EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014D0039(01)

2014/723/EL: Euroopa Keskpanga otsus, 17. september 2014 , Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta (EKP/2014/39)

OJ L 300, 18.10.2014, p. 57–62 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/723/oj

18.10.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/57


EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

17. september 2014,

Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahususe rakendamise kohta

(EKP/2014/39)

(2014/723/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 25 lõikeid 1, 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1024/2013 (edaspidi „ühtse järelevalvemehhanismi määrus”) luuakse ühtne järelevalvemehhanism, mis koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja osalevate liikmesriikide riiklikest pädevatest asutustest.

(2)

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 25 lõige 2 sätestab, et EKP täidab talle pandud järelevalveülesandeid ilma rahapoliitikaga seotud ülesandeid ja muid ülesandeid mõjutamata ning nendest eraldi. EKP järelevalveülesanded ei tohi takistada EKP-l täitmast rahapoliitikaga seotud ülesandeid ning need ei tohi omakorda mõjutada EKP järelevalveülesandeid. Samuti ei tohi järelevalveülesanded takistada EKP-l Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seotud ja muude ülesannete täitmist. EKP annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru sellest sättest kinnipidamise kohta. EKP järelevalveülesanded ei muuda senist rahapoliitika osapoolte maksevõime kontrollimist. Lisaks peavad järelevalveülesannete täitmisega seotud töötajad olema organisatsiooniliselt lahutatud EKP-le antud muude ülesannete täitmisega seotud töötajatest ning nende suhtes kohaldatakse eraldi aruandlussuhteid.

(3)

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 25 lõikes 3 nähakse ette, et lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks võtab EKP vastu ja avaldab vajalikud sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad ametisaladuse hoidmise ja kahe tegevusvaldkonna vahel teabe vahetamise kohta.

(4)

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 25 lõike 4 kohaselt peab EKP tagama, et EKP nõukogu tegevus on rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide osas täielikult lahutatud. Selline lahusus hõlmab rangelt eraldi peetavaid koosolekuid ja eri päevakordi.

(5)

Rahapoliitika- ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärgil peab EKP ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 25 lõike 5 kohaselt moodustama lepituskomisjoni, mis lahendab erimeelsusi asjaomaste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste väljendatud seisukohtades seoses EKP nõukogu esitatud vastuväitega järelevalvenõukogu tehtud otsuse eelnõu suhtes. Sellesse kuulub igast osalevast liikmesriigist üks liige, kelle liikmesriik valib EKP nõukogu liikmete ja järelevalvenõukogu liikmete hulgast. Komisjon teeb otsuseid lihthäälteenamusega, mille puhul igal liikmel on üks hääl. EKP on kohustatud võtma vastu ja avaldama määruse, millega moodustatakse see lepituskomisjon ja kehtestatakse selle kodukord. Selleks on EKP võtnud vastu Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 673/2014 (EKP/2014/26) (2).

(6)

EKP kodukorda on muudetud, (3) et kohandada EKP ja selle otsuseid tegevate organite sisestruktuuri ühtse järelevalvemehhanismi määrusest tulenevate uute nõuetega ning muuta selgemaks järelevalveotsuste ettevalmistamises ja vastuvõtmises osalevate üksuste suhtlemise korraldus.

(7)

EKP kodukorra artiklid 13g–13j sätestavad üksikasjaliku korra nõukogu otsuste vastuvõtmiseks ühtse järelevalvemehhanismi määrusega seotud küsimustes. Sealhulgas puudutab artikkel 13g otsuste vastuvõtmist ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 4 osutatud ülesannete täitmiseks ning artikkel 13h otsuste vastuvõtmist ühtse järelevalvemehhanismi määruse artiklis 5 osutatud ülesannete täitmiseks, rakendades ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 26 lõikes 8 sätestatud nõuded.

(8)

EKP kodukorra artikkel 13k sätestab, et EKP täidab järelevalveülesandeid, ilma et see mõjutaks tema ülesandeid seoses rahapoliitikaga ja mis tahes muid ülesandeid, ning nendest lahusolevatena. Sellega seoses peab EKP võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide lahusus. Samal ajal ei välista rahapoliitika- ja järelevalve funktsioonide lahusus nende kahe funktsiooni teabevahetust, mis on vajalik EKP ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannete täitmiseks.

(9)

EKP kodukorra artikkel 13l sätestab, et EKP nõukogu koosolekuid seoses järelevalveülesannetega peetakse eraldi korralistest EKP nõukogu koosolekutest ja nende päevakord on erinev.

