Artikkel 1

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „tselluloosimass”– peamiselt tselluloosist koosnev kiuline materjal, mis on saadud lignotselluloosmaterjalidest ühe või mitme töötlusega vesilahuse ja/või valgendamiskemikaalidega;

2)   „optiline valgendi” ja „fluorestsents-kirgastaja”– lisaained, mida kasutatakse materjali valgemaks ja heledamaks muutmiseks;

3)   „plastikud” (nimetatakse ka „plastmassideks”)– sünteetilised polümeerid, millele võib olla lisatud lisandeid või muid aineid; plastikuid saab vormida ja kasutada lõpptoote ja -materjali peamise struktuurikomponendina;

4)   „sünteetilised polümeerid”– kõrgmolekulaarsed ained, v.a tselluloosimass, mis on tahtlikult valmistatud polümerisatsiooniprotsessiga või looduslike või sünteetiliste makromolekulide keemilise töötlemise või mikroobse fermenteerimise teel;

5)   „ülisuure imavusega polümeerid”– sünteetilised polümeerid, mis on ette nähtud oma massiga võrreldes suure vedelikukoguse imamiseks ja endas hoidmiseks.

Artikkel 3

Et tootele saaks anda ELi ökomärgise määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel, peab toode kuuluma käesoleva otsuse artiklis 1 määratletud imavate hügieenitoodete tooterühma ja vastama lisas sätestatud kriteeriumidele ning asjaomastele hindamis- ja kontrollimisnõuetele.

Artikkel 4

Imavate hügieenitoodete tooterühma kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollimisnõuded kehtivad neli aastat käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 5

Halduseesmärkidel antakse tooterühmale „imavad hügieenitooted” koodnumber „047”.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

LISA

HINDAMIS- JA KONTROLLIMISNÕUDED

Iga kriteeriumi juures on esitatud konkreetsed hindamis- ja kontrollimisnõuded.

Kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks deklaratsioonide, dokumentide, analüüside, katsearuannete või muude tõendite esitamist, võivad need pärineda taotlejalt või tema tarnijalt või neilt mõlemalt.

Pädevad asutused tunnustavad eelistatavalt katseid, mis on akrediteeritud vastavalt normile ISO 17025, ja kontrollimist, mida on teinud asutused, mis on akrediteeritud vastavalt standardile EN 45011 või samaväärsele rahvusvahelisele standardile.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on esitatud iga kriteeriumi puhul, tingimusel et nende samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus.

Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda lisadokumente ja teha sõltumatut kontrolli.

Eeltingimusena peab toode vastama kõigile õiguslikele nõuetele, mida esitatakse selles riigis (nendes riikides), kus toode kavatsetakse turule lasta. Taotleja peab kinnitama toote vastavust neile tingimusile.

EUROOPA LIIDU ÖKOMÄRGISE KRITEERIUMID

Imavatele hügieenitoodetele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid

1.	Kauba kirjeldus

2.	Helvestselluloos

3.	Keemilised tsellulooskiud (k.a viskoos-, modaal-, lüotsell-, kupro- ja triatsetaatkiud)

4.	Puuvill ja muud seemneilt eraldatud naturaalsed tsellulooskiud

5.	Plastmassid ja ülisuure imavusega polümeerid

6.	Muud materjalid ja -komponendid

7.	Keelatud või piiratud kasutusega ained ja segud

8.	Materjalitõhusus tootmises

9.	Juhised toote kasutuselt kõrvaldamise kohta

10.	Kasutuskõlblikkus ja toote kvaliteet

11.	Sotsiaalsed tahud

12.	ELi ökomärgisel esitatav teave

Ökomärgisekriteeriumid kajastavad keskkonna seisukohast parimaid turul olevaid imavaid hügieenitooteid.

1. kriteerium. Toote kirjeldus

Toote ja pakendi kirjeldus (toote nimi, liigitamine, otstarve) tuleb esitada koos järgmiste näitajatega:

—	toote ja pakendi kogumass,

—	tootes kasutatud koostisosad, materjalid ja lisaained, nende massid ja kui see on asjakohane, vastavad CASi numbrid.

Andmed toote massi kohta tuleb ka pakendil esitada.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama toote näidise ning aruande koos tehnilise kirjeldusega ja andmetega toote ja selle iga osa massi, materjali ja kasutatud lisaainete kohta.

2. kriteerium. Helvestselluloos

2.1.   Päritolu

Puidukiu kohta peab olema kehtiv järelevalveahela sertifikaat, mis on välja antud sõltumatu sertifitseerimissüsteemi, näiteks FSC, PEFC või muu samaväärse süsteemi kaudu.

Vähemalt 25 % puidukiu kohta peab olema kehtiv säästva metsamajanduse järelevalveahela sertifikaat, mis on välja antud sõltumatu sertifitseerimissüsteemi, näiteks FSC, PEFC või muu samaväärse süsteemi kaudu.

Ülejäänud puidukiu kohta peab olema tõend, mis kinnitab selle seaduslikku päritolu ja vastavust kõikidele sertifitseerimata materjali kohta sertifitseerimissüsteemis esitatavatele nõuetele.

Sertifitseerimisasutused, mis annavad välja päritolu jälgitavuse tõendeid, peavad olema kõnealuse sertifitseerimissüsteemi jaoks heaks kiidetud või tunnustatud.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab saama puidukiu tootjalt (tootjatelt) kehtiva tõendi, mis kinnitab päritoluahela sõltumatut sertifitseerimist, ja tõendab, et puidukiud on saadud säästva metsanduse põhimõtteid järgides ja/või pärinevad seaduslikest allikatest. Sõltumatu sertifitseerijana tunnistatakse FSCi, PEFCd või mõnd samaväärset süsteemi.

2.2.   Valgendamine

Toote valmistamiseks kasutatavat paberimassi ei tohi valgendada gaasilise klooriga. AOXi (halogeenorgaaniliste ühendite) koguheide paberimassi tootmisel ei tohi ületada 0,170 kg õhkkuiva paberimassi tonni kohta.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama paberimassi tootja kinnituse, et gaasilist kloori ei kasutata, ja katsearuande, mis tõendab vastavust AOXi piirnormi nõudele. Katsemeetodina tuleb kasutada kas meetodit ISO 9562 või samaväärset EPA 1650C meetodit ning lisada tuleb üksikasjalikud arvutused, millega tõendatakse kõnealuste nõuete täitmist, ning asjakohased tõendavad dokumendid.

Tõendavatesse dokumentidesse märgitakse mõõtmiste sagedus. AOXi mõõdetakse üksnes sellise tootmise puhul, kus paberimassi valgendamiseks kasutatakse klooriühendeid.

