artikli 19 lõiked 3–6

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 26

Artikkel 27

Artikkel 28

Artikkel 29

Artikkel 30

Artikkel 31

Artikkel 32

Artikkel 33

Artikkel 34

Artikkel 35

Artikkel 36

Artikkel 37

Artikkel 38

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 39

Artikkel 40

Artikkel 41

Artikkel 42

Artikkel 43

Artikli 44 lõiked 2–4

Artikli 44 lõike 5 esimene lõik

Artikkel 46

Artikkel 47

Artikkel 19

Artikli 20 lõiked 1 ja 2

Artikli 20 lõige 3

Artikli 48 lõige 1

Artikli 48 lõiked 2 ja 3

Artikkel 49

Artikkel 50

Artikkel 51

Artikkel 21

Artikkel 52

I lisa

I lisa

II lisa

II lisa

III lisa, sissejuhatus

III lisa, sissejuhatus

III lisa, moodul A

III lisa, punkt 1, moodul A

III lisa, moodul A1

III lisa, punkt 2, moodul A2

III lisa, moodul B

III lisa, punkt 3.1, moodul B, ELi tüübihindamine (tootetüüp)

III lisa, moodul B1

III lisa, punkt 3.2, moodul B, ELi tüübihindamine (konstruktsioonitüüp)

III lisa, moodul C1

III lisa, punkt 4, moodul C2

III lisa, moodul D

III lisa, punkt 5, moodul D

III lisa, moodul D1

III lisa, punkt 6, moodul D1

III lisa, moodul E

III lisa, punkt 7, moodul E

III lisa moodul E1

III lisa, punkt 8, moodul E1

III lisa, moodul F

III lisa, punkt 9, moodul F

III lisa, moodul G

III lisa, punkt 10, moodul G

III lisa, moodul H

III lisa, punkt 11, moodul H

III lisa, moodul H1

III lisa, punkt 12, moodul H1

IV lisa

V lisa

VI lisa

VII lisa

IV lisa

V lisa

VI lisa


EUROOPA PARLAMENDI AVALDUS

Euroopa Parlament on seisukohal, et üksnes juhul kui ja kuivõrd rakendusakte määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses arutatakse komisjonide koosolekutel, võib neid komisjone lugeda nn komiteemenetluse komiteedeks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppe I lisa tähenduses. Komisjonide koosolekud kuuluvad seega raamkokkuleppe punkti 15 kohaldamisalasse, kui ja kuivõrd arutatakse muid küsimusi.


Top