29.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 359/21

(1)

Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1104/2008, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), (2) ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsust 2008/839/JSK, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), (3) on märkimisväärselt muudetud. Kuna nendesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks need selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (4) (edaspidi „Schengeni konventsioon”) IV jaotise alusel loodud Schengeni infosüsteem (SIS) ning selle edasiarendus SIS 1+ mängivad olulist rolli Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohaldamisel.

(3)

Nõukogu tegi teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) arendamise komisjoni ülesandeks vastavalt määrusele (EÜ) nr 2424/2001 (5) ning otsusele 2001/886/JSK (6). Mõlemad õigusaktid kaotasid kehtivuse 31. detsembril 2008, kui SIS II arendustööd ei olnud veel lõppenud. Seetõttu tuli neid õigusakte täiendada kõigepealt määrusega (EÜ) nr 1104/2008 ja otsusega 2008/839/JSK ning seejärel käesoleva määrusega ja nõukogu 20. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1273/2012, mis käsitleb migratsiooni Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) (7) hiljemalt süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise lõpuleviimise ajaks või kuupäevaks, mille määrab nõukogu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, (8) ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusele 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (9).

(4)

SIS II loodi määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusega 2007/533/JSK. Käesolev määrus ei tohiks piirata nende õigusaktide kohaldamist.

(5)

Teatavad SIS II testid on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 189/2008 (10) ja nõukogu otsuses 2008/173/SJK (11).

(6)

SIS II tuleks edasi arendada ja see lõplikult viimistleda SIS II rakendamise üldise ajakava raames, mille nõukogu kinnitas 6. juunil 2008 ja mida seejärel muudeti 2009. aasta oktoobris 4. juuni 2009. aasta nõukogu istungi (justiits- ja siseküsimused) mõttevahetuse tulemusel. Komisjon esitas SIS II rakendamise üldise ajakava uue versiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2010. aasta oktoobris.

(7)

SIS II igakülgne testimine peaks toimuma liikmesriikide ja komisjoni täielikus koostöös kooskõlas käesoleva määrusega. Pärast testi läbiviimist tuleks see vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006 ja otsusele 2007/533/JSK esimesel võimalusel valideerida. Igakülgseks testimiseks tuleks kasutada ainult testiandmeid.

(8)

Liikmesriigid peaksid testima täiendava teabe vahetamist.

(9)

Schengeni konventsioonis on seoses süsteemiga SIS 1+ ette nähtud tehnilise toe funktsioon (C.SIS). Seoses süsteemiga SIS II nähakse määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ning otsusega 2007/533/JSK ette keskne SIS II, mis koosneb tehnilise toe funktsioonist ja ühtsest riiklikust liidesest (NI-SIS). Keskse SIS II tehnilise toe funktsioon hakkab asuma Strasbourgis (Prantsusmaa) ja varusüsteem Sankt Johann im Pongaus (Austria).

(10)

Selleks, et paremini lahendada võimalikke probleeme, mis tulenevad süsteemilt SIS 1+ süsteemile SIS II üleminekust, tuleks luua SISi migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur ja seda testida. Selline ajutine arhitektuur ei tohiks mõjutada SIS 1+ operatiivset kättesaadavust. Komisjon peaks tagama konverteri.

(11)

Liikmesriigid, kes on sisestanud hoiatusteate, peaksid vastutama SISi sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest.

(12)

Komisjon peaks jätkuvalt vastutama keskse SIS II ja selle sideinfrastruktuuri eest. See kohustus hõlmab SIS II ja selle sideinfrastruktuuri hooldamist ja arendamist, sealhulgas alati ka vigade parandamist. Komisjon peaks koordineerima ja toetama ühist tegevust. Komisjon peaks eelkõige andma liikmesriikidele kesksel SIS II tasandil vajalikku tehnilist ja operatiivtoetust, sealhulgas tagama kasutajatoe kättesaadavuse.

(13)

Liikmesriigid vastutavad ja peaksid jätkuvalt vastutama oma riiklike süsteemide (N.SIS II) arendamise ja hooldamise eest.

