Kütteseadmetega seotud mõisted

1)   „katel”– kütteseade, milles toodetakse soojust fossiil- ja/või biokütusest ja/või elekterküttekeha läbiva elektrivoolu soojuslikul toimel (sama mõistet on kasutatud ka IV lisa joonistel 1–4);

2)   „veesoojendi-katel”– katel, mis on ette nähtud nii ruumi kütmiseks kui ka ühtlasi soojuse tootmiseks etteantud temperatuuril, etteantud koguses, etteantud vooluhulgaga ja etteantud ajavahemikel sooja joogi- või olmevee tarnimiseks ning mis on ühendatud välise joogi- või olmeveevarustusega (sama mõistet on kasutatud ka IV lisa joonistel 1–4);

3)   „soojuspumbaga kütteseade”– ümbritsevast õhust, veest, maapinnast ja/või jäätmetest ammutatud soojust ruumi kütmiseks kasutav seade (sama mõistet on kasutatud ka IV lisa joonistel 1 ja 3). Soojuspumbaga kütteseadmel võib olla üks või mitu täiendavat kütteseadet – kas elekterküttekeha või fossiilsel ja/või biokütusel töötavat kütteseadet;

4)   „soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade”– soojuspumbaga kütteseade, mis on ette nähtud nii ruumi kütmiseks kui ka soojuse tootmiseks etteantud temperatuuril, etteantud koguses, etteantud vooluhulgaga ja etteantud ajavahemikel sooja joogi- või olmevee tarnimiseks ning mis on ühendatud välise joogi- või olmeveevarustusega (sama mõistet on kasutatud ka IV lisa joonistel 1 ja 3);

5)   „täiendav kütteseade”– lisakütteseade, millega toodetakse soojust siis, kui soojustarve on suurem, kui võimaldab rahuldada põhikütteseadme nimisoojusvõimsus;

6)   „täiendava kütteseadme nimisoojusvõimsus” (Psup )– täiendava kütteseadme esitatud soojusvõimsus [kW] standardsetel nimitingimustel ruumi kütmisel ja (vajaduse korral) vee soojendamisel; kui täiendav kütteseade on soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade, võetakse täiendava kütteseadme nimisoojusvõimsuse määramise standardseks nimitingimuseks välistemperatuur Tj = + 7 °C;

7)   „välistemperatuur” (Tj)– kuivtermomeetriga määratud välisõhu temperatuur [°C]; välisõhu suhtelise niiskuse võib esitada sellele vastava märgtermomeetri temperatuuri kaudu;

8)   „aasta energiatarve” (QHE )– kütteseadme aastas tarbitav energia, mis kulub määratud soojendamishooajale vastava aasta võrdlussoojendamisenergia tagamiseks, väljendatud kas lõppenergia järgi [kWh] ja/või ülemise kütteväärtuse järgi [GJ];

9)   „ooteseisund”– seisund, milles kütteseade on ühendatud vooluvõrku, sõltub oma töös vooluvõrgu toitest ja võimaldab kasutada üksnes järgmisi funktsioone, mis võivad toimida määramata aja jooksul: taaskäivitamisfunktsioon eraldi või taaskäivitamisfunktsioon koos kas ainult taaskäivitamisfunktsiooni märguandega ja/või teabe või seisundi kuvamisega;

10)   „ooteseisundi võimsustarve” (PSB )– seadme tarbitav võimsus [kW] sel ajal, kui seade on ooteseisundis;

11)   „teisendustegur” (CC)– tegur, millele vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL kohaselt Euroopa Liidu hinnanguline keskmine energiatootmistõhusus 40 % (1); vastava teisendusteguri CC väärtus on 2,5;

12)   „ülemine kütteväärtus” (GCV)– kütuse täielikul põlemisel eralduv kogu soojushulk, mis tekib hapnikuga põlemisel ja põlemissaaduste jahtumisel ümbritseva õhu temperatuurini; see suurus sisaldab ka kütuses leiduvast veest ja vesinikust tekkiva veeauru kondenseerumissoojust.

