Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32012R1254

Komisjoni määrus (EL) nr 1254/2012, 11. detsember 2012 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 10, rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 11, rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 12, rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 27 (2011) ja rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 28 (2011) EMPs kohaldatav tekst

OJ L 360, 29.12.2012, p. 1–77 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 17 Volume 003 P. 56 - 132

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1254/oj

29.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 360/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1254/2012,

11. detsember 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 10, rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 11, rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga (IFRS) 12, rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 27 (2011) ja rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 28 (2011)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) avaldas 12. mail 2011 rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 10 Konsolideeritud finantsaruanded, IFRS 11 Ühised ettevõtmised, IFRS 12 Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine, samuti muudetud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 27 Konsolideerimata finantsaruanded ja IAS 28 Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. IFRS 10 eesmärk on luua ühtne konsolideerimise mudel, mille puhul kontroll on iga tüüpi (majandus)üksuste konsolideerimise alus. IFRS 10ga asendatakse IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded ja Standardite Tõlgendamise Alalise Komitee (SIC) tõlgendus 12 Konsolideerimine—eriotstarbelised (majandus)üksused (SIC 12). IFRS 11ga on kehtestatud ühise ettevõtmise osapoole finantsaruandluse põhimõtted ning asendatakse IAS 31 Osalemised ühisettevõtmistes ja SIC 13 Ühiselt kontrollitavad (majandus)üksused – ühisettevõtjate mitterahalised sissemaksed. IFRS 12ga liidetakse, arendatakse edasi ja asendatakse tütarettevõtete, ühiste ettevõtmiste, sidusettevõtete ja konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksuste avalikustamisnõuded. Kõnealuste uute IFRSide tulemusena andis IASB samuti välja muudetud IAS 27 ja IAS 28.

(3)

Käesoleva määrusega kiidetakse heaks IFRS 10, IFRS 11, IFRS 12 ning muudetud IAS 27 ja IAS 28, samuti nendest tulenevad muude standardite ja tõlgenduste muudatused. Kõnealused standardid ja olemasolevate standardite või tõlgenduste muudatused sisaldavad mõnesid viiteid IFRS 9-le, mida ei saa praegu kohaldada, kuna IFRS 9 ei ole liidus veel vastu võetud. Seepärast tuleks kõiki viiteid IFRS 9-le, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas, lugeda viidetena IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. Lisaks ei saa ühtegi käesoleva määruse lisast tulenevat IFRS 9 muudatust kohaldada.

(4)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et IFRS 10, IFRS 11, IFRS 12 ning muudetud IAS 27 ja IAS 28 vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele.

(5)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1126/2008 vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt.

(a)

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard (IFRS) 10 Konsolideeritud finantsaruanded lisatakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(b)

IFRS 1, IFRS 2, IFRS 3, IFRS 7, rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (IAS) 1, IAS 7, IAS 21, IAS 24, IAS 27, IAS 32, IAS 33, IAS 36, IAS 38, IAS 39 ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgendust 5 muudetakse, ning Standardite Tõlgendamise Alalise Komitee (SIC) tõlgendus 12 asendatakse vastavalt IFRS 10-le, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(c)

IFRS 11 Ühised ettevõtmised lisatakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(d)

IFRS 1, IFRS 2, IFRS 5, IFRS 7, IAS 7, IAS 12, IAS 18, IAS 21, IAS 24, IAS 32, IAS 33, IAS 36, IAS 38, IAS 39, IFRIC 5, IFRIC 9 ja IFRIC 16 muudetakse, ning IAS 31 ja SIC 13 asendatakse vastavalt IFRS 11-le, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(e)

IFRS 12 Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine lisatakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(f)

IAS 1 ja IAS 24 muudetakse vastavalt IFRS 12-le, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(g)

Muudetud IAS 27 Konsolideerimata finantsaruanded lisatakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(h)

Muudetud IAS 28 Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse lisatakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

2.   Kõiki viiteid IFRS 9-le, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas, tuleks lugeda viidetena IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

3.   Ühtegi käesoleva määruse lisast tulenevat IFRS 9 muudatust ei kohaldata.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted kohaldavad IFRS 10, IFRS 11, IFRS 12, muudetud IAS 27 ja muudetud IAS 28 ning artikli 1 lõike 1 punktides b, d ja f osutatud järgnevaid muudatusi hiljemalt alates 1. jaanuaril 2014 või pärast seda algava majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11 detsember 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 320, 29.11.2008, lk 1.


LISA

RAHVUSVAHELISED RAAMATUPIDAMISSTANDARDID

IFRS 10

IFRS 10

Konsolideeritud finantsaruanded

IFRS 11

IFRS 11

Ühised ettevõtmised

IFRS 12

IFRS 12

Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine

IAS 27

IAS 27

Konsolideerimata finantsaruanded

IAS 28

IAS 28

Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse

Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org

RAHVUSVAHELINE FINANTSARUANDLUSSTANDARD 10

Konsolideeritud finantsaruanded

EESMÄRK

1

Käesoleva IFRSi eesmärk on kehtestada põhimõtted konsolideeritud finantsaruannete esitamiseks ja koostamiseks juhul, kui (majandus)üksus kontrollib ühte või mitut (majandus)üksust.

