EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32012R1257

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1257/2012, 17. detsember 2012 , tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas

ELT L 361, 31.12.2012, p. 1–8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1257/oj

31.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 361/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1257/2012,

17. detsember 2012,

tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 118 esimest lõiku,

võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2011. aasta otsust 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas (1),

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele aitab kaasa õiguslike tingimuste loomine, mis võimaldavad ettevõtjatel kohandada oma tegevust toodete tootmiseks ja turustamiseks riigipiiride üleselt ning pakuvad ettevõtjatele rohkem valikuid ja võimalusi. Ettevõtjatele kättesaadavate õiguslike vahendite hulgas peaks olema patendikaitse, mis on ühetaoline kogu siseturul või vähemalt olulisel osal sellest.

(2)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 118 esimesele lõigule kuulub siseturu rajamise ja selle toimimise raames võetavate meetmete hulka ühetaolise patendikaitse loomine kogu liidus ning kogu liitu hõlmava tsentraliseeritud loaandmise, koordineerimise ja järelevalve korra kehtestamine.

(3)

Nõukogu võttis 10. märtsil 2011 vastu otsuse 2011/167/EL, millega antakse Belgiale, Bulgaariale, Tšehhi Vabariigile, Taanile, Saksamaale, Eestile, Iirimaale, Kreekale, Prantsusmaale, Küprosele, Lätile, Leedule, Luksemburgile, Ungarile, Maltale, Madalmaadele, Austriale, Poolale, Portugalile, Rumeeniale, Sloveeniale, Slovakkiale, Soomele, Rootsile ning Ühendkuningriigile (edaspidi „osalevad liikmesriigid”) luba seada sisse tõhustatud koostöö ühtse patendikaitse loomise valdkonnas.

(4)

Ühtne patendikaitse edendab teaduse ja tehnoloogia arengut ning siseturu toimimist, muutes juurdepääsu patendisüsteemile lihtsamaks, odavamaks ja õiguskindlaks. See parandab ka patendikaitse taset, luues võimaluse saada ühtset patendikaitset osalevates liikmesriikides ning kõrvaldada kulud ja muuta süsteem kogu liidus ettevõtjate jaoks lihtsamalt kasutatavaks. Ühtset patendikaitset peaksid saama kasutada Euroopa patendi omanikud nii osalevatest liikmesriikidest kui ka teistest riikidest, sõltumata oma kodakondsusest, elu- või asukohast.

(5)

Euroopa patentide väljaandmise 5. oktoobri 1973. aasta konventsiooniga, mis on läbi vaadatud 17. detsembril 1991 ja 29. novembril 2000 (edaspidi „Euroopa patendikonventsioon”), loodi Euroopa Patendiorganisatsioon, millele tehti ülesandeks Euroopa patentide väljaandmine. Seda ülesannet täidab Euroopa Patendiamet. Euroopa Patendiameti väljastatud Euroopa patendil peaks patendiomaniku taotlusel olema käesoleva määruse alusel ühtne toime osalevates liikmesriikides. Sellisele patendile osutatakse edaspidi kui ühtse toimega Euroopa patendile.

(6)

Euroopa Patendikonventsiooni IX osa kohaselt võib Euroopa Patendikonventsiooni osalisriikide grupp näha ette, et nende riikide suhtes väljaantud Euroopa patendil on nende territooriumil ühtne toime. Käesolev määrus kujutab endast erikokkulepet Euroopa Patendikonventsiooni artikli 142 tähenduses, regionaalset patendikokkulepet 19. juuni 1970. aasta patendikoostöölepingu, mida on viimati muudetud 3. veebruaril 2001, artikli 45 lõike 1 tähenduses ning eraldi kokkulepet tööstusomandi kaitse konventsiooni (allkirjastatud Pariisis 20. märtsil 1883 ja muudetud 28. septembril 1979) artikli 19 tähenduses.

