Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013R0734

Nõukogu määrus (EL) nr 734/2013, 22. juuli 2013 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks EMPs kohaldatav tekst

OJ L 204, 31.7.2013, p. 15–22 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
OJ L 204, 31.7.2013, p. 7–14 (HR)

No longer in force, Date of end of validity: 13/10/2015; kehtetuks tunnistatud 32015R1589

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/734/oj

31.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 204/15


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 734/2013,

22. juuli 2013,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 109,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Võttes arvesse riigiabi eeskirjade põhjalikku ajakohastamist, mille eesmärk on aidata kaasa nii majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” (1) rakendamisele kui ka eelarvete konsolideerimisele, tuleks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 107 kohaldada tõhusalt ja ühetaoliselt kogu liidus. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 659/1999 (2) kodifitseeriti komisjoni senine tava ja tugevdati seda, et suurendada õiguskindlust ja toetada riigiabi poliitika arendamist läbipaistvas keskkonnas. Võttes aga arvesse selle kohaldamisel saadud kogemusi ja viimase aja sündmusi, nagu liidu laienemine ning majandus- ja finantskriis, tuleks määruse (EÜ) nr 659/1999 teatavaid aspekte muuta, et komisjon saaks tegutseda tõhusamalt.

(2)

Selleks et hinnata ELi toimimise lepingu artikli 108 kohaselt komisjoni ainupädevusse kuuluva teatatud või ebaseadusliku riigiabi kokkusobivust siseturuga, on asjakohane tagada, et komisjonil on riigiabi eeskirjade täitmise tagamiseks volitused taotleda kogu vajalikku turuteavet kõikidelt liikmesriikidelt, ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt alati, kui tal on kahtlusi asjaomase meetme liidu eeskirjadega kokkusobivuse suhtes ja ta on seetõttu algatanud ametliku uurimismenetluse. Eelkõige peaks komisjon neid volitusi kasutama juhtudel, kui tundub olevat vajalik teostada kompleksne sisuline hindamine. Kõnealuste volituste kasutamise üle otsustamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse eeluurimise kestust.

(3)

Selleks et hinnata pärast ametliku uurimismenetluse algatamist abimeetme siseturuga kokkusobivust, eelkõige seoses tehniliselt keerukate juhtumitega, mida tuleb sisuliselt hinnata, peaks komisjonil, juhul kui asjaomase liikmesriigi poolt eeluurimise ajal esitatud teave ei ole piisav, olema võimalik tavalise teabetaotluse või otsusega taotleda mis tahes liikmesriigilt, ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt kogu hindamise lõpuleviimiseks vajalikku turuteavet, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

(4)

Võttes arvesse abisaajate ja asjaomase liikmesriigi vahelisi erisuhteid, peaks komisjonil olema võimalik taotleda abisaajalt teavet üksnes asjaomase liikmesriigi nõusoleku korral. Asjaomase abimeetme abisaaja poolt teabe esitamine ei ole õiguslikuks aluseks kahepoolsetele läbirääkimistele komisjoni ja asjaomase abisaaja vahel.

(5)

Komisjon peaks valima teabenõuete adressaadid objektiivsete ja iga juhtumi osas asjakohaste kriteeriumite alusel, tagades samas selle, et kui taotlused adresseeritakse ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste valimile, on vastajate valim igas kategoorias representatiivne. Taotletav teave peaks hõlmama eelkõige faktilisi äriühingu- ja turuandmeid ning turu toimimise faktipõhist analüüsi.

(6)

Komisjon peaks menetluse algatajana vastutama liikmesriigi, ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste teabeedastamise kontrollimise eest ning teabe avaldamise konfidentsiaalsusnõuete järgimise eest.

(7)

Komisjonil peaks olema võimalik tagada, et mis tahes ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele adresseeritud teabetaotlustele vastatakse, määrates vajaduse korral proportsionaalseid trahve ja perioodilisi karistusmakseid. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määrade kehtestamisel peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Nende isikute õigusi, kellelt teavet taotletakse, tuleks kaitsta, andes neile võimaluse esitada oma seisukohad enne trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise otsuse tegemist. Euroopa Liidu Kohtul peaks olema ELi toimimise lepingu artikli 261 kohaselt täielik pädevus selliseid trahve või perioodilisi karistusmakseid määrata.

