Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013R1023

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1023/2013, 22. oktoober 2013 , millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi

OJ L 287, 29.10.2013, p. 15–62 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1023/oj

29.10.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/15


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1023/2013,

22. oktoober 2013,

millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 336,

võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, eriti selle artiklit 12,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Kohtu arvamust (1),

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidule ja tema enam kui 50 institutsioonile ja ametile tuleks jätkuvalt tagada kõrgetasemeline Euroopa avalik haldus, et liidul oleks võimalik saavutada oma eesmärke, rakendada oma poliitikat ja meetmeid, täita aluslepingutest tulenevaid ülesandeid võimalikult tulemuslikult, et tulla toime tulevaste nii sisemiste kui ka väliste väljakutsetega ja teenida liidu kodanike huve.

(2)

Seetõttu on vaja kehtestada raamistik, mis oleks atraktiivne ning võimaldaks tööle võtta ja teenistuses hoida kõrgelt kvalifitseeritud ja mitut keelt valdavaid töötajaid, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt ja soolist tasakaalu nõuetekohaselt arvesse võttes liikmesriikide kodanike hulgast, kes on sõltumatud ja vastavad kõige kõrgematele kutsenõuetele, ning mis võimaldab sellistel töötajatel täita oma tööülesandeid võimalikult tulemuslikult ja tõhusalt. Selleks tuleb ületada praegused raskused, millega institutsioonid puutuvad kokku teatavatest liikmesriikidest ametnike või töötajate töölevõtmisel.

(3)

Arvestades Euroopa avaliku teenistuse suurust liidu eesmärkide ja elanikkonnaga võrreldes, ei tohiks liidu institutsioonide ja ametite töötajate arvu vähendamine halvendada neile vastavalt aluslepingutes sätestatud kohustustele ja volitustele antud ülesannete, kohustuste ja funktsioonide täitmist. Seda silmas pidades peavad institutsioonide ja ametite personalikulud kõigi nende töötajate kategooriate osas olema läbipaistvad.

(4)

Euroopa avalikult teenistuselt oodatakse kutse-eetika kõrgeimatele standarditele vastamist ja igal ajal sõltumatuks jäämist. Seetõttu tuleks veelgi täpsustada personalieeskirjade (4) II jaotist, milles sätestatakse õiguste ja kohustuste raamistik. Ametnikud või endised ametnikud, kes ei täida kõnealuseid kohustusi, peaksid kandma distsiplinaarvastutust.

(5)

Euroopa avaliku teenistuse väärtus seisneb ka selle kultuurilises ja keelelises mitmekesisuses, mida on võimalik saavutada ainult sobiliku tasakaalu kindlustamisega eri liikmesriikidest töölevõetud ametnike vahel. Töölevõtmisel ja ametisse nimetamisel tuleks tagada, et töötajad valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike hulgast ja et ühtegi ametikohta ei eraldata ainult konkreetse liikmesriigi kodanikele. Eelnevat silmas pidades ja selleks, et võidelda võimaliku ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatusega, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, peaks igal institutsioonil olema võimalus võtta põhjendatud ja asjakohaseid meetmeid. Selliste meetmetega ei tohiks kunagi kaasneda muid töölevõtmiskriteeriume peale teenetel põhinevate kriteeriumite. Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande institutsioonide poolt võetud asjakohaste meetmete kohta.

(6)

Selleks et aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, peaksid institutsioonid püüdma toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist. On soovitav, et liidu osa Euroopa koolide rahastamisest, mille otsustavad eelarvepädevad institutsioonid asjakohaste eeskirjade alusel, makstakse liidu eelarvest. Komisjonil peaks olema võimalus paluda pädevatel asutustel uuesti kaaluda uue Euroopa kooli asukohta, kui see on institutsioonide toimimise huvides.

(7)

Laiem eesmärk peaks olema inimressursside haldamise optimeerimine Euroopa avalikus teenistuses, mida iseloomustab kõrge tase, pädevus, sõltumatus, lojaalsus, erapooletus ja stabiilsus, kultuuriline ja keeleline mitmekesisus ning atraktiivsed töölevõtmistingimused.

(8)

Ametnikele tuleks kohaldada üheksakuulist katseaega. Ametniku ametisse kinnitamise üle otsustamisel peaks ametisse nimetav asutus või ametiisik võtma arvesse katseaja lõpus koostatud aruannet ja katseajal oleva isiku käitumist, pidades silmas tema kohustusi vastavalt personalieeskirjadele. Kui katseajal oleva isiku töö on osutunud selgelt nõuetele mittevastavaks, peaks olema võimalik koostada tema kohta aruanne igal ajal. Muul juhul tuleks aruanne koostada üksnes katseaja lõpus.

(9)

Et Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate ostujõud areneks paralleelselt liikmesriikide keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate omaga, tuleb säilitada palkade ajakohastamise mitmeaastane mehhanism, nn meetod, tagada selle kohaldamine kuni 2023. aasta lõpuni koos läbivaatamisega 2022. aasta alguses ning lisada mehhanism meetodi ajutiseks pikendamiseks. Lisaks tuleks varem meetodi kohaldamisega seotud raskuste vältimiseks kehtestada kord, mis võimaldab kõiki palkasid, pensioneid ja toetusi igal aastal automaatselt ajakohastada ja mis sisaldab automaatset kriisiklauslit. Seepärast tuleks Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ja muude teenistujate teenistustingimustes esitatud vastavaid summasid käsitleda võrdlussummadena, mida korrapäraselt automaatselt ajakohastatakse. Teavitamise eesmärgil peaks komisjon kõnealused ajakohastatud summad avaldama Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Ajakohastamise mehhanismi tuleks kasutada ka kõigil muudel juhtudel, kui selline ajakohastamine on ette nähtud.

(10)

Töötasude ja pensionide ajakohastamiseks kasutatav statistika peab olema kvaliteetne. Seda peaksid siseriiklikul tasandil erapooletuse põhimõttel koguma ja Eurostatile edastama liikmesriikide statistikaametid või muud pädevad asutused.

(11)

Meetodi kohaldamisest Euroopa Liidu ametnikele ja muudele teenistujatele tulenevad võimalikud eelised tuleks tasakaalustada nn maksu taastamisega. Nagu meetodi puhul, võib ka solidaarsusmaksu kohaldamist ajutiselt pikendada. Praeguses olukorras on asjakohane suurendada solidaarsusmaksu, võrreldes erimaksu määraga, mida kohaldati 2004.–2012. aastani, ning kehtestada progressiivsem maksumäär. Selle eesmärk on arvestada liidu äärmiselt keerukat majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ja selle mõju liidu liikmesriikide rahandusele. Vajadus konsolideerida liidu liikmesriikide rahandust ka lühikeses perspektiivis nõuab liidu institutsioonide töötajatelt kiireid ja konkreetseid jõupingutusi solidaarsuse nimel. Solidaarsusmaks peaks seega kõigile liidu ametnikele ja muudele teenistujatele kehtima alates 1. jaanuarist 2014.

(12)

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 8. veebruari 2013. aasta kohtumise järeldustes mitmeaastase finantsraamistiku kohta, et vajadus konsolideerida riikide rahandust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis nõuab kõikidelt avaliku halduse asutustelt ja nende töötajatelt erilisi pingutusi, et parandada tõhusust ja tulemuslikkust ning kohaneda muutuva majandusolukorraga. Selles nõudmises korrati tegelikkuses eesmärke, mille komisjon esitas 2011. aasta ettepankus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste muutmiseks, mille eesmärk oli tagada kulutõhusus ning milles tunnistati, et Euroopa Liidu ees praegu seisvad probleemid nõuavad igalt avaliku halduse asutuselt ja igalt selle töötajalt erilisi jõupingutusi, et suurendada tõhusust ja kohaneda Euroopa muutuva majandusliku ja sotsiaalse olukorraga. Euroopa Ülemkogu nõudis lisaks, et osana personalieeskirjade reformist peatataks kõigi liidu institutsioonide töötajate palkade ja pensionide meetodi alusel kohandamine kaheks aastaks ning palgasüsteemi reformi osana taaskehtestataks uus solidaarsusmaks.

(13)

Nimetatud järeldusi arvestades ja uute eelarvepiirangutega toimetulemiseks ning selleks, et näidata Euroopa avaliku teenistuse solidaarsust liikmesriikide võetud rangete meetmetega enneolematu finantskriisi ning liikmesriikides ja kogu liidus valitseva äärmiselt raske sotsiaalse ja majandusliku olukorra tagajärjel, tuleb kaheks aastaks peatada meetodi kohaldamine kõigi ametnike töötasude, pensionide ja toetuste suhtes ning kohaldada meetodi peatamisest hoolimata solidaarsusmaksu.

(14)

Demograafilistest muutustest ja asjaomase elanikkonna vanusestruktuuri muutumisest tulenevalt tuleb pensioniiga tõsta, kuid rakendada samas üleminekumeetmeid juba tööle võetud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate suhtes. Üleminekumeetmeid on vaja selleks, et austada nende ametnike omandatud õigusi, kes on juba tööle võetud ja kes on teinud sissemakseid Euroopa Liidu ametnike nominaalpensioni fondi. Pensioniiga tuleks muuta ka paindlikumaks, et töötajatel oleks lihtsam jätkata soovi korral töötamist 67-aastaseks saamiseni ning erandkorras ja eritingimustel 70-aastaseks saamiseni.

(15)

Kuna Euroopa Liidu pensioniskeem on kindlustusmatemaatilises tasakaalus, mida tuleb hoida nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis, tuleks enne 1. jaanuari 2014 tööle võetud töötajatele nende pensioni sissemaksed hüvitada üleminekumeetmetega, nagu näiteks kohandatud aastakoefitsient pensioniikka jõudmisele järgnevate aastate eest (Barcelona stiimul) ning 60. eluaasta ja seadusliku pensioniea vahel ennetähtaegselt pensionile jäämise korral kehtiva pensionivähenduse kohaldamine ainult pooles ulatuses.

(16)

Üldtunnustatud kindlustusmatemaatilise tava kohaselt tuleb pensioniskeemide tasakaalus hoidmiseks intressimäärade ja palkade tõusu puhul arvesse võtta viimase 20–40 aasta kogemusi. Seepärast tuleks intressimäärade ja palkade tõusu liikuvad keskmised pikendada 30 aastani koos seitsme-aastase üleminekuperioodiga.

(17)

Nõukogu taotles komisjonilt uurimust ja asjakohaseid ettepanekuid personalieeskirjade artikli 5 lõike 4, I lisa A jao ning artikli 45 lõike 1 kohta, et luua selge seos vastutuse ja palgaastme vahel ning et rõhutada töötajate edutamisel rohkem nende vastutuse taset.

(18)

Kõnealust taotlust arvesse võttes on asjakohane, et edutamine kõrgemale palgaastmele peaks sõltuma isiklikust pühendumusest, oskuste ja pädevuste parandamisest ning selliste tööülesannete täitmisest, mille olulisus õigustab ametniku määramist vastavale kõrgemale astmele.

(19)

Tegevusüksustes AD ja AST tuleks ametialane edutamine ümber korraldada nii, et kõrgeimad palgaastmed oleksid reserveeritud ainult sellistele ametnikele, kellel on selles üksuses kõige suurem vastutus. Seega saab administraatoreid edutada ainult kuni palgaastmeni AD 12, kui neid ei nimetata konkreetsele sellest palgaastmest kõrgemale palgaastmele, ning palgaastmed AD 13 ja 14 peaksid jääma sellistele töötajatele, kellel on suur vastutus. Samuti võib ametnikke, kelle palgaaste on AST 9, edutada palgaastmele AST 10 üksnes personalieeskirjade artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 ette nähtud korra kohaselt.

(20)

Praeguse tegevusüksuse AST karjääristruktuuride edasiseks kohandamiseks mitmesuguste töökohustustega ja halduskulude vähendamise vältimatu sammuna tuleks sekretäride ja kantseleitöötajate jaoks kasutusele võtta uus tegevusüksus AST/SC. Palkade ja ametialase edutamise määrade abil tuleks luua asjakohane seos vastutuse ja palga vahel. Nii on võimalik säilitada stabiilne ja igakülgne Euroopa avalik teenistus. Komisjon peaks hindama selle uue tegevusüksuse kasutuselevõtmise ulatust ja mõju ning esitama sellekohase aruande, võttes eriti arvesse naiste olukorda, et oleks võimalik säilitada stabiilne ja igakülgne Euroopa avalik teenistus.

(21)

Säilib nõue, mille kohaselt peab ametnik enne kõrgemale palgaastmele edutamist töötama samal palgaastmel vähemalt kaks aastat, et silmapaistvaid töötajaid oleks võimalik kiiremini edutada. Kõik institutsioonid peaksid tagama, et nende asutusesiseses personalipoliitikas kasutatakse personalieeskirjades ette nähtud võimalusi, et anda võimekatele ja silmapaistvatele ametnikele sobilikud karjäärivõimalused.

(22)

Institutsioonides kehtivad tööajad tuleks viia kooskõlla teatavates Euroopa Liidu liikmesriikides kehtivate tööaegadega, et tasakaalustada töötajaskonna vähenemist institutsioonides. Tööaja kohandamisel tuleks arvesse võtta liikmesriikide avalikus teenistuses kehtivaid tööaegu. Minimaalse nädalase tööaja kehtestamine tagab, et institutsioonide töötajad tulevad toime Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidest tuleneva töökoormusega, ning ühtlustab solidaarsusest institutsioonide töötingimused kogu liidu avalikus teenistuses.

(23)

Paindlik tööaja korraldus on oluline osa nüüdisaegsest ja tõhusast avalikust haldusest, mis võimaldab kasutada peresõbralikke töötingimusi ning saavutada institutsioonides sobiva soolise tasakaalu. Seepärast on vaja nimetatud tööaja korraldusele personalieeskirjades selgelt viidata.

(24)

Töötamiskohast päritolukohta sõidu aega ja iga-aastast sõidukulude hüvitamist reguleerivaid eeskirju tuleks ajakohastada, ratsionaliseerida ja seostada võõrsil elamisega, et muuta nende kohaldamine lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Eelkõige tuleks iga-aastane sõiduaeg asendada kodumaapuhkusega ja seda tuleks vähendada kuni kahe ja poole päevani.

(25)

Samamoodi tuleks lihtsustada kolimiskulude hüvitamist, et hõlbustada nende kohaldamist nii administratsiooni kui ka töötajate jaoks. Seepärast tuleks kasutusele võtta kulude ülempiirid, mis lähtuvad ametniku või teenistuja perekondlikust olukorrast ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest.

(26)

Mõned töötajad peavad sageli viibima lähetuses oma institutsiooni teistes põhitegevuskohtades. Sedalaadi olukorda ei ole praegustes lähetusi reguleerivates eeskirjades piisavalt arvesse võetud. Seepärast tuleks neid eeskirju kohandada, et majutuskulusid oleks võimalik hüvitada kindla summa põhjal.

(27)

Vaja on ajakohastada kolmandates riikides töötavate töötajate töötingimusi ja muuta need kulutõhusamaks, vähendades sellega kulusid. Samuti tuleks põhipuhkust kohandada ja sätestada võimalus võtta kasutusele rohkem parameetreid elamistingimuste eest makstava toetuse määramiseks, ilma et see mõjutaks üldist eesmärki kulusid vähendada. Majutustoetuse andmise tingimused tuleks läbi vaadata, et võtta rohkem arvesse kohalikke olusid ja vähendada halduskoormust.

(28)

Lepinguliste töötajate töölevõtmiseks tuleb ette näha paindlikum raamistik. Liidu institutsioonidele tuleks seepärast anda võimalus võtta ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all täidetavate ülesannete jaoks tööle lepingulisi töötajaid kuni kuueks aastaks. Kuigi valdav enamik ametnikke võetakse ka edaspidi tööle avaliku konkursi korras, tuleks institutsioonidele lisaks anda õigus korraldada sisekonkursse, mis oleksid erandkorras ja eritingimustel avatud ka lepingulistele töötajatele.

(29)

Uute eeskirjade ja meetmete järkjärguliseks kohaldamiseks tuleks sätestada üleminekukord, mis austaks enne kõnealuste personalieeskirjade muudatuste jõustumist tööle võetud töötajate omandatud õigusi ja õiguspäraseid ootusi.

(30)

Sarnaselt muudele töötajatele, kellele kohaldatakse personalieeskirju, hõlmab ELi pensioniskeem ka ametite töötajaid. Täielikul omafinantseerimisel olevad ametid tasuvad praegu skeemi tööandja sissemakseid. Eelarve läbipaistvuse tagamiseks ja tasakaalustatumaks koormuse jagamiseks peaksid ametid, mida rahastatakse osaliselt Euroopa Liidu üldeelarvest, tasuma tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu eelarvest saadav toetus. Kuna see uus säte võib nõuda ametite kogutavaid tasusid käsitlevate asjaomaste eeskirjade kohandamist, tuleks seda kohaldada alles alates 1. jaanuarist 2016. Vajaduse korral peaks komisjon esitama ettepanekud kõnealuste eeskirjade kohandamiseks.

(31)

Lihtsuse ja personalipoliitika järjepidevuse huvides tuleks komisjoni poolt personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud eeskirju kohaldada analoogia põhjal ka ametite suhtes. Selleks et vajaduse korral oleks võimalik arvesse võtta ametite eriolukorda, tuleks neile anda õigus taotleda komisjonilt luba võtta vastu rakenduseeskirjad, mis erinevad komisjoni vastu võetud eeskirjadest, või mitte kohaldada komisjoni eeskirju.

(32)

Tuleks luua personalieeskirjade rakendamiseks vastu võetud eeskirjade register, mida peaks haldama Euroopa Liidu Kohus. Kõnealune register, millega võivad tutvuda kõik institutsioonid, ametid ja liikmesriigid, tagab läbipaistvuse ja edendab personalieeskirjade ühtset kohaldamist.

(33)

Et ühtlustada ja selgitada rakendussätete vastuvõtmist reguleerivaid eeskirju ja arvestada sellega, et tegemist on halduslikku laadi sise-eeskirjadega, on asjakohane anda vastavate otsuste tegemise volitused ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja lepingute sõlmimise õigusega asutusele.

(34)

Arvestades, et ametites töötab palju ajutisi töötajaid ja on vaja töötada välja sidus personalipoliitika, tuleb luua uus ajutiste töötajate kategooria ning kehtestada nende jaoks eraldi eeskirjad.

(35)

Komisjon peaks jätkuvalt teostama järelevalvet ühise ravikindlustusskeemi eelarve olukorra üle ja võtma süsteemi struktuurilise tasakaalutuse korral vajalikke meetmeid.

(36)

Protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 15 on sätestatud, et liikmesriikide valitsustele teatatakse ametnike ja muude teenistujate teatavad andmed.

(37)

Personalieeskirjades sätestatud eesmärkide saavutamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eelkõige seoses töötingimuste teatavate aspektidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 1d muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 3 asendatakse sõna „institutsioonid” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Lõike 1 tähenduses on inimesel puue, kui tal on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes eri takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Vaegus määratakse kindlaks artiklis 33 sätestatud korras.

Puudega inimene vastab artikli 28 punktis e sätestatud tingimustele, kui ta suudab sooritada olulised tööülesanded mõistlike abinõude abil.

„Mõistlikud abinõud” seoses oluliste tööülesannetega tähendavad asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel tööle pääseda, töös osaleda või edeneda või saada koolitust, kui sellised meetmed ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust.

Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine ei takista institutsioonide ametisse nimetavatel asutustel või ametiisikutel rakendada või vastu võtta meetmeid, millega nähakse ette erisoodustused, et puudega inimestel oleks lihtsam oma kutsealal töötada või vältida või kompenseerida ebasoodsaid tingimusi nende kutsetegevuses.”

2)

Artikli 1e lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Töötavatel ametnikel on juurdepääs institutsioonide poolt vastu võetud sotsiaalmeetmetele, sealhulgas tööelu pereeluga ühitamise erimeetmetele, ja artiklis 9 osutatud sotsiaalhoolekandeorganite pakutavatele teenustele. Endistel ametnikel on piiratud ulatuses juurdepääs sotsiaalsetele erimeetmetele.”

3)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Personalieeskirjadega hõlmatud ametikohad liigitatakse vastavalt nendega seotud ülesannete laadile ja tähtsusele administraatorite tegevusüksuseks (edaspidi „AD”), assistentide tegevusüksuseks (edaspidi „AST”) ning sekretäride ja kantseleitöötajate tegevusüksuseks (edaspidi „AST/SC”).”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Tegevusüksus AD koosneb kaheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad juhtimis-, kontseptuaalseid ja analüütilisi ning keelevaldkonna- ja teaduslikke ülesandeid. Tegevusüksus AST koosneb üheteistkümnest palgaastmest, mis hõlmavad täitev- ja tehnilisi ülesandeid. Tegevusüksus AST/SC koosneb kuuest palgaastmest, mis hõlmavad sekretäri- ja kantseleitööd.”;

c)

lõike 3 punktis a lisatakse sõnade „tegevusüksuse AST” järele sõnad „ja tegevusüksuse AST/SC”;

d)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ametikoha liike kirjeldav tabel on esitatud I lisa A jaos. Nimetatud tabeli põhjal võib institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega määrata üksikasjalikumalt kindlaks iga ametikoha liigiga kaasnevad ülesanded ja volitused.”

