Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32013R0345

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 345/2013, 17. aprill 2013 , Euroopa riskikapitalifondide kohta EMPs kohaldatav tekst

OJ L 115, 25.4.2013, p. 1–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 01 Volume 018 P. 75 - 91

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/345/oj

25.4.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 115/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 345/2013,

17. aprill 2013,

Euroopa riskikapitalifondide kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Riskikapitali abil rahastatakse ettevõtjaid, kes on üldiselt väga väikesed ja äritegevuse algetapis ning kes omavad tugevat kasvu- ja laienemispotentsiaali. Lisaks pakuvad riskikapitalifondid ettevõtjatele väärtuslikke eksperditeadmisi ja oskusteavet, ärikontakte, suurendavad kaubamärgi väärtust ja annavad strateegilist nõu. Riskikapitalifondid stimuleerivad nendele ettevõtjatele rahastamise võimaldamise ja nõu andmisega majanduskasvu, aitavad luua töökohti ja kaasata kapitali, toetavad innovatiivsete ettevõtjate asutamist ja laienemist, suurendavad nende investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning edendavad ettevõtlust, uuendustegevust ja konkurentsivõimet kooskõlas komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (edaspidi strateegia „Euroopa 2020”) eesmärkidega ning liikmesriikide pikaajaliste probleemide, nagu Euroopa strateegia ja poliitilise analüüsi süsteemi 2012. aasta märtsi aruandes „Global Trends 2030 – citizens in an interconnected and polycentric world” kindlaks tehtud probleemide kontekstis.

(2)

On vaja kehtestada ühine eeskirjade raamistik seoses nimetuse „EuVECA” kasutamisega kvalifitseeruvate riskikapitalifondide puhul, eelkõige seoses selle nimetuse all tegutsevate fondide portfelli struktuuri, nende aktsepteeritavate investeerimisobjektide ja investeerimisvahenditega, mida nad võivad kasutada, ning selliste investorite kategooriatega, kes võivad neisse fondidesse investeerida liidu ühtsete eeskirjade alusel. Ühise raamistiku puudumisel on oht, et liikmesriigid võtavad riikide tasandil lahknevaid meetmeid, mis avaldab otsest negatiivset mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja takistab seda, kuna liidu piires tegutseda soovivate riskikapitalifondide suhtes kehtiksid eri liikmesriikides eri eeskirjad. Peale selle võivad lahknevad kvaliteedinõuded portfelli struktuuri, investeerimisobjektide ja aktsepteeritavate investorite kohta põhjustada investorite eri tasemel kaitse ning tekitada segadust kvalifitseeruva riskikapitalifondiga seonduva investeerimisettepaneku osas. Lisaks peaksid investorid suutma võrrelda eri kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investeerimisettepanekuid. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide tarvis on vaja kõrvaldada olulised tõkked piiriüleselt kapitali kaasamiselt, vältida konkurentsimoonutusi nende fondide vahel ning hoida ära võimalike lisatõkete tekkimine kaubanduses ja olulised konkurentsimoonutused tulevikus. Seega on käesoleva määruse puhul sobiv õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikkel 114, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas.

(3)

On vaja võtta vastu määrus, millega kehtestada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes kohaldatavad ühtsed eeskirjad ning selliste fondivalitsejate vastavad kohustused kõigis liikmesriikides, kes soovivad kaasata kapitali kogu liidus nimetuse „EuVECA” all. Nende nõuetega peaks olema tagatud riskikapitalifondidesse investeerida soovivate investorite usaldus.

(4)

Nimetuse „EuVECA” kasutamise kvaliteedinõuete kindlaksmääramine määruse vormis tagab nende nõuete vahetu kohaldatavuse selliste ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes kaasavad rahalisi vahendeid seda nimetust kasutades. See tagab samuti nimetuse kasutamise ühtsed tingimused, hoides ära liikmesriikide nõuete lahknemise direktiivi ülevõtmise tulemusena. Seda nimetust kasutavate ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejad peaksid järgima samu eeskirju kogu liidus, mis parandab ka investorite usaldust. Käesolev määrus vähendab regulatiivset keerukust ning liikmesriikides riskikapitalifonde reguleerivate sageli lahknevate eeskirjade täitmise kulu fondivalitsejate jaoks, ning eriti nende jaoks, kes soovivad kapitali kaasata piiriüleselt. See aitab samuti kõrvaldada konkurentsimoonutusi.

(5)

Nagu komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatises „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks” on märgitud, pidi komisjon piiriüleste riskikapitaliinvesteeringute maksustamisega seotud tõkete analüüsi 2012. aastal lõpule viima, et esitada 2013. aastal lahendused, mille eesmärk on tõkete kõrvaldamine, hoides samal ajal ära maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise.

(6)

Kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde peaks olema võimalik valitseda väliselt või sisemiselt. Kui kvalifitseeruvat riskikapitalifondi valitsetakse sisemiselt, on fond ühtlasi ka fondivalitseja ja peaks seetõttu vastama kõigile käesolevas määruses fondivalitsejatele kehtestatud asjaomastele nõuetele ning olema registreeritud kooskõlas käesoleva määrusega. Kvalifitseeruval riskikapitalifondil, mida valitsetakse sisemiselt, ei tohiks aga olla lubatud tegutseda mõne teise ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja või vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja (eurofondi) välise valitsejana.

(7)

Käesoleva määruse ning ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade vahelise seose selgitamiseks on vaja ette näha, et käesolevat määrust kohaldatakse üksnes ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, välja arvatud eurofondid, mis jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/65/EÜ (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) (4) kohaldamisalasse, kui nad on asutatud liidus ja registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivile 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, (5) tingimusel et need fondivalitsejad valitsevad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle. Sellegipoolest tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide välistel valitsejatel, kes on registreeritud vastavalt käesolevale määrusele, lubada valitseda ka eurofonde, kui selleks on luba direktiivi 2009/65/EÜ alusel.

(8)

Lisaks kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kelle valitsetavate varade kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist. Künnise arvutamine käesoleva määruse tähenduses toimub samamoodi nagu direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise puhul.

(9)

Sellegipoolest peaks nendel riskikapitalifondi valitsejatel, kes on registreeritud käesoleva määruse alusel ning kelle fondi vara kogumaht edaspidi ületab direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kellel seetõttu tekib vastavalt sama direktiivi artiklile 6 kohustus saada päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt tegevusluba, olema võimalik jätkata nimetuse „EuVECA” kasutamist seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute turustamisega liidus, tingimusel et nad täidavad nimetatud direktiivis sätestatud nõudeid ja et nad ka edaspidi järgivad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osas alati teatavaid käesolevas määruses täpsustatud nimetuse „EuVECA” kasutamise nõudeid. See kehtib nii olemasolevate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide kui ka pärast künnise ületamist moodustatud või asutatud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes.

(10)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada, kui ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejad ei soovi kasutada nimetust „EuVECA”. Sellistel juhtudel tuleks jätkuvalt kohaldada kehtivaid siseriiklikke eeskirju ning liidu õiguse asjaomaseid üldnorme.