(7)

Ühtne patendikaitse tuleks saavutada, andes käesoleva määrusega Euroopa patentidele ühtse toime patendi väljastamise järgses etapis kõikides osalevates liikmesriikides. Ühtse toimega Euroopa patendi peamine tunnus peaks olema selle ühtne olemus, st et see pakub ühetaolist kaitset ja sellel on osalevates liikmesriikides ühesugune toime. Seega peaks ühtse toimega Euroopa patenti saama piirata, üle anda, tühistada või selle kehtivus peaks lõppema üksnes kõigi osalevate liikmesriikide suhtes. Ühtse toimega Euroopa patenti peaks olema võimalik litsentsida osalevate liikmesriikide kogu territooriumil või nende territooriumi osal. Selleks et tagada ühtse patendikaitse ühetaoline sisu, peaks ühtset toimet omama üksnes need Euroopa patendid, mis on väljastatud kõikide osalevate liikmesriikide jaoks samade nõuete alusel. Lisaks peaks Euroopa patendile omistatud ühtne toime olema täiendavat laadi ning juhul, kui algne Euroopa patent tühistatakse või seda piiratakse, peaks seda käsitama nii, et ka patendi ühtset toimet ei ole samas ulatuses tekkinud.

(8)

Vastavalt patendiõiguse üldpõhimõtetele ja Euroopa patendikonventsiooni artikli 64 lõikele 1 peaks ühtne patendikaitse osalevates liikmesriikides jõustuma tagasiulatuvalt alates kuupäevast, mil Euroopa Liidu Patendibülletäänis avaldatakse Euroopa patendi väljaandmise teade. Ühtse patendikaitse jõustumisel peaks osalev liikmesriik tagama, et Euroopa patenti ei käsitata tema territooriumil jõustunud riikliku patendina, et vältida patendikaitse dubleerimist.

(9)

Ühtse toimega Euroopa patent peaks andma selle omanikule õiguse takistada kolmandat isikut panemast toime tegusid, mille vastu patent annab kaitse. See tuleks tagada ühtse patendikohtu asutamisega. Käesoleva määruse või nõukogu 17. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1260/2012 (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas) (3) hõlmamata küsimuste suhtes tuleks kohaldada Euroopa patendikonventsiooni, ühtset patendikohut käsitlevat lepingut, sealhulgas selle sätteid õiguse ulatuse ja piirangute kohta, ning siseriiklikku õigust, sealhulgas rahvusvahelise eraõiguse norme.

(10)

Ühtse toimega Euroopa patente puudutavaid sundlitsentse tuleks nende vastavate territooriumide osas reguleerida osalevate liikmesriikide õigusaktidega.

(11)

Käesoleva määruse toimimist käsitlevas aruandes peaks komisjon hindama kohaldatavate piirangute toimimist ja esitama vajaduse korral asjakohased ettepanekud, võttes arvesse patendisüsteemi panust innovatsiooni ja tehnoloogia arengusse, kolmandate isikute õiguspäraseid huve ja ühiskonna vältimatuid huve. Ühtset patendikohut käsitlev leping ei takista Euroopa Liidul teostamast oma õigusi selles valdkonnas.

(12)

Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga tuleks õiguste ammendumise põhimõtet kohaldada ka ühtse toimega Euroopa patentidele. Seega ei peaks ühtse toimega Euroopa patendist tulenevad õigused laienema toimingutele, mis on seotud kõnealuse patendiga hõlmatud tootega ning mida tehakse osalevates liikmesriikides pärast seda, kui patendiomanik on toote liidus turule lasknud.

(13)

Kahju hüvitamise suhtes kohaldatav kord peaks olema reguleeritud osalevate liikmesriikide õigusega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/48/EÜ (intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta) (4) artikli 13 rakendussätetega.

(14)

Ühtse toimega Euroopa patenti kui varaeset peaks käsitama tervikuna ning kõigis osalevates liikmesriikides selle osaleva liikmesriigi riikliku patendina, kes määratletakse vastavalt erikriteeriumitele nagu patenditaotleja elukoht, peamine tegevuskoht või tegevuskoht.

(15)

Selleks et edendada ja lihtsustada ühtse toimega Euroopa patendiga kaitstud leiutiste majanduslikku kasutamist, peaks asjaomase patendi omanikul olema võimalik patenti litsentsida kohase tasu eest. Selleks peaks olema patendi omanikul võimalik esitada Euroopa Patendiametile asjakohase avalduse, milles ta kinnitab oma valmisolekut anda litsents teatava tasu eest. Sellisel juhul tuleks alates Euroopa Patendiameti poolt sellise avalduse kättesaamisest vähendada patendiomaniku pikendamislõivusid.