Katelde, veesoojendite-katelde ja koostootmise-kütteseadmetega seotud mõisted

13)   „aktiivse seisundi kütmise sesoonne energiatõhusus” (ηson )–

14)   „kasutegur” (η)– katla, veesoojendi-katla ja koostootmise-kütteseadme toodetud kasuliku soojuse ja kogu tarbitud energia suhe [%]; tarbitud energiat väljendatakse ülemise kütteväärtuse GCV ja/või lõppenergia kaudu, mis on korrutatud teguriga CC;

15)   „kasulik võimsus” (P)– katla, veesoojendi-katla või koostootmise-kütteseadme toodetud ja soojuskandjale üleantud soojuse võimsus [kW];

16)   „elektriline kasutegur” (ηel) – toodetud elektrienergia ja koostootmise-kütteseadme tarbitud koguenergia suhe [%]; tarbitud koguenergiat väljendatakse ülemise kütteväärtuse GCV ja/või lõppenergia kaudu, mis on korrutatud teguriga CC;

17)   „süütaja võimsus” (Pign )– põhipõleti süütamiseks ettenähtud süütaja tarbitav võimsus [W] ülemise kütteväärtuse GCV järgi;

18)   „kondensatsioonkatel”– katel või veesoojendi-katel, milles tavalistel töötingimustel ja vee etteantud töötemperatuuril veeldatakse osa põlemissaadustes sisalduvast veeaurust ja vabanevat aurustumissoojust kasutatakse soojendamiseks;

19)   „lisaelektrienergia”– katla, veesoojendi-katla ja koostootmise-kütteseadme ettenähtud tööks aastas tarbitav elektrienergia lõppenergia järgi [kW], mis arvutatakse täiskoormuse võimsustarbe (elmax), osalise koormuse võimsustarbe (elmin), ooteseisundi võimsustarbe ja vaikimisi määratud töötundide järgi igas vastavas seisundis;

20)   „soojuskadu ooteseisundis” (Pstby )– katla, veesoojendi-katla või koostootmise-kütteseadme soojuskadu tööseisundis soojusenergia tarbimise puudumisel [kW];

Soojuspumbaga kütteseadmetega ja soojuspumbaga veesoojendite-kütteseadmetega seotud mõisted

21)   „Nimisoojustegur” (COPrated ) või „nimiprimaarenergia tegur” (PERrated )– seadme esitatud soojusvõimsus [kW], mis on jagatud soojendamiseks kasutatava nimisisendvõimsusega [kW], määratud ülemise kütteväärtuse ja/või lõppenergia järgi, mis on korrutatud teguriga CC, kui soojendamine toimub standardsetes nimitingimustes;

22)   „arvutuslikud võrdlustingimused”– VII lisa tabelis 10 esitatud andmete kogum, mis sisaldab arvutuslikku võrdlustemperatuuri, kõrgeimat tasakaalutemperatuuri ja kõrgeimat piirtöötemperatuuri;

23)   „arvutuslik võrdlustemperatuur” (Tdesignh)– välistemperatuur [°C], nagu kirjeldatud VII lisa tabelis 10, millele vastab võimsustarbe suhtarv 1;

24)   „võimsustarbe suhtarv” (pl(Tj))– välistemperatuur, millest on lahutatud 16 °C, jagatud arvutusliku võrdlustemperatuuriga, millest on lahutatud 16 °C;

25)   „küttehooaeg”– töötingimuste kogum, millega kirjeldatakse keskmiste kliimatingimustega hooaja, külmema kliima hooaja ja soojema kliima hooaja kraadtunde: hooaja välistemperatuuride ja neile temperatuuridele vastavate tundide kogumeid;

26)   „välistemperatuur indeksiga j”– välistemperatuur, millele vastab teatav selle välistemperatuuriga tundide arv, nagu on esitatud VII lisa tabelis 12;

27)   „kraadtunnid” (Hj )– küttehooaja teatavale välistemperatuurile vastavate tundide arv üle kõikide hooaja välistemperatuuride, nagu on esitatud VII lisa tabelis 12;

28)   „võimsustarve” (Ph(Tj))– konkreetsele välistemperatuurile (Tj) vastav soojusvõimsus [kW]; selle leidmiseks korrutatakse arvutuslik võimsus võimsustarbe suhtarvuga;

29)   „sesoonne soojustegur” (SCOP) või „sesoonne primaarenergiategur” (SPER)– elektrienergiat tarbiva (primaarenergiategur) või kütuseid tarbiva (soojustegur) soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme näitaja, mis iseloomustab määratud küttehooaega ja mille arvutamisel jagatakse aasta võrdlussoojendamisenergia aastas soojendamiseks tarbitava energiaga;

30)   „aasta võrdlussoojendamisenergia (QH )”– määratud küttehooaja võrdlussoojendamisenergia [kWh], mis tuleb võtta aluseks teguri SCOP (või SPER) arvutamisel ja mille leidmiseks korrutatakse arvutuslik soojusvõimsus hooaja aktiivse soojendamise seisundi ekvivalenttundide arvuga;