(11)

Käesoleva määrusega tuleks kehtestada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide ühtsed eeskirjad, eelkõige selliseid kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid käsitlevad eeskirjad, millesse kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on lubatud investeerida, ning investeerimiseks kasutatavate instrumentide eeskirjad. See on vajalik selleks, et oleks võimalik selgelt eristada kvalifitseeruvat riskikapitalifondi alternatiivsetest investeerimisfondidest, mis rakendavad vähem spetsialiseerunud investeerimisstrateegiaid, nagu väljaostud või spekulatiivsed investeeringud kinnisvarasse, mille edendamine ei ole käesoleva määruse eesmärk.

(12)

Kooskõlas eesmärgiga täpselt piiritleda ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad, mis tuleb hõlmata käesoleva määrusega, ning tagamaks, et keskendutakse kapitali võimaldamisele väikestele ettevõtjatele, kes on oma äritegevuse algetapis, tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondidena käsitada fonde, mis kavatsevad investeerida vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast sellistesse ettevõtjatesse. Kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel ei tohiks olla lubatud investeerida rohkem kui 30 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muusse varasse kui kvalifitseeruvatesse investeeringutesse. See tähendab, et samal ajal kui mittekvalifitseeruvate investeeringute maksimaalne piirmäär ei tohi kunagi ületada 30 % künnist, peaks 70 % künnis olema kvalifitseeruva riskikapitalifondi kogu tegutsemisaja jooksul reserveeritud kvalifitseeruvate investeeringute jaoks. Need künnised tuleks arvutada investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist. Määruses tuleks sätestada künniste arvutamiseks vajalikud üksikasjad.

(13)

Käesoleva määruse eesmärk on toetada liidu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) kasvu ja uuendustegevust. Investeeringud kolmandas riigis asutatud kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse võivad tuua kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse rohkem kapitali ja on seega liidu VKE-dele kasulikud. Käesolev määrus ei tohiks aga mingil juhul soodustada sellistesse portfelliettevõtjatesse tehtud investeeringuid, mis on asutatud kolmandates riikides, mida iseloomustab asjakohase koostöökorra puudumine kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigi pädevate asutuste vahel ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid kavatsetakse turustada, või puudulik teabevahetus maksustamise valdkonnas.

(14)

Et kvalifitseeruv riskikapitalifond võiks kasutada käesoleva määrusega kehtestatud nimetust „EuVECA”, peaks see esiteks olema moodustatud või asutatud liidus. Komisjon peaks kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast vaatama läbi piirangu, mille kohaselt võib nimetust „EuVECA” kasutada üksnes liidus moodustatud või asutatud fondide puhul, ning võtma seejuures arvesse kogemusi, mis on omandatud komisjoni selle soovituse kohaldamisel, milles käsitletakse meetmeid, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid.

(15)

Riskikapitalifondi valitseja peaks fondi tegutsemisaja jooksul suutma kaasata täiendavaid kapitalikohustusi. Selliseid täiendavaid kapitalikohustusi kvalifitseeruva riskikapitalifondi tegutsemisaja jooksul tuleks võtta arvesse, kui kaalutakse järgmist investeeringut muusse kui kvalifitseeruvasse varasse. Täiendavad kapitalikohustused peaksid olema lubatud vastavalt kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas kehtestatud kriteeriumidele ja tingimustele.

(16)

Kvalifitseeruvad investeeringud peaksid olema omakapitaliinstrumentide või kvaasiomakapitali instrumentide vormis. Kvaasiomakapitali instrumendid hõlmavad sellist tüüpi finantsinstrumente, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud. Sellised instrumendid hõlmavad mitmesuguseid finantsinstrumente, näiteks allutatud laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad ja optsioonivõlakirjad. Võimaliku täiendusena – kuid mitte asendusena – omakapitaliinstrumentidele ja kvaasiomakapitali instrumentidele tuleks lubada tagatisega või tagatiseta laene, nt kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt antav sildfinantseering sellisele kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale, milles kvalifitseeruv riskikapitalifond juba omab kvalifitseeruvaid investeeringuid, tingimusel et sellisteks laenudeks ei kasutata rohkem kui 30 % kvalifitseeruva riskikapitalifondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast. Kajastamaks riskikapitaliturgude äritavasid, tuleks kvalifitseeruval riskikapitalifondil lubada peale selle osta kvalifitseeruva portfelliettevõtja olemasolevaid osakuid või aktsiaid selle ettevõtja senistelt osanikelt või aktsionäridelt. Lisaks tuleks võimalikult laiapõhjaliselt vahendite kaasamise võimaluste tagamiseks lubada investeeringuid teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse. Vältimaks investeeringute lahjendamist kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse, tuleks kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel lubada investeerida teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse ainult siis, kui need kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast teistesse kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse.

(17)

Riskikapitalifondide põhitegevus on esmaste investeeringute kaudu rahastada VKEsid. Riskikapitalifondid ei tohiks osaleda süsteemselt tähtsate pankade tegevuses väljaspool tavapärast usaldatavusnõuete õigusraamistikku (nn varipangandus) ega järgida börsivälistesse ettevõtetesse investeerimise tüüpilisi strateegiaid, nagu finantsvõimendusega väljaostud.

(18)

Kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” on käesoleva määruse eesmärk edendada riskikapitaliinvesteeringuid innovatiivsetesse VKEdesse, mis on reaalmajanduse nurgakivid. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, finantsvaldusettevõtjad ja segavaldusettevõtjad tuleks seetõttu jätta välja kvalifitseeruva portfelliettevõtja määratlusest käesoleva määruse tähenduses.

(19)

Selleks et sisse seada oluline kaitsemeede, mille alusel eristada käesoleva määruse kohaselt kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde nende alternatiivsete investeerimisfondide laiemast kategooriast, kes kauplevad emiteeritud väärtpaberitega järelturgudel, on vaja eeskirjad kehtestada selliselt, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid investeeriksid esmajärjekorras otse emiteeritud instrumentidesse.

(20)

Selleks et võimaldada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatele oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investeeringute tegemisel ja likviidsuse haldamisel teatavat paindlikkust, tuleks lubada kauplemist, näiteks mittekvalifitseeruvate portfelliettevõtjate aktsiate või osakutega, või mittekvalifitseeruvate investeeringute soetamist, kuni maksimaalse künnise 30 % ulatuses kapitali sissemaksete ja sissenõudmata kapitali kogusummast.

(21)

Selleks et tagada nimetuse „EuVECA” usaldusväärsus ja kerge äratuntavus investorite jaoks kogu liidus, peaksid nimetust „EuVECA” kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisel kogu liidus saama kasutada üksnes need kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kes täidavad käesolevas määruses sätestatud ühtseid kvaliteedikriteeriumeid.

(22)

Tagamaks, et kvalifitseeruvatel riskikapitalifondidel on selgesti eristatav ja tuvastatav profiil, mis vastab nende eesmärgile, tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad portfelli struktuuri ja investeerimistehnikate kohta, mida sellised fondid võivad kasutada.

(23)

Tagamaks, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei aita kaasa süsteemsete riskide tekkele ning et sellised fondid keskenduksid oma investeerimistegevuses kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate toetamisele, ei tohiks fondi tasandil finantsvõimendus olla lubatud. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatel peaks olema lubatud võtta laenu, emiteerida võlakohustusi või anda kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil tagatisi üksnes tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega ega suurenda seega fondi riskipositsiooni üle märgitud kapitali. Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite rahalised ettemaksed, mis on täielikult kaetud nende investorite kapitalikohustustega, ei suurenda kvalifitseeruvate riskikapitalifondide riskipositsiooni ning seetõttu peaksid need olema lubatud. Samuti tuleks selleks, et fond saaks katta erakordsed likviidsusvajadused, mis võivad tekkida investoritelt märgitud kapitali sissenõudmise ja selle tegelikult arvele laekumise vahelisel ajal, lubada lühiajalist laenamist, tingimusel et sellise laenu kogusumma ei ületa fondi sissenõudmata märgitud kapitali.