Mõõtmisi tehakse filtreerimata ja settimata proovidega pärast töötlemist kas tehases või avalikus veepuhastis.

Mõõtmise ajavahemik peab olema 12 tootmiskuud. Mõõtmisi tehakse iga kuu, kasutades esinduslikke koondproove (24 tunni jooksul kogutud proovid).

Uue või ümberehitatud tehase või muudetud tootmisprotsessi korral tehakse mõõtmisi üks kord nädalas kaheksa nädalat järjest pärast seda, kui tehas on statsionaarselt tööle hakanud. Mõõtmised peavad olema asjakohase protsessi suhtes esinduslikud.

2.3.   Optilised valgendid ja värvained

Optilisi valgendeid ja värvaineid, sealhulgas fluorestsents-kirgastajaid, ei tohi tahtlikult paberimassile lisada.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama tarnija kinnituse nõuete täitmise kohta.

2.4.   Tootmises tekkinud keemilise hapnikutarbega ainete ja fosfori (P) heide vette ning väävli- (S) ja lämmastikuühendite heide õhku

Paberimassi tootmises vette ja õhku eralduvat heidet iseloomustatakse punktidega (PCOD, PP, PS, PNOx). Punktide arvutamiseks jagatakse heide vastavate tabelis 1 esitatud võrdlusväärtustega.

—	Ükski sel teel leitud PCOD, PP, PS, PNOx'i väärtus punktides ei tohi olla suurem kui 1,5.

—	Punktide summa (Ptotal = PCOD + PP + PS + PNOx) ei tohi olla suurem kui 4,0.

Iga i-nda kasutatud paberimassi kohta mõõdetud heide (väljendatud kilogrammides õhkkuiva materjali tonni kohta) kaalutakse vastavalt iga kasutatud paberimassi osaga (kasutatud õhkkuiva i-nda paberimassi massiga tonnides) ja summeeritakse üle kõikide i-de. Tabelis 1 on esitatud heite võrdlusväärtused paberimassi liikide ja tootmisprotsesside kohta. Arvutatud heite väärtus jagatakse võrdlusheite väärtusega:

Tabel 1

Heite võrdlusväärtused paberimassi liikide kaupa

Paberimassi liik	Võrdlusväärtused (kg-des õhkkuiva materjali tonni kohta)
	CODref	Pref	Sref	NOxref
Valgendatud keemiline paberimass (v.a sulfitmass)	18,0	0,045 (*1)	0,6	1,6
Valgendatud tselluloos (sulfitmass)	25,0	0,045	0,6	1,6
Keemilis-termiline paberimass (CTMP)	15,0	0,01	0,2	0,3

Kui tehases toodetakse koos soojust ja elektrit, tuleb koguheitest lahutada elektrienergia tootmisel tekkinud väävli- ja NOx heide. Soojuse tootmisel tekkinud heite osa võib arvutada järgmise valemi abil: [MWh(heat) — MWh(heat)sold]/[MWh(heat) + 2 × MWh(electricity)]

Siin

—	MWh(electricity) tähistab koostootmisjaamas toodetud elektrienergiat.

—	MWh(heat) tähistab koostootmisprotsessis toodetud kasulikku soojust.

—	MWh(heat)sold tähistab kasulikku soojust, mida kasutatakse väljaspool paberimassi tootmise tehast.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama üksikasjalikud arvutused, mis näitavad vastavust sellele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid, kaasa arvatud katseprotokollid järgmistel meetoditel tehtud katsete kohta:

—	KHT: 6060, EPA SM 5220D või HACH 8000;

—	P: ISO 6878, SM4500, APAT IRSA CNR 4110 või Dr Lange LCK 349;

—	S (oksiidina): EPA 8 või samaväärne meetod;

—	S (redutseeritult): EPA 8, EPA 16A või samaväärne;

—	väävlisisaldus naftas: ISO 8754 või EPA 8;

—	väävlisisaldus kivisöes: ISO 351 või EPA 8;

—	NOx: ISO 11564 või EPA 7E.

Tõendavates dokumentides esitatakse mõõtmiste sagedus ning KHT, P, S ja NOx punktide arvutus. Arvutamisel võetakse arvesse kõiki paberimassi tootmisega, sealhulgas väljaspool paberimassi tootmiskohta toodetud auruga seotud väävli ja NOx heiteid, välja arvatud elektrienergia tootmisega tekitatud heited.

Mõõdetakse utilisaatorkateldest, lubjapõletusahjudest, aurukateldest ja tugevalõhnaliste gaaside põletusahjudest lähtuvat heidet. Arvesse võetakse ka difusioonheidet.

Väävliühendite õhkuheite väärtuste andmed esitatakse nii väävli oksüdeeritud kui ka redutseeritud vormide kohta (dimetüülsulfiid, metüülmerkaptaan, vesiniksulfiid jms). Arvesse võetakse ka naftast, kivisöest ja muudest teadaoleva väävlisisaldusega välistest kütustest soojuse tootmisega tekkivat väävliheidet, kusjuures kõnealuse heite taseme võib mõõtmise asemel ka arvutada.

Vetteheidet mõõdetakse filtreerimata ja settimata proovidest pärast puhastamist kas tehase puhastis või avalikus veepuhastis.

Mõõtmise ajavahemik peab olema 12 tootmiskuud. KHT ja P mõõtmisi tehakse iga kuu, S-i ja NOx mõõdetakse igal aastal. Teise võimalusena on lubatud teha pidevaid mõõtmisi, kui neid kontrollib kolmas osaline vähemalt üks kord aastas.

Uue või ümberehitatud tehase või muudetud tootmisprotsessi korral tuleb teha mõõtmisi üks kord nädalas kaheksa nädalat järjest pärast seda, kui tehas on statsionaarselt tööle hakanud. Mõõtmised peavad olema asjakohase protsessi suhtes esinduslikud.

2.5.   Tootmisest põhjustatud CO2 heide

Taastumatutest allikatest tekkiv süsihappegaasiheide tonni toodetud paberimassi kohta, kaasa arvatud elektri (käitisesisese või -välise) tootmisega seotud heide, ei tohi ületada 450 kg. Kütusest tekkiva CO2-heite arvutamisel tuleb kasutada võrdlusväärtusi tabelist 2.