(14)

Prantsusmaa peaks jätkuvalt vastutama SIS 1+ tehnilise toe funktsiooni eest, nagu on sõnaselgelt sätestatud Schengeni lepingu rakendamise konventsioonis.

(15)

Süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide esindajad peaksid nõukogu raames oma tegevust koordineerima. Kõnealuse korraldusliku tegevuse jaoks tuleb luua raamistik.

(16)

Selleks et aidata liikmesriikidel valida tehniliselt ja rahaliselt kõige soodsamat lahendust, peaks komisjon viivitamata algatama käesoleva määruse kohandamise ning esitama ettepaneku sellise süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumist käsitleva õigusraamistiku kohta, mis vastab paremini komisjoni poolt 23. veebruaril 2011 pärast SIS-VIS komitees saadud pooldavat hääletustulemust vastu võetud SISi projekti migratsioonikavas (edaspidi „migratsioonikava”) kindlaks määratud migreerumise tehnilistele põhimõtetele.

(17)

Migratsioonikava kohaselt lähevad liikmesriigid üleminekuperioodil üksteise järel SIS 1+ rakenduse kasutamiselt üle riikliku SIS II rakenduse kasutamisele. Tehnilisest seisukohast lähtudes on soovitav, et SIS II-le üle läinud liikmesriigid saaksid kõiki SIS II funktsioone kasutada kohe üleminekust alates ega peaks ootama, kuni SIS II-le on üle läinud kõik liikmesriigid. Seepärast tuleb määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja otsust 2007/533/JSK hakata kohaldama kohe, kui SIS II-le on üle läinud esimene liikmesriik. Õiguskindlusega seotud põhjustel peaks üleminekuperiood olema võimalikult lühike ja ei tohiks ületada 12 tundi. Määruse (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuse 2007/533/JSK kohaldamine ei tohiks takistada liikmesriikidel, kes ei ole SIS II-le veel üle läinud või kellel see on tehnilistel põhjustel ebaõnnestunud, kasutada intensiivse seire perioodil SIS II puhul ainult neid funktsioone, mis on olemas süsteemis SIS 1+. Selleks et kõikides liikmesriikides kohaldataks hoiatusteadete, andmetöötluse ja andmekaitse suhtes samu nõudeid ja tingimusi, on vaja kohaldada SIS II käsitlevat õigusraamistikku ka nende liikmesriikide SISiga seotud operatiivtegevuse suhtes, kes ei ole veel SIS II-le üle läinud.

(18)

Schengeni konventsiooni IV jaotise teatavate sätete kohaldamist tuleb ajutistel alustel jätkata ja need sätted käesolevasse määrusesse üle võtta, kuna neis on esitatud konverteri ja migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri õigusraamistik. SIS 1+ toimimiseks vajaliku ajutise arhitektuuri abil saavad SIS 1+ ja SIS II arhitektuuri teatavad tehnilised osad toimida lühikesel üleminekuperioodil samaaegselt, mis võimaldab süsteemist SIS 1+ migreeruda järk-järgult süsteemi SIS II.

(19)

Määruses (EÜ) nr 1987/2006 ning otsuses 2007/533/JSK on sätestatud, et keskse SIS II jaoks kasutatakse parimat kättesaadavat tehnoloogiat, mille suhtes viiakse läbi tasuvusanalüüs. Nõukogu 4.–5. juuni 2009. aasta järelduste lisas SIS II edasise suuna kohta määratakse kindlaks vahe-eesmärgid, mida tuleks täita, et jätkata tööd praeguse SIS II projektiga. Paralleelselt on viidud läbi uuring, mis puudutab SIS 1+ edasiarendusele (SIS 1+ RE) tugineva alternatiivse tehnilise stsenaariumi väljatöötamist situatsiooniplaanina SIS II arendamiseks, juhul kui testid näitavad, et vahe-eesmärkide nõudeid ei suudeta täita. Tuginedes nendele parameetritele, võib nõukogu otsustada kutsuda komisjoni minema üle alternatiivsele tehnilisele stsenaariumile.