(24)

Tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse ainult investoritele, kellel on kogemused, teadmised ja asjatundlikkus teha oma investeerimisotsuseid ise ning nõuetekohaselt hinnata riske, mida need fondid endas kätkevad, ning selleks, et investorid ei kaotaks usaldust kvalifitseeruvate riskikapitalifondide vastu, tuleks sätestada konkreetsed kaitsemeetmed. Seepärast tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustada üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid või keda võib käsitada kutseliste klientidena vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (6). Piisavalt laia kvalifitseeruvate riskikapitalifondide investorite baasi olemasoluks oleks samuti soovitatav, et kvalifitseeruvatele riskikapitalifondidele oleks juurdepääs ka teatavatel teistel investoritel, sealhulgas varakatel üksikisikutel. Kõnealuste teiste investorite jaoks tuleks siiski sätestada konkreetsed kaitsemeetmed tagamaks, et kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustatakse üksnes investoritele, kellel on selliste investeeringute tegemiseks asjakohane profiil. Nende kaitsemeetmetega välistatakse turustamine perioodiliste säästuplaanide kasutamise kaudu. Lisaks tuleks kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemisega seotud juhtidele, direktoritele ja töötajatele võimaldada investeerimist kvalifitseeruvasse riskikapitalifondi, mida nad valitsevad, sest sellistel isikutel on piisavalt teadmisi, et osaleda riskikapitali investeeringutes.

(25)

Tagamaks, et nimetust „EuVECA” kasutavad üksnes need kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kelle käitumine turul vastab ühtsetele kvaliteedikriteeriumidele, tuleks kehtestada eeskirjad selliste fondivalitsejate äritegevuse ning fondivalitsejate ja nende investorite suhete kohta. Samal põhjusel tuleks kehtestada ühtsed tingimused huvide konfliktide käsitlemiseks kõnealuste fondivalitsejate poolt. Nende eeskirjade ja tingimustega tuleks samuti nõuda, et fondivalitseja on huvide konflikti nõuetekohase käsitlemise tagamiseks sisse seadnud vajaliku organisatsioonilise ja halduskorra.

(26)

Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kavatseb delegeerida ülesandeid kolmandatele isikutele, ei tohiks ülesannete selline delegeerimine kolmandatele isikutele mõjutada fondivalitseja vastutust riskikapitalifondi ja selle investorite ees. Enamgi veel, fondivalitseja ei tohiks ülesandeid delegeerida sellisel määral, et teda ei saa enam pidada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejaks ja ta muutub fiktiivseks äriühinguks. Fondivalitseja peaks jääma alati vastutavaks delegeeritud ülesannete nõuetekohase täitmise ja käesoleva määrusega vastavuse tagamise eest. Ülesannete delegeerimine ei tohiks vähendada fondivalitseja järelevalve tõhusust ning eelkõige ei tohiks see takistada fondivalitseja tegutsemist ega fondi valitsemist investorite parimates huvides.

(27)

Selleks et tagada nimetuse „EuVECA” usaldusväärsus, tuleks kehtestada ka kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja töökorralduse kvaliteedikriteeriumid. Seepärast tuleks kehtestada ühtsed ja proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid tehnilisi ja inimressursse.

(28)

Selleks et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide nõuetekohane valitsemine ja fondivalitsejate suutlikkus katta nende tegevusest põhjustatud võimalikke riske, tuleks kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatele sätestada ühtsed ja proportsionaalsed nõuded vajaduse kohta omada piisavaid omavahendeid. Sellised omavahendid peaksid olema piisavalt suured, et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide järjepidevus ja nõuetekohane valitsemine.

(29)

Investorite kaitse eesmärgil on vaja tagada kvalifitseeruva riskikapitalifondi varade nõuetekohane hindamine. Seepärast peaksid kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimused või põhikiri sisaldama sätteid varade väärtuse hindamise kohta. See peaks tagama väärtuse hindamise usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.

(30)

Tagamaks, et nimetust „EuVECA” kasutavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad annavad oma tegevusest piisavalt aru, tuleks kehtestada aastaaruannete esitamise ühtsed eeskirjad.

(31)

Nimetuse „EuVECA” usaldusväärsuse tagamiseks investorite silmis on vajalik, et seda kasutavad üksnes kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad, kes on oma investeerimispoliitikas ja investeerimise eesmärkides täielikult läbipaistvad. Seepärast tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad teabe avaldamise nõuete kohta, mida fondivalitsejal on kohustus täita suhetes fondi investoritega. Eelkõige peaks olemas olema lepingueelne teabe avaldamise kohustus seoses kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide, kasutatavate investeerimisinstrumentide ning teabega kulude ning seonduvate maksude kohta, samuti seoses kvalifitseeruva fondi kavandatud investeerimisriski ja tootluse profiiliga. Läbipaistvuse kõrge taseme saavutamiseks peaksid teabe avaldamise nõuded sisaldama ka teavet fondivalitseja tasu arvutamise kohta.

(32)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühtsete nõuete täitmise üle tõhus järelevalve, peaks päritoluliikmesriigi pädev asutus teostama järelevalvet selle üle, kas kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab käesolevas määruses sätestatud ühtseid nõudeid. Selleks peaks fondivalitseja, kes kavatseb turustada oma kvalifitseeruvate fondide osakuid või aktsiaid nimetuse „EuVECA” all, teavitama oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust sellisest kavatsusest. Pädev asutus peaks registreerima kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja siis, kui kogu vajalik teave on esitatud ja kui käesoleva määruse nõuete täitmiseks on olemas sobiv kord. Registreerimine peaks kehtima kogu liidus.

(33)

Selleks et tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute tõhus piiriülene turustamine, peaks fondivalitseja registreerimine toimuma võimalikult kiiresti.

(34)

Kuigi fondide asjakohase kasutamise tagamiseks on käesolevas määruses olemas kaitsemeetmed, peaksid järelevalveasutused hoolikalt jälgima, et neist kaitsemeetmetest ka kinni peetakse.

(35)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks kehtestada eeskirjad olukordade kohta, kui päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele edastatud teavet on vaja ajakohastada.

(36)

Käesoleva määruse nõuete täitmise tõhusaks järelevalveks tuleks samuti kehtestada pädevate järelevalveasutuste vahelise piiriülese teavitamise protsess, mille algatab kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registreerimine päritoluliikmesriigis.

(37)

Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise läbipaistvate tingimuste säilitamiseks kogu liidus tuleks anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (7) asutatud Euroopa järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (edaspidi „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve”) ülesanne pidada kõigi käesoleva määruse kohaselt registreeritud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate ja nende valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide keskandmebaasi.

(38)

Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on sõnaselge ja tõendatav põhjus arvata, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, peaks ta sellest kohe teatama päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, mis peaks võtma asjakohased meetmed.

(39)

Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja jätkab tegutsemist viisil, mis on selgelt vastuolus käesoleva määrusega, hoolimata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest või kuna päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, peaks vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist olema võimalik võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, muu hulgas takistada asjaomasel fondivalitsejal oma riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil turustada.

