31.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 361/1

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele aitab kaasa õiguslike tingimuste loomine, mis võimaldavad ettevõtjatel kohandada oma tegevust toodete tootmiseks ja turustamiseks riigipiiride üleselt ning pakuvad ettevõtjatele rohkem valikuid ja võimalusi. Ettevõtjatele kättesaadavate õiguslike vahendite hulgas peaks olema patendikaitse, mis on ühetaoline kogu siseturul või vähemalt olulisel osal sellest.

(2)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 118 esimesele lõigule kuulub siseturu rajamise ja selle toimimise raames võetavate meetmete hulka ühetaolise patendikaitse loomine kogu liidus ning kogu liitu hõlmava tsentraliseeritud loaandmise, koordineerimise ja järelevalve korra kehtestamine.

(3)

Nõukogu võttis 10. märtsil 2011 vastu otsuse 2011/167/EL, millega antakse Belgiale, Bulgaariale, Tšehhi Vabariigile, Taanile, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Prantsusmaale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Ungarile, Maltale, Madalmaadele, Austriale, Poolale, Portugalile, Rumeeniale, Sloveeniale, Slovakkiale, Soomele, Rootsile ning Ühendkuningriigile (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) luba seada sisse tõhustatud koostöö ühtse patendikaitse loomise valdkonnas.

(4)

Ühtne patendikaitse edendab teaduse ja tehnoloogia arengut ning siseturu toimimist, muutes juurdepääsu patendisüsteemile lihtsamaks, odavamaks ja õiguskindlaks. See parandab ka patendikaitse taset, luues võimaluse saada ühtset patendikaitset osalevates liikmesriikides ning kõrvaldada kulud ja muuta süsteem kogu liidus ettevõtjate jaoks lihtsamalt kasutatavaks. Ühtset patendikaitset peaksid saama kasutada Euroopa patendi omanikud nii osalevatest liikmesriikidest kui ka teistest riikidest, sõltumata oma kodakondsusest, elu- või asukohast.

(5)

Euroopa patentide väljaandmise 5. oktoobri 1973. aasta konventsiooniga, mis on läbi vaadatud 17. detsembril 1991 ja 29. novembril 2000 (edaspidi „Euroopa patendikonventsioon”), loodi Euroopa Patendiorganisatsioon, millele tehti ülesandeks Euroopa patentide väljaandmine. Seda ülesannet täidab Euroopa Patendiamet. Euroopa Patendiameti väljastatud Euroopa patendil peaks patendiomaniku taotlusel olema käesoleva määruse alusel ühtne toime osalevates liikmesriikides. Sellisele patendile osutatakse edaspidi kui ühtse toimega Euroopa patendile.

(6)

Euroopa Patendikonventsiooni IX osa kohaselt võib Euroopa Patendikonventsiooni osalisriikide grupp näha ette, et nende riikide suhtes väljaantud Euroopa patendil on nende territooriumil ühtne toime. Käesolev määrus kujutab endast erikokkulepet Euroopa Patendikonventsiooni artikli 142 tähenduses, regionaalset patendikokkulepet 19. juuni 1970. aasta patendikoostöölepingu, mida on viimati muudetud 3. veebruaril 2001, artikli 45 lõike 1 tähenduses ning eraldi kokkulepet tööstusomandi kaitse konventsiooni (allkirjastatud Pariisis 20. märtsil 1883 ja muudetud 28. septembril 1979) artikli 19 tähenduses.

(7)

Ühtne patendikaitse tuleks saavutada, andes käesoleva määrusega Euroopa patentidele ühtse toime patendi väljastamise järgses etapis kõikides osalevates liikmesriikides. Ühtse toimega Euroopa patendi peamine tunnus peaks olema selle ühtne olemus, st et see pakub ühetaolist kaitset ja sellel on osalevates liikmesriikides ühesugune toime. Seega peaks ühtse toimega Euroopa patenti saama piirata, üle anda, tühistada või selle kehtivus peaks lõppema üksnes kõigi osalevate liikmesriikide suhtes. Ühtse toimega Euroopa patenti peaks olema võimalik litsentsida osalevate liikmesriikide kogu territooriumil või nende territooriumi osal. Selleks et tagada ühtse patendikaitse ühetaoline sisu, peaks ühtset toimet omama üksnes need Euroopa patendid, mis on väljastatud kõikide osalevate liikmesriikide jaoks samade nõuete alusel. Lisaks peaks Euroopa patendile omistatud ühtne toime olema täiendavat laadi ning juhul, kui algne Euroopa patent tühistatakse või seda piiratakse, peaks seda käsitama nii, et ka patendi ühtset toimet ei ole samas ulatuses tekkinud.