(8)

Komisjonil peaks olema võimalik proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid nõuetekohaselt arvesse võttes vähendada perioodilisi karistusmakseid või loobuda täielikult nende kohaldamisest, kui teabetaotluste adressaadid esitavad taotletud teabe, tehes seda siiski pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist.

(9)

Trahve ja perioodilisi karistusmakseid ei kohaldata liikmesriikide suhtes, sest vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklile 4 on liikmesriigid kohustatud tegema komisjoniga koostööd ja esitama talle kogu vajaliku teabe, et komisjon saaks täita talle määrusega (EÜ) nr 659/1999 pandud kohustusi.

(10)

Selleks et kaitsta asjaomase liikmesriigi kaitseõigusi, tuleks talle esitada teistele liikmesriikidele, ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele saadetud teabetaotluse koopiad ning tal peaks olema võimalik esitada oma tähelepanekuid nende märkuste kohta. Asjaomast liikmesriiki tuleks ka teavitada konsulteeritud ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste nimedest, tehes seda sellises ulatuses, mis on kooskõlas kõnealuste üksuste õigustatud huviga keelduda oma andmete avaldamisest.

(11)

Komisjon peaks nõuetekohaselt arvestama ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Komisjonil ei tohiks olla võimalik kasutada üheski otsuses vastajate antud konfidentsiaalset teavet, mida ei ole võimalik koondada või muul viisil anonüümseks muuta, kui ta ei ole eelnevalt saanud nende nõusolekut kõnealuse teabe asjaomasele liikmesriigile avaldamiseks.

(12)

Juhul kui näib, et konfidentsiaalsena tähistatud teabe suhtes ei kehti ametisaladuse hoidmise kohustus, on asjakohane luua menetlus, mille abil komisjon saab otsustada, millises ulatuses saab sellist teavet avaldada. Kui tehakse otsus mitte aktsepteerida teabe konfidentsiaalsuse nõuet, tuleb selles märkida ajavahemik, mille möödumisel teave avaldatakse, nii et vastaja saab kasutada talle kättesaadavat kohtulikku kaitset, sealhulgas ajutisi kaitsemeetmeid.

(13)

Komisjonil peaks olema võimalik omal algatusel läbi vaadata mis tahes allikast pärineva teabe ebaseadusliku abi kohta, et tagada ELi toimimise lepingu artikli 108 ning eriti selle lõikes 2 sätestatud teatamiskohustuse ja kavandatava meetme rakendamise keelu järgimine ning hinnata asjaomase abi kokkusobivust siseturuga. Sellega seoses on kaebused oluline teabeallikas, mille põhjal saab avastada liidu riigiabi eeskirjade rikkumisi.

(14)

Selleks et parandada komisjonile esitatavate kaebuste kvaliteeti ning samal ajal suurendada läbipaistvust ja õiguskindlust, on asjakohane määrata kindlaks tingimused, mida kaebuse esitaja peaks täitma, et anda komisjonile teavet väidetava ebaseadusliku abi kohta, mille põhjal algatatakse esialgne uurimine. Nendele tingimustele mittevastavat teavet tuleks säilitada üldise turuteabena ning see ei põhjusta tingimata ex officio uurimist.

(15)

Kaebuste esitajatelt tuleks nõuda, et nad tõendaksid, et nad on huvitatud pooled ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti h tähenduses. Samuti tuleks nõuda, et nad esitaksid teatava hulga teavet vormis, mille komisjon peaks olema volitatud kindlaks määrama rakendussättes. Võimalike kaebuste esitajate demotiveerimise ärahoidmiseks tuleks rakendussättes võtta arvesse, et nõuded, mida huvitatud pool peab täitma kaebuse esitamiseks, ei tohiks olla koormavad.

(16)

Õiguskindluse huvides on asjakohane kehtestada trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtajad.