Tabel 2

CO2 heite võrdlusväärtused energiaallikate kaupa

Kütus	Fossiilkütustest tekkiv CO2heide	Ühik
Kivisüsi	95	g CO2 fossil/MJ
Toornafta	73	g CO2 fossil/MJ
Kütteõli 1	74	g CO2 fossil/MJ
Kütteõli 2–5	77	g CO2 fossil/MJ
Veeldatud naftagaas	69	g CO2 fossil/MJ
Maagaas	56	g CO2 fossil/MJ
Võrguelekter	400	g CO2 fossil/MJ

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama üksikasjalikud arvutused, millega tõendatakse vastavust kõnealusele nõudele, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

Taotleja peab esitama õhku paisatud süsihappegaasiheite andmed. Lisada tuleb andmed paberimassi ja paberi valmistamisel kasutatud taastumatute kütuste kõikide allikate kohta, sealhulgas andmed käitisesisese või -välise elektrienergiatootmisega seotud heite kohta.

Mõõtmise ajavahemik peab olema 12 tootmiskuud. Mõõtmisi tuleb teha igal aastal.

Uue või ümberehitatud tehase või muudetud tootmisprotsessi korral tuleb teha mõõtmisi üks kord nädalas kaheksa nädalat järjest pärast seda, kui tehas on statsionaarselt tööle hakanud. Tulemused peavad olema saadaval 12 kuu jooksul pärast tootmist. Mõõtmised peavad olema asjaomase protsessi suhtes esinduslikud.

Süsihappegaasiheite arvutamisel ei võeta arvesse taastuvatest energiaallikatest (1) toodetud energiat, mis on ostetud ja tootmisprotsessis ära kasutatud; taotleja esitab asjakohased dokumendid, et tehas on kõnealust energiat kasutanud või selle sisse ostnud.

3. kriteerium. Keemilised tsellulooskiud (k.a viskoos-, modaal-, lüotsell-, kupro- ja triatsetaatkiud)

3.1.   Päritolu

a)

Puidukiu kohta peab olema kehtiv järelevalveahela sertifikaat, mis on välja antud sõltumatu sertifitseerimissüsteemi, näiteks FSC, PEFC või muu samaväärse süsteemi kaudu. Vähemalt 25 % puidukiu kohta peab olema kehtiv säästva metsamajanduse järelevalveahela sertifikaat, mis on välja antud sõltumatu sertifitseerimissüsteemi, näiteks FSC, PEFC või muu samaväärse süsteemi kaudu. Ülejäänud puidukiu kohta peab olema tõend, mis kinnitab selle seaduslikku päritolu ja vastavust kõikidele sertifitseerimata materjali kohta sertifitseerimissüsteemis esitatavatele nõuetele. Sertifitseerimisasutused, mis annavad välja päritolu jälgitavuse tõendeid, peavad olema kõnealuse sertifitseerimissüsteemi jaoks heaks kiidetud või tunnustatud.

b)	Puuvillaebemetest toodetud lahustuv tselluloos peab vastama kriteeriumile 4.1 (päritolu ja jälgitavus).

Hindamine ja kontrollimine

a)

Taotleja peab saama kiu tootjalt (tootjatelt) kehtiva tõendi, mis kinnitab päritoluahela sõltumatut sertifitseerimist ja tõendab, et puidukiud on kasvatatud säästva metsanduse põhimõtteid järgides ja/või pärinevad seaduslikest allikatest. Sõltumatu sertifitseerijana tunnistatakse FSCd, PEFCd või mõnd samaväärset süsteemi.

b)	Taotluses tuleb esitada tõendid kriteeriumi 4 punktile 4.1 vastavuse kohta (päritolu ja jälgitavus).

3.2.   Valgendamine

Toote valmistamiseks kasutatavat paberimassi ei tohi valgendada gaasilise klooriga. Summaarne adsorbeeritavate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) sisaldus ja kloororgaaniliste ühendite (OCL) sisaldus ei tohi ületada järgmist:

—	0,170 kg tonni õhkkuiva materjali kohta, kui mõõtmine toimub paberimassi tootmise reovees (AOX), või

—	150 miljondikku, kui mõõdetakse sisaldust valmiskius (OCL).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama paberimassi tootja kinnituse, et gaasilist kloori ei kasutata, ja katsearuande, mis tõendab vastavust AOXi või OCl piirnormi nõudele, mida on uuritud järgmise katsemeetodi abil:

—	ISO 9562 või samaväärne meetod EPA 1650C AOXi puhul ning

—	ISO 11480 OCli puhul.

AOXi mõõtmise sagedus sätestatakse kooskõlas helvestselluloosi kriteeriumi 2 punktiga 2.2.

3.3.   Optilised valgendid ja värvained

Optilisi valgendeid ja fluorestsents-kirgastajaid ei tohi tahtlikult kiule lisada.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama tarnija kinnituse, et nõuded on täidetud.

3.4.   Kiu tootmine

a)	Üle 50 % kiudude tootmiseks kasutatud paberimassist peab olema ostetud tselluloosi keemilise töötlemisega tegelevatest tehastest, mis taaskasutavad kasutatud protsessivedelike väärtust kas — tootes kohapeal elektrit ja auru või — tootes keemilisi kõrvaltooteid.

b)

Viskoos- ja modaalkiu tootmisel tuleb järgida järgmisi piirnorme väävliühendite õhuheite kohta: Tabel 3 Väävliheite piirnormid viskoos- ja modaalkiu puhul Kiu liik Väävli õhkuheite piirnorm (g/kg) Staapelkiud 30 Filamentkiud   — portsjoniviisiline pesemine 40 — koospesemine 170 Märkus: piirnorm on väljendatud aasta keskmisena.

Hindamine ja kontrollimine

a)

Taotleja peab kiu tootjalt nõudma tootmisel kasutatud paberimassi tootjate nimekirja ja andmeid selle kohta, kui palju millist paberimassi on tarnitud. Esitada tuleb dokumendid ja tõendid selle kohta, et nõutaval osal tarnijatest on tootmiskohas nõuetekohased energiatootmise seadmed või kõrvaltoodete kogumise ja tootmise süsteemid.

b)	Taotleja peab esitama üksikasjalikud dokumendid ja katseprotokollid, mis tõendavad vastavust sellele kriteeriumile, ning vastavusdeklaratsiooni.

4. kriteerium. Puuvill ja muud seemneilt eraldatud naturaalsed tsellulooskiud

4.1.   Päritolu ja jälgitavus

a)

Puuvilla tuleb kasvatada vastavalt nõuetele, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007, (2) USA riiklikus mahepõllumajandusprogrammis (NOP) või liidu kaubanduspartnerite sätestatud samaväärsete õiguslike kohustuste kohaselt. Mahepuuvilla sisaldus võib hõlmata mahepuuvilla ja üleminekutoodet.

b)	Puuvill, mis on kasvatatud vastavalt 4. kriteeriumi punkti 4.1 alapunktile a ja kasutatud imavate hügieenitoodete valmistamiseks, peab olema jälgitav alates tootmisstandardi kontrollimise punktist.