(8)

Vastavalt patendiõiguse üldpõhimõtetele ja Euroopa patendikonventsiooni artikli 64 lõikele 1 peaks ühtne patendikaitse osalevates liikmesriikides jõustuma tagasiulatuvalt alates kuupäevast, mil Euroopa Liidu Patendibülletäänis avaldatakse Euroopa patendi väljaandmise teade. Ühtse patendikaitse jõustumisel peaks osalev liikmesriik tagama, et Euroopa patenti ei käsitata tema territooriumil jõustunud riikliku patendina, et vältida patendikaitse dubleerimist.

(9)

Ühtse toimega Euroopa patent peaks andma selle omanikule õiguse takistada kolmandat isikut panemast toime tegusid, mille vastu patent annab kaitse. See tuleks tagada ühtse patendikohtu asutamisega. Käesoleva määruse või nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1260/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas) (3) hõlmamata küsimuste suhtes tuleks kohaldada Euroopa patendikonventsiooni, ühtset patendikohut käsitlevat lepingut, sealhulgas selle sätteid õiguse ulatuse ja piirangute kohta, ning siseriiklikku õigust, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse norme.

(10)

Ühtse toimega Euroopa patente puudutavaid sundlitsentse tuleks nende vastavate territooriumide osas reguleerida osalevate liikmesriikide õigusaktidega.

(11)

Käesoleva määruse toimimist käsitlevas aruandes peaks komisjon hindama kohaldatavate piirangute toimimist ja esitama vajaduse korral asjakohased ettepanekud, võttes arvesse patendisüsteemi panust innovatsiooni ja tehnoloogia arengusse, kolmandate isikute õiguspäraseid huve ja ühiskonna vältimatuid huve. Ühtset patendikohut käsitlev leping ei takista Euroopa Liidul teostamast oma õigusi selles valdkonnas.

(12)

Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga tuleks õiguste ammendumise põhimõtet kohaldada ka ühtse toimega Euroopa patentidele. Seega ei peaks ühtse toimega Euroopa patendist tulenevad õigused laienema toimingutele, mis on seotud kõnealuse patendiga hõlmatud tootega ning mida tehakse osalevates liikmesriikides pärast seda, kui patendiomanik on toote liidus turule lasknud.

(13)

Kahju hüvitamise suhtes kohaldatav kord peaks olema reguleeritud osalevate liikmesriikide õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) (4) artikli 13 rakendussätetega.

(14)

Ühtse toimega Euroopa patenti kui varaeset peaks käsitama tervikuna ning kõigis osalevates liikmesriikides selle osaleva liikmesriigi riikliku patendina, kes määratletakse vastavalt erikriteeriumitele nagu patenditaotleja elukoht, peamine tegevuskoht või tegevuskoht.

(15)

Selleks et edendada ja lihtsustada ühtse toimega Euroopa patendiga kaitstud leiutiste majanduslikku kasutamist, peaks asjaomase patendi omanikul olema võimalik patenti litsentsida kohase tasu eest. Selleks peaks olema patendi omanikul võimalik esitada Euroopa Patendiametile asjakohase avalduse, milles ta kinnitab oma valmisolekut anda litsents teatava tasu eest. Sellisel juhul tuleks alates Euroopa Patendiameti poolt sellise avalduse kättesaamisest vähendada patendiomaniku pikendamislõivusid.

(16)

Euroopa patendikonventsiooni IX osa kohaselt võib osalisriikide grupp, tuginedes asjakohastele sätetele, anda Eurooa Patendiametile ülesandeid ning luua Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu erikomisjoni (edaspidi „erikomisjon”).

(17)

Osalevad liikmesriigid peaksid andma Euroopa Patendiametile teatavaid ühtse toimega Euroopa patendiga seonduvaid haldusülesandeid, eelkõige seoses järgmisega: ühtse toime taotluste haldamine; ühtse toime registreerimine ja ühtse toimega Euroopa patentide piirangute, litsentside, üleandmiste, tühistamise või kehtivuse lõppemise registreerimine; pikendamislõivude kogumine ja jagamine; üleminekuperioodil teavitamise eesmärgil tõlgete avaldamine ning nende Euroopa patendi taotlejate tõlkekulude hüvitamissüsteemi haldamine, kes esitavad taotluse muus keeles kui üks Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest.