(10)

Vastavalt EKP kodukorra artiklile 13m, mis käsitleb EKP sisestruktuuri seoses järelevalveülesannetega, hõlmab EKP juhatuse pädevus EKP sisestruktuuri ja töötajate suhtes ka järelevalveülesandeid. EKP juhatus konsulteerib sisestruktuuri osas järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega. Järelevalvenõukogu võib kokkuleppel juhatusega asutada ja lõpetada ajutisi allstruktuure, näiteks töörühmi või töökondi. Nad aitavad kaasa järelevalveülesannete töös ja annavad aru järelevalvenõukogule. Samuti sätestab artikkel 13m, et EKP president konsulteerib järelevalvenõukogu esimehega ja nimetab seejärel EKP personali liikme järelevalvenõukogu ja juhtkomitee sekretäri ametisse. Sekretär abistab esimeest või tema äraolekul aseesimeest järelevalvenõukogu koosolekute ettevalmistamisel ja vastutab nende koosolekute korralduse eest.

(11)

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse põhjenduses 66 märgitakse, et töötajate organisatsiooniline lahusus peaks hõlmama kõiki sõltumatuks rahapoliitikaks vajalikke üksusi ja see peaks tagama, et järelevalveülesannete täitmisel järgitakse täielikult ühtse järelevalvemehhanismi määrusega ette nähtud demokraatlikku vastutust ja järelevalvet. Järelevalveülesannete täitmisega seotud töötajad peaksid töötama järelevalvenõukogu esimehe alluvuses. Eeltoodut arvestades on EKP moodustanud ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 25 lõikes 2 (4) sätestatud ülesannete täitmiseks neljast peadirektoraadist koosneva struktuuri, mis täidab järelevalveülesandeid ja tegutseb järelevalvenõukogu sekretariaadina, alludes valdkondlikult järelevalvenõukogu esimehele ja aseesimehele. EKP on lisaks määratlenud mitu tegevusvaldkonda, mis pakuvad ühiselt kasutatavate teenustena tuge nii EKP rahapoliitika kui ka järelevalve funktsioonidele, kui selline tugi ei tekita huvide konflikte EKP järelevalve ja rahapoliitika eesmärkide vahel. Mitmes „ühiselt kasutatava teenuse” tegevusvaldkonnas on seatud sisse järelevalveülesannete lahusus.

(12)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artiklis 37 on sätestatud EKP ja riikide keskpankade juhtorganite liikmete ja personali ametisaladuse hoidmise kohustus. Ühtse järelevalvemehhanismi määruse põhjenduses 74 märgitakse, et järelevalvenõukogu, juhtkomitee ja EKP töötajate suhtes, kes täidavad järelevalveülesandeid, tuleks kohaldada asjakohast ametisaladuse hoidmise kohustust. Ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikkel 27 laiendab ametisaladuse hoidmise kohustuse järelevalvenõukogu liikmetele ning osalevate liikmesriikide lähetatud töötajatele, kes täidavad järelevalveülesandeid.

(13)

EKP rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide teabevahetus peab olema korraldatud ranges vastavuses liidu õiguses kehtestatud piirangutega, (5) võttes arvesse lahususe põhimõtet. Kohaldatakse kohustust kaitsta konfidentsiaalset teavet, mis on sätestatud asjakohastes õigusaktides, näiteks nõukogu määruses (EÜ) nr 2533/98 (6) konfidentsiaalse statistilise teabe kogumise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (7) sätetes, mis käsitlevad järelevalve teabevahetust. Kui käesolevast otsusest ei tulene teisiti, kohaldub lahususe põhimõte konfidentsiaalse teabe edastamisele nii EKP rahapoliitika funktsioonilt järelevalve funktsioonile kui ka järelevalve funktsioonilt rahapoliitika funktsioonile.

(14)

Ühtse järelevalvemehhanismi määruse põhjenduse 65 kohaselt vastutab EKP rahapoliitika funktsioonide täitmise eest, mille eesmärk on säilitada hindade stabiilsus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELi toimimise leping) artikli 127 lõikele 1. Järelevalveülesannete täitmise eesmärk on kaitsta krediidiasutuste turvalisust ja toimekindlust ning finantssüsteemi stabiilsust. Seepärast tuleks neid ülesandeid täita täielikult lahus rahapoliitika funktsioonist, et vältida huvide konflikte ja tagada, et iga valdkond tegutseb vastavalt oma konkreetsetele eesmärkidele. Samas ei tohiks rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide tõhus lahusus takistada, kui see on võimalik ja soovitav, eeliste kasutamist, mille saavutamist võib oodata nende sama institutsiooni kahe poliitikavaldkonna kombineerimisel, sealhulgas tuginemist EKP ulatuslikule pädevusele makromajanduse ja finantsstabiilsuse küsimustes ja topelttöö vähendamist teabe kogumisel. Seetõttu tuleb kehtestada kord, mis võimaldab andmete asjakohast edastamist kõnealuse kahe poliitikavaldkonna vahel,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala ja eesmärgid

