A LISA

MÕISTETE SELGITUSED

Käesolevas lisas on selgitatud ja määratletud ülejäänud lisades kasutatud mõisteid.

1.   GEOGRAAFILISED MÄRKUSED

Ainult statistilise aruandluse puhul kohaldatakse järgmisi geograafilisi määratlusi.

—	Austraalia ei hõlma ülemereterritooriume.

—	Taani ei hõlma Fääri saari ega Gröönimaad.

—	Prantsusmaa hõlmab Monacot, kuid ei hõlma järgmisi Prantsusmaa ülemereterritooriume: Guadeloupe, Martinique, Guyana, Réunion, Saint Pierre ja Miquelon, Uus-Kaledoonia, Prantsuse Polüneesia, Wallis ja Futuna, Mayotte.

—	Itaalia hõlmab San Marinot ja Vatikani.

—	Jaapan hõlmab Okinawat.

—	Madalmaad ei hõlma Surinamet ega Hollandi Antille.

—	Portugal hõlmab Assoore ja Madeirat.

—	Hispaania hõlmab Kanaari saari, Baleaari saari ning Ceutat ja Melillat.

—	Šveits ei hõlma Liechtensteini.

—	Ameerika Ühendriigid hõlmavad 50 osariiki, Columbia ringkonda, USA Neitsisaari, Puerto Ricot ja Guami.

2.   ANDMEKOGUMID

Tootjad on liigitatud tootmisotstarbe järgi:

—	põhitegevusena tootvad tootjad: nii eraomandis kui ka riigi omandis olevad ettevõtted, kelle põhitegevus on elektri- ja/või soojusenergia tootmine müügiks kolmandatele isikutele.

—	oma tarbeks tootvad tootjad: nii eraomandis kui ka riigi omandis olevad ettevõtted, mis toodavad elektri- ja/või soojusenergiat kas osaliselt või täielikult oma tarbeks ning see on nende põhitegevust toetav tegevus.

Märkus: komisjon võib mõisteid täpsemalt selgitada, lisades vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele asjakohased viiteid NACE klassifikatsioonile pärast seda, kui on jõustunud nimetatud klassifikatsiooni läbivaatamine.

2.1.   Tarne- ja muundamissektorid

Toodang / omamaine toodang

Ammutatud või toodetud kütuse kogused, mis on välja arvutatud pärast inertse materjali võimalikku eemaldamist. Toodang hõlmab tootja poolt tootmisprotsessis (näiteks kütteks või põhi- ja abiseadmete käitamiseks) tarbitud koguseid ning teistele tootjatele muundamise või muu kasutamise jaoks tehtud energiatarneid.

Omamaisus tähendab tootmist asjaomase riigi ressurssidest.

Import/eksport

Geograafilisi määratlusi vt osast „Geograafilised märkused”.

Kui ei ole ette nähtud teisiti, osutab „import” riigis tarbitava energiatoote algpäritolule (riigile, kus energiatoode toodeti) ja „eksport” riigile, kus toimub toodetud energiatoote lõplik tarbimine.

Koguseid käsitatakse imporditu või ekspordituna pärast riigi poliitilise piiri ületamist, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte.

Kui ei ole võimalik deklareerida päritolu või sihtkohta, võib kasutada kategooriat „Muu”.

Kui eespool kirjeldatud viisil on kättesaadavad üksnes koguimport ja -eksport, kuid geograafiline jaotus põhineb teistsugusel statistilisel vaatlusel, allikal või mõistel, võivad tekkida statistilised erinevused. Sel juhul tuleb erinevused märkida kategooriasse „Muu”.

Rahvusvahelised merepunkrivarud

Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele rahvusvahelise laevasõiduga tegelevatele laevadele. Rahvusvaheline laevasõit võib toimuda merel, sisemaa järvedel ja veeteedel ning rannikuvetes. Välja on jäetud

—	riigisiseseks laevasõiduks kasutatavate laevade kütusetarbimine; laevasõidu jaotamine riigisiseseks ja rahvusvaheliseks peab toimuma lähte- ja sihtsadama, mitte laeva lipu või riikliku kuuluvuse põhjal;

—	kalalaevade kütusetarbimine;

—	relvajõudude kütusetarbimine.

Varude muutused

Riigi territooriumil hoitavate varude erinevus arvestusperioodi alguses ja lõpus.

Kogutarbimine (arvestuslik)

Arvestuslik väärtus, saadud järgmiselt:

.

Kogutarbimine (vaatluste põhjal)

Lõpptarbijate puhul vaatluste käigus registreeritud tegelik kogus.

Statistilised erinevused

Arvestuslik väärtus, saadud järgmiselt:

arvestuslik kogutarbimine – kogutarbimine vaatluste põhjal.

Hõlmab selliseid muutusi lõpptarbijate varudes, mida ei ole võimalik deklareerida „Varude muutustes”.

Märkida tuleb kõikide suurte erinevuste põhjused.

Põhitegevusena tootvad elektrijaamad

Elektrienergia tootmiseks kasutatud kütusekogused.

Vähemalt ühte elektri ja soojuse koostootmise üksust omavate elektrijaamade kütusekasutus tuleb deklareerida kategoorias „Põhitegevusena tootvad elektri- ja küttejaamad”.

Põhitegevusena tootvad elektri- ja küttejaamad

Elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütusekogused.

Põhitegevusena tootvad soojusjaamad

Soojusenergia tootmiseks kasutatud kütusekogused.

Oma tarbeks tootvad elektrijaamad

Elektrienergia tootmiseks kasutatud kütusekogused.

Vähemalt ühte elektri ja soojuse koostootmise üksust omavate elektrijaamade kütusekasutus tuleb deklareerida kategoorias „Oma tarbeks tootvad elektri- ja küttejaamad”.

Oma tarbeks tootvad elektri- ja küttejaamad

Kütusekogused, mis vastavad toodetud elektrienergia ning müüdud soojusenergia kogustele.

Oma tarbeks tootvad soojusjaamad

Müüdud soojusenergia kogustele vastavad kütusekogused.

Küttebriketitehased

Kütuste tootmiseks kasutatud kogused.

Siia ei märgita kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud koguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Koksiahjud

Koksiahjudes kasutatud kogused.

Siia ei märgita kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud koguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Pruunsöe- ja turbabriketitehased

Pruunsöebriketi tootmiseks kasutatud ligniidi kogused ja turbabriketi tootmiseks kasutatud turbakogused.

Siia ei märgita kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud koguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Gaasitehased

Gaasitehastes ja söegaasistamistehastes gaasi tootmiseks kasutatud kogused.

Siia ei märgita kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud koguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Kõrgahjud

Kõrgahjudes muundatud koksisöe ja/või bituumenkivisöe (üldiselt kasutatakse lühendit PCI) ja koksiahju koksi kogused.

Siia ei märgita kütteks ja kõrgahjude käitamiseks (näiteks kõrgahjugaas) kasutatud koguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Söe veeldamine

Sünteetilise õli tootmiseks kasutatud kütusekogused.

Naftarafineerimistehased

Naftatoodete tootmiseks kasutatud kogused.

Siia ei märgita kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kütusekoguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

Mujal nimetamata – muundamine

Muundamistoiminguteks kasutatud kogused, mis ei ole mujal nimetatud. Käesolevas rubriigis nimetatut tuleb aruandes selgitada.

2.2.   Energiasektor ja lõpptarbimine

Energiasektor kokku

Energiatööstuses maavarade ammutamiseks (kaevandamine, nafta ja gaasi tootmine) või tehastes muundamistegevusteks kasutatud kogused. See vastab NACE osadele 05, 06, 08.92, 07.21, 09.1, 19 ja 35.

Siia ei kuulu teiseks energiavormiks muundatud (deklareerida muundamissektoris) ega nafta-, gaasi- ja söelobri torujuhtmete käitamise toetamiseks kasutatud (deklareerida transpordisektoris) kogused.

Siia kuulub keemiliste ainete tootmine aatomituuma lõhustamise ja termotuumareaktsiooni jaoks ning nende protsesside käigus saadavad tooted.

Elektrijaamad, elektri- ja küttejaamad ning soojusjaamad

Elektrijaamades, elektri- ja küttejaamades ning soojusjaamades energiana tarbitud kogused.

Söekaevandused

Söekaevandamistööstuses söe kaevandamist ja töötlemist toetavates tegevustes energiana kasutatud kogused.

Šahti rangise elektrijaamades põletatud süsi tuleb deklareerida muundamissektoris.

Küttebriketitehased

Küttebriketitehastes energiana tarbitud kogused.

Koksiahjud

Koksistamistehastes energiana tarbitud kogused.

Pruunsöe- ja turbabriketitehased

Pruunsöe- ja turbabriketitehastes energiana kasutatud kogused.

Gaasitehased/gaasistamistehased

Gaasitehastes ja söegaasistamistehastes energiana tarbitud kogused.

Kõrgahjud

Kõrgahjudes energiana tarbitud kogused.

Söe veeldamine

Söeveeldamistehastes energiana tarbitud kogused.

Naftarafineerimistehased

Naftarafineerimistehastes energiana tarbitud kogused.

Nafta ja gaasi ammutamine

Nafta ja gaasi ammutamise protsessis ning maagaasi töötlemise tehastes kütusena tarbitud kogused.

Ei hõlma torujuhtmetes tekkinud kadusid (deklareerida jaotuskadudena) ega torujuhtmete käitamiseks kasutatud energiakoguseid (deklareerida transpordisektoris).

Lõpptarbimine kokku

Saadud (arvutatud) järgmiselt:

Ei hõlma muundamiseks tarnitud koguseid, energiatootmisettevõtete tarbimist ega jaotuskadusid.

Kasutus energiaga mitteseotud vajadusteks

Erinevates sektorites toorainena kasutatud energiatooted; st tooted, mida ei ole kasutatud kütusena ega muundatud muuks kütuseks.

2.3.   Energia lõppkasutuse spetsifikatsioon

Energia lõpptarbimine

Energia kogutarbimine tööstus-, transpordi- ja muudes sektorites.

Tööstussektor

Siia kuuluvad kütusekogused, mida tööstusettevõtted kasutavad oma põhitegevuste toetamiseks.

Soojusjaamade ning elektri- ja küttejaamade puhul saab siin deklareerida üksnes neid kütusekoguseid, mida ettevõtted on ise soojuse tootmiseks kasutanud. Müüdava soojuse ning elektri tootmiseks tarbitud kütusekogused tuleb deklareerida asjakohases muundamissektoris.

Raud ja teras: NACE osad 24.1, 24.2, 24.3, 24.51 ja 24.52.

Keemiatööstus (sealhulgas naftakeemiatööstus)

Keemia- ja naftakeemiatööstus; NACE osad 20 ja 21.

Mitteraudmetallid

Mitteraudmetallitööstus; NACE osad 24.4, 24.53 ja 24.54.

Mittemetallmineraalid

Klaasi-, keraamika-, tsemendi- ja muu ehitusmaterjali tööstus; NACE osa 23.

Transpordivahendid

Transpordis kasutatavate seadmete tööstus; NACE osad 29 ja 30.

Masinaehitus

Töödeldud metallitooted, masinad ja seadmed, välja arvatud transpordivahendid; NACE osad 25, 26, 27 ja 28.

Kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

NACE osad 07 (v.a 07.21), 08 (v.a 08.92) ja 09.9; välja arvatud energiatootmisettevõtted.

Toit, joogid ja tubakas: NACE osad 10, 11 ja 12.

Paberimass, paber ja trükkimine

Siia kuulub salvestisekandjate paljundus; NACE osad 17 ja 18.

Puit ja puidutooted (v.a paberimass ja paber): NACE osa 16.

Ehitus: NACE osad 41, 42 ja 43.

Tekstiil ja nahk; NACE osad 13, 14 ja 15.

Mujal nimetamata – tööstus

Tarbimine sektorites, mida eelnev loend ei hõlma.

Transpordisektor

Kõikide veoliikide puhul kasutatud energia olenemata sellest, millises majandussektoris vedu toimub; NACE osad 49, 50 ja 51.

Transpordisektor – raudteetransport

Kogu raudteevedudega seotud tarbimine, sealhulgas tööstuslikult kasutatavad raudteed; NACE osad 49.1 ja 49.2.

Transpordisektor – laevasõit sisevetel

Kütusekogused, mis on tarnitud mis tahes lipu all sõitvatele laevadele, mis ei tegele rahvusvahelise laevasõiduga (vt rahvusvahelised merepunkrivarud). Jaotamine riigisiseseks ja rahvusvaheliseks laevasõiduks peab toimuma lähte- ja sihtsadama, mitte laeva lipu või riikliku kuuluvuse põhjal. NACE osa 50.

Transpordisektor – maanteetransport

Maanteesõidukite kasutatud kogused.

Siia kuuluvad põllumajandusmasinates maanteedel kasutatud kütus ja maanteesõidukite määrdeõlid.

Siia ei kuulu paiksetes mootorites kasutatud energia (vt „Muu sektor”), traktorites tarbitud kütus mujal kui maanteedel (vaata „Põllumajandus”), sõjalisel otstarbel kasutatavad maanteesõidukid (vaata „Muu sektor – mujal nimetamata”), teekatetes kasutatud bituumen ja ehitusmasinate energiakulu (vaata tööstussektori allsektorit „Ehitus”). NACE osad 49.3 ja 49.4.

Transpordisektor – torutransport

Gaase, vedelikke, lobri ja muid kaupu transportivate torujuhtmete käitamiseks ja käitamise toetamiseks kasutatud energia; NACE osa 49.5.

Siia kuulub pumbajaamades ja torujuhtmete hooldamiseks kasutatud energia.

Siia ei kuulu energia, mis on kasutatud maagaasi või tööstuslikult toodetud gaasi, kuuma vee või auru transportimiseks jaotusvõrgu torujuhtmete kaudu jaoturitest lõpptarbijani (andmed deklareerida energiasektoris); vee lõplikuks jaotamiseks kodumajapidamistele, tööstustarbijatele, kaubanduslikele ja muudele kasutajatele kulutatud energia (deklareerida kategoorias „Äri- ja avalikud teenused”) ja jaoturist lõpptarbijani transportimisel tekkinud kaod (deklareerida jaotuskadudena).

Transpordisektor – rahvusvahelised õhuveod

Rahvusvahelistes õhuvedudes kasutatavatele õhusõidukitele tarnitud lennukikütuse kogused. Õhuvedude jaotamine riigisisesteks ja rahvusvahelisteks toimub lähte- ja maandumiskoha, mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse põhjal. Kuulub NACE osa 51 alla.

Siia ei kuulu lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareerida kategoorias „Transpordisektor – mujal nimetamata”) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareerida kategoorias „Muud sektorid – mujal nimetamata”).

Transpordisektor – riigisisesed õhuveod

Riigisisesteks (kaubanduslikeks, era-, põllumajanduslikeks jms) õhuvedudeks tarnitud lennukikütuse kogused. Kuulub NACE osa 51 alla.

Siia kuulub kütus, mis on kasutatud muul otstarbel kui lendamiseks, näiteks mootorite stendikatseteks. Õhuvedude jaotamine riigisisesteks ja rahvusvahelisteks toimub lähte- ja maandumiskoha, mitte lennuettevõtja riikliku kuuluvuse põhjal.

Siia ei kuulu lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus (deklareerida kategoorias „Muud sektorid – mujal nimetamata”) ning sõjalisel otstarbel kasutatud lennukikütus (deklareerida kategoorias „Muud sektorid – mujal nimetamata”).

Transpordisektor – mujal nimetamata

Transporditegevusteks kasutatud kogused, mida ei ole mujal nimetatud.

Siia kuulub lennuettevõtjate maanteesõidukites kasutatud kütus ning sadamate lossimisseadmete ja eri tüüpi kraanade kütus.

Käesolev rubriik hõlmab seda, mis tuleb deklareerida.

Muud sektorid

Sektorid, mis ei ole eraldi märgitud või ei kuulu energia, tööstuse või transpordi alla.

Muud sektorid – äri ja avalikud teenused

Avaliku ja erasektori ettevõtete ja ametkondade tarbitud kütus.

NACE osad 33, 36, 37, 38, 39, 45, 46, 47, 52, 53, 55, 56, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 68, 69, 70, 71, 72, 73, 74, 75, 77, 78, 79, 80, 81, 82, 84, 85, 86, 87, 88, 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96 ja 99.

Muud sektorid – elamumajandus

Deklareerida tuleb kõikides kodumajapidamistes, sealhulgas „palgaliste töötajatega kodumajapidamistes” tarbitud kütus. NACE osad 97 ja 98.