4)

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

1.   Institutsiooni käsitlevale eelarve osale lisatud ametikohtade loetelus on näidatud iga palgaastme ja tegevusüksuse ametikohtade arv.

2.   Ilma et see piiraks artiklis 45 sätestatud teenetel põhineva ametialase edutamise põhimõtte kohaldamist, tagab kõnealune loetelu, et igas institutsioonis vastab ametikohtade loetelu iga palgaastme vabade ametikohtade arv iga aasta 1. jaanuaril eelmise aasta 1. jaanuaril madalamal palgaastmel töötavate ametnike arvule, korrutatuna I lisa B jaos kõnealusele palgaastmele sätestatud määradega. Kõnealuseid määrasid kohaldatakse viie aasta keskmise põhjal alates 1. jaanuarist 2014.

3.   I lisa B jaos sätestatud määrad moodustavad osa artiklis 113 osutatud aruandest.

4.   Tegevusüksust AST/SC käsitlevate sätete ning XIII lisa artikliga 31 kehtestatud üleminekusätete rakendamine, võttes arvesse seda, kuidas on kõigis institutsioonides muutunud vajadus sekretäride ja kantseleitöötajate järele ning kuidas on muutunud alalised ja ajutised ametikohad tegevusüksustes AST ja AST/SC, moodustab osa artiklis 113 osutatud aruandest.”

5)

Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks lõike 1a kohaldamist, moodustatakse igas institutsioonis:

personalikomitee, mille tööd võib eri töötamiskohtade korral korraldada sektsioonide kaupa;

töötamiskohtades töötavate ametnike arvust olenevalt üks või mitu ühiskomiteed;

töötamiskohtades töötavate ametnike arvust olenevalt üks või mitu distsiplinaarnõukogu;

töötamiskohtades töötavate ametnike arvust olenevalt üks või mitu ametialast ebapädevust käsitlevat ühist nõuandekomiteed;

vajaduse korral hindamiskomitee;

töövõimetuskomitee,

mis täidab talle käesolevate personalieeskirjadega määratud ülesandeid.”;

b)

lõige 1a asendatakse järgmisega:

„1a.   Käesolevate personalieeskirjade teatavate sätete kohaldamiseks võib kahe või enama institutsiooni jaoks luua ühise ühiskomitee. Lõikes 1 osutatud ülejäänud komiteesid ja distsiplinaarnõukogu võivad ühisorganina moodustada kaks või enam ametit.”;

c)

lõikes 2 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Ametid võivad oma personali koosseisu silmas pidades kõrvale kalduda personalikomiteede koosseisu käsitleva II lisa artikli 1 sätetest. Ametid võivad otsustada jätta nimetamata ühiskomitee või -komiteede asendusliikmed, mis on ette nähtud II lisa artiklis 2.”

6)

Artikli 10 esimese lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

7)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Ametnik täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult liidu huve silmas pidades. Ta ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki institutsiooniväliselt valitsuselt, asutuselt, organisatsioonilt ega isikult. Ta täidab talle pandud kohustusi objektiivselt, erapooletult ja kooskõlas lojaalsuskohustusega liidu ees.

Ametnik ei võta ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata üheltki valitsuselt ega mujalt väljastpoolt oma institutsiooni vastu autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või ükskõik millist tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne tema ametisse nimetamist või eripuhkuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses.

Enne ametniku töölevõtmist teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik kindlaks, et kandidaadil ei ole tema sõltumatust kahjustada võivaid isiklikke huvisid või muud huvide konflikti. Sel eesmärgil teavitab kandidaat ametisse nimetavat asutust või ametiisikut erivormi kasutades igasugusest olemasolevast või võimalikust huvide konfliktist. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab seda arvesse nõuetekohaselt põhjendatud arvamuses. Vajaduse korral võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik artikli 11a lõikes 2 osutatud meetmeid.

Käesolevat artiklit kohaldatakse analoogia põhjal ametnike suhtes, kes naasevad isiklikel põhjustel võetud puhkuselt.”

8)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Ka pärast teenistusest lahkumist on ametnik kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste puhul või soodustuste vastuvõtmisel.

Ametnik, kes kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist kavatseb hakata tegelema palgalise või tasustamata kutsealase tegevusega, teatab sellest oma institutsioonile kasutades erivormi. Kui kõnealune tegevus on seotud ametniku poolt viimasel kolmel aastal teenistuses tehtud tööga ja võib viia konfliktini institutsiooni õigustatud huvidega, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuse huvisid silmas pidades kas keelata tal sellega tegeleda või anda oma nõusoleku vastavalt tingimustele, mida ta peab kohaseks. Ametisse nimetav asutus või ametiisik teatab pärast nõupidamist ühiskomiteega oma otsuse 30 tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Kui nimetatud ajavahemiku lõpuks ei ole otsusest teatatud, käsitatakse seda kui vaikivat nõusolekut.

Rakendusmeetmetes määratletud endiste kõrgemate ametnike puhul keelab ametisse nimetav asutus või ametiisik põhimõtteliselt neil 12 kuu jooksul pärast teenistusest lahkumist tegeleda oma endise institutsiooni töötajatele suunatud lobi- või nõustamistegevusega oma ettevõtte, klientide või tööandjate heaks küsimustes, mille eest nad olid vastutavad viimasel kolmel teenistusaastal.

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5) avaldab iga institutsioon kord aastas kolmanda lõigu kohaldamist käsitleva teabe, sealhulgas hinnatud juhtude loetelu.

9)

Artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kõik õigused mis tahes kirjutistele või muule tööle, mida ametnik on teinud oma kohustuste täitmisel, kuuluvad Euroopa Liidule, kui selline kirjutis või töö on seotud liidu tegevusega, või Euroopa Aatomienergiaühendusele, kui selline kirjutis või töö on seotud kõnealusele ühenduse tegevusega. Euroopa Liidul või, kui see on kohaldatav, Euroopa Aatomienergiaühendusel on õigus nõuda, et selliste tööde autoriõigused kantakse talle üle.”

10)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Kohtumenetluses ei avalda ametnik ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata mingil alusel teavet, mida ta teab oma ametikohustuste tõttu. Luba ei anta ainult juhul, kui seda nõuavad liidu huvid ja kui keeldumine ei too ametniku suhtes kaasa kriminaalõiguslikke tagajärgi. Ametnik järgib seda kohustust ka pärast teenistusest lahkumist.

Esimese lõigu sätteid ei kohaldata ametniku või endise ametniku suhtes, kes annab Euroopa Liidu Kohtule või mõne institutsiooni distsiplinaarnõukogule tunnistusi asjas, mis käsitleb Euroopa Liidu teenistujat või endist teenistujat.”

11)

Artiklile 21a lisatakse järgmine lõige:

„3.   Ametnikule, kes teavitab oma ülemusi korraldustest, mida ta pidas ebatavaliseks või tõenäoliselt suuri raskusi tekitavateks, ei tohi selle tõttu kahju tekitada.”

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22c

Vastavalt artiklitele 24 ja 90 kehtestab institutsioon menetluse, mille kohaselt käsitletakse ametnike kaebusi selle kohta, kuidas neid koheldi artiklist 22a või 22b tulenevate kohustuste täitmise järel või tagajärjel. Asjaomane institutsioon tagab, et kaebusi käsitletakse konfidentsiaalselt ja põhjendatud juhtudel enne artiklis 90 sätestatud tähtaegade möödumist.

Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sise-eeskirjad, mis reguleerivad muu hulgas järgmist:

artikli 22a lõikes 1 või artiklis 22b osutatud ametnikele teabe andmine nende poolt teatatud asja käsitlemise kohta;

kõnealuste ametnike õigustatud huvide ja eraelu puutumatuse kaitse ning

käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kaebuste käsitlemise menetlus.”

13)

Artiklis 26a asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

14)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist võtta institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki ametikohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.

Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, võtta vastu asjakohased meetmed. Kõnealused meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi seisneda muudes töölevõtukriteeriumites peale teenetel põhinevate kriteeriumite. Enne asjakohaste meetmete vastuvõtmist kehtestab institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike rakendamiseks vastavalt artiklile 110.

Kolme aasta möödumisel 1. jaanuarist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande teise lõigu rakendamise kohta.

Selleks et aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, püüavad institutsioonid toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist.”

15)

Artikli 29 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Enne vaba ametikoha täitmist institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt:

a)

kas seda kohta on võimalik täita:

i)

üleviimise teel või

ii)

ametisse nimetamise teel vastavalt artiklile 45a või

iii)

ametialase edutamise teel

institutsiooni sees;

b)

kas teiste institutsioonide sama palgaastme ametnikud on esitanud üleviimistaotlusi ja/või

c)

kui vaba ametikohta ei olnud võimalik täita punktides a ja b nimetatud viisil, kas kaaluda kandidaadi valimist sobivate kandidaatide nimekirjast artikli 30 tähenduses, võttes vajaduse korral arvesse III lisa asjakohaseid sätteid sobivate kandidaatide kohta, ja/või

d)

kas korraldada institutsioonis sisekonkurss, mis on avatud üksnes ametnikele ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 2 määratletud ajutistele töötajatele;

või kas rakendada konkursimenetlust kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. Konkursimenetlus on sätestatud III lisas.

Nimetatud menetlust võib rakendada ka tulevaste ametnike reservi moodustamiseks.

Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist d ja ainult erandjuhul korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis on avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele. Viimatinimetatud töötajate kategooria suhtes kehtivad kõnealuse võimaluse osas piirangud vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõikele 7, ja piirangud konkreetsete ülesannete osas, mida ta oli volitatud lepingulise töötajana täitma.”

16)

Artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Ametisse nimetav asutus või ametiisik nimetab iga konkursi puhuks ametisse valimiskomisjoni. Valimiskomisjon koostab sobivate kandidaatide nimekirja.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab, millised kandidaatidest määrata vabadele ametikohtadele.

Kandidaatidel on juurdepääs vastavaid vabasid ametikohtasid käsitlevale asjakohasele teabele, mille institutsioonid ja ametid on avaldanud.”

17)

Artikli 31 lõike 2 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8.”

18)

Artikli 32 kolmandas lõigus asendatakse sõna „institutsiooni” sõnadega „institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku”.

19)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

1.   Ametnikule kohaldatakse enne ametisse kinnitamist üheksakuulist katseaega. Ametniku ametisse kinnitamise otsus tehakse lõikes 3 osutatud aruande põhjal ja andmete põhjal, millele ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul on juurdepääs, katseajal oleva isiku käitumise kohta II jaotist silmas pidades.

Kui ametnik ei saa katseaja jooksul haiguse, artikli 58 kohase rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu täita oma kohustusi järjest vähemalt ühe kuu jooksul, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.

2.   Kui katseajal olev isik osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu.

Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Katseajal oleva isiku otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes küsib ühiselt hindamiskomiteelt kolme nädala jooksul arvamust selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib otsustada katseajal oleva isiku teenistusest vabastada enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ametniku ülejäänud katseajaks tööle muusse talitusse.

3.   Vähemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne katseajal oleva isiku suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja käitumise kohta teenistuses. Kõnealune aruanne edastatakse katseajal olevale isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul.

Kui aruandes soovitatakse katseajal olev isik teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral tema katseaega vastavalt lõikele 1 pikendada, edastab katseajal oleva isiku otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes peab ühise hindamiskomiteega kolme nädala jooksul nõu selle üle, milliseid meetmeid tuleb võtta.

Kui katseajal oleva isiku töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.

4.   Kui katseajal olev isik vabastatakse teenistusest ja tal ei ole võimalust viivitamatult asuda tööle mujal, saab katseajal teenistusest vabastatu hüvitist kolme kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses rohkem kui aasta, kahe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses vähemalt kuus kuud, ja ühe kuu põhipalga ulatuses, kui ta on olnud teenistuses alla kuue kuu.

5.   Lõikeid 2, 3 ja 4 ei kohaldata ametnike suhtes, kes lahkuvad ametist omal soovil enne katseaja lõppu.”

20)

Artiklile 35 lisatakse järgmine punkt:

„g)

puhkusele saadetud teenistuse huvides.”

21)

Artikli 37 punkti b teises taandes asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

22)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Artikli 12b kohaldamist jätkatakse isiklikel põhjustel võetud puhkuse ajal. Artikli 12b alusel ei anta ametnikule luba niisuguse palgalise või tasustamata kutsealase tegevuse alustamiseks, mis hõlmab tema institutsioonile suunatud lobitööd või nõustamistegevust, mis toob või võib tuua kaasa konflikti institutsiooni õigustatud huvidega.”;

b)

lõike 2 teises lõigus asendatakse sõnad „15 aastat” sõnadega „12 aastat”;

c)

lõike 2 kolmandat lõiku muudetakse järgmiselt:

i)

punkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)

saata oma abikaasat, kes on samuti liidu ametnik või muu teenistuja ning kes peab oma tööülesannete tõttu asuma alaliselt elama sedavõrd kaugele taotluse esitanud ametniku teenistuskohast, et ühise kodu loomine sellisesse kohta kahjustaks taotluse esitanud ametniku töökohustuste täitmist, või”;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„iii)

abistada oma abikaasat, ülenejat sugulast, alanejat sugulast, venda või õde arstitõendiga kinnitatud raske haiguse või puude korral,”.

23)

Artikkel 42a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 42a

Ametnikul on õigus saada iga lapse kohta kuni kuus kuud põhipalgata lapsehoolduspuhkust, mis tuleb võtta esimese kaheteistkümne aasta jooksul pärast lapse sündi või lapsendamist. Puhkuse kestust võib kahekordistada institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastu võetud üldiste rakendussätete põhjal üksikvanemana tunnustatud vanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus. Korraga võetav miinimumpuhkus ei või olla lühem kui üks kuu.

Lapsehoolduspuhkuse ajal kehtib ametniku suhtes jätkuvalt sotsiaalkindlustusskeem; ametnikul jätkub pensioniõiguste kogumine ning säilivad ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus. Ametnikul säilib tema ametikoht ja tal on jätkuvalt õigus tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele. Puhkust võib võtta täisajaga või töötades edasi poole kohaga. Kui lapsehoolduspuhkust võetakse poole kohaga töötamist jätkates, kahekordistatakse esimeses lõigus sätestatud maksimumperioodi. Lapsehoolduspuhkuse ajal on ametnikul õigus saada 911,73 euro suurust toetust kuus või 50 % sellest summast puhkuse ajal poole kohaga töötamise korral, kuid nad ei tohi teha muud tasustatavat tööd. Institutsioon maksab artiklites 72 ja 73 sätestatud sotsiaalkindlustusmaksed täies ulatuses ja need maksed arvutatakse ametniku põhipalga alusel. Kui puhkuse ajal töötatakse poole kohaga, kohaldatakse käesolevat sätet üksnes kogu põhipalga ja proportsionaalselt vähendatud põhipalga vahe suhtes. Tegelikult saadud põhipalga osas arvutatakse ametniku sissemakse samasid protsendimäärasid kasutades nagu siis, kui ta töötaks täistööajaga.

Üksikvanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on esimeses lõigus osutatud institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus, ning lapsehoolduspuhkuse esimese kolme kuu jooksul, kui sellise puhkuse võtab isa ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või ükskõik kumb vanematest kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või selle ajal või kohe pärast lapsendamispuhkust, on toetus 1 215,63 eurot kuus või vastavalt 50 % sellest summast, kui ametnik töötab puhkuse ajal poole kohaga.

Lapsehoolduspuhkust võib pikendada lisaks kuue kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % teises lõigus osutatud summast. Esimeses lõigus osutatud üksikvanemate puhul võib lapsehoolduspuhkust pikendada lisaks kaheteistkümne kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % kolmandas lõigus osutatud summast.

Käesolevas artiklis nimetatud summasid ajakohastatakse samadel tingimustel nagu töötasu.”

24)

III jaotise 2. peatükki lisatakse järgmine jagu:

„7.   jagu

Puhkusele saatmine teenistuse huvides

Artikkel 42c

Kõige varem viis aastat enne ametniku pensioniiga võib vähemalt kümme aastat teenistuses olnud ametniku saata ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega teenistuse huvides puhkusele organisatsiooniliste vajaduste tõttu, mis on seotud uute pädevuste omandamisega institutsioonides.

Igal aastal teenistuse huvides puhkusele saadetavate ametnike koguarv ei ole suurem kui 5 % kõikide institutsioonide ametnike arvust, kes jäid pensionile sellele eelnenud aastal. Selliselt arvutatud koguarv jagatakse institutsioonide vahel vastavalt eelnenud aasta 31. detsembri seisuga institutsioonis töötanud ametnike arvule. Igale institutsioonile määratud arv ümardatakse suurenemise suunas lähima täisarvuni.

Selline puhkus ei ole distsiplinaarmeede.

Kõnealune puhkus kestab üldjuhul seni, kuni ametnik jõuab pensioniikka. Erandkorras võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada puhkuse katkestada ja ametniku tööle tagasi kutsuda.

Kui ametnik jõuab teenistuse huvides puhkusel viibimise ajal pensioniikka, jääb ta automaatselt pensionile.

Teenistuse huvides puhkusele saatmise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a)

ametniku kohale võib määrata teise ametniku;

b)

teenistuse huvides puhkusele saadetud ametnikul ei ole õigust tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele.

Puhkusele saadetud ametnik saab toetust, mida arvutatakse IV lisa kohaselt.

Toetusest tehakse ametniku taotlusel pensioniskeemi sissemakseid, mis arvutatakse kõnealuse toetuse alusel. Sellisel juhul võetakse arvesse teenistuse huvides puhkusele saadetud ametniku teenistuse kestust, et arvutada VIII lisa artikli 2 kohaselt pensioniõiguslik staaž.

Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.”

25)

Artikkel 43 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 43

Ametniku pädevuse, tulemuslikkuse ja tööalase käitumise kohta koostatakse igal aastal hindamisaruanne institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastavalt artiklile 110 kehtestatud tingimustel. Kõnealuses aruandes märgitakse, kas ametnik on oma tööülesandeid täitnud rahuldaval tasemel. Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sätted, millega antakse õigus esitada aruandemenetluse käigus kaebus ning seda õigust tuleb kasutada enne artikli 90 lõikes 2 osutatud kaebuse esitamist.

Palgaastmest AST 5 alates võib aruandes esitada ametniku töö tulemuslikkuse põhjal arvamuse ka selle kohta, kas ametnik on võimeline täitma administraatori ülesandeid.

Aruanne tehakse ametnikule teatavaks. Tal on õigus seda kommenteerida, kui ta peab seda vajalikuks.”

26)

Artikkel 44 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 44

Ametnik, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku, välja arvatud juhul, kui tema tööülesannete täitmist on artiklis 43 osutatud viimase iga-aastase aruande kohaselt hinnatud mitterahuldavaks. Ametnik tõuseb oma palgaastme järgmisesse järku hiljemalt nelja aasta pärast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 51 lõikes 1 sätestatud menetlust.

Kui ametnik nimetatakse üksuse juhatajaks, direktoriks või peadirektoriks samal palgaastmel, tõuseb ta ametisse nimetamise jõustumisel tagasiulatavalt ühe järgu võrra samal palgaastmel, tingimusel et tema töö tulemuslikkus on esimese üheksa kuu jooksul pärast ametisse nimetamist olnud rahuldav artikli 43 tähenduses. Sellise tõusuga kaasneb igakuise põhipalga tõus, mis vastab iga palgaastme esimese ja teise järgu vahelisele protsendimäärale. Kui palgatõus on väiksem või kui ametnik on sel ajal juba oma palgaastme viimases järgus, tõuseb tema põhipalk selliselt, et tagatakse tõus esimese ja teise palgajärgu vahel kuni järgmise edutamise jõustumiseni.”

27)

Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ametialane edutamine toimub ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega, võttes arvesse artikli 6 lõiget 2. Ametnikke võib järgmisele palgaastmele edutada üksnes juhul, kui nad töötavad ametikohal, mis vastab ühele I lisa A jaos määratletud ametikoha liigile, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 ette nähtud korda. Edutamiseks nimetatakse ametnik tema tegevusüksuse järgmisele kõrgemale palgaastmele. Edutamiseks valitakse eranditult ametnikke, kes on oma palgaastmele vastaval ametikohal töötanud vähemalt kaks aastat, võrreldes enne seda edutamiseks kõlblike ametnike teeneid. Teenete võrdlemisel võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik muu hulgas arvesse ametnike hindamisaruandeid, muude keelte kasutamist oma kohustuste täitmisel peale keele, mille põhjaliku valdamise kohta on ametnik esitanud tõendid artikli 28 punkti f kohaselt, ja ametnike vastutuse määra.”;

b)

lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „Euroopa Liidu lepingu artiklis 55” sõnadega „Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1”;

c)

lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „institutsioonid” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”.

28)

Artiklit 45a muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimeses lõigus asendatakse sõnad „korrapäraste aruannete” sõnadega „iga-aastaste aruannete”;

b)

lõikes 5 asendatakse sõna „institutsioonid” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”.