Eesmärgi täitmine

2

Lõikes 1 esitatud eesmärgi täitmiseks nõutakse käesolevas IFRSis, et:

(a)

(majandus)üksus (emaettevõte), mis kontrollib ühte või mitut teist (majandus)üksust (tütarettevõtet), esitaks konsolideeritud finantsaruanded;

(b)

määraks kindlaks kontrolli põhimõtte ja kehtestaks kontrolli konsolideerimise alusena;

(c)

määraks kindlaks, kuidas rakendada kontrolli põhimõtet, et tuvastada, kas investor kontrollib investeerimisobjekti ja peab seega investeerimisobjekti konsolideerima; ja

(d)

sätestaks arvestusnõuded konsolideeritud finantsaruannete koostamiseks.

3

Käesolevas IFRSis ei käsitleta äriühenduste arvestusnõudeid ega nende mõju konsolideerimisele, sealhulgas äriühenduses tekkivale firmaväärtusele (vt IFRS 3 Äriühendused).

RAKENDUSALA

4

Konsolideeritud finantsaruandeid esitab (majandus)üksus, mis on emaettevõte. Käesolevat IFRSi rakendatakse kõigi (majandus)üksuste suhtes, välja arvatud järgneva osas:

(a)

emaettevõte ei pea esitama konsolideeritud finantsaruandeid, kui ta vastab kõigile järgmistele tingimustele:

(i)

ta on teise (majandus)üksuse 100 %-lise või väiksema osalusega tütarettevõte ning kõiki tema teisi omanikke, sealhulgas hääleõiguseta omanikke, on teavitatud ja neil ei ole vastuväiteid sellele, et emaettevõte ei esita konsolideeritud finantsaruandeid;

(ii)

tema võla- või omakapitaliinstrumentidega ei kaubelda avalikul turul (asukohariigi või välisriigi väärtpaberibörs või börsiväline turg, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud turud);

(iii)

ta ei ole esitanud või ei ole hetkel esitamas oma finantsaruandeid väärtpaberikomisjonile või muule järelevalveasutusele eesmärgiga emiteerida mis tahes instrumente avalikul turul ja

(iv)

tema üle lõplikku kontrolli omav emaettevõte või vahepealne emaettevõte koostab konsolideeritud finantsaruandeid, mis on avalikkusele kättesaadavad, kooskõlas IFRSidega;

(b)

töösuhtejärgsete hüvitiste plaanid või muud pikaajalised töötajate hüvitiste plaanid, mille suhtes rakendatakse IAS 19 Hüvitised töötajatele.

Kontroll

5

Investor määrab majandus(üksuses) (investeerimisobjektis) osalemise olemusest olenemata kindlaks, kas ta on emaettevõte, hinnates seda, kas ta kontrollib investeerimisobjekti.

6

Investor kontrollib investeerimisobjekti, kui ta on avatud või tal on õigused investeerimisobjektis osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjuvõimu kaudu, mis tal on investeerimisobjekti üle, mõjutada seda kasumit.

7

Seega kontrollib investor investeerimisobjekti üksnes juhul, kui:

(a)

tal on mõjuvõim investeerimisobjekti üle (vt lõiked 10–14);

(b)

ta on avatud või tal on õigused investeerimisobjektis osalemisest tulenevale muutuvale kasumile (vt lõiked 15 ja 16) ja

(c)

ta saab kasutada oma mõjuvõimu investeerimisobjekti üle, et mõjutada oma kasumi suurust (vt lõiked 17 ja 18).

8

Hinnates seda, kas ta kontrollib investeerimisobjekti, võtab investor arvesse kõiki fakte ja asjaolusid. Investor hindab uuesti, kas ta kontrollib investeerimisobjekti, kui faktidest ja asjaoludest ilmneb, et üks või mitu lõikes 7 nimetatud kolmest kontrollielemendist on muutunud (vt lõiked B80–B85).

9

Kaks või rohkem investorit kontrollivad ühiselt investeerimisobjekti, kui nad peavad oluliste tegevuste juhtimiseks koos tegutsema. Sellisel juhul ei kontrolli ükski investor eraldi investeerimisobjekti, sest ükski investor ei saa juhtida tegevusi, tegemata koostööd teiste investoritega. Investor arvestab oma osalust investeerimisobjektis kooskõlas asjakohaste IFRSidega, näiteks IFRS 11 Ühised ettevõtmised, IAS 28 Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse või IFRS 9 Finantsinstrumendid.

Mõjuvõim

10

Investoril on mõjuvõim investeerimisobjekti üle, kui investoril on õigused, mis annavad talle hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevust, st tegevusi, mis mõjutavad olulisel määral investeerimisobjekti kasumit.

11

Mõjuvõim tuleneb õigustest. Mõnikord on mõjuvõimu lihtne hinnata, näiteks juhul, kui mõjuvõim investeerimisobjekti üle saadakse otse ja üksnes omakapitaliinstrumentidega (näiteks aktsiad) antavatest hääleõigustest ja seda saab hinnata sellistest osalustest tulenevaid hääleõigusi arvesse võttes. Muudel juhtudel on hindamine keerulisem ja nõuab mitme teguri arvessevõtmist, näiteks kui mõjuvõim tuleneb ühest või mitmest lepingupõhisest kokkuleppest.