Hindamine ja kontrollimine

a)

Mahepuuvilla sisalduse osas peab sõltumatu kontrolliasutus kinnitama, et puuvill on toodetud kooskõlas tootmis- ja kontrollimisnõuetega, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 834/2007, USA riikliku mahepõllumajandusliku programmiga (NOP) või teiste kaubanduspartnerite asjaomaste dokumentidega. Kontrollimist tuleb teha üks kord aastas iga päritoluriigi korral.

b)

Taotleja peab aastapõhiselt tõendama vastavust puuvillaga seotud sisalduse nõudele lõpptoote (lõpptoodete) valmistamiseks kasutatud aasta jooksul ostetud puuvillakoguse kohta ja vastavalt igale tootesarjale. Iga aasta kohta tuleb esitada tehinguandmed või arved, millega tõendatakse põllumajanduslikelt tootjatelt või tootjarühmadelt ostetud puuvillakoguseid ja sertifitseeritud puuvillapallide kogumassi.

4.2.   Valgendamine

Puuvilla valgendamiseks ei tohi kasutada gaasilist kloori.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama tarnija kinnituse, et gaasilist kloori ei ole kasutatud.

4.3.   Optilised valgendid ja värvained

Optilisi valgendeid ja värvaineid, sealhulgas fluorestsents-kirgastajaid, ei tohi tahtlikult puuvillale lisada.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama tarnija kinnituse, et nõuded on täidetud.

5. kriteerium. Plastmassid ja ülisuure imavusega polümeerid

5.1.   Sünteetiliste polümeeride ja plastmassi tootmine

Kõik tootmisettevõtted, mis toodavad sünteetilisi polümeere ja plastmassi, mida kasutatakse tootes, peavad võtma meetmeid, et:

—	säästa vett (nt jälgima veevoolu seadmetes ja tegema veeringluse suletud süsteemis);

—	koostada jäätmekäitluse koondkava, et optimeerida jäätmete tekkimist, taaskasutamist, ümbertöötamist ja ladestamist (nt jäätmete liigiti kogumine);

—	optimeerida energiatõhusust ja energiahaldamist (nt ülisuure imavusega polümeeride valmistamisel tekkiva auru taaskasutamine).

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama tarnija kinnituse sellise nõude täitmise kohta. Kinnitusele tuleb lisada aruanne, mis kirjeldab üksikasjalikult tarnijate heaks kiidetud menetlust kohustuse täitmiseks iga asjaomase tootmiskäitise puhul.

5.2.   Plastmasside lisaained

a)	Plii, kaadmiumi, kuuevalentse kroomi ja neid sisaldavate ühendite sisaldus peab olema väiksem kui 0,01 % (100 miljondikku) igas plastmassis ja sünteetilises polümeeris, mida on tootes kasutatud.

b)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (3) klassifitseerimisjuhistele ei klassifitseerita ühegi allpool esitatud ohulause järgi lisaaineid, mida plastmassile lisatakse rohkem kui 0,10 massiprotsenti: — kantserogeenseks, mutageenseks ja reproduktiivtoksiliseks — kategooriad 1a, 1b ja 2 (H340, H350, H350i, H360F, H360D, H360FD, H360Fd, H360Df); — väga mürgiseks — kategooriad 1 ja 2 (H300, H310, H330, H304); — mürgiseks teatavate sihtorganite suhtes (STOT) — kategooria 1: (H370, H372); — veekeskkonnale mürgiseks — kategooriad 1 ja 2 (H400, H410, H411).

Hindamine ja kontrollimine

a), b) Taotleja peab esitama tarnija kinnituse selliste nõuete täitmise kohta. Tuleb esitada ka lisatud ainete loetelu, sealhulgas sisaldused ja asjaomased ohu- ja riskilaused ning ohutuskaardid.

Et kergendada dokumentide järelkontrollimist ja seiret, võib teha tarnijate pistelist kontrolli. Tarnija peab tagama juurdepääsu tootmiskohale, ladudele ja samalaadsetele kohtadele. Kogu esitatud ja saadud teabe ning dokumentide kohta kehtib konfidentsiaalsuse nõue.

5.3.   Ülisuure imavusega polümeerid

a)	Akrüülamiidi (CASi number: 79-06-1) ei tohi tahtlikult toodetele lisada.

b)

Tootes kasutatud ülisuure imavusega polümeerid võivad sisaldada maksimaalselt 1 000 miljondikku jääkmonomeere, mis on klassifitseeritud 7. kriteeriumis esitatud H-lausetega, mis käsitlevad keelatud ja piiratud kasutusega aineid ja segusid. Naatriumpolüakrülaadi puhul näitavad need reageerimata akrüülhappe ja põiksidemete moodustajate üldsisaldust.

c)

Toodetes kasutatavad ülisuure imavusega polümeerid võivad sisaldada kuni 10 massiprotsenti vees lahustuvaid ekstrakte ja need peavad vastama 7. kriteeriumile, mis käsitleb keelatud ja piiratud kasutusega aineid ja segusid. Naatriumpolüakrülaadi puhul kujutavad need endast akrüülhappe monomeere ja oligomeere, mille molekulmass on vastavalt standardile ISO 17190 väiksem kui ülisuure imavusega polümeeridel.

Hindamine ja kontrollimine

a)	Taotleja peab esitama kinnituse selle kohta, et kõnealust ainet ei ole kasutatud.

b)

Taotleja peab esitama tarnija kinnituse, milles on kirjas tootes kasutatud ülisuure imavusega polümeeri(de) koostis. Selleks kasutatakse toodete ohutuskaarte, milles on kirjas aine täielik nimetus, CASi number ning tootes leiduvad jääkmonomeerid, mis on nõude kohaselt liigitatud, ja nende sisaldused. Soovitatavad katsemeetodid on ISO 17190 ja WSP 210. Tuleb kirjeldada analüüside tegemiseks kasutatud meetodeid ning märkida analüüse teinud laboratooriumide nimetused.

c)	Taotleja peab esitama tarnija kinnituse, milles on kirjas ülisuure imavusega polümeeri(de) vees lahustuvate ekstraktide sisaldused. Soovitatavad katsemeetodid on ISO 17190 ja WSP 270. Tuleb kirjeldada analüüside tegemiseks kasutatud meetodeid ning märkida analüüse teinud laboratooriumide nimetused.