29)

Artikli 48 kolmandas lõigus asendatakse sõnad „tegevusüksuse AST” sõnadega „tegevusüksuste AST ja AST/SC”.

30)

Artikli 50 kaheksandas lõigus asendatakse sõna „55aastaseks” sõnaga „58-aastaseks”.

31)

Artikkel 51 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 51

1.   Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab menetluse ebapädevuse tuvastamiseks, sellega tegelemiseks ja selle lahendamiseks õigeaegselt ja sobival viisil.

Sise-eeskirjade vastuvõtmisel järgib institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik järgmiseid nõudeid:

a)

ametnik, kes artiklis 43 osutatud kolme järjestikuse mitterahuldava iga-aastase aruande kohaselt ei tee ikka veel edusamme ametialase pädevuse osas, viiakse ühe astme võrra madalamale palgaastmele. Kui kahes järgmises iga-aastases aruandes on märgitud, et ametniku töötulemused on endiselt mitterahuldavad, vabastatakse ametnik teenistusest;

b)

ametniku madalamale palgaastmele viimise või teenistusest vabastamise ettepanekus esitatakse selle põhjendused ja ettepanekust teavitatakse asjaomast ametnikku. Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ettepanek edastatakse artikli 9 lõikes 6 sätestatud ühisele nõuandekomiteele.

2.   Ametnikul on õigus tutvuda täies mahus oma isikutoimikuga ning teha kõikidest menetlusega seotud dokumentidest koopiaid. Tal on pärast ettepaneku kättesaamist aega vähemalt 15 päeva, kuid mitte rohkem kui 30 päeva, et valmistada ette kaitse. Teda võib abistada tema valitud isik. Ametnik võib esitada kirjalikke märkusi. Ametniku kuulab ära ühine nõuandekomitee. Ametnik võib kutsuda ka tunnistajaid.

3.   Institutsiooni esindab ühises nõuandekomitees ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt selleks määratud ametnik. Kõnealusel ametnikul on samad õigused kui asjaomasel ametnikul.

4.   Ühine nõuandekomitee võtab pärast lõike 1 punkti b kohaste ettepanekute ning asjaomase ametniku või tunnistajate kirjalike või suuliste seletuste arvessevõtmist häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse meetme kohta, mida ta peab tema taotluse alusel tuvastatud asjaolude põhjal vajalikuks. Ühine nõuandekomitee edastab kõnealuse arvamuse ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule kahe kuu jooksul alates asja komiteele esitamise kuupäevast. Esimees ei hääleta ühise nõuandekomitee otsuste tegemisel, välja arvatud menetlusküsimustes ja häälte võrdse jagunemise korral.

5.   Ebapädevuse tõttu teenistusest vabastatud ametnikul on lõikes 6 määratletud ajavahemiku jooksul õigus igakuisele vallandamistoetusele, mis võrdub ametniku igakuise põhipalgaga palgaastme AST 1 esimeses järgus. Samuti on ametnikul õigus saada samal ajavahemikul artiklis 67 sätestatud peretoetust. Majapidamistoetus arvutatakse palgaastmel AST 1 töötava ametniku igakuise põhipalga põhjal VII lisa artikli 1 kohaselt.

Toetust ei maksta juhul, kui ametnik lahkub teenistusest pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluste alustamist või kui tal on õigus kohe makstavale täispensionile. Kui tal on õigus riiklikule töötushüvitisele, arvatakse kõnealuse hüvitise summa eespool nimetatud toetusest maha.

6.   Lõikes 5 osutatud toetusi makstakse järgmise ajavahemiku jooksul:

a)

kolm kuud, kui ametnik on teenistusest vabastamist käsitleva otsuse tegemise päevaks töötanud vähem kui viis aastat;

b)

kuus kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt viis aastat, kuid vähem kui 10 aastat;

c)

üheksa kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt 10 aastat, kuid vähem kui 20 aastat;

d)

12 kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt 20 aastat.

7.   Ametnik, kes on ebapädevuse tõttu viidud madalamale palgaastmele, võib kuue aasta pärast taotleda, et tema isikutoimikust kustutatakse kõik viited kõnealusele meetmele.

8.   Ametnikul on õigus talle menetluse käigus tekkinud põhjendatud kulude, sealhulgas institutsiooni mittekuuluvale kaitsjale makstavate tasude hüvitamisele, kui käesolevas artiklis sätestatud menetlus lõppeb ilma, et tehtaks otsust ametniku teenistusest vabastamise või madalamale palgaastmele viimise kohta.”

32)

Artikkel 52 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 52

Ilma et see piiraks artikli 50 sätete kohaldamist, jääb ametnik pensionile:

a)

kas automaatselt selle kuu viimasel päeval, mille jooksul ta saab 66-aastaseks, või

b)

tema enda taotluse põhjal selle kuu viimasel päeval, mille kohta on taotlus esitatud, kui ta on jõudnud pensioniikka või kui tema vanus on 58 aasta ja pensioniea vahel ja vastab kohe makstava pensioni saamise tingimustele vastavalt VIII lisa artiklile 9. Artikli 48 teise lõigu teist lauset kohaldatakse analoogia põhjal.

Ametnik võib oma taotluse kohaselt ja juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda teenistuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni või erandkorras 70-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta jõuab kõnealusesse ikka.

Kui ametisse nimetava asutus või ametiisik annab loa jääda ametnikul teenistusse pärast 66. eluaastat, antakse luba kõige rohkem üheks aastaks. Luba võib ametniku taotlusel pikendada.”

33)

Artiklit 55 muudetakse järgmiselt:

a)

lõigud nummerdatakse;

b)

teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Tavapärane töönädal on 40–42 tundi, mis jaotatakse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud ajakava alusel”;

c)

kolmanda lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab pärast nõupidamist personalikomiteega käesoleva lõike rakendamise üksikasjalikud eeskirjad.”;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kasutusele võtta paindliku tööaja korralduse. Kõnealuse tööaja korralduse alusel ei võimaldata ametnikel, kes on palgaastmel AD/AST 9 või kõrgemal, võtta vabaks täispikki tööpäevi. Paindlik tööaja korraldus ei kehti ametnikele, kelle suhtes kohaldatakse artikli 44 teise lõigu sätteid. Kõnealused ametnikud haldavad oma tööaega kokkuleppel oma ülemustega.”

34)

Artikli 55a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Ametnikul on õigus saada luba järgmistel juhtudel:

a)

alla 9-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks;

b)

9–12-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui tööaega ei vähendata rohkem kui 20 % tavalisest tööajast;

c)

alla 14-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui ametnik on üksikvanem;

d)

raske olukorra puhul alla 14-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui tööaega ei vähendata rohkem kui 5 % tavalisest tööajast. Sellisel juhul IVa lisa artikli 3 esimest kahte lõiku ei kohaldata. Kui mõlemad vanemad töötavad liidu teenistuses, lubatakse tööaega vähendada vaid ühel vanemal;

e)

raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja sugulase, alaneja sugulase, õe või venna eest hoolitsemiseks;

f)

täiendkoolitusel osalemiseks või

g)

alates 58. eluaastast viimase kolme aasta jooksul enne pensioniikka jõudmist.

Kui osalise tööajaga töötamise luba taotletakse täiendkoolitusel osalemiseks või viimase kolme aasta jooksul enne pensioniikka jõudmist, kuid mitte enne 58. eluaastat, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik keelduda loa andmisest või lükata loa andmise jõustumiskuupäeva edasi üksnes erandjuhtudel ning kaalukatel teenistuse huvidest tingitud põhjustel.

Kui loa saamise õigust kasutatakse raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja sugulase, alaneja sugulase, venna või õe eest hoolitsemiseks või täiendkoolitusel osalemiseks, ei tohi sellised ajavahemikud kokku ületada viit aastat kogu ametniku ametiaja vältel.”

35)

Artikli 56 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastmete SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistuse vajadused ei võimalda anda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.”

36)

Artikli 56a teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.”

37)

Artikli 56b teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.”

38)

Artikli 56c teine lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid erihüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.”

39)

Artikli 57 esimeses lõigus asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

40)

Artikkel 58 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 58

Rasedatel on arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis 57 sätestatud puhkusele õigus saada 20 nädalat puhkust. Kõnealune puhkus algab kõige varem kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmike, enneaegse sünnituse või puude või raske haigusega lapse sünni korral kestab puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte tähenduses on „enneaegne sünnitus” sünnitus, mis toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.”

41)

Artikkel 61 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 61

Riigipühade loetelud koostatakse liidu institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel pärast konsulteerimist personalieeskirjade komiteega.”

42)

Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Ametniku töötasu väljendatakse eurodes. Seda makstakse selle riigi vääringus, kus ametnik oma kohuseid täidab, või eurodes.

Muus vääringus kui eurodes makstavat töötasu arvutatakse vahetuskursside põhjal, mida kasutati Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel vastava aasta 1. juulil.

Vahetuskursse uuendatakse igal aastal tagasiulatuvalt artiklis 65 ette nähtud töötasude iga-aastase ajakohastamise ajal.”

43)

Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64

Ametniku eurodes väljendatud töötasu suhtes kohaldatakse pärast käesolevates personalieeskirjades või rakendusmäärustes ettenähtud kohustuslikke kinnipidamisi paranduskoefitsienti, mis on suurem, väiksem või võrdne 100 %-ga, sõltuvalt elamistingimustest eri teenistuskohtades.

Paranduskoefitsiente arvutatakse või tühistatakse ning ajakohastatakse igal aastal kooskõlas XI lisaga. Ajakohastamise puhul käsitletakse kõiki väärtusi võrdlusväärtustena. Komisjon avaldab ajakohastatud väärtused kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Belgias ja Luksemburgis paranduskoefitsiente ei kohaldata, kuna nendes riikides asuvad enamiku institutsioonide peamised ja esialgsed teenistuskohad, mistõttu on neil eriline roll võrdlusalusena.”

44)

Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65

1.   Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate töötasu ajakohastatakse igal aastal, võttes arvesse liidu majandus- ja sotsiaalpoliitikat. Erilist tähelepanu pööratakse palgatõusudele liikmesriikide avalikus teenistuses ning vajadusele uute ametnike järele. Töötasuga seotud ajakohastamist rakendatakse vastavalt XI lisale. Kõnealune ajakohastamine toimub enne aasta lõppu ja selle käigus võetakse arvesse aruannet, mille komisjon koostab Euroopa Liidu Statistikaameti poolt kokkuleppel liikmesriikide statistikaametitega kogutud statistika põhjal, mis kajastab iga liikmesriigi olukorda 1. juuli seisuga. Kõnealune aruanne sisaldab andmeid selle kohta, milline on liidu ametnike töötasu ja pensionide eelarveline mõju. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 42a teises ja kolmandas lõigus, artiklites 66 ja 69, VII lisa artikli 1 lõikes 1, artikli 2 lõikes 1, artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 1 ning XIII lisa artikli 8 lõikes 2 osutatud summasid, VII lisa endises artiklis 4a osutatud summasid, mida ajakohastatakse vastavalt XIII lisa artikli 18 lõikele 1, muude teenistujate töötingimuste artikli 24 lõikes 3, artikli 28a lõike 3 teises lõigus, artikli 28a lõikes 7, artiklites 93 ja 94 ning artikli 96 lõike 3 teises lõigus, artikli 96 lõikes 7 ning artiklites 133, 134 ja 136 osutatud summasid, nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 (6) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud summasid ning nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 (7) artiklis 4 osutatud summade koefitsienti ajakohastatakse igal aastal vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

2.   Elukalliduse olulise muutumise korral ajakohastatakse lõikes 1 osutatud summasid ja artiklis 64 osutatud koefitsiente vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad ja koefitsiendid kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

3.   Lõikes 1 osutatud summasid ja artiklis 64 osutatud koefitsiente, käsitletakse summadena ja koefitsientidena, mille tegelikku väärtust teataval ajahetkel ajakohastatakse ilma vajaduseta võtta vastu uus õigusakt.

4.   Ilma et see piiraks XI lisa artikli 3 lõigete 5 ja 6 kohaldamist, ei toimu lõigetes 1 ja 2 sätestatud ajakohastamist 2013. ja 2014. aastal.

45)

Artiklit 66 muudetakse järgmiselt:

a)

esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Tegevusüksustes AD ja AST määratakse igakuine põhipalk igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:”

;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„Tegevusüksuses AST/SC määratakse igakuine põhipalk igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:

 

Palgajärk

Palgaaste

1

2

3

4

5

SC 6

4 349,59

4 532,36

4 722,82

4 854,21

4 921,28

SC 5

3 844,31

4 005,85

4 174,78

4 290,31

4 349,59

SC 4

3 397,73

3 540,50

3 689,28

3 791,92

3 844,31

SC 3

3 003,02

3 129,21

3 260,71

3 351,42

3 397,73

SC 2

2 654,17

2 765,70

2 881,92

2 962,10

3 003,02

SC 1

2 345,84

2 444,41

2 547,14

2 617,99

2 654,17”

46)

Artikkel 66a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 66a

1.   Erandina määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 artikli 3 lõikest 1 ning selleks, et võtta artikli 65 lõike 3 kohaldamist piiramata arvesse ametnike töötasude ja pensionide ajakohastamise meetodi kohaldamist, kohaldatakse liidu poolt tema teenistuses olevatele töötajatele makstava töötasu suhtes 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023 ajutist meedet, mida nimetatakse solidaarsusmaksuks.

2.   Kõnealuse solidaarsusmaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 3 kindlaks määratud põhitöötasu suhtes, on 6 %. Alates palgaastme AD 15 teisest palgajärgust on solidaarsusmaksu määr 7 %.

3.

a)

Solidaarsusmaks põhineb töötasu arvutamiseks kasutataval põhipalgal, millest on maha arvatud:

i)

sotsiaalkindlustusmaks ja pensionimaksed ning maksud, mida sama palgaastme ja -järgu ametnik, kellel ei ole ülalpeetavaid VII lisa artikli 2 tähenduses, maksab enne solidaarsusmaksu tasumist, ning

ii)

palgaastme AST 1 esimese järgu ametniku põhipalga suurune summa.

b)

Solidaarsusmaksu lähtesumma määramiseks kasutatavaid tegureid väljendatakse eurodes ja nende suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti 100.

4.   Solidaarsusmaks arvatakse iga kuu palgast maha; sellest laekuv raha kantakse tuluna Euroopa Liidu üldeelarvesse.”

47)

Artikli 67 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Ülalpeetava lapse toetust võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega kahekordistada, kui arstitõenditega on tõendatud, et lapsel on puue või pikaajaline haigus, mistõttu on ametnikul suured väljaminekud.”

48)

Artiklit 72 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimese lõigu esimeses lauses asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute” ja kolmandas lõigus asendatakse sõnad „institutsioonid” ja „institutsioonile” vastavalt sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud” ja „institutsiooni ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule”;

b)

lõikes 2 asendatakse sõnad „kuni 63-aastaseks saamiseni” sõnadega „kuni pensioniikka jõudmiseni”;

c)

lõike 2a punktides i ja ii asendatakse sõnad „enne 63-aastaseks saamist” sõnadega „enne pensioniikka jõudmist”;

d)

lõikes 2b asendatakse sõnad „palgaastme 1” sõnadega „palgaastme AST 1”.

49)

Artikli 73 lõikes 1 asendatakse sõna „institutsioonid” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”.

50)

Artikli 76a teises lauses asendatakse sõna „institutsioonide” sõnadega „institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute”.

51)

Artikkel 77 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 77

Ametnikul, kes on teenistuses olnud vähemalt kümme aastat, on õigus saada vanaduspensioni. Tal on õigus saada pensioni teenistuse pikkusest olenemata, kui tema vanus ületab pensioniea, kui teda ei ole olnud võimalik tööle ennistada tema reservis viibimise ajal või kui ta on teenistuse huvides teenistusest vabastatud.

Maksimaalne vanaduspension on 70 % viimasest põhipalgast viimasel palgaastmel, millel ametnik oli vähemalt ühe aasta jooksul. Ametnikule makstakse 1,80 % tema viimasest põhipalgast iga VIII lisa artikli 3 kohaselt arvestatud teenistuses oldud aasta eest.

Kui tegemist on ametnikuga, kes on assisteerinud isikut, kes töötab Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepinguga ette nähtud ametikohal, või mõne liidu institutsiooni või organi valitud presidenti või mõne Euroopa Parlamendi fraktsiooni valitud esimeest, arvutatakse pensioni suurus vastavalt asjaomases ametis kogunenud pensioniõiguslikule staažile kõnealuse aja jooksul saadud viimase põhipalga põhjal, kui saadud põhipalk on suurem kui käesoleva artikli teise lõigu kohaldamisel aluseks võetav põhipalk.

Vanaduspension ei või olla väiksem kui 4 % elatusmiinimumist iga teenistuses oldud aasta kohta.

Pensioniiga algab 66-aastaselt.

Alates 1. jaanuarist 2014 hinnatakse pensioniiga iga viie aasta järel aruande põhjal, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse eelkõige liikmesriikide avaliku teenistuse töötajate pensioniea muutusi ning institutsioonide töötajate oodatava eluea muutusi.

Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku pensioniea muutmiseks vastavalt kõnealuse aruande järeldustele, võttes eelkõige arvesse muutusi liikmesriikides.”

52)

Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 78

Ametnikul on VIII lisa artiklites 13–16 ette nähtud korras õigus invaliidsustoetusele püsiva täieliku invaliidsuse korral, mille tõttu ametnikul ei ole võimalik täita oma tegevusüksuse ametikohale vastavaid kohustusi.

Artiklit 52 kohaldatakse analoogia põhjal invaliidsustoetuse saajate suhtes. Kui invaliidsustoetuse saaja jääb pensionile enne 66. eluaastat, ilma et ta oleks saavutanud õigust maksimumpensionile, kohaldatakse vanaduspensioni käsitlevaid üldeeskirju. Vanaduspensioni suurus põhineb ametniku palgaastmel ja -järgul, mis ametnikul oli invaliidiks jäämise hetkel.

Invaliidsustoetus võrdub 70 %-ga ametniku viimasest põhipalgast, kuid ei või olla väiksem kui elatusmiinimum.

Invaliidsustoetusest tehakse sissemakseid pensioniskeemi, maksete suurus arvutatakse kõnealuse toetuse põhjal.

Kui invaliidsus on tekkinud tööülesannete täitmise ajal või seoses tööülesannete täitmisega juhtunud õnnetuse tagajärjel, kutsehaiguse või ühiskasuliku tegevuse tõttu või teise inimese päästmisel eluga riskides, ei või invaliidsustoetus olla väiksem kui 120 % elatusmiinimumist. Sellisel juhul tehakse sissemakseid pensioniskeemi täies mahus artiklis 1b osutatud institutsiooni või asutuse eelarvest.”

53)

Artikli 80 kuues lõik asendatakse järgmisega:

„Esimeses, teises ja kolmandas lõigus ette nähtud õigus kehtib ka sellise endise ametniku surma korral, kellel oli õigus toetusele personalieeskirjade artikli 50, nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (8) artikli 5, nõukogu määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 (9) artikli 3 või nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 (10) artikli 3 alusel, ning sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ja taotles oma vanaduspensioni saamise edasilükkamist pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale.

54)

Artikli 81a lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis b asendatakse sõna „65aastaseks” sõnaga „66-aastaseks”;

b)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ja oli taotlenud oma vanaduspensioni saamise edasilükkamist pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimese kuupäevani, vanaduspensioni summat, mida tal elus olles oleks olnud õigus pensioniikka jõudmise korral saada, võttes arvesse punktis b osutatud toetusi ja kinnipidamisi;”

c)

punktis e asendatakse sõnad „artikli 41 või 50” sõnadega „artiklite 41, 42c või 50”.

55)

Artikli 82 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui ajakohastatakse töötasu vastavalt artikli 65 lõikele 1, ajakohastatakse samamoodi ka pensioneid.”

56)

Artikli 83 lõike 1 teine lõik jäetakse välja.

57)

Artikli 83a lõiked 2, 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„2.   Ametid, mis ei saa Euroopa Liidu üldeelarvest toetust, teevad kõnealusesse eelarvesse kõik pensioniskeemi rahastamiseks vajalikud sissemaksed täies ulatuses. Alates 1. jaanuarist 2016 teevad need ametid, mida rahastatakse osaliselt liidu eelarvest, tööandja sissemaksetest selle osa, mis vastab ameti kogutulude ja nende tulude vahekorrale, millest on maha arvatud Euroopa Liidu üldeelarvest saadav toetus.

3.   Pensioniskeemi tasakaal tagatakse pensioniea ja sissemaksete määra abil. Iga viie aasta järel XII lisa kohaselt korraldataval kindlustusmatemaatilisel hindamisel ajakohastatakse pensioniskeemi tehtavate sissemaksete määra, et tagada pensioniskeemi tasakaal.

4.   Komisjon ajakohastab igal aastal lõikes 3 osutatud kindlustusmatemaatilist hinnangut vastavalt XII lisa artikli 1 lõikele 2. Kui ilmneb, et antud hetkel kohaldatava sissemaksete määra ja kindlustusmatemaatilise tasakaalu säilitamiseks vajaliku määra vahel on vähemalt 0,25-punktiline vahe, ajakohastatakse määra XII lisas sätestatud korra kohaselt.