Muud sektorid – põllumajandus ja metsandus

Põllumajanduse, jahinduse ja metsanduse kategooriasse liigitatud kasutajate tarbitud kütus; NACE osad 01 ja 02.

Muud sektorid – kalapüük

Sisemaa-, ranniku- ja süvamerepüügiks tarnitud kütused. Kalapüük peab hõlmama kütuse tarnimist kõikide lippude all sõitvatele laevadele, mis on riigis taastangitud (sealhulgas rahvusvaheline kalapüük), ja kalatööstuses kasutatud energiat. NACE osa 03.

Muud sektorid – mujal nimetamata

Need on mujal nimetamata tegevused. See kategooria hõlmab kütuse kasutamist sõjalisel otstarbel nii liikuvates kui ka paiksetes tarbimiskohtades (näiteks laevad, õhusõidukid, maanteesõidukid ning eluruumides kasutatud energia), olenemata sellest, kas kütus on tarnitud kõnesoleva riigi sõjaväele või mõne teise riigi sõjaväele. Käesolevas rubriigis deklareeritut tuleb aruandes selgitada.

3.   MUUD MÕISTED

Järgmiste lühendite tähendused:

—   TML: tetrametüülplii

—   TEL: tetraetüülplii

—   SBP: tööstusbensiin

—   LPG: veeldatud naftagaas

—   NGL: maagaasivedelikud

—   LNG: veeldatud maagaas

—   CNG: kokkusurutud maagaas.

B LISA

IGA-AASTANE ENERGIASTATISTIKA

Käesolevas lisas kirjeldatakse iga-aastase energiastatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandlusperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

1.   TAHKED FOSSIILSED KÜTUSED JA TÖÖDELDUD GAASID

1.1.   Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide järgmiste energiatoodete kohta.

Energiatoode	Määratlus
1. Antratsiit	Suure kütteväärtusega kivisüsi, mida kasutatakse nii tööstuses kui ka elamumajanduses. Tavaliselt sisaldab lenduvat ainet vähem kui 10 % ja on suure süsinikusisaldusega (umbes 90 % seotud süsinikku). Brutokütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg niiske tuhavaba proovi puhul.
2. Koksisüsi	Bituumenkivisüsi, mille kvaliteet võimaldab toota kõrgahjus kasutatavat koksi. Brutokütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg niiske tuhavaba proovi puhul.
3. Muu bituumenkivisüsi (aurusüsi)	Auru tootmiseks kasutatav süsi, mis sisaldab mis tahes bituumensütt, mis ei ole liigitatud koksisöeks ega antratsiidiks. Seda iseloomustab antratsiidist suurem lenduva aine osakaal (üle 10 %) ja väiksem süsinikusisaldus (alla 90 % seotud süsinikku). Brutokütteväärtus on üle 24 000 kJ/kg niiske tuhavaba proovi puhul. Kui bituumenkivisütt kasutatakse koksiahjudes, tuleb see deklareerida koksisöena.
4. Subbituminoosne kivisüsi	Mittepaakuv kivisüsi, mille brutokütteväärtus on 20 000 kJ/kg ja 24 000 kJ/kg vahel ning lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba proovi põhjal.
5. Ligniit	Mittepaakuv süsi, mille brutokütteväärtus on alla 20 000 kJ/kg ja lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba proovi põhjal.
6. Küttebrikett	Kivisöe peenosistest valmistatud komposiitkütus, millele on lisatud sideainet. Toodetud küttebriketi kogus võib seetõttu olla veidi suurem muundamisprotsessis tegelikult tarbitud söekogusest.
7. Koksiahjukoks	Tahke toode, mis on saadud söe (peamiselt koksisöe) karboniseerimisel kõrgel temperatuuril, selles on vähe niiskust ja lenduvat ainet. Koksiahjukoksi kasutatakse peamiselt raua- ja terasetööstuses energiaallikana ja keemilise mõjurina. See kategooria hõlmab peenkoksi ja valukoksi. Siia kuulub ka poolkoks (tahke toode, mis on saadud koksi karboniseerimisel madalal temperatuuril). Poolkoksi kasutatakse olmekütusena või muundamisettevõttes endas. Rubriik hõlmab ka ligniidist valmistatud koksi, peenkoksi ja poolkoksi.
8. Gaasikoks	Gaasitehastes majapidamisgaasi tootmiseks kasutatava kivisöe kõrvalsaadus. Gaasikoksi kasutatakse kütteks.
9. Kivisöetõrv	Bituumenkivisöe kuivutmise saadus. Kivisöetõrv on söe destilleerimise vedel kõrvalsaadus, mis saadakse söe koksiahjus koksistamisel või valmistatakse pruunsöest (madalal temperatuuril saadud tõrv). Kivisöetõrva edasisel destilleerimisel saadakse mitmesuguseid orgaanilisi tooteid (näiteks benseen, tolueen, naftaleen), mis tavaliselt tuleb deklareerida naftakeemiatööstuse lähteainena.
10. BKB Pruunsöebriketid	Pruunsöebrikett on ligniidist või subbituminoossest kivisöest kõrgsurvel briketiks pressitud komposiitkütus, millele ei ole lisatud sideainet, sh kuivatatud ligniidi peenosakesed ja tolm.
11. Gaasitehasegaas	Hõlmab kõiki gaasiliike, mis on toodetud riiklikes või eraettevõtetes, mille peamiseks tegevusalaks on gaasi tootmine, transport ja jaotamine. Siia kuuluvad gaasid, mille tootmiseks on kasutatud karboniseerimist (sealhulgas koksiahjudes toodetud gaas ja gaasitehastesse edastatud gaas); täielikku gaasistamist koos naftatoodetega rikastamisega või ilma selleta (veeldatud naftagaas, masuut jms), reformimist ning gaaside ja/või õhu lihtsat segamist, ja mis deklareeritakse real „Muudest allikatest”. Muundamissektoris tuleb deklareerida gaasitehasegaasi kogused, mis on edastatud maagaasivõrgu kaudu jaotatava ja tarbitava maagaasi segamiseks. Muude söegaaside tootmine (st koksiahjugaas, kõrgahjugaas ja hapnikukonverterigaas) tuleb deklareerida neid gaase käsitlevates tulpades, mitte gaasitehaste gaasitoodanguna. Gaasitehastesse edastatud söegaasid tuleb deklareerida (oma tulbas) muundamissektori gaasitehaste real. Gaasitehasegaasi koguhulk, mis on saadud gaasitehastesse edastatud söegaasidest, tuleb deklareerida gaasitehaste gaasitoodangu real.
12. Koksiahjugaas	On saadud kõrvalsaadusena koksiahjukoksi tootmisel raua- ja terasetootmise jaoks.
13. Kõrgahjugaas	Saadakse raua- ja terasetööstuses koksi põletamisel kõrgahjus. See kogutakse ja seda kasutatakse siis kütusena tootmisjaamas endas ja muudes terasetööstuse tööprotsessides või vastavate põletusseadmetega elektrijaamades. Kütusekogus tuleb deklareerida brutokütteväärtuse põhjal.
14. Muud kogutud gaasid	Terase hapnikkonverteris tootmise kõrvalsaadus, kogutakse ahjust väljastamisel. Gaasi tuntakse ka konverterigaasina, LD-gaasina või BOS-gaasina. Kõrvalsaadusena tagasi saadud kütuse kogus tuleb deklareerida brutokütteväärtuse põhjal. Hõlmab ka eespool nimetamata tööstuslikult toodetud gaase, nt tahket süsinikku sisaldavaid põlevgaase, mis on kogutud mujal määratlemata tööstuslikest ja keemilistest protsessidest.
15. Turvas	Taimse päritoluga, suure veesisaldusega (kuni 90 % töötlemata kujul), põlev pehme poorne või kokkupressitud ladestus, mida on kerge lõigata ja mille värvus varieerub helepruunist tumepruunini. Siia ei kuulu muul otstarbel kui energia saamiseks kasutatud turvas. Selle määratlusega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/28/EÜ (1) esitatud taastuvate energiaallikate määratlust ega 2006. aasta IPCC suuniseid kasvuhoonegaaside riiklike andmekogude kohta.
16. Turbatooted	Sellised tooted nagu turbabrikett, mis on otse või kaudselt saadud tükkturbast või freesturbast.
17. Põlevkivi ja õliliiv	Põlevkivi ja õliliivad on settekivimid, mis sisaldavad orgaanilist ainet kerogeeni. Kerogeen on vahajas süsivesinikerikas materjal, mida peetakse nafta lähteaineks. Põlevkivi võib põlevkiviõli saamiseks põletada või töödelda utmise teel. Põlevkiviõli ja muud veeldamisel saadud tooted tuleb deklareerida iga-aastase õlisid käsitleva küsimustiku kategoorias „Muud süsivesinikud”.

1.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

1.2.1.   Tarne- ja muundamissektorid

1.   Tootmine

1.1.   sellest: allmaakaevanduses

Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi suhtes.

1.2.   sellest: maapinnal

Kohaldatav üksnes antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe ja ligniidi suhtes.

2.   Muudest allikatest

Koosneb kahest osast:

—	kogutud lobri, vahetooted ja muud halvakvaliteedilisest söest tooted, mida ei saa liigitada söe liigi järgi. Siia kuulub jäätmehunnikutest ja jäätmemahutitest kogutud süsi;

—	kütusetarned, mille tootmine on hõlmatud mõne muu kütuseenergiabilansiga, kuid mille tarbimine toimub söe energiabilansi raames.

2.1.   sellest: naftatoodetest

Ei ole kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi, turba, turbatoodete ega põlevkivi ja õliliivade suhtes.

Näiteks naftakoksi lisamine koksisöele koksiahjus.

2.2.   sellest: maagaasist

Ei ole kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi, turba, turbatoodete ega põlevkivi ja õliliivade suhtes.

Näiteks maagaasi lisamine gaasitehasegaasile vahetul lõpptarbimisel.

2.3.   sellest: taastuvatest energiaallikatest

Ei ole kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi, turba, turbatoodete ega põlevkivi ja õliliivade suhtes.

Näiteks tööstusjäätmed sideainena küttebriketi tootmisel.

3.   Import

4.   Eksport

5.   Rahvusvahelised merepunkrivarud

6.   Varude muutused

Varude suurenemist näidatakse negatiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse positiivse arvuga.

7.   Kogutarbimine

8.   Statistilised erinevused

9.   Muundamissektor kokku

Kütusekogused, mida on kasutatud energia primaarseks või sekundaarseks muundamiseks (näiteks süsi elektri saamiseks, koksiahjugaas elektrienergia saamiseks) või tehisenergiatoodeteks muundamiseks (näiteks koksisüsi koksi saamiseks).

9.1.   sellest: põhitegevusena tootvad elektrijaamad

9.2.   sellest: põhitegevusena tootvad elektri- ja küttejaamad

9.3.   sellest: põhitegevusena tootvad soojusjaamad

9.4.   sellest: oma tarbeks tootvad elektrijaamad

9.5.   sellest: oma tarbeks tootvad elektri- ja küttejaamad

9.6.   sellest: oma tarbeks tootvad soojusjaamad

9.7.   sellest: küttebriketitehased

9.8.   sellest: koksiahjud

9.9.   sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

9.10.   sellest: gaasitehased

9.11.   sellest: kõrgahjud

Kõrgahjudes muundatud koksisöe ja/või bituumenkivisöe (üldiselt kasutatakse lühendit PCI) ja koksiahjukoksi kogused. Muundamissektoris ei deklareerita kõrgahjude kütteks ja käitamiseks kasutatava kütuse koguseid (näiteks kõrgahjugaas), need kogused deklareeritakse tarbimisena energiasektoris.

9.12.   sellest: söe veeldamine

Põlevkiviõli ja muud veeldamisel saadud tooted tuleb deklareerida käesoleva lisa 4. peatüki kohaselt.

9.13.   sellest: segatud maagaasi jaoks

Maagaasiga segatud söegaaside kogused.

9.14.   sellest: mujal nimetamata – muundamine

1.2.2.   Energiasektor

1.   Energiasektor kokku

1.1.   sellest: elektrijaamad, elektri- ja küttejaamad ning soojusjaamad

1.2.   sellest: söekaevandused

1.3.   sellest: küttebriketitehased

1.4.   sellest: koksiahjud

1.5.   sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.6.   sellest: gaasitehased

1.7.   sellest: kõrgahjud

1.8.   sellest: naftarafineerimistehased

1.9.   sellest: söe veeldamine

1.10.   sellest: mujal nimetamata – energia

2.   Jaotuskaod

Transportimisel ja jaotamisel ning toodetud gaasi põletamisel tekkinud kaod.

3.   Lõpptarbimine kokku

4.   Kogukasutus energiaga mitteseotud vajadusteks

4.1.   sellest: tööstus-, muundamis- ja energiasektor

Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides tööstus-, muundamis- ja energiasektori allsektorites, näiteks söe kasutamine metanooli või ammoniaagi valmistamiseks.

4.1.1.   alates 4.1, sellest: naftakeemiasektoris

Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks, näiteks söe kasutamine lähteainena väetiste ning muude naftakeemiatoodete tootmisel.

4.2.   sellest: transpordisektor

Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kõikides transpordi allsektorites.

4.3.   sellest: muud sektorid

Energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamine järgmistes kategooriates: „Äri- ja avalikud teenused”, „Elamumajandus”, „Põllumajandus” ja „Mujal nimetamata – muu”.

1.2.3.   Energia lõppkasutuse spetsifikatsioon

1.   Energia lõpptarbimine

2.   Tööstussektor

2.1.   sellest: raud ja teras

2.2.   sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.   sellest: mitteraudmetallid

2.4.   sellest: mittemetallmineraalid

2.5.   sellest: transpordivahendid

2.6.   sellest: masinaehitus

2.7.   sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.   sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.   sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.   sellest: puit ja puidutooted

2.11.   sellest: ehitus

2.12.   sellest: tekstiil ja nahk

2.13.   sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.   Transpordisektor

3.1.   sellest: raudteetransport

3.2.   sellest: laevasõit sisevetel

3.3.   sellest: mujal nimetamata – transport

4.   Muud sektorid

4.1.   sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.   sellest: elamumajandus

4.3.   sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.   sellest: kalandus

4.5.   sellest: mujal nimetamata – muu

1.2.4.   Import ja eksport

Import päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi.

Kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi, küttebriketi, koksiahjukoksi, kivisöetõrva, pruunsöebriketi, turba, turbatoodete, põlevkivi ja õliliivade suhtes.

1.3.   Kütteväärtused

Kohaldatav antratsiidi, koksisöe, muu bituumenkivisöe, subbituminoosse kivisöe, ligniidi, küttebriketi, koksiahjukoksi, gaasikoksi, kivisöetõrva, pruunsöebriketi, turba, turbatoodete, põlevkivi ja õliliivade suhtes.

Nii bruto- kui ka netokütteväärtus tuleb deklareerida järgmiste peamiste andmekogumite kohta.

1.   Tootmine

2.   Import

3.   Eksport

4.   Kasutatud koksiahjudes

5.   Kasutatud kõrgahjudes

6.   Kasutatud põhitegevusena tootvates elektrijaamades, elektri- ja küttejaamades ning soojusjaamades

7.   Kasutatud tööstuses

8.   Kasutatud muul otstarbel

1.4.   Mõõtühikud

1. Energiakogused	103 tonni Erand: gaaside puhul (gaasitehasegaas, koksiahjugaas, kõrgahjugaas, muud kogutud gaasid) mõõdetakse vahetult energiasisaldust ja mõõtühikuks on seetõttu teradžaul – TJ (brutokütteväärtuse põhjal).
2. Kütteväärtused	MJ/tonn

1.5.   Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

2.   MAAGAAS

2.1.   Hõlmatud energiatooted

Neid andmeid kogutakse maagaasi kohta, mis sisaldab maa-alustes maardlates veeldatud või gaasilises olekus esinevaid gaase, mis koosnevad peamiselt metaanist.

Hõlmatud on nii „vabad” gaasid, mis on pärit üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest gaasimaardlatest, kui ka koos toornaftaga toodetud naftakõrvalgaasid ning metaan, mis on kogutud söekaevandustest (kaevandusgaas) või söe vahekihtidest (söe vahekihtide gaas).

Siia ei kuulu biomassi anaeroobse laagerdumise käigus tekkinud gaasid (näiteks olmejäätmetest või reoveest saadud gaas) ega gaasitehasegaas.