(16)

Euroopa patendikonventsiooni IX osa kohaselt võib osalisriikide grupp, tuginedes asjakohastele sätetele, anda Eurooa Patendiametile ülesandeid ning luua Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu erikomisjoni (edaspidi „erikomisjon”).

(17)

Osalevad liikmesriigid peaksid andma Euroopa Patendiametile teatavaid ühtse toimega Euroopa patendiga seonduvaid haldusülesandeid, eelkõige seoses järgmisega: ühtse toime taotluste haldamine; ühtse toime registreerimine ja ühtse toimega Euroopa patentide piirangute, litsentside, üleandmiste, tühistamise või kehtivuse lõppemise registreerimine; pikendamislõivude kogumine ja jagamine; üleminekuperioodil teavitamise eesmärgil tõlgete avaldamine ning nende Euroopa patendi taotlejate tõlkekulude hüvitamissüsteemi haldamine, kes esitavad taotluse muus keeles kui üks Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest.

(18)

Osalevad liikmesriigid peaksid erikomisjoni raames tagama osalevate liikmesriikide poolt Euroopa Patendiametile antud ülesannetega seotud juhtimise ja järelevalve, tagama, et ühtse toime taotlused esitatakse Euroopa Patendiametile ühe kuu jooksul pärast patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäeva Euroopa Patendibülletäänis ning tagama, et taotlused esitatakse üleminekuperioodil Euroopa Patendiametile menetluskeeles koos nõukogu … määrusega (EL) nr 1260/2012 ettenähtud tõlkega. Osalevad liikmesriigid peaksid samuti tagama, et Euroopa patendikonventsiooni artikli 35 lõikes 2 ette nähtud hääletamiskorra kohaselt määratakse pikendamislõivude suurus ja liikmesriikide osakaal jagatavates pikendamislõivudes kindlaks vastavalt käesolevas määruses sätestatud kriteeriumitele.

(19)

Patendiomanikud peaksid ühtse toimega Euroopa patendi eest tasuma ühtset iga-aastast pikendamislõivu. Pikendamislõivud peaksid patendikaitse ajal olema astmelised ning need peaksid koos tasudega, mis makstakse Euroopa Patendiorganisatsioonile patendi väljaandmisele eelnevas etapis, katma kõik Euroopa patendi väljaandmise ja ühtse patendikaitse haldamisega seotud kulud. Pikendamislõivude suurus peaks kindlaks määratama eesmärgiga lihtsustada innovatsiooni ja toetada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eriolukorda, näiteks väiksemate lõivude kujul. See peaks kajastama ka patendiga kaetud turu suurust ja olema sarnane riiklikele pikendamislõivudele, mida võetakse keskmise Euroopa patendi eest osalevas liikmesriigis ajal, kui esimest korda määratakse kindlaks pikendamislõivu suurus.

(20)

Pikendamislõivude asjakohane tase ja jagamine tuleks kindlaks määrata eesmärgiga tagada, et kõik Euroopa Patendiametile ühtse patendikaitsega seotud ülesannete täitmise kulud on täielikult kaetud ühtse toimega Euroopa patentidest tulenevatest vahenditest ning et pikendamislõivudest saadavad tulud koos tasudega, mis tuleb maksta Euroopa Patendiorganisatsioonile patendi väljaandmisele eelnevas etapis, tagaksid Euroopa Patendiorganisatsiooni tasakaalustatud eelarve.

(21)

Pikendamislõivud tuleks tasuda Euroopa Patendiorganisatsioonile. Euroopa Patendiamet peaks kinni pidama summa, millega katta kulud, mis on Euroopa Patendiametis tekkinud ühtse patendikaitsega seotud ülesandeid täites vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artiklile 146. Järelejääv summa tuleks jagada osalevate liikmesriikide vahel ning seda summat tuleks kasutada patendiga seotud eesmärkidel. Jagamine peaks põhinema õiglastel, võrdsetel ja asjakohastel kriteeriumitel, nimelt patendialase tegevuse tasemel ja turu suurusel, ning tuleks tagada miinimumsumma jagamine igale osalevale liikmesriigile, et säilitada süsteemi tasakaalustatud ja jätkusuutlik toimimine. Jagamisega peaks kompenseeritama seda, et ametlikuks keeleks on muu keel kui üks Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest, et patendialane tegevus, mis määratakse kindlaks Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabeli alusel, on ebaproportsionaalselt väike ja/või et Euroopa Patendiorganisatsiooni liikmeks saadi suhteliselt hiljuti.