(17)

Tagamaks, et komisjon käsitleb samalaadseid küsimusi järjekindlalt kogu siseturu ulatuses, on asjakohane täiendada komisjoni seniseid volitusi, nähes selleks ette konkreetse õigusliku aluse teatava majandussektori või teatavate mitmes liikmesriigis kasutatavate abivahendite uurimise algatamiseks. Proportsionaalsuse huvides ja võttes arvesse selliste uuringutega kaasnevat suurt halduskoormust, peaks sektoriuuringuid teostama üksnes juhul, kui kättesaadav teave annab alust põhjendatud kahtluseks, et teatavas sektoris võetavad riigiabi meetmed võivad piirata või moonutada konkurentsi mitme liikmesriigi siseturul või et teatavas sektoris mitmes liikmesriigis võetavad abimeetmed ei ole või ei ole enam siseturuga kokkusobivad. Sellised uuringud võimaldaksid komisjonil käsitleda horisontaalse riigiabi küsimusi tõhusalt ja läbipaistvalt ning saada asjaomasest sektorist eelnevalt terviklik ülevaade.

(18)

Riigiabi eeskirjade järjekindel kohaldamine eeldab liikmesriikide kohtute ja komisjoni koostöö korra ettenägemist. Selline koostöö on asjakohane kõikide liikmesriikide kohtute puhul, kes kohaldavad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108. Liikmesriikide kohtutel peaks olema võimalik küsida komisjonilt teavet või komisjoni arvamust riigiabi eeskirjade kohaldamisega seotud küsimustes. Peale selle peaks komisjonil olema võimalik esitada kohtutele, kes kohaldavad ELi toimimise lepingu artikli 107 lõiget 1 ja artiklit 108, kirjalikke või suulisi tähelepanekuid. Liikmesriikide kohtute abistamisel peaks komisjon tegutsema kooskõlas oma kohustusega kaitsta avalikke huve.

(19)

Komisjoni tähelepanekud ja arvamused ei tohiks piirata ELi toimimise lepingu artikli 267 kohaldamist ega ole liikmesriikide kohtutele õiguslikult siduvad. Need tähelepanekud tuleks esitada liikmesriikide menetluseeskirjade ja -tavade, sealhulgas poolte õiguste kaitset käsitlevate eeskirjade kohaselt ning liikmesriikide kohtute sõltumatust täielikult järgides. Komisjoni õigust esitada omal algatusel tähelepanekuid tuleks piirata olukordadega, mil see on vajalik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 ühetaoliseks kohaldamiseks, eelkõige juhtumitega, mis on olulised liidu riigiabi kohtupraktika jõustamiseks või edasiarendamiseks).

(20)

Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides tuleks komisjoni otsuseid käsitlev teave avalikustada. Seepärast on asjakohane avaldada trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise otsused, sest need mõjutavad asjaomaste teabeallikate huve. Komisjon peaks vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 järgima oma otsuste avaldamisel ametisaladuse hoidmisega seotud eeskirju, sealhulgas kogu konfidentsiaalse teabe ja isikuandmete kaitset.

(21)

Komisjon peaks tihedas koostöös riigiabi nõuandekomiteega saama vastu võtta rakendussätteid, millega nähakse ette määruse (EÜ) nr 659/1999 kohaselt esitatud kaebuste vormi, sisu ja muid kriteeriume käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad.

(22)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 659/1999 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESEOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 659/1999 muudetakse järgmiselt.

1)

Määruse pealkiri asendatakse järgmisega:

NÕUKOGU 22. MÄRTSI 1999. AASTA MÄÄRUS (EÜ) nr 659/1999, MILLEGA KEHTESTATAKSE ÜKSIKASJALIKUD EESKIRJAD EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 108 KOHALDAMISEKS”.

2)

Artikli 5 pealkiri asendatakse järgmisega.

„Teavitavale liikmesriigile esitatav teabetaotlus”.

3)

Lisatakse järgmised artiklid.

„Artikkel 6a

Muudele allikatele esitatav teabetaotlus

1.   Komisjon võib pärast artikliga 6 sätestatud ametliku uurimismenetluse algatamist ning eelkõige seoses tehniliselt keerukate juhtumitega, mida tuleb sisuliselt hinnata ning juhul kui asjaomase liikmesriigi poolt eeluurimise ajal esitatud teave ei ole piisav, nõuda igalt teiselt liikmesriigilt, ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt, et see annaks kogu vajaliku turuteabe, mis võimaldab komisjonil asjaomase meetme hindamise lõpule viia, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

2.   Komisjon võib teavet taotleda üksnes:

a)

kui see on piiratud ametlike uurimismenetlustega, mis on komisjoni hinnangul seni osutunud mittetõhusateks, ning

b)

kui asjaomane liikmesriik on abisaajaid käsitleva teabetaotluse heaks kiitnud.

3.   Ettevõtjad või ettevõtjate ühendused, kes esitavad teavet vastavalt komisjoni taotlusele, mis on esitatud turuteabe saamiseks lõigete 6 ja 7 alusel, esitavad oma vastuse üheaegselt nii komisjonile kui asjaomasele liikmesriigile ning teevad seda sellises ulatuses, et esitatud dokumendid ei sisaldaks teavet, mis on selle liikmesriigi puhul konfidentsiaalne.

Komisjon juhib teabe edastamist asjaomaste liikmesriikide, ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste vahel, teostab järelevalvet teabe edastamise üle ning kontrollib edastatava teabe konfidentsiaalsusnõuete järgimist.

4.   Komisjon võib taotleda üksnes sellise teabe edastamist, mis on taotluse adressaadiks oleva liikmesriigi, ettevõtja või ettevõtjate ühenduse käsutuses.

5.   Liikmesriigid esitavad teabe tavalise teabetaotluse alusel komisjoni poolt ettenähtud tähtaja jooksul, mis ei tohiks tavaliselt ületada üht kuud. Kui asjaomane liikmesriik ei esita taotletud teavet tähtaja jooksul või esitab mittetäieliku teabe, saadab komisjon talle meeldetuletuse.

6.   Komisjon võib nõuda ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt, et see annaks teavet tavalise teabetaotluse alusel. Kui komisjon saadab ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele tavalise teabetaotluse, märgib ta selles taotluse õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise proportsionaalse tähtaja. Samuti viitab ta artikli 6b lõikes 1 sätestatud trahvidele, mis määratakse ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

7.   Komisjon võib ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt teabe esitamist nõuda otsusega. Kui komisjon nõuab ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt teavet otsusega, märgib ta selles nõude õigusliku aluse ja eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ning määrab kindlaks teabe esitamise proportsionaalse tähtaja. Otsuses viidatakse ka artikli 6b lõikes 1 sätestatud trahvidele ning viidatakse artikli 6b lõikes 2 sätestatud perioodilistele karistusmaksetele või määratakse kõnealused karistusmaksed, kui see on asjakohane. Samuti teavitatakse otsuses ettevõtjat või ettevõtjate ühendust tema õigusest anda otsus läbivaatamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

8.   Samal ajal lõike 1 või 6 alusel teabetaotluse esitamisega või lõike 7 alusel otsuse tegemisega esitab komisjon asjaomasele liikmesriigile selle koopia. Komisjon märgib samuti kriteeriumid, mida kohaldatakse teabetaotluse või otsuse saajate valimiseks.

9.   Taotletud või nõutavat teavet esitavad asjaomaste ettevõtjate nimel ettevõtjate omanikud või nende esindajad või juriidiliste isikute, äriühingute ja iseseisva õigusvõimeta ühenduste puhul isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud isikud võivad esitada teavet oma klientide nimel. Kui esitatud teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav, vastutab täielikult klient.

Artikkel 6b

Trahvid ja perioodilised karistusmaksed

1.   Kui seda peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks, võib komisjon oma otsusega määrata ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele trahve, mis ei ületa 1 % eelmise eelarveaasta kogukäibest, kui need tahtlikult või raske hooletuse tõttu:

a)

annavad artikli 6a lõike 6 alusel esitatud teabenõudele vastates ebaõiget või eksitavat teavet;

b)

annavad artikli 6a lõike 7 alusel vastuvõetud otsusele vastates ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet või ei esita teavet kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

2.   Komisjon võib oma otsusega määrata ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele perioodilisi karistusmakseid, kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused ei ole esitanud täielikku ja õiget teavet, mida komisjon on taotlenud artikli 6a lõike 7 kohaselt tehtud otsusega.

Perioodilised karistusmaksed ei ületa 5 % asjaomase ettevõtja või ettevõtjate ühenduse eelmise eelarveaasta keskmisest päevakäibest iga teabe esitamisega viivitatud tööpäeva kohta, mida arvutatakse alates otsuses määratud kuupäevast, kuni nad esitavad täieliku ja õige teabe, mida komisjon nõuab või mis on nõutud.

3.   Trahvi- või perioodilise karistusmakse summa määramisel võetakse arvesse rikkumise laadi, raskusastet ja ajalist kestust, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

4.   Kui ettevõtjad või ettevõtjate ühendused on täitnud kohustuse, mille täitmiseks perioodiline karistusmakse määrati, võib komisjon määrata perioodilise karistusmakse lõppsummaks algses perioodilise karistusmakse määramise otsuses ettenähtust väiksema summa. Samuti võib komisjon määratud perioodilise karistusmakse kohaldamisest täielikult loobuda.

5.   Enne kui komisjon võtab lõigete 1 või 2 kohaselt vastu mis tahes otsuseid, kehtestab ta kahe nädala pikkuse lõpliku tähtaja puuduoleva turuteabe saamiseks asjaomastelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt ning annab asjaomastele ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele võimaluse esitada oma seisukohti.

6.   Euroopa Liidu Kohtul on ELi toimimise lepingu artiklis 261 sätestatud täielik pädevus vaadata läbi komisjoni määratud trahvid või perioodilised karistusmaksed. Ta võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.”

4)

Artiklile 7 lisatakse järgmised lõiked:

„8.   Enne kui komisjon võtab lõigete 2–5 kohaselt vastu mis tahes otsuseid, annab ta asjaomasele liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukohti (kehtestades selleks tähtaja, mis ei ole tavaliselt pikem kui üks kuu) seoses komisjoni saadud teabega, mis on esitatud asjaomasele liikmesriigile artikli 6a lõike 3 kohaselt.

9.   Komisjon ei või kasutada üheski lõigete 2–5 kohaselt tehtud otsuses vastajate antud konfidentsiaalset teavet, mida ei ole võimalik koondada või muul viisil anonüümseks muuta, kui ta ei ole saanud nende nõusolekut kõnealuse teabe avaldamiseks asjaomasele liikmesriigile. Komisjon võib teha põhjendatud otsuse, millest teatatakse asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele ja milles ta tõdeb, et vastaja esitatud ja konfidentsiaalsena tähistatud teave ei ole kaitstud, ning määrab kindlaks tähtpäeva, mille järel teave avaldatakse. Kõnealune ajavahemik peab olema vähemalt üks kuu.

10.   Komisjon arvestab ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladust ja muud konfidentsiaalset teavet. Huvitatud poole isikut ei avaldata asjaomasele liikmesriigile, kui artikli 6a kohaselt teavet esitav ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kes ei ole kõnealuse riigiabi meetme puhul abisaaja, esitab potentsiaalse kahju tõttu sellekohase taotluse.”

5)

Artikli 10 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, võib komisjon omal algatusel kontrollida mis tahes allikast väidetava ebaseadusliku abi kohta saadud teavet.

Komisjon kontrollib põhjendamatu viivituseta kõiki kaebusi, mis huvitatud pooled on artikli 20 lõike 2 kohaselt esitanud, ning tagab, et asjaomasele liikmesriigile teatatakse täielikult ja korrapäraselt läbivaatamisel tehtud edusammud ja selle tulemused.

2.   Vajaduse korral taotleb komisjon asjaomaselt liikmesriigilt teavet. Artikli 2 lõiget 2 ja artikli 5 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse mutatis mutandis.

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist võib komisjon taotleda teavet ka teiselt liikmesriigilt, ettevõtjalt või ettevõtjate ühenduselt, tehes seda vastavalt artiklitele 6a ja 6b, mida kohaldatakse mutatis mutandis.”

6)

Artikli 14 järele lisatakse järgmine peatükk.

„IIIa   PEATÜKK

AEGUMISTÄHTAJAD”.

7)

Artikli 15 pealkiri asendatakse järgmisega.

„Abi tagastamise aegumistähtaeg”.

8)

Lisatakse järgmised artiklid.

