20.12.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 347/855

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1309/2013,

17. detsember 2013,

mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu nõustus 26. märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga algatada uus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (strateegia „Euroopa 2020”). Üks selle kolmest prioriteedist on kaasav majanduskasv, mis tähendab inimeste kõrget tööhõive taset, investeeringuid oskustesse, vaesuse vastu võitlemist ning tööturgude, koolitus- ja sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist, et aidata inimestel muutusteks valmistuda ja nendega toime tulla ning üles ehitada kaasav ja sidus ühiskond. Globaliseerumise negatiivsest mõjust ülesaamine eeldab ka kogu liidus töökohtade loomist ja majanduskasvu toetavat otsustavat poliitikat.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1927/2006 (3) loodi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF”) 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku ajaks. EGF võimaldab liidul näidata üles oma solidaarsust töötajatega, kes on koondatud seetõttu, et maailma kaubanduses on globaliseerumise ja ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu toimunud olulised struktuurimuutused, ning EGFist võivad toetust saada ka väikestel tööturgudel või eriolukorras olevad toetusesaajad, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ühistaotluste puhul, isegi kui kaotatud töökohtade arv jääb alla EGFi kasutuselevõtmise tavalist künnist.

(3)

Komisjon tunnustab oma 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” EGF-i rolli paindliku fondina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud töö, ja aidata neil võimalikult kiiresti uus töökoht leida. 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jooksul peaks liit jätkama ühekordse abi andmist, et hõlbustada koondatud töötajate tööturule naasmist valdkondades, sektorites, piirkondades või tööturgudel, mis kannatavad ulatuslike majandushäirete tõttu. Arvestades fondi eesmärki, mis on pakkuda abi eriolukordades ja ootamatutel asjaoludel, peaks EGF jääma mitmeaastasest finantsraamistikust väljapoole.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 reguleerimisala laiendati 2009. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2009 (4) Euroopa majanduse elavdamise kava osana, et hõlmata ka töötajaid, kes on koondatud vahetult üleilmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel. Et võimaldada EGFil sekkuda praegustes või tulevastes kriisiolukordades, peaks selle reguleerimisala hõlmama töökohtade kaotamist, mis on tingitud tõsistest majandushäiretest, mida põhjustab ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumine, millega on tegeletud määruses (EÜ) nr 546/2009, või uus ülemaailmne finants- ja majanduskriis.

(5)

Euroopa Muutuste Seirekeskus, mis asub Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) juures Dublinis, aitab Euroopa Komisjonil ja asjaomastel liikmesriikidel läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi globaliseerumise suundumuste ja EGFi kasutamise hindamisel.

(6)	Säilitamaks EGFi üleeuroopalist mõõdet, tuleks toetustaotlus esitada juhul, kui koondatute arv jõuab teatava miinimummäärani. Väikeste tööturgude puhul, nagu väiksed liikmesriigid või äärepoolsemad piirkonnad, või erandlikel asjaoludel võib taotluse esitada väiksema arvu töökohtade kaotamise puhul.

(7)

Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EGFile võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel lugeda EGFist toetuse saajaks nii koondatud töötajad kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kes oma tegevuse lõpetavad.

(8)	EGF peaks ajutiselt andma toetust mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele ning noorte tööhõive algatuse kohaselt toetuskõlblike piirkondade noortele, sest ulatuslik töökohtade kaotamine avaldab nendele piirkondadele ebaproportsionaalselt suurt mõju.

(9)

EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturumeetmeteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel kiiresti püsivale töökohale naasta, kas oma algsel tegevusalal või väljaspool seda. Seetõttu tuleks rahaliste toetuste lisamist individuaalsesse kooskõlastatud teenustepaketti piirata. Äriühingutel võiks soovitada EGFist toetatavaid meetmeid täiendavalt rahastada.

(10)

Aktiivsete tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööhõivele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et võimalikult suur osa nimetatud meetmetes osalevatest toetusesaajatest naaseks püsivale töökohale niipea kui võimalik kuue kuu jooksul enne rahalise toetuse kasutamise lõpparuande esitamise kuupäeva.

(11)

Liikmesriigid peaksid aktiivsete tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas noortele ja vanemaealistele ning vaesuse ohus olevatele töötutele, sest neil rühmadel on ülemaailmse finants- ja majanduskriisi ning globaliseerumise tõttu eriti raske uuesti tööturule siseneda.