6. kriteerium. Muud materjalid ja -komponendid

6.1.   Liimained

Liimainetes ei tohi leiduda järgmisi aineid:

—	kampolvaigud (CASi numbrid 8050-09-7, 8052-10-6, 73138-82-6),

—	diisobutüülftalaat (DIBP, CASi number 84-69-5),

—	diisononüülftalaat (DINP, CASi number 28553-12-0),

—	formaldehüüd (CASi number 50-00-0).

Seda nõuet ei kohaldata, kui neid aineid ei ole tahtlikult lisatud materjali või lõpptootesse ning kui neid leidub lõpptootes alla 100 miljondiku (0,010 % massist).

Formaldehüüdi osas on liimaine tootmisel tekkinud formaldehüüdi piirmäär 250 miljondikku, mõõdetuna äsja toodetud polümeeridispersioonist. Vaba formaldehüüdi sisaldus kõvastunud liimaines (liimis) ei tohi ületada 10 miljondikku. Kuumliimide suhtes seda nõuet ei kohaldata.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama tarnija kinnituse, et nõuded on täidetud. Tõendusmaterjalina võib kasutada ohutuskaarte. Tuleb esitada katsetulemused formaldehüüdi kohta, välja arvatud kuumliimide osas.

6.2.   Tindid ja värvid

Toodet ja mitte ühtegi selle ühetaolist osa ei tohi värvida. Erandeid sellest nõudest kohaldatakse järgmise suhtes:

—	tampoonide nöörid, pakkematerjalid ja paelad;

—	titaandioksiid polümeerides ja viskoosis;

—	materjale, mis ei ole otseses kokkupuutes nahaga, võib värvida, kui sellega täidetakse teatud otstarvet (nt vähendades sellega toote silmapaistmist läbi valgete või heledat värvi riiete, kleeplindi liimiva ala märgistamiseks, niiskuse märkimiseks).

Kasutatavad tindid ja värvid peavad vastama 7. kriteeriumile, milles käsitletakse keelatud ja piiratud kasutusega aineid ja segusid.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama kinnituse ja tagama, et tarnijad esitaksid kinnituse, et nõuded on täidetud. Kui värve kasutatakse, tuleb seda põhjendada ja osutada, millist otstarvet värvid täidavad.

6.3.   Lõhnaained

a)	Tooted, mida turustatakse kui lastele kavandatud ja lastele ette nähtud tooteid, ning tampoonid ja rinnapadjad peavad olema lõhnata.

b)

Kõikide toodetesse lõhnaainetena lisatavate ainete ja segude valmistamisel ja käsitlemisel tuleb järgida rahvusvahelise lõhnaainete assotsiatsiooni (IFRA) tegevusjuhiseid. Tegevusjuhised on esitatud IFRA veebisaidil http://www.ifraorg.org. Valmistajad peavad järgima IFRA standardites esitatud soovitusi keelamise, piiratud kasutuse ja materjalide jaoks ette nähtud puhtusekriteeriumide kohta.

c)	Kõik kasutatavad lõhnaained, sõltumata nende sisaldusest lõpptootes, peavad vastama 7. kriteeriumile, mis käsitleb keelatud ja piiratud kasutusega aineid või segusid.

d)

Lõhnaainesegudes sisalduvaid lõhnaaineid ja koostisaineid, mida tarbijaohutuse komitee (4) on määratlenud probleemsete kontaktallergeenidena, ning selliseid lõhnaaineid, mida tuleb nimetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (5) III lisa kohaselt koostisainete loetelus, ei tohi kasutada. Toodetes ei tohi kasutada nitromuskuseid ega polütsüklilisi muskuseid.

e)

Kui tootes on kasutatud lõhnaaineid, tuleb see märkida pakendile. Lisaks tuleb nimetada lõhnaained ja/või lõhnaainesegude koostisained, mida tarbijaohutuse komitee on määratlenud inimeste kontaktallergeenidena, kuid mille kasutamine ei ole 6. kriteeriumi punkti 6.3 alapunktide c ja d järgi keelatud.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama kinnituse punktides a–e esitatud nõuete täitmise kohta ning selle toetuseks lõhnaaine tootja kinnituse, kui see on asjakohane. Kui on kasutatud lõhnaaineid, tuleb esitada lõhnaainete loetelu ja silmaga nähtavad tõendusmaterjalid, et teave on lisatud pakendile.

6.4.   Vedelkreemid

a)	Vedelkreeme ei tohi kasutada naiste hügieenisidemetes, tampoonides ega rinnapatjades. Kui vedelkreeme on kasutatud muudes toodetes, peab see olema pakendile märgitud.

b)	Vedelkreemid, mida kasutatakse muudes toodetes, välja arvatud hügieenisidemed, tampoonid ja rinnapadjad, peavad sõltumata selliste vedelkreemide sisaldusest tootes vastama lõhnaainete 6. kriteeriumi punktile 6.3 ja keelatud ja piiratud kasutusega ainete ja segude 7. kriteeriumile.

c)	Keelatud on kasutada järgmisi aineid: triklosaan, parabeenid, formaldehüüd ja formaldehüüdi eraldavad ained.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama kinnituse sellele kriteeriumile vastavuse kohta ning selle toetuseks vedelkreemi tootja kinnituse, kui see on asjakohane. Kui vedelkreeme on kasutatud, tuleb esitada silmaga nähtavad tõendusmaterjalid, et teave on lisatud pakendile.

6.5.   Silikooniühendid

a)	Kui toote osi on töödeldud silikooniühenditega, peab tootja tagama, et töötajad on kaitstud lahustite eest.

b)

Tooteosade töötlemisel silikooniühenditega ei tohi kasutada keemiatooteid, milles leidub ühendit oktametüültsüklotetrasiloksaan D4 (CASi nr 556-67-2) või ühendit dekametüültsüklopentasiloksaan D5 (CASi nr 541-02-6). Seda nõuet ei kohaldata, kui nimetatud aineid ei ole tahtlikult lisatud materjali või lõpptootesse ning kui neid leidub lõpptootes alla 100 miljondiku (0,01 % massist).

Hindamine ja kontrollimine

a)	Taotleja peab teatama, mis meetodit on kasutatud silikooniühenditega töötlemiseks, ning esitama dokumendi, millega kinnitatakse, et töötajad on kaitstud.

b)	Taotleja peab esitama tarnija kinnituse, et nimetatud nõue on täidetud.

6.6.   Hõbeda nanoosakesed

Hõbeda nanoosakesi ei tohi tahtlikult lisada tootesse, selle ühetaolisesse osasse ega selle materjali.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama kinnituse ja tagama, et tarnijad esitaksid kinnituse, et nimetatud nõue on täidetud.