2.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta järgmised andmekogumid.

2.2.1.   Tarne- ja muundamissektorid

Järgmiste andmekogumite puhul tuleb deklareeritavad kogused väljendada nii mahu- kui ka energiaühikutes ja deklareerida ka nende bruto- ja netokütteväärtused:

1.   Omamaine toodang

Kogu kuiv turustuskõlblik toodang riigi piires, sealhulgas ka avameretoodang. Toodangut mõõdetakse pärast puhastamist ja maagaasivedelike ning väävli eraldamist.

Välja on jäetud ammutamiskaod ning tagasi pumbatud, väljalastud ja ärapõletatud gaasi kogused.

Hõlmab maagaasitööstuses kasutatud koguseid: gaasi ammutamine, torujuhtmesüsteemid ja töötlemistehased.

1.1.   sellest: naftakõrvalgaas

Toornafta kõrvalsaadusena toodetud maagaas.

1.2.   sellest: vaba gaas

Maagaas, mis pärineb üksnes gaasilises olekus süsivesinikke tootvatest maardlatest.

1.3.   sellest: kaevandusgaas

Söekaevandustes ja söe vahekihtidest toodetud metaan, mis transporditakse torujuhtmete kaudu maapinnale ja tarbitakse söekaevandustes või edastatakse torujuhtmete kaudu tarbijatele.

2.   Muudest allikatest

Maagaasiga segatud kütus, mida tarbitakse seguna.

2.1.   sellest: naftatoodetest

Veeldatud naftagaas, mida kasutatakse kvaliteediomaduste, näiteks soojasisalduse parandamiseks.

2.2.   sellest: söest

tööstuslikult toodetud gaas maagaasiga segamiseks

2.3.   sellest: taastuvatest energiaallikatest

biogaas segamiseks maagaasiga

3.   Import

4.   Eksport

5.   Rahvusvahelised merepunkrivarud

6.   Varude muutused

Varude suurenemist näidatakse negatiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse positiivse arvuga.

7.   Kogutarbimine

8.   Statistilised erinevused

Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

9.   Kogutav gaas: varud arvestusperioodi alguses ja lõpus

Mis tahes sisend-väljundtsükli kestel tarnimiseks kättesaadavad gaasikogused. See viitab erihoidlatesse kogutavale maagaasile (tühjendatud gaasi ja/või naftamaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus, mitmesugused tühimikud või muu) ning veeldatud maagaasi hoidlatele. Välja jäetakse puhvergaas.

Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

10.   Väljalastud gaas

Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes vabasse õhku lastud gaasi maht.

Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

11.   Ärapõletatud gaas

Tootmiskohtadel või gaasitöötlemistehastes ärapõletatud gaasi maht.

Kütteväärtuse deklareerimise nõuet siin ei kohaldata.

12.   Muundamissektor kokku

Energia primaarseks või sekundaarseks muundamiseks (näiteks maagaas elektri saamiseks) või tehisenergiatoodeteks muundamiseks (näiteks maagaas metanooliks) kasutatud kogused.

12.1.   sellest: põhitegevusena tootvad elektrijaamad

12.2.   sellest: oma tarbeks tootvad elektrijaamad

12.3.   sellest: põhitegevusena tootvad elektri- ja küttejaamad

12.4.   sellest: oma tarbeks tootvad elektri- ja küttejaamad

12.5.   sellest: põhitegevusena tootvad soojusjaamad

12.6.   sellest: oma tarbeks tootvad soojusjaamad

12.7.   sellest: gaasitehased

12.8.   sellest: koksiahjud

12.9.   sellest: kõrgahjud

12.10.   sellest: gaas vedelikeks muundamiseks

Vedelikeks muundamise lähteainena kasutatud maagaasi kogused, näiteks metanooli tootmise protsessis metanooliks muundatava kütuse kogused.

12.11.   sellest: mujal nimetamata – muundamine

2.2.2.   Energiasektor

1.   Energiasektor kokku

1.1.   sellest: söekaevandused

1.2.   sellest: nafta ja gaasi ammutamine

1.3.   sellest: naftarafineerimistehaste sisend

1.4.   sellest: koksiahjud

1.5.   sellest: kõrgahjud

1.6.   sellest: gaasitehased

1.7.   sellest: elektrijaamad, elektri- ja küttejaamad ning soojusjaamad

1.8.   sellest: veeldamine (veeldatud maagaas) või gaasistamine

1.9.   sellest: gaas vedelikeks muundamiseks

1.10.   sellest: mujal nimetamata – energia

2.   Kaod jaotamisel ja transpordil

2.2.3.   Energia lõppkasutuse spetsifikatsioon

Maagaasi tarbimine tuleb deklareerida nii energiana kasutamise kui ka (kui see on kohaldatav) energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamise kohta eraldi kõikide järgmiste andmekogumite puhul.

1.   Lõpptarbimine kokku

Selles rubriigis deklareeritakse eraldi energia lõpptarbimine ja energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamine.

2.   Transpordisektor

2.1.   sellest: maanteetransport

Hõlmab nii rõhu all olevat maagaasi kui ka biogaasi.

2.1.1.   sellest: biogaasi osa maanteetranspordis

2.2.   sellest: torutransport

2.3.   sellest: mujal nimetamata – transport

3.   Tööstussektor

3.1.   sellest: raud ja teras

3.2.   sellest: keemia ja naftakeemia

3.3.   sellest: mitteraudmetallid

3.4.   sellest: mittemetallmineraalid

3.5.   sellest: transpordivahendid

3.6.   sellest: masinaehitus

3.7.   sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

3.8.   sellest: toit, joogid ja tubakas

3.9.   sellest: paberimass, paber ja trükkimine

3.10.   sellest: puit ja puidutooted

3.11.   sellest: ehitus

3.12.   sellest: tekstiil ja nahk

3.13.   sellest: mujal nimetamata – tööstus

4.   Muud sektorid

4.1.   sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.   sellest: elamumajandus

4.3.   sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.   sellest: kalandus

4.5.   sellest: mujal nimetamata – muu

2.2.4.   Import ja eksport

Deklareerida tuleb nii kogu maagaasikogus kui ka veeldatud maagaasi osa selles iga päritoluriigi kohta impordi puhul ja sihtriigi kohta ekspordi puhul.

2.2.5.   Gaasihoidlate mahutavus

1.   Nimetus

Gaasihoidla paiknemiskoha nimi.

2.   Tüüp

Hoidla liik, näiteks tühjendatud gaasimaardla, soolakaevandus jne.

3.   Tegelik mahutavus

Gaasihoidla kogumahutavus, millest on lahutatud puhvergaas. Puhvergaas on gaas, mille kogumaht on pidevalt vajalik maa-aluses hoidlas küllaldase rõhu hoidmiseks ning tarnimiskiiruse tagamiseks väljastustsükli jooksul.

4.   Tippvõimsus

Maksimaalne ööpäevas väljastatav gaasikogus; vastab maksimaalsele väljastusvõimsusele.

2.3.   Mõõtühikud

1. Energiakogused	Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse maagaasi kogused energiasisaldusena teradžaulides, st TJ-des brutokütteväärtuse põhjal. Kui nõutakse füüsilisi koguseid, on mõõtühikuks 106 m3 võrdlusgaasi tingimustel (15 °C; 101,325 kPa).
2. Kütteväärtused	KJ/m3 võrdlusgaasi tingimustel (15 °C; 101,325 kPa).
3. Hoidla tegelik mahutavus	106 m3 võrdlusgaasi tingimustel (15 °C; 101,325 kPa).
4. Tippvõimsus	106 m3 päevas võrdlusgaasi tingimustel (15 °C; 101,325 kPa).

2.4.   Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

3.   ELEKTER JA SOOJUS

3.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab soojust ja elektrit.

3.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas peatükis puudub. 1., 2., 4. ja 5. peatükis osutatud määratlusi ja ühikuid kohaldatakse energiatoodete suhtes, mis kuuluvad tahkete kütuste ja tööstuslikult toodetud gaaside, maagaasi, nafta ja naftatoodete, taastuvate energiaallikate ning jäätmetest toodetud energia hulka.

3.2.1.   Tarne- ja muundamissektorid

Elektri ja soojuse andmekogumite suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis järgmisi erimääratlusi.

—   Elektri kogutoodang: kõikide kõnealuste generaatoragregaatide elektrienergiatoodang kokku (sealhulgas pumpelektrijaamad), mõõdetud peageneraatorite väljundklemmidel.

—   Soojusenergia kogutoodang: seadmestiku abil toodetud kogusoojus, sealhulgas rajatiste kuuma vedelikku kasutavates abiseadmetes kasutatud soojus (ruumide küte, vedelkütuse soojendamine jms) ja kaod seadmestiku/võrgu soojusvahetuses, samuti keemilise protsessi käigus saadud soojus, mida kasutatakse ühe primaarenergia vormina.

—   Elektrienergia netotoodang: elektri kogutoodangust on maha arvatud generaatori abiseadmete tarvitatud energia ja kaod peageneraatori transformaatorites.

—   Soojusenergia netotoodang: jaotussüsteemi tarnitud soojus väljamineva ja sissetuleva voo mõõtmise põhjal.

Järgmises tabelis nimetatud andmekogumid tuleb deklareerida eraldi põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb järgmiste andmekogumite jaoks deklareerida elektri ja soojuse nii bruto- kui ka netotoodang üksnes elektrit tootvates elektrijaamades, elektri- ja küttejaamades ning üksnes soojust tootvates soojusjaamades eraldi (kui on kohaldatav):

1.   Tootmine kokku

1.1.   sellest: tuumaenergia

1.2.   sellest: hüdroenergia

1.2.1.   sellest: see osa vee-energiast, mis on toodetud pumpelektrijaamades

1.3.   sellest: geotermaalenergia

1.4.   sellest: päikeseenergia

1.5.   sellest: loodete, lainete ja ookeani energia

1.6.   sellest: tuuleenergia

1.7.   sellest: põlevkütused

Kütused, mis süttivad ja põlevad, st reageerides hapnikuga tekitavad temperatuuri olulise tõusu, ning mida põletatakse vahetult elektri ja/või soojuse tootmiseks.

1.8.   sellest: soojuspumbad

Soojuspumba soojusväljund üksnes siis, kui soojust müüakse kolmandatele isikutele (st juhtudel, kui tootmine toimub muundamissektoris).

1.9.   sellest: elektriboilerid

Elektriboilerites toodetud soojakogused, kui toodang müüakse kolmandatele isikutele.

1.10.   sellest: keemilistes protsessides eraldunud soojus

Soojus, mis pärineb energiasisendita keemilistest protsessidest, näiteks keemiline reaktsioon.

Välja arvatud jäätmetest energiat tarbiva protsessi abil saadud soojus, mis tuleb deklareerida vastavast kütusest toodetud soojusena.

1.11.   sellest: muud allikad (täpsustage):

Järgmises tabelis nimetatud andmekogumid tuleb deklareerida kogusummana ja esitada andmed elektri- ja soojusenergia kohta eraldi (kui on kohaldatav). Järgmise tabeli kolme esimese andmekogumi puhul peavad kogused olema välja arvutatud eelmises tabelis deklareeritud väärtuste alusel ning olema nendega võrreldav.

1.   Brutotoodang kokku

2.   Ettevõtte omakasutus

3.   Netotoodang kokku

4.   Import

Vaata ka selgitust punktis 5, mis käsitleb eksporti.

5.   Eksport

Elektrikogus loetakse impordituks või ekspordituks, kui see on ületanud riigi poliitilise piiri, olenemata sellest, kas tollivormistus on tehtud või mitte. Kui toimub elektrienergia transiit läbi teatava riigi, tuleb see kogus deklareerida nii impordina kui ka ekspordina.

6.   Kasutatud soojuspumpades

7.   Kasutatud elektritoitega auruboilerites

8.   Kasutatud pumpelektrijaamades

9.   Kasutatud elektri tootmiseks

10.   Tarnitud energia

Elektri puhul: riigi kõikide elektrijaamade elektrienergia netotoodangu summa, millest on maha arvatud kogus, mida on samal ajal kasutatud soojuspumpade, elektritoitega auruboilerite, pumpamise jaoks ning millest on maha arvatud või millele on lisatud eksport välisriikidesse või import välisriikidest.

Soojuse puhul: riigi kõikide soojusenergiat tootvate jaamade puhul müügiks ettenähtud netotoodangute summa, millest on lahutatud elektri tootmiseks kasutatud soojus, millest on maha arvatud või millele on lisatud eksport välisriikidesse või import välisriikidest.

11.   Kaod edastamisel ja jaotamisel

Kõik elektri- ja soojusenergia kaod transpordil ja jaotamisel.

Elektrienergia puhul kuuluvad siia kaod transformaatorites, mida ei peeta elektrijaamade lahutamatuks osaks.

12.   Kogutarbimine (arvestuslik)

13.   Statistilised erinevused

14.   Kogutarbimine (vaatluste põhjal)

Toodetud elekter, müüdud soojus ja kasutatud kütusekogused, sealhulgas nende vastav koguenergia, mis on saadud järgmises tabelis loetletud põlevkütustest, tuleb deklareerida eraldi põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul. Nende kahe tootjaliigi puhul tuleb elektri ja soojuse tootmine deklareerida (üksnes) elektrit tootvates elektrijaamades, elektri- ja küttejaamades ning (üksnes) soojust tootvates soojusjaamades eraldi (kui on kohaldatav).

1.   Tahked kütused ja tööstuslikult toodetud gaasid:

1.1.   Antratsiit

1.2.   Koksisüsi

1.3.   Muu bituumenkivisüsi

1.4.   Subbituminoosne kivisüsi

1.5.   Ligniit

1.6.   Turvas

1.7.   Küttebrikett

1.8.   Koksiahjukoks

1.9.   Gaasikoks

1.10.   Kivisöetõrv

1.11.   Pruunsöebriketid

1.12.   Gaasitehasegaas

1.13.   Koksiahjugaas

1.14.   Kõrgahjugaas

1.15.   Muu kogutud gaas

1.16.   Turbatooted

1.17.   Põlevkivi ja õliliivad

2.   Nafta ja naftasaadused:

2.1.   Toornafta

2.2.   Maagaasivedelikud

2.3.   Rafineerimistehaste gaas

2.4.   Veeldatud naftagaas

2.5.   Ligroiin

2.6.   Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus

2.7.   Muu petrooleum

2.8.   Gaasi- ja diisliõli (kütteõli destillaat)

2.9.   Raske kütteõli (masuut)

2.10.   Bituumen (sealhulgas orimulsioon)

2.11.   Naftakoks

2.12.   Muud naftasaadused

3.   Maagaas

4.   Taastuvatest energiaallikatest saadud energia ja tuuleenergia

4.1.   Tööstusjäätmed (taastumatud)

4.2.   Olmejäätmed (taastuvad)

4.3.   Olmejäätmed (taastumatud)

4.4.   Tahked biokütused

4.5.   Biogaasid

4.6.   Biodiislid

4.7.   Muud vedelad biokütused

3.2.2.   Elektri ja soojuse tarbimine energiasektoris

1.   Energiasektor kokku

Välja arvatud tootmisjaamade omakasutus, milleks on energia kasutamine pumpelektrijaamades, soojuspumpades ja elektriboilerites.

1.1.   sellest: söekaevandused

1.2.   sellest: nafta ja gaasi ammutamine

1.3.   sellest: küttebriketitehased

1.4.   sellest: koksiahjud

1.5.   sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.6.   sellest: gaasitehased

1.7.   sellest: kõrgahjud

1.8.   sellest: naftarafineerimistehased

1.9.   sellest: tuumaenergiatööstus

1.10.   sellest: söeveeldamistehased

1.11.   sellest: veeldamis- (veeldatud maagaas) / gaasistamistehased

1.12.   sellest: gaasistamistehased (biogaas)

1.13.   sellest: gaas vedelikeks muundamiseks

1.14.   sellest: puusöetehased

1.15.   sellest: mujal nimetamata – energia

3.2.3.   Energia lõppkasutuse spetsifikatsioon

1.   Tööstussektor

1.1.   sellest: raud ja teras

1.2.   sellest: keemia ja naftakeemia

1.3.   sellest: mitteraudmetallid

1.4.   sellest: mittemetallmineraalid

1.5.   sellest: transpordivahendid

1.6.   sellest: masinaehitus

1.7.   sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

1.8.   sellest: toit, joogid ja tubakas

1.9.   sellest: paberimass, paber ja trükkimine

1.10.   sellest: puit ja puidutooted

1.11.   sellest: ehitus

1.12.   sellest: tekstiil ja nahk

1.13.   sellest: mujal nimetamata – tööstus

2.   Transpordisektor

2.1.   sellest: raudteetransport

2.2.   sellest: torutransport

2.3.   sellest: maanteetransport

2.4.   sellest: mujal nimetamata – transport

3.   Elamumajandussektor

4.   Äri ja avalikud teenused

5.   Põllumajandus ja metsandus

6.   Kalandus

7.   Mujal nimetamata – muu

3.2.4.   Import ja eksport

Elektri ja soojuse tootmiseks kasutatud energia import ja eksport riikide lõikes.