(12)	EGFi rakendamisel tuleks järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja strateegias „Euroopa 2020” sätestatud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(13)	Selleks et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada korrektselt täidetud taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks. Täiendava teabe esitamine peaks olema ajaliselt piiratud.

(14)	Toetusesaajate ning meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste huvides peaks taotluse esitanud liikmesriik kõiki taotlemismenetluse osalisi menetluse käiguga kursis hoidma.

(15)	Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ei tohiks EGFi rahalised toetused asendada toetusmeetmeid, mis on toetusesaajatele kättesaadavad muude liidu fondide või muude liidu poliitikavaldkondade või programmide kaudu, vaid nad peaksid neid võimaluse korral täiendama.

(16)	Tuleks lisada erisätted EGFi kasutamise juhtumite ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonitegevuste kohta.

(17)	Selleks et väljendada liidu solidaarsust koondatud töötajatega ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatega, tuleks kaasrahastamise määraks kehtestada 60 % paketi ja selle rakendamise maksumusest.

(18)	Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks peaks kulude katteks saama toetust alates kuupäevast, mil liikmesriik alustab individuaalsete teenuste osutamist või alates kuupäevast, mil liikmesriigil tekivad EGFi rakendamise halduskulud.

(19)	Selleks et täita nõuded, mis tekivad iseäranis aasta esimeste kuude jooksul, mil muudelt eelarveridadelt ümberpaigutamine on eriti keeruline, tuleks iga-aastases eelarvemenetluses jätta EGFi eelarvereale piisavad maksete assigneeringud.

(20)	EGFi eelarveraamistik on sätestatud 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (5) (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe”).

(21)

Toetusesaajate huvides peaks toetus olema võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav. Liikmesriigid ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine.

(22)	Kui ettevõte lõpetab tegevuse, võib selles ettevõttes koondatud töötajatele anda toetust ettevõtja tegevuse osaliseks või täielikuks ülevõtmiseks ning ettevõtja asukoha liikmesriik võib selle võimaldamiseks anda rahalisi vahendeid, mille järele on kiireloomuline vajadus.

(23)	Et Euroopa Parlament saaks teha poliitilist kontrolli ja komisjon pidevalt jälgida EGFi toetustega saavutatavaid tulemusi, peaksid liikmesriigid esitama EGFi rakendamise kohta lõpparuande.

(24)

Liikmesriigid peaksid jääma vastutavaks rahalise toetuse rakendamise ja liidu rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) (edaspidi „finantsmäärus”) asjakohastele sätetele. Liikmesriigid peaksid EGFist saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama. EGFist toetust saavate toimingute lühikest rakendusperioodi silmas pidades tuleks aruandluskohustuse puhul arvesse võtta EGFi sekkumise eripära. Seetõttu on aruandluskohustuste puhul vaja teha erand finantsmäärusest.

(25)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva määrusega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF”) mitmeaastase finantsraamistiku kestuseks ajavahemikul 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020.

EGFi eesmärk on aidata kaasa liidu arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule ja edendada püsivat tööhõivet, et liit näitaks üles solidaarsust töötajatega, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes on tegevuse lõpetanud maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise tõttu, millega on tegeletud määruses (EÜ) nr 546/2009, või uue ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu, ning et liidul oleks võimalik neid toetada.

EGFist rahalist toetust saavate meetmete puhul on eesmärk tagada, et võimalikult suur osa meetmetes osalevatest toetusesaajatest leiaks püsiva töökoha niipea kui võimalik kuue kuu jooksul enne artikli 21 lõikes 2 osutatud lõpparuande esitamise kuupäeva.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide taotluste suhtes, et anda EGFist toetust meetmetele, mille sihtrühm on:

a)

töötajad, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, mida eelkõige näitab märkimisväärne impordi suurenemine liitu, märkimisväärne muutus liidu kaubavahetuses või teenuskaubanduses, liidu turuosa kiire kahanemine vastavas sektoris või tegevuse üleviimine kolmandatesse riikidesse, tingimusel et nimetatud töökohtade kaotamisel on märgatav kahjulik mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele;

b)	töötajad, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise tõttu, millega on tegeletud määruses (EÜ) nr 546/2009, või uue ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu.