(20)

Sellest tulenevalt tuleks kohandada migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri tehnilisi komponente ja näha ette veel üks tehniline lahendus, eelkõige SIS 1+ RE keskse SIS II arendamiseks. SIS 1+ RE on üks võimalik tehniline lahendus keskse SIS II arendamiseks ning määruses (EÜ) nr 1987/2006 ja otsuses 2007/533/JSK sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(21)

SIS 1+ RE kujutab endast SIS 1+ ja SIS II vahelist arenguetappi ja selle arendamisel on kasutatud ainulaadseid vahendeid. Käesolevas määruses sisalduvaid viiteid SIS II tehnilisele ülesehitusele ja migratsiooniprotsessile tuleks seetõttu alternatiivse tehnilise stsenaariumi rakendamise korral käsitada viidetena süsteemile SIS II, mis põhineb muul tehnilisel lahendusel, mida kohaldatakse mutatis mutandis kõnealuse lahenduse tehniliste eriomaduste suhtes, kooskõlas keskse SIS II arendamise eesmärgiga.

(22)

Mis tahes tehnilise stsenaariumi korral peaks migratsiooni tulemuseks kesksel tasandil olema SIS 1+ andmebaasi ja uute SIS II funktsioonide, sealhulgas täiendavate andmekategooriate kättesaadavus keskses SIS II-s. Andmete laadimise hõlbustamiseks tuleks ette näha, et Schengeni konventsiooni artikli 113 lõikes 2 osutatud kustutatud andmeid ei migreerita süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

(23)

Komisjonile tuleks anda volitus delegeerida käesoleva määrusega talle pandud ülesannete ja eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmine lepingu alusel kolmandatele isikutele, sealhulgas riiklikele avalik-õiguslikele asutustele, kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (12) (edaspidi „finantsmäärus”).

Kõigi selliste lepingute puhul tuleks järgida SISi suhtes kohaldatavaid isikuandmete kaitse ja andmeturbe eeskirju, eelkõige Schengeni konventsiooni ja käesolevat määrust, ning arvestada asjaomaste andmekaitseasutuste rolliga.

(24)

Alternatiivsel tehnilisel lahendusel põhineva keskse SIS II arendamist tuleks rahastada liidu üldeelarvest, järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. Vastavalt finantsmäärusele võib komisjon delegeerida eelarve täitmise ülesanded riigi avaliku sektori asutustele. Järgides poliitilist seisukohta ning finantsmääruses sätestatud tingimusi, kutsutakse komisjoni, juhul kui minnakse üle alternatiivsele lahendusele, delegeerima süsteemil SIS 1+ RE põhineva süsteemi SIS II arendamisega seotud eelarve täitmise ülesanded Prantsusmaale.

(25)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1987/2006, otsusele 2007/533/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta otsusele nr 574/2007/EÜ, millega luuakse üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine” raames Välispiirifond aastateks 2007–2013, (13) võib liikmesriikide SIS II arendustöid kaasrahastada Välispiirifondist. Komisjoni 27. augusti 2007. aasta otsuses, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 574/2007/EÜ strateegiliste suuniste aastateks 2007–2013 vastuvõtmise kohta, (14) nimetati SIS II Välispiirifondi viie strateegilise prioriteedi seas ning tõdeti, et lisaks keskse SIS II arendamisele on oluline toetada ka riiklike projektide järjekindlat ja õigeaegset elluviimist.

Pärast nimetatud õigusaktide vastuvõtmist ning olulise testikampaania (1. vahe-eesmärgi) lõpuleviimist muudeti 2010. aastal märkimisväärselt SIS II projekti suunitlust. Sedamööda, kuidas liikmesriigid SISi kasutusele võtsid, süvenes vajadus ajakohastada SIS II suutlikkuse ja salvestusmahu tehnilisi nõudeid, mis mõjutas SIS II projekti kulusid kesk- ja riiklikul tasandil.