12

Investoril, kellel on hetkel võimalus juhtida olulisi tegevusi, on mõjuvõim isegi siis, kui ta ei ole oma juhtimisõigusi veel kasutanud. Tõendid selle kohta, et investor on juhtinud olulisi tegevusi, saavad aidata investori mõjuvõimu kindlaks määrata, kuid sellised tõendid ei ole iseenesest määrava tähtsusega selle kindlaksmääramisel, kas investoril on mõjuvõim investeerimisobjekti üle.

13

Kui kahel või enamal investoril on õigused, mis annavad neile ühepoolse võimaluse juhtida erinevaid olulisi tegevusi, siis on investeerimisobjekti üle mõjuvõim investoril, kellel on hetkel võimalus juhtida investeerimisobjekti kasumit kõige rohkem mõjutavaid tegevusi.

14

Investoril saab olla mõjuvõim investeerimisobjekti üle ka juhul, kui muudel (majandus)üksustel on õigused, mis annavad neile hetkel võimaluse osaleda oluliste tegevuste juhtimisel, näiteks kui teisel (majandus)üksusel on märkimisväärne mõju. Üksnes kaitsvaid õigusi omaval investoril ei ole mõjuvõimu investeerimisobjekti üle (vt lõiked 26–B28) ja ta ei oma seega kontrolli investeerimisobjekti üle.

Kasum

15

Investor on avatud või tal on õigused investeerimisobjektis osalemisest tulenevale muutuvale kasumile, kui osalemisest tulenev investori kasum võib muutuda vastavalt investeerimisobjekti finantstulemus(likkus)ele. Investori kasum saab olla ainult positiivne, ainult negatiivne või nii positiivne kui ka negatiivne.

16

Kuigi investeerimisobjekti saab kontrollida ainult üks investor, võivad investeerimisobjekti kasumist osa saada mitu osapoolt. Investeerimisobjekti kasumist või väljamaksetest võivad osa saada näiteks mittekontrollivate osaluste omanikud.

Mõjuvõimu ja kasumi vaheline seos

17

Investor kontrollib investeerimisobjekti, kui tal on nii investeerimisobjekti üle mõjuvõim ja avatus või õigused investeerimisobjektis osalemisest tulenevale muutuvatele kasumile kui ka võimalus kasutada oma mõjuvõimu, et mõjutada investeerimisobjektis osalemisest tulenevat investori kasumit.

18

Seega määrab otsustusõigusi omav investor kindlaks, kas ta on käsundiandja või käsundisaaja. Investor, kes on lõigete B58–B72 kohaselt käsundisaaja, ei oma kontrolli investeerimisobjekti üle, kui ta kasutab talle delegeeritud otsustusõigusi.

ARVESTUSNÕUDED

19

Emaettevõte kasutab konsolideeritud finantsaruannete koostamisel sarnastes tingimustes toimunud samalaadsete tehingute ja sündmuste puhul ühtseid arvestusmeetodeid.

20

Investeerimisobjekti konsolideerimine algab kuupäevast, mil investor saavutab kontrolli investeerimisobjekti üle, ja lõpeb siis, kui investor kaotab kontrolli investeerimisobjekti üle.

21

Lõigetega B86–B93 nähakse ette juhised konsolideeritud finantsaruannete koostamiseks.

Mittekontrollivad osalused

22

Emaettevõte kajastab mittekontrollivaid osalusi konsolideeritud finantsseisundi aruandes omakapitali koosseisus, eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist.

23

Muutusi emaettevõttele kuuluvas tütarettevõtte osaluses, mille tulemusena emaettevõte ei kaota kontrolli tütarettevõtte üle, arvestatakse omakapitali tehingutena (st tehingud oma omanikeõigusi teostavate omanikega).

24

Lõigetega B94–B96 nähakse ette juhised mittekontrollivate osaluste arvestamiseks konsolideeritud finantsaruannetes.

Kontrolli kaotamine

25

Kui emaettevõte kaotab kontrolli tütarettevõtte üle, siis ta:

(a)

lõpetab endise tütarettevõtte varade ja kohustiste kajastamise oma konsolideeritud finantsseisundi aruandes;

(b)

kajastab kontrolli kaotamisel endises tütarettevõttes säilinud investeeringut selle õiglases väärtuses ning seejärel kajastab seda ja kõiki summasid, mida endine tütarettevõte talle võlgneb või mida ta ise võlgneb sellisele tütarettevõttele, kooskõlas asjakohaste IFRSidega. Seda õiglast väärtust loetakse õiglaseks väärtuseks finantsvara esmasel kajastamisel kooskõlas IFRS 9-ga või vajaduse korral soetusmaksumuseks sidus- või ühisettevõttesse tehtud investeeringu esmasel kajastamisel;

(c)

kajastab kontrolli kaotamisega seotud kasumit või kahjumit, mis kuulub endisele kontrollivale osalusele.

26

Lõigetega B97–B99 nähakse ette juhised kontrolli kaotamise arvestamiseks.