31)   „aktiivse seisundi ekvivalenttundide arv” (HHE )– hinnanguline tundide arv aastas [h], mille jooksul soojuspumbaga kütteseade või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade peab tagama arvutusliku soojusvõimsuse, et oleks tagatud aasta võrdlussoojendamisenergia;

32)   „aktiivse seisundi soojustegur” (SCOPon ) või „aktiivse seisundi primaarenergiategur (SPERon )”– aktiivses seisundis elektrienergiat tarbiva (keskmine soojustegur) või aktiivses seisundis kütuseid tarbiva (keskmine primaarenergiategur) soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme näitaja määratud soojendamishooaja aktiivses seisundis;

33)   „täiendava kütteseadme soojusvõimsus” (sup(Tj))– sellise lisaküttekeha nimisoojusvõimsus Psup [kW], mis täiendab esitatud soojusvõimsust, et oleks tagatud konkreetsele temperatuurile vastav soojendamise võimsustarve juhul, kui see on suurem kui esitatud soojusvõimsus;

34)   „konkreetsele temperatuurile vastav soojustegur (COPbin(T j))” või „konkreetsele temperatuurile vastav primaarenergiategur (PERbin(Tj))”– elektrienergiat tarbiva (primaarenergiategur) või kütuseid tarbiva (soojustegur) soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme konkreetsele hooaja välistemperatuurile vastav näitaja, mis arvutatakse konkreetsele välistemperatuurile vastava võimsustarbe, esitatud soojusvõimsuse ja esitatud soojusteguri põhjal konkreetse välistemperatuuri jaoks ja mis teiste temperatuuride jaoks leitakse interpoleerimise või ekstrapoleerimise teel ning mida vajaduse korral parandatakse kaoteguriga;

35)   „esitatud soojusvõimsus” (Pdh(Tj))– soojusvõimsus [kW], mida soojuspumbaga kütteseade või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade on suuteline tootma konkreetsel välistemperatuuril;

36)   „võimsuse reguleerimine”– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme võime muuta oma võimsust vähemalt ühe jahutamistsüklis seadme tööks vajaliku vedeliku mahulise vooluhulga muutmisega. Võimsuse reguleerimise järgi jagunevad seadmed: „muutumatu võimsusega”, kui seadme vooluhulk ei ole muudetav, ja „muudetava võimsusega”, kui vooluhulka saab muuta järjestikku kahe või enama astme piires;

37)   „arvutuslik soojusvõimsus” (Pdesignh)– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme nimisoojusvõimsus (Prated) [kW] arvutuslikul võrdlustemperatuuril; kui välistemperatuur on võrdne arvutusliku võrdlustemperatuuriga, on arvutuslik soojusvõimsus võrdne võimsustarbega sellel temperatuuril;

38)   „esitatud soojustegur” (COPd(Tj)) „või esitatud primaarenergiategur (PERd(Tj))”– tootja esitatud soojustegur (primaarenergiategur), mille tootja esitab piiratud arvu välistemperatuuride kohta;

39)   „tasakaalutemperatuur” (Tbiv )– välistemperatuur [°C], mille korral seadme tarnija esitatud andmete kohaselt seadme esitatud soojusvõimsus võrdub asjaomasele temperatuurile vastava võimsustarbega ja millest madalamal temperatuuril tuleb soojendamise võimsustarbe tagamiseks esitatud soojusvõimsust täiendada lisaküttekeha võimsusega;

40)   „piirtöötemperatuur” (TOL)– seadme tarnija esitatud soojendamise välistemperatuur [°C], millest madalamal temperatuuril õhu-vee-soojuspumbaga kütteseade või õhu-vee-soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade ei suuda tagada mingit soojusvõimsust; sellest temperatuurist madalamal temperatuuril võrdub esitatud soojusvõimsus nulliga;

41)   „küttevee piirtöötemperatuur” (WTOL)– seadme tarnija esitatud soojendamise väljundküttevee temperatuur [°C], millest kõrgema temperatuuri korral soojuspumbaga kütteseade või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade ei suuda tagada mingit soojusvõimsust ning esitatud soojusvõimsus on null;

42)   „tsükli võimsus soojendamise korral” (Pcych)– koguvõimsus [kW] üle kogu soojendamise katsetsükli;