3.2.5.   Elektrienergia netotoodang ja oma tarbeks toodetava soojusenergia netotoodang

Elektrienergia netotoodang ning elektri- ja soojusenergiat oma tarbeks tootvate tootjate soojusenergia netotoodang tuleb järgmiste ettevõtete ja tegevuste puhul deklareerida elektri- ja küttejaamade, (üksnes) elektrit tootvate elektrijaamade ja (üksnes) soojust tootvate soojusjaamade kohta eraldi:

1.   Energiasektor kokku

1.1.   sellest: söekaevandused

1.2.   sellest: nafta ja gaasi ammutamine

1.3.   sellest: küttebriketitehased

1.4.   sellest: koksiahjud

1.5.   sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.6.   sellest: gaasitehased

1.7.   sellest: kõrgahjud

1.8.   sellest: naftarafineerimistehased

1.9.   sellest: söeveeldamistehased

1.10.   sellest: veeldamis- (veeldatud maagaas) / gaasistamistehased

1.11.   sellest: gaasistamistehased (biogaas)

1.12.   sellest: gaas vedelikeks muundamiseks

1.13.   sellest: puusöetehased

1.14.   sellest: mujal nimetamata – energia

2.   Transpordisektor

2.1.   sellest: raudteetransport

2.2.   sellest: torutransport

2.3.   sellest: maanteetransport

2.4.   sellest: mujal nimetamata – transport

3.   Kõik muud sektorid: identne andmekogumite loeteluga punktis 3.2.3 „Energia lõppkasutuse spetsifikatsioon”.

3.3.   Liigendatud andmed elektri ja soojuse tootmise kohta

3.3.1.   Maksimaalne elektritootmise netovõimsus ja tippkoormus

Tootmisvõimsus tuleb deklareerida asjaomase aruandlusaasta 31. detsembril.

See hõlmab elektri tootmise võimsust nii (üksnes) elektrit tootvates jaamades kui ka elektri- ja küttejaamades.

Maksimaalne elektritoodangu netovõimsus on kõikide üksikjaamade maksimaalse netovõimsuse summa tööperioodi vältel. Tööperiood praeguses tähenduses on periood, mille jooksul töö kestab: vähemalt 15 tundi ööpäevas. Maksimaalne netovõimsus on maksimaalne võimalik pidevalt tarnitav aktiivvõimsus võrgu väljundis, kui kõik jaamad töötavad üheaegselt. Tippkoormust määratletakse kui võrgu või riigi kõikide võrkude edastatava või nendes neelduva võimsuse suurimat väärtust.

Järgmises tabelis loetletud andmekogumid tuleb deklareerida eraldi põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul.

1.   Kokku

2.   Tuumaenergia

3.   Hüdroenergia

3.1.   sellest: segajaamad

3.2.   sellest: puhtalt pumpelektrijaamad

4.   Geotermaalenergia

5.   Fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia

6.   Päikese soojusenergia

7.   Loodete, lainete ja ookeani energia

8.   Tuuleenergia

9.   Põlevkütused

9.1.   sellest: aur

9.2.   sellest: sisepõlemine

9.3.   sellest: gaasiturbiinid

9.4.   sellest: kombineeritud tsükkel

9.5.   sellest: muud

Deklareerimise korral määratleda täpsemalt.

Järgmine tippkoormust käsitlev teave tuleb deklareerida võrgu kohta:

10.   Tippkoormus

11.   Kättesaadav tootmisvõimsus tippkoormuse ajal

12.   Tippkoormuse esinemise kuupäev ja kellaaeg

3.3.2.   Põlevkütustest saadav suurim võimalik elektri netotoodang

Põlevkütustest saadav suurim võimalik elektri netotoodang tuleb deklareerida nii põhitegevusena tootvate kui ka oma tarbeks tootvate tootjate puhul eraldi kõikide alljärgnevas tabelis loetletud ühel või mitmel kütusel töötava tootmisjaama liikide puhul. Mitmel kütusel töötava tootmisjaama puhul tuleb ära märkida põhikütus ja sekundaarsed kütused.

1.   Ühe kütusega töötavad tootmisjaamad:

1.1.   Kasutatakse sütt või söetooteid

Siia kuulub koksiahju-, kõrgahju- ja hapnikukonverterigaasi tootmisvõimsus.

1.2.   Kasutatakse vedelkütuseid

Siia kuulub rafineerimistehase gaasi tootmisvõimsus.

1.3.   Kasutatakse maagaasi

Siia kuulub gaasitehasegaasi tootmisvõimsus.

1.4.   Kasutatakse turvast

1.5.   Kasutatakse põlevaid taastuvkütuseid ja jäätmeid

2.   Tahket ja vedelkütust kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

3.   Tahket kütust ja maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

4.   Vedelkütust ja maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

5.   Tahket ja vedelkütust ning maagaasi kasutavad mitme kütusega töötavad tootmisjaamad

Mitme kütusega töötavad tootmisjaamad hõlmavad üksnes selliseid seadmeid, milles on võimalik jätkuvalt põletada rohkem kui ühte liiki kütust. Need jaamad, kus on erinevate kütuste põletamiseks erinevad seadmed, tuleb liigitada vastavasse ühe kütusega töötavate tootmisjaamade kategooriasse.

3.4.   Andmed tuumaenergia kohta

Esitada tuleb järgmised andmed tuumaenergia tsiviilkasutuse kohta:

1.	Rikastamise võimsus Aastane eraldusvõimsus rikastustehastes (uraani isotoopide eraldamine)
2.	Uute kütuseelementide tootmise võimsus Kütuseelementide tootmise tehase aastane tootmisvõimsus. Välja arvatud seguoksiidkütuse tootmise tehased
3.	Seguoksiidkütuse tootmise tehaste tootmisvõimsus Seguoksiidkütuse tootmise tehaste aastane tootmisvõimsus. Seguoksiidkütus sisaldab plutooniumi ja uraani segu (seguoksiid).
4.	Uute kütuseelementide tootmine Valmis uute kütuseelementide tootmine tuumakütuse tootmise tehastes. Vardaid või muid pooltooteid ei võeta arvesse. Arvesse ei võeta ka seguoksiidkütuse tootmise tehaseid.
5.	Seguoksiidkütuse elementide tootmine Lõplike uute kütuseelementide tootmine seguoksiidkütuse tootmise tehastes. Vardaid või muid pooltooteid ei võeta arvesse.
6.	Tuumasoojuse tootmine Elektri või muude kasulike rakenduste tootmiseks kasutatava tuumareaktorite abil toodetud soojuse koguhulk.
7.	Reaktorist lõplikult välja võetud kiiritatud kütuseelementide keskmine aastane väljapõlemise määr Tuumareaktoritest lõplikult välja võetud kütuseelementide väljapõlemise määra arvutatud keskmine asjaomasel arvestusaastal. Välja arvatud ajutiselt välja võetud kütuseelemendid, mis tõenäoliselt hiljem tagasi pannakse.
8.	Uraani ja plutooniumi tootmine ümbertöötamistehastes Arvestusaastal ümbertöötamistehastes toodetud uraan ja plutoonium.
9.	Ümbertöötamistehaste tootmisvõimsus (uraan ja plutoonium) Uraani ja plutooniumi aastane ümbertöötamisvõimus.

3.5.   Mõõtühikud

1. Energiakogused	Elekter: GWh Soojus: TJ Tahked kütused ja tööstuslikult toodetud gaasid: kohaldatakse käesoleva lisa 1. peatüki mõõtühikuid. Maagaas: kohaldatakse käesoleva lisa 2. peatüki mõõtühikuid. Nafta ja naftasaadused: kohaldatakse käesoleva lisa 4. peatüki mõõtühikuid. Taastuvkütused ja jäätmed: kohaldatakse käesoleva lisa 5. peatüki mõõtühikuid. Uraan ja plutoonium: tHM (raskemetalli tonn).
2. Tootmisvõimsus	Elektrienergia tootmise võimsus: MWe Soojusenergia tootmise võimsus: MWt Rikastusvõimsus (uraani isotoopide lahutamine): tSWU (lahutustöö ühiku tonnid). Uute kütuseelementide tootmise võimsus: tHM (raskemetalli tonn).

3.6.   Erandid ja vabastused

Prantsusmaale on soojust käsitlevate andmekogumite deklareerimise osas tehtud erand. See erand kehtib ainult nii kaua, kuni Prantsusmaa on võimeline aruande esitama, ning mitte mingil juhul kauem kui neli aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

4.   NAFTA JA NAFTASAADUSED

4.1.   Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide järgmiste energiatoodete kohta:

Energiatoode	Määratlus
1. Toornafta	Toornafta on looduslik mineraalõli, mis koosneb süsivesinike ja nendega seotud lisandite (näiteks väävel) segust. Tavalise pinnatemperatuuri ja rõhu juures on toornafta vedelas olekus ning selle füüsikalised omadused (tihedus, viskoossus jne) võivad olla väga erinevad. Käesolev kategooria hõlmab maardla- või puuraugukondensaati, mis on toodetud kaubandusliku toornafta vooga kaasnevast naftakõrvalgaasist või vabast gaasist.
2. Maagaasivedelikud	Maagaasivedelikud on vedelad või veeldatud süsivesinikud, mis saadakse maagaasist eraldusrajatistes või gaasitöötlemistehastes. Maagaasivedelikud hõlmavad etaani, propaani, butaani (tavaline ja iso-), (iso)pentaani ja pentaani ning raskemaid süsivesinikke (nimetatakse mõnikord looduslikuks bensiiniks või tehasekondensaadiks).
3. Rafineerimistehaste lähteained	Rafineerimistehaste lähteaine on edasiseks töötlemiseks ettenähtud töödeldud õli (näiteks otsedestilleeritud kütteõli või vaakumgaasiõli), kuid mitte segud. Edasisel töötlemisel muundatakse see üheks või mitmeks komponendiks ja/või valmistoodeteks. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstuselt rafineerimistööstusele tagastatavad tooted (näiteks pürolüüsbensiin, C4 fraktsioonid, gaasiõli ja kütteõli fraktsioonid).
4. Lisandid / Orgaanilised hapnikuühendid	Lisandid on muud kui süsivesinikkomponendid, mida tootele lisatakse või tootega segatakse kütuse omaduste muutmiseks (oktaaniarv, tsetaaniarv, omadused madalatel temperatuuridel jne): — sellised orgaanilised hapnikuühendid nagu alkoholid (metanool, etanool), eetrid (sellised nagu MTBE (metüül-tert-butüüleeter), TAME (amüül-tert-metüüleeter); — estrid (näiteks rapsiõli või dimetüülester jne); — keemilised komponendid (sellised nagu TML, TEL ja pesuained). Märkus: selles kategoorias deklareeritavate lisandite / orgaaniliste hapnikuühendite kogused (alkoholid, eetrid, estrid ja muud keemilised ühendid) peavad olema seostatud kogustega, mis on ette nähtud segamiseks kütustega või kasutamiseks kütustena.
4.1. sellest: biokütused	Biobensiin ja biodiisel. Kohaldatakse 5. peatüki „Taastuvenergia ja jäätmetest toodetud energia” määratlusi. Siin kategoorias tuleb deklareerida vaid muusse vedelkütusesse segatud vedelate biokütuste kogused, mitte saadud vedelkütuse kogumaht. Ei hõlma kauplemist biokütustega, mis ei ole segatud mootorikütustega (st puhtad); need kütusekogused tuleb deklareerida 5. peatüki kohaselt. Biokütused, mida kauplemisel käsitatakse mootorikütuste hulka kuuluvatena, tuleb deklareerida asjaomase toote juures ja näidata ära biokütuse osakaal.
5. Muud süsivesinikud	Tõrvaliivast saadud sünteetiline toorõli, kivisöeõli jms, söe veestamisel saadud vedelikud (vt 1. peatükk), maagaasist bensiini valmistamisel tekkinud vedelikud (vt 2. peatükk), vesinik ja emulgeeritud õlid (nt orimulsioon). Ei hõlma põlevkivi tootmist, mille suhtes kohaldatakse 1. peatükki. Põlevkivi tootmine (sekundaartoode) tuleb deklareerida kategoorias „Muud süsivesinikud”„muudest allikatest” all.
6. Rafineerimistehase gaas (veeldamata)	Rafineerimistehase gaas sisaldab mittekondenseeruvate gaaside segu, mis koosneb peamiselt vesinikust, metaanist, etaanist ja olefiinist, mis on saadud toornafta destilleerimisel või naftatoodete töötlemisel (näiteks krakkimine) rafineerimistehastes. Siia kuuluvad ka naftakeemiatööstusest tagastatavad gaasid.
7. Etaan	Looduslikult gaasilises olekus hargnemata ahelaga süsivesinik (C2H6), mis on saadud maagaasist ja rafineerimistehase gaasivoogudest.
8. Veeldatud naftagaas	Veeldatud naftagaas on kerge parafiinne süsivesinik, mis on saadud rafineerimisprotsessis, toornafta stabiliseerimisel ja maagaasi töötlemise tehastes. Koosneb põhiliselt propaanist (C3H8) ja butaanist (C4Hl0) või nende kahe segust. Võib ka sisaldada propüleeni, butüleeni, isopropüleeni ja isobutüleeni. Veeldatud naftagaas on tavaliselt surve all veeldatud transportimise ja ladustamise jaoks.
9. Ligroiin	Ligroiin on naftakeemiatööstuse lähteaine (näiteks etüleeni või aromaatsete ühendite tootmisel) või kasutatakse seda rafineerimistehastes bensiini tootmisel reformimise ja isomeerimise abil. Ligroiin sisaldab aineid, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 30–210 °C või selle vahemiku osas.
10. Mootoribensiin	Mootoribensiin koosneb kergete süsivesinike segust, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 35–215 °C. Seda kasutatakse mootorsõidukite sädesüütega sisepõlemismootorites. Mootoribensiin võib sisaldada lisaaineid, orgaanilisi hapnikuühendeid, oktaaniarvu suurendajaid, sealhulgas selliseid pliiühendeid nagu tetraetüül- või tetrametüülpliid. Hõlmab mootoribensiini segatavaid komponente (välja arvatud lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid), näiteks alkülaate, isomeraate, krakitud bensiini, mis on ette nähtud kasutamiseks valmis mootoribensiinina.
10.1. sellest: biobensiin	Kohaldatakse 5. peatüki „Taastuvenergia ja jäätmetest toodetud energia” määratlusi.
11. Lennukibensiin	Spetsiaalselt lennukite kolbmootoritele ettenähtud mootoribensiin mootorile sobiva oktaaniarvuga; külmumispunkt – 60 °C ja destilleerimistemperatuur tavaliselt vahemikus 30 °C ja 180 °C.
12. Bensiini tüüpi reaktiivkütus (ligroiini tüüpi reaktiivkütus või JP4).	Siia kuuluvad kõik kerged süsivesinikõlid, mida kasutatakse lennukite turbiinajamites, destilleerimistemperatuur on vahemikus 100 °C ja 250 °C. Valmistamiseks segatakse petrooleumi ja bensiini või tööstuslikku bensiini nii, et aromaatsete ühendite sisaldus ei ületa 25 % massist ja aururõhk on vahemikus 13,7 kPa ja 20,6 kPa.
13. Petrooleumi tüüpi reaktiivkütus	Lennukite turbiinajamites kasutatav destillaat. Selle leekpunkt ja destilleerimise temperatuurivahemik (150 °C ja 300 °C; tavaliselt mitte üle 250 °C) on sama kui petrooleumil. Lisaks on sel eriomadusi (näiteks külmumispunkt), mille on kindlaks määranud Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA). Siia kuuluvad petrooleumi segatavad komponendid.
13.1. Lennuki biopetrooleum	Biomassist saadud vedel biokütus, mida lisatakse lennukipetrooleumile või millega asendatakse lennukipetrooleumi.
14. Muu petrooleum	Rafineeritud petrooleumi destillaat, mida kasutatakse väljaspool õhutranspordi sektorit. Destilleerimistemperatuur on vahemikus 150 °C ja 300 °C.
15. Gaasi- ja diisliõli (kütteõli destillaat)	Gaasi-/diisliõli on eeskätt vahedestillaat, mis destilleeritakse temperatuurivahemikus 180 °C ja 380 °C. Siia kuuluvad segatavad komponendid. Saadaval on erineva kasutusotstarbega liike:
15.1. sellest: Transpordivahendites kasutatav diislikütus	Diiselmootoriga maanteesõidukites (autod, veoautod jms) kasutatav diisliõli, tavaliselt väikese väävlisisaldusega.
15.1.1. alates 15.1, sellest: Biodiislid	Kohaldatakse 5. peatüki „Taastuvenergia ja jäätmetest toodetud energia” määratlusi.
15.2 sellest: kütteõli ja muu gaasiõli	Tööstuses ja kaubanduslikul otstarbel kasutatav kerge kütteõli, laevamootorite diislikütus ja raudteevedudel kasutatav diislikütus, muu gaasiõli, sealhulgas rasked gaasiõlid, mille destilleerimistemperatuur on vahemikus 380 °C ja 540 °C ning mida kasutatakse lähteainena naftakeemiatööstuses.
16. Kütteõli	Kõik (rasked) kütteõlid (sealhulgas need, mis on saadud segamisel). Kineetiline viskoossus on üle 10 cSt temperatuuril 80 °C. Leekpunkt on alati üle 50 °C ja tihedus on alati suurem kui 0,90 kg/l.
16.1. sellest: väikese väävlisisaldusega	Raske kütteõli väävlisisaldusega alla 1 %.
16.2. sellest: suure väävlisisaldusega	Raske kütteõli väävlisisaldusega 1 % või rohkem.
17. Lakibensiin ja tööstusbensiin	Rafineeritud vahedestillaadid, mille destilleerimispiirid ühtivad ligroiini/petrooleumi omadega. Need on jaotatud järgmiselt: —   tööstusbensiin: kerged õlid, destilleeritakse temperatuurivahemikus 30 –200 °C. On seitse või kaheksa erinevat tööstusbensiini sorti olenevalt destilleerimistemperatuuri vahemikust. Sordid määratakse kindlaks 5 % ja 90 % mahuosa destilleerimise punktide vahemikega (mis ei ole suuremad kui 60 °C); —   lakibensiin: tööstusbensiin leekpunktiga üle 30 °C. Lakibensiini destilleerimistemperatuuri vahemik on 135–200 °C.
18. Määrdeained	Toodete destilleerimise süsivesinikjäägid; kasutatakse peamiselt laagripindade vahelise hõõrdumise vähendamiseks. Siia kuuluvad kõik valmis määrdeõlisordid võllimäärdeõlist kuni silindrimäärdeõlini ning määrdeõlid, mida kasutatakse määrderasvades, mootoriõlides ja kõikides määrdeõli baasainesortides.
19. Bituumen	Tahke, pooltahke või viskoosne kolloidse struktuuriga süsivesinik, värvus pruunist mustani, on toornafta destillatsioonijääk või saadakse atmosfäärirõhul tekkinud naftajääkide vaakumdestilleerimisel. Bituumenit nimetatakse sageli asfaldiks ning seda kasutatakse peamiselt teedeehitusel ning katusematerjalina. Sisaldab vedelikfaasis ja pehmendatud bituumenit.
20. Parafiinvahad	Need on küllastunud alifaatsed süsivesinikud. Need vahad on määrdeõlide vahatustamisel ekstraheeritud tootmisjäägid. Neil on peen kristalne struktuur, mis on sorditi veidi erinev. Põhiomadused on järgmised: need on värvitud, lõhnatud, valgust läbilaskvad, sulamispunktiga üle 45 °C.
21. Naftakoks	Must tahke kõrvalsaadus, saadakse tavaliselt naftast toodetud lähteainete, vaakumpõhjade, tõrva ja pigi krakkimisel ja karboniseerimisel selliste protsesside abil nagu aeglane koksistamine ja vedelfaasiline koksistamine. See koosneb põhiliselt süsinikust (90–95 %) ja on väikese tuhasisaldusega. Kasutatakse terasetööstuses koksiahjudes lähteainena, samuti kütteks, elektroodide ja kemikaalide tootmiseks. Kaks kõige olulisemat kvaliteediklassi on roheline koks ja kaltsineeritud koks. Siia kuulub katalüsaatorikoks, mis ladestub katalüsaatorile rafineerimisprotsessis; see koks ei ole regenereeritav ning põletatakse tavaliselt rafineerimistehastes kütusena.
22. Muud tooted	Kõik tooted, mida ei ole nimetatud eespool, näiteks tõrv ja väävel. Siia kuuluvad aromaatsed ühendid (näiteks BTX või benseen, tolueen ja ksüleen) ja olefiinid (näiteks rafineerimistehastes toodetud propüleen).