„Artikkel 15a

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise aegumistähtaeg

1.   Komisjonile artikliga 6b antud volitused kehtivad kolm aastat.

2.   Lõikes 1 osutatud tähtaeg hakkab kulgema artiklis 6b osutatud rikkumise toimepanemise päevast. Pideva või korduva rikkumise korral hakkab aegumistähtaeg kulgema rikkumise lõppemise päevast.

3.   Mis tahes komisjoni meede, mida ta rakendab artiklis 6b osutatud rikkumisega seotud uurimise või menetluse eesmärgil, katkestab trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise suhtes kohaldatava aegumistähtaja alates kuupäevast, mil meetmest teatati asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele.

4.   Katkenud aegumistähtaja kulg algab iga kord uuesti. Aegumistähtaeg möödub hiljemalt päeval, mil lõpeb kuue aasta pikkune ajavahemik, ilma et komisjon oleks määranud trahvi või perioodilist karistusmakset. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse aja võrra, mille jooksul aegumistähtaeg on lõike 5 kohaselt peatatud.

5.   Trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisega seotud aegumistähtaja kulgemine peatatakse komisjoni otsuse Euroopa Liidu Kohtus läbivaatamise ajaks.

Artikkel 15b

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete täitmisele pööramise aegumistähtaeg

1.   Komisjoni volitused pöörata täitmisele artikli 6b kohaselt vastu võetud otsuseid kehtivad viis aastat.

2.   Lõikes 1 osutatud tähtaeg hakkab kulgema artikli 6b kohaselt tehtud otsuse jõustumisest.

3.   Lõikes 1 osutatud aegumistähtaja kulgemine katkeb:

a)

kui teatatakse otsusest muuta trahvi või perioodilise karistusmakse algset summat või otsusest sellise muutmise taotlus rahuldamata jätta;

b)

kui komisjoni taotlusel tegutsev liikmesriik või komisjon võtab meetmeid, mille eesmärk on trahvi või perioodilise karistusmakse täitmisele pööramine.

4.   Katkenud aegumistähtaja kulg algab iga kord uuesti.

5.   Lõikes 1 osutatud aegumistähtaeg peatatakse seniks:

a)

kuni kestab vastajale määratud lisaaeg;

b)

kuni Euroopa Liidu Kohtu otsusega on peatatud makse sissenõudmine.”

9)

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Abi kuritarvitamine

Ilma et see piiraks artikli 23 kohaldamist, võib komisjon abi kuritarvitamise korral algatada ametliku uurimismenetluse vastavalt artikli 4 lõikele 4. Artikleid 6, 6a, 6b, 7, 9 ja 10, artikli 11 lõiget 1 ning artikleid 12–15 kohaldatakse mutatis mutandis.”

10)

Artikli 20 lõige 2 asendatakse järgmisega.

„2.   Iga huvitatud pool võib komisjonile esitada kaebuse väidetava ebaseadusliku abi ja abi väidetava kuritarvitamise kohta. Selleks täidab huvitatud pool nõuetekohaselt artiklis 27 osutatud rakendussättes kindlaksmääratud vormi ja esitab kogu nõutava kohustusliku teabe.

Kui komisjon leiab, et huvitatud pool ei järgi kohustuslikku kaebuse vormi või kui ta leiab, et huvitatud poole esitatud faktilised ja õiguslikud asjaolud ei võimalda prima facie kontrolli alusel piisavalt tõendada ebaseadusliku abi olemasolu või abi kuritarvitamist, teatab ta sellest huvitatud poolele ja kutsub teda üles esitama märkusi ettenähtud tähtaja jooksul, mis tavaliselt ei ületa ühte kuud. Kui huvitatud pool ei suuda oma seisukohti ettenähtud tähtaja jooksul esitada, loetakse kaebus tagasivõetuks. Komisjon teatab asjaomasele liikmesriigile, et kaebus on loetud tagasivõetuks.

Komisjon saadab kaebuse eset käsitleva juhtumi kohta tehtud otsuse koopia kaebuse esitajale.”

11)

Artikli 20 järele lisatakse järgmine peatükk.

„VIa   PEATÜKK

MAJANDUSSEKTORITE JA ABIVAHENDITEGA SEOTUD UURIMISED

Artikkel 20a

Majandussektorite ja abivahenditega seotud uurimised

1.   Kui kättesaadav teave annab alust põhjendatud kahtluseks, et teatava sektori või teataval abivahendil põhinevad riigiabi meetmed võivad oluliselt piirata või moonutada konkurentsi mitme liikmesriigi siseturul või et teatavas sektoris mitmes liikmesriigis võetavad abimeetmed ei ole või ei ole enam siseturuga kokkusobivad, võib komisjon korraldada uuringu, mis käsitleb seda majandussektorit või asjaomase abivahendi kasutamist mitmes liikmesriigis. Uuringu käigus võib komisjon nõuda kõnealustelt liikmesriikidelt ja/või asjaomastelt ettevõtjatelt või ettevõtjate ühendustelt ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamiseks vajaliku teabe esitamist, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Komisjon põhjendab kõikides käesoleva artikli alusel saadetud teabetaotlustes uuringu läbiviimist ja adressaatide valikut.

Komisjon avaldab aruande teatavat majandussektorit või mitmes liikmesriigis kasutatavaid abivahendeid käsitleva uuringu tulemuste kohta ning kutsub kõnealuseid liikmesriike ning asjaomaseid ettevõtjaid või ettevõtjate ühendusi üles märkusi esitama.

2.   Sektoriuuringute tulemusel saadud teavet võib kasutada käesoleva määruse kohaste menetluste raames.

3.   Artikleid 5, 6a ja 6b kohaldatakse mutatis mutandis.”

12)

Artikli 23 järele lisatakse järgmine peatükk.

„VIIa   PEATÜKK

KOOSTÖÖ LIIKMESRIIKIDE KOHTUTEGA

Artikkel 23a

Koostöö liikmesriikide kohtutega

1.   ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 kohaldamisel võivad liikmesriikide kohtud paluda komisjonil edastada neile tema valduses olevat teavet või esitada oma arvamuse riigiabi eeskirjade kohaldamisega seotud küsimuste kohta.

2.   Kui see on vajalik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 108 ühetaoliseks kohaldamiseks, võib komisjon omal algatusel esitada kirjalikke tähelepanekuid liikmesriikide kohtutele, kes vastutavad kõnealuste riigiabi eeskirjade kohaldamise eest. Asjaomase kohtu loal võib ta esitada ka suulisi märkusi.

Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest esitada oma tähelepanekud enne, kui ta seda ametlikult teeb.

Komisjon võib üksnes tähelepanekute koostamise eesmärgil nõuda, et liikmesriigi asjaomane kohus edastaks talle kohtu käsutuses olevad dokumendid, mis on komisjonile vajalikud juhtumi hindamiseks.”

13)

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

Otsuste adressaadid

1.   Artikli 6a lõike 7, artikli 6b lõigete 1 ja 2 ning artikli 7 lõike 9 kohaselt tehtud otsused adresseeritakse asjaomasele ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele. Komisjon teatab nendest otsustest viivitamata adressaadile ja annab talle võimaluse teatada komisjonile, millist teavet ta peab ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvaks.

2.   Kõik muud vastavalt II, III, IV, V ja VII peatükile tehtud komisjoni otsused adresseeritakse asjaomasele liikmesriigile. Komisjon teatab nendest otsustest viivitamata asjaomasele liikmesriigile ja annab talle võimaluse teatada komisjonile, millist teavet ta peab ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvaks.”

14)

Artiklisse 26 lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Komisjon avaldab artikli 6b lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtud otsused Euroopa Liidu Teatajas.”

15)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Rakendussätted

Komisjonil on artiklis 29 sätestatud korras õigus võtta vastu rakendussätted, mis käsitlevad:

a)

teatiste vormi, sisu ja muid üksikasju;

b)

aastaaruannete vormi, sisu ja muid üksikasju;

c)

artikli 10 lõike 1 ja artikli 20 lõike 2 kohaselt esitatud kaebuste vormi, sisu ja muid üksikasju;

d)

üksikasju aegumistähtaegade ja nende arvutamise kohta ning

e)

artikli 14 lõikes 2 nimetatud intressimäära.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuli 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON


(1)  Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, 3.3.2010, KOM(2010) 2020 (lõplik).

(2)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.


Top