43)   „tsükli tõhusus” (COPcyc või PERcyc)– tsükli keskmine soojustegur (COPcyc) (või tsükli keskmine primaarenergiategur (PERcyc)) üle kogu katsetsükli, mis arvutatakse kui katsetsükli kogusoojuse [kWh] ja sama katsetsükli kogusisendenergia suhe; kogusisendenergia [kWh] määratakse ülemise kütteväärtuse järgi ja/või lõppenergia järgi, mis on korrutatud teguriga CC;

44)   „kaotegur” (Cdh)– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme tsüklilisest tööst tingitud tõhususe vähenemise näitaja; kui tegur Cdh on määramata, võetakse vaikimisi Cdh = 0,9;

45)   „aktiivne seisund”– seisund, mis vastab tundidele, mil suletud ruumis toimub soojendamine ja mille korral seadme soojendamisfunktsioon on aktiveeritud; selles seisundis võib toimuda soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme tsüklilisi sisse- ja väljalülitamisi, et saavutada või hoida ruumis vajalikku temperatuuri;

46)   „väljalülitatud seisund”– seisund, milles soojuspumbaga kütteseade või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade on ühendatud vooluvõrku, kuid ei täida ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks loetakse ka seisund, milles on kuvatud üksnes märguanne, et seade on väljalülitatud, samuti seisund, milles vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/108/EÜ (2) täidetakse ainult elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vajalikke funktsioone;

47)   „termostaadiga välja lülitatud seisund”– seisund, mis vastab tundidele, mille kestel soojendamisfunktsioon on küll sisse lülitatud, kuid ei ole aktiveeritud, sest soojendamiskoormust ei ole ning soojuspumbaga kütteseade või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade ei tööta; tsüklilisi sisse- ja väljalülitumisi aktiivses seisundis ei loeta termostaadiga välja lülitatud seisundiks;

48)   „kambrikütte seisund”– seisund, milles seade on aktiveerinud küttekeha, et vältida külmutusagensi liikumist kompressorisse ja piirata külmutusagensi sisaldust õlis kompressori käivitumisel;

49)   „võimsustarve väljalülitatud seisundis” (POFF )– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme tarbitav võimsus [kW] sel ajal, kui seade on väljalülitatud seisundis;

50)   „termostaadiga väljalülitatud seisundi võimsustarve” (PTO )– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme tarbitav võimsus [kW] sel ajal, kui seade on termostaadiga väljalülitatud seisundis;

51)   „kambrikütte seisundi võimsustarve” (PCK )– soojuspumbaga kütteseadme või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme tarbitav võimsus [kW] sel ajal, kui seade on kambrikütte seisundis;

52)   „külma kliima soojuspump”– spetsiaalselt külmas kliimas kasutamiseks ettenähtud soojuspumbaga kütteseade, millega ei saa valmistada sooja vett väljundtemperatuuriga 52 °C, kui siseneva õhu temperatuur on – 7 °C kuivtermomeetriga (– 8 °C märgtermomeetriga) keskmiste kliimatingimuste arvutuslikel võrdlustingimustel;

53)   „kasutamine madalal temperatuuril”– kasutamine, mille korral soojuspumbaga kütteseade tagab esitatud soojusvõimsuse, kui siseüksuse soojusvaheti väljundtemperatuur on 35 °C;

54)   „kasutamine keskmisel temperatuuril”– kasutamine, mille korral soojuspumbaga kütteseade või soojuspumbaga veesoojendi-kütteseade tagab esitatud soojusvõimsuse, kui siseüksuse soojusvaheti väljundtemperatuur on 55 °C.

Veesoojendite-kütteseadmete vee soojendamisega seotud mõisted

55)   „Koormusprofiil”– etteantud veekasutuse tabel, nagu esitatud VII lisa tabelis 15; iga eesoojendi-kütteseade vastab vähemalt ühele koormusprofiilile;

56)   „veekasutus”– kasulikust vee vooluhulgast, kasulikust veetemperatuurist, kasulikust energiast ja maksimumtemperatuurist koosnev kogum, nagu esitatud VII lisa tabelis 15;

57)   „kasulik vee vooluhulk” (f)– minimaalne vooluhulk [l/min], nagu esitatud VII lisa tabelis 15, millega kuum vesi lisab energiat võrdlusenergiale;

58)   „kasulik veetemperatuur” (Tm )– veetemperatuur [°C], mis on esitatud VII lisa tabelis 15, millest alates kuuma vee soojus hakkab lisanduma võrdlusenergiale;

59)   „kasulik energia” (Qtap )– kuuma vee energia [kWh] sellise temperatuuri ja vooluhulgaga, mis on VII lisa tabelis 15 esitatud kasuliku veetemperatuuri ja vee vooluhulgaga võrdne või neist suurem;

60)   „kuuma vee energia”– korrutis, mille tegurid on vee erisoojus, sooja väljundvee temperatuuri ja külma sisendvee temperatuuri vahe keskmine ning kogu tarnitud kuuma vee mass;

61)   „maksimumtemperatuur” (Tp )– minimaalne veetemperatuur [°C], nagu esitatud VII lisa tabelis 15, mis on vaja saavutada igal veekasutusel;

62)   „võrdlusenergia” (Q ref )– VII lisa tabelis 15 esitatud konkreetsele koormusprofiilile vastavate veekasutuste kasulike energiate summa [kWh];

63)   „maksimaalne koormusprofiil”– koormusprofiil, millele vastab suurim võrdlusenergia, mida veesoojendi-kütteseade suudab toota kõnealusele koormusprofiilile vastava temperatuuri ja vooluhulga korral;

64)   „esitatud koormusprofiil”– vee soojendamise kasuteguri määramiseks kasutatav koormusprofiil;

65)   „päevane elektrienergia tarve” (Qelec )– esitatud koormusprofiili korral 24 järjestikuse tunni jooksul vee soojendamiseks tarbitav elektrienergia [kWh] lõppenergia järgi;

66)   „päevane kütteenergia tarve” (Qfuel )– esitatud koormusprofiili korral 24 järjestikuse tunni jooksul vee soojendamiseks tarbitav kütus ülemise kütteväärtuse järgi [kWh] ning VII lisa punkti 5 alapunkti f tähenduses [GJ].

67)   „aastane elektrienergia tarve” (AEC)– elektrienergia lõppenergia järgi [kWh], mille veesoojendi-kütteseade tarbib vee soojendamiseks esitatud koormusprofiili ja määratud kliimatingimuste korral aasta jooksul;

68)   „aastane kütteenergia tarve” (AFC)– fossiil- ja/või biokütusest saadav energia ülemise kütteväärtuse järgi [GJ], mille veesoojendi-kütteseade tarbib vee soojendamiseks esitatud koormusprofiili ja määratud kliimatingimuste korral aasta jooksul.

Päikeseenergiaseadmetega seotud mõisted

69)   „Aastane mittepäikeseenergia kulu” (Qnonsol )– veesoojendist-päikesekütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosneva komplekti kasuliku soojuse tootmiseks aastas tarbitav elektrienergia lähteenergia järgi [kWh] ja/või kütuse kütteenergia ülemise kütteväärtuse järgi [kWh], võttes arvesse aastas päikesekollektoriga salvestatud soojust ja päikese-kuumaveesalvesti soojuskadusid;

70)   „kollektori sisendpindala” (Asol )– kollektori sellise pinna suurim pindala [m2], millele langev koondamata päikesekiirgus siseneb kollektorisse (sama mõistet on kasutatud ka IV lisa joonistel 1–4);

71)   „päikesekollektori kasutegur” (ηcol )– päikesekollektori kasutegur [%], mis on määratud päikesekollektori ja ümbritseva õhu temperatuuri vahe 40 K juures ja summaarse kiirguse 1 000 W/m2 korral;

72)   „püsikadu” (S)– päikese-kuumaveesalvestist antud veetemperatuuril ja antud ümbritseva keskkonna temperatuuril hajuva soojuse võimsus [W];

73)   „maht” (V)– päikese-kuumaveesalvesti nimimaht [l] (sama mõistet on kasutatud ka joonistel IV lisa 1–4);

74)   „lisaelektrienergia” (Qaux )– lisaelektrienergia lõppenergia järgi [kWh] (ka IV lisa joonisel 5 osutatud lisaelektrienergia), mida päikeseenergiaseadmestik tarbib aasta jooksul pumba ja ooteseisundi võimsustarbe tagamiseks;

75)   „pumba võimsus” (solpump)– päikeseenergiaseadmestiku kollektori ahelas töötava pumba elektriline nimivõimsus [W];

76)   „ooteseisundi võimsustarve” (solstandby)– aktiveerimata soojusgeneraatori ja aktiveerimata pumbaga päikeseenergiaseadmestiku elektriline nimivõimsus [W].

Muud mõisted

77)   „Keskmised kliimatingimused”, „külmem kliima” ja „soojem kliima”– temperatuuri ja summaarse päikesekiirguse tingimused, mis on iseloomulikud vastavalt Strasbourgile, Helsinkile ja Ateenale;

78)   „mudeli tunnus”– tavaliselt tärkidest koosnev tunnus, millega eristatakse konkreetse kütteseadme, veesoojendi-kütteseadme, temperatuuriregulaatori, päikeseenergiaseadme või kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosneva komplekti või veesoojendist-kütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosneva komplekti mudelit teistest sama kaubamärgiga, sama tootja nimega või sama edasimüüja nimega mudelitest.

a)

Märgisel esitatakse järgmine teave:

b)

katla märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 5.

a)

Märgisel esitatakse järgmine teave:

b)

Koostootmise-kütteseadme märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 6.

a)

Märgisel esitatakse järgmine teave:

b)

Soojuspumbaga kütteseadme märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 7. Erandina võib juhul, kui mudelile on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 66/2010 (1) kohaselt antud ELi ökomärgis, lisada ELi ökomärgise koopia.

a)

Märgisel esitatakse järgmine teave:

b)

Külma kliima soojuspumpade märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 8. Erandina võib juhul, kui mudelile on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 66/2010 kohaselt antud ELi ökomärgis, lisada ELi ökomärgise koopia.

a)

Käesoleva lisa punkti 1.1.1 alapunktis a loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele.

b)

Katla märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 5.

a)

Käesoleva lisa punkti 1.1.2 alapunktis a loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele.

b)

Koostootmise-kütteseadme märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 6.

a)

Käesoleva lisa punkti 1.1.3 alapunktis a loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele.

b)

Soojuspumbaga kütteseadme märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 7.

a)

Käesoleva lisa punkti 1.1.4 alapunktis a loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele.

b)

Külma kliima soojuspumpade märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 8.

a)

Märgisel esitatakse järgmine teave.

b)

veesoojendi-katla märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 9.

a)

Märgisel esitatakse järgmine teave.

b)

soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 10.

a)

Käesoleva lisa punkti 2.1.1 alapunktis a loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele;

b)

veesoojendi-katla märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 9.

a)

Käesoleva lisa punkti 2.1.2 alapunktis a loetletud teave lisatakse käesolevale märgisele;

b)

soojuspumbaga veesoojendi-kütteseadme märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 10.

a)

Märgisel esitatakse järgmine teave.

b)

temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadme märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 11. Kütmise sesoonse energiatõhususe klassidesse A+++ kuni D kuuluvate temperatuuriregulaatoriga päikesekütteseadmete korral võib skaala A+++ kuni G viimased klassid E kuni G välja jätta.

a)

Märgisel esitatakse järgmine teave.

b)

veesoojendist-päikesekütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosneva komplekti märgise kujundus peab vastama käesoleva lisa punktile 12. Kütmise energiatõhususe ja/või vee soojendamise energiatõhususe klassidesse A+++ kuni D kuuluvate veesoojendist-päikesekütteseadmest, temperatuuriregulaatorist ja päikeseenergiaseadmest koosnevate komplektide korral võib skaala A+++ kuni G viimased klassid E kuni G välja jätta.

a)

märgise laius on vähemalt 105 mm ja kõrgus 200 mm; kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujunduse mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

taust on valge;

c)

neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

d)

märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

a)

märgise laius on vähemalt 105 mm ja kõrgus 200 mm; kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujunduse mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

taust on valge;

c)

neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

d)

märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

a)

märgise laius on vähemalt 105 mm ja kõrgus 200 mm; kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujunduse mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

taust on valge;

c)

neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

d)

märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

a)

märgise laius on vähemalt 105 mm ja kõrgus 200 mm;kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujunduse mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

taust on valge;

c)

neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

d)

märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

a)

märgise laius on vähemalt 105 mm ja kõrgus 200 mm; kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujunduse mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

taust on valge;

c)

neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

d)

märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

a)

märgise laius on vähemalt 105 mm ja kõrgus 200 mm; kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujunduse mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

taust on valge;

c)

neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

d)

märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

a)

märgise laius on vähemalt 210 mm ja kõrgus 297 mm; kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujunduse mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

taust on valge;

c)

neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

d)

märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):

a)

märgise laius on vähemalt 210 mm ja kõrgus 297 mm; kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujunduse mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses;

b)

taust on valge;

c)

neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta;

d)

märgis vastab kõikidele järgnevalt esitatud tingimustele (numbrid viitavad eespool olevale joonisele):