(26)

Süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise protsessi käsitlevate nõuete muutumine ja projekti edenemine on tinginud migratsiooni arhitektuuri, ajakava ja testimisnõuete muutmist. Määruse (EÜ) nr 1104/2008, otsuse 2008/839/JSK, rahastamispaketi ja Välispiirifondi mitmeaastaste programmide vastuvõtmise ajal ei suudetud ette näha suurt osa nendest meetmetest, mida nüüd tuleb liikmesriikidel võtta SIS II kasutamisele ülemineku käigus. Seepärast tuleb osaliselt muuta süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumisega seotud kulude jaotamise põhimõtteid. Liikmesriikide teatavaid migratsiooniga seotud meetmeid, eelkõige osalemist migratsiooniga seotud testides, võiks kaasrahastada liidu üldeelarve SIS II eelarverealt. Selline rahastamine võiks olla ette nähtud eelkõige sellistele konkreetsetele ja täpselt kindlaksmääratud meetmetele, mis ei kattu muude ka edaspidi Välispiirfondist toetatavate SIS II meetmega, vaid täiendavad neid. Käesoleva määruse kohane rahaline toetus vaid täiendaks Välispiirifondi poolset rahastamist.

(27)

Käesolevas määruses sätestatud kaasrahastamist silmas pidades tuleks võtta asjakohaseid ja vajalikke meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi ning nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud ja ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (15) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, (16) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (17).

(28)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, võttes arvesse otsuse finantsmõju liikmesriikidele, kes peaksid olema täielikult kaasatud, kui komisjon kasutab oma rakendamisvolitusi, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (18).

(29)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid kõigis SIS II arendamise ning süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise etappides jätkama tihedat koostööd, et viia protsess lõpule. Nõukogu 26.–27. veebruari 2009. aasta ja 4.–5. juuni 2009. aasta SIS II käsitlevate järeldustega loodi liikmesriikide ekspertidest koosnev mitteametlik organ, nimetusega üldprogrammi nõukogu, et tugevdada koostööd ning pakkuda liikmesriikidele seoses keskse SIS II projektiga otsest tuge. Selle eksperdirühma töö positiivsed tulemused ning vajadus keskse SIS II projekti alast koostööd ja läbipaistvust veelgi suurendada, õigustavad kõnealuse eksperdirühma ametlikku integreerimist SIS II projekti juhtimisstruktuuri. Seetõttu tuleks ametlikult asutada eksperdirühm, nimetusega üldprogrammi nõukogu, et täiendada SIS II praegust organisatsioonilist struktuuri. Tõhususe ja kulutasuvuse tagamiseks tuleks ekspertide arvu piirata. Üldprogrammi nõukogu tegevus ei tohiks piirata komisjoni ja liikmesriikide vastutust.

(30)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (19) kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab komisjon.

(31)

Euroopa andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida määruse (EÜ) nr 45/2001 kohaldamist ja seda tagada ning ta on pädev kontrollima liidu institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega. Ühine järelevalveasutus vastutab praeguse SIS 1+ tehnilise toe funktsiooni järelevalve eest kuni SIS II õigusraamistiku jõustumiseni. Riiklikud järelevalveasutused vastutavad SIS 1+ andmetöötluse järelevalve eest oma riigi territooriumil ning jäävad vastutavaks SIS II-s olevate isikuandmete seaduslikkuse jälgimise eest oma riigi territooriumil. Käesolev määrus ei tohiks piirata Schengeni konventsiooni, määruse (EÜ) nr 1987/2006 ega otsuse 2007/533/JSK isikuandmete kaitse ja turvalisuse erisätete kohaldamist. Kõnealuses SIS II õigusraamistikus sätestatakse, et riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor tagavad SIS II koordineeritud järelevalve.