7. kriteerium. Keelatud või piiratud kasutusega ained ja segud

7.1.   Ohtlikud ained ja segud

ELi ökomärgist ei tohi anda tootele, kui toode või selle artikkel, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (6) artikli 3 lõikes 3, või selle ühetaoline osa sisaldab ainet või segu, mis vastab tabelis 4 toodud ohu- või riskilausete kriteeriumidele määruse (EÜ) nr 1272/2008 või nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ (7) järgi, või sisaldab ainet või segu, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklis 57, välja arvatud juhul, kui on tehtud erand.

Kõige uuemad liidus vastu võetud klassifitseerimiseeskirjad on prioriteetsemad kui loetletud ohu- ja riskilaused. Seetõttu tuleb taotlejatel veenduda, et klassifikatsioonid põhineksid kõige uuematel klassifitseerimiseeskirjadel.

Tabelis 4 esitatud ohu- ja riskilaused kehtivad üldjuhul ainete kohta. Kui ainete kohta ei ole võimalik teavet saada, kohaldatakse segude klassifitseerimise eeskirju.

7. kriteeriumi punkti 7.1 ei kohaldata selliste ainete ja segude suhtes, mis muudavad töötlemisel oma omadusi ega ole seetõttu bioloogiliselt omastatavad või mida muudetakse keemiliselt nii, et varem kindlaks tehtud ohtu enam ei ole. See hõlmab ka näiteks modifitseeritud polümeere ja monomeere ning lisaaineid, mis moodustavad plastiga kovalentseid sidemeid.

Selliste ainete ja segude puhul, millele võidakse omistada või on omistatud tabelis 4 esitatud ohu- ja riskilauseid ning mis vastavad ohuklassidesse ja -kategooriatesse klassifitseerimise kriteeriumidele, ning ainete puhul, mis vastavad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktis a, b või c nimetatud kriteeriumidele, ei tohi sisalduse piirmäär ületada üldist või konkreetset sisalduse piirmäära, mis on sätestatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikliga 10. Kui on kindlaks määratud konkreetne sisalduse piirnorm, kohaldatakse seda üldise sisalduse piirnormi asemel.

Tabel 4

Ohulaused ja vastavad riskilaused

Ohulause (1)	Riskilause (2)
H300 Allaneelamisel surmav	R28
H301 Allaneelamisel mürgine	R25
H304 Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav	R65
H310 Nahale sattumisel surmav	R27
H311 Nahale sattumisel mürgine	R24
H330 Sissehingamisel surmav	R23/26
H331 Sissehingamisel mürgine	R23
H340 Võib põhjustada geneetilisi defekte	R46
H341 Arvatavasti põhjustab geneetilisi defekte	R68
H350 Võib põhjustada vähktõbe	R45
H350i Sissehingamisel võib põhjustada vähktõbe	R49
H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe	R40
H360F Võib kahjustada viljakust	R60
H360D Võib kahjustada loodet	R61
H360FD Võib kahjustada viljakust. Võib kahjustada loodet	R60/61/60-61
H360Fd Võib kahjustada viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet	R60/63
H360Df Võib kahjustada loodet. Arvatavasti kahjustab viljakust	R61/62
H361f Arvatavasti kahjustab viljakust	R62
H361d Arvatavasti kahjustab loodet	R63
H361fd Arvatavasti kahjustab viljakust. Arvatavasti kahjustab loodet	R62-63
H362 Võib kahjustada rinnaga toidetavat last	R64
H370 Kahjustab elundeid	R39/23/24/25/26/27/28
H371 Võib kahjustada elundeid	R68/20/21/22
H372 Kahjustab elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel	R48/25/24/23
H373 Võib kahjustada elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel	R48/20/21/22
H400 Väga mürgine veeorganismidele	R50
H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R50–53
H411 Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime	R51–53
H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime	R52–53
H413 Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet	R53
EUH059 Ohtlik osoonikihile	R59
EUH029 Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas	R29
EUH031 Kokkupuutel hapetega eraldub mürgine gaas	R31
EUH032 Kokkupuutel hapetega eraldub väga mürgine gaas	R32
EUH070 Silma sattumisel mürgine	R39–41
H317 (alajaotis 1A): võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni (künnis ≥ 0,1 % massi järgi) (3)	R43
H317 (alajaotis 1B): võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni (künnis ≥ 1,0 % massi järgi) (3)
H334 Sissehingamisel võib põhjustada allergia- või astmasümptomeid või hingamisraskusi	R42

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama toote materjalide, sealhulgas kõikide artiklite ja selle ühetaoliste osade loetelu.

Taotleja peab tegema kindlaks tootes leiduvad ained ja segud, mida võidakse klassifitseerida käesolevas kriteeriumis esitatud ohu- ja riskilausete alla. Taotleja peab kinnitama toote, selle artiklite ja ühetaoliste osade vastavust käesolevale kriteeriumile.

Taotleja peab valima sobivad tõendamisviisid. Peamiste tõendamisviisidena on ette nähtud järgmised:

—

ühetaolised osad ning asjaomased töötlused ja lisaained (nt ülisuure imavusega polümeerikiht): tuleb esitada ohutuskaardid toote asjaomase osa materjalide kohta ning selle valmistamisel ja töötlemisel kasutatud ainete ja segude kohta, kui nende lõplik sisaldus on üle 0,10 massiprotsendi, v.a juhul, kui kohaldatakse väiksemat üldist või konkreetset sisalduse piirnormi vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklile 10;

—

keemilised ühendid, mida kasutatakse teatud omaduse andmiseks tootele või toote osale (nt liimained ja värvid): tuleb esitada ohutuskaardid lõpptoote valmistamisel kasutatud ainete ja segude kohta ning segude ja ainete kohta, mida on kasutatud toote osade valmistamisel ja mida toote osades seetõttu leidub.

Asjaomane kinnitus peab sisaldama asjakohaseid dokumente, nagu tarnija allkirjaga kinnitus vastavuse kohta, et ühtegi ainet, segu ega materjali ei ole klassifitseeritud ühtegi ohuklassi, mis on seotud tabelis 4 esitatud ohu- ja riskilausetega vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008, kuivõrd seda saab kindlaks teha vähemalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 VII lisas loetletud nõuete alusel.

Teave tuleb esitada lõpptoote valmistamiseks kasutatava aine või segu kuju või füüsikalise oleku kohta.