4.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

4.2.1.   Toornafta, maagaasivedelike, rafineerimistehaste lähteainete, lisandite ja muude süsivesinike tarne

Alljärgnevat tabelit kohaldatakse toornafta, maagaasivedelike, rafineerimistehaste lähteainete, lisandite / orgaaniliste hapnikuühendite (ja nende biokütuste osa) ja muude süsivesinike suhtes:

1.   Omamaine toodang

Ei ole kohaldatav rafineerimistehaste lähteainete ja biokütuste suhtes.

2.   Muudest allikatest Lisandid, biokütused, ja muud süsivesinikud, mille tootmine on juba kajastatud muudes kütusebilanssides.

Ei kohaldata toornafta, maagaasivedelike ja rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

2.1.   sellest: kivisöest

Siia kuuluvad söeveeldamistehastes toodetavad vedelikud, koksiahjudes toodetud vedelikud.

2.2.   sellest: maagaasist

Sünteetilise bensiini tootmisel võib lähteaineks olla maagaas. Metanooli tootmiseks vajalik gaasi kogus deklareeritakse 2. peatüki kohaselt, metanooli saagis aga deklareeritakse siin.

2.3.   sellest: taastuvatest energiaallikatest

Siia kuuluvad mootorikütustega segamiseks ettenähtud biokütused.

Tootmine deklareeritakse 5. peatüki kohaselt, kuid segamiseks ettenähtud kogused deklareeritakse siin.

3.   Tagasivood naftakeemiasektorist

Valmis- või pooltooted, mis lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused.

Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

4.   Edastatud tooted

Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele.

Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

5.   Import ja eksport

Siia kuuluvad toornafta ja naftatoodete kogused, mis on imporditud või eksporditud töötlemislepingute kohaselt (st rafineerimine tulevikus tehtavate maksete arvel). Toornafta ja maagaasivedelike deklareerimisel tuleb lähetuskohaks märkida algpäritoluriik; rafineerimistehaste lähteainete ja valmistoodete puhul viimane lähetusriik.

Siia kuuluvad erinevad gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud gaasi taasgaasistamise protsessis, ning naftakeemiatööstuse poolt otse imporditud või eksporditud naftasaadused.

Märkus: kogu kauplemine biokütustega, mis ei ole segatud mootorikütusega (näiteks nende puhtal kujul), tuleks esitada küsimustikus taastuvate energiaallikate kohta.

Tolli järelevalve all olevatele aladele töötlemiseks imporditud nafta reeksport peab olema deklareeritud toote ekspordina töötlevast riigist lõppsihtkohta.

6.   Otsekasutus

Toornafta, maagaasivedelikud, lisandid ja orgaanilised hapnikuühendid (ja nende biokütuste osa) ning muud süsivesinikud, mida kasutatakse otse, naftarafineerimistehastes töötlemata.

Siia kuulub elektri tootmisel põletatud toornafta.

7.   Varude muutused

Varude suurenemist näidatakse negatiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse positiivse arvuga.

8.   Arvestuslik rafineerimistehaste sissevõtt

Toote üldkogus, mis arvutuste kohaselt on rafineerimisprotsessi sisestatud. See arvutatakse järgmiselt:

9.   Statistilised erinevused

Seda saab määratleda rafineerimistehaste arvestusliku sissevõtuna, millest on lahutatud vaatlustel põhinev kogus.

10.   Vaatluste põhjal kindlaks määratud rafineerimistehaste sissevõtt

Mõõdetud kogused moodustavad rafineerimistehaste sisendi.

11.   Rafineerimiskaod

Erinevus rafineerimistehaste sisendi (vaatluste põhjal) ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessis aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Neid arvestatakse tulemi mahust, mitte massist.

12.   Varud riigi territooriumil arvestusperioodi alguses ja lõpus

Kõik riigi territooriumil olevad varud, sealhulgas valitsuse, suurtarbijate või varude hoidmisega tegelevate organisatsioonide käsutuses olevad varud; saabuvate ookeanilaevade pardal, tolli järelevalve all olevad varud ning teiste jaoks hoitavad varud kas kahepoolse riikliku lepingu alusel või mitte. Arvestusperioodi algus ja lõpp vastab kõnealuse perioodi esimesele ja viimasele päevale.

13.   Netokütteväärtus

Toodang, import, eksport ja üldine keskmine.

4.2.2.   Naftatoodete tarne

Järgmist tabelit kohaldatakse valmistoodete (rafineerimistehase gaas, etaan, veeldatud naftagaas, ligroiin, mootoribensiin ja selle biokütuse osa, lennukibensiin, bensiini tüüpi reaktiivkütus, petrooleumi tüüpi reaktiivkütus ja selle biokütuse osa, muu petrooleum, gaasi- ja diisliõli, väikese ja suure väävlisisaldusega kütteõli, lakibensiin ja tööstusbensiin, määrdeõlid, bituumen, parafiinvahad, naftakoks ja muud tooted) suhtes. Toornafta ja maagaasivedelikud, mis põletatakse otse, tuleb märkida valmistoodete tarnimist ja vahetoodete edastamist käsitlevatesse rubriikidesse.

1.	Tooraine laekumine Hõlmab omamaise või imporditud toornafta (sealhulgas kondensaat) koguseid ning nafta rafineerimise tehaste töötluseta otsetarbimisse minevaid omamaiseid maagaasivedelikke ja naftakeemiatööstuse tagasivoo koguseid, mis ei ole küll primaarkütused, kuid lähevad otsetarbimisse.
2.	Rafineerimistehaste kogutoodang Valmistoodete tootmine rafineerimis- või segamistehastes Ei hõlma rafineerimiskadusid, kuid siia kuulub rafineerimistehaste kütus.
3.	Taaskasutatavad tooted Valmistooted, mis pärast lõpptarbijale tarnimist läbivad turustusvõrgu teist korda (näiteks ümbertöötatud kasutatud määrdeained). Neid koguseid tuleb eristada naftakeemiatööstuse tagasivoost.
4.	Rafineerimistehaste kütus Rafineerimistehaste käitamiseks kasutatavad naftasaadused. Välja arvatud tooted, mida naftaettevõtted kasutavad väljaspool rafineerimisprotsessi, näiteks punkrid või naftatankerid. Siia kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks.
4.1.	sellest: kasutatud elektri tootmiseks Rafineerimistehaste juures olevates elektrijaamades elektri tootmiseks kasutatud kogused.
4.2.	sellest: kasutatud elektri ja soojuse koostootmiseks Rafineerimistehaste juures olevates elektri- ja küttejaamades kasutatud kogused.
4.3.	sellest: kasutatud soojusenergia tootmiseks Rafineerimistehastes soojusenergia tootmiseks kasutatud kogused.
5.	Import ja eksport
6.	Rahvusvahelised merepunkrivarud
7.	Vahetoodete edastamine Kas spetsifikatsiooni muutmise või teiste toodetega segamise tõttu ümberliigitatud kogused. Kui üks toode on arvestusse kantud negatiivse väärtusega, kompenseerib seda ühe või mitme positiivse väärtusega toote arvestusse kandmine (üks või mitu kannet) ja vastupidi; kogu netotulemus peab võrduma nulliga.
8.	Edastatud tooted Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele.
9.	Varude muutused Varude suurenemist näidatakse negatiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse positiivse arvuga.
10.	Arvestuslikud riigisisesed brutotarned Need arvutatakse järgmiselt:
11.	Statistilised erinevused Määratletakse arvestuslike riigisiseste brutotarnetena, millest on lahutatud vaatluste põhjal kindlaks määratud tarnekogused.
12.	Vaatluste põhjal kindlaks määratud riigisisesed brutotarned Primaarallikatest pärit (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete siseturule tarnitavad kogused, mis on kindlaks määratud vaatluste põhjal. See arv võib erineda koguse väljaarvestamisel saadud arvust näiteks hõlmatuse erinevuse ja/või erinevate aruandlussüsteemides esinevate määratluste erinevuse tõttu.
12.1.	sellest: kogutarnimine naftakeemiasektorile Naftakeemiasektorile tarnitud kütusekogused.
12.2.	sellest: energiakasutus naftakeemiasektoris Naftakogused, mis on kasutatud kütusena naftakeemiatööstuse tootmisprotsessis, näiteks aurufaasis krakkimiseks.
12.3.	sellest: energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamine naftakeemiasektoris Naftakogused, mis on kasutatud naftakeemiasektoris etüleeni, propüleeni, buteeni, sünteetilise gaasi, aromaatsete ühendite, butadieeni ja muude süsivesinikpõhiste toorainete tootmiseks näiteks aurufaasis krakkimise, aurufaasis reformimise protsessis ning aromaatseid süsivesinikke tootvates tehastes. Siia ei kuulu kütteks kasutatud naftakogused.
13.	Tagasivoog naftakeemiasektorist rafineerimistehastesse
14.	Varud arvestusperioodi alguses ja lõpus Kõik riigi territooriumil olevad varud, sealhulgas valitsuse, suurtarbijate või varude hoidmisega tegelevate organisatsioonide käsutuses olevad varud; saabuvate ookeanilaevade pardal, tolli järelevalve all olevad varud ning teiste jaoks hoitavad varud kas kahepoolse riikliku lepingu alusel või mitte. Arvestusperioodi algus ja lõpp vastab kõnealuse perioodi esimesele ja viimasele päevale.
15.	Varude muutumine avalikes ettevõtetes Avalike ettevõtete varude muutumine, mis ei ole deklareeritud mujal varude tasemena või varude muutumisena. Varude suurenemist näidatakse negatiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse positiivse arvuga. Hõlmab vajaduse korral otse põletamiseks kasutatud toornaftat ja maagaasivedelikke.
16.	Riigisisese kogutarnimise netokütteväärtus

4.2.3.   Riigisisesed brutotarned sektorite kaupa

Alljärgnevates tabelites kohaldatakse toornafta, maagaasivedelike, rafineerimistehase gaasi, etaani, veeldatud naftagaasi, ligroiini, kogu mootoribensiini ja selle biokütuse osa, lennukibensiini, bensiini tüüpi reaktiivkütuse, kogu petrooleumi tüüpi reaktiivkütuse ja selle biokütuse osa, muu petrooleumi, gaasi- ja diisliõli (ja selle transpordivahendites kasutatava diislikütuse, kütte- ja muu gaasiõli, biodiisli ja mittebioloogilise päritoluga gaasi-/diisliõli fraktsioonid), kogu kütteõli (sealhulgas selle väikese ja suure väävlisisaldusega fraktsioonid), lakibensiini ja tööstusbensiini, määrdeõlide, bituumeni, parafiinvahade, naftakoksi ja muude naftatoodete suhtes järgmiseid andmekogumeid.

Deklareerida tuleb nii energiana kasutamise kui ka energiaga mitteseotud vajadusteks kasutamisega seotud kogused.

1.   Muundamissektor kokku

Energia primaarseks ja sekundaarseks muundamiseks kasutatud kütusekogused kokku.

1.1.   sellest: põhitegevusena tootvad elektrijaamad

1.2.   sellest: oma tarbeks tootvad elektrijaamad

1.3.   sellest: põhitegevusena tootvad elektri- ja küttejaamad

1.4.   sellest: oma tarbeks tootvad elektri- ja küttejaamad

1.5.   sellest: põhitegevusena tootvad soojusjaamad

1.6.   sellest: oma tarbeks tootvad soojusjaamad

1.7.   sellest: gaasitehased/gaasistamistehased

1.8.   sellest: segatud maagaas

1.9.   sellest: koksiahjud

1.10.   sellest: kõrgahjud

1.11.   sellest: naftakeemiatööstus

1.12.   sellest: küttebriketitehased

1.13.   sellest: mujal nimetamata – muundamine

2.   Energiasektor kokku

Energiasektoris kasutatud energiakogused kokku.

2.1.   sellest: söekaevandused

2.2.   sellest: nafta ja gaasi ammutamine

2.3.   sellest: koksiahjud

2.4.   sellest: kõrgahjud

2.5.   sellest: gaasitehased

2.6.   sellest: jõujaamad

elektrijaamad, elektri- ja küttejaamad ning soojusjaamad.

2.7.   sellest: mujal nimetamata – energia

3.   Jaotuskaod

Väljaspool rafineerimistehast, transpordil ja jaotamisel tekkinud kaod.

Siia kuuluvad torujuhtmetes tekkinud kaod.

4.   Energia lõpptarbimine

5.   Tööstussektor

5.1.   sellest: raud ja teras

5.2.   sellest: keemia ja naftakeemia

5.3.   sellest: mitteraudmetallid

5.4.   sellest: mittemetallmineraalid

5.5.   sellest: transpordivahendid

5.6.   sellest: masinaehitus

5.7.   sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

5.8.   sellest: toit, joogid ja tubakas

5.9.   sellest: paberimass, paber ja trükkimine

5.10.   sellest: puit ja puidutooted

5.11.   sellest: ehitus

5.12.   sellest: tekstiil ja nahk

5.13.   sellest: mujal nimetamata – tööstus

6.   Transpordisektor

6.1.   sellest: rahvusvahelised õhuveod

6.2.   sellest: riigisisesed õhuveod

6.3.   sellest: maanteetransport

6.4.   sellest: raudteetransport

6.5.   sellest: laevasõit sisevetel

6.6.   sellest: torutransport

6.7.   sellest: mujal nimetamata – transport

7.   Muud sektorid

7.1.   sellest: äri ja avalikud teenused

7.2.   sellest: elamumajandus

7.3.   sellest: põllumajandus ja metsandus

7.4.   sellest: kalandus

7.5.   sellest: mujal nimetamata – muu

8.   Kasutamine energiaga mitteseotud vajadusteks kokku

Erinevates sektorites toorainena kasutatud kogused, mida ei ole tarbitud kütusena ega muundatud teiseks kütuseks. Need kogused on kaasatud allpool loetletud andmekogumitesse.

8.1.   sellest: muundamissektor

8.2   sellest: energiasektor

8.3   sellest: transpordisektor

8.4   sellest: tööstussektor

8.4.1   transpordisektor, sellest keemiatööstus (sealhulgas naftakeemiatööstus)

8.5   sellest: muud sektorid

4.2.4.   Import ja eksport

Import päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi. Vaata ka märkusi 5. andmekogumi punktis 4.2.1.

4.3.   Mõõtühikud

1. Energiakogused	103 tonni
2. Kütteväärtused	MJ/tonn

4.4.   Erandid ja vabastused

Küpros on vabastatud 4. peatüki („Muud sektorid”) punkti 4.2.3 ja 5. peatüki („Energiatarbimine kokku”) andmekogumite deklareerimisest; kohaldatakse üksnes koguväärtusi.

Alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast on Küprosele tehtud kolmeks aastaks erand 2. peatüki („Tööstus”) punktis 4.2.3 ja 3. peatükis („Transport”) määratletud andmekogumite deklareerimise osas; erandi kehtivusperioodil kohaldatakse üksnes koguväärtusi.

5.   TAASTUVENERGIA JA JÄÄTMETEST TOODETUD ENERGIA

5.1.   Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide järgmiste energiatoodete kohta:

Energiatoode	Määratlus
1. Hüdroenergia	Vee potentsiaalne ja kineetiline energia, mis on muundatud hüdroelektrijaamades elektrienergiaks. Siia kuuluvad ka pumpelektrijaamad. Tootmine tuleb deklareerida järgmistes võimsuseklassides: jaamad võimsusega < 1 MW, jaamad võimsusega 1 kuni < 10 MW ja jaamad võimsusega ≥ 10 MW, samuti tuleb deklareerida pumpelektrijaamade võimsus.
2. Geotermaalenergia	Maakoorest eralduvast soojusest saadud energia, tavaliselt kuuma vee või auru vormis. See energiatootmine põhineb soojussisalduse erinevusel tootmispuuraugust väljatava vedeliku ja lõpptulemusena kasutatava vedeliku vahel. Seda kasutatakse sobivates kohtades: — elektrienergia tootmiseks, kasutades kuiva auru või suure soojussisaldusega puuraugusoolvett pärast aurustumist; — otse kaugküttesoojusena, põllumajanduses kasutatava soojusena jms.
3. Päikeseenergia	Päikesekiirgus, mida kasutatakse kuuma vee saamiseks ja elektri tootmiseks. Antud juhul toodetakse energiat soojusest, mis on kättesaadav soojusvahetitele, st esialgne päikeseenergia, millest on maha arvatud optilised ja küttepaneelidel toimuvad kaod. Siia ei kuulu passiivne päikeseenergia, mida kasutatakse otse elamute või muude ehitiste soojendamiseks, jahutamiseks ja valgustamiseks.
3.1. sellest: fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia	Päikesevalguse muundamine elektriks päikesepaneelide abil, mis on valmistatud päikesevalguses elektrit tootvatest pooljuhtmaterjalidest.
3.2. sellest: päikese soojusenergia	Päikesekiirgusest saadav soojus, siia kuuluvad: a) päikeseküttel töötavad soojuselektrijaamad või b) seadmed sooja vee tootmiseks kodumajapidamiste tarbeks või hooajaliseks vee soojendamiseks ujumisbasseinides (näiteks põhiliselt termosifooni tüüpi lamedad paneelid).
4. Loodete, lainete ja ookeani energia	Mehhaaniline energia, mis on saadud merevee liikumisest loodete ajal, lainete liikumisest või ookeanihoovustest ning mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks.
5. Tuuleenergia	Tuule kineetiline energia, mida kasutatakse tuuleturbiinides energia tootmiseks.
6. Tööstusjäätmed (taastumatud)	Deklareerida taastumatud tööstusjäätmed (tahked või vedelad), mis põletatakse otse elektri ja/või soojuse saamiseks. Kasutatud kütuse kogus tuleb deklareerida netokütteväärtuse põhjal. Taastuvad tööstusjäätmed tuleb deklareerida järgmistes kategooriates: „Tahke biomass”, „Biogaas” ja/või „Vedelad biokütused”.
7. Olmejäätmed	Kodumajapidamistes, haiglates ja kolmandas sektoris toodetud jäätmed, mis põletatakse eriseadmetes; netokütteväärtuse põhjal.
7.1. sellest: taastuvenergia	Bioloogilise päritoluga olmejäätmed.
7.2. sellest: taastumatu energia	Mittebioloogilise päritoluga olmejäätmed.
8. Tahked biokütused	Hõlmab bioloogilise päritoluga orgaanilisi mittefossiilseid aineid, mida saab kasutada kütusena elektri või soojuse tootmisel. Sisaldab:
8.1. sellest: puusüsi	Puidu ja muu taimset päritolu materjali kuivutmisel ja pürolüüsil saadud tahke jääkaine.
9. Biogaas	Gaas, mis koosneb põhiliselt metaanist ja süsinikdioksiidist ning on toodetud biomassi anaeroobse digestiooni abil.
10. Vedelad biokütused	Siin kategoorias tuleb deklareerida vaid muusse vedelkütusesse segatud biokütuste kogused, mitte saadud vedelkütuse kogumaht. Juhul, kui on tegemist vedelate biokütuste impordi ja ekspordiga, deklareeritakse üksnes kauplemine nende kogustega, mis ei ole segatud mootorikütustega (st nende puhtal kujul); kauplemine mootorikütustega segatud biokütustega tuleb deklareerida 4. peatüki naftat käsitlevate andmete kategoorias. See kehtib järgmiste vedelate biokütuste kohta:
10.1. sellest: biobensiin	See rühm hõlmab bioetanooli (biomassist ja/või jäätmete biolagundatavast fraktsioonist toodetud etanool), biometanooli (biomassist ja/või jäätmete biolagundatavast fraktsioonist toodetud metanool), bioETBEt (bioetanooli baasil toodetud etüül-tertsiaal-butüül-eeter; bioETBE mahuprotsent, mis arvestatakse biokütuseks on 47 %) ja bioMETBEt (biometanüüli baasil toodetud metüül-tertsiaal-butüül-eeter: biokütuseks arvestatav mahuprotsent bioMETBEst on 36 %).
10.1.1. biobensiin sellest: bioetanool	Biomassist ja/või jäätmete biolagundatavast fraktsioonist toodetud etanool
10.2. sellest: biodiislid	See rühm hõlmab biodiislikütuseid (taimsest või loomsest õlist toodetud metüülester, millel on diislikütuse kvaliteediomadused), biometüüleetrit (biomassist toodetud dimetüüleeter), Fischer Tropschi diislikütus (biomassist toodetud Fischer Tropschi diislikütus), külmekstraheerimisel saadud bioõli (õliseemnetest üksnes mehhaanilise töötlemisega toodetud õli) ja kõiki muid vedelaid biokütuseid, mis lisatakse mootorsõidukite diislikütusele, segatakse sellega või mida kasutatakse otse mootorsõidukite diislikütusena.
10.3. Lennuki biopetrooleum	Biomassist saadud vedel biokütus, mis on segatud lennukipetrooleumiga või mis asendab lennukipetrooleumi.
10.4. Muud vedelad biokütused	Vedelad biokütused, mida kasutatakse vahetult kütusena ja mis ei kuulu biobensiini ega biodiislikütuse hulka.

5.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

5.2.1.   Elektri ja soojuse kogutoodang

Punktis 5.1 nimetatud energiatoodetest toodetud elektri- ja soojusenergia (välja arvatud puusüsi, biobensiin ja lennuki biopetrooleum) tuleb võimaluse korral deklareerida eraldi:

—	põhitegevusena tootvate ja oma tarbeks tootvate tootjate puhul;

—	üksnes elektrit tootvate jaamade, üksnes soojust tootvate jaamade ning elektri- ja küttejaamade puhul.

Seda nõuet ei kohaldata puusöe suhtes. Vedelatest biokütustest ei kohaldata seda nõuet biobensiini ja lennuki biopetrooleumi suhtes. Hüdroenergia puhul tuleb deklaratsioonid jaotada alarühmadesse vastavalt jaamadele võimsusega kuni 1 MW, võimsusega 1 ja 10 MW vahel ja üle 10 MW.

5.2.2.   Tarne- ja muundamissektorid

Punktis 5.1 nimetatud energiatoodete kogused (välja arvatud hüdroenergia, fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia, loodete, lainete ja ookeanienergia ning tuuleenergia), mis on kasutatud tarne- ja muundamissektoris, tuleb deklareerida järgmistes andmekogumites:

1.   Tootmine

2.   Import

3.   Eksport

4.   Varude muutused

Varude suurenemist näidatakse negatiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse positiivse arvuga.

5.   Kogutarbimine

6.   Statistilised erinevused

7.   Muundamissektor kokku

Taastuvate energiaallikate ja jäätmete kogused, mis on kasutatud primaarenergia muundamiseks sekundaarenergiaks (näiteks prügilagaasid elektriks) või kasutatud tehisenergiatoodeteks muundamiseks (näiteks biogaasi kasutamine segatud maagaasi saamiseks).

7.1.   sellest: põhitegevusena tootvad elektrijaamad

7.2.   sellest: põhitegevusena tootvad elektri- ja küttejaamad

7.3.   sellest: põhitegevusena tootvad soojusjaamad

7.4.   sellest: oma tarbeks tootvad elektrijaamad

7.5.   sellest: oma tarbeks tootvad elektri- ja küttejaamad

7.6.   sellest: oma tarbeks tootvad soojusjaamad

7.7.   sellest: küttebriketitehased

Küttebriketi tootmiseks kasutatud taastuvate energiaallikate ja jäätmete kogused. Kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud taastuvad energiaallikad ja jäätmed tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

7.8.   sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

Pruunsöebriketi tootmiseks kasutatud taastuvate energiaallikate ja jäätmete kogused. Kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud taastuvad energiaallikad ja jäätmed tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

7.9.   sellest: gaasitehasegaas

Gaasitehasegaasi tootmiseks kasutatud taastuvate energiaallikate ja jäätmete kogused. Kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud taastuvad energiaallikad ja jäätmed tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

7.10.   sellest: kõrgahjud

Kõrgahjudes muundatud taastuvenergia (nt puusüsi) kogus.

Siia ei märgita kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud taastuvenergia koguseid, need tuleb deklareerida tarbimisena energiasektoris.

7.11.   sellest: maagaasiga segamise tehased

Maagaasiga segatud biogaasi kogused, mis pumbatakse maagaasivõrku.

7.12.   sellest: segamine mootoribensiini/diislikütuse/petrooleumiga

Vedelate biokütuste kogused, mis ei ole tarnitud lõpptarbimiseks, vaid on kasutatud koos muude naftatoodetega, mis on deklareeritud õlisid käsitlevas küsimustikus.

7.13.   sellest: puusöetehased

Puusöe tootmiseks kasutatud puidukogused.

7.14.   sellest: mujal nimetamata – muundamine

5.2.3.   Energiasektor

Punktis 5.1 nimetatud energiatoodete kogused (välja arvatud hüdroenergia, fotogalvaaniliselt saadud päikeseenergia, loodete, lainete ja ookeanienergia ning tuuleenergia), mis on kasutatud energiasektoris või lõpptarbimiseks, tuleb deklareerida järgmistes andmekogumites.

1.   Energiasektor kokku

Energiatööstuses muundamistegevuse toetamiseks kasutatud taastuvad energiaallikad ja jäätmed. Näiteks kütteks, valgustuseks, pumpade ja kompressorite käitamiseks kasutatud taastuvad energiaallikad ja jäätmed.

Taastuvate energiaallikate ja jäätmete kogused, mis on muundatud mõneks teiseks energiavormiks, tuleb deklareerida muundamissektoris.

1.1.   sellest: gaasistamistehased

1.2.   sellest: avalikud elektrijaamad, elektri- ja küttejaamad ning soojusjaamad

1.3.   sellest: söekaevandused

1.4.   sellest: küttebriketitehased

1.5.   sellest: koksiahjud

1.6.   sellest: naftarafineerimistehased

1.7.   sellest: pruunsöe- ja turbabriketitehased

1.8.   sellest: gaasitehasegaas

1.9.   sellest: kõrgahjud

1.10.   sellest: puusöetehased

1.11.   sellest: mujal nimetamata

2.   Jaotuskaod

Transpordil ja jaotamisel tekkinud kaod.

5.2.4.   Energia lõppkasutus

Punktis 5.1 nimetatud energiatoodete kogused (välja arvatud hüdroenergia, päikesepaneelide abil toodetud päikeseenergia, loodete, lainete ja ookeanienergia ning tuuleenergia) tuleb deklareerida järgmistes andmekogumites:

1.   Energia lõpptarbimine

2.   Tööstussektor

2.1.   sellest: raud ja teras

2.2.   sellest: keemia ja naftakeemia

2.3.   sellest: mitteraudmetallid

2.4.   sellest: mittemetallmineraalid

2.5.   sellest: transpordivahendid

2.6.   sellest: masinaehitus

2.7.   sellest: kaevandamine kaevandustes ja karjäärides

2.8.   sellest: toit, joogid ja tubakas

2.9.   sellest: paberimass, paber ja trükkimine

2.10.   sellest: puit ja puidutooted

2.11.   sellest: ehitus

2.12.   sellest: tekstiil ja nahk

2.13.   sellest: mujal nimetamata – tööstus

3.   Transpordisektor

3.1.   sellest: raudteetransport

3.2.   sellest: maanteetransport

3.3.   sellest: laevasõit sisevetel

3.4.   sellest: mujal nimetamata – transport

4.   Muud sektorid

4.1.   sellest: äri ja avalikud teenused

4.2.   sellest: elamumajandus

4.3.   sellest: põllumajandus ja metsandus

4.4.   sellest: kalandus

4.5.   sellest: mujal nimetamata – muu

5.2.5.   Rajatiste tehnilised karakteristikud

Aruandlusaasta lõpus tuleb deklareerida järgmised elektritootmise võimsused:

1.   Hüdroenergia

Võimsus tuleb segajaamade ja puhtalt pumpelektrijaamade puhul, samuti kõikide kombineeritud suuruste lõikes, deklareerida järgmistes suuruskategooriates: < 1 MW, 1 kuni < 10 MW, ≥ 10 MW. Tootmisjaamade täpse suuruse deklareerimisel tuleb pumpelektrijaamad välja jätta.

2.   Geotermaalenergia

3.   Päikesepaneelide abil toodetud päikeseenergia

4.   Päikese soojusenergia

5.   Loodete, lainete ja ookeani energia

6.   Tuuleenergia

7.   Tööstusjäätmed (taastumatud)

8.   Olmejäätmed

9.   Tahked biokütused

10.   Biogaasid

11.   Biodiislid

12.   Muud vedelad biokütused

Deklareerida paigaldatud päikesepaneelide kogupind.

Deklareerida järgmiste biokütuste tootmisvõimsused:

1.   Biobensiin

2.   Biodiislid

3.   Lennuki biopetrooleum

4.   Muud vedelad biokütused

5.2.6.   Import ja eksport

Deklareerida tuleb import päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi järgmiste toodete kohta.

1.   Biobensiin

1.1.   sellest: bioetanool

2.   Lennuki biopetrooleum

3.   Biodiislid

4.   Muud vedelad biokütused

5.   Puitpelletid

5.2.7.   Tahkete biokütuste ja biogaaside tootmine

Deklareerida tuleb järgmiste toodete tootmine.

1.   Tahked biokütused (välja arvatud puusüsi)

1.1.   sellest: küttepuit, puidujäägid ja kõrvalsaadused

1.1.1.   küttepuidust, puidujääkidest ja kõrvalsaadustes, sellest: puitpelletid

1.2.   sellest: mustleelis

1.3.   sellest: bagass

1.4.   sellest: loomsed jäätmed

1.5.   sellest: muu taimne materjal ja jäägid

2.   Anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid

2.1.   sellest: prügilagaas

2.2.   sellest: reoveesetete gaas

2.3.   sellest: muud anaeroobsel fermentatsioonil tekkinud biogaasid

3.   Termilistes protsessides tekkinud biogaasid

5.3.   Kütteväärtused

Keskmine netokütteväärtus tuleb deklareerida järgmiste toodete kohta:

1.   Biobensiin

2.   Bioetanool

3.   Biodiisel

4.   Lennuki biopetrooleum

5.   Muud vedelad biokütused

6.   Puusüsi

5.4.   Mõõtühikud

1. Elektrienergia tootmine	MWh
2. Soojusenergia tootmine	TJ
3. Taastuvad energiatooted	Biobensiin, biodiisel ja muud vedelad biokütused tonn Puusüsi: 1 000 tonni Kõik muu: TJ (netokütteväärtuse põhjal).
4. Päikesepaneelide pindala	1 000 m2
5. Tehaste võimsus	Biokütused: tonni/aastas Kõik muu: MWe
6. Kütteväärtused	KJ/kg (netokütteväärtus).

5.5.   Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

6.   KOHALDATAVAD SÄTTED

Järgmisi sätteid kohaldatakse kõikides eelnevates peatükkides kirjeldatud andmete kogumise suhtes:

1.   Aruandlusperiood:

üks kalendriaasta (1. jaanuar – 31. detsember).

2.   Sagedus:

iga aasta.

3.   Andmete edastamise tähtaeg:

aruandlusperioodile järgneva aasta 30. november.

4.   Edastamise vorm ja meetod

Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile.

Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

C LISA

IGAKUINE ENERGIASTATISTIKA

Käesolevas lisas kirjeldatakse igakuise energiastatistika kogumise ulatust, üksusi, aruandlusperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

1.   TAHKEKÜTUSED

1.1.   Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide järgmiste energiatoodete kohta:

Energiatoode	Määratlus
1. Kivisüsi	Kivisüsi osutab söe brutokütteväärtusele, mis on niiske tuhavaba proovi puhul võrdne või üle 20 000 kJ/kg, ning selle keskmine juhuslik vitriniidipeegeldus on vähemalt 0,6 %.
2. Ligniit	Mittepaakuv süsi, mille brutokütteväärtus on alla 20 000 kJ/kg ja lenduva aine sisaldus üle 31 % kuiva mineraalainevaba proovi põhjal.
3. Turvas	Taimse päritoluga, suure veesisaldusega (kuni 90 % töötlemata kujul), põlev pehme poorne või kokkupressitud fossiilne ladestus, mida on kerge lõigata ja mille värvus varieerub helepruunist tumepruunini. Siin ei tuleks deklareerida muul otstarbel kui energia saamiseks kasutatud turvast. Freesturvas kuulub siia alla.
4. Küttebrikett	Kivisöe peenosistest valmistatud komposiitkütus, millele on lisatud sideainet.
5. Pruunsöebriketid	Pruunsöebrikett on ligniidist või subbituminoossest kivisöest kõrgsurvel briketiks pressitud komposiitkütus, millele ei ole lisatud sideainet, sh kuivatatud ligniidi peenosakesed ja tolm.
6. Koks	Tahke toode, mis on saadud söe (peamiselt koksisöe) karboniseerimisel kõrgel temperatuuril, selles on vähe niiskust ja lenduvat ainet. Koksiahjukoksi kasutatakse peamiselt raua- ja terasetööstuses energiaallikana ja keemilise mõjurina. See kategooria hõlmab peenkoksi ja valukoksi. Siia kuulub ka poolkoks (tahke toode, mis on saadud koksi karboniseerimisel madalal temperatuuril). Poolkoksi kasutatakse olmekütusena või muundamisettevõttes endas. See rubriik hõlmab ka ligniidist valmistatud koksi, peenkoksi, gaasikoksi ja poolkoksi.

1.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta järgmised andmekogumid.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

1.2.1.   Tarnesektor

Kivisöe, ligniidi ja turba suhtes kohaldatakse järgmiseid andmekogumeid.

1.   Tootmine

2.   Kogutud tooted (kohaldatakse üksnes kivisöe suhtes).

Kaevandustes kogutud muda ja aheraine kilt.

3.   Koguimport

4.   Kogueksport

5.   Varud

—	Perioodi algus

—	Perioodi lõpp

—	Varude muutused

Need on kaevanduste ja importijate varud

Siia ei kuulu tarbijate varud (näiteks elektrijaamade ja koksistamistehaste varud), välja arvatud otse importivate tarbijate varud.

Varude suurenemist näidatakse negatiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse positiivse arvuga.

6.   Arvestuslikud riigisisesed tarned

Toote üldkogus, mis arvutuste kohaselt on riigisisesesse tarbimisse tarnitud. See arvutatakse järgmiselt:

7.   Statistilised erinevused

Võrdub arvestuslikud riigisisesed tarned miinus vaatluste põhjal kindlaks määratud tarned.

Kohaldatakse üksnes kivisöe suhtes.

8.   Vaatluste põhjal kindlaks määratud riigisisesed tarned

Siseturule tarnitud kogused. On võrdne erinevatele tarbijaliikidele tehtud tarnete kogusummaga. Erinevused võivad tekkida arvestuslike ja vaatluste põhjal kindlaks määratud tarnekoguste vahel.

Kohaldatakse üksnes kivisöe puhul.

8.1.   sellest: tarned põhitegevusena tootvatesse elektrijaamadesse

8.2.   sellest: tarned koksistamistehastesse

8.3.   sellest: tarned küttebriketitehastesse

Küttebriketitehastes muundamiseks kasutatud kogused (šahti rangise juures ja sõltumatult).

8.4.   sellest: tarned kogu tööstusesse

8.5.   sellest: muud tarned (teenindus, kodumajapidamised jm)

Kogused, mis on kasutatud kodumajapidamistes (sealhulgas kaevandustöötajatele ja kaevanduste juurde kuuluvate tehaste töötajatele tarnitud kivisüsi) ja teeninduses (haldusasutused, kauplused jm) ning mujal nimetamata sektorid.

Koksi, küttebriketi ja pruunsöebriketi suhtes kohaldatakse järgmisi andmekogumeid.

1.   Tootmine

2.   Koguimport

3.   Kogueksport

4.   Varud

—	Perioodi algus

—	Perioodi lõpp

—	Varude muutused

Koksistamistehastes (koks) ja küttebriketitehastes (küttebrikett) hoitavad varud.

Siia ei kuulu tarbijate varud, välja arvatud otseimpordiga tegelevate tarbijate varud.

Varude suurenemist näidatakse negatiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse positiivse arvuga.

5.   Arvestuslikud riigisisesed tarned

Toote üldkogus, mis arvutuste kohaselt on riigisisesesse tarbimisse tarnitud. See arvutatakse järgmiselt:

6.   Tarned raua- ja terasetööstusesse (kohaldatakse ainult koksi suhtes)

1.2.2.   Import

Kivisöe puhul tuleb deklareerida import päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi.

1.3.   Mõõtühikud

Kõik tootekogused on väljendatud 103 tonnides.

1.4.   Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

2.   ELEKTRIENERGIA

2.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab elektrienergiat.

2.2.   Andmekogumite loetelu

Deklareerida tuleb järgnevalt loetletud andmekogumid.

2.2.1.   Tootmissektor

Järgmistes andmekogumites tuleb deklareerida nii bruto- kui netokogused:

1.   Elektrienergia kogutoodang

1.1.   sellest: tuumaenergia

1.2.   sellest: hüdroenergia

1.2.1.   alates 1.2, sellest: see osa vee-energiast, mis on toodetud pumpelektrijaamades

1.3.   sellest: geotermaalenergia

1.4.   sellest: traditsiooniline soojusenergeetika

1.5.   sellest: tuuleenergia

Deklareerida ka järgmised elektrienergia kogused:

2.   Import

2.1.   sellest: ELi-sisene import

3.   Eksport

3.1.   sellest: ELi-väline eksport

4.   Kasutatud pumpelektrijaamades

5.   Kasutatud siseturul

See arvutatakse järgmiselt:

Põhitegevusena tootvate jaamade kütusetarbimise suhtes kohaldatakse järgmisi andmekogumeid (vaata ligniidi määratlust B lisas ja kivisöe määratlust C lisas).

6.   Põhitegevusena tootvate jaamade kütusetarbimine kokku

Elektri tootmiseks ja ka üksnes kolmandatele isikutele müüdava soojuse tootmiseks kasutatud kütuse kogus.

6.1.   sellest: kivisüsi

6.2.   sellest: ligniit

6.3.   sellest: naftasaadused

6.4.   sellest: maagaas

6.5.   sellest: tehisgaas (tööstuslikult toodetud gaasid)

6.6.   sellest: muud kütused

2.2.2.   Kütusevarud põhitegevusena tootvates jaamades

Põhitegevusena tootva jaama all peetakse silmas kommunaalettevõtet, mis kasutab kütust elektri tootmiseks. Deklareerida tuleb järgmised sulgemisvarud (varud deklareeritava kuu lõpul):

1.   Kivisüsi

2.   Ligniit

3.   Naftasaadused

2.3.   Mõõtühikud

1. Energiakogused	Elekter: GWh Kivisüsi, ligniit ja naftasaadused: nii 103 tonni kui ka TJ netokütteväärtuse põhjal. Maagaas ja tehisgaasid: TJ netokütteväärtuse põhjal. Muud kütused: TJ netokütteväärtuse põhjal. Tuumasoojus: TJ.
2. Varud	103 tonni

2.4.   Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

3.   NAFTA JA NAFTASAADUSED

3.1.   Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse neid andmeid kõikide allpool loetletud energiatoodete kohta, mis vastavad B lisa 4. peatüki määratlusele: toornafta, maagaasivedelikud, rafineerimistehaste lähteained, muud süsivesinikud, rafineerimistehase gaas (veeldamata), etaan, veeldatud naftagaas, ligroiin, mootoribensiin, lennukibensiin, bensiini tüüpi reaktiivkütus (ligroiini tüüpi reaktiivkütus või JP4), petrooleumi tüüpi reaktiivkütus, muu petrooleum, gaasi- ja diisliõli (destilleeritud kütteõli), transpordivahendite diislikütus, kütte- ja muu bensiin, kütteõli (nii suure kui väikese väävlisisaldusega), lakibensiin ja tööstusbensiin, määrdeõlid, bituumen, parafiinvahad ja naftakoks.

Kui võimalik, tuleb mootoribensiin deklareerida kahes erinevas kategoorias – biobensiin ja mittebioloogilise päritoluga bensiin; lennukipetrooleum tuleb deklareerida kahes kategoorias – lennuki biopetrooleum ja lennuki mittebioloogilise päritoluga petrooleum; gaasi- ja diisliõli tuleb deklareerida neljas kategoorias – transpordivahendites kasutatav diislikütus, kütte- ja muu gaasiõli, biodiisel ja mittebioloogilise päritoluga gaasi-/diisliõli.

„Muud tooted” hõlmavad B lisa 4. peatüki määratlustele vastavaid koguseid ja lisaks ka lakibensiini ja tööstusbensiini, määrdeõlide, bituumeni ja parafiinvahade koguseid; neid tooteid ei ole vaja eraldi deklareerida.

3.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

3.2.1.   Tarnesektor

Alljärgnevat tabelit kohaldatakse üksnes toornafta, maagaasivedelike, rafineerimistehaste lähteainete, lisaainete / orgaaniliste hapnikuühendite, biokütuste ja muude süsivesinike suhtes:

1.   Omamaine toodang

Ei ole kohaldatav rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

2.   Muudest allikatest

Lisandid, biokütused, ja muud süsivesinikud, mille tootmine on juba kajastatud muudes kütusebilanssides.

Ei kohaldata toornafta, maagaasivedelike ja rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

3.   Tagasivood naftakeemiasektorist

Valmis- või pooltooted, mis lõpptarbijad on tagastanud rafineerimistehastesse töötlemiseks, segamiseks või müügiks. Need on tavaliselt naftakeemiatööstuse kõrvalsaadused. Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

4.   Edastatud tooted

Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele.

Kohaldatakse üksnes rafineerimistehaste lähteainete suhtes.

5.   Import ja eksport

Siia kuuluvad toornafta ja naftatoodete kogused, mis on imporditud või eksporditud töötlemislepingute kohaselt (st rafineerimine tulevikus tehtavate maksete arvel). Toornafta ja maagaasivedelike deklareerimisel tuleb lähetuskohaks märkida algpäritoluriik; rafineerimistehaste lähteainete ja valmistoodete puhul viimane lähetusriik.

Siia kuuluvad erinevad gaasivedelikud (näiteks veeldatud naftagaas), mis on saadud imporditud veeldatud gaasi taasgaasistamise protsessis ning naftakeemiatööstuse poolt otse imporditud või eksporditud naftasaadused.

Märkus: kogu kauplemine biokütustega, mis ei ole segatud mootorikütusega (st nende puhtal kujul), tuleks esitada küsimustikus taastuvate energiaallikate kohta.

6.   Otsekasutus

Toornafta, maagaasivedelikud ja muud süsivesinikud, mida kasutatakse otse, naftarafineerimistehases töötlemata.

Siia kuulub elektri tootmisel põletatud toornafta.

7.   Varude muutused

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse arvuga.

8.   Arvestuslik rafineerimistehaste sissevõtt

Toote üldkogus, mis arvutuste kohaselt on rafineerimisprotsessi sisestatud. See arvutatakse järgmiselt:

9.   Statistilised erinevused

Seda saab määratleda rafineerimistehaste arvestusliku sissevõtuna, millest on lahutatud vaatlustel põhinev kogus.

10.   Vaatluste põhjal kindlaks määratud rafineerimistehaste sissevõtt

Mõõdetud kogused moodustavad rafineerimistehaste sisendi.

11.   Rafineerimiskaod

Erinevus rafineerimistehaste sisendi (vaatluste põhjal) ja rafineerimistehaste kogutoodangu vahel. Kaod võivad tekkida destilleerimisprotsessis aurustumise tõttu. Deklareeritud kaod on positiivsed. Neid arvestatakse tulemi mahust, mitte massist.

Allpool esitatud tabelit ei kohaldata rafineerimistehaste lähteainete, lisaainete ega orgaaniliste hapnikuühendite suhtes:

1.   Tooraine laekumine

Hõlmab omamaise või imporditud toornafta (sealhulgas kondensaat) koguseid ning nafta rafineerimise tehaste töötluseta otsetarbimisse minevaid omamaiseid maagaasivedelikke ja naftakeemiatööstuse tagasivoo koguseid, mis ei ole küll primaarkütused, kuid lähevad otsetarbimisse.

2.   Rafineerimistehaste kogutoodang

Valmistoodete tootmine rafineerimis- või segamistehastes

Ei hõlma rafineerimiskadusid, kuid siia kuulub rafineerimistehaste kütus.