Lisa A

Määratletud mõisted

Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa.

konsolideeritud finantsaruanded

Kontserni finantsaruanded, milles emaettevõtte ja tema tütarettevõtete varad, kohustised, omakapital, tulud, kulud ja rahavood on esitatud nii, nagu oleks tegemist üheainsa (majandus)üksusega.

kontroll investeerimisobjekti üle

Investor kontrollib investeerimisobjekti, kui ta on avatud või tal on õigused investeerimisobjektis osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja tal on võimalus mõjutada seda kasumit mõjuvõimu kaudu, mis tal on investeerimisobjekti üle.

otsusetegija

Otsustusõigustega (majandus)üksus, mis on muude osapoolte suhtes kas käsundiandja või käsundisaaja.

kontsern

Emaettevõte ja tema tütarettevõtted.

mittekontrolliv osalus

Tütarettevõtte omakapital, mis ei kuulu otseselt ega kaudselt emaettevõttele.

emaettevõte

(Majandus)üksus, mis kontrollib ühte või mitut (majandus)üksust.

mõjuvõim

Õigused, mis annavad hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi.

kaitsvad õigused

Õigused, mis peaksid kaitsma neid õigusi omava osapoole huve, andmata sellele osapoolele mõjuvõimu (majandus)üksuse üle, millega need õigused on seotud.

olulised tegevused

Käesoleva IFRSi kohaldamisel on olulised tegevused investeerimisobjekti tegevused, mis mõjutavad olulisel määral investeerimisobjekti kasumit.

tagasikutsumisõigused

Õigused võtta otsusetegijalt ära tema otsustuspädevus.

tütarettevõte

(Majandus)üksus, mida kontrollib teine (majandus)üksus.

Järgmised mõisted on määratletud IFRS 11-s, IFRS 12-s Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine, IAS 28-s (muudetud 2011) või IAS 24-s Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine ja neid kasutatakse käesolevas IFRSis kõnealuste IFRSide tähendustes:

sidusettevõte;

osalus teises (majandus)üksuses;

ühisettevõte;

juhtkonna võtmeisikud;

seotud osapool;

märkimisväärne mõju.

Lisa B

Rakendusjuhis

Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa. Selles kirjeldatakse lõigete 1–26 rakendamist ja sellel on sama pädevus nagu IFRSi teistel osadel.

B1

Käesolevas lisas esitatud näidetes kirjeldatakse hüpoteetilisi olukordi. Ehkki näidete teatavad tahud võivad esineda tegelikes olukordades, tuleb IFRS 10 rakendamisel hinnata konkreetse olukorra kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid.

KONTROLLI HINDAMINE

B2

Selleks et teha kindlaks, kas investoril on kontroll investeerimisobjekti üle, hindab investor, kas tal on:

(a)

mõjuvõim investeerimisobjekti üle;

(b)

avatus või õigused investeerimisobjektis osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja

(c)

võimalus kasutada oma mõjuvõimu investeerimisobjekti üle, et mõjutada investori kasumi suurust.

B3

Seda saab kindlaks teha, võttes arvesse järgmisi tegureid:

(a)

investeerimisobjekti eesmärk ja ülesehitus (vt lõiked B5–B8);

(b)

mis on olulised tegevused ja kuidas tehakse otsused nende tegevuste kohta (vt lõiked B11–B13);

(c)

kas investori õigused annavad talle hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi (vt lõiked B14–B54);

(d)

kas investor on avatud või tal on õigused investeerimisobjektis osalemisest tulenevale muutuvale kasumile (vt lõiked B55–B57) ja

(e)

kas investoril on võimalus kasutada oma mõjuvõimu investeerimisobjekti üle, et mõjutada investori kasumi suurust (vt lõiked B58–B72).

B4

Hinnates oma kontrolli investeerimisobjekti üle, võtab investor arvesse muude osapooltega olemasoleva suhte olemust (vt lõiked B73–B75).

Investeerimisobjekti eesmärk ja ülesehitus

B5

Hinnates oma kontrolli investeerimisobjekti üle, võtab investor arvesse investeerimisobjekti eesmärki ja ülesehitust, et teha kindlaks olulised tegevused ja seda, kuidas tehakse otsuseid oluliste tegevuste kohta, kellel on hetkel võimalus juhtida selliseid tegevusi ja kes saab kasumit sellistest tegevustest.

B6

Investeerimisobjekti eesmärgi ja ülesehituse arvessevõtmisel võib selguda, et investeerimisobjekti kontrollitakse omakapitaliinstrumentide, näiteks investeerimisobjekti lihtaktsiate kaudu, mis annavad nende omanikule proportsionaalsed hääleõigused. Sel juhul keskendutakse kontrolli hindamisel otsustusprotsessi muutvate täiendavate kokkulepete puudumise korral sellele, millisel osapoolel on võimalus kasutada investeerimisobjekti tegevus- ja rahastamispoliitika kindlaksmääramiseks piisavaid hääleõigusi (vt lõiked B34–B50). Kõige lihtsamal juhul, kui muud tegurid puuduvad, kontrollib investeerimisobjekti investor, kellele kuulub enamik hääleõigusi.

B7

Selleks et teha keerulisematel juhtudel kindlaks, kas investor kontrollib investeerimisobjekti, võib olla vajalik võtta arvesse teatavaid või kõiki lõikes B3 nimetatud muid tegureid.

B8

Investeerimisobjekt võib olla üles ehitatud selliselt, et hääleõigused ei ole peamine tegur, mis otsustab selle, kes kontrollib investeerimisobjekti, näiteks kui hääleõigused on seotud üksnes haldusülesannetega ja olulisi tegevusi juhitakse lepingupõhiste kokkulepete kaudu. Sellisel juhul võtab investor investeerimisobjekti eesmärki ja ülesehitust arvesse võttes arvesse ka riske, mille suhtes peab investeerimisobjekt olema avatud, riske, mida ta peab edasi andma investeerimisobjekti osapooltele, ja seda, kas investor on avatud kõikidele neile riskidele või osale neist. Võetakse arvesse nii kahjumiriski kui ka potentsiaalset kasumit.