Iga aine ja segu klassifitseerimise või mitteklassifitseerimise kinnituse jaoks tuleb esitada järgmised tehnilised andmed:

i)	ained, mis ei ole määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt registreeritud või mis veel ei ole ühtlustatud CLP klassifikatsiooniga hõlmatud: kõnealuse määruse VII lisas loetletud nõuetele vastavad andmed;

ii)	ained, mis on määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaselt registreeritud ja mis ei vasta ühtlustatud CLP klassifikatsiooni nõuetele: andmed, mis põhinevad REACHi registreerimistoimikul ja millega kinnitatakse, et aine ei ole klassifitseeritud;

iii)

ühtlustatud klassifikatsiooni kuuluvate ainete või tarnija/tootja enda klassifitseeritud ainete puhul: ohutuskaardid, kui need on olemas. Kui need ei ole kättesaadavad või kui aine on tarnija/tootja enda klassifitseeritud, tuleb esitada teave ainete ohtlikkuse klassifikatsiooni kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisale;

iv)	segude puhul: ohutuskaardid, kui need on olemas. Kui need ei ole kättesaadavad, tuleb esitada segu klassifikatsiooni arvutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 juhistele koos segude ohtlikkuse klassifikatsiooni alase teabega vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisale.

Ohutuskaardid tuleb täita vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisa 2., 3., 9., 10., 11. ja 12. jaotise juhistele (ohutuskaartide koostamise nõuded). Ebatäielike ohutuskaartide korral on vaja lisada täienduseks teave kemikaalide tarnijate kinnitustest.

Ainete omaduste kohta võib saada teavet ka muul viisil kui katsetega, näiteks alternatiivmeetoditega, nagu in vitro meetodid, kvantitatiivsete struktuuri aktiivsuse mudelitega või kasutades määruse (EÜ) nr 1907/2006 XI lisa kohast ainete rühmitamist või interpoleerimist ja ekstrapoleerimist. Asjakohaseid andmeid soovitatakse tungivalt jagada kõigile turustusahela osalistele.

7.2.   Määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõike 1 kohaselt loetletud ained

Määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 6 lõike 6 kohasest väljajätmisest ei tehta erandit selliste ainete suhtes, mida käsitatakse väga ohtlike ainetena ning mis on kantud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 lõikega 1 ette nähtud loetellu ja mille sisaldus segudes, toote koostisosas või toote ühetaolises osas on üle 0,10 massiprotsendi.

Hindamine ja kontrollimine

Viidata tuleb taotluse esitamise päeva seisuga kõige värskemale väga ohtlike ainete loetelule. Taotleja peab esitama kinnituse 7. kriteeriumi punktile 7.2 vastavuse kohta koos asjakohaste dokumentidega, nt materjalitarnijate allkirjadega kinnitused ainete ja segude kriteeriumidele vastavuse kohta ning ainete ja segude asjakohaste ohutuskaartide koopiad kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 II lisaga. Ohutuskaartidel peavad olema kirjas ainete ja segude sisalduse piirnormid vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 31.

8. kriteerium. Materjalitõhusus tootmises

Tootmises ja pakkimisel tekkinud jäätmete osa, välja arvatud taaskasutatav ja taaskasutatavaks materjaliks ümber töödeldud jäätmed, ei tohi ületada:

—	10 massiprotsenti lõpptoote massist tampoonide puhul,

—	5 massiprotsenti lõpptoote massist kõigi muude toodete puhul.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama tõendid selle materjalikoguse kohta, mida tootmisprotsessis uuesti ei kasutata, ümber ei töödelda ega muudeta energiaks.

Arvutused esitatakse vastavalt standardile ISO 14025 ning taotleja peab esitama kõik näitajad järgmise kohta:

—	toote ja pakendi kogumass,

—	kõik jäätmevood, mis on tekkinud tootmises ja

—	vastava töötlemise käigus (nt taaskasutus, põletamine), sh taaskasutatud jäätmed ning kasutuselt kõrvaldatav osa.

Üksnes jäätmeks minev osa leitakse jäätmete üldkoguse ja taaskasutatavate jäätmete vahena.

9. kriteerium. Juhised toote kasutuselt kõrvaldamise kohta

Tootjatel tuleb kanda pakenditele kas teksti või piltkujutiste abil järgmine teave:

—	toodet ei tohi äravoolu lasta,

—	kuidas toode õigesti kasutuselt tuleb kõrvaldada.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama pakendi näidise.

10. kriteerium. Kasutuskõlblikkus ja toote kvaliteet

Toote tõhusus ja kvaliteet peavad olema rahuldavad ja tooted peavad olema vähemalt samaväärsed juba turule lastud toodetega. Toote kasutuskõlblikkust kontrollitakse tabelis 5 esitatud omaduste ja näitajate osas. Kui on olemas piirnormid, tuleb näidata näitajate vastavust nendele.

Tabel 5

Omadused ja näitajad, mis iseloomustavad kontrollitava toote kasutuskõlblikkust

Näitaja		Nõutav praktiline katsetamine (piirnorm)
		Imikumähkmed	Hügieenisidemed	Tampoonid	Rinnapadjad
Katsetamine kasutusajal	U1. Imavus ja pihkumiskaitse (*2)	Tarbijakatse (pihkumine ilmneb vähem kui 5 % kasutatud toodetest)
	U2. Naha kuivus	Tarbijakatse (80 % toodet katsetanud tarbijatest on tootega rahul)		Ei kohaldata	Nagu imikumähkmete puhul
	U3. Sobivus ja mugavus	Tarbijakatse (80 % toodet katsetanud tarbijatest on tootega rahul)
	U4. Üldine toimivus	Tarbijakatse (80 % toodet katsetanud tarbijatest on tootega rahul)
Tehnilised katsed	T1. Imavus ja pihkumiskaitse	Imavustõhusus ja imavus enne pihkumist		Syngina meetod	Ei ole soovitatavat meetodit
	T2. Naha kuivus	TEWLi meetod, korduvniisutamise meetod või korneomeetriline meetod		Ei kohaldata	Ei ole soovitatavat meetodit

Hindamine ja kontrollimine

Tuleb esitada katseprotokoll kasutamisajal katsetamise ja tehniliste katsete kohta, milles on kirjeldatud meetodeid ning esitatud tulemused ja andmed. Katsed tuleb teha sertifitseeritud (sisemise või välise) kvaliteedisüsteemiga laboratooriumides.

Katsed tuleb teha konkreetset tüüpi ja suurusega toodetega, millele taotletakse ELi ökomärgist. Kui on võimalik tõendada, et tooted toimivad ühtemoodi, on piisav katsetada ainult ühte mõõtu toodet või eri suurusega toodete esinduslikku valimit iga tootemudeli kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata toodete valimi koostamisele, toodete kohaletoimetamisele ja hoiustamisele, et tagada tulemuste reprodutseeritavust. Ei ole soovitav toodetelt tunnuseid eemaldada ega neid neutraalsesse pakendisse panna, sest sellega võidakse muuta toote kasutusomadusi ja/või pakendit.