(22)

Tõhustatud partnerlus Euroopa Patendiameti ja liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametite vahel peaks võimaldama Euroopa Patendiametil vajaduse korral korrapäraselt kasutada tööstusomandi õiguskaitse keskametite otsingutulemusi seoses riigisiseste patenditaotlustega, mille muudab oluliseks hilisem Euroopa patendi taotluse esitamine. Kõik tööstusomandi õiguskaitse keskametid, sealhulgas need, kes riikliku patendi väljaandmise menetluse käigus otsinguid läbi ei vii, võivad tõhustatud partnerluse raames mängida olulist rolli ning nad võivad muu hulgas nõustada ja toetada patentide võimalikke taotlejaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, võttes vastu taotlusi ja edastades need Euroopa Patendiametile ning jagades teavet patentide kohta.

(23)

Käesolevat määrust täiendab määrus (EL) nr 1260/2012, mille nõukogu on vastu võtnud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 118 teisele lõigule.

(24)

Ühtse toimega Euroopa patentide jaoks tuleks kehtestada kohtualluvusreeglid ja seda peaks reguleerima õigusaktiga, millega luuakse Euroopa patentide ja ühtse toimega Euroopa patentide jaoks ühtne patendivaidluste lahendamise süsteem.

(25)

Et tagada ühtse toimega Euroopa patendi tõrgeteta toimimine, kohtupraktika järjepidevus ja sellest tingitud õiguskindlus ning kulutasuvus patendiomanikele, on otsustavalt tähtis luua ühtne Euroopa patendikohus ühtse toimega Euroopa patendiga seotud kohtuasjade arutamiseks. Seepärast on väga oluline, et osalevad liikmesriigid ratifitseeriksid ühtse patendikohtu lepingu kooskõlas siseriiklike põhiseaduslike ja parlamentaarsete menetlustega ning võtaksid vajalikud meetmed, et kohus saaks võimalikult kiiresti tööle hakata.

(26)

Käesoleva määrusega ei tohiks piirata osalevate liikmesriikide õigust välja anda riiklikke patente ning see ei peaks asendama osalevate liikmesriikide õigusakte patentide kohta. Patenditaotlejatele peaks jääma vabadus omandada kas riiklik patent, ühtse toimega Euroopa patent, Euroopa patent, mis kehtib kas ühes või mitmes Euroopa patendikonventsiooni osalisriigis, või ühtse toimega Euroopa patent, mis on kinnitatud veel ühes või mitmes Euroopa patendikonventsiooni osalisriigis, kes ei kuulu osalevate liikmesriikide hulka.

(27)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt luua ühtne patendikaitse, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit vajaduse korral tõhustatud koostööd tehes võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega rakendatakse tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas, milleks on luba antud otsusega 2011/167/EL.

2.   Käesolev määrus kujutab endast erikokkulepet Euroopa patentide väljaandmise 5. oktoobri 1973. aasta konventsiooni, mis on läbi vaadatud 17. detsembril 1991 ja 29. novembril 2000 (edaspidi „Euroopa patendikonventsioon”), artikli 142 tähenduses.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „osalev liikmesriik”– liikmesriik, kes artiklis 9 osutatud ühtse toime taotluse esitamise ajal teeb tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas vastavalt otsusele 2011/167/EL või vastavalt otsusele, mis on vastu võetud vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 331 lõike 1 teisele või kolmandale lõigule;

b)   „Euroopa patent”– patent, mille on andnud Euroopa Patendiamet Euroopa patendikonventsioonis sätestatud eeskirjade ja menetluste kohaselt;

c)   „ühtse toimega Euroopa patent”– Euroopa patent, millel on käesoleva määruse kohaselt osalevates liikmesriikides ühtne toime;

d)   „Euroopa patendiregister”– register, mida peab Euroopa Patendiamet vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artiklile 127;

e)   „ühtse patendikaitse register”– Euroopa patendiregistri osaks olev register, milles registreeritakse ühtse toimega Euroopa patendi ühtne toime ja selle piiramine, litsentsimine, üleandmine, tühistamine või kehtivuse lõppemine;

f)   „Euroopa Patendibülletään”– Euroopa patendikonventsiooni artikliga 129 ettenähtud perioodiline väljaanne.