Mõjuvõim

B9

Selleks et omada mõjuvõimu investeerimisobjekti üle, peavad investoril olema õigused, mis annavad talle hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi. Mõjuvõimu hindamisel võetakse arvesse üksnes sisulisi õigusi ja õigusi, mis ei ole kaitsvad (vt lõiked B22–B28).

B10

Otsus, kas investoril on mõjuvõim, sõltub olulistest tegevustest, oluliste tegevuste kohta otsuste tegemise viisist ning investorile ja muudele osapooltele kuuluvatest õigustest investeerimisobjekti suhtes.

Olulised tegevused ja oluliste tegevuste juhtimine

B11

Paljude investeerimisobjektide puhul mõjutab nende kasumit hulk põhi- ja rahastamistegevusi. Olulised tegevused võivad asjaoludest olenevalt olla muu hulgas näiteks järgmised (loetelu ei ole ammendav):

(a)

kaupade või teenuste müük ja ost;

(b)

finantsvarade juhtimine nende eluea jooksul (sealhulgas kohustuste täitmatajätmise korral);

(c)

varade valimine, omandamine või müük;

(d)

uute toodete või protsesside uurimine ja arendamine ning

(e)

rahastamisstruktuuri kindlaksmääramine ja rahastamine.

B12

Otsused oluliste tegevuste kohta võivad olla muu hulgas näiteks järgmised (loetelu ei ole ammendav):

(a)

investeerimisobjekti tegevust ja kapitali käsitlevad otsused, sealhulgas eelarvealased otsused; ja

(b)

investeerimisobjekti juhtkonna võtmeisikute või teenuseosutajate määramine ja tasustamine ning nende teenuste või tööjõu kasutamise lõpetamine.

B13

Teatud juhul võivad olulised tegevused olla tegevused nii enne kui ka pärast teatava olukorra kujunemist või sündmuse esinemist. Kui kahel või enamal investoril on hetkel võimalus juhtida olulisi tegevusi ja need tegevused toimuvad eri ajal, määravad investorid kindlaks, millisel investoril on võimalus juhtida tegevusi, mis mõjutavad kõnealust kasumit kõige suuremal määral, kooskõlas samaaegselt esinevate otsustusõiguste käsitlemisega (vt lõige 13). Kui olulised faktid ja asjaolud muutuvad, vaatavad investorid selle otsuse uuesti läbi.

Rakendamise näited

1.   näide

Kaks investorit moodustavad investeerimisobjekti, et arendada ja turustada meditsiinitoodet. Üks investor vastutab meditsiinitoote väljatöötamise ja sellele ametliku heakskiidu hankimise eest – see vastutus hõlmab ühepoolset võimalust teha kõiki otsuseid, mis on seotud toote väljatöötamise ja ametliku heakskiidu hankimisega. Kui järelevalveasutus on toote heaks kiitnud, hakkab teine investor seda tootma ja turustama – sellel investoril on ühepoolne võimalus teha kõiki otsuseid toote tootmise ja turustamise kohta. Kui kõik tegevused – nii meditsiinitoote väljatöötamine ja ametliku heakskiidu hankimine kui ka selle tootmine ja turustamine – on olulised tegevused, peab iga investor tegema kindlaks, kas tal on võimalus juhtida tegevusi, mis mõjutavad investeerimisobjekti kasumit kõige suuremal määral. Iga investor peab seega kaaluma, kas meditsiinitoote väljatöötamine ja ametliku heakskiidu hankimine või selle tootmine ja turustamine on tegevus, mis mõjutab investeerimisobjekti kasumit kõige suuremal määral, ja kas tal on võimalus juhtida seda tegevust. Otsustades seda, millisel investoril on mõjuvõim, võtavad investorid arvesse järgmisi tegureid:

(a)

investeerimisobjekti eesmärk ja ülesehitus;

(b)

tegurid, mis määravad kindlaks investeerimisobjekti kasuminormi, tulu ja väärtuse ning meditsiinitoote väärtuse;

(c)

mõju investeerimisobjekti kasumile, mis tuleneb iga investori otsustuspädevusest seoses punktis b nimetatud teguritega; ja

(d)

investori avatus kasumi muutlikkusele.

Selles näites võtavad investorid arvesse ka järgmisi tegureid:

(e)

ametliku heakskiidu saamise ebakindlus ja selleks nõutavad jõupingutused (võttes arvesse investori varasemat kogemust meditsiinitoodete edukal väljatöötamisel ja ametliku heakskiidu saamisel) ja

(f)

milline investor kontrollib meditsiinitoodet, kui arendusetapp on osutunud edukaks.