(40)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide üle tõhusa järelevalve tagamiseks sisaldab käesolev määrus selliste järelevalvevolituste loetelu, mis pädevatel asutustel peavad olema.

(41)

Selleks et tagada õigusnormide nõuetekohane rakendamine, sisaldab käesolev määrus halduskaristusi ja muid meetmeid juhuks, kui rikutakse käesoleva määruse põhisätteid, milleks on portfelli struktuuri eeskirjad, kaitsemeetmed seoses aktsepteeritavate investorite kindlakstegemisega ja eeskirjad selle kohta, et nimetust „EuVECA” võivad kasutada üksnes kooskõlas käesoleva määrusega registreeritud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad. Põhisätete rikkumisega peaks asjakohasel juhul kaasnema nimetuse kasutamise keeld ja kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registrist kustutamine.

(42)

Järelevalvealast teavet tuleks vahetada päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahel.

(43)

Käesolevas määruses sätestatud ühtsete kriteeriumide täitmise üle järelevalvet teostavate üksuste vaheliseks tõhusaks õigusalaseks koostööks on vaja, et ametisaladuse kõrget taset nõutakse kõigilt asjaomastelt liikmesriikide ametiasutustelt ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt.

(44)

Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte selliste huvide konflikti liikide kohta, mida kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad peavad vältima, ning sellega seoses võetavate meetmete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(45)

Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise ning järelevalve kõrge taseme kogu liidus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjalikud eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(46)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks teha ülesandeks koostada käesolevas määruses osutatud teavitamise vormi tarvis rakenduslikud tehnilised standardid.

(47)

Komisjon peaks alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast nelja aasta jooksul käesoleva määruse läbi vaatama, et anda hinnang riskikapitalituru arengule. Läbivaatamine peaks hõlmama üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimise ning nende kohaldamisel saadud kogemuste kohta. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(48)

Peale selle peaks komisjon alustama nelja aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast käesoleva määruse ning ühisteks investeeringuteks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade, eelkõige direktiivi 2011/61/EL koostoime läbivaatamist. Läbivaatamise käigus tuleks eelkõige käsitleda käesoleva määruse kohaldamisala ning anda hinnang sellele, kas on vajalik seda laiendada, et võimaldada suuremate alternatiivsete investeerimisfondide valitsejatel kasutada nimetust „EuVECA”. Komisjon peaks läbivaatamise põhjal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlikud ettepanekud.

(49)

Nimetatud läbivaatamise käigus tuleks komisjonil anda hinnang tõkete kohta, mis võivad olla takistanud fondide kasutuselevõttu investorite poolt, sh usaldatavuse järelevalvet käsitlevate muude eeskirjade mõju kohta institutsioonilistele investoritele. Lisaks peaks komisjon koguma andmeid, et hinnata nimetuse „EuVECA” panust muudesse liidu programmidesse, nagu „Horisont 2020”, mille eesmärk on samuti toetada innovatsiooni liidus.

(50)

Pidades silmas komisjoni 6. oktoobri 2010. aasta teatist „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus. Innovaatiline liit” ja komisjoni 7. detsembri 2011. aasta teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks” on oluline kogu liidu ulatuses tagada riskikapitalituru toetamiseks kasutatavate avalike kavade tõhusus ning kooskõlastatus ja vastastikune sidusus liidu eri poliitikate vahel, mille eesmärk on innovatsiooni soodustamine, sh konkurentsi- ja teaduspoliitika vahel. Liidu innovatsiooni- ja majanduskasvupoliitika keskmes on keskkonnahoidlik tehnoloogia, arvestades liidu eesmärki olla aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu ning energia- ja ressursitõhususe alal maailmas juhtpositsioonil, sh seoses VKEde rahastamisega. Käesoleva määruse läbivaatamisel peaks komisjon hindama selle mõju nimetatud eesmärgi saavutamisele.

(51)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks hindama oma personali- ja ressursivajadusi, mis tulenevad tema volituste ja ülesannete ülevõtmisest vastavalt käesolevale määrusele, ning esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande.

(52)

Euroopa Investeerimisfond (EIF) investeerib muu hulgas riskikapitalifondidesse üle liidu. Käesolevas määruses sisalduvad meetmed, mis võimaldavad lihtsamalt identifitseerida riskikapitalifonde kindlaksmääratud ühiste joonte alusel, peaksid muutma EIFi jaoks kergemaks käesoleva määruse kohaste riskikapitalifondide identifitseerimise võimalike investeerimisobjektidena. Seetõttu tuleks julgustada EIFi investeerima kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse.

(53)

Käesolevas määruses järgitakse põhiõigusi ja peetakse kinni põhimõtetest, mida on tunnustatud eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, sealhulgas era- ja perekonnaelu austamine (artikkel 7) ja ettevõtlusvabadus (artikkel 16).

(54)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (8) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist liikmesriikides liikmesriikide pädevate asutuste, eelkõige liikmesriikide määratud sõltumatute riigiasutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (9) reguleeritakse käesoleva määruse alusel teostatavat isikuandmete töötlemist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ning Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all.

(55)

Käesolev määrus ei tohiks piirata riigiabi eeskirjade kohaldamist kvalifitseeruva riskikapitalifondi suhtes.

(56)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on tagada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamise suhtes ühtsete nõuete kohaldamine ning kehtestada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate lihtne registreerimissüsteem, mis soodustab kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide osakute või aktsiate turustamist kogu liidus, võttes seejuures täielikult arvesse vajadust tagada tasakaal nimetuse „EuVECA” kasutamisega seotud ohutuse ja usaldusväärsuse ning riskikapitalituru tõhusa toimimise ja eri sidusrühmade jaoks tekkivate kulude vahel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seepärast, arvestades nende ulatust ja mõju, on nimetatud eesmärke võimalik paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

REGULEERIMISESE, -ALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesolev määrus sätestab ühtsed nõuded ja tingimused selliste ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate jaoks, kes soovivad kasutada nimetust „EuVECA” seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisega liidus, aidates seega kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele.

Määrus sätestab samuti ühtsed eeskirjad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamiseks aktsepteeritavatele investoritele kogu liidus, kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelli struktuuri kohta, aktsepteeritavate investeerimisinstrumentide ning -tehnikate kohta, mida kasutavad kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, ning kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid kogu liidus turustavate fondivalitsejate töökorralduse, käitumise ja läbipaistvuse kohta.

Artikkel 2

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse artikli 3 lõike 1 punktis a määratletud ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a)

nende valitsetava vara kogumaht ei ületa direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnist;

b)

nad on asutatud liidus;

c)

nad peavad end registreerima oma päritoluliikmesriigi pädevate asutuste juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a ning

d)

nad haldavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle.

2.   Need artikli 14 alusel registreeritud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kelle valitsetavate fondide vara kogumaht kasvab edaspidi üle direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud künnise ning kellel seepärast on vastavalt sama direktiivi artiklile 6 vaja saada päritoluliikmesriigi pädevatelt asutustelt tegevusluba, võivad jätkata nimetuse „EuVECA” kasutamist kvalifitseeruvate riskikapitalifondide aktsiate ja osakute turustamisel liidus, tingimusel et nad nende kvalifitseeruvate riskikapitalifondide puhul, mida nad valitsevad, alati:

a)

täidavad direktiivi 2011/61/EL nõudeid ning

b)

ka edaspidi järgivad käesoleva määruse artiklite 3 ja 5 ning artikli 13 lõike 1 punktide c ja i sätteid.