5.   Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaldamisel ajakohastatakse artikli 83 lõikes 2 sätestatud võrdlusväärtust. Komisjon avaldab ajakohastatud sissemaksete määra kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.”

58)

VIII jaotis jäetakse välja.

59)

Artikkel 110 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 110

1.   Käesolevate personalieeskirjade üldised rakendussätted võtab vastu institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist personalikomitee ja personalieeskirjade komiteega.

2.   Käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks komisjoni poolt vastu võetud rakenduseeskirju, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldisi rakendussätteid, kohaldatakse analoogia põhjal ka ametite suhtes. Komisjon teatab ametitele viivitamata selliste rakenduseeskirjade vastuvõtmisest.

Rakenduseeskirjad jõustuvad ametite suhtes üheksa kuu möödumisel nende jõustumisest komisjonis või üheksa kuu möödumisel kuupäevast, mil komisjon teatas ametitele nende vastuvõtmisest, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem. Olenemata eespool sätestatust võib amet otsustada, et rakenduseeskirjad jõustuvad varasemal kuupäeval.

Erandina võib amet enne käesoleva lõike teises lõigus nimetatud üheksakuulise tähtaja möödumist ja pärast nõupidamist personalikomiteega esitada komisjonile nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad. Samadel tingimustel võib amet taotleda komisjonilt nõusolekut teatavate rakenduseeskirjade kohaldamata jätmiseks. Viimatinimetatud juhul võib komisjon taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise asemel nõuda ametilt, et see esitaks talle nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad.

Käesoleva lõike teises lõigus osutatud üheksakuuline tähtaeg peatub kuupäeval, mil amet esitab taotluse komisjonilt nõusoleku saamiseks, ja jätkub kuupäeval, mil komisjon esitab oma seisukoha.

Pärast konsulteerimist personalikomiteega võib amet esitada komisjonile nõusoleku saamiseks ka rakenduseeskirjad küsimustes, mida komisjoni rakenduseeskirjades ei käsitata.

Rakenduseeskirjade vastuvõtmisel esindab ametit kas juhatus või samaväärne organ, millele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas liidu õigusaktis.

3.   Institutsioonide kokkuleppel vastuvõetud eeskirjade kohaldamisel ei käsitata ameteid institutsioonidena. Komisjon siiski konsulteerib ametitega enne kõnealuste eeskirjade vastuvõtmist.

4.   Töötajaid teavitatakse käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud rakenduseeskirjadest, sealhulgas lõikes 1 osutatud üldistest rakendussätetest, ning institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel vastuvõetud eeskirjadest.

5.   Institutsioonide haldusüksused ja ametid peavad omavahel regulaarselt nõu käesolevate personalieeskirjade kohaldamise üle. Ametid osalevad kõnealustel nõupidamistel ühise esindusega nendevahelisel kokkuleppel kindlaksmääratud eeskirjade kohaselt.

6.   Euroopa Liidu Kohus haldab registrit, mis sisaldab institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute poolt käesolevate personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirju ning ametite poolt lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud eeskirju, mis erinevad komisjoni eeskirjadest, samuti nende muudatusi. Institutsioonidel ja ametitel on registrile vahetu juurdepääs ja õigus oma eeskirju muuta. Liikmesriikidel on registrile vahetu juurdepääs. Lisaks esitab komisjon iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eeskirjade kohta, mille institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud on vastu võtnud käesolevate personalieeskirjade rakendamiseks.”

60)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 111

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 112 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse töötingimuste teatavaid aspekte ning tasude maksmist ja sotsiaalkindlustusskeemi käsitlevate eeskirjade rakendamise teatavaid aspekte.

Artikkel 112

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Personalieeskirjade artiklites 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõikes 3 ja XI lisa artiklis 9 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 11 ja artikli 96 lõikes 11 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 1. jaanuarist 2014.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad personalieeskirjade artiklites 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõikes 3 ja XI lisa artiklis 9 ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõikes 11 ja artikli 96 lõikes 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Personalieeskirjade artiklite 56a, 56b ja 56c, VII lisa artikli 13 lõike 3 või XI lisa artikli 9 või muude teenistujate teenistustingimuste artikli 28a lõike 11 või artikli 96 lõike 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 113

Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate personalieeskirjade toimimist.”

61)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

A jagu asendatakse järgmisega:

„A.   Artikli 5 lõikes 4 sätestatud ametikohtade liigid igas tegevusüksuses

1.   Tegevusüksus AD

Peadirektor

AD 15 – AD 16

Direktor

AD 14 – AD 15

Nõunik või samaväärne

AD 13 – AD 14

Üksuse juhataja või samaväärne

AD 9 – AD 14

Administraator

AD 5 – AD 12


2.   Tegevusüksus AST

Vanemassistent

Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad suurt iseseisvust ja suurt vastutust personali juhtimisel, eelarve täitmisel või poliitika koordineerimisel.

AST 10 – AST 11

Assistent

Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust eelkõige seoses eeskirjade või üldiste juhiste täitmisega või institutsiooni liikme, liikme isikliku büroo juhi, (ase)peadirektori või nendega samaväärse kõrgema astme juhi abina.

AST 1 – AST 9


3.   Tegevusüksus AST/SC

Sekretär/kantseleitöötaja

Täidab sekretäri ja kantseleitöötaja ülesandeid, ameti toimimisega seotud ja muid taolisi ülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust (11).

SC 1 – SC 6

b)

B jagu asendatakse järgmisega:

„B.   Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad

1.

Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad tegevusüksustes AST ja AD:

Palgaaste

Assistendid

Administraatorid

13

15 %

12

15 %

11

25 %

10

20 %

25 %

9

8 %

25 %

8

25 %

33 %

7

25 %

36 %

6

25 %

36 %

5

25 %

36 %

4

33 %

3

33 %

2

33 %

1

33 %

2.

Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad tegevusüksuses AST/SC:

Palgaaste

Sekretärid/kantseleitöötajad

SC 6

SC 5

12 %

SC 4

15 %

SC 3

17 %

SC 2

20 %

SC 1

25 %”

62)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 1 esimese lõigu teises lauses asendatakse sõna „institutsioon” sõnadega „institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

b)

artikli 1 teise lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski otsustada, et valimistingimused määratakse kindlaks vastavalt institutsiooni töötajatele korraldatud hääletusel väljendatud eelistusele.”;

c)

artikli 1 neljandas lõigus asendatakse sõnad „mõlema personalieeskirjade artiklis 5 nimetatud tegevusüksuse” sõnadega „kõigi kolme personalieeskirjade artiklis 5 sätestatud tegevusüksuse”;

d)

artikli 2 teise lõigu esimeses taandes asendatakse sõnad „artikli 2 kolmandas lõigus” sõnadega „artiklis 2”.

63)

IV lisa ainsat artiklit muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teises lõigus asendatakse sõna „63aastaseks” sõnaga „66-aastaseks”;

b)

lõike 1 kolmas lõik jäetakse välja;

c)

lõike 3 tabeli viimases reas asendatakse arvud „59–64” arvudega „59–65”;

d)

lõike 4 neljandas lõigus asendatakse sõna „63aastaseks” sõnaga „66-aastaseks”.

64)

IVa lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 1 teises lõigus asendatakse fraas „artikli 55a lõike 2 punkt e” fraasiga „artikli 55a lõike 2 punkt g”;

b)

artikli 4 esimeses lõigus asendatakse fraas „üle 55-aastased ametnikud, kellel on lubatud töötada poole kohaga pensionile jäämisele valmistumiseks” fraasiga „ametnikud, kellel on personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punkti g kohaselt lubatud töötada poole kohaga”.

65)

V lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Lisaks põhipuhkusele võib ametnik taotluse korral saada eripuhkust. Eripuhkust antakse eelkõige järgmistel juhtudel järgmiselt:

ametniku abiellumine: neli päeva;

ametniku elukohavahetus: kuni kaks päeva;

abikaasa raske haigus: kuni kolm päeva;

abikaasa surm: neli päeva;

üleneja sugulase raske haigus: kuni kaks päeva;

üleneja sugulase surm: kaks päeva;

lapse abiellumine: kaks päeva;

lapse sünd: 10 päeva, mis tuleb võtta välja 14 nädala jooksul pärast sündi;

puudega või raskelt haige lapse sünd: 20 päeva, mis tuleb võtta välja 14 nädala jooksul pärast sündi;

abikaasa surm rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal: ülejäänud rasedus- ja sünnituspuhkuse päevadele vastav arv päevi; kui surnud abikaasa ei olnud ametnik, määratakse ülejäänud rasedus- ja sünnituspuhkus kindlaks, kohaldades personalieeskirjade artikli 58 sätteid analoogia põhjal;

lapse raske haigus: kuni kaks päeva;

lapse väga raske haigus, mis on arstitõendiga tõendatud, või kuni 12-aastase lapse haiglaravi: kuni viis päeva;

lapse surm: neli päeva;

lapse lapsendamine: 20 nädalat, ja 24 nädalat, kui lapsendatakse puudega laps.

Iga lapse lapsendamisel võib saada üksnes ühe eripuhkuse, mida kasuvanemad võivad omavahel jagada, kui mõlemad on ametnikud. Puhkust antakse üksnes siis, kui ametniku abikaasa töötab tasustataval töökohal vähemalt poole kohaga. Kui abikaasa töötab väljaspool liidu institutsioone ja saab võrreldavat puhkust, arvestatakse vastav arv päevi ametniku õigusest maha.

Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib vajaduse korral anda täiendavat eripuhkust juhul, kui selle riigi siseriiklike õigusaktidega, kus lapsendamismenetlus toimub ja mis ei ole lapsendava ametniku töökohariik, nõutakse ühe või mõlema kasuvanema kohalolekut.

10-päevast eripuhkust antakse siis, kui ametnik ei kasuta täielikult 20- või 24-nädalast eripuhkust käesoleva taande esimese lause tõttu; kõnealust täiendavat eripuhkust antakse ainult üks kord iga lapse lapsendamisel.

Täiendõppe puhul võib institutsioon anda eripuhkust institutsiooni poolt personalieeskirjade artikli 24a kohaselt koostatud täiendõppe programmiga ettenähtud piires.

Lisaks võib erandkorras eripuhkust anda ametnikule erandliku töö korral, mis ei kuulu ametniku tavapäraste kohustuste hulka. Sellist eripuhkust antakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on teinud otsuse ametniku töö erandliku iseloomu kohta.

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse ametniku elukaaslast abikaasana, kui VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c sätestatud kolm esimest tingimust on täidetud.

Kui vastavalt käesolevale jaole antakse eripuhkust, määratakse sõiduaeg eriotsusega, võttes arvesse konkreetseid vajadusi.”;

b)

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Ametnikel, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on õigus saada igal aastal kaks ja pool päeva lisapuhkust kodumaal käimiseks.

Esimest lõiku kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Kui töötamiskoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, määratakse kodumaapuhkuse kestus eriotsusega, võttes arvesse konkreetseid vajadusi.”

66)

VI lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Personalieeskirjade artiklis 56 sätestatud piirides on palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnikul õigus saada ületunnitöö eest hüvituseks puhkust või tasu vastavalt järgmistele tingimustele:

a)

iga ületunni eest on õigus saada hüvituseks poolteist vaba tundi; kui ületunnitöö tehakse kella 22 ja kella 7 vahel või pühapäeval või riigipühal, on iga tunni eest õigus saada hüvituseks kaks tundi puhkust; hüvitava puhkuse andmisel võetakse arvesse teenistusüksuse vajadusi ja asjaomase ametniku eelistusi;

b)

kui teenistusüksuse vajadused ei võimalda võtta hüvitavat puhkust kahe kuu jooksul pärast kuud, mil ületunnitöö tehti, lubab ametisse nimetav asutus või ametiisik tasuda hüvitamata ületunnid määraga 0,56 % igakuisest põhipalgast iga ületunni eest punktis a sätestatu alusel;

c)

ületunnitöö eest hüvitava puhkuse või tasu saamiseks peab täiendavalt töötatud aeg kestma üle 30 minuti.”;

b)

artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Olenemata käesoleva lisa eelnevatest sätetest, võib teatavate palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnike eritingimustes tehtud ületunnitöö eest maksta hüvitist kindlasummalise toetuse kujul, mille summa ja maksmistingimused määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega.”

67)

VII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 1 lõikes 3 asendatakse fraas „palgaastme 3” fraasiga „palgaastme AST 3”;

b)

artikli 3 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Õigus kõnealust toetust saada algab selle kuu esimesel päeval, mil laps hakkab õppima põhikoolis, ja lõpeb selle kuu lõpus, mil laps lõpetab hariduse omandamise, või selle kuu lõpus, mil laps saab 26-aastaseks, olenevalt sellest, kumb toimub varem.”;

c)

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

1.   Ametnikul on õigus saada kindlasummalist hüvitist tema enda ning abikaasa ja tegelikult perekonnas elavate ülalpeetavate isikute sõidukulude eest:

a)

tööle asudes: töölevõtmiskohast töökohta;

b)

teenistuse lõpetamisel personalieeskirjade artikli 47 tähenduses: töökohast käesoleva artikli lõikes 4 määratletud päritolukohta;

c)

iga üleviimise korral, millega kaasneb töökoha vahetus.

Ametniku surma korral on lesel ja ülalpeetavatel õigus saada kindlasummalist hüvitist sõidukulude eest samadel tingimustel.

Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2-aastased, ei hüvitata.

2.   Kindlasummaline hüvitis põhineb lõikes 1 osutatud kohtade geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel.

Kilomeetrite eest makstav toetus on:

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

0–200 km

0,1895 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

201–1 000 km

0,3158 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

1 001–2 000 km

0,1895 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

2 001–3 000 km

0,0631 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

3 001–4 000 km

0,0305 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

4 001–10 000 km

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa selles osas, mis ületab

10 000 km

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisatakse kindlasummaline lisahüvitis:

94,74 eurot, kui lõikes 1 osutatud kohtade geograafiline vahemaa on vahemikus 600–1 200 km,

189,46 eurot, kui lõikes 1 osutatud kohtade geograafiline vahemaa on üle 1 200 km.

Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavaid toetusi ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.

3.   Erandina lõikest 2 hüvitatakse sõidukulud, mis on seotud üleviimisega, millega kaasneb töötamiskoha vahetus Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumilt väljapoole liikmesriikide territooriumi või töötamiskoha vahetus väljaspool liikmesriikide territooriumi, kindlasummalise hüvitisena, mille aluseks on lennukulud turistiklassist vahetult järgmises kõrgemas klassis.

4.   Ametniku päritolukoht määratakse kindlaks tema tööleasumisel, võttes arvesse töölevõtmiskohta või tema selgesõnalise ja põhjendatud taotluse alusel kohta, millega ta on põhiliselt seotud. Sel viisil kindlaks määratud päritolukohta võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega ametniku teenistuses oleku ajal või lahkumisel muuta. Ametniku teenistuse ajal tehakse selline otsus üksnes erandjuhtudel ning juhul, kui ametnik esitab asjakohased tõendid.

Muutmisotsusega ei saa ametniku põhiliseks viibimiskohaks tunnistada kohta väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi.”;

d)

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.   Ametnikul, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on lõikes 2 sätestatud määra piires õigus saada igal kalendriaastal kindlasummalist hüvitist, mis võrdub töötamiskohast artiklis 7 määratletud päritolukohta sõitmise kuludega, ja kui tal on õigus saada majapidamistoetust, siis samuti hüvitist tema abikaasa ja artikli 2 tähenduses ülalpeetavate sõidukulude eest.

Kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu ametnikud, on mõlemal õigus saada enda ja oma ülalpeetavate sõidukulude katteks eelnevate sätete kohast kindlasummalist hüvitist; igal ülalpeetaval on õigus üksnes ühele hüvitisele. Ülalpeetavate laste sõidukulud hüvitatakse vanemate taotluse põhjal ükskõik kumma päritolukoha alusel.

Kui ametnik abiellub aasta kestel ja omandab seetõttu õiguse saada majapidamistoetust, hüvitatakse abikaasa reisikuludest see osa, mis on võrdeline ajavahemikuga abiellumise kuupäevast aasta lõpuni.

Kui hüvitise arvestamise alus muutub pärast kõnealuste summade maksmise päeva perekonnaseisu muutumise tõttu, ei ole ametnik kohustatud neid tagasi maksma.

Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2-aastased, ei hüvitata.

2.   Kindlasummaline hüvitis põhineb ametniku töötamiskoha ja päritolukoha vahelise geograafilise vahemaa kilomeetri kohta makstaval toetusel.

Kui artiklis 7 määratletud päritolukoht on väljaspool liidu liikmesriikide territooriumi ja ühtlasi väljaspool Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi, põhineb kindlasummaline hüvitis ametniku töötamiskoha ja selle liikmesriigi pealinna, mille kodakondsus tal on, vahelise geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel. Ametnikul, kelle päritolukoht on väljaspool liidu liikmesriikide territooriumi ja ühtlasi väljaspool Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi ja kes ei ole nende liikmesriikide kodanik, ei ole õigust kindlasummalisele hüvitisele.

Kilomeetrite põhjal makstav toetus on:

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

0–200 km

0,3790 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

201–1 000 km

0,6316 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

1 001–2 000 km

0,3790 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

2 001–3 000 km

0,1262 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

3 001–4 000 km

0,0609 eurot iga kilomeetri kohta vahemikus

4 001–10 000 km

0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa selle osa puhul, mis ületab

10 000 km

Eespool nimetatud kilomeetrite põhjal makstavale toetusele lisandub kindlasummaline lisahüvitis:

189,48 eurot juhul, kui töötamiskoha ja päritolukoha geograafiline vahemaa on vahemikus 600–1 200 km;

378,93 eurot juhul, kui töötamiskoha ja päritolukoha geograafiline vahemaa on üle 1 200 km.

Eespool nimetatud kilomeetrite põhjal makstavaid toetusi ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.

3.   Ametnikul, kes lahkub teenistusest kalendriaasta jooksul muul põhjusel kui surm või kes on osa aastast olnud isiklikel põhjustel võetud puhkusel, on juhul, kui ta on selle aasta jooksul olnud mõne liidu institutsiooni teenistuses alla üheksa kuu, õigus saada lõigetes 1 ja 2 sätestatud kindlasummalisest hüvitisest ainult osa, mis arvestatakse võrdeliselt kõnesoleval aastal tegelikult töötatud ajaga.

4.   Käesoleva artikli lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Ametnikel, kelle töökoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, on iseenda eest ning juhul, kui neil on õigus majapidamistoetusele, ka oma abikaasa ja teiste artikli 2 tähenduses ülalpeetavate eest õigus igal kalendriaastal kindlasummalisele hüvitisele päritolukohta sõitmise kulude katmiseks või selliste muusse kohta sõitmise kulude hüvitamisele, mis ei ületa nende päritolukohta sõitmise kulusid. Kui abikaasa ja artikli 2 lõikes 2 osutatud isikud ei ela koos ametnikuga tema töötamiskohas, on neil igal kalendriaastal õigus saada hüvitist sõidukulude eest oma päritolukohast töötamiskohta või mujale, kui sõitmise kulud ei ületa eespool osutatud sõidu kulusid.

Kindlasummalise hüvitise aluseks on lennukulud turistiklassis.”;

e)

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1.   Ametnikul, kes peab personalieeskirjade artikli 20 täitmiseks teenistusse asumisel või teenistuse ajal töötamiskoha muutumise tõttu elukohta muutma ning kes ei ole saanud samade kulude eest hüvitust mujalt, on ülemmäärade piires õigus saada hüvitust mööbli ja isiklike esemete kolimise eest, kaasa arvatud kindlustus harilike ohtude vastu (eelkõige purunemine, vargus, tulekahju).

Ülemmäärad lähtuvad ametniku perekondlikust olukorrast kolimise ajal ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest.

Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab käesoleva lõike jõustamiseks vastu üldised rakendussätted.

2.   Ametniku töölt lahkumise või surma korral hüvitatakse lõikes 1 sätestatud piirides töökohast päritolukohta kolimise kulud. Vallalise ametniku surma korral hüvitatakse kolimiskulud tema pärijatele.