Artikkel 3

Ühtse toimega Euroopa patent

1.   Kõigis osalevates liikmesriikides samade nõuete alusel antaval Euroopa patendil on osalevates liikmesriikides ühtne toime, kui selle ühtne toime on registreeritud ühtse patendikaitse registris.

Euroopa patent, mis on välja antud erinevates osalevates liikmesriikides eri nõuete alusel, ei ole ühtse toimega.

2.   Ühtse toimega Euroopa patent on olemuselt ühtne. See tagab ühetaolise kaitse ning sellel on ühesugune toime kõigis osalevates liikmesriikides.

Seda saab piirata, üle anda või tühistada ja selle kehtivus saab lõppeda üksnes kõikide osalevate liikmesriikide suhtes.

Litsentsi võib selle kohta anda osalevate liikmesriikide kogu territooriumi või territooriumi osa kohta.

3.   Kui Euroopa patent on tühistatud või seda on piiratud, siis loetakse, et tühistatud või piiratud ulatuses Euroopa patendi ühtset toimet ei tekkinud.

Artikkel 4

Jõustumise kuupäev

1.   Ühtse toimega Euroopa patent jõustub osalevates liikmesriikides kuupäeval, mil Euroopa Patendiamet avaldab Euroopa Patendibülletäänis Euroopa patendi väljaandmise teate.

2.   Osalevad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kui Euroopa patendi ühtne toime on registreeritud ja laieneb nende territooriumile, ei käsitata kõnealust Euroopa patenti nende territooriumil alates Euroopa Patendibülletäänis patendi väljaandmise teate avaldamisest jõustunud riikliku patendina.

II   PEATÜKK

ÜHTSE TOIMEGA EUROOPA PATENDI TOIME

Artikkel 5

Ühetaoline kaitse

1.   Ühtse toimega Euroopa patent annab selle omanikule õiguse takistada kolmandat isikut selliste osalevate liikmesriikide territooriumil, kus patendil on ühtne toime, panemast toime tegusid, mille vastu see annab kaitse, kui kohaldatavatest piirangutest ei tulene teisiti.

2.   Kõnealuse õiguse ulatus ja piirangud on ühetaolised kõikides osalevates liikmesriikides, kus patendil on ühtne toime.

3.   Lõikes 1 osutatud teod, mille vastu patent annab kaitse, ja kohaldatavad piirangud määratletakse õigusega, mida kohaldatakse ühtse toimega Euroopa patendi suhtes selles osalevas liikmesriigis, kelle siseriiklikku õigust kohaldatakse ühtse toimega Euroopa patendi kui varaeseme suhtes kooskõlas artikliga 7.

4.   Artikli 16 lõikes 1 nimetatud aruandes hindab komisjon kohaldatavate piirangute toimimist ja esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Artikkel 6

Ühtse toimega Euroopa patendist tulenevate õiguste ammendumine

Ühtse toimega Euroopa patendist tulenevad õigused ei laiene patendiga kaitstud tootega seotud toimingutele, mida tehakse selliste osalevates liikmesriikides, kus kõnealusel patendil on ühtne toime, pärast seda, kui patendiomanik on lasknud kõnealuse toote liidu turule, või on seda tehtud tema nõusolekul, välja arvatud juhul, kui patendiomanikul on seaduspärased põhjused olla vastu toote edasisele kasutamisele ärilistel eesmärkidel.

III   PEATÜKK

ÜHTSE TOIMEGA EUROOPA PATENT KUI VARAESE

Artikkel 7

Ühtse toimega Euroopa patendi käsitamine riikliku patendina

1.   Ühtse toimega Euroopa patenti kui varaeset peaks käsitama tervikuna ja kõigis osalevates liikmesriikides selle osaleva liikmesriigi riikliku patendina, kus kõnealusel patendil on ühtne toime ja kus, vastavalt Euroopa patendiregistrile:

a)

oli patenditaotleja elukoht või peamine tegevuskoht Euroopa patendi taotluse esitamise kuupäeval või

b)

kui punkt a ei ole kohaldatav, oli Euroopa patendi taotluse esitamise kuupäeval patenditaotleja tegevuskoht.