Artikkel 3

Mõiste

Käesoleva määruse kohaldamisel on „toetusesaaja”:

a)	töötaja, kelle töösuhe on lõppenud ennetähtaegselt koondamise tõttu või kelle töösuhe lõpeb artiklis 4 osutatud vaatlusperioodi jooksul ja jääb pikendamata;

b)

füüsilisest isikust ettevõtja, kes andis tööd kõige rohkem kümnele töötajale, kes on koondatud käesoleva määruse reguleerimisala piires, ning kes on oma tegevuse lõpetanud, tingimusel et see tegevus sõltus tõendatavalt artikli 4 lõike 1 punktis a osutatud ettevõttest, või füüsilisest isikust ettevõtja tegutses artikli 4 lõike 1 punkti b kohaselt asjaomases majandusssektoris.

Artikkel 4

Sekkumiskriteeriumid

1.   EGFist antakse rahalist toetust, kui artiklis 2 sätestatud tingimused on täidetud ja need põhjustavad järgmist:

a)

vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on mõne liikmesriigi ettevõttes koondatud või tegevuse lõpetanud vähemalt 500 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kaasa arvatud töötajad, kes on koondatud ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

b)

vaatlusperioodiks oleva üheksa kuu jooksul koondatakse või lõpetab tegevuse vähemalt 500 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis kõik tegutsevad samas NACE Revision 2. jaos määratletud majandussektoris ja asuvad NUTS 2 tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTS 2 tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgast kahes kaotab töö või lõpetab tegevuse kokku vähemalt 500 töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat.

2.   Väikestel tööturgudel või eriolukorras, eriti VKEdega seotud ühistaotluste puhul, võib liikmesriigi poolt käesoleva artikli alusel toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui lõike 1 punktides a või b sätestatud sekkumiskriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et töökohtade kaotamisel on tööhõivele ja kohalikule, piirkondlikule või riiklikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Taotluse esitanud liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a ja b sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud. Eriolukorras antud toetuste kogusumma ei tohi ületada 15 % EGFi iga-aastasest maksimumsummast.

Artikkel 5

Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine

1.   Taotluse esitanud liikmesriik täpsustab meetodit, mida on kasutatud artikli 4 kohaldamiseks artiklis 3 osutatud töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvu arvutamisel.

2.   Taotluse esitanud liikmesriik arvutab lõikes 1 osutatud arvu seisuga ühel järgmistest kuupäevadest:

a)

kuupäev, mil ettevõtja teavitas vastavalt nõukogu direktiivi 98/59/EÜ (7) artikli 3 lõikele 1 pädevat asutust kirjalikult kavandatavast kollektiivsest koondamisest. Sel juhul annab taotluse esitanud liikmesriik komisjonile täiendavat teavet käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt toimunud koondamiste tegeliku arvu kohta, enne kui komisjon oma hindamise lõpetab;

b)	kuupäev, millal ettevõtja esitas töötajale teatise tema koondamise või töölepingu lõpetamise kohta;

c)	töölepingu tegeliku lõpetamise või ettenähtud lõpu kuupäev;

d)	kasutajaettevõttesse tehtud lähetuse lõppemise kuupäev; või

e)	füüsilisest isikust ettevõtja puhul kuupäev, mil tegevus lõpetati kooskõlas riigisiseste õigusaktide või haldusnormidega.

Artikkel 6

Rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad

1.   Taotluse esitanud liikmesriik võib osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid toetusesaajatele, kes vastavad rahastamise nõuetele, olles:

a)	töötajad, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud artiklis 4 sätestatud vaatlusperioodil ning kelle arv on arvutatud vastavalt artiklile 5;

b)	töötajad, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud enne või pärast artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud vaatlusperioodi ning kelle arv on arvutatud vastavalt artiklile 5; või

c)	töötajad, kes on koondatud, ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on tegevuse lõpetanud, juhul kui artikli 4 lõike 2 kohane taotlus ei vasta artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumidele.

Esimese lõigu punktides b ja c osutatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid käsitatakse rahastamise nõuetele vastavatena tingimusel, et kõnealused koondamised või tegevuse lõpetamine on aset leidnud pärast kavandatavate töökohtade kaotamise üldist väljakuulutamist ja võimalik on kindlaks teha selge põhjuslik seos vaatlusperioodil toimunud sündmusega, mis töökohtade kaotamise põhjustas.

2.   Erandina artiklist 2 võivad taotluse esitanud liikmesriigid kuni 31. detsembrini 2017 osutada EGFist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid kõige rohkem nii paljudele taotluse esitamise kuupäeval alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, kui palju on sihtrühmas toetusesaajaid, ning esmajärjekorras koondatud või tegevuse lõpetanud isikutele, juhul kui vähemalt mõned lõike 3 tähenduses toimunud koondamised esinevad noorte tööhõive algatuse kohaselt toetuskõlblikes NUTS 2 tasandi piirkondades. Toetust võib anda alla 25-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, või kui liikmesriigid nii otsustavad, siis alla 30-aastastele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele, NUTS 2 tasandi piirkondades, mis on noorte tööhõive algatuse kohaselt rahastamiskõlblikud.