(18)

Osalevad liikmesriigid peaksid erikomisjoni raames tagama osalevate liikmesriikide poolt Euroopa Patendiametile antud ülesannetega seotud juhtimise ja järelevalve, tagama, et ühtse toime taotlused esitatakse Euroopa Patendiametile ühe kuu jooksul pärast patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäeva Euroopa Patendibülletäänis ning tagama, et taotlused esitatakse üleminekuperioodil Euroopa Patendiametile menetluskeeles koos nõukogu … määrusega (EL) nr 1260/2012 ettenähtud tõlkega. Osalevad liikmesriigid peaksid samuti tagama, et Euroopa patendikonventsiooni artikli 35 lõikes 2 ette nähtud hääletamiskorra kohaselt määratakse pikendamislõivude suurus ja liikmesriikide osakaal jagatavates pikendamislõivudes kindlaks vastavalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumitele.

(19)

Patendiomanikud peaksid ühtse toimega Euroopa patendi eest tasuma ühtset iga-aastast pikendamislõivu. Pikendamislõivud peaksid patendikaitse ajal olema astmelised ning need peaksid koos tasudega, mis makstakse Euroopa Patendiorganisatsioonile patendi väljaandmisele eelnevas etapis, katma kõik Euroopa patendi väljaandmise ja ühtse patendikaitse haldamisega seotud kulud. Pikendamislõivude suurus peaks kindlaks määratama eesmärgiga lihtsustada innovatsiooni ja toetada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eriolukorda, näiteks väiksemate lõivude kujul. See peaks kajastama ka patendiga kaetud turu suurust ja olema sarnane riiklikele pikendamislõivudele, mida võetakse keskmise Euroopa patendi eest osalevas liikmesriigis ajal, kui esimest korda määratakse kindlaks pikendamislõivu suurus.

(20)

Pikendamislõivude asjakohane tase ja jagamine tuleks kindlaks määrata eesmärgiga tagada, et kõik Euroopa Patendiametile ühtse patendikaitsega seotud ülesannete täitmise kulud on täielikult kaetud ühtse toimega Euroopa patentidest tulenevatest vahenditest ning et pikendamislõivudest saadavad tulud koos tasudega, mis tuleb maksta Euroopa Patendiorganisatsioonile patendi väljaandmisele eelnevas etapis, tagaksid Euroopa Patendiorganisatsiooni tasakaalustatud eelarve.

(21)

Pikendamislõivud tuleks tasuda Euroopa Patendiorganisatsioonile. Euroopa Patendiamet peaks kinni pidama summa, millega katta kulud, mis on Euroopa Patendiametis tekkinud ühtse patendikaitsega seotud ülesandeid täites vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artiklile 146. Järelejääv summa tuleks jagada osalevate liikmesriikide vahel ning seda summat tuleks kasutada patendiga seotud eesmärkidel. Jagamine peaks põhinema õiglastel, võrdsetel ja asjakohastel kriteeriumitel, nimelt patendialase tegevuse tasemel ja turu suurusel, ning tuleks tagada miinimumsumma jagamine igale osalevale liikmesriigile, et säilitada süsteemi tasakaalustatud ja jätkusuutlik toimimine. Jagamisega peaks kompenseeritama seda, et ametlikuks keeleks on muu keel kui üks Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest, et patendialane tegevus, mis määratakse kindlaks Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabeli alusel, on ebaproportsionaalselt väike ja/või et Euroopa Patendiorganisatsiooni liikmeks saadi suhteliselt hiljuti.

(22)

Tõhustatud partnerlus Euroopa Patendiameti ja liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite vahel peaks võimaldama Euroopa Patendiametil vajaduse korral korrapäraselt kasutada tööstusomandi õiguskaitse keskametite otsingutulemusi seoses riigisiseste patenditaotlustega, mille muudab oluliseks hilisem Euroopa patendi taotluse esitamine. Kõik tööstusomandi õiguskaitse keskametid, sealhulgas need, kes riikliku patendi väljaandmise menetluse käigus otsinguid läbi ei vii, võivad tõhustatud partnerluse raames mängida olulist rolli ning nad võivad muu hulgas nõustada ja toetada patentide võimalikke taotlejaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, võttes vastu taotlusi ja edastades need Euroopa Patendiametile ning jagades teavet patentide kohta.

(23)

Käesolevat määrust täiendab määrus (EL) nr 1260/2012, mille nõukogu on vastu võtnud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 118 teisele lõigule.

(24)

Ühtse toimega Euroopa patentide jaoks tuleks kehtestada kohtualluvusreeglid ja seda peaks reguleerima õigusaktiga, millega luuakse Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentide jaoks ühtne patendivaidluste lahendamise süsteem.