1.   Käesolevas otsuses kehtestatakse kord, millega täidetakse nõue lahutada EKP rahapoliitika funktsioon tema järelevalve funktsioonist (edaspidi koos „poliitikavaldkonnad”), eelkõige seoses ametisaladuse hoidmisega ja teabe vahetamisega asjaomase kahe poliitikavaldkonna vahel.

2.   EKP täidab talle pandud järelevalveülesandeid ilma rahapoliitikaga seotud ülesandeid ja muid ülesandeid mõjutamata ning nendest eraldi. EKP järelevalveülesanded ei tohi takistada EKP-l rahapoliitikaga seotud ülesannete täitmist ning need ei tohi omakorda mõjutada EKP järelevalveülesandeid. Samuti ei tohi järelevalveülesanded takistada EKP-l Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seotud ja muude ülesannete täitmist. EKP järelevalveülesanded ja eurosüsteemi rahapoliitika osapoolte toimekindluse ja maksevõime pidev kontrollimine eristatakse viisil, mis ei too kaasa ebaselgust kummagi funktsiooni lõplikkuses.

3.   EKP tagab, et EKP nõukogu tegevus on rahapoliitika ja järelevalve funktsioonide osas täielikult lahutatud. Selline lahusus hõlmab koosolekute ja päevakordade ranget lahusust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „konfidentsiaalne teave”– teave, mis on salastatud EKP konfidentsiaalsuskorra kohaselt kui „ECB-CONFIDENTIAL” või „ECB-SECRET”; muu EKPs loodud või talle edastatud konfidentsiaalne teave, sealhulgas teave, mida hõlmavad andmekaitseeeskirjad või ametisaladuse hoidmise kohustus; direktiivi 2013/36/EL ametisaladuse hoidmise sätetega hõlmatud teave; samuti konfidentsiaalne statistiline teave vastavalt määrusele (EÜ) nr 2533/98;

2)   „teabevajadus”– vajadus saada EKP seaduses sätestatud funktsiooni või ülesande täitmiseks konfidentsiaalsele teabele juurdepääs, mis on märkega „ECB-CONFIDENTIAL” tähistatud teabe korral piisavalt ulatuslik, et võimaldada töötajatel saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning võtta kolleegidelt üle ülesandeid minimaalse viivitusega;

3)   „toorandmed”– andmeesitajate edastatud teave pärast statistilist töötlemist ning valideerimist või EKP poolt oma ülesannete täitmisel loodud andmed;

4)   „EKP konfidentsiaalsuskord”– EKP kord, milles määratletakse, kuidas EKP konfidentsiaalset teavet salastada, käidelda ja kaitsta.

Artikkel 3

Organisatsiooniline lahusus

1.   EKP järelevalve ja rahapoliitika funktsioonidel on autonoomsed otsustuskorrad.

2.   Kõiki EKP tööüksusi juhib juhatus. Juhatuse pädevus EKP sisestruktuuri ja EKP töötajate suhtes hõlmab järelevalveülesandeid. Juhatus konsulteerib sisestruktuuri osas järelevalvenõukogu esimehe ja aseesimehega.

3.   Järelevalveülesannete täitmisega seotud EKP töötajad lahutatakse organisatsiooniliselt EKP-le antud muude ülesannete täitmisega seotud töötajatest. Järelevalveülesannete täitmisega seotud töötajad alluvad juhatusele organisatsioonilistes, personali- ja haldusküsimustes, ent alluvad oma valdkondlike ülesannete täitmisel järelevalvenõukogu esimehele ja aseesimehele, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhul.

4.   EKP võib luua ühiselt kasutatavaid teenuseid, mis pakuvad tuge nii rahapoliitika kui ka järelevalve funktsioonile, et vältida nende tugivaldkondade dubleerimist, aidates sellega tagada teenuste tõhusa ja mõjusa osutamine. Selliste teenuste suhtes ei kohaldata artiklit 6 osas, mis puudutab nende poolt teabe vahetamist vastavate poliitikavaldkondadega.

Artikkel 4

Ametisaladuse hoidmine

1.   Järelevalvenõukogu, juhtkomitee ning järelevalvenõukogu asutatud allstruktuuri liikmed, EKP töötajad ning osalevate liikmesriikide lähetatud töötajad, kes täidavad järelevalveülesandeid, ei või ka pärast nende ametikohustuste lõppemist avaldada seda liiki teavet, mida hõlmab ametisaladuse hoidmise kohustus.

2.   Liidu õigusaktis sätestatud saladuse hoidmise kohustus kehtib isikute suhtes, kellel on juurdepääs selle kohustusega hõlmatud andmetele.

3.   EKP kohaldab samaväärset ametisaladuse hoidmise kohustust lepinguliste töötajate suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, püsivalt või ajutiselt järelevalveülesannete täitmisega seotud teenuseid.

4.   Lõigetes 1–3 nimetatud isikute suhtes kehtivad direktiivis 2013/36/EL sätestatud ametisaladuse hoidmise eeskirjad. Eelkõige võib konfidentsiaalset teavet, mida need isikud saavad oma ülesannete täitmisel, avaldada ainult kokkuvõttena või sellisel koondkujul, et üksikuid krediidiasutusi pole võimalik identifitseerida, välja arvatud kriminaalõigusega hõlmatud juhtumite puhul.

5.   Kui krediidiasutuse suhtes on välja kuulutatud pankrot või tema suhtes kohaldatakse sundlikvideerimist, võib tsiviil- või äriõiguslikes menetlustes avaldada konfidentsiaalset teavet, mis ei puuduta kolmandaid isikuid, kes püüdsid asjaomast krediidiasutust päästa.

6.   Käesolev artikkel ei keela EKP järelevalve valdkonnal vahetada teavet teiste liidu või riigisiseste asutustega kooskõlas kohalduva liidu õigusega. Selliselt vahetatud teabe suhtes kohaldatakse lõikeid 1–5.

7.   EKP konfidentsiaalsuskorda kohaldatakse järelevalvenõukogu EKP liikmete, EKP töötajate ja osalevate liikmesriikide lähetatud töötajate suhtes, kes täidavad järelevalveülesandeid, ka pärast nende ametikohustuste lõppemist.

Artikkel 5

Poliitikavaldkondade vahelisele teabele juurdepääsu üldpõhimõtted ja salastamine

1.   Olenemata artiklist 4 võivad poliitikavaldkonnad vahetada teavet, kui see on lubatud kohalduva liidu õigusega.

2.   Teavet omav EKP poliitikavaldkond salastab oma teabe, välja arvatud toorandmed, EKP konfidentsiaalsuskorra kohaselt. Toorandmed salastatakse eraldi. Konfidentsiaalse teabe vahetamise suhtes kahe poliitikavaldkonna vahel kehtivad sellel eesmärgil kehtestatud haldus- ja menetluseeskirjad ning nõue, et teavet sooviv EKP poliitikavaldkond peab tõendama teabevajadust.

3.   Järelevalve või rahapoliitika valdkonna konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu asjaomase teise poliitikavaldkonna poolt otsustab vastavalt EKP konfidentsiaalsuskorrale seda teavet omav EKP poliitikavaldkond, kui käesolevas otsuses ei ole sätestatud teisiti. Kui kahe EKP poliitikavaldkonna vahel tekib vaidlus juurdepääsu üle konfidentsiaalsele teabele, otsustab juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele juhatus kooskõlas lahususe põhimõttega. Tagatakse juurdepääsuõigust puudutavate otsuste järjekindlus ning nende asjakohane dokumenteerimine.

Artikkel 6

Konfidentsiaalse teabe vahetamine poliitikavaldkondade vahel

1.   EKP poliitikavaldkonnad avaldavad konfidentsiaalse teabe asjaomasele teisele EKP poliitikavaldkonnale anonümiseerimata ühendaruande (COREP) ja finantsaruande (FINREP) (8) andmete kujul ning samuti muud toorandmed teabevajadusel põhineva taotluse alusel juhatuse heakskiidul, kui liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti. EKP järelevalve valdkond avaldab konfidentsiaalse teabe EKP rahapoliitika valdkonnale anonümiseeritud COREP- ja FINREP-andmete kujul teabevajadusel põhineva taotluse alusel, kui liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti.

2.   EKP poliitikavaldkonnad ei avalda asjaomasele teisele poliitikavaldkonnale konfidentsiaalset teavet, mis sisaldab hinnanguid või poliitikasoovitusi, välja arvatud teabevajadusel põhineva taotluse alusel ning tagades, et kumbki poliitikavaldkond tegutseb kooskõlas kohalduvate eesmärkidega, ning juhul, kui juhatus on teabe avaldamise sõnaselgelt heaks kiitnud.

EKP poliitikavaldkonnad võivad avaldada asjaomasele teisele poliitikavaldkonnale konfidentsiaalset koondteavet, mis ei sisalda individuaalset pangateavet ega poliitikavaldkonnas tundlikku teavet, mis on seotud ettevalmistatavate otsustega, teabevajadusel põhineva taotluse alusel ning tagades, et kumbki poliitikavaldkond tegutseb kooskõlas kohalduvate eesmärkidega.

3.   Käesoleva artikli alusel konfidentsiaalset teavet saanud poliitikavaldkond analüüsib seda autonoomselt kooskõlas oma eesmärgiga. Iga edaspidise otsuse puhul lähtutakse ainult sellest.

Artikkel 7

Isikuandmeid sisaldava konfidentsiaalse teabe vahetamine

Isikuandmeid sisaldava teabe vahetamise suhtes kohaldatakse liidu õigust, mis käsitleb üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumist.

Artikkel 8

Konfidentsiaalse teabe vahetamine eriolukordades

Olenemata artiklist 6 edastavad EKP poliitikavaldkonnad direktiivi 2013/36/EL artiklis 114 sätestatud eriolukordades konfidentsiaalse teabe viivitamata asjaomasele teisele EKP poliitikavaldkonnale, kui see teave on asjakohane tema ülesannete täitmiseks konkreetses eriolukorras.

Artikkel 9

Lõppsäte

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Frankfurt Maini ääres, 17. september 2014

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  Euroopa Keskpanga 2. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 673/2014 lepituskomisjoni asutamise ja kodukorra kohta (EKP/2014/26) (ELT L 179, 19.6.2014, lk 72).

(3)  Euroopa Keskpanga 22. jaanuari 2014. aasta otsus EKP/2014/1, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 95, 29.3.2014, lk 56).

(4)  Vt ka Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga institutsioonidevaheline kokkulepe demokraatliku vastutuse ja järelevalve teostamise praktilise korra kohta seoses EKP-le ühtse järelevalvemehhanismi raames antud ülesannete täitmisega (2013/694/EL) (ELT L 320, 30.11.2013, lk 1), põhjendus O; ning Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Keskpanga vastastikuse mõistmise memorandumi ühtse järelevalvemehhanismiga seotud menetluste alase koostöö kohta, põhjendus G.

(5)  Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe põhjendus H. Ühtse järelevalvemehhanismi määruse põhjenduse 74 kohaselt ei peaks järelevalvetegevusega mitte seotud töötajatega teabe vahetamise nõuded takistama EKP teabevahetust asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud ulatuses ja tingimustel, sealhulgas komisjoniga ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaste ülesannete ning majanduse ja eelarve tugevdatud järelevalvet käsitlevate liidu õiguse kohaste ülesannete täitmisel.

(6)  Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrus (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(8)  Vt komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013, (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1.)


LISA

VÄLJAVÕTE EKP KONFIDENTSIAALSUSKORRAST

Kõigile EKP loodud dokumentidele tuleb määrata üks viiest järgmisest salastatuse tasemest.

EKP-välistelt osapooltelt saadud dokumente käideldakse asjaomasele dokumendile tehtud salastatuse taseme märke kohaselt. Kui dokumendile ei ole salastatuse taseme märget tehtud või kui vastuvõtja hinnangul on salastatuse tase liiga madal, tuleb dokument uuesti tähistada asjakohase EKP salastatuse taseme märkega, mis kantakse vähemalt esilehele. Salastatuse taset võib alandada ainult selle organisatsiooni kirjalikul loal, kellelt dokument pärineb.

EKP viis salastatuse taset koos vastavate juurdepääsuõigustega on toodud allpool.

ECB-SECRET

:

EKP-sisene juurdepääs ainult olulise „teabevajadusega” isikutel mis on heaks kiidetud EKP tegevusvaldkonna kõrgema juhi või kõrgema otsustustasandi poolt.

ECB-CONFIDENTIAL

:

EKP-sisene juurdepääs ainult „teabevajadusega” isikutel, mis on piisavalt ulatuslik, et võimaldada töötajatel saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning võtta kolleegidelt üle ülesandeid minimaalse viivitusega.

ECB-RESTRICTED

:

Juurdepääsu võib anda EKP töötajatele ning asjakohastel juhtudel EKPSi töötajatele, kellel on põhjendatud huvi.

ECB-UNRESTRICTED

:

Juurdepääsu võib anda EKP töötajatele ning asjakohastel juhtudel EKPSi töötajatele.

ECB-PUBLIC

:

Üldsusele juurdepääs on heaks kiidetud.


Top