2.   Kui Euroopa patendiregistrisse kantakse ühistaotlejatena kaks või enam isikut, kohaldatakse lõike 1 punkti a esimesena nimetatud ühistaotleja suhtes. Kui see ei ole võimalik, kohaldatakse lõike 1 punkti a järgmisena nimetatud ühistaotleja suhtes. Kui lõike 1 punkti a ei ole võimalik kohaldada ühegi ühistaotleja suhtes, kohaldatakse samamoodi lõike 1 punkti b.

3.   Kui ühegi patenditaotleja elukoht, peamine tegevuskoht või tegevuskoht ei ole osalevas liikmesriigis, kus kõnealusel patendil on ühtne toime lõike 1 või 2 tähenduses, käsitatakse ühtse toimega Euroopa patenti kui varaeset tervikuna ja kõikides osalevates liikmesriikides selle riigi riikliku patendina, kus Euroopa Patendiorganisatsioonil on peakorter vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artikli 6 lõikele 1.

4.   Õiguse omandamine ei või sõltuda ühestki riikliku patendiregistri kandest.

Artikkel 8

Õiguse litsentsid

1.   Ühtse toimega Euroopa patendi omanik võib esitada Euroopa Patendiametile avalduse selle kohta, et ta on asjakohase tasu eest valmis lubama mis tahes isikul litsentsiaadina leiutist kasutada.

2.   Käesoleva määruse alusel omandatud litsentsi käsitatakse lepingulise litsentsina.

IV   PEATÜKK

INSTITUTSIONAALSED SÄTTED

Artikkel 9

Haldusülesanded Euroopa Patendiorganisatsiooni raames

1.   Osalevad liikmesriigid annavad Euroopa patendikonventsiooni artikli 143 tähenduses Euroopa Patendiametile järgmised ülesanded, mida täidetakse vastavalt Euroopa Patendiameti sise-eeskirjadele:

a)

Euroopa patendi omanike ühtse toime taotluste haldamine;

b)

ühtse patendikaitse registri sisseviimine Euroopa patendiregistrisse ja ühtse patendikaitse registri haldamine;

c)

artiklis 8 osutatud litsentsimisavalduste vastuvõtmine ja registreerimine, nende tühistamine ning ühtse toimega Euroopa patendi omaniku võetud litsentsimiskohustused rahvusvahelistes standardiasutustes;

d)

määruse (EL) nr 1260/2012 artiklis 6 osutatud tõlgete avaldamine kõnealuses artiklis osutatud üleminekuperioodil;

e)

ühtse toimega Euroopa patentide pikendamislõivude kogumine ja haldamine sellele aastale järgnevatel aastatel, kui Euroopa Patendibülletäänis avaldatakse väljaandmise teade; lisatasude kogumine ja haldamine pikendamislõivude hilinenud maksete korral, kui selline hilinenud makse tehakse kuue kuu jooksul pärast maksetähtaega, samuti kogutud pikendamislõivudest osa jagamine osalevate liikmesriikide vahel;

f)

Euroopa patendi taotlejate määruse (EL) nr 1260/2012 artiklis 5 osutatud tõlkekulude hüvitamissüsteemi haldamine;

g)

selle tagamine, et Euroopa patendi omanik esitab ühtse toime taotlused Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 3 määratletud menetluskeeles mitte hiljem kui üks kuu pärast patendi väljaandmise teate avaldamist Euroopa Patendibülletäänis; ning

h)

selle tagamine, et ühtse toime taotluse esitamise järel kantakse ühtne toime ühtse patendikaitse registrisse ja et määruse (EL) nr 1260/2012 artiklis 6 sätestatud üleminekuperioodi jooksul lisatakse sellele kõnealuses artiklis osutatud tõlked ning et Euroopa Patendiametile teatatakse ühtse toimega Euroopa patendi võimalikest piirangutest, litsentsidest, üleandmistest ja tagasivõtmistest.

2.   Osalevad liikmesriigid tagavad Euroopa patendikonventsiooniga võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmisel käesoleva määruse järgimise ning teevad sel eesmärgil koostööd. Euroopa patendikonventsiooni osalisriikidena tagavad osalevad liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ülesannetega seotud toimingute juhtimise ja järelevalve ning tagavad pikendamislõivude suuruse kindlaksmääramise vastavalt käesoleva määruse artiklile 12 ja jagatavates pikendamislõivudes liikmesriikide osakaalu kindlaksmääramise vastavalt käesoleva määruse artiklile 13.