2.   näide

Investeerimisvahend (investeerimisobjekt) luuakse ja seda rahastatakse investorile (võlainvestorile) kuuluva võlainstrumendiga ja mitmele muule investorile kuuluvate omakapitaliinstrumentidega. Omakapitali osamakse on mõeldud esimeste kahjumite katmiseks ja investeerimisobjektilt listulu saamiseks. Üks omakapitali investoritest, kellele kuulub 30 protsenti omakapitalist, on ka varahaldur. Investeerimisobjekt kasutab oma tulu finantsvarade portfelli ostmiseks, mistõttu on investeerimisobjekt avatud krediidiriskile, mis on seotud varade põhi- ja intressimaksete tasumise kohustuse võimaliku rikkumisega. Tehingut turustatakse võlainvestorile investeeringuna, mis on minimaalselt avatud portfelli varadest tulenevate kohustuste võimaliku rikkumisega seotud krediidiriskile, tulenevalt nende varade olemusest ja sellest, et omakapitali osamakse on mõeldud katma investeerimisobjekti esimesi kahjumeid. Investeerimisobjekti kasumit mõjutab suurel määral investeerimisobjekti varaportfelli haldamine, mis hõlmab otsuseid varade valiku, omandamise ja müügi kohta vastavalt portfelli juhistele, ning haldamine portfelli varadest tulenevate kohustuste rikkumisel. Kõiki neid tegevusi juhib varahaldur seni, kuni kohustuste rikkumine ulatub teatud määrani portfelli väärtusest (st kui portfelli väärtus on selline, et investeerimisobjekti omakapitali osamakse on ära tarbitud). Pärast seda juhib varasid kolmandast osapoolest haldur vastavalt võlainvestori juhistele. Investeerimisobjekti varaportfelli juhtimine on investeerimisobjekti oluline tegevus. Varahalduril on võimalus juhtida olulisi tegevusi seni, kuni varad, mille puhul on kohustusi rikutud, ulatuvad kindla määrani portfelli väärtusest; võlainvestoril on võimalus juhtida olulisi tegevusi, kui selliste varade väärtus, mille puhul on kohustusi rikutud, ületab seda kindlat määra portfelli väärtusest. Varahaldur ja võlainvestor peavad kumbki tegema kindlaks, kas neil on võimalus juhtida tegevusi, mis mõjutavad investeerimisobjekti kasumit kõige suuremal määral, sealhulgas võttes arvesse investeerimisobjekti eesmärki ja ülesehitust ning mõlema osapoole avatust kasumi muutlikkusele.

Õigused, mis annavad investorile mõjuvõimu investeerimisobjekti üle

B14

Mõjuvõim tuleneb õigustest. Selleks et omada mõjuvõimu investeerimisobjekti üle, peavad investoril olema õigused, mis annavad talle hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi. Õigused, mis võivad anda investorile mõjuvõimu, erinevad investeerimisobjektide lõikes.

B15

Investorile võivad kas eraldi või koos anda mõjuvõimu muu hulgas näiteks järgmised õigused (loetelu ei ole ammendav):

(a)

õigus investeerimisobjekti hääleõiguste (või potentsiaalsete hääleõiguste) näol (vt lõiked B34–B50);

(b)

õigus määrata, ümber paigutada või tagasi kutsuda investeerimisobjekti juhtkonna võtmeisikuid, kellel on võimalus juhtida olulisi tegevusi;

(c)

õigus määrata teine (majandus)üksus, mis juhib olulisi tegevusi, või selline määramine tühistada;

(d)

õigus anda investeerimisobjektile korraldus sõlmida investori kasuks tehinguid või kasutada vetoõigust tehingute muutmise suhtes ja

(e)

muud õigused (näiteks juhtimislepingus kindlaksmääratud otsustusõigused), mis annavad nende omanikule võimaluse juhtida olulisi tegevusi.

B16

Kui investeerimisobjektil on hulk põhi- ja rahastamistegevusi, mis mõjutavad olulisel määral investeerimisobjekti kasumit, ja kui pidevalt tuleb teha sisulisi otsuseid selliste tegevuste suhtes, siis annavad investorile üldiselt mõjuvõimu just hääleõigused või muud sarnased õigused kas eraldi või koos muude kokkulepetega.

B17

Kui hääleõigused ei saa olulisel määral mõjutada investeerimisobjekti kasumit, näiteks kui hääleõigused on seotud üksnes haldusülesannetega ja oluliste tegevuste juhtimine määratakse kindlaks lepingupõhiste kokkulepetega, peab investor hindama neid lepingupõhiseid kokkuleppeid, et teha kindlaks, kas tal on piisavad õigused mõjuvõimu saamiseks investeerimisobjekti üle. Otsustades seda, kas investoril on piisavad õigused mõjuvõimu saamiseks, võtab investor arvesse investeerimisobjekti eesmärki ja ülesehitust (vt lõiked B5–B8) ning lõigetes B51–B54 ja lõigetes B18–B20 sätestatud nõudeid.

B18

Teatud juhul võib olla keeruline teha kindlaks, kas investoril on piisavad õigused mõjuvõimu saamiseks investeerimisobjekti üle. Selleks et võimaldada sellisel juhul mõjuvõimu hinnata, võtab investor arvesse tõendeid selle kohta, kas tal on praktiline võimalus juhtida ühepoolselt olulisi tegevusi. Arvesse võetakse järgmisi tegureid (loetelu ei ole ammendav), mis koos investori õiguste ning lõigetes B19 ja B20 esitatud näitajate arvessevõtmisega võivad tõendada, et investori õigused on piisavad, et saada mõjuvõim investeerimisobjekti üle:

(a)

investor saab selleks lepingupõhiseid õigusi omamata määrata või heaks kiita investeerimisobjekti juhtkonna võtmeisikuid, kellel on võimalus juhtida olulisi tegevusi;

(b)

investor saab selleks lepingupõhiseid õigusi omamata anda investeerimisobjektile korralduse sõlmida investori kasuks olulisi tehinguid või kasutada vetoõigust selliste tehingute muutmise suhtes;

(c)

investor saab mõjutada kas investeerimisobjekti juhtorgani liikmete ametisse nimetamise protsessi või teistelt hääleõiguste omanikelt volituste hankimist;

(d)

investeerimisobjekti juhtkonna võtmeisikud on investori seotud osapooled (näiteks investeerimisobjekti tegevjuht ja investori tegevjuht on üks ja sama isik);

(e)

enamik investeerimisobjekti juhtorgani liikmeid on investori seotud osapooled.

B19

Mõnikord võib esineda viiteid sellele, et investoril on investeerimisobjektiga eriline suhe, mis annab alust eeldada, et investoril on enam kui vaid passiivne huvi investeerimisobjekti suhtes. Ühegi eraldiseisva näitaja või teatava näitajate kombinatsiooni olemasolu ei pruugi tähendada, et mõjuvõimu kriteerium on täidetud. Enama kui vaid passiivse huvi omamine investeerimisobjekti suhtes võib siiski viidata sellele, et investoril on muid seotud õigusi, mis on piisavad investeerimisobjekti üle mõjuvõimu saamiseks või olemasoleva mõjuvõimu tõendamiseks. Näiteks annavad järgmised tegurid põhjuse eeldada, et investoril on enam kui vaid passiivne huvi investeerimisobjekti suhtes, ning võivad koos muude õigustega viidata mõjuvõimule:

(a)

investeerimisobjekti juhtkonna võtmeisikud, kellel on võimalus juhtida olulisi tegevusi, on investori praegused või endised töötajad;

(b)

investeerimisobjekti tegevused sõltuvad investorist, näiteks järgmistes olukordades:

(i)

investeerimisobjekt sõltub suure osa oma tegevuse rahastamisel investorist;

(ii)

investor tagab suure osa investeerimisobjekti kohustustest;

(iii)

investeerimisobjekt sõltub kriitiliste teenuste, tehnoloogia, tarnete või toorainete puhul investorist;

(iv)

investor kontrollib varasid, näiteks litsentse või kaubamärke, mis on olulised investeerimisobjekti tegevuse suhtes;

(v)

investeerimisobjekt sõltub investorist juhtkonna võtmeisikute puhul, näiteks kui investori töötajatel on eriteadmised investeerimisobjekti tegevuse kohta;

(c)

investor osaleb suures osas investeerimisobjekti tegevustest või suurt osa investeerimisobjekti tegevustest teostatakse investori nimel;

(d)

investori avatus või õigus investeerimisobjektis osalemisest tulenevale kasumile on ebaproportsionaalselt suurem kui tema hääleõigused või muud sarnased õigused. Näiteks võib juhtuda, et investoril on õigus või ta on avatud rohkem kui poolele investeerimisobjekti kasumist, kuid talle kuulub vähem kui pool investeerimisobjekti hääleõigustest.

B20

Mida suurem on investor avatus või mida rohkem on tal õigusi investeerimisobjektis osalemisest tulenevale kasumi muutlikkusele, seda rohkem on investor motiveeritud hankima piisavaid õigusi mõjuvõimu saamiseks. Suur avatus kasumi muutlikkusele viitab seega sellele, et investoril võib olla mõjuvõim. Investori avatuse ulatus ei määra siiski iseenesest kindlaks, kas investoril on mõjuvõim investeerimisobjekti üle.

B21

Lõikes B18 nimetatud tegurite ning lõigetes B19 and B20 nimetatud näitajate arvessevõtmisel koos investori õigustega antakse suurem kaal lõikes B18 kirjeldatud tõenditele mõjuvõimu kohta.

Sisulised õigused

B22

Investor võtab mõjuvõimu omamise hindamisel arvesse üksnes investeerimisobjektiga seotud sisulisi õigusi (mis kuuluvad investorile ja muudele osapooltele). Õigus on oluline juhul, kui selle omanikul on praktiline võimalus seda õigust kasutada.

B23

Otsustades seda, kas õigused on sisulised, tuleb võtta arvesse kõiki fakte ja asjaolusid. Selle otsuse tegemisel võetakse arvesse muu hulgas järgmisi tegureid (loetelu ei ole ammendav):

(a)

kas on mingeid tõkkeid (majanduslikke või muid), mis takistavad omanikul (või omanikel) õigusi kasutamast. Sellised tõkked on näiteks järgmised (loetelu ei ole ammendav):

(i)

rahalised trahvid ja stiimulid, mis takistaksid omanikul oma õigusi kasutamast (või hoiaksid selle ära);

(ii)

täitmis- või vahetushind, millega luuakse finantstõke, mis takistaks omanikul oma õigusi kasutamast (või hoiaks selle ära);

(iii)

tingimused, mis muudavad õiguste kasutamise ebatõenäoliseks, näiteks tingimused, mis kitsendavad nende kasutamise aega;