3.   Alalise ametniku puhul toimub kolimine ühe aasta jooksul alates ametniku katseaja lõpust. Töölt lahkumise korral peab kolimine toimuma vastavalt artikli 6 lõike 4 teisele lõigule kolme aasta jooksul. Pärast käesolevas lõikes sätestatud tähtaegade lõppu toimuvate kolimiste kulud hüvitatakse ainult erandjuhtudel ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eriotsusega.”;

f)

artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon vaatab lõike 2 punktis a sätestatud määrad läbi iga kahe aasta järel. Kõnealune läbivaatamine põhineb hotellide, restoranide ja toitlustusteenuste hindasid käsitleval aruandel ning selliste hindade arengut näitavatel indeksitel. Kõnealuseks läbivaatamiseks teeb komisjon otsuse vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega.”;

ii)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Erandina lõikest 1 võib majutuskulusid, mis tekivad ametniku lähetamisel institutsiooni põhitegevuskohtadesse, nagu need on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu protokollis nr 6, hüvitada kindla summaga, mis ei ole suurem kui asjaomaste liikmesriikide kohta kindlaks määratud maksimumsumma.”;

g)

artiklis 13a asendatakse sõnad „eri institutsioonid” sõnadega „eri institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

h)

artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ametnikule tehakse väljamakseid selles kohas ja selle riigi vääringus, kus ta oma kohustusi täidab, või ametniku taotlusel eurodes Euroopa Liidus asuvasse panka.”;

ii)

lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Tingimustel, mis on sätestatud institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega, võivad ametnikud taotleda osa oma töötasu korrapärast ülekandmist erikorras.”;

iii)

lõike 3 esimeses lauses lisatakse sõna „tehakse” järele sõnad „asjaomase liikmesriigi vääringus”;

iv)

lõike 4 esimeses lauses lisatakse sõnade „teise liikmesriiki” järele sõnad „kohalikus vääringus”.

68)

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 3 punktis b asendatakse fraas „artiklite 41 ja 50” fraasiga „artiklite 41, 42c ja 50”;

b)

artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Olenemata käesoleva lisa artiklist 2, kui ametnik jääb pärast pensioniikka jõudmist teenistusse, on tal õigus pensionitõusule, mis on võrdne 1,5 %-ga tema pensioni arvutamisel arvesse võetavast põhipalgast iga pärast pensioniiga töötatud aasta kohta, tingimusel et kogupension koos tõusuga ei ületa 70 % tema personalieeskirjade artikli 77 teises või kolmandas lõigus osutatud viimasest põhipalgast.

Selline pensionitõus kuulub väljamaksmisele ka pärast pensioniikka jõudmist liidu teenistusse jäänud ametniku surma korral.”;

c)

artiklis 6 asendatakse fraas „palgaastme 1 esimese järgu” fraasiga „palgaastme AST 1 esimese järgu”;

d)

artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Enne pensioniikka jõudmist teenistusest lahkuv ametnik võib taotleda, et tema vanaduspensioni hakataks maksma:

a)

edasilükatuna alates tema pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kuu esimese päevast või

b)

kohe, kui ta on saanud vähemalt 58-aastaseks. Sel juhul vähendatakse vanaduspensioni summa võrra, mis arvutatakse ametniku vanuse põhjal pensioni saamise alguse ajal.

Pensioni vähendatakse 3,5 % iga aasta kohta, mis jääb vanuseni, mil ametnik omandaks õiguse jääda vanaduspensionile personalieeskirjade artikli 77 tähenduses. Kui personalieeskirjade artiklis 77 nimetatud vanaduspensioni saamise õigust andva ea ja asjaomase isiku tegeliku vanuse vahe ületab täisaastate arvu, lisatakse vähendusele üks aasta.”;

e)

artikli 11 lõike 2 teises lõigus asendatakse sõna „institutsioon” sõnadega „institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik”;

f)

artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Pensioniikka mittejõudnud ametnikul, kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu ja kellel ei ole õigust saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, on teenistusest lahkudes õigus saada:

a)

lahkumistoetust, mis võrdub tema põhipalgast pensionimakseteks kinnipeetud summa kolmekordse väärtusega pärast muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 42 ja 112 kohaselt tasutud summade mahaarvamist, kui ta on olnud teenistuses vähem kui üks aasta ja tema suhtes ei ole kohaldatud artikli 11 lõikes 2 kehtestatud korda;

b)

muudel juhtudel artikli 11 lõikes 1 sätestatud hüvitisi või oma valikul eraõigusliku kindlustusseltsi või pensionifondi hüvitiste kindlustusmatemaatilisi ekvivalente, tingimusel et kindlustusselts või fond tagab, et:

i)

kapitali ei maksta tagasi;

ii)

igakuist elatist makstakse kõige varem alates 60. eluaastast ja hiljemalt 66. eluaastast;

iii)

nähakse ette perepension või toitjakaotuspensionid;

iv)

üleminekut teise kindlustusseltsi või muusse fondi lubatakse üksnes juhul, kui selline fond täidab punktides i, ii ja iii kehtestatud tingimusi.”;

ii)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Erandina lõike 1 punktist b on pensioniikka mittejõudnud ametnikul, kes on teenistusse asumisest alates pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks teinud sissemakseid riiklikusse pensioniskeemi või omal valikul eraõiguslikku kindlustusskeemi või pensionifondi, mis vastab lõikes 1 sätestatud nõuetele, ja kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu, ilma et tal oleks õigus saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, teenistusest lahkudes õigus saada lahkumistoetust, mis võrdub tema institutsioonide teenistuses olles omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatilise väärtusega. Sellistel juhtudel arvatakse lahkumistoetusest maha muude teenistujate teenistustingimuste artikli 42 või 112 kohaselt pensioniõiguste saamiseks või säilitamiseks riiklikusse pensioniskeemi tehtud sissemaksed.”;

g)

artiklis 15 asendatakse sõnad „on alla 63 aasta vanune” sõnadega „ei ole veel jõudnud pensioniikka”;

h)

artiklis 18a asendatakse sõnad „63 aastaseks saamist”, „63 aastaseks saamise”, „63 aastaselt” ja „63 aastasena” vastavalt fraasidega „pensioniikka jõudmist”, „pensioniikka jõudmise”, „pensioniikka jõudmisel” ja „pensioniikka jõudmisel”;

i)

artikli 27 teises lõigus asendatakse sõna „kohandatud” sõnaga „ajakohastatud”;

j)

artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

i)

kolmandas lõigus asendatakse sõna „elukohaliikmesriigi” sõnadega „mõnda Euroopa Liidu”;

ii)

neljanda lõigu esimeses lauses lisatakse sõna „elukohariigi” järele sõnad „või mõnda Euroopa Liidu”;

iii)

neljanda lõigu teises lauses jäetakse välja sõnad „eurodes selle riigi panka, kus institutsioonil on peakorterid, või”.

69)

IX lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 2 lõikes 3 asendatakse sõna „Institutsioonid” sõnadega „Institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud”;

b)

artikli 5 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Distsiplinaarnõukogu („nõukogu”), moodustatakse igas institutsioonis, välja arvatud juhul, kui kaks või enam ametit otsustavad kooskõlas personalieeskirjade artikli 9 lõikega 1a moodustada ühise nõukogu.”;

c)

artikkel 30 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30

Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 3 kohaldamist, võtab institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist oma personalikomiteega vajaduse korral vastu käesoleva lisa rakenduskorra.”

70)

X lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Ametnikul on õigus saada kalendriaasta jooksul iga teenistuses oldud kuu eest põhipuhkust kaks tööpäeva.

Olenemata käesoleva artikli esimesest lõigust on 1. jaanuaril 2014 kolmandas riigis juba töötaval ametnikul õigus saada:

kolm tööpäeva ajavahemikus 1. jaanuar 2014–31. detsember 2014;

kaks ja pool tööpäeva ajavahemikus 1. jaanuar2015–31. detsember 2015.”;

b)

artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Aastal, mil ametnik alustab teenistust või lõpetab teenistuse kolmandas riigis, on tal õigus saada puhkust kaks tööpäeva iga täispikkuses töötatud kuu kohta, kaks tööpäeva iga mittetäieliku teenistuskuu kohta, mil ta on töötanud rohkem kui 15 päeva, ning üks tööpäev mittetäieliku teenistuskuu kohta, mil ta on töötanud vähem kui 15 päeva.

Kui ametnik ei ole muudel kui teenistusest sõltuvatel põhjustel kasutanud oma põhipuhkust ära enne asjaomase kalendriaasta lõppu, võib puhkust järgmisse aastasse üle kanda kuni 14 tööpäeva ulatuses.”;

c)

artiklisse 8 lisatakse järgmine lõik:

„Ametnik, kes osaleb täiendkoolitusel vastavalt personalieeskirjade artiklile 24a ja kellele on antud käesoleva artikli esimese lõigu kohaselt lisapuhkust, kohustub ühendama täiendõppeaja lisapuhkusega, kui see on asjakohane.”;

d)

artikli 9 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Põhipuhkuse võib võtta korraga või mitmes osas vastavalt ametniku soovile ja teenistusüksuse vajadustele. Vähemalt üks puhkuseosa peab sisaldama kahte järjestikust nädalat.”;

e)

artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Elamistingimuste eest makstav toetus määratakse vastavalt ametniku teenistuskohale kindlaks protsendimäärana võrdlussummast. Võrdlussumma hõlmab kogu põhipalka, millele lisatakse kodumaalt lahkumise toetus, majapidamistoetus ja ülalpeetava lapse toetus ning millest arvatakse maha personalieeskirjades või nende rakendusmäärustes nimetatud kohustuslikud kinnipidamised.

Seda toetust ei maksta, kui ametnik töötab riigis, mille elamistingimusi peetakse samaväärseks Euroopa Liidus tavaliselt valitsevate elamistingimustega.

Muude teenistuskohtade puhul määratakse elamistingimuste eest makstav toetus kindlaks, võttes muu hulgas arvesse järgmisi näitajaid:

tervishoiu ja haiglate olukord,

julgeolek,

kliima,

eraldatuse aste,

muud kohalikud elutingimused.

Igal aastal vaatab ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuskohtade jaoks määratud elamistingimuste eest makstava toetuse uuesti läbi ning muudab seda vajaduse korral pärast personalikomiteelt arvamuse saamist.

Juhul kui ametnik on rohkem kui ühel korral lähetatud raskeks või väga raskeks peetavasse teenistuskohta, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada määrata elamistingimuste eest makstavale toetusele täiendava lisatasu. Kõnealune lisatasu ei tohi ületada 5 % esimeses lõigus osutatud võrdlussummast ning ametisse nimetav asutus või ametiisik peab võrdse kohtlemise põhimõttest kinnipidamiseks iga sellist otsust nõuetekohaselt põhjendama, tuginedes eelmise lähetuse raskusastmele.

2.   Kui elamistingimused teenistuskohas seavad ohtu ametniku isikliku julgeoleku, makstakse talle ametisse nimetava asutuse või ametiisiku põhjendatud eriotsusega ajutist lisatoetust. Kõnealuse toetuse suurus määratakse kindlaks protsendimäärana lõike 1 esimeses lõigus osutatud võrdlussummast:

kui asutus või ametiisik ei soovita töötajatel oma perekonda või muid ülalpeetavaid teenistuskohta kolida, eeldusel et nad seda soovitust järgivad;

kui asutus või ametiisik otsustab ajutiselt vähendada teenistuskoha töötajate arvu.

Põhjendatud juhtudel võib ametisse nimetav asutus või ametiisik määratleda, et konkreetse ametikoha puhul ei ole tegemist perekonda hõlmava lähetusega. Eespool nimetatud toetust makstakse töötajatele, kes nimetatud määratlusest kinni peavad.

3.   Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud sätted määrab kindlaks ametisse nimetav asutus või ametiisik.”;

f)

artikli 11 esimeses lauses asendatakse sõna „Belgias” sõnadega „Euroopa Liidus”;

g)

artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Et tagada ametnike võimalikult samaväärne ostujõud nende teenistuskohast olenemata, ajakohastatakse artiklis 12 osutatud paranduskoefitsienti kord aastas vastavalt XI lisale. Ajakohastamise puhul käsitletakse kõiki väärtusi, mis sätestatakse asjakohastes õigusaktides, võrdlusväärtustena. Komisjon avaldab ajakohastatud väärtused kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Kui teatava riigi puhul on paranduskoefitsiendi ja vastava vahetuskursi alusel mõõdetud elukallidus viimase ajakohastamisega võrreldes muutunud rohkem kui 5 %, tehakse paranduskoefitsiendi kohandamiseks vahe-ajakohastamine esimeses lõigus sätestatud korras.”;

h)

artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kehtestatud riikide nimekirja alusel, ja juhul kui institutsioon ei paku ametnikule elamispinda, maksab ametisse nimetav asutus või ametiisik ametnikule majutustoetust või hüvitab ametnikule tema poolt makstava üüri.

Majutustoetust makstakse üürilepingu esitamisel, välja arvatud juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik loobub kõnealusest nõudest nõuetekohaselt motiveeritud põhjustel, mis on seotud kohalike tavade ja tingimustega asjaomases kolmandas riigis asuvas teenistuskohas. Majutustoetuse arvutamisel arvestatakse eelkõige ametniku tööülesannete taset ja seejärel tema ülalpeetava pere koosseisu.

Üürikulud hüvitatakse tingimusel, et ametisse nimetav asutus või ametiisik on andnud loa konkreetse eluaseme üürimiseks ning see vastab eelkõige ametniku tööülesannete tasemele ja seejärel tema ülalpeetava pere koosseisule.

Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad kehtestab ametisse nimetav asutus või ametiisik. Majutustoetuse suurus ei tohi mingil juhul ületada ametniku majutuskulusid.”

71)

XI lisa asendatakse järgmisega:

„XI LISA

PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLITE 64 JA 65 RAKENDUSEESKIRJAD

1.   PEATÜKK

PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 65 LÕIKES 1 ETTENÄHTUD TÖÖTASU IGA-AASTANE AJAKOHASTAMINE

1.   Jagu

Tegurid, mille alusel määratakse kindlaks iga-aastased ajakohastused

Artikkel 1

1.   Euroopa Liidu Statistikaameti aruanne

Personalieeskirjade artikli 65 lõikes 1 ja X lisa artiklis 13 ettenähtud ajakohastamise eesmärgil koostab Euroopa Liidu Statistikaamet enne iga aasta oktoobri lõppu aruande, mis käsitleb elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis, Brüsseli ning teatavate liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide asukohtade vahelisi ostujõu pariteete ning muutusi keskvalitsuse riigiteenistujate palkade ostujõus.

2.   Elukalliduse muutumine Belgias ja Luksemburgis

Euroopa Liidu Statistikaamet koostab indeksi, mille abil mõõdetakse liidu ametnike elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis. Kõnealuse indeksi („ühisindeks”) arvutamiseks kaalutakse nende riikide inflatsiooni (Belgia puhul tarbijahindade harmoneeritud indeks ja Luksemburgi puhul tarbijahinnaindeks) eelnenud aasta juunist kuni jooksva aasta juunini vastavalt töötajate jaotumisele kõnealustes liikmesriikides.

3.   Elukalliduse muutumine mujal kui Brüsselis

a)

Euroopa Liidu Statistikaamet arvutab kokkuleppel liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutustega, kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 (12) („liikmesriikide statistikaametid või muud siseriiklikud asutused”), ostujõu pariteedid, mille põhjal tehakse kindlaks:

i)

liikmesriikide pealinnades (välja arvatud Madalmaad, mille puhul võetakse Amsterdami asemel aluseks Haag) ja muudes töötamiskohtades töötavate liidu ametnike palkade ostujõud võrreldes Brüsseliga,

ii)

liikmesriikides ametnikele makstavate pensionide ostujõud võrreldes Brüsseliga.

b)

Ostujõu pariteedid arvutatakse iga aasta juuni kohta.

c)

Ostujõu pariteedid arvutatakse nii, et iga põhikomponenti on võimalik ajakohastada kaks korda aastas ja kontrollida otsevaatluse abil vähemalt kord iga viie aasta jooksul. Euroopa Liidu Statistikaamet ajakohastab ostujõu pariteete, kasutades muutust liikmesriikide tarbijahindade harmoneeritud indeksis ning kõige asjakohasemaid artiklis 13 osutatud personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 töörühma määratletud indekseid.

d)

Mujal kui Belgias ja Luksemburgis mõõdetakse elukalliduse muutumist võrdlusperioodi jooksul kaudsete indeksite abil. Kõnealuste indeksite arvutamiseks korrutatakse ühisindeks ostujõu pariteedi muutusega.

4.   Muutused keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate palkade ostujõus (erinäitajad)

a)

Riigiteenistujate palkade ostujõu suurenemise või vähenemise mõõtmiseks protsentides arvutab Euroopa Liidu Statistikaamet liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutuste poolt enne septembri lõppu edastatavate andmete põhjal erinäitajad, mis kajastavad muutusi keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate tegelikus töötasus eelmise aasta juuli ja jooksva aasta juuli vahel. Mõlemad peavad sisaldama ühte kaheteistkümnendikku igal aastal makstavatest osadest.

Erinäitajaid on kahesuguseid:

i)

üks näitaja kummagi tegevusüksuse jaoks, mis on määratletud personalieeskirjades,

ii)

keskmine näitaja, mida kaalutakse nii, et see kajastaks igale tegevusüksusele vastavate riigiteenistujate arvu.

Kõnealused näitajad koostatakse tegeliku bruto- ja netosummana. Brutosummade ümberarvestamisel netosummadeks võetakse arvesse kohustuslikke kinnipidamisi ja üldisi maksustamistingimusi.

Kogu Euroopa Liidu bruto- ja netonäitajate kehtestamiseks kasutab Euroopa Liidu Statistikaamet järgmistest liikmesriikidest koosnevat valimit: Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Poola, Rootsi ja Ühendkuningriik. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad komisjoni poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 336 kohaselt esitatud ettepaneku alusel võtta vastu uue valimi, mis esindab vähemalt 75 % liidu sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning mida kohaldatakse alates selle vastuvõtmisele järgnevast aastast. Liikmesriike käsitlevaid tulemusi kaalutakse proportsionaalselt vastava riigi sisemajanduse koguprodukti määrosaga, mille mõõtmisel kasutatakse ostujõu pariteete, nagu on esitatud kõige viimases statistikas, mis on avaldatud kehtiva Euroopa arvepidamissüsteemi rahvamajanduse arvepidamiste määratluste kohaselt.

b)

Euroopa Liidu Statistikaameti nõudmisel esitavad liikmesriikide statistikaametid või muud siseriiklikud asutused lisateavet, mida ta peab vajalikuks erinäitaja koostamiseks, millega mõõdetakse täpselt muutusi riigiteenistujate ostujõus.

Kui Euroopa Liidu Statistikaamet leiab pärast täiendavat nõupidamist liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutustega statistilisi kõrvalekaldeid saadud andmetes või peab võimatuks selliste näitajate koostamist, mis mõõdavad teatava liikmesriigi riigiteenistujate tegelikus sissetulekus toimunud muutusi statistiliselt täpselt, esitab Euroopa Liidu Statistikaamet komisjonile aruande ja edastab viimasele kogu materjali, mis on vajalik hinnangu koostamiseks.

c)

Lisaks erinäitajatele arvutab Euroopa Liidu Statistikaamet välja asjakohased kontrollnäitajad. Üks selline näitaja on kehtiva Euroopa arvepidamissüsteemi rahvamajanduse arvepidamise määratluste kohaselt koostatud andmed, mis käsitlevad tegelikku kogutöötasu isiku kohta keskvalitsuses.

Euroopa Liidu Statistikaameti aruanne erinäitajate kohta sisaldab ka selgitusi kõnealuste näitajate ja käesolevas punktis osutatud kontrollnäitajate vaheliste erinevuste kohta.

Artikkel 2

Käesoleva lisa artikli 15 kohaldamiseks koostab komisjon regulaarselt ülevaateid institutsioonide vajadustest uute töötajate töölevõtmiseks.

2.   Jagu

Töötasude ja pensionide iga-aastase ajakohastamise kord

Artikkel 3

1.

Vastavalt personalieeskirjade artiklile 65 ajakohastatakse töötasusid ja pensioneid enne iga aasta lõppu käesoleva lisa 1. jaos sätestatud kriteeriumite alusel; ajakohastus jõustub 1. juulil.

2.

Ajakohastuse suurus saadakse ühisindeksi korrutamisel erinäitajaga. Ajakohastus esitatakse netosummas ühtse üldprotsendina.

3.

Sel viisil kindlaks määratud ajakohastuse suurus arvatakse personalieeskirjade artiklis 66 ja XIII lisas ning muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 20, 93 ja 133 esitatud põhipalkade tabelitesse järgmise meetodi kohaselt:

a)

netotöötasu ja -pensioni suurendatakse või vähendatakse paranduskoefitsienti arvestamata eespool osutatud ajakohastuse võrra,

b)

uus põhipalkade tabel koostatakse, arvutades brutosumma, mis pärast maksude kinnipidamist lõike 4 kohaselt ning kohustuslike sotsiaalkindlustus- ja pensionimaksete kinnipidamist vastab netosummale,

c)

netosummade ümberarvestamisel brutosummadeks võetakse aluseks vallalise ametniku olukord, kes ei saa personalieeskirjadega ettenähtud toetusi.

4.

Määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 kohaldamisel korrutatakse kõnealuse määruse artiklis 4 osutatud summasid teguriga, mis koosneb:

a)

eelnevast ajakohastusest tulenevast tegurist ja/või

b)

lõikes 2 osutatud töötasu ajakohastusmäärast.

5.

Belgias ja Luksemburgis paranduskoefitsienti ei kohaldata. Paranduskoefitsiendid, mida kohaldatakse:

a)

teistes liikmesriikides ja muudes töötamiskohtades töötavate Euroopa Liidu ametnike palkade suhtes,

b)

erandina personalieeskirjade artikli 82 lõikest 1 Euroopa Liidu pensionide suhtes, mida makstakse teistes liikmesriikides enne 1. maid 2004 saadud õigustele vastava osa alusel,

määratakse kindlaks käesoleva lisa artiklis 1 osutatud vastavate ostujõu pariteetide ja personalieeskirjade artiklis 63 asjaomaste riikide suhtes kindlaksmääratud vahetuskursside vaheliste suhete põhjal.

Suure inflatsioonimääraga töötamiskohtade suhtes kohaldatakse käesoleva lisa artiklis 8 sätestatud menetlust, mis käsitleb paranduskoefitsiendi kohaldamist tagasiulatuvalt.

6.

Institutsioonid teevad ametnike, endiste ametnike ja muude asjaomaste isikute töötasudes ja pensionides asjakohase positiivse või negatiivse ajakohastuse, mida kohaldatakse tagasiulatuvalt järgmise ajakohastamise kohaldamise algkuupäeva ja jõustumise kuupäeva vahelises ajavahemikus.

Kui kõnealuse tagasiulatuvalt kohaldatava ajakohastusega kaasneb enammakstud summade tagasimaksmise vajadus, võib tagasimaksed jaotada maksimaalselt 12 kuu peale, mis järgnevad järgmise iga-aastase ajakohastuse jõustumiskuupäevale.

2.   PEATÜKK

TÖÖTASUDE JA PENSIONIDE VAHEPEALSED AJAKOHASTUSED (PERSONALIEESKIRJADE ARTIKLI 65 LÕIGE 2)

Artikkel 4

1.

Personalieeskirjade artikli 65 lõike 2 kohaseid töötasude ja pensionide vahepealseid ajakohastusi, mis jõustuvad 1. jaanuaril, tehakse juhul, kui elukallidus juuni ja detsembri vahel muutub oluliselt (arvestades käesoleva lisa artiklis 6 määratletud tundlikkusläve), ja võttes arvesse prognoosi ostujõu muutumise kohta jooksval iga-aastasel vaatlusperioodil.

2.

Selliseid vahepealseid ajakohastusi võetakse arvesse palkade iga-aastasel ajakohastamisel.

Artikkel 5

1.

Iga aasta märtsis koostab Euroopa Liidu Statistikaamet käesoleva lisa artiklis 13 sätestatud nõupidamisel esitatud andmete põhjal prognoosi ostujõu muutumise kohta kõnealusel perioodil.

Kui selle prognoosi tulemusena saadav protsendimäär on negatiivne, võetakse vahepealsete ajakohastuste arvutamisel arvesse pool kõnealuse protsendimäära väärtusest.

2.

Elukalliduse muutumist Belgias ja Luksemburgis mõõdetakse eelnenud kalendriaasta juunist detsembrini kestnud perioodi hõlmava ühisindeksiga.

3.

Iga koha puhul, mille jaoks on kehtestatud paranduskoefitsient (v.a Belgia ja Luksemburg), arvutatakse detsembri kohta artikli 1 lõikes 3 osutatud ostujõu pariteedid. Elukalliduse muutus arvutatakse vastavalt artikli 1 lõikes 3 sätestatud eeskirjadele.

Artikkel 6

1.

Käesoleva lisa artikli 5 lõikes 2 osutatud tundlikkuslävi kuuekuulise perioodi jaoks vastab 12 kuu kohta arvutatud 6 %-le.

2.

Kui käesoleva lisa artikli 5 lõike 1 teisest lõigust ei tulene teisiti, kohaldatakse läve vastavalt järgmisele menetlusele:

a)

kui Belgias ja Luksemburgis saavutatakse tundlikkuslävi või see ületatakse (mõõdetuna ühisindeksiga juuni ja detsembri vahel), ajakohastatakse kõikide kohtade töötasusid iga-aastase ajakohastamiskorra kohaselt,

b)

kui Belgias ja Luksemburgis tundlikkusläve ei saavutata, ajakohastatakse ainult nende kohtade paranduskoefitsiente, kus elukalliduse muutus (mõõdetuna kaudsete indeksitega juuni ja detsembri vahel) on läve ületanud.

Artikkel 7

Käesoleva lisa artikli 6 kohaldamisel:

Ajakohastuse suurus on ühisindeks, mida korrutatakse vajaduse korral poolega prognoositavast erinäitaja väärtusest juhul, kui see on negatiivne.

Paranduskoefitsient on asjakohase ostujõu pariteedi ja personalieeskirjade artiklis 63 ettenähtud vahetuskursi vaheline suhe, mida juhul, kui ajakohastuseks vajalikku läve ei ole Belgias ja Luksemburgis saavutatud, korrutatakse ajakohastuse väärtusega.

3.   PEATÜKK

PARANDUSKOEFITSIENDI JÕUSTUMISKUUPÄEV (SUURE ELUKALLIDUSE TÕUSUGA TÖÖTAMISKOHAD)

Artikkel 8

1.

Suure elukalliduse tõusuga (mõõdetuna kaudsete indeksite muutustega) kohtade puhul jõustub paranduskoefitsient enne 1. jaanuari vahepealse ajakohastuse või 1. juulil iga-aastase ajakohastuse puhul. Selle eesmärk on viia ostujõu vähenemine kooskõlla ostujõu vähenemisega sellises töötamiskohas, kus elukalliduse muutus vastab tundlikkuslävele.

2.

Iga-aastase ajakohastuse jõustumiskuupäevad on järgmised:

a)

16. mai töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 6 %, ja

b)

1. mai töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 10 %.

3.

Vahepealse ajakohastuse jõustumiskuupäevad on järgmised:

a)

16. november töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 6 %, ja

b)

1. november töötamiskohtade puhul, mille inflatsioonimäär on suurem kui 10 %.

4.   PEATÜKK

PARANDUSKOEFITSIENTIDE KEHTESTAMINE JA KOHALDAMISE LÕPETAMINE (PERSONALIEESKIRJADE ARTIKKEL 64)

Artikkel 9

1.

Asjaomaste liikmesriikide asjakohased ametiasutused, liidu institutsioonide haldusteenistused või liidu ametnike esindajad konkreetses töötamiskohas võivad taotleda paranduskoefitsiendi kehtestamist kõnealuse koha jaoks.

Sellist taotlust tuleks põhjendada objektiivsete teguritega, millest ilmneb, et töötamiskoha ja asjaomase liikmesriigi pealinna (v.a Madalmaad, mille puhul võetakse Amsterdami asemel aluseks Haag) elukallidus on mitme aasta jooksul olnud märkimisväärselt erinev. Kui Euroopa Liidu Statistikaamet kinnitab, et erinevus on oluline (üle 5 %) ja püsiv, kehtestab komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kõnealuse koha suhtes paranduskoefitsiendi.

2.

Komisjon võtab vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega vastu otsuse lõpetada konkreetse koha puhul paranduskoefitsiendi kasutamine. Sel juhul põhineb otsus ühel järgmistest asjaoludest:

a)

asjaomase liikmesriigi asjakohase ametiasutuse, liidu institutsiooni haldusteenistuse või konkreetses kohas töötavate liidu ametnike esindajate taotlus, millest nähtub, et elukallidus kõnealuses kohas ei erine enam märkimisväärselt (alla 2 %) asjaomase liikmesriigi pealinna elukallidusest. Selline lähenemine peaks olema püsiv ja Euroopa Liidu Statistikaameti poolt valideeritud,

b)

asjaolu, et liidu ametnikud või ajutised töötajad kõnealuses kohas enam ei tööta.

5.   PEATÜKK

MÕÕDUKUS- JA ERANDIKLAUSLID

Artikkel 10

Iga-aastasel ajakohastamisel kasutatava erinäitaja väärtuse ülempiir on 2 % ja alampiir on – 2 %. Kui erinäitaja väärtus ületab nimetatud ülempiiri või jääb alla alampiiri, kasutatakse ajakohastuse väärtuse arvutamisel vastavalt ülem- või alampiiri väärtust.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse artiklit 11.

Iga-aastase ajakohastuse ülejäänud osa, mis tuleneb erinäitaja abil arvutatud ajakohastuse väärtuse ja ülem- või alampiiri abil arvutatud ajakohastuse väärtuse vahest, kohaldatakse alates järgmise aasta 1. aprillist.

Artikkel 11

1.

Kui komisjoni prognoositud reaalne liidu sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksval aastal väheneb ja erinäitaja väärtus on positiivne, kasutatakse ajakohastuse väärtuse arvutamisel vaid osa erinäitaja väärtusest. Ülejäänud ajakohastuse väärtust, mis vastab kasutamata jäänud erinäitaja osale, kohaldatakse alates hilisemast kuupäevast järgmisel aastal. Ülejäänud ajakohastuse väärtust ei võeta arvesse artikli 10 kohaldamisel. Liidu SKP väärtus, mõju erinäitaja kaheks osaks jagamisele ning kohaldamise kuupäev määratakse kindlaks vastavalt järgmisele tabelile:

Liidu SKP

Mõju erinäitajale

Teise osa väljamaksmise kuupäev

[– 0,1 %; – 1 %]

33 %; 67 %

1. aprill aastal n + 1

[– 1 %; – 3 %]

0 %; 100 %

1. aprill aastal n + 1

alla – 3 %

0 %

2.

Kui lõikes 1 osutatud prognoos ja komisjoni poolt teatavaks tehtud liidu SKP lõplikud andmed on erinevad ning kõnealuste lõplike andmete tõttu muutuks lõike 1 all olevas tabelis esitatud mõju erinäitajale, viiakse vajalikud parandused, sh nii positiivsed kui ka negatiivsed tagasiulatuvad kohandused sisse sama tabeli alusel.

3.

Komisjon avaldab paranduste tõttu ajakohastatud võrdlussummad kahe nädala jooksul pärast paranduste tegemist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

4.

Kui lõigete 1 või 2 kohaldamine on põhjustanud olukorra, kus erinäitaja väärtust ei saanud kasutada töötasude ja pensionide ajakohastuseks, muutub see väärtus järgmise ajakohastuse arvestamise aluseks hetkest, kui liidu SKP kumulatiivne kasv, mõõdetuna aastast, mil kohaldati lõiget 1 või 2, muutub positiivseks. Igal juhul kohaldatakse esimeses lauses osutatud väärtuse suhtes analoogia põhjal käesoleva lisa artiklis 10 sätestatud piirmäärasid ja põhimõtteid. Sel eesmärgil mõõdab Euroopa Liidu Statistikaamet regulaarselt liidu SKP arengut.

5.

Kui see on asjakohane, kehtivad artikli 10 ja käesoleva artikli kohaldamisest tulenevad õiguslikud tagajärjed ka pärast artiklis 15 osutatud käesoleva lisa sätete kohaldamisaja lõppemist.

6.   PEATÜKK

EUROOPA LIIDU STATISTIKAAMETI ROLL JA SUHTED LIIKMESRIIKIDE STATISTIKAMETITE VÕI MUUDE SISERIIKLIKE ASUTUSTEGA

Artikkel 12

Euroopa Liidu Statistikaameti ülesanne on teostada järelevalvet töötasude ajakohastamisel arvesse võetavate näitajate koostamiseks kasutatavate alusandmete ja statistiliste meetodite kvaliteedi üle. Euroopa Liidu Statistikaamet koostab kõik hinnangud ja teostab kõik uuringud, mis on selliseks järelevalveks vajalikud.

Artikkel 13

Iga aasta märtsis kutsub Euroopa Liidu Statistikaamet kokku liikmesriikide statistikaametite või muude siseriiklike asutuste ekspertidest koosneva töörühma („personalieeskirjade artiklite 64 ja 65 töörühm”) nõupidamise.

Kõnealusel nõupidamisel uuritakse eri- ja kontrollnäitajate, ühisindeksi ja ostujõu pariteetidega seotud statistilisi meetodeid ja nende rakendamist.

Samuti esitatakse teave, mis on vajalik ostujõu muutumist käsitleva prognoosi koostamiseks töötasude vahepealse ajakohastamise eesmärgil, koos andmetega keskvalitsuse asutuste tööaja pikkuse kohta.

Artikkel 14

Liikmesriik teavitab Euroopa Liidu Statistikaametit viimase taotlusel kõikidest teguritest, millel on otsene või kaudne mõju keskvalitsuste teenistuses olevate riigiteenistujate töötasude koostisele ja muutustele töötasudes.

7.   PEATÜKK

LÕPPSÄTE JA LÄBIVAATAMISKLAUSEL

Artikkel 15

1.

Käesoleva lisa sätteid kohaldatakse 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2023.

2.

Komisjon esitab hiljemalt 31. märtsiks 2022 aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealuses aruandes võetakse arvesse käesoleva lisa artikli 2 alusel koostatud ülevaadet ning antakse eelkõige hinnang sellele, kas liidu ametnike töötasude ja pensionide ostujõu areng on kooskõlas muutustega keskvalitsuse teenistuses olevate riigiteenistujate palkade ostujõus. Kõnealuse aruande põhjal esitab komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 336 vajadusel ettepaneku käesoleva lisa ja personalieeskirjade artikli 66a muutmiseks.

3.

Seni kuni Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole komisjoni esitatud ettepaneku alusel määrust vastu võtnud, jätkatakse ajutiselt käesoleva lisa ja personalieeskirjade artikli 66a kohaldamist ka pärast käesoleva artikli lõikes 1 ja personalieeskirjade artiklis 66a sätestatud kohaldamisaja lõppemist.

4.

Komisjon esitab 2018. aasta lõpus Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande käesoleva lisa ja personalieeskirjade artikli 66a kohaldamise kohta.”

72)

XII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Kindlustusmakse määra ajakohastus jõustub 1. juulil koos personalieeskirjade artikli 65 kohase iga-aastase töötasude ajakohastusega. Ajakohastuse tagajärjel ei või kindlustusmakse olla eelneva aasta kehtivast määrast rohkem kui ühe protsendipunkti võrra suurem või väiksem.

2.   Kindlustusmatemaatikast tuleneda võiva kindlustusmakse määra ajakohastuse ja lõike 1 viimases lauses osutatud variatsioonist tuleneva ajakohastuse vahelist erinevust ei hüvitata ja sellest tulenevalt ei võeta seda arvesse hilisemate kindlustusmatemaatiliste arvutuste tegemisel. Kindlustusmatemaatiliselt tuleneda võivat kindlustusmakse määra mainitakse käesoleva lisa artiklis 1 ettenähtud hinnanguaruandes.”;

b)

artikli 4 lõikes 6 asendatakse sõna „12-aastase” sõnaga „30-aastase”;

c)

artikli 10 lõikes 2 asendatakse fraas „12 kuu” fraasiga „30 aasta” ja artikli 11 lõikes 2 asendatakse fraas „12 kuul” fraasiga „30 aastal”;

d)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11a

Kuni 2020. aastani arvutatakse liikuv keskmine käesoleva lisa artikli 4 lõike 6, artikli 10 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaldamisel järgmise ajakava alusel:

 

2014. aastal – 16 aastat

 

2015. aastal – 18 aastat

 

2016. aastal – 20 aastat

 

2017. aastal – 22 aastat

 

2018. aastal – 24 aastat

 

2019. aastal – 26 aastat

 

2020. aastal – 28 aastat”;

e)

artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

VIII lisa artiklites 4 ja 8 osutatud määr liitintressi arvutamiseks on käesoleva lisa artiklis 10 osutatud tegelik määr ning vajaduse korral ajakohastatakse seda viieaastase kindlustusmatemaatilise hinnangu arvutamisel.

Ajakohastamisel käsitatakse VIII lisa artiklites 4 ja 8 osutatud määra viitemäärana. Komisjon avaldab ajakohastatud tegeliku määra kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.”;

f)

artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

1.   Komisjon esitab 2022. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Kõnealuses aruandes võetakse arvesse käesoleva lisa mõju eelarvele ning antakse hinnang pensionisüsteemi kindlustusmatemaatilisele tasakaalule. Kõnealuse aruande põhjal esitab komisjon vajaduse korral ettepaneku käesoleva lisa muutmiseks.

2.   Komisjon esitab 2018. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule vahearuande käesoleva lisa kohaldamise kohta.”

73)

XIII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 7 lõike 2 kolmandas lõigus asendatakse sõna „kohandamisel” sõnaga „ajakohastamisel”;

b)

artiklid 10, 14–17 ja artikli 18 lõige 2 jäetakse välja;

c)

artikli 18 lõikes 1 asendatakse sõna „kohandatakse” sõnaga „ajakohastatakse” ning sõna „kohandamisel” sõnaga „ajakohastamisel”;

d)

artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Olenemata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1023/2013 (13) sätetest jäävad personalieeskirjade artiklid 63, 64, 65, 82 ja 83a, XI ja XII lisa ning muude teenistujate teenistustingimuste artikli 20 lõige 1 ja artiklid 64, 92 ja 132 jõusse enne 1.11.2013 jõus oleval kujul üksnes kohandamiseks, mis on nõutav selleks, et järgida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 266 alusel tehtud Euroopa Liidu Kohtu otsust nimetatud artiklite kohaldamise kohta.

e)

artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

i)

lõige 2 jäetakse välja;

ii)

lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selliste ametnike pensionide suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti ainult juhul, kui ametnik elab oma viimases töötamiskohas või päritolukohas VII lisa artikli 7 lõike 4 tähenduses. Perekondlikel või tervisega seotud põhjustel võib pensioni saav ametnik taotleda ametisse nimetavalt asutuselt või ametiisikult oma päritolukoha muutmist; otsus selle kohta tehakse asjaomase ametniku esitatud tõendite põhjal.”;

iii)

lõike 4 viimane lause jäetakse välja;

f)

artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Olenemata personalieeskirjade artikli 77 teise lõigu teisest lausest, on enne 1. maid 2004 teenistusse asunud ametnikel õigus 2 protsendile eelnimetatud artiklis osutatud palgast iga pensioniõigusliku aasta kohta, mis on arvutatud VIII lisa artikli 3 kohaselt.

Perioodil alates 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2013 teenistusse asunud ametnikel on õigus 1,9 protsendile oma eelnimetatud artiklis osutatud palgast iga pensioniõigusliku aasta kohta, mis on arvutatud VIII lisa artikli 3 kohaselt.”;

g)

artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

1.   Ametnikel, kellel on 1. mail 2004 vähemalt 20-aastane staaž, on õigus jääda vanaduspensionile 60-aastaselt.

Ametnikel, kes on 1. mail 2014 kas 35-aastased või vanemad ja kes asusid teenistusse enne 1. jaanuari 2014, on õigus jääda vanaduspensionile järgmises tabelis näidatud vanuses:

Vanus 1. mail 2014

Pensioniiga

Vanus 1. mail 2014

Pensioniiga

60 aastat ja rohkem

60 aastat

47 aastat

62 aastat ja 6 kuud

59 aastat

60 aastat ja 2 kuud

46 aastat

62 aastat ja 8 kuud

58 aastat

60 aastat ja 4 kuud

45 aastat

62 aastat ja 10 kuud

57 aastat

60 aastat ja 6 kuud

44 aastat

63 aastat ja 2 kuud

56 aastat

60 aastat ja 8 kuud

43 aastat

63 aastat ja 4 kuud

55 aastat

61 aastat

42 aastat

63 aastat ja 6 kuud

54 aastat

61 aastat ja 2 kuud

41 aastat

63 aastat ja 8 kuud

53 aastat

61 aastat ja 4 kuud

40 aastat

63 aastat ja 10 kuud

52 aastat

61 aastat ja 6 kuud

39 aastat

64 aastat ja 3 kuud

51 aastat

61 aastat ja 8 kuud

38 aastat

64 aastat ja 4 kuud

50 aastat

61 aastat ja 11 kuud

37 aastat

64 aastat ja 5 kuud

49 aastat

62 aastat ja 2 kuud

36 aastat

64 aastat ja 6 kuud

48 aastat

62 aastat ja 4 kuud

35 aastat

64 aastat ja 8 kuud

Ametnikel, kes on 1. mail 2014 alla 35-aastased, on õigus jääda vanaduspensionile 65-aastaselt.

Ametnikel, kes on 1. mail 2014 kas 45-aastased või vanemad ja asusid teenistusse ajavahemikul 1. maist 2004 kuni 31. detsembrini 2013, jääb pensionieaks endiselt 63 aastat.

Enne 1. jaanuari 2014 teenistuses olnud ametnike pensioniiga, mida võetakse arvesse kõikides viidetes käesolevates personalieeskirjades esitatud pensionieale, määratakse kindlaks eespool esitatud sätete kohaselt, kui käesolevate personalieeskirjadega ei ole sätestatud teisiti.

2.   Olenemata VIII lisa artiklist 2, on ametnikel, kes on teenistusse asunud enne 1. jaanuari 2014 ja kes jäävad teenistusse pärast iga, mil neil oleks õigus vanaduspensionile jääda, õigus pensioni täiendavale tõusule 2,5 % viimasest põhipalgast iga pärast seda vanust töötatud aasta eest, tingimusel et nende kogupension ei ületa 70 % nende viimasest põhipalgast personalieeskirjade artikli 77 teises või kolmandas lõigus sätestatud tähenduses.

1. maiks 2004. aastaks 50-aastaste või vanemate ametnike või üle 20-aastase staažiga ametnike puhul on eelmises lõigus ettenähtud pensionitõus vähemalt 5 % 60. eluaastaks omandatud pensioniõiguste summast.

See tõus tagatakse ka surma korral, kui ametnik jäi teenistusse pärast iga, mil tal oleks olnud õigus vanaduspensionile jääda.

Kui osaajalise tööajaga töötav ametnik, kes asus teenistusse enne 1. jaanuari 2014, teeb IVa lisa kohaldamisel pensioniskeemi sissemakseid vastavalt töötatud ajale, kohaldatakse käesolevas artiklis ettenähtud pensioniõiguste tõusu ainult samas proportsioonis.

3.   Kui ametnik jääb pensionile enne käesolevas artiklis sätestatud pensioniikka jõudmist, kohaldatakse 60. eluaasta ja nimetatud pensioniea vahelise ajavahemiku suhtes vaid poolt VIII lisa artikli 9 punktis b sätestatud vähendusest.

4.   Erandina IV lisa ainsa artikli lõike 1 teisest lõigust saab ametnik, kelle suhtes vastavalt lõikele 1 kohaldatakse 65. eluaastast varasemat pensioniiga, nimetatud lisaga ettenähtud tingimustel kõnealuses lisas sätestatud toetust kuupäevani, mil ametnik jõuab pensionikka.

Pärast nimetatud vanusesse jõudmist ja kuni 65-aastaseks saamiseni saab ametnik edasi toetust kuni ajani, mil ta hakkab saama maksimaalset vanaduspensioni, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 42c.”;

h)

artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

1.   Personalieeskirjade artikli 52 punkti a kohaldamisel, ilma et see piiraks artikli 50 sätete kohaldamist, läheb enne 1. jaanuari 2014 teenistuses olnud ametnik automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mille jooksul ta saab 65-aastaseks. Enne 1. jaanuari 2014 teenistuses olnud ametnike puhul käsitatakse personalieeskirjade artikli 78 teises lõigus sõnu „66. eluaastat” sõnadena „65. eluaastat”, artikli 81a lõike 1 punktis b sõnu „66-aastaseks” sõnadena „65-aastaseks” ja VIII lisa artikli 12 lõike 1 punktis b sõnu „66. eluaastast” sõnadena „65. eluaastast”.

2.   Olenemata personalieeskirjade artiklist 52, võib ametnik, kes asus teenistusse enne 1. jaanuari 2014 ja lahkub teenistusest enne käesoleva lisa artiklis 22 osutatud pensioniikka jõudmist, taotleda VIII lisa artikli 9 punkti b kohaldamist

a)

kuni 31. detsembrini 2015 alates vanusest 55 aastat;

b)

kuni 31. detsembrini 2016 alates vanusest 57 aastat.

3.   Erandina personalieeskirjade artikli 50 kaheksandast lõigust on vastavalt personalieeskirjade artikli 50 esimesele lõigule teenistuse huvides teenistusest vabastatud ametnikul õigus saada VIII lisa artikli 9 kohast pensioni vastavalt allpool esitatud tabelile:

Artikli 50 esimese lõigu kohase otsuse kuupäev

Vanus

Kuni 31. detsembrini 2016

55 aastat

Pärast 31. detsembrit 2016

58 aastat”

i)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24a

Kui pension on kindlaks määratud enne 1. jaanuari 2014, jätkatakse pärast kõnealust kuupäeva pensionisaaja pensioniõiguse kindlaksmääramist vastavalt nendele eeskirjadele, mida kohaldati esialgse õiguse määramiseks. Sama kehtib ühise ravikindlustusskeemi katte kohta.”;

j)

artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

1.   Muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 2 osutatud teenistujatel, kellel oli leping 1. mail 2004 ja kes on pärast seda kuupäeva ning enne 1. jaanuari 2014 nimetatud ametnikeks, on pensionile jäämisel õigus ajutiste teenistujatena omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiliseks kohandamiseks, mille puhul võetakse arvesse personalieeskirjade artiklis 77 osutatud pensioniea muutust.

2.   Muude teenistujate teenistustingimuste artiklites 2, 3a ja 3b osutatud teenistujatel, kellel on leping 1. jaanuaril 2014 ja kes on pärast seda kuupäeva nimetatud ametnikeks, on pensionile jäämisel õigus ajutiste või lepinguliste töötajatena omandatud pensioniõiguste kindlustusmatemaatiliseks kohandamiseks, mille puhul võetakse arvesse personalieeskirjade artiklis 77 osutatud pensioniea muutust, kui nad on 1. mail 2014 vähemalt 35-aastased.”;

k)

lisatakse järgmine jagu:

„5.   jagu

Artikkel 30

1.   Erandina I lisa A jao punktist 2 kohaldatakse 31. detsembril 2013 teenistuses olevate ametnike suhtes järgmist tegevusüksuse AD ametikohtade liikide tabelit:

Peadirektor

AD 15 – AD 16

Direktor

AD 14 – AD 15

Üksuse juhataja või samaväärne

AD 9 – AD 14

Nõunik või samaväärne

AD 13 – AD 14

Ülemineku-vanemadministraator

AD 14

Ülemineku-administraator

AD 13

Administraator

AD 5 – AD 12

2.   Alates 1. jaanuarist 2014 liigitab ametisse nimetav asutus või ametiisik 31. detsembril 2013 teenistuses olevad tegevusüksuse AD ametnikud ametikohtade liikide alusel järgmiselt:

a)

ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 14 ja kes ei olnud direktori, üksuse juhataja, nõuniku või nendega samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „ülemineku-vanemadministraator”;

b)

ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 13 ja kes ei olnud üksuse juhataja, nõuniku või nendega samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „ülemineku-administraator”;

c)

ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 9 – AD 14 ja kes olid üksuse juhataja või samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „üksuse juhataja või samaväärne”;

d)

ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 13 või AD 14 ja kes olid nõuniku või samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „nõunik või samaväärne”;

e)

ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AD 5 – AD 12 ja kes ei olnud üksuse juhataja või samaväärsel ametikohal, määratakse ametikohale „administraator”;

3.   Erandina lõikest 2 võib ametisse nimetav asutus või ametiisik määrata palgaastmetel AD 9 – AD 14 olevad erikohustusi täitvad ametnikud enne 31. detsembrit 2015 ametikohale „üksuse juhataja või samaväärne” või „nõunik või samaväärne”. Ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sätted käesoleva artikli jõustamiseks. Ametnike koguarv, kelle suhtes käesolevat sätet kohaldatakse, ei või ületada 5 % tegevusüksuse AD ametnikest 31. detsembril 2013.

4.   Teatavat liiki ametikohale määramine jääb kehtima seniks, kuni ametnikule määratakse uued ülesanded, mis vastavad muud liiki ametikohale.

5.   Eeldusel et nad vastavad artikli 44 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, tagatakse administraatori ametikohal olevatele palgaastme AD 12 järgu 5 ametnikele alates 1. jaanuarist 2016 põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 12 järgu 4 ja palgaastme AD 12 järgu 3 palga erinevusega.

6.   Eeldusel et nad vastavad artikli 44 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, tagatakse administraatori ametikohal olevatele palgaastme AD 12 järgu 5 ametnikele, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 5 nimetatud meedet, kahe aasta järel täiendav põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 12 järgu 5 ja palgaastme AD 12 järgu 4 palga erinevusega.

7.   Erandina lõikest 5 kohaldatakse administraatori ametikohal olevate palgaastme AD 12 ametnike suhtes, kes on tööle võetud enne 1. maid 2004 ja keda ei ole ajavahemikus 1. mai 2004 – 30. detsember 2013 edutatud, järgmisi sätteid:

a)

eeldusel et nad vastavad artikli 44 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, tagatakse järgu 8 ametnikele alates 1. jaanuarist 2016 põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 12 järgu 4 ja palgaastme AD 12 järgu 3 palga erinevusega;

b)

eeldusel et nende suhtes kohaldatakse punktis a nimetatud meedet, tagatakse järgu 8 ametnikele kahe aasta järel täiendav põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 12 järgu 5 ja palgaastme AD 12 järgu 4 palga erinevusega.

8.   Eeldusel et nad vastavad artikli 44 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, tagatakse ülemineku-administraatori ametikohal olevatele palgaastme AD 13 järgu 5 ametnikele alates 1. jaanuarist 2016 põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 13 järgu 4 ja palgaastme AD 13 järgu 3 palga erinevusega.

9.   Eeldusel et nad vastavad artikli 44 esimeses lõigus sätestatud tingimustele, tagatakse ülemineku-administraatori ametikohal olevatele palgaastme AD 13 järgu 5 ametnikele, kelle suhtes kohaldatakse lõikes 8 nimetatud meedet, kahe aasta järel täiendav põhipalga tõus, mis on samaväärne palgaastme AD 13 järgu 5 ja palgaastme AD 13 järgu 4 palga erinevusega.

10.   Ametnikele, kes on saanud lõigetes 5–9 ette nähtud põhipalga tõusu ja kes seejärel nimetatakse sama palgaastme ametikohale „üksuse juhataja või samaväärne” või „nõunik või samaväärne”, säilitatakse nimetatud põhipalga tõus.

11.   Erandina artikli 46 esimesest lausest määratakse ametnikele, kes nimetatakse järgmisele kõrgemale palgaastmele ja kelle suhtes on kohaldatud lõigetes 5, 6, 8 ja 9 ette nähtud põhipalga tõusu, selle palgaastme teine järk. Nad kaotavad õiguse lõigetes 5, 6, 8 ja 9 ette nähtud põhipalga tõusule.

12.   Lõikes 7 osutatud põhipalga tõusu ei maksta pärast edutamist ning seda ei võeta arvesse käesoleva lisa artikli 7 lõikes 5 osutatud igakuise põhipalga suurenemise kindlaksmääramisel.

Artikkel 31

1.   Erandina I lisa A jao punktist 2 kohaldatakse 31. detsembril 2013 teenistuses olevate ametnike suhtes järgmist tegevusüksuse AST ametikohtade liikide tabelit:

Ülemineku-vanemassistent

AST 10 – AST 11

Ülemineku-assistent

AST 1 – AST 9

Ülemineku-haldusassistent

AST 1 – AST 7

Ülemineku-tugitöötaja

AST 1 – AST 5

2.   Alates 1. jaanuarist 2014 liigitab ametisse nimetav asutus või ametiisik 31. detsembril 2013 teenistuses olevad tegevusüksuse AST ametnikud ametikohtade liikide alusel järgmiselt:

a)

ametnikud, kes 31. detsembril 2013 olid palgaastmel AST 10 või AST 11, määratakse ametikohale „ülemineku-vanemassistent”;

b)

ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktiga a ja kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse B-kategooriasse või kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse C- või D-kategooriasse ja on ilma piiranguteta siirdunud tegevusüksusesse AST, ning alates 1. maist 2004 tööle võetud tegevusüksuse AST ametnikud määratakse ametikohale „ülemineku-assistent”;

c)

ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktidega a ja b ning kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse C-kategooriasse, määratakse ametikohale „ülemineku-haldusassistent”;

d)

ametnikud, kes ei ole hõlmatud punktidega a ja b ning kes kuulusid enne 1. maid 2004 endisesse D-kategooriasse, määratakse ametikohale „ülemineku-tugitöötaja”.

3.   Teatavat liiki ametikohale määramine jääb kehtima seniks, kuni ametnikule määratakse uued ülesanded, mis vastavad muud liiki ametikohale. Ülemineku-haldusassistente ja ülemineku-tugitöötajaid võib määrata I lisa A jaos määratletud assistendi ametikohale üksnes personalieeskirjade artiklis 4 ja artikli 29 lõikes 1 sätestatud korras. Edutamine on lubatud üksnes lõikes 1 iga ametikoha liigi jaoks ette nähtud viisil.

4.   Erandina personalieeskirjade artikli 6 lõikest 1 ja I lisa B jaost arvutatakse edutamiseks vajalike järgmise kõrgema palgaastme vabade ametikohtade arv ülemineku-tugitöötajate jaoks eraldi. Kohaldatakse järgmisi protsendimäärasid:

 

Palgaaste

Määr

Ülemineku-tugitöötajad

5

4

10 %

3

22 %

2

22 %

1

Seoses ülemineku-tugitöötajatega kasutatakse edutamisel (personalieeskirjade artikli 45 lõige 1) edutamiseks kõlblike sama palgaastmega ja sama liiki ametnike teenete võrdlemist.

5.   Enne 1. maid 2004 C- ja D-kategooriasse kuulunud ülemineku-haldusassistentidele ja ülemineku-tugitöötajatele jääb õigus saada kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistusüksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust ületunnitööle järgneva kahe kuu jooksul, nagu on ette nähtud VI lisas.

6.   Ametnikud, kellele on antud personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punkti g ning IVa lisa artikli 4 alusel luba töötada osalise tööajaga ajavahemikus, mis algab enne 1. jaanuari 2014 ja lõpeb pärast seda, võivad osalise tööajaga edasi töötada samadel tingimustel kokku kuni viis aastat.

7.   Ametnike puhul, kelle pensioniiga vastavalt käesoleva lisa artiklile 22 on alla 65 aasta, võib personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punktis g osutatud kolmeaastane periood ületada pensioniea, kuid ei või ületada vanust 65 aastat.

Artikkel 32

Erandina personalieeskirjade II lisa artikli 1 neljanda lõigu esimesest lausest ei pea tegevusüksuse AST/SC esindatus personalikomitees olema tagatud kuni järgmiste uue personalikomitee valimisteni, kus tegevusüksuse AST/SC töötajad on esindatud.

Artikkel 33

Erandina personalieeskirjade artikli 40 lõikest 2 ei või isiklikel põhjustel võetud puhkuse kogukestus, kui ametnik on olnud 31. detsembril 2013 kogu ametiaja jooksul isiklikel põhjustel võetud puhkusel üle 10 aasta, ületada 15 aastat kogu ametniku ametiaja jooksul.”

Artikkel 2

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 teine taane jäetakse välja.

2)

Artiklile 2 lisatakse järgmine punkt:

„f)

töötajad, kes on tööle võetud ametikohtadele, mis kuuluvad personalieeskirjade artikli 1a lõikes 2 osutatud ameti eelarvele lisatud ametikohtade loetellu ja mille eelarvepädevad asutused on liigitanud ajutisteks, välja arvatud ametite juhid ja nende asetäitjad, kellele on osutatud asjaomase ameti loomist käsitlevas liidu õigusaktis, ja ametnikud, kes on lähetatud ametisse teenistuse huvides.”

3)

Artikkel 3 jäetakse välja.

4)

Artikli 3b punktis b asendatakse alapunkt i järgmisega:

„i)

ametnikud või ajutised töötajad tegevusüksustes AST/SC ja AST;”.

5)

Artikli 8 esimeses lõigus asendatakse fraas „artikli 2 punkti a” fraasiga „artikli 2 punkti a või f”.

6)

Artikli 10 lõige 4 jäetakse välja.

7)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

esimese lõigu esimeses lauses asendatakse fraas „artikleid 11-26” fraasiga „artikleid 11-26a”;

b)

kolmandas lõigus asendatakse sõnad „teises lõigus” sõnadega „kolmandas lõigus”.

8)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ajutiste töötajate töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tõhusad ja sõltumatud liidu liikmesriikide kodanikud, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt.

Ajutiste töötajate valimisel ei tehta vahet rassi, poliitiliste, filosoofiliste või usuliste tõekspidamiste, soo või seksuaalse sättumuse põhjal ning ei võeta arvesse perekonnaseisu ega pereolusid.

Ühtegi töökohta ei reserveerita konkreetse liikmesriigi kodanikele. Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab institutsioonil võtta asjakohaseid meetmeid, kui ajutiste töötajate kodakondsuse vahel täheldatakse olulist tasakaalustamatust, mis ei ole objektiivsete kriteeriumitega põhjendatud. Kõnealused asjakohased meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi kaasa tuua muid töölevõtukriteeriume peale tulemustel põhinevate kriteeriumite. Enne asjakohaste meetmete vastuvõtmist kehtestab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike jõustamiseks vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.

Kolme aasta möödudes 1. jaanuarist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eelmise lõigu rakendamise kohta.

Eesmärgiga aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, püüavad institutsioonid toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist.”;

b)

lõikes 5 asendatakse fraas „iga institutsioon” järgmisega: „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”.

9)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

1.   Ajutisele töötajale kohaldatakse üheksakuulist katseaega.

Kui ajutine töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 osutatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu vähemalt kuu aega järjest oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.

2.   Kui katseajal olev ajutine töötaja osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu.

Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Ajutise töötaja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Aruande alusel võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada lõpetada teenistussuhte ajutise töötajaga enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ajutise töötaja ülejäänud katseajaks tööle muusse teenistusüksusesse.

3.   Hiljemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne ajutise töötaja suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja teenistuses käitumise kohta. Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele ajutisele töötajale, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul.

Kui aruandes soovitatakse töötaja teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral katseaega kooskõlas lõikega 1 pikendada, edastab ajutise töötaja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule.

Kui ajutise töötaja töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.

Lõplik otsus tehakse käesolevas lõigus osutatud aruande ning artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule kättesaadavate andmete põhjal ajutise töötaja käitumise kohta personalieeskirjade II jaotist silmas pidades.

4.   Teenistusest vabastatud ajutisel töötajal on õigus saada hüvitist ühe kolmandiku põhipalga ulatuses katseaja iga täitunud kuu eest.”

10)

Artikli 15 lõikes 1 lisatakse esimesele lõigule järgmine lause:

„Artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutuse või ametiisiku kehtestatud palgaastmekriteeriumide kohaselt liigitatud ajutistel töötajatel säilib ajutise töötajana omandatud staaž, kui nad nimetatakse sama palgaastme ajutisteks töötajateks kohe pärast eelmise ajutise teenistuse lõppu.”

11)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Personalieeskirjade artikleid 42a, 42b ja 55–61, mis käsitlevad puhkust, tööaega, ületunnitööd, vahetustega tööd, valveaega töökohal või kodus ning riiklikke pühi, kohaldatakse analoogia põhjal. Eripuhkuse ning lapsehooldus- ja perepuhkuse kestus ei ületa lepingu tähtaega. Lisaks kohaldatakse personalieeskirjade artikleid 41, 42, 45 ja 46 analoogia põhjal personalieeskirjade XIII lisa artiklis 29 osutatud ajutiste teenistujate suhtes, olenemata nende lepingu sõlmimise kuupäevast.

Personalieeskirjade artiklis 59 sätestatud tasulised haiguspäevad ei või kesta üle kolme kuu või ajutise töötaja töötatud aja, kui viimane on pikem. Haiguspuhkus ei jätku pärast lepingu lõppemist.

Nende tähtaegade lõppemisel antakse teenistujale, kelle lepingut ei ole veel lõpetatud, hoolimata tema võimetusest oma kohustusi täita, palgata puhkust.

Kui teenistuja on haigestunud kutsehaigusse või kui temaga on juhtunud tööõnnetus, saab ta edasi täistasu kogu töövõimetusaja eest niikaua, kuni talle ei ole määratud artiklis 33 sätestatud invaliidsuspensioni.”

12)

Artikkel 17 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 17

Erandjuhtudel võib ajutisele töötajale tema taotluse põhjal anda palgata puhkust mõjuvatel isiklikel põhjustel. Isiklikel põhjustel võetud palgata puhkuse ajal jätkatakse personalieeskirjade artikli 12b kohaldamist.

Artikli 12b kohast luba ei anta ajutisele töötajale palgalise või tasustamata kutsealase tegevuse alustamiseks, mis hõlmab tema institutsioonile suunatud lobitööd või nõustamistegevust ja mis võib tuua kaasa konflikti institutsiooni õigustatud huvidega või niisuguse konflikti võimaluse.

Sellise puhkuse pikkuse otsustab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik ja see ei ole pikem kui veerand ajast, mille teenistuja on juba töötanud, või:

kolm kuud, kui teenistuja tööstaaž on lühem kui neli aastat;

kaksteist kuud kõigil muudel juhtudel.

Personalieeskirjade artikli 44 esimese lõigu kohaldamisel ei arvestata esimese lõigu kohaselt antud puhkuse aega.

Ajaks, mil ajutine tööaja on palgata puhkusel, peatatakse tema liikmesus artiklis 28 sätestatud sotsiaalkindlustusskeemis.

Ajutine töötaja, kes ei tee tasustatavat tööd, võib hiljemalt ühe kuu jooksul pärast palgata puhkuse alguse kuud taotleda, et jätkuks tema kindlustuskate artiklis 28 osutatud riskide vastu, tingimusel et ta maksab oma puhkuse ajal poole nimetatud artikli kohaseks kindlustamiseks nõutavatest sissemaksetest; sissemakse arvutatakse tema viimase põhipalga alusel.

Ajutine töötaja, kelle suhtes kohaldatakse artikli 2 punkti c või d ja kes tõendab, et ta ei saa omandada pensioniõigust mõne muu pensioniskeemi alusel, võib taotleda palgata puhkuse ajal pensioniõiguste kogumise jätkamist tingimusel, et ta maksab sissemaksed, mis võrduvad kolmekordse artiklis 41 sätestatud määraga; sissemaksed arvutatakse töötaja palgaastmele ja järgule vastava põhipalga alusel.

Naistel, kelle rasedus- ja sünnituspuhkus algab enne lepingu lõppu, on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust ning rasedus- ja sünnituspuhkuse hüvitist.”

13)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse sõna „kohandamist” sõnaga „ajakohastamist”;

b)

lõikes 3 asendatakse sõna „erimaksu” sõnaga „solidaarsusmaksu”;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Personalieeskirjade artiklit 44 kohaldatakse ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal.”

14)

Artiklit 28a muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 viimases lauses asendatakse sõna „kohandatakse” sõnaga „ajakohastatakse”;

b)

lõikes 10 asendatakse sõnad „liidu institutsioonid” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud institutsioonide asutused või ametiisikud”;

c)

lõige 11 asendatakse järgmisega:

„Komisjon esitab iga kahe aasta järel töötuskindlustusskeemi finantsolukorda käsitleva aruande. Olenemata kõnealusest aruandest, võib komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kohandada käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud sissemakseid, kui see on skeemi tasakaalu jaoks vajalik.”

15)

Artikli 33 lõike 1 teises lõigus asendatakse fraas „65. eluaastat” fraasiga „66. eluaastat”.

16)

Artikkel 34 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34

Surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses on õigus toitjakaotuspensionile artiklite 35–38 alusel.

Endise teenistuja, kes sai invaliidsustoetust, või endise teenistuja artikli 2 punkti a, c, d, e või f tähenduses, kes sai vanaduspensioni või kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, surma korral on surnud teenistuja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses õigus saada nimetatud lisas sätestatud toitjakaotuspensioni.

Kui ajutine töötaja või invaliidsustoetust või vanaduspensioni saav endine ajutine töötaja või endine ajutine töötaja, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist tema pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, on olnud teadmata kadunud üle aasta, kohaldatakse personalieeskirjade VIII lisa 5. ja 6. peatüki ajutist pensioni käsitlevaid sätteid tema abikaasa ja tema ülalpeetavateks tunnistatud isikute suhtes analoogia põhjal.”

17)

Artikli 36 esimese lõigu kolmandas lauses asendatakse sõnad „artikli 2 punktis a, c või d” sõnadega „artikli 2 punktis a, c, d, e või f”.

18)

Artikli 37 neljandas lõigus asendatakse sõnad „63-aastaseks saamist” ja „63-aastaseks saamise” sõnadega „pensioniikka jõudmist” ja „pensioniikka jõudmise” ning sõnad „artikli 2 punktis a, c või d” sõnadega „artikli 2 punktis a, c, d, e või f”.

19)

Artikli 39 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Teenistusest lahkumise korral on teenistujal artikli 2 tähenduses õigus vanaduspensionile, kindlustusmatemaatilise väärtuse ülekandmisele või lahkumistoetuse maksmisele vastavalt personalieeskirjade V jaotise 3. peatükile ja VIII lisale. Kui teenistujal on õigus saada vanaduspensioni, vähendatakse tema pensioniõigusi võrdeliselt artikli 42 kohaselt makstud summadega.”

20)

Artikli 42 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Tingimustel, mille sätestab artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik, võib teenistuja taotleda, et asustus või ametiisik teeks tema eest maksed, mida ta peab tegema selleks, et saada või säilitada pensioniõigusi oma päritoluriigis.”

21)

Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47

Ajutise töötaja töösuhe lõpeb surma korral ning alljärgnevatel juhtudel:

a)

selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 66-aastaseks, või vajaduse korral vastavalt personalieeskirjade artikli 52 teisele ja kolmandale lõigule kindlaksmääratud kuupäeval, või

b)

kui leping on tähtajaline:

i)

lepingus märgitud kuupäeval;

ii)

lepingus kindlaks määratud etteteatamistähtaja lõppemisel, andes teenistujale või institutsioonile võimaluse lõpetada leping varem. Etteteatamistähtaeg ei ole lühem kui üks kuu teenistusaasta kohta ning on minimaalselt üks kuu ja maksimaalselt kolm kuud. Töötaja puhul, kelle lepingut on pikendatud, on maksimumperiood kuus kuud. Etteteatamistähtaeg ei või alata arstitõendiga kinnitatud raseduse ajal, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ega haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkuse kestus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg arstitõendiga kinnitatud raseduse ajaks, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire. Kui lepingu lõpetab institutsioon, on teenistujal õigus saada kohustuste lõppemise kuupäevast kuni lepingu lõppemise kuupäevani kestva ajavahemiku eest hüvitust, mis võrdub ühe kolmandikuga tema põhipalgast;

iii)

kui teenistuja ei täida enam artikli 12 lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks kõnealuse sätte alusel erandi lubamise võimalust. Kui erandiks luba ei anta, kohaldatakse alapunktis ii osutatud etteteatamistähtaega või

c)

kui leping on tähtajatu:

i)

lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel; etteteatamistähtaeg ei ole lühem kui üks kuu iga täitunud teenistusaasta kohta ning on minimaalselt kolm kuud ja maksimaalselt kümme kuud. Etteteatamistähtaeg ei või alata arstitõendiga kinnitatud raseduse ajal, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ega haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkuse kestus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg arstitõendiga kinnitatud raseduse ajaks, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse eespool nimetatud piire, või

ii)

kui teenistuja ei täida enam artikli 12 lõike 2 punktis a sätestatud tingimusi, ilma et see piiraks kõnealuse sätte alusel erandi lubamise võimalust. Kui erandiks luba ei anta, kohaldatakse alapunktis i osutatud etteteatamistähtaega.”

22)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 48a

Euroopa Parlamendi igal ametiajal võib personalieeskirjade artiklit 50 kohaldada analoogia põhjal maksimaalselt viie Euroopa Parlamendi fraktsioonide palgaastmel AD 15 või AD 16 oleva kõrgema astme ajutise töötaja suhtes, tingimusel et nad on saanud 55-aastaseks ja on olnud kakskümmend aastat institutsioonide teenistuses ning vähemalt 2,5 aastat oma viimasel palgaastmel.”

23)

Artikli 50c lõige 2 jäetakse välja.

24)

II jaotisele lisatakse järgmine peatükk:

„11.   PEATÜKK

ARTIKLI 2 PUNKTIS F OSUTATUD AJUTISI TÖÖTAJAID KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 51

Personalieeskirjade artiklit 37, välja arvatud selle esimese lõigu punkti b, ja artiklit 38 kohaldatakse artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 52

Erandina artikli 17 kolmandast lõigust võivad artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad, kelle leping on sõlmitud määramata ajaks, staažist olenemata saada palgata puhkust kuni üheaastaseks ajavahemikuks.

Sellise puhkuse kogukestus ei või ületada kahtteist aastat kogu töötaja ametiaja jooksul.

Ajutise töötaja ametikohale võib tööle võtta teise isiku.

Pärast puhkuse lõppu tuleb ajutine töötaja ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ajutine töötaja keeldub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema tegevusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ta keeldub teist korda, võib institutsioon teenistussuhte ette teatamata lõpetada. Kuni tegeliku tööle ennistamiseni või lähetusse saatmiseni jääb töötaja isiklikel põhjustel võetud palgata puhkusele.

Artikkel 53

Artikli 2 punktis f osutatud ajutised töötajad võetakse tööle ühe või mitme ameti korraldatud valikumenetluse alusel. Euroopa Personalivaliku Amet osutab asjaomase ameti või asjaomaste ametite taotlusel neile abi, määrates eelkõige katsete sisu ja korraldades valikumenetluse. Euroopa Personalivaliku Amet tagab valikumenetluse läbipaistvuse.

Välise valikumenetluse korral võetakse artikli 2 punktis f osutatud ajutisi töötajaid tööle üksnes palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. Amet võib vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel anda loa vastavate töökohustustega ametikohtade puhul ja kinnitatud ametikohtade loetelu piires töölevõtmiseks palgaastmetele AD 9, AD 10, AD 11 või erandjuhtudel palgaastmele AD 12. Ametis palgaastmetele AD 9–AD 12 tööle võetud ajutiste töötajate arv ei ületa jooksval viieaastasel ajavahemikul 20 % ajutiste töötajate koguarvust tegevusüksuses AD.

Artikkel 54

Artikli 2 punktis f osutatud ajutistele töötajatele määratakse järgmine kõrgem palgaaste üksnes nende töötajate seast valiku tegemisel, kes on oma palgaastmel töötanud vähemalt kaks aastat, võrreldes selliste ajutiste töötajate teeneid ja võttes arvesse nende kohta koostatud aruandeid. Personalieeskirjade artikli 45 lõike 1 viimast lauset ja artikli 45 lõiget 2 kohaldatakse analoogia põhjal. Ametnikele personalieeskirjade I lisa B jaos sätestatud keskmisele teenistuskäigule vastavaid protsendimäärasid ei tohi ületada.

Vastavalt personalieeskirjade artiklile 110 võtab iga amet vastu üldsätted käesoleva artikli rakendamiseks.

Artikkel 55

Kui artikli 2 punktis f osutatud ajutine töötaja vahetab ametikohale korraldatud sisekonkursi tulemusena ametikohta tegevusüksuse piires, ei määrata talle tema eelmisest ametikohast madalamat palgaastet või -järku, tingimusel et tema palgaaste on üks palgaastmetest, millele osutati vaba ametikoha väljakuulutamise teates.

Samu sätteid kohaldatakse analoogia põhjal juhul, kui selline ajutine töötaja sõlmib ametiga uue lepingu kohe pärast muu ametiga sõlmitud eelmist ajutist töölepingut.

Artikkel 56

Vastavalt personalieeskirjade artikli 110 lõikele 2 võtab iga amet vastu artikli 2 punktis f osutatud ajutiste töötajate töölevõtmise korra üldsätted.”

25)

III jaotis jäetakse välja.

26)

Artikli 79 lõikes 2 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”.

27)

Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Artiklis 3a osutatud institutsiooni, ameti või üksuse artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik võib nimetatud tabeli põhjal pärast personalieeskirjade komiteega nõupidamist üksikasjalikumalt kindlaks määrata iga ülesande laadiga kaasnevad volitused.”;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Personalieeskirjade artikleid 1d ja 1e kohaldatakse analoogia põhjal.”

28)

Artiklit 82 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 6 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„7.   Tegevusüksuste II, III ja IV lepingulistel töötajatel võib lubada osaleda sisekonkurssidel üksnes pärast kolmeaastast institutsioonis töötamist. Tegevusüksuse II lepingulised töötajad võivad osaleda üksnes palgaastmetele SC 1–SC 2, tegevusüksuse III töötajad palgaastmetele AST 1–AST 2 ning tegevusüksuse IV töötajad palgaastmetele AST 1–AST 4 või AD 5–AD 6 toimuvatel konkurssidel. Mis tahes kõnealuse palgaastme vabadele ametikohtadele nimetatud lepingulise töötaja kandidaatide koguarv ei või kunagi ületada 5 % personalieeskirjade artikli 30 teise lõigu kohaselt nendesse tegevusüksustesse tehtud ametissenimetamiste koguarvust aastas.”

29)

Artikkel 84 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 84

1.   Kui lepingulise töötajaga sõlmitakse leping vähemalt üheks aastaks, kohaldatakse talle katseaega, mille kestus on tegevusüksuse I puhul kuus esimest kuud töötamisajast ja muude tegevusüksuste puhul üheksa esimest kuud töötamisajast.

Kui lepinguline töötaja ei ole saanud katseaja jooksul haiguse, personalieeskirjade artiklis 58 osutatud rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu katkematult kuu aega oma kohustusi täita, võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik tema katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.

2.   Kui katseajal olev lepinguline töötaja osutub selgelt nõuetele mittevastavaks, võib tema kohta koostada aruande ükskõik mis ajal enne katseaja lõppu.

Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Lepingulise töötaja otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule. Aruande alusel võib artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik otsustada lõpetada teenistussuhte lepingulise töötajaga enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata lepingulise töötaja ülejäänud katseajaks tööle muusse teenistusüksusesse.

3.   Hiljemalt üks kuu enne katseaja lõppu koostatakse aruanne lepingulise töötaja suutlikkuse kohta täita oma töökohustusi, samuti tema võimekuse ja teenistuses käitumise kohta. Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele lepingulisele töötajale, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul.

Kui aruandes soovitatakse töötaja teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral katseaega kooskõlas lõikega 1 pikendada, edastab lepingulise töötaja otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule.

Kui lepingulise töötaja töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.

Lõplik otsus tehakse käesolevas lõikes osutatud aruande ning artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutusele või ametiisikule kättesaadavate andmete põhjal lepingulise töötaja käitumise kohta personalieeskirjade II jaotist silmas pidades.

4.   Teenistusest vabastatud lepingulisel töötajal on õigus saada hüvitist ühe kolmandiku põhipalga ulatuses katseaja iga täitunud kuu eest.”

30)

Artikli 85 lõikes 3 asendatakse fraas „EÜ asutamislepingu artiklis 314” fraasiga „Euroopa Liidu lepingu artikli 55 lõikes 1”.

31)

Artikli 86 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

teisele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Palgaastmesse 1 tööle võetud lepinguliste töötajate suhtes kohaldatakse analoogia põhjal siiski personalieeskirjade artikli 32 teist lõiku.”;

b)

lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevat lõiget jõustavad üldsätted kehtestatakse vastavalt personalieeskirjade artiklile 110.”

32)

Artikli 88 esimese lõigu punktis b asendatakse sõnad „kolme aastat” sõnadega „kuut aastat”.

33)

Artikkel 91 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 91

Artikleid 16–18 kohaldatakse analoogia põhjal.

Personalieeskirjade artikli 55 lõike 4 teist lauset ei kohaldata analoogia põhjal lepinguliste töötajate suhtes.

Tegevusüksuste III ja IV lepinguliste töötajate ületunnitöö ei anna õigust hüvitisele ega lisatasule.

Personalieeskirjade VI lisas sätestatud tingimuste kohaselt on tegevusüksuste I ja II lepingulistel töötajatel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistusüksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust anda ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.”

34)

Artiklis 95 asendatakse sõnad „63. eluaastani” sõnadega „pensioniikka jõudmiseni”.

35)

Artiklit 96 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 3 asendatakse sõna „kohandatakse” sõnaga „ajakohastatakse”;

b)

lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11.   Komisjon esitab iga kahe aasta järel töötuskindlustusskeemi finantsolukorda käsitleva aruande. Olenemata kõnealusest aruandest, võib komisjon vastavalt personalieeskirjade artiklitele 111 ja 112 vastu võetud delegeeritud õigusaktidega kohandada lõikes 7 sätestatud sissemakseid, kui see on skeemi tasakaalu jaoks vajalik.”

36)

Artikli 101 lõike 1 teise lõigu teises lauses asendatakse sõnad „65. eluaastat” sõnadega „66. eluaastat”.

37)

Artiklit 103 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Endise lepingulise töötaja, kes sai invaliidsustoetust või vanaduspensioni või kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, surma korral on surnud lepingulise töötaja pärijatel personalieeskirjade VIII lisa 4. peatükis määratletud tähenduses õigus saada nimetatud lisas sätestatud toitjakaotuspensioni.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui lepinguline töötaja või invaliidsustoetust või vanaduspensioni saav endine lepinguline töötaja või endine lepinguline töötaja, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ning taotles oma vanaduspensioni edasilükkamist tema pensioniikka jõudmise kuule järgneva kalendrikuu esimese päevani, on olnud teadmata kadunud üle aasta, kohaldatakse personalieeskirjade VIII lisa 5. ja 6. peatüki ajutist pensioni käsitlevaid sätteid tema abikaasa ja ülalpeetavateks tunnistatud isikute suhtes analoogia põhjal.”

38)

Artikli 106 lõikes 4 asendatakse sõnad „63-aastaseks saamist” ja „63-aastaseks saamise” sõnadega „pensioniikka jõudmist” ja „pensioniikka jõudmise”.

39)

Artiklis 120 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”.

40)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 132a

Vastavalt artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetele ja assistendi poolt abistatava(te) parlamendiliikme(te) sõnaselge taotluse korral võib parlamendiliikme registreeritud assistendile maksta ainult üks kord kas sisseseadmistoetust või ümberasumistoetust, mida makstakse asjaomase parlamendiliikme assisteerimise hüvitisest, tuginedes tõenditele, et elukohavahetus oli vajalik. Toetuse summa ei ületa assistendi ühe kuu põhipalka.”

41)

Artiklit 139 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

selle kuu lõpus, mille jooksul parlamendiliikme registreeritud assistent saab 66-aastaseks, või erandjuhul kuupäeval, mis määratakse kindlaks vastavalt personalieeskirjade artikli 52 teisele ja kolmandale lõigule;”;

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

sellise lepingus sätestatud etteteatamistähtaja lõppemisel, millega on parlamendiliikme registreeritud assistendil ja Euroopa Parlamendil, kes tegutseb selle Euroopa Parlamendi liikme või nende liikmete nimel, kelle abistamiseks parlamendiliikme registreeritud assistent tööle võeti, õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, võttes arvesse asjaolu, et parlamendiliikme ja tema registreeritud assistendi vaheline töösuhe põhineb usaldusel. Etteteatamistähtaeg ei ole lühem kui üks kuu teenistusaasta kohta ning on minimaalselt üks kuu ja maksimaalselt kolm kuud. Etteteatamistähtaeg ei või alata arstitõendiga kinnitatud raseduse ajal, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ega haiguspuhkuse ajal, kui haiguspuhkuse kestus ei ületa kolme kuud. Lisaks peatatakse etteteatamistähtaeg arstitõendiga kinnitatud raseduse ajaks, rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks või haiguspuhkuse ajaks, võttes arvesse nimetatud piire;”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Artikli 125 lõikes 1 osutatud rakendusmeetmetega nähakse ette lepitusmenetlus, mida kohaldatakse enne parlamendiliikme registreeritud assistendi lepingu lõpetamist selle Euroopa Parlamendi liikme või nende liikmete taotlusel, kelle abistamiseks assistent tööle võeti, või asjaomase parlamendiliikme assistendi taotlusel vastavalt lõike 1 punktile d ja lõikele 3.”

42)

Artiklis 141 asendatakse sõnad „iga institutsioon” sõnadega „artikli 6 esimeses lõigus osutatud asutus või ametiisik”.

43)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 142a

Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate muude teenistujate teenistustingimuste toimimist.”

44)

Lisa muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 1 lõikele 1 lisatakse järgmised laused:

„Kõnealuse lisa artiklit 21, artiklit 22, välja arvatud selle lõiget 4, artikleid 23 ja 24a ning artikli 31 lõikeid 6 ja 7 kohaldatakse 31. detsembril 2013 teenistuses olevate muude teenistujate suhtes analoogia põhjal. Kõnealuse lisa artiklit 30 ning artikli 31 lõikeid 1, 2, 3 ja 5 kohaldatakse 31. detsembril 2013 teenistuses olevate ajutiste töötajate suhtes analoogia põhjal. Enne 1. jaanuari 2014 teenistuses olnud töötajate puhul käsitatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 33 lõike 1 teises lõigus, artikli 47 punktis a, artikli 101 lõike 1 teises lõigus ja artikli 139 lõike 1 punktis b arvu „66” arvuna „65”.”;

b)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6

Alates 1. jaanuarist 2014 muudetakse nende ajutiste töötajate lepingud, kelle suhtes kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a ja kes on teenistuses 31. detsembril 2013, ilma valikumenetluseta käesolevate teenistustingimuste artikli 2 punkti f kohasteks lepinguteks. Ülejäänud töötajate lepingutingimused ei muutu. Käesolevat artiklit ei kohaldata nende ajutiste töötajate lepingute suhtes, kes on tööle võetud ametite juhtide või ametite juhtide asetäitjatena, kellele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas Euroopa Liidu õigusaktis, või ametnike suhtes, kes on lähetatud ametisse teenistuse huvides.”

Artikkel 3

1.   Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014, välja arvatud artikli 1 punkti 44 ja artikli 1 punkti 73 alapunkti d, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 22. oktoober 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS


(1)  22. märtsi 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

(2)  ELT C 205, 12.7.2012, lk 1.

(3)  Euroopa Parlamendi 2. juuli 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas avaldamata) ja nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta otsus.

(4)  Nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).”

(6)  Nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist vahetustega töö eest, ning selle hüvitise määrad ja maksmise tingimused (EÜT L 38, 13.2.1976, lk 1).

(7)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8).”

(8)  Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(9)  Nõukogu 4. detsembri 1972. aasta määrus (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72, millega kehtestatakse seoses uute liikmesriikide liitumisega eri- ja ajutised meetmed Euroopa ühenduste ametnike töölevõtmise ja nimetatud ühenduste ametnike teenistusest lahkumise kohta (EÜT L 272, 5.12. 1972, lk 1).

(10)  Nõukogu 4. juuni 1973. aasta määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73, millega kehtestatakse teadusuuringute ja investeerimisfondidest tasustatavate Euroopa ühenduste ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 155, 11.6.1973, lk 1).”

(11)  Saaliteenindaja ametikohtade arv Euroopa Parlamendis ei ületa 85.”

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013 määrus (EL) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 287, 29.10.2013, lk 15)”;


Top