Katseandmed tuleb teha kättesaadavaks pädevale asutusele konfidentsiaalsuse järgimise tingimustel. Katsetulemused tuleb esitada selgelt ning selles keeles, sellistes ühikutes ja selliste tähistega, mis on andmete kasutajale arusaadavad. Esitada tuleb järgmised andmed: katsetamise koht ja aeg, toodete valimi koostamise alused ja valimi esinduslikkus ning vajaduse korral põhjendus, miks osa tooteid välja jäeti; kasutatud katsemeetodid ja piirangud, kui piiranguid tehti. Tuleb esitada selged juhised katsetulemuste kasutamise kohta.

Täiendavad suunised tarbijakatsete kohta:

—	valimi koostamine, katse kavandamine, tarbijate kaasamine ja katsetulemuste tõlgendamine peavad vastama standardsetele statistilistele meetoditele (AFNOR Q 34-019, ASTM E1958-07e1 või nendega samaväärsed);

—	iga toodet tuleb hinnata küsimustiku alusel. Katse peab kestma vähemalt 72 tundi, võimaluse korral kogu nädala, ning katse tuleb teha toote tavalistes kasutustingimustes;

—	soovituslik katsetajate arv olgu vähemalt 30. Kõik katsetajad peavad olema isikud, kes asjaomast tüüpi ja suurust tooteid jooksvalt kasutavad;

—	kui toode ei ole konkreetselt ette nähtud teatava soo esindajatele, tuleb valida katsetajateks võrdne arv mõlema soo esindajaid;

—	katses peab osalema eri tarbijarühmade esindajaid võrdeliselt nende arvuga turul. Katses osalejate vanus, riik ja sugu tuleb selgelt märkida;

—	katses ei tohi osaleda haiged inimesed ega kroonilise nahaseisundiga inimesed. Kui katses osaleja haigestub tarbijakatse ajal, tuleb see märkida küsimustikku ja selliseid vastuseid ei võeta hindamisel arvesse;

—

naha kuivuse ning toote sobivuse, mugavuse ja üldise toimivuse osas peab 80 % katsetajatest hindama toote rahuldavaks, mis tähendab näiteks seda, et hinnangud peavad olema üle 60 palli (100-pallisel skaalal 1–100), või seda, et toode tuleb hinnata heaks või väga heaks (viiest võimalikust hinnangust: väga halb, halb, keskmine, hea, väga hea). Imavuse ja pihkumiskaitse katsetamisel tohib pihkumist esineda vähem kui 5 % katsetatud toodetest;

—	pärast tarbijakatse lõppemist hinnatakse tulemusi statistiliselt;

—	märkida tuleb sellised välised mõjurid nagu kaubamärk, turuosa ja reklaam, millel võib olla mõju toodete toimivuse tajumisele.

Lisanõuded tarbijakatsete kohta:

—	katsemeetodid peavad võimalikult suurel määral põhinema toote seisukohast asjakohastele, reprodutseeritavatele ja usaldusväärsetele meetoditel;

—	katsetada tuleb vähemalt viit tootenäidist. Esitada tuleb keskmised näitajad koos standardhälbega.

Toote mass, mõõtmed ja kujundus tuleb märkida kooskõlas 1. kriteeriumiga.

11. kriteerium. Sotsiaalsed tahud

Taotlejad peavad tagama, et kogu litsentsitud too(de)te tarneahela tootmiskohtades järgitakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööõiguse põhinormide, ÜRO algatuses Global Compact ja OECD suunistes rahvusvahelistele ettevõtetele kirjeldatud tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi. Kontrolli tegemiseks tuleb viidata järgmistele ILO tööõiguse põhinormidele:

029	sunniviisilise töö keelamise konventsioon,
087	ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon,
098	organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste õiguste kaitse konventsioon,
100	konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest,
105	sunniviisilise töö kaotamise konventsioon,
111	töö- ja kutsealast diskrimineerimist käsitlev konventsioon,
138	töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon,
155	töötervishoiu ja tööohutuse konventsioon,
182	lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon.

Nimetatud normid tuleb edastada kogu lõpptoote tarneahela tootmiskohtadesse.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab tõendama kolmanda isiku vastavuse kontrollimist, tehes sõltumatut kontrolli või kasutades dokumentaalseid tõendeid, sealhulgas audiitorite kohapealseid külastusi litsentsitud toodete tarneahelasse kuuluvatesse tootmiskohtadesse ökomärgise kontrollimenetluse tegemisel. Seda tuleb teha taotluse esitamise ajal ja selle järel litsentsi kehtivuse perioodil, kui kasutusele võetakse uusi tootmiskohti.

12. kriteerium. ELi ökomärgisel esitatav teave

ELi ökomärgis tuleb paigutada toote pakendile. ELi ökomärgise 2. lahtrisse tuleb kanda järgmine tekst:

—	„Vähendatud mõju ressursside tarbimisest”

—	„Ohtlike ainete kasutamist on piiratud”

—	„Toimivuse ja kvaliteedi kontrolli tulemused on rahuldavad”

Pakendile lisatakse järgmine tekst: „Lisateavet selle kohta, miks sellele tootele on omistatud ELi ökomärgis, leiate veebilehelt http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/”.

Hindamine ja kontrollimine

Taotleja peab esitama kinnituse sellise nõude täitmise kohta ja silmaga nähtavad tõendusmaterjalid.

---

(*1)  Arvutamisel on kasutatud fosfori netoheidet. Koguheitest võib lahutada puidus loomulikult leiduva P. Lubatud on vähendused kuni 0,010 kg õhkkuiva materjali tonni kohta.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(4)  SCCS Opinion on Fragrance allergens in cosmetic products adopted in June 2012 http://ec.europa.eu/health/scientific_committees/consumer_safety/docs/sccs_o_102.pdf

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(7)  Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ, 27. juuni 1967, ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).

(1)  Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/2008.

(2)  Kooskõlas nõukogu direktiiviga 67/548/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiviga 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1).

(3)  Kooskõlas komisjoni 10. märtsi 2011. aasta määrusega (EL) nr 286/2011, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 83, 30.3.2011, lk 1).

(*2)  Seda nõuet ei kohaldata selliste täidiseta pesukaitsete suhtes, mille otstarve on kaitsta naiste aluspesu (kerged pesukaitsed).