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud meetmed

1.   Rahalist toetust võib EGFist anda aktiivsetele tööturu meetmetele, mis moodustavad kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi osa, mis on kujundatud selliselt, et hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate ning eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, vanemaealiste ja noorte töötute tööturule naasmist või füüsilisest isikust ettevõtjaks saamist. Kooskõlastatud individuaalne teenustepakett võib sisaldada eelkõige järgmist:

a)

üksikisikutele kohandatud koolitus ja ümberõpe, kaasa arvatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalased oskused ning omandatud kogemuste sertifitseerimine, tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise, ettevõtte asutamise ja ülevõtmise toetamine ning koostöömeetmed;

b)	erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvustoetus, elamiskulud või koolitustoetus (sealhulgas toetus hooldajatele);

c)	meetmed ergutamaks eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid, vanemaid ja noori töötuid tööturule jääma või sinna naasma.

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei tohi ületada 35 % käesolevas lõikes sätestatud kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi teenuste kogumaksumusest.

Füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei tohi investeeringud ületada 15 000 eurot.

Kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel tuleks prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi. Kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga.

2.   Järgmised meetmed ei ole kõlblikud EGFist toetuse saamiseks:

a)	lõike 1 punktis b osutatud piiratud ajavahemiku jooksul võetavad erimeetmed, mille puhul ei nõuta sihtrühmas olevate toetusesaajate osalemist tööotsingul või koolitustegevuses;

b)	meetmed, mida ettevõtted peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt.

EGFist toetatavad meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid.

3.   Kooskõlastatud individuaalne teenustepakett koostatakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartneritega konsulteerides.

4.   Taotluse esitanud liikmesriigi algatusel võib EGFist toetust anda ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlusmeetmetele.

Artikkel 8

Taotlused

1.   Liikmesriik esitab komisjonile taotluse 12 nädala jooksul alates artikli 4 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimuste täitmise kuupäevast.

2.   Kahe nädala jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast või asjakohasel juhul alates kuupäevast, mil komisjon on saanud kätte taotluse tõlke, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem, kinnitab komisjon taotluse kättesaamist ja teavitab liikmesriiki lisateabest, mida komisjon vajab taotluse hindamiseks.

3.   Kui komisjon nõuab lisateavet, vastab liikmesriik kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Komisjon pikendab nimetatud tähtaega kahe nädala võrra, kui asjaomane liikmesriik esitab selleks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

4.   Komisjon hindab liikmesriigi esitatud teabe põhjal taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele ja viib nimetatud hindamise lõpule 12 nädala jooksul alates täieliku taotluse või, kui see on kohaldatav, taotluse tõlke saamisest. Kui komisjonil ei ole erandkorras võimalik sellest tähtajast kinni pidada, esitab ta viivituse põhjuste kohta kirjaliku selgituse.

5.   Täielik taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

a)

põhjendatud analüüs, mis käsitleb koondamiste või tegevuse lõpetamise seost maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutustega või globaliseerumise või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue ülemaailmse finants- ja majanduskriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku ja riigi majanduse tõsise häirega. Kõnealune analüüs peab põhinema kõige asjakohasema tasandi statistilisel ja muul teabel, et tõendada artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmist;

b)	kinnitus selle kohta, et töötajaid koondav ettevõtja, kes jätkab pärast koondamisi tegevust, on koondamiste puhul täitnud oma juriidilised kohustused ja on kooskõlas nendega oma töötajate eest hoolt kandnud;

c)	hinnanguline koondamiste arv vastavalt artiklile 5 ja koondamisi põhjustanud sündmuste selgitus;

d)	vajaduse korral töötajaid koondavate ettevõtjate, tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate, sektorite ning sihtrühmas olevate toetusesaajate soo ja vanusegrupi lõikes esitatud kategooriate kindlaksmääramine;

e)	töökohtade kaotamise oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele,

f)	individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi ja sellega seotud kulutuste kirjeldus, mis sisaldab eelkõige ebasoodsas olukorras olevate, vanemaealiste ja noorte toetusesaajate jaoks loodud tööhõivealgatuste toetusmeetmeid;

g)	selgitus selle kohta, kuidas meetmete pakett täiendab teisi liikmesriigi või liidu rahastatavaid meetmeid, ning teavet meetmete kohta, mis on asjaomastele ettevõtjatele liikmesriigi õigusaktidest või kollektiivlepingutest tulenevalt kohustuslikud;

h)	sihtrühmas olevatele toetusesaajatele suunatud kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi iga osa ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlusmeetmete hinnanguline maksumus;

i)	kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata sihtrühmas olevatele toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama või EGFi meetmeid rakendama, nagu on sätestatud vastavalt artikli 7 lõigetes 1 ja 4;

j)	vajaduse korral menetlused, mida järgitakse sihtrühmas olevate toetusesaajate või nende esindajate või sotsiaalpartneritega, kohalike ja piirkondlike asutustega või muude asjaomaste organisatsioonidega konsulteerimiseks;

k)	kinnitus, et taotletav EGFi toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele, ning kinnitus, milles põhjendatakse, miks individuaalsed teenused ei asenda meetmeid, mida äriühingud peavad võtma riigisisese õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

l)	riikliku eel- või kaasrahastamise ja vajaduse korral muu kaasrahastamise allikad.

Artikkel 9

Vastastikune täiendavus, vastavus ja kooskõlastamine

1.   EGFi rahaline toetus ei asenda meetmeid, mis on äriühingutele riigisisese õiguse või kollektiivlepingute alusel kohustuslikud.

2.   Toetused sihtrühmas olevatele toetusesaajatele täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas liidu fondidest kaasrahastatavad meetmed.

3.   EGFi rahaline toetus peab piirduma sellega, mis on vajalik sihtrühmas olevatele toetusesaajatele solidaarsuse ning ajutise ja ühekordse toe pakkumiseks. EGFi toetatavad meetmed peavad olema vastavuses liidu ja riigisisese õigusega, kaasa arvatud riigiabi eeskirjadega.

4.   Komisjon ja taotluse esitanud liikmesriik tagavad oma vastutusala piires liidu fondidest saadavate toetuste kooskõlastamise.

5.   Taotluse esitanud liikmesriik tagab, et konkreetsed EGFist rahalist toetust saavad meetmed ei saa toetust muudest liidu rahastamisvahenditest.

Artikkel 10

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine

Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning soolise aspekti kui lahutamatu osa kaasamise EGFist antava rahalise toetuse rakendamise eri etappide jooksul. Komisjon ja liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et hoida ära EGFile juurdepääsu puhul ning sellest saadava rahalise toetuse rakendamise eri etappide jooksul diskrimineerimine soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Artikkel 11

Tehniline abi komisjoni algatusel

1.   Komisjoni algatusel võib EGFi rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve- ja andmekogumismeetmete ning teadmistebaasi loomise rahastamiseks kasutada kõige rohkem kuni 0,5 % EGFi iga-aastasest maksimumsummast. Seda võib ka kasutada käesoleva määruse rakendamiseks vajalike haldus- ja tehnilise toe, teavitamismeetmete ning auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks.

2.   Vastavalt lõikes 1 sätestatud ülemmäärale eraldavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku alusel iga aasta alguses konkreetse summa tehniliseks abiks.

3.   Lõikes 1 sätestatud ülesandeid täidetakse vastavalt finantsmäärusele ning selle rakenduseeskirjadele, mida kohaldatakse kõnealuse eelarve täitmise suhtes.

4.   Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist EGFi kasutamiseks, järelevalveks ja fondi töö hindamiseks. Komisjon peaks samuti andma teavet koos selgete suunistega EGFi kasutamise kohta Euroopa ja riigisisestele sotsiaalpartneritele.

Artikkel 12

Teavitamine ja reklaam

1.   Taotluse esitanud liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja reklaamib neid. Teave suunatakse sihtrühmas olevatele toetusesaajatele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele. Taotluse esitanud liikmesriik rõhutab liidu rolli ja tagab EGFi toetuse nähtavuse.

2.   Komisjon haldab ja ajakohastab korrapäraselt veebilehte, millele on juurdepääs kõikides liidu institutsioonide ametlikes keeltes ja millel antakse ajakohastatud teavet EGFi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks, teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu rolli kohta eelarvemenetluses.

3.   Komisjon rakendab kogemustele tuginedes EGFi kasutamise juhtumite ja tulemuste osas teavitusmeetmeid, et muuta EGF tulemuslikumaks ning tagada, et liidu kodanikud ja töötajad oleksid EGFist teadlikud. Komisjon koostab iga kahe aasta tagant EGFi kasutamise aruanded liikmesriikide ja sektorite lõikes.

4.   Kõnealustele teavitusmeetmetele käesoleva määruse alusel eraldatud vahendid aitavad muu hulgas kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, eeldusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.

Artikkel 13

Rahalise toetuse kindlaksmääramine

1.   Komisjon hindab artikli 8 kohaselt tehtud hindamise alusel, võttes eelkõige arvesse sihtrühmas olevate toetusesaajate arvu, kavandatud meetmeid ja nende eeldatavat maksumust, kui suur on võimalik EGFi rahaline toetus, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, ja teeb võimalikult kiiresti vastava ettepaneku. Summa ei tohi ületada 60 % artikli 8 lõike 5 punktis h osutatud hinnangulistest kogukuludest.

2.   Kui komisjon on artikli 8 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 15 sätestatud menetluse.

3.   Kui komisjon on artikli 8 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et tingimused rahalise toetuse saamiseks ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest viivitamata taotluse esitanud liikmesriiki.

Artikkel 14

Kulude rahastamiskõlblikkus

1.   Kulude katteks võib EGFist saada toetust alates artikli 8 lõike 5 punktis i sätestatud kuupäevadest, mil liikmesriik alustab või peaks alustama sihtrühmas olevatele toetusesaajatele individuaalsete teenuste osutamist või mil talle tekivad halduskulud seoses EGFi rakendamisega kooskõlas artikli 7 lõigetega 1 ja 4.

2.   Toetuste puhul kohaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1303/2013 (8) artikleid 67 ja 68 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1304/2013 (9) artiklit 14 ning mis tahes delegeeritud õigusakte, mille komisjon on vastu võtnud nimetatud määruste alusel.

Artikkel 15

Eelarvemenetlus

1.   EGFiga seotud sätted on kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 13.

2.   EGFi puudutavad assigneeringud lisatakse liidu üldeelarvesse.

3.   Komisjon ühelt poolt ning Euroopa Parlament ja nõukogu teiselt poolt pingutavad, et EGFi kasutusele võtmiseks vajalikku aega vähendada.

4.   Kui komisjon leiab, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud, teeb ta ettepaneku selle kasutusele võtmiseks. EGFi kasutusele võtmise otsuse teevad Euroopa Parlament ja nõukogu koos tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui üks kuu pärast taotluse edastamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ning Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega ja kolme viiendikuga antud häältest.

EGFi kasutusele võtmise otsuse ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

EGFiga seotud ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 27.

5.   Koos EGFi kasutusele võtmise otsusega võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu EGFi kasutusele võtmise otsuse.

6.   Lõike 4 kohane EGFi kasutusele võtmise otsuse ettepanek peab sisaldama järgmist teavet:

a)	artikli 8 lõike 4 kohaselt tehtud hindamine koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest;

b)	tõend selle kohta, et artiklites 4 ja 9 esitatud tingimused on täidetud; ning

c)	asjaolud, millega põhjendatakse ettepanekus nimetatud summasid.

Artikkel 16

Rahalise toetuse maksmine ja kasutamine

1.   Pärast artikli 15 lõike 5 kohase rahalise toetuse andmise otsuse jõustumist maksab komisjon üldjuhul 15 päeva jooksul liikmesriigile ühekordse ettemaksena välja 100 % rahalisest toetusest. Ettemakse tasaarveldatakse rahalise toetusega rahalise toetuse andmise menetluse lõpetamisel vastavalt artikli 18 lõikele 2.

2.   Lõikes 1 osutatud rahalist toetust rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames vastavalt finantsmääruse artiklile 59.

3.   Rahastamise täpsed tehnilised tingimused määrab kindlaks komisjon artikli 15 lõikes 5 osutatud rahalise toetuse andmise otsuses.

4.   Liikmesriik võtab kõik artiklis 7 sätestatud rahastamiskõlblikud meetmed nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 24 kuud pärast artikli 8 lõike 1 kohase taotluse esitamise kuupäeva.

Liikmesriik võib otsustada lükata rahastamiskõlblike meetmete alguskuupäeva edasi kuni kolme kuu võrra pärast taotluse esitamise kuupäeva. Sellise edasilükkamise korral võetakse rahastamiskõlblikke meetmeid 24 kuu jooksul pärast taotluses liikmesriikide poolt teatatud alguskuupäeva.

Kui toetusesaaja osaleb kursusel või väljaõppes, mis kestab kaks aastat või kauem, võib selle õppe kulud lisada EGFi kaasrahastamise hulka kuni kuupäevani, mil tuleb esitada artikli 18 lõikes 1 osutatud lõpparuanne, tingimusel et vastavad kulud on tasutud enne kõnealust kuupäeva.

5.   Individuaalses kooskõlastatud teenustepaketis sisalduvate meetmete rakendamise käigus võib asjaomane liikmesriik teha komisjonile ettepaneku meetmete muutmiseks, lisades mõne muu toetuskõlbliku meetme, mis on loetletud artikli 7 lõike 1 punktides a ja c, tingimusel et need täiendused on nõuetekohaselt põhjendatud ning kogusumma ei ületa artikli 15 lõikes 5 sätestatud rahalist toetust. Komisjon hindab kavandatavaid muudatusi ning nõustumise korral teavitab sellest liikmesriiki.

6.   Artikli 7 lõike 4 kohaselt tehtud kulutused on rahastamiskõlblikud kuni lõpparuande esitamise tähtpäevani.

Artikkel 17

Euro kasutamine

Käesoleva määruse kohastes taotlustes, rahalise toetuse andmise otsustes ja aruannetes, samuti mis tahes muudes sellega seotud dokumentides väljendatakse kõik summad eurodes.

Artikkel 18

Lõpparuanne ja lõpetamine

1.   Asjaomane liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 16 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile rahalise toetuse kasutamise lõpparuande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	meetmete laad ja peamised saavutatud tulemused;

b)	liikmesriigis meetmepaketti rakendavate asutuste nimed;

c)	sihtrühmas olevate toetusesaajate ja nende tööhõiveolukorra kirjeldus;

d)	kas ettevõte, välja arvatud mikroettevõtted ja VKEd, on eelmise viie aasta jooksul saanud riigiabi või toetust liidu Ühtekuuluvusfondist või struktuurifondidest;

e)	selgitus, milles põhjendatakse kulutusi ning võimaluse korral osutatakse, mil viisil kõnealused meetmed täiendavad Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavaid meetmeid.

Võimaluse korral tuleb toetusesaajate andmed esitada eraldi meeste ja naiste kohta.

2.   Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on saanud kogu lõikes 1 nõutava teabe, lõpetab ta rahalise toetuse andmise menetluse, tehes kindlaks EGFist makstud rahalise toetuse lõpliku summa, ning vajaduse korral asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 22 tagastatava summa.

Artikkel 19

Iga kahe aasta tagant koostatav aruanne

1.   Hiljemalt 1. augustiks 2015 ning seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjaliku kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel kahel aastal käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 1927/2006 alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt EGFi saavutatud tulemustele ning sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud otsuste ja rahastatud meetmete kohta, sealhulgas statistikat tegelike toetusesaajate töökoha leidmise määra kohta liikmesriigis, ning nende täiendavuse kohta teistest liidu fondidest, eriti ESFist, rahastatud meetmetega, ja teavet rahalise toetuse andmise menetluse lõpetamise kohta. Aruandes tuleks dokumenteerida ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või toetuskõlbmatuse tõttu tagasi lükatud või mille toetussummasid on vähendatud.

2.   Aruanne edastatakse teadmiseks kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning sotsiaalpartneritele.

Artikkel 20

Hindamine

1.   Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon:

a)	30. juuniks 2017 vahehindamise saavutatud tulemuste tõhususe ja jätkusuutlikkuse kohta,

b)	31. detsembriks 2021 järelhindamise välisekspertide abil, et hinnata EGFi mõju ja lisaväärtust.

2.   Lõikes 1 osutatud hindamise tulemused edastatakse teadmiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja sotsiaalpartneritele. Hindamistel antud soovitusi tuleks arvesse võtta tööhõivet ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate uute programmide koostamisel.

3.   Lõikes 1 osutatud hindamised peavad näitama taotluste arvu ja EGFi tulemusi liikmesriikide ja sektorite lõikes, et välja selgitada, kas EGF jõuab ettenähtud toetusesaajateni.

Artikkel 21

Juhtimine ja finantskontroll

1.   Ilma et see piiraks komisjoni vastutust liidu üldeelarve täitmisel, vastutavad EGFist toetatavate meetmete juhtimise ja meetmete finantskontrolli eest esmajärjekorras liikmesriigid. Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid muu hulgas järgmisi meetmeid:

a)	kontrollivad, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas neid rakendatakse selliselt, et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

b)	kontrollivad, kas rahastatud meetmed on rakendatud nõuetekohaselt;

c)	kontrollivad, kas kantud kulud on tehtud kontrollitavate dokumentide alusel ning kas kulud on seaduslikud ja korrektsed;

d)

hoiavad ära, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 1303/2013 artiklis 122, ning nõuavad vajaduse korral koos viivistega tagasi põhjendamatult makstud summad. Liikmesriigid teavitavad eeskirjade eiramisest komisjoni ning hoiavad komisjoni kursis algatatud haldus- ja kohtumenetluste käiguga.

2.   Liikmesriik määrab EGFi toetatavate meetmete haldamise ja kontrollimise eest vastutavad asutused kooskõlas finantsmääruse artikli 59 lõikega 3 ning määruses (EL, Euratom) nr 1303/2013 sätestatud kriteeriumide ja menetlustega. Määratud asutused edastavad komisjonile käesoleva määruse artiklis 18 osutatud lõpparuannet esitades finantsmääruse artikli 59 lõikes 5 sätestatud teabe rahalise toetuse rakendamise kohta.

3.   Eeskirjade eiramise tuvastamise korral teevad liikmesriigid nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriikide tehtavad korrektsioonid seisnevad rahalise toetuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriigid nõuavad tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summa ja maksavad selle komisjonile tagasi. Kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi ettenähtud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

4.   Olles vastutav liidu üldeelarve täitmise eest, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, et rahastatud meetmeid viiakse ellu vastavalt usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtetele. Iga taotluse esitanud liikmesriigi ülesanne on tagada, et tal on tõrgeteta toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid. Komisjon veendub nende süsteemide olemasolus.

Sel eesmärgil võivad komisjoni ametnikud või teenistujad EGFi rahastatavaid meetmeid kohapeal kontrollida, sealhulgas pisteliselt, teatades sellest vähemalt üks tööpäev ette, ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriigi poolt riigisiseste õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli. Komisjon teatab sellest taotluse esitanud liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda asjaomase liikmesriigi ametnikud ja teenistujad.

5.   Liikmesriigid tagavad, et komisjonile ja kontrollikojale tehakse kättesaadavaks kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid, mis hõlmavad EGFist rahalise toetuse andmise menetluse lõpetamisele järgnevat kolme aastat.

Artikkel 22

Rahalise toetuse tagastamine

1.   Juhtudel, kui meetme tegelik kulu on artiklis 15 nimetatud hinnangulisest summast väiksem, võtab komisjon rakendusaktiga vastu otsuse, millega nõutakse asjaomaselt liikmesriigilt saadud rahaline toetus vastava summa ulatuses tagasi.

2.   Kui asjaomane liikmesriik ei ole täitnud rahalise toetuse andmise otsuses kehtestatud kohustusi, võtab komisjon vajalikud meetmed, võttes rakendusaktiga vastu otsuse nõuda saadud rahaline toetus tervikuna või osaliselt tagasi sellelt liikmesriigilt.

3.   Enne lõike 1 või 2 kohase otsuse vastuvõtmist vaatab komisjon juhtumi asjakohasel viisil läbi. Eelkõige võimaldab ta asjaomasel liikmesriigil kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul esitada oma märkused.

4.   Kui komisjon jõuab pärast vajalike kontrollide tegemist järeldusele, et liikmesriik ei täida artikli 21 lõikes 1 võetud kohustusi, otsustab ta – kui komisjoni määratud tähtaja lõpuks ei ole kokkuleppele jõutud ega liikmesriik ei ole korrektsioone teinud ning võttes arvesse liikmesriigi seletusi – kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud ajavahemikku teha nõutavad finantskorrektsioonid, tühistades kõnealusele meetmele antava EGFi toetuse täielikult või osaliselt. Kõik eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summad nõutakse tagasi ja juhul, kui taotluse esitanud liikmesriik ei maksa summat tagasi ettenähtud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

Artikkel 23

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1927/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Olenemata esimesest lõigust, kohaldatakse seda jätkuvalt taotluste suhtes, mis on esitatud kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 24

Jõustumine

Käeolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Seda kohaldatakse kõikide taotluste suhtes, mis on esitatud ajavahemikus 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020.

---

(1)  ELT C 143, 22.5.2012, lk 42.

(2)  ELT C 225, 27.7.2012, lk 159.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 406, 30.12.2006, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009, lk 26).

(5)  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7)  Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013 määrus (EL, Euratom) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Fondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 320).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013 määrus (EL, Euratom) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006 (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 470).

---