(32)

Migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II on keerukas protsess, millega kaasnevad märkimisväärsed tehnilised riskid hoolimata sellest, et kõik sidusrühmad teevad ulatuslikke ettevalmistusi. Õigusraamistik peaks olema piisavalt paindlik, et reageerida migratsiooni käigus keskses või ühes või mitmes riiklikus süsteemis tekkida võivatele ootamatutele probleemidele. Kuna üleminekuperiood ja intensiivse seire periood, mille vältel jääb alles migratsiooniks vajalik ajutine arhitektuur, peaksid õiguskindlusega seotud põhjustel olema võimalikult lühikesed, siis tuleks nõukogule anda tehniliste probleemide ilmnemisel võimalus määrata kindlaks migratsiooni lõpetamise lõpptähtpäev vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2 ja otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõikele 2.

(33)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomist ja andmete migratsiooni süsteemist SIS 1 + süsteemi SIS II, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(34)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(35)

Selleks et võtta 2012. aastal kasutusele rahalised vahendid, mida võidakse liikmesriikidele anda liidu üldeelarvest vastavalt käesolevale määrusele, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(36)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (20) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (21) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

(37)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (22) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (23) artikliga 3.

(38)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (24) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EÜ (25) artikliga 3.

(39)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(40)

Ühendkuningriik osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 29. mai 2000. aasta otsuse 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (26) artikli 8 lõike 2 kohaselt.

(41)

Iirimaa osaleb käesolevas määruses Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 19 (Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis’ kohta) artikli 5 lõike 1 ning nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes) (27) artikli 6 lõike 2 kohaselt.

(42)

Käesolev määrus ei piira Iirimaa ja Ühendkuningriigi Schengeni acquis’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on kindlaks määratud vastavalt otsustes 2000/365/EÜ ja 2002/192/EÜ.

(43)

Küprose puhul kujutab käesolev määrus endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(44)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti ja ta esitas oma arvamuse 9. juulil 2012 (28),

a)

„keskne SIS II” – teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) tehnilise toe funktsioon, mis sisaldab andmebaasi (SIS II andmebaas), ja ühtne riiklik liides (NI-SIS);

b)

„C.SIS” – süsteemi SIS 1+ tehnilise toe funktsioon, mis sisaldab SIS 1+ võrdlusandmebaasi ja ühtset riiklikku liidest (N.COM);

c)

„N.SIS” – süsteemi SIS 1+ riiklik süsteem, mis koosneb C.SIS-iga suhtlevatest riiklikest andmesüsteemidest;

d)

„N.SIS II” – süsteemi SIS II riiklik süsteem, mis koosneb keskse SIS II-ga suhtlevatest riiklikest andmesüsteemidest;

e)

„konverter” – tehniline vahend, mis võimaldab luua järjepideva ja usaldusväärse side C.SIS-i ja keskse SIS II vahel, tagades artikli 10 lõikes 3 sätestatud funktsioonide täitmise, ning võimaldades konverteerida ja sünkroniseerida andmeid C.SIS-i ja keskse SIS II vahel;

f)

„igakülgne testimine” – otsuse 2007/533/JSK artikli 71 lõike 3 punktis c osutatud testimine;

g)

„täiendava teabe vahetamise testimine” – SIRENE büroode vahelised funktsionaalsed testid.

a)

SIS II hooldus ja edasiarendamine;

b)

SIS II igakülgne testimine;

c)

täiendava teabe vahetamise testimine;

d)

konverteri edasiarendamine ja testimine;

e)

migratsiooniks vajaliku ajutise arhitektuuri loomine ja testimine;

f)

migratsioon süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

a)

C.SIS ja ühendus konverteriga;

b)

süsteemi SIS 1+ sideinfrastruktuur, mis võimaldab C.SIS-il suhelda N.SIS-iga;

c)

N.SIS;

d)

keskne SIS II, liides NI-SIS ja süsteemi SIS II sideinfrastruktuur, mis võimaldab kesksel SIS II-l suhelda süsteemiga N.SIS II ning konverteriga;

e)

N.SIS II;

f)

konverter.

—

komisjoni ja eesistujariigi vahelduv eesistujaks olemine;

—

koosolekute toimumiskohad;

—

koosolekute ettevalmistamine;

—

muude ekspertide koosolekule lubamine;

—

teavitamiskava, millega tagatakse mitte osalevatele liikmesriikidele täielik teave.