3.   Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja on väline valitseja ning on registreeritud vastavalt artiklile 14, võib ta lisaks valitseda vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (edaspidi „eurofond”), tingimusel et järgitud on direktiivi 2009/65/EÜ tegevusloa nõudeid.

Artikkel 3

Käesolevas määruses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

a)   „ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja”– alternatiivne investeerimisfond (AIF), nagu see on määratletud direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a;

b)   „kvalifitseeruv riskikapitalifond”– ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja, kes:

i)

kavatseb investeerida vähemalt 70 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast varasse, mis on kvalifitseeruvad investeeringud, arvutatuna investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist, ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas;

ii)

ei kasuta kunagi rohkem kui 30 % fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast muude kui kvalifitseeruvate investeeringute jaoks, arvutatuna investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude ning raha ja raha ekvivalentide mahaarvamist;

iii)

on moodustatud või asutatud liikmesriigi territooriumil;

c)   „kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja”– juriidiline isik, kes valitseb tavapärase äritegevuse raames vähemalt ühte kvalifitseeruvat riskikapitalifondi;

d)   „kvalifitseeruv portfelliettevõtja”– ettevõtja:

i)

kes kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt investeeringu tegemise ajal:

ei oma luba kaubelda reguleeritud turul ega mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktides 14 ja 15,

annab tööd alla 250 inimesele ja

kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastane bilansimaht ei ületa kokku 43 miljonit eurot;

ii)

kes ei ole ise ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja;

iii)

kes ei ole ise vähemalt üks järgmistest:

krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (10) artikli 4 punktis 1 määratletud tähenduses,

investeerimisühing direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud tähenduses,

kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) (11) artikli 13 punktis 1 määratletud tähenduses,

finantsvaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 19 määratletud tähenduses või

segavaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 20 määratletud tähenduses;

iv)

kes on asutatud liikmesriigi territooriumil või kolmandas riigis, tingimusel et see kolmas riik:

ei ole rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise tõkestamise töökonna poolt lisatud koostööd mittetegevate riikide ja territooriumide loetellu,

on sõlminud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja päritoluliikmesriigiga ja kõikide teiste liikmesriikidega, kus kavatsetakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada, kokkuleppe, millega tagatakse, et see kolmas riik järgib täielikult OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud norme ning sealhulgas mis tahes mitmepoolseid maksustamisalaseid lepinguid, ja tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;

e)   „kvalifitseeruvad investeeringud”– üks järgmistest instrumentidest:

i)

omakapitaliinstrument või kvaasiomakapitali instrument, mille on emiteerinud

kvalifitseeruv portfelliettevõtja ning mille on kvalifitseeruv riskikapitalifond omandanud otse kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt,

kvalifitseeruv portfelliettevõtja kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud kapitaliväärtpaberi vastu või

ettevõtja, kes on kvalifitseeruva portfelliettevõtja enamusosalusega tütarettevõtja ning mille on omandanud kvalifitseeruv riskikapitalifond kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud omakapitaliinstrumendi vastu;

ii)

tagatisega või tagatiseta laenud kvalifitseeruva riskikapitalifondi poolt sellisele kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale, milles kvalifitseeruv riskikapitalifond juba omab kvalifitseeruvaid investeeringuid, tingimusel et sellisteks laenudeks ei kasutata rohkem kui 30 % kvalifitseeruva riskikapitalifondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast;

iii)

kvalifitseeruva portfelliettevõtja aktsiad või osakud, mis on omandatud selle ettevõtja olemasolevatelt aktsionäridelt või osanikelt;

iv)

ühe või mitme muu kvalifitseeruva riskikapitalifondi aktsiad või osakud, tingimusel et need kvalifitseeruvad riskikapitalifondid ei ole ise investeerinud rohkem kui 10 % oma kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast kvalifitseeruvatesse riskikapitalifondidesse;

f)   „asjakohased kulud”– kõik tasud ja kulud, mis on otseselt või kaudselt investorite kanda ning milles on kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja investorite vahel kokku lepitud;

g)   „omakapital”– omandiosalus ettevõtjas, väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud osakutes või muus kapitaliosaluse vormis;

h)   „kvaasiomakapital”– mis tahes liiki finantsinstrumendid, milles on ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole tagasimaksmine kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud;

i)   „turustamine”– kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja algatusel või nimel sellise riskikapitalifondi osakute või aktsiate otsene või kaudne pakkumine või emissioon, mida ta valitseb, investoritele või koos investoritega, kes asuvad liidus või kelle registrijärgne asukoht on liidus;

j)   „märgitud kapital”– kohustuse võtmine, mille alusel peab investor omandama kvalifitseeruvad riskikapitalifondi osaluse või tegema sellise fondi kapitali sissemakseid kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas sätestatud aja jooksul;

k)   „päritoluliikmesriik”– liikmesriik, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja on asutatud ja kus ta peab end registreerima pädeva asutuse juures vastavalt direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 3 punktile a;

l)   „vastuvõttev liikmesriik”– muu liikmesriik kui päritoluliikmesriik, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja turustab kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid vastavalt käesolevale määrusele;

m)   „pädev asutus”– riigi ametiasutus, millele päritoluliikmesriik on seaduse või määrusega andnud ülesande registreerida ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejad, kes jäävad käesoleva määruse kohaldamisalasse.

Esimese lõigu punkti c puhul registreeritakse kooskõlas artikliga 14 kvalifitseeruv riskikapitalifond ise fondivalitsejana, kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi õiguslik vorm võimaldab sisemist valitsemist ning kui selle juhtorgan ei nimeta välist fondivalitsejat. Kvalifitseeruvat riskikapitalifondi, mis on registreeritud kvalifitseeruva riskikapitalifondi sisese valitsejana, ei tohi registreerida teiste ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate kvalifitseeruva riskikapitalifondi välise valitsejana.

II   PEATÜKK

NIMETUSE „EuVECA” KASUTAMISE TINGIMUSED

Artikkel 4

Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejal, kes täidab käesolevas peatükis sätestatud nõudeid, on õigus kasutada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisel kogu liidus nimetust „EuVECA”.

Artikkel 5

1.   Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tagab, et kvalifitseeruvate investeeringute kõrval muud vara soetades ei kasutata fondi kapitali sissemaksete ja sissenõudmata märgitud kapitali kogusummast rohkem kui 30 % sellise vara soetamiseks. 30 % künnis arvutatakse investeeritava summa alusel pärast kõikide asjakohaste kulude mahaarvamist. Künnise arvutamisel ei võeta arvesse raha ja raha ekvivalente, sest raha ja raha ekvivalente ei käsitata investeeringutena.

2.   Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ei või kasutada kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil ühtegi meetodit, millega suureneks fondi riskipositsioon üle fondi märgitud kapitali taseme, kas raha või väärtpaberite laenamise, tuletisinstrumendi positsioonide kaudu või mis tahes muul viisil.

3.   Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja võib võtta laenu, emiteerida võlakohustusi või anda kvalifitseeruva riskikapitalifondi tasandil tagatisi ainult tingimusel, et sellised laenud, võlakohustused või tagatised on kaetud sissenõudmata kohustustega.

Artikkel 6

1.   Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad turustavad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid üksnes investoritele, kes on kutselised kliendid vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa I jaole või keda võib taotluse korral kutseliste klientidena käsitada vastavalt direktiivi 2004/39/EÜ II lisa II jaole, või muudele investoritele, kes:

a)

võtavad kohustuse investeerida vähemalt 100 000 eurot ning

b)

kinnitavad kirjalikult investeerimise kohustuse võtmiseks sõlmitavast lepingust eraldi dokumendis, et nad on teadlikud kavandatud siduva kohustuse või investeeringuga seonduvatest riskidest.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata investeeringute suhtes, mida teevad kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja juhid, direktorid või valitsemises osalevad töötajad kvalifitseeruvasse riskikapitalifondi, mida nad valitsevad.

Artikkel 7

Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad peavad enda valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondidega seoses

a)

tegutsema äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega;

b)

kohaldama asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, mille puhul on piisavalt alust arvata, et need võivad mõjutada investorite ja kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate huve;

c)

tegutsema enda valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide, nende investorite ning turu terviklikkuse parimates huvides;

d)

olema väga hoolsad, kui nad valivad, millistesse kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse investeeringuid teevad, ning nende pideval jälgimisel;

e)

omama piisavaid teadmisi ja saama aru kvalifitseeruvatest portfelliettevõtjatest, millesse nad investeerivad;

f)

kohtlema investoreid õiglaselt;

g)

tagama, et investoreid koheldakse võrdselt, välja arvatud juhul, kui eeliskohtlemine on ette nähtud kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas.

Artikkel 8

1.   Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja delegeerib ülesandeid kolmandatele isikutele, ei mõjuta see fondivalitseja vastutust kvalifitseeruva riskikapitalifondi ja selle investorite ees. Fondivalitseja ei tohi oma ülesandeid delegeerida sellisel määral, et teda ei saa enam tegelikult käsitada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejana, ega sellisel määral, et ta ise muutub fiktiivseks äriühinguks.

2.   Mis tahes ülesannete delegeerimine lõike 1 alusel ei tohi vähendada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja järelevalve tõhusust ning eelkõige ei tohi see takistada kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tegutsemist ega kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemist selle investorite parimates huvides.

Artikkel 9

1.   Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad teevad kindlaks huvide konflikti ja väldivad seda (ning juhul, kui neid ei ole võimalik vältida, siis juhivad ja jälgivad neid) ning avalikustavad need kohe kooskõlas lõikega 4, et vältida olukorda, kus need kahjustaksid kvalifitseeruvate riskikapitalifondide ning nende investorite huve, ning et tagada nende valitsetavate kvalifitseeruvate riskikapitalifondide õiglane kohtlemine.

2.   Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja teeb kindlaks eelkõige need huvide konfliktid, mis võivad tekkida

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja, fondivalitseja äritegevust tegelikult juhtivate isikute, seda fondivalitsejat otse või kaudselt kontrollivate või fondivalitseja poolt kontrollitavate töötajate või isikute ning kõnealuse fondivalitseja poolt valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite vahel;

b)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite ning mõne teise, sama fondivalitseja poolt valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle teise kvalifitseeruva riskikapitalifondi investorite vahel;

c)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi või selle investorite ning mõne teise, sama fondivalitseja poolt valitsetava, ühiseks investeeringuks loodud ettevõtja või eurofondi või nende investorite vahel.

3.   Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad tagavad tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra ja rakendavad seda, et täita lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

4.   Vastavalt lõikes 1 osutatule avalikustatakse huvide konflikt juhul, kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kehtestatud organisatsiooniline kord huvide konflikti tuvastamiseks, ärahoidmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks ei ole küllaldane, et piisava kindlusega tagada investorite huvide kahjustamise ohu vältimine. Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejad avalikustavad investoritele enne nende nimel äritegevuse alustamist sõnaselgelt huvide konflikti üldise laadi või allika.

5.   Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 25 vastu delegeeritud õigusakte, millega täpsustatakse

a)

käesoleva artikli lõikes 2 osutatud huvide konflikti liigid;

b)

meetmed, mida kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad peavad võtma seoses struktuuri ning organisatsiooniliste ja haldusprotseduuridega, et tuvastada, ära hoida, juhtida, jälgida ja avalikustada huvide konflikte.

Artikkel 10

1.   Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatel peab alati olema piisavalt omavahendeid ning nad peavad alati kasutama asjakohaseid ja piisavaid tehnilisi ja inimressursse kvalifitseeruvate riskikapitalifondide nõuetekohaseks valitsemiseks.

2.   Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad peavad alati tagama, et nad suudavad põhjendada omavahendite piisavust tegevuse järjepidevuse kindlustamiseks, ning avalikustama põhjendused, miks need vahendid on artikli 13 kohaselt piisavad.

Artikkel 11

1.   Varade väärtuse hindamise eeskirjad sätestatakse iga kvalifitseeruva riskikapitalifondi tingimustes või põhikirjas ning need peavad tagama usaldusväärse ja läbipaistva hindamise korra.

2.   Kasutatav hindamise kord tagab, et vara hinnatakse nõuetekohaselt ning vara väärtus arvutatakse vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 12

1.   Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja teeb päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kättesaadavaks aastaaruande iga tema valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondi kohta hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Aruandes kirjeldatakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi portfelli struktuuri ja möödunud aasta tegevust. Aruandes avalikustatakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi tegutsemisaja lõpuks teenitud kasum ning asjakohasel juhul selle tegutsemisaja jooksul jaotatud kasum. See sisaldab kvalifitseeruva riskikapitalifondi auditeeritud raamatupidamise aastaaruannet.

Aastaaruanne koostatakse vastavalt kehtivatele aruandlusstandarditele ning kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja investorite vahel kokku lepitud tingimustele. Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja esitab aruande investoritele nende taotlusel. Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja investorid võivad omavahel kokku leppida teabe täiendavas üksteisele avalikustamises.

2.   Kvalifitseeruvat riskikapitalifondi auditeeritakse vähemalt üks kord aastas. Audit kinnitab, et raha ja vara hoitakse kvalifitseeruva riskikapitalifondi nimel ning et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja on sisse seadnud asjakohase raamatupidamise ja kontrollimehhanismi ning rakendab neid mis tahes volituste kasutamise suhtes ja kontrolli teostamiseks kvalifitseeruva riskikapitalifondi raha ja vara ning selle investorite üle.

3.   Juhul kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejal on kohustus avalikustada kvalifitseeruva riskikapitalifondi majandusaasta aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) (12) artiklile 4, võidakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave esitada eraldi või majandusaasta aruande täiendava osana.

Artikkel 13

1.   Seoses tema valitsetava kvalifitseeruva riskikapitalifondiga teavitab kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja oma investoreid enne viimaste tehtavat investeerimisotsust sõnaselgel ja arusaadaval viisil järgmistest asjaoludest:

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja kõigi teiste selliste teenuseosutajate andmed, kellel on temaga lepinguline suhe seoses kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemisega, ning tema ülesannete kirjeldus;

b)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja omavahendite summa ning üksikasjalik avaldus selle kohta, miks ta peab seda summat piisavaks oma kvalifitseeruva riskikapitalifondi nõuetekohaseks valitsemiseks vajalike tehniliste ja inimressursside seisukohast;

c)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia ja -eesmärkide kirjeldus, märkides muuhulgas ära:

i)

nende kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liigid, millesse ta kavatseb investeerida;

ii)

muud kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, millesse ta kavatseb investeerida;

iii)

nende kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate liigid, millesse mõni teine alapunktis ii osutatud kvalifitseeruv riskikapitalifond kavatseb investeerida;

iv)

mittekvalifitseeruvad investeeringud, mida ta kavatseb teha;

v)

tehnikad, mida ta kavatseb kasutada, ning

vi)

kõik kohaldatavad investeerimispiirangud;

d)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi riskiprofiili ning selliste varadega seotud riskide kirjeldus, millesse fond võib investeerida, või investeerimistehnikad, mida võidakse kasutada;

e)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi väärtuse hindamise korra ja varade väärtuse hindamise metoodika kirjeldus, sealhulgas kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vara väärtuse määramisel kasutatavad meetodid;

f)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tasu arvutamise kirjeldus;

g)

kõigi asjakohaste kulude kirjeldus ja nende maksimaalne summa;

h)

olemasolu korral kvalifitseeruva riskikapitalifondi varasemad finantstulemused;

i)

ettevõtluse tugiteenused ja muud tugitegevused, mida kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja osutab või korraldab kolmandate isikute kaudu, et soodustada selliste kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate arengut, laienemist või mõnda muud tegevuse aspekti, millesse kvalifitseeruv riskikapitalifond investeerib, või kui selliseid teenuseid või tegevusi ei pakuta, siis selle asjaolu selgitus;

j)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi investeerimisstrateegia või -poliitika või mõlema muutmise korra kirjeldus.

2.   Kogu lõikes 1 osutatud teave peab olema õige, selge ja mitteeksitav. Seda ajakohastatakse ja vaadatakse vajaduse korral korrapäraselt läbi.

3.   Kui kvalifitseeruval riskikapitalifondil on kohustus avaldada prospekt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta (13) või kvalifitseeruvat riskikapitalifondi käsitlevale riigisisesele õigusele, siis võidakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave esitada eraldi või prospekti osana.

III   PEATÜKK

JÄRELEVALVE JA HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 14

1.   Kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad, kes kavatsevad turustada oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid nimetuse „EuVECA” all, teavitavad oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust vastavast kavatsusest ning esitavad järgmise teabe:

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemisega seotud äritegevust tegelikult juhtivate isikute andmed;

b)

nende kvalifitseeruvate riskikapitalifondide andmed, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad;

c)

teave II peatüki nõuete täitmiseks kehtestatud korra kohta;

d)

nende liikmesriikide loetelu, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kavatseb kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid turustada;

e)

nende liikmesriikide loetelu, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja on moodustanud või asutanud või kavatseb moodustada või asutada kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde.

2.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus registreerib kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja üksnes juhul, kui ta on veendunud järgmiste tingimuste täitmises:

a)

kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsemist tegelikult juhtivad isikud on piisavalt hea mainega ning kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja investeerimisstrateegiates piisavalt kogenud;

b)

lõikes 1 nõutav teave on täielik;

c)

lõike 1 punkti c kohaselt teavitatud kord kindlustab II peatüki nõuete täitmise;

d)

käesoleva artikli lõike 1 punkti e kohaselt teatatud loetelust nähtub, et kõik kvalifitseeruvad riskikapitalifondid on moodustatud või asutatud vastavalt artikli 3 punkti b alapunktile iii.

3.   Käesoleva artikli alusel toimunud registreerimine kehtib kogu liidu territooriumil ja võimaldab kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatel turustada kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid nimetuse „EuVECA” all kogu liidus.

Artikkel 15

Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja teavitab selle päritoluliikmesriigi pädevat asutust, kus ta kavatseb turustada:

a)

uue kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid või

b)

olemasoleva kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid liikmesriigis, mida ei ole märgitud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud loetelus.

Artikkel 16

1.   Vahetult pärast kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registreerimist, uue kvalifitseeruva riskikapitalifondi lisamist, uue asukoha lisamist kvalifitseeruva riskikapitalifondi moodustamiseks või asutamiseks või sellise uue liikmesriigi lisamist, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kavatseb kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid turustada, teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus neid liikmesriike, kes on loetletud vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile d, ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.

2.   Vastuvõtvad liikmesriigid, kes on loetletud vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile d, ei kehtesta vastavalt artiklile 14 registreeritud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejale nõudeid ega nõua haldusmenetluste järgimist seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamisega, samuti ei nõua nad enne turustamise alustamist selle heakskiitmist.

3.   Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohase teavitamise vorm.

4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 16. veebruariks 2014.

5.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakenduslikud tehnilised standardid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud menetlusele.

Artikkel 17

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab keskandmebaasi, mis on interneti kaudu avalikult kättesaadav ning milles on loetletud kõik artikli 14 kohaselt registreeritud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad ning kõik kvalifitseeruvad riskikapitalifondid, mille osakuid või aktsiaid nad turustavad, ja riigid, kus neid fonde turustatakse.

Artikkel 18

1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus teostab järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle.

2.   Kui esinevad ilmselged ja tõendatavad asjaolud, mille tõttu vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on alust arvata, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja rikub tema territooriumil käesolevat määrust, teatab ta sellest kohe päritoluliikmesriigi pädevale asutusele. Päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab asjakohased meetmed.

3.   Kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja jätkab tegutsemist viisil, millega ilmselgelt rikub käesolevat määrust päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest hoolimata või seetõttu, et päritoluliikmesriigi pädev asutus ei võta meetmeid mõistliku aja jooksul, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist võtta investorite kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, muu hulgas keelata kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejal oma kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakuid või aktsiaid vastuvõtva liikmesriigi territooriumil turustada.

Artikkel 19

Pädevatel asutustel on kooskõlas liikmesriigi õigusega kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Neil on eelkõige järgmised volitused:

a)

nõuda juurdepääsu kõigile dokumentidele, olenemata nende vormist, ning saada nende dokumentide koopiad või teha nendest koopiaid;

b)

nõuda kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejalt teabe viivitamata esitamist;

c)

nõuda teavet igalt isikult, kes on seotud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja tegevusega või kvalifitseeruva riskikapitalifondiga;

d)

teha kohapealseid etteteatatud või etteteatamata kontrolle;

e)

võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab jätkuvalt käesolevat määrust;

f)

anda korraldus, millega tagatakse, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab käesolevat määrust ning hoidub kordamast käitumist, mis võib põhjustada käesoleva määruse rikkumist.

Artikkel 20

1.   Liikmesriigid sätestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate halduskaristuste ja muude meetmete kohta ning võtavad nende rakendamise tagamiseks kõik vajalikud meetmed. Sätestatavad halduskaristused ja muud meetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Hiljemalt 16. maiks 2015 teavitavad liikmesriigid komisjoni ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet lõikes 1 osutatud eeskirjadest. Nad teavitavad komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

Artikkel 21

1.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus võtab proportsionaalsuse põhimõtet järgides lõikes 2 osutatud asjakohaseid meetmeid, kui kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja:

a)

ei täida portfelli struktuurile kohaldatavaid nõudeid, rikkudes artiklit 5;

b)

turustab kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid mitteaktsepteeritavatele investoritele, rikkudes artiklit 6;

c)

kasutab nimetust „EuVECA”, ent ei ole registreeritud kooskõlas artikliga 14;

d)

kasutab nimetust „EuVECA” selliste fondide osakute või aktsiate turustamiseks, mis ei ole moodustatud või asutatud artikli 3 punkti b alapunkti iii kohaselt;

e)

on saanud registreerimise valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal teel, rikkudes artiklit 14;

f)

ei tegutse äris ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse või hoolsusega, rikkudes artikli 7 punkti a;

g)

ei kohalda asjakohaseid põhimõtteid ja menetlusi, et hoida ära kuritarvitusi, rikkudes artikli 7 punkti b;

h)

jätab korduvalt täitmata aastaaruande esitamise nõuded, mis on sätestatud artiklis 12;

i)

jätab korduvalt täitmata investorite teavitamise nõude, mis on sätestatud artiklis 13.

2.   Lõikes 1 osutatud juhtudel võtab päritoluliikmesriigi pädev asutus vastavalt järgmisi meetmeid:

a)

tagab, et kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja täidab artikleid 5 ja 6, artikli 7 punkte a ja b ning artikleid 12, 13 ja 14;

b)

keelab nimetuse „EuVECA” kasutamise ja kustutab asjaomase kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registrist.

3.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab kooskõlas artikli 14 lõike 1 punktiga d vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registrist kõrvaldamisest, millele on osutatud käesoleva artikli lõike 2 punktis b.

4.   Õigus turustada ühe või mitme kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakuid või aktsiaid nimetuse „EuVECA” all tühistatakse viivitamata pädeva asutuse sellise otsuse tegemise kuupäevast alates, millele on viidatud lõike 2 punktis b.

Artikkel 22

1.   Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teevad käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel koostööd vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

2.   Pädevad asutused ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vahetavad teavet ja dokumente, mis on vajalikud nende käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, eelkõige käesoleva määruse rikkumise kindlakstegemiseks ja heastamiseks.

Artikkel 23

1.   Kõigil pädevates asutustes või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves töötanud või töötavatel isikutel, samuti pädevate asutuste või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud audiitoritel ning ekspertidel, on ametisaladuse hoidmise kohustus. Ilma et see piiraks kriminaalmenetlust ja käesoleva määruse kohaseid menetlusi, ei tohi konfidentsiaalset teavet, mida need isikud on saanud oma ametikohustuste täitmisel, teha teatavaks ühelegi teisele isikule või asutusele, välja arvatud niisugusel kokkuvõtlikul või üldistatud kujul, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejaid ja kvalifitseeruvaid riskikapitalifonde eraldi identifitseerida ei ole võimalik.

2.   Liikmesriikide pädevaid asutusi või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ei takistata vahetamast teavet kooskõlas käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega, mis on kohaldatavad kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejate ja kvalifitseeruvate riskikapitalifondide suhtes.

3.   Kui pädevad asutused või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saavad konfidentsiaalset teavet vastavalt lõikele 2, siis võivad nad seda kasutada üksnes oma ülesannete täitmisel ning haldus- või kohtumenetlustes.

Artikkel 24

Juhul kui liikmesriikide pädevad asutused ei jõua kokkuleppele ühe pädeva asutuse hinnangu, tegevuse või tegevusetuse osas valdkondades, kus käesoleva määrusega nähakse ette rohkem kui ühe liikmesriigi pädevate asutuste koostöö või kooskõlastamine, võivad pädevad asutused pöörduda kõnealuses küsimuses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poole, kes võib tegutseda vastavalt talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 kohaselt antud volitustele, tingimusel et vaidlus ei ole seotud käesoleva määruse artikli 3 punkti b alapunktiga iii ega punkti d alapunktiga iv.

IV   PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 25

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 9 lõikes 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile neljaks aastaks alates 15. maist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 9 lõikes 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 9 lõike 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 26

1.   Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi kooskõlas lõikega 2. Läbivaatamine hõlmab üldist ülevaadet käesoleva määruse eeskirjade toimimise ning nende kohaldamisel saadud kogemuste kohta, kaasa arvatud:

a)

mil määral on kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad kasutanud eri liikmesriikides siseriiklikult või piiriüleselt nimetust „EuVECA”;

b)

kvalifitseeruvate riskikapitalifondide tehtud investeeringute geograafiline ja valdkondlik jaotus;

c)

artikli 13 kohaste teabenõuete asjakohasus, eriti see, kas need on piisavad, et võimaldada investoritel teha teadlik investeerimisotsus;

d)

erinevate kvalifitseeruvate investeeringute kasutamine kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate poolt ning eelkõige, kas on vaja kvalifitseeruvate investeeringute mõistet käesolevas määruses kohandada;

e)

võimalus laiendada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide osakute või aktsiate turustamist jaeinvestoritele;

f)

liikmesriikide poolt käesoleva määruse kohaselt kehtestatud halduskaristuste ja muude meetmete tõhusus, proportsionaalsus ja kohaldamine;

g)

käesoleva määruse mõju riskikapitaliturule;

h)

kolmandas riigis asutatud riskikapitalifondide puhul nimetuse „EuVECA” kasutamise lubamise võimalikkus, võttes arvesse kogemusi niisuguse soovituse kohaldamisel, mille komisjon on esitanud meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid;

i)

käesoleva määruse depositooriumit käsitlevate eeskirjadega täiendamise asjakohasus;

j)

selliste tõkete hindamine, mis võisid takistada investeeringuid nimetust „EuVECA” kasutavatesse fondidesse, sealhulgas muu usaldatavusnõudeid käsitleva liidu õiguse mõju kohta institutsioonilistele investoritele.

2.   Lõikes 1 osutatud läbivaatamine toimub

a)

punktide a–g, i ja j osas hiljemalt 22. juuliks 2017 ning

b)

punkti h osas hiljemalt 22. juuliks 2015.

3.   Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 27

1.   Komisjon alustab hiljemalt 22. juulil 2017 käesoleva määruse ning ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate ja nende valitsejate suhtes kehtivate muude eeskirjade, eelkõige direktiivis 2011/61/EL sätestatud eeskirjade vahelise koostoime läbivaatamist. Läbivaatamise käigus käsitletakse käesoleva määruse kohaldamisala. Komisjon kogub andmeid, et hinnata, kas kohaldamisala on vaja laiendada, et võimaldada fondivalitsejatel, kes valitsevad riskikapitalifonde, mille varade kogumaht ületab artikli 2 lõikes 1 sätestatud künnise, saada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejaks kooskõlas käesoleva määrusega.

2.   Pärast lõikes 1 osutatud läbivaatamist ja pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek.

Artikkel 28

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 22. juulist 2013, välja arvatud artikli 9 lõige 5, mida kohaldatakse alates 15. maist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 17. aprill 2013

Euroopa Parlamendi nimel

eesistuja

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

L. CREIGHTON


(1)  ELT C 175, 19.6.2012, lk 11.

(2)  ELT C 191, 29.6.2012, lk 72.

(3)  Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 21. märtsi 2013. aasta otsus.

(4)  ELT L 302, 17.11.2009, lk 32.

(5)  ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.

(6)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(7)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

(8)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(9)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(10)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(11)  ELT L 335, 17.12.2009, lk 1.

(12)  ELT L 390, 31.12.2004, lk 38.

(13)  ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.


Top