(iv)

investeerimisobjekti asutamisdokumentides või rakendatavates õigusnormides sellise sõnaselge ja mõistliku mehhanismi puudumine, mis võimaldaks õiguste omanikul oma õigusi kasutada;

(v)

õiguste omaniku suutmatus hankida oma õiguste kasutamiseks vajalikku teavet;

(vi)

tegevustõkked või -stiimulid, mis takistaksid omanikul õigusi kasutamast (või hoiaksid selle ära) (nt teiste juhtide puudumine, kes sooviksid või oleksid suutelised osutama eriteenuseid või osutama teenuseid ja võtma endale praegusele juhile kuuluvaid teisi huve);

(vii)

juriidilised või regulatiivsed nõuded, mis takistavad õiguste omanikul kasutamast oma õigusi (nt kui välisinvestoril keelatakse kasutada oma õigusi);

(b)

juhul kui õiguste kasutamine nõuab mitme osapoole nõusolekut või kui õigused kuuluvad mitmele osapoolele, siis kas on olemas mehhanism, mis annab nendele osapooltele praktilise võimaluse kasutada neid õigusi üheskoos, kui nad otsustavad seda teha. Sellise mehhanismi puudumine viitab, et õigused ei pruugi olla sisulised. Mida suurem on osapoolte arv, kes peavad nõustuma õiguste kasutamisega, seda väiksem on tõenäosus, et need õigused on sisulised. Juhatus, mille liikmed on otsusetegijast sõltumatud, võib siiski toimida mehhanismina, mille kaudu saavad arvukad investorid tegutseda ühiselt oma õiguste kasutamisel. Tagasikutsumisõigus, mida kasutab sõltumatu juhatus, on seega sisuline suurema tõenäolisusega kui juhul, kui sama õigust kasutaks suur hulk investoreid igaüks eraldi;

(c)

kas õigusi omav osapool saaks või õigusi omavad osapooled saaksid kasu nende õiguste kasutamisest. Isik, kes omab investeerimisobjektis potentsiaalseid hääleõigusi (vt lõiked B47–B50), võtab näiteks arvesse instrumendi täitmis- või vahetushinda. See, et potentsiaalsete hääleõiguste tingimused on sisulised, on tõenäolisem siis, kui instrument on rahas või investor saaks muul põhjusel kasu instrumendi täitmisest või vahetamisest (nt realiseerides investori ja investeerimisobjekti vahelise koostoime).

B24

Selleks et õigused oleksid sisulised, peavad need olema ka kasutatavad juhul, kui on vaja teha otsuseid oluliste tegevuste juhtimise kohta. Tavaliselt peavad õigused olema hetkel kasutatavad selleks, et need oleksid sisulised. Mõnikord võivad õigused siiski olla sisulised ka juhul, kui need ei ole hetkel kasutatavad.

Rakendamise näited

3.   näide

Igal aastal toimub investeerimisobjekti aktsionäride üldkoosolek, kus tehakse otsuseid oluliste tegevuste juhtimise kohta. Järgmine korraline aktsionäride üldkoosolek toimub kaheksa kuu pärast. Aktsionärid, kellele eraldi või koos kuulub vähemalt 5 protsenti hääleõigustest, võivad siiski kutsuda kokku erakorralise koosoleku, et muuta olulisi tegevusi käsitlevaid seniseid põhimõtteid, kuid teistele aktsionäridele koosolekust teatamise nõue tähendab, et seda koosolekut ei saa kokku kutsuda enne 30 päeva möödumist. Olulisi tegevusi käsitlevaid põhimõtteid saab muuta üksnes erakorralisel või korralisel aktsionäride üldkoosolekul. See hõlmab oluliste varade müügi ja suurte investeeringute tegemise või müügi heakskiitmist.

Eeltoodud olukord kehtib allpool kirjeldatud näidete 3A–3D puhul. Iga näidet vaadeldakse eraldiseisvalt.

3A. näide

Investorile kuulub enamik hääleõigusi investeerimisobjektis. Investori hääleõigused on sisulised, sest investoril on võimalus teha vajaduse korral otsuseid oluliste tegevuste juhtimise kohta. Asjaolu, et investor saab kasutada oma hääleõigusi alles 30 päeva pärast, ei välista seda, et investoril on hetkel võimalus juhtida olulisi tegevusi alates osaluse omandamise hetkest.

3B.   näide

Investor on sõlminud tärminlepingu, et omandada enamik investeerimisobjekti aktsiaid. Tärminlepingu täitmiskuupäev on 25 päeva pärast. Olemasolevad aktsionärid ei saa muuta olulisi tegevusi käsitlevaid seniseid põhimõtteid, sest erakorralist koosolekut ei saa korraldada enne 30 päeva möödumist, kuid selleks ajaks on tärminleping täidetud. Investoril on seega õigused, mis on sisuliselt võrdväärsed enamusaktsionäri õigustega eespool esitatud näites 3A (st tärminlepingu sõlminud investor saab teha vajaduse korral otsuseid oluliste tegevuste juhtimise kohta). Investori tärminleping on sisuline õigus, mis annab investorile hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi isegi enne tärminlepingu täitmist.

3C.   näide

Investoril on enamiku investeerimisobjekti aktsiate omandamiseks sisuline optsioon, mida tuleb kasutada 25 päeva jooksul ja mis on sügaval rahas. Järeldus on sama nagu näite