(25)

Et tagada ühtse toimega Euroopa patendi tõrgeteta toimimine, kohtupraktika järjepidevus ja sellest tingitud õiguskindlus ning kulutasuvus patendiomanikele, on otsustavalt tähtis luua ühtne Euroopa patendikohus ühtse toimega Euroopa patendiga seotud kohtuasjade arutamiseks. Seepärast on väga oluline, et osalevad liikmesriigid ratifitseeriksid ühtse patendikohtu lepingu kooskõlas siseriiklike põhiseaduslike ja parlamentaarsete menetlustega ning võtaksid vajalikud meetmed, et kohus saaks võimalikult kiiresti tööle hakata.

(26)

Käesoleva määrusega ei tohiks piirata osalevate liikmesriikide õigust välja anda riiklikke patente ning see ei peaks asendama osalevate liikmesriikide õigusakte patentide kohta. Patenditaotlejatele peaks jääma vabadus omandada kas riiklik patent, ühtse toimega Euroopa patent, Euroopa patent, mis kehtib kas ühes või mitmes Euroopa patendikonventsiooni osalisriigis, või ühtse toimega Euroopa patent, mis on kinnitatud veel ühes või mitmes Euroopa patendikonventsiooni osalisriigis, kes ei kuulu osalevate liikmesriikide hulka.

(27)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua ühtne patendikaitse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit vajaduse korral tõhustatud koostööd tehes võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

a)

oli patenditaotleja elukoht või peamine tegevuskoht Euroopa patendi taotluse esitamise kuupäeval või

b)

kui punkt a ei ole kohaldatav, oli Euroopa patendi taotluse esitamise kuupäeval patenditaotleja tegevuskoht.

a)

Euroopa patendi omanike ühtse toime taotluste haldamine;

b)

ühtse patendikaitse registri sisseviimine Euroopa patendiregistrisse ja ühtse patendikaitse registri haldamine;

c)

artiklis 8 osutatud litsentsimisavalduste vastuvõtmine ja registreerimine, nende tühistamine ning ühtse toimega Euroopa patendi omaniku võetud litsentsimiskohustused rahvusvahelistes standardiasutustes;

d)

määruse (EL) nr 1260/2012 artiklis 6 osutatud tõlgete avaldamine kõnealuses artiklis osutatud üleminekuperioodil;

e)

ühtse toimega Euroopa patentide pikendamislõivude kogumine ja haldamine sellele aastale järgnevatel aastatel, kui Euroopa Patendibülletäänis avaldatakse väljaandmise teade; lisatasude kogumine ja haldamine pikendamislõivude hilinenud maksete korral, kui selline hilinenud makse tehakse kuue kuu jooksul pärast maksetähtaega, samuti kogutud pikendamislõivudest osa jagamine osalevate liikmesriikide vahel;

f)

Euroopa patendi taotlejate määruse (EL) nr 1260/2012 artiklis 5 osutatud tõlkekulude hüvitamissüsteemi haldamine;

g)

selle tagamine, et Euroopa patendi omanik esitab ühtse toime taotlused Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 3 määratletud menetluskeeles mitte hiljem kui üks kuu pärast patendi väljaandmise teate avaldamist Euroopa Patendibülletäänis; ning

h)

selle tagamine, et ühtse toime taotluse esitamise järel kantakse ühtne toime ühtse patendikaitse registrisse ja et määruse (EL) nr 1260/2012 artiklis 6 sätestatud üleminekuperioodi jooksul lisatakse sellele kõnealuses artiklis osutatud tõlked ning et Euroopa Patendiametile teatatakse ühtse toimega Euroopa patendi võimalikest piirangutest, litsentsidest, üleandmistest ja tagasivõtmistest.

a)

ühtse patendikaitse kehtivuse ajal astmelised,

b)

piisavad, et katta kõik ühtse patendikaitse andmise ja haldamisega seonduvad kulud, ning

c)

piisavad, et tagada koos Euroopa Patendiorganisatsioonile patendi väljaandmisele eelnevas etapis makstavate tasudega Euroopa Patendiorganisatsiooni eelarve tasakaal.

a)

lihtsustada innovatsiooni ja toetada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet,

b)

peegeldada patendiga kaetud turu suurust ning

c)

sarnaneda riikliku pikendamislõivuga, mis kehtib osalevas liikmesriigis keskmise Euroopa patendi jõustumise suhtes ajal, mil pikendamislõivu suurus määratakse kindlaks esimest korda.

a)

on samaväärne pikendamislõivuga, mis tuleb tasuda praeguste Euroopa patentide keskmise geograafilise ulatuse eest,

b)

peegeldab praeguste Euroopa patentide pikendamise määra ning

c)

peegeldab ühtse toime taotluste arvu.

a)

patenditaotluste arv;

b)

turu suurus, tagades samal ajal miinimumsumma jagamise igale osalevale liikmesriigile;

c)

kompensatsioon osalevatele liikmesriikidele: