20.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 47/51

(1)

Määrusega (EÜ) nr 715/2007 on kehtestatud ühised tehnilised nõuded mootorsõidukite ja nende varuosade tüübikinnituseks seoses heitmetega; samuti on määruses sätestatud eeskirjad kasutusel olevate sõidukite vastavuse, heitgaaside puhastusseadmete vastupidavuse, pardadiagnostikasüsteemide, kütusekulu mõõtmise ning sõiduki remondi- ja hooldusteabe kättesaadavuse kohta.

(2)

Komisjoni 18. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 692/2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (3) on sätestatud haldusnõuded, mille alusel kontrollitakse sõidukite CO2-heite vastavust, ning selliste sõidukite CO2-heite ja kütusetarbimise mõõtmise normid.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2011. aasta määruses (EL) nr 510/2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast liidu terviklikust lähenemisviisist, (4) on sätestatud kohustus luua kord representatiivsete CO2-heite, kütusesäästlikkuse ja komplekteeritud sõidukite massi näitajate saamiseks, tagades seejuures baassõiduki tootjale õigeaegse juurdepääsu andmetele komplekteeritud sõiduki massi ja CO2 eriheite kohta.

(4)

Vastavalt määrusele (EL) nr 510/2011 eraldatakse komplekteeritud sõiduki CO2 eriheide baassõiduki tootjale. Selleks et tagada komplekteeritud sõidukite CO2-heite, kütusesäästlikkuse ja massi näitajate representatiivsus, tuleb järelevalvemenetluse kehtestamisel sätestada meetod massi ja CO2-heite näitajate määramiseks, lähtudes vastavalt vajadusele kas lõpliku inertsmassi klassidele vastavate CO2 näitajate tabelist või siis ühestainsast CO2 näitajast, mille aluseks on baassõiduki mass pluss N1-kategooria põhjal diferentseeritud massi vaikeväärtus.

(5)

Võttes arvesse määruse (EL) nr 510/2011 II lisa B osa punktis 7 osutatud alternatiivseid meetodeid, kaaluti ja hinnati erinevate valikutega seotud täpsust, representatiivsust ja teostatavust. Valik, mis põhineb sellise baassõiduki katsetamisel, mille massil on üks tuletatud väärtus, ning kus kere osa arvutamisel kasutatakse polünomiaalset valemit, milles võetakse arvesse baassõiduki tuletatud massi, tagab parema tasakaalu komplekteeritud sõiduki CO2-heite kindlaksmääramise täpsuse, kaasnevate kulude ja rakendamise lihtsuse vahel.

(6)

Selleks et sõidukitootjate saavutusi CO2 heitkoguste vähendamisel vastavalt määrusele (EL) nr 510/2011 saaks nõuetekohaselt ja tõhusalt kontrollida, on vaja lisada asjakohane teave vastavussertifikaadile.

(7)

Tuleks anda piisav üleminekuaeg, et võimaldada tootjatel ja riikide ametiasutustel kohandada nende meetodid vastavaks uutele eeskirjadele.

(8)

Võttes arvesse kogemusi, mis on saadud komplekteeritud sõidukite CO2 heitkoguste kindlaksmääramise menetluse kohaldamisel ja kõnealuste heitkoguste järelevalve käigus, on asjakohane, et hiljemalt 2016. aasta lõpuks vaadatakse menetlus läbi ning hinnatakse CO2 heitkoguste representatiivsust ja CO2 heitkoguste järelevalve tõhusust ja täpsust.

(9)

Seepärast tuleks direktiivi 2007/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 692/2008 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,