Selleks kutsutakse kokku Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu erikomisjon (edaspidi „erikomisjon”) Euroopa patendikonventsiooni artikli 145 tähenduses.

Erikomisjon koosneb osalevate liikmesriikide esindajatest ja ühest komisjoni esindajast, kes tegutseb vaatlejana, ning nende äraolekul asendusliikmetest. Erikomisjoni liikmeid võivad abistada nõustajad või eksperdid.

Erikomisjon võtab oma otsused vastu, võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni seisukohta ja järgides Euroopa patendikonventsiooni artikli 35 lõikes 2 sätestatud eeskirju.

3.   Osalevad liikmesriigid tagavad tõhusa õiguskaitse ühe või mitme osaleva liikmesriigi pädevas kohtus seoses lõikes 1 osutatud ülesandeid täitva Euroopa Patendiameti otsustega.

V   PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 10

Kulupõhimõte

Kulud, mis on Euroopa Patendiametil tekkinud nende lisaülesannete täitmisel, mille osalevad liikmesriigid on talle andnud Euroopa patendikonventsiooni artikli 143 tähenduses, kaetakse ühtse toimega Euroopa patendiga seoses saadud tasudest.

Artikkel 11

Pikendamislõivud

1.   Patendiomanik tasub ühtse toimega Euroopa patendi pikendamislõivud ja nende maksetähtaja ületamisest tingitud lisatasud Euroopa Patendiorganisatsioonile. Kõnealused lõivud kuuluvad tasumisele sellele aastale järgnevatel aastatel, kui Euroopa Patendibülletäänis avaldatakse ühtse toimega Euroopa patendi väljaandmise teade.

2.   Ühtse toimega Euroopa patendi kehtivus lõppeb, kui pikendamislõiv, ja kui seda tuleb maksta, siis ka lisatasu, ei ole õigeaegselt makstud.

3.   Vähendatakse pikendamislõivusid, mis kuuluvad tasumisele pärast artikli 8 lõikes 1 osutatud avalduse kättesaamist.

Artikkel 12

Pikendamislõivu suurus

1.   Ühtse toimega Euroopa patendi pikendamislõivud on

a)

ühtse patendikaitse kehtivuse ajal astmelised,

b)

piisavad, et katta kõik ühtse patendikaitse andmise ja haldamisega seonduvad kulud, ning

c)

piisavad, et tagada koos Euroopa Patendiorganisatsioonile patendi väljaandmisele eelnevas etapis makstavate tasudega Euroopa Patendiorganisatsiooni eelarve tasakaal.

2.   Pikendamislõivude suurus määratakse kindlaks, võttes muu hulgas arvesse konkreetsete üksuste, nagu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorda, ning eesmärgiga:

a)

lihtsustada innovatsiooni ja toetada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet,

b)

peegeldada patendiga kaetud turu suurust ning

c)

sarnaneda riikliku pikendamislõivuga, mis kehtib osalevas liikmesriigis keskmise Euroopa patendi jõustumise suhtes ajal, mil pikendamislõivu suurus määratakse kindlaks esimest korda.

3.   Selleks et saavutada käesolevas peatükis sätestatud eesmärke, kehtestatakse pikendamislõivud tasemel, mis

a)

on samaväärne pikendamislõivuga, mis tuleb tasuda praeguste Euroopa patentide keskmise geograafilise ulatuse eest,

b)

peegeldab praeguste Euroopa patentide pikendamise määra ning

c)

peegeldab ühtse toime taotluste arvu.

Artikkel 13

Jagamine

1.   Euroopa Patendiamet peab kinni 50 protsenti artiklis 11 osutatud pikendamislõivust, mis on tasutud ühtse toimega Euroopa patendi eest. Järelejääv summa jagatakse osalevate liikmesriikide vahel vastavalt artikli 9 lõike 2 kohaselt kindlaks määratud liikmesriikide osakaalule jagatavates pikendamislõivudes.