3.   Taaskasutatavad tooted

Valmistooted, mis pärast lõpptarbijale tarnimist läbivad turustusvõrgu teist korda (näiteks ümbertöötatud kasutatud määrdeained). Neid koguseid tuleb eristada naftakeemiatööstuse tagasivoost.

4.   Rafineerimistehaste kütus

Rafineerimistehaste käitamiseks kasutatavad naftasaadused.

Välja arvatud tooted, mida naftaettevõtted kasutavad väljaspool rafineerimisprotsessi, näiteks punkrid või naftatankerid.

Siia kuuluvad kütused, mida rafineerimistehased kasutavad müüdava elektri- ja soojusenergia tootmiseks.

5.   Import ja eksport

6.   Rahvusvahelised merepunkrivarud

7.   Vahetoodete edastamine

Kas spetsifikatsiooni muutmise või teiste toodetega segamise tõttu ümberliigitatud kogused.

Kui üks toode on arvestusse kantud negatiivse väärtusega, kompenseerib seda ühe või mitme positiivse väärtusega toote arvestusse kandmine (üks või mitu kannet) ja vastupidi; kogu netotulemus peab võrduma nulliga.

8.   Edastatud tooted

Imporditud naftasaadused, mis liigitatakse ümber rafineerimistehastesse edasisele töötlemisele minevaks lähteaineks ja mida ei tarnita lõpptarbijatele.

9.   Varude muutused

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse arvuga.

10.   Arvestuslikud riigisisesed brutotarned

Need arvutatakse järgmiselt:

11.   Statistilised erinevused

Määratletakse arvestuslike riigisiseste brutotarnetena, millest on lahutatud vaatluste põhjal kindlaks määratud tarnekogused.

12.   Vaatluste põhjal kindlaks määratud riigisisesed brutotarned

Primaarallikatest pärit (näiteks rafineerimistehased, segamistehased jne) valmis naftatoodete siseturule tarnitavad kogused, mis on kindlaks määratud vaatluste põhjal.

See arv võib erineda koguse väljaarvestamisel saadud arvust näiteks hõlmatuse erinevuse ja/või erinevate aruandlussüsteemides esinevate määratluste erinevuse tõttu.

12.1.   sellest: tarned rahvusvahelisele tsiviillennundusele

12.2.   sellest: tarned põhitegevusena tootvatesse elektrijaamadesse

12.3.   sellest: mootorsõidukites kasutatava veeldatud naftagaasi tarned

12.4.   sellest: (bruto)tarned naftakeemiasektorisse

13.   Tagasivoog naftakeemiasektorist rafineerimistehastesse

14.   Riigisisesed netotarned kokku

3.2.2.   Varud

Järgmised avamis- ja sulgemisvarud tuleb deklareerida kõikide energiatoodete, sealhulgas lisandite / orgaaniliste hapnikuühendite puhul, kuid rafineerimistehase gaas välja arvatud:

1.   Riigi territooriumil olevad varud

Varud järgmistes mahutites: rafineerimistehaste mahutid, puistekaupade terminalid, torujuhtmete vedelikumahutid, praamid ja rannaveotankerid (lähte- ja sihtsadam on samas riigis), liikmesriigi sadamas olevad tankerid (kui nende last sadamas maha laaditakse), siseveelaevade punkrid. Siia ei kuulu varud, mida hoitakse torujuhtmetes, paakvagunites, paakautodes, merelaevade punkrites, teenindusjaamades, jaemüügikauplustes ja merepunkrites.

2.   Teiste riikide varud, mida hoitakse kahepoolsete riiklike lepingute alusel.

Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs valitsustevahelise kokkuleppega.

3.   Varud, mille välismaine sihtkoht on teada

Varud riiklikul territooriumil, mis ei ole hõlmatud punktiga 2 ning kuuluvad teisele riigile ja on selle jaoks ette nähtud. Need varud võivad paikneda tolli järelevalve all oleval territooriumil või sellest väljaspool.

4.   Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud

Siia kuuluvad varud, mis ei ole hõlmatud punktidega 2 või 3, olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte.

5.   Suurtarbijate varud

Siia kuuluvad valitsuse kontrolli all olevad varud. See määratlus ei hõlma muid tarbijavarusid.

6.   Saabuvate ookeanilaevade pardal olevad varud sadamas või sildumiskohas

Varud olenemata sellest, kas neile on tehtud tollivormistus või mitte. Sellest kategooriast on välja jäetud avamerel olevate laevade varud.

Siia kuulub rannaveotankerites olev nafta, kui nende lähte- ja sihtsadam on samas riigis. Kui saabunud laevade tühjakslaadimine toimub rohkem kui ühes sadamas, tuleb deklareerida üksnes deklareerivas riigis mahalaaditud kogus.

7.   Riigi territooriumil hoitavad riiklikud varud

Hõlmab valitsuse poolt riigi territooriumil hoitavaid mittesõjalisi varusid, mis kuuluvad valitsusele või on tema kontrolli all ja on ette nähtud üksnes hädaolukorras kasutamiseks.

Ei hõlma riiklike nafta- või elektriettevõtete varusid või naftaettevõtetes valitsuse nimel hoitavaid varusid.

8.   Varude hoidmisega tegeleva organisatsiooni riigi territooriumil hoitavad varud

Üksnes hädaolukorras kasutatavate naftavarude säilitamiseks loodud era- ja avalike ettevõtete varud.

Välja arvatud eraettevõtete kohustuslikud varud.

9.   Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud

Kõik muud varud, mis vastavad eespool punktis 1 kirjeldatud tingimustele.

10.   Valitsuste kahepoolsete kokkulepete alusel välisriikides hoitavad varud

Riigi territooriumil olevad varud, mis kuuluvad teisele riigile ning millele on tagatud juurdepääs vastavate riikide valitsuste vahelise kokkuleppega.

10.1.   sellest: riiklikud varud

10.2.   sellest: varude säilitamisega tegeleva organisatsiooni varud

10.3.   sellest: muud varud

11.   Välismaal hoitavad varud, mis on selgesõnaliselt määratletud importvarudena

Deklareerivale riigile kuuluvad varud, mis ei kuulu 10. kategooriasse ja mida hoitakse teises riigis, kus need ootavad importi.

12.   Muud tolli järelevalve all oleval territooriumil paiknevad varud

Kõik muud riigi territooriumil hoitavad varud, mis ei kuulu eespool loetletud kategooriatesse.

13.   Torujuhtmete täide

Torujuhtmetes olev nafta (toornafta ja naftasaadused), mis on vajalik torujuhtmetes voolamise säilitamiseks.

Lisaks tuleb vastava riigi kogused deklareerida järgmise jaotuse kohaselt:

—	ametliku kokkuleppe kohaselt teiste riikide jaoks hoitavad sulgemisvarud, toetusesaaja järgi;

—	ametliku kokkuleppe kohaselt teiste riikide jaoks hoitavad sulgemisvarud; sellest: delegeeritud varuna (stock tickets), toetusesaaja järgi;

—	sulgemisvarud, mille välismaal asuv sihtkoht on teada, toetusesaaja järgi;

—	ametliku kokkuleppe kohaselt välismaal hoitavad sulgemisvarud, asukoha järgi;

—	ametliku kokkuleppe kohaselt välismaal hoitavad sulgemisvarud; sellest: delegeeritud varuna (stock tickets), toetusesaaja järgi;

—	välismaal hoitavad sulgemisvarud, mis on kindlasti ette nähtud impordiks deklareerivasse riiki, asukoha järgi.

Avamisvarude all peetakse silmas deklareeritavale kuule eelneva kuu viimase päeva varusid. Sulgemisvarude all peetakse silmas deklareeritava kuu viimase päeva varusid.

3.2.3.   Import ja eksport

Import päritoluriigi järgi ja eksport sihtriigi järgi.

3.3.   Mõõtühikud

Energiakogused: 103 tonni

3.4.   Geograafilised märkused

Ainult statistilise aruandluse puhul kohaldatakse A lisa 1. peatüki selgitusi järgmiste eranditega:

1.	Taani hõlmab Fääri saari ja Gröönimaad.

2.	Šveits hõlmab Liechtensteini.

3.5.   Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

4.   MAAGAAS

4.1.   Hõlmatud energiatooted

Maagaas on määratletud B lisa 2. peatükis.

4.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

4.2.1.   Tarnesektor

1.   Omamaine toodang

Kogu kuiv turustuskõlblik toodang riigi piires, sealhulgas ka avameretoodang. Toodangut mõõdetakse pärast puhastamist ning maagaasivedelike ja väävli eraldamist.

Välja on jäetud ammutamiskaod ning tagasi pumbatud, väljalastud ja ärapõletatud gaasi kogused.

Hõlmab maagaasitööstuses kasutatud koguseid: gaasi ammutamine, torujuhtmesüsteemid ja töötlemistehased.

2.   Import

3.   Eksport

4.   Varude muutused

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse arvuga.

5.   Arvestuslikud riigisisesed brutotarned

Need arvutatakse järgmiselt:

6.   Statistilised erinevused

Määratletakse arvestuslike riigisiseste brutotarnetena, millest on lahutatud vaatluste põhjal kindlaks määratud tarnekogused.

7.   Vaatluste põhjal kindlaks määratud riigisisesed brutotarned

Siia kuuluvad gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes) kasutatud gaas ja jaotamisel tekkinud kaod.

8.   Riigi territooriumil hoitavate varude avamis- ja sulgemistase

Erihoidlates hoitavad kogused (tühjendatud gaasi- ja/või naftamaardla, põhjaveekiht, soolakaevandus, mitmesugused tühimikud või muu) ning veeldatud maagaasi hoidla. Avamisvarude all peetakse silmas deklareeritavale kuule eelneva kuu viimase päeva varusid. Sulgemisvarude all peetakse silmas deklareeritava kuu viimase päeva varusid.

9.   Omakasutus ja maagaasitööstuses tekkinud kaod

Gaasitööstuses kütteks ja seadmete käitamiseks kasutatud kogused (st tarbimine gaasi ammutamisel, torujuhtmesüsteemis ja töötlemistehastes).

Sisaldab jaotamisel tekkinud kadusid.

4.2.2.   Import ja eksport

Vastupidiselt A lisas esitatud määratlustele deklareerib impordi ja ekspordi käesoleval juhul naaberriik.

4.3.   Mõõtühikud

Kogused tuleb deklareerida kahe erineva mõõtühikuga:

—	füüsilised kogused 106 m3 võrdlusgaasile kohaldatud tingimustel (15 °C, 101,325 kPa),

—	energiasisaldus TJ brutokütteväärtuse põhjal.

4.4.   Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.

5.   KOHALDATAVAD SÄTTED

Järgmisi sätteid kohaldatakse kõikides eelnevates peatükkides kirjeldatud andmete kogumise suhtes:

1.   Aruandlusperiood:

üks kalendrikuu.

2.   Sagedus:

kord kuus.

3.   Andmete edastamise tähtaeg

Kõik rubriigis 3 (nafta ja naftasaadused) ja rubriigis 4 (maagaas) kirjeldatud andmed: 55 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu.

Kõik muud andmed: kolme kuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

4.   Edastamise vorm ja meetod

Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile.

Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

D LISA

IGAKUINE KIIRSTATISTIKA

Selles lisas kirjeldatakse igakuise kiirstatistika kogumise ulatust, ühikuid, deklareerimisperioodi, sagedust, tähtaega ja edastamismeetodeid.

A lisa kasutatakse nende mõistete selgitamiseks, mille täpne selgitus käesolevas lisas puudub.

1.   MAAGAAS

1.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab üksnes maagaasi. Maagaas on määratletud B lisa 2. peatükis.

1.2.   Andmekogumite loetelu

Deklareerida tuleb järgnevalt loetletud andmekogumid.

1.   Tootmine

2.   Import

3.   Eksport

4.   Varude muutus

Varude suurenemist näidatakse negatiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse positiivse arvuga.

5.   Tarnimine

See arvutatakse järgmiselt:

6.   Varud kuu lõpus

1.3.   Mõõtühikud

Maagaasikogused tuleb väljendada teradžaulides (TJ) netokütteväärtuse põhjal.

1.4.   Muud kohaldatavad sätted

1.   Aruandlusperiood:

üks kalendrikuu.

2.   Sagedus:

kord kuus.

3.   Andmete edastamise tähtaeg

Ühe kuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

4.   Edastamise vorm ja meetod

Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile.

Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

1.5.   Erandid ja vabastused

Saksamaale on tehtud siin nimetatud andmete kogumise osas erand, mida kohaldatakse kuni 30. septembrini 2014.

2.   ELEKTRIENERGIA

2.1.   Hõlmatud energiatooted

See peatükk hõlmab üksnes elektrit.

2.2.   Andmekogumite loetelu

Deklareerida tuleb järgnevalt loetletud andmekogumid.

1.   Elektrienergia kogutoodang

Elektrienergia kogutoodang naturaalühikutes.

Sisaldab elektrijaamade omatarvet.

2.   Import

3.   Eksport

4.   Elektri kogutarnimine

See arvutatakse järgmiselt:

2.3.   Mõõtühikud

Kogused tuleb väljendada GWh-des

2.4.   Muud kohaldatavad sätted

1.   Aruandlusperiood:

üks kalendrikuu.

2.   Sagedus:

kord kuus.

3.   Andmete edastamise tähtaeg

Ühe kuu jooksul pärast deklareeritavat kuud.

4.   Edastamise vorm ja meetod

Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile.

Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

2.5.   Erandid ja vabastused

Saksamaa on siin nimetatud andmete kogumisest vabastatud.

3.   NAFTA JA NAFTASAADUSED

Seda andmekogumit tuntakse „JODI küsimustikuna”.

3.1.   Hõlmatud energiatooted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kogutakse need andmed kõikide järgmiste energiatoodete kohta, mis vastavad B lisa 4. peatüki määratlusele: toornafta, veeldatud naftagaas, bensiin (mootoribensiini ja lennukibensiini summa), petrooleum (petrooleumi tüüpi reaktiivkütuse ja muu petrooleumi summa), gaasi- ja diisliõli ja kütteõli (nii väikese kui ka suure väävlisisaldusega).

Lisaks kogutakse andmeid ka nafta kohta kokku, mille all peetakse silmas kõikide siin loetletud toodete summat (välja arvatud toornafta), ja lisaks selliseid naftasaaduseid nagu näiteks rafineerimistehase gaas, etaan, ligroiin, naftakoks, lakibensiin ja tööstusbensiin, parafiinvahad, bituumen, määrdeõlid ja muu.

3.2.   Andmekogumite loetelu

Kui ei ole ette nähtud teisiti, deklareeritakse järgmised andmekogumid kõikide eelmises punktis loetletud energiatoodete kohta.

3.2.1.   Tarnesektor

Järgmist tabelit kohaldatakse üksnes toornafta suhtes:

1.   Tootmine

2.   Import

3.   Eksport

4.   Sulgemisvarud

5.   Varude muutus

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse arvuga.

6.   Rafineerimistehaste sissevõtt

Vaatluste põhjal kindlaks määratud rafineerimistehaste jõudlus.

Alljärgnevat tabelit kohaldatakse toornafta, veeldatud naftagaasi, bensiini, petrooleumi, gaasi- ja diisliõli, kütteõli ja kogu nafta suhtes:

1.   Rafineerimistehaste toodang

Kogutoodang, sealhulgas rafineerimistehaste kütus.

2.   Import

3.   Eksport

4.   Sulgemisvarud

5.   Varude muutus

Varude suurenemist näidatakse positiivse arvuga ja varude vähenemist näidatakse negatiivse arvuga.

6.   Nõudlus

Tarned ja müük siseturule (riigisisene tarbimine) pluss rafineerimistehaste kütus pluss rahvusvahelise mere- ja lennuliikluse punkrivarud. Nafta kogunõudlus hõlmab ka toornaftat.

3.3.   Mõõtühikud

Energiakogused: 103 tonni

3.4.   Muud kohaldatavad sätted

1.   Aruandlusperiood:

üks kalendrikuu.

2.   Sagedus:

kord kuus.

3.   Andmete edastamise tähtaeg

25 päeva jooksul pärast deklareeritava kuu lõppu.

4.   Edastamise vorm ja meetod

Edastamise vorm vastab Eurostati sätestatud asjakohasele andmevahetusstandardile.

Andmed edastatakse või laaditakse üles elektrooniliselt Eurostati ühtsesse andmesisestusportaali.

3.5.   Erandid ja vabastused

Ei kohaldata.