2.   Selleks et saavutada käesolevas peatükis sätestatud eesmärgid, kehtestatakse pikendamislõivude jagamiseks osalevate liikmesriikide vahel osakaal järgmiste õiglaste, võrdsete ja asjakohaste kriteeriumite alusel:

a)

patenditaotluste arv;

b)

turu suurus, tagades samal ajal miinimumsumma jagamise igale osalevale liikmesriigile;

c)

kompensatsioon osalevatele liikmesriikidele:

i)

kelle ametlikuks keeleks on muu keel kui üks Euroopa Patendiameti ametlikest töökeeltest,

ii)

kelle patendialane tegevus on ebaproportsionaalselt väike ja/või

iii)

kes on saanud Euroopa Patendiorganisatsiooni liikmeks suhteliselt hiljuti.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Koostöö komisjoni ja Euroopa Patendiameti vahel

Komisjon teeb käesoleva määrusega reguleeritud valdkondades koostöökokkuleppe alusel Euroopa Patendiametiga tihedat koostööd. Kõnealune koostöö hõlmab korrapärast arvamusvahetust koostöökokkuleppe toimimise kohta, eriti pikendamislõivude ja nende Euroopa Patendiorganisatsiooni eelarvele avaldatava toime küsimuses.

Artikkel 15

Konkurentsiõiguse ja ebaausat konkurentsi käsitleva õiguse kohaldamine

Käesolev määrus ei piira liidu konkurentsiõiguse ja ebaausat konkurentsi käsitleva õiguse kohaldamist.

Artikkel 16

Aruanne käesoleva määruse toimimise kohta

1.   Mitte hiljem kui kolm aastat pärast kuupäeva, mil esimene ühtse toimega Euroopa patent jõustub ning seejärel iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta ning vajaduse korral teeb selle muutmiseks vajalikud ettepanekud.

2.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aruanded artiklis 11 osutatud pikendamislõivude kohta, pöörates eriti tähelepanu artikli 12 järgimisele.

Artikkel 17

Teavitamine osalevate liikmesriikide poolt

1.   Osalevad liikmesriigid teavitavad komisjoni artikli 9 kohaselt vastu võetud meetmetest käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks.

2.   Kõik osalevad liikmesriigid teavitavad komisjoni 4 lõike 2 kohaselt vastu võetud meetmetest käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks või, kui on tegu osaleva liikmesriigiga, kus ühtsel patendikohtul ei ole määruse kohaldamise alguskuupäeva seisuga ühtse toimega Euroopa patentide osas ainupädevust, siis kuupäevaks, mil ühtsel patendikohtul on kõnealuses osalevas liikmesriigis selline ainupädevus.

Artikkel 18

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 või ühtse patendikohtu lepingu jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

Erandina artikli 3 lõigetest 1 ja 2 ning artikli 4 lõikest 1 on Euroopa patendil, mille ühtne toime on registreeritud ühtse patendikaitse registris, ühtne toime ainult nendes osalevates liikmesriikides, kus ühtsel patendikohtul on registreerimise kuupäeva seisuga ühtse toimega Euroopa patentide osas ainupädevus.

3.   Kõik osalevad liikmesriigid teavitavad komisjoni lepingu ratifitseerimisest ratifitseerimiskirja hoiuleandmise ajal. Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas lepingu jõustumise kuupäeva ja loetelu liikmesriikidest, kes on jõustumise kuupäeval lepingu ratifitseerinud. Seejärel ajakohastab komisjon korrapäraselt lepingu ratifitseerinud osalevate liikmesriikide loetelu ja avaldab ajakohastatud loetelu Euroopa Liidu Teatajas.

4.   Osalevad liikmesriigid tagavad, et artiklis 9 osutatud meetmed on võetud käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks.

5.   Kõik osalevad liikmesriigid tagavad, et artikli 4 lõikes 2 osutatud meetmed on võetud käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevaks või, kui on tegu osaleva liikmesriigiga, kus ühtsel patendikohtul ei ole määruse kohaldamise alguskuupäeva seisuga ühtse toimega Euroopa patentide osas ainupädevust, siis kuupäevaks, mil ühtsel patendikohtul on kõnealuses osalevas liikmesriigis selline ainupädevus.

6.   Ühtset patendikaitset võib taotleda igale Euroopa patendile, mis on välja antud käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval või pärast seda.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja osalevates liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 17. detsember 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS


(1)  ELT L 76, 22.3.2011, lk 53.

(2)  Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 17. detsembri 2012. aasta otsus.

(3)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 89.

(4)  ELT L 157, 30.4.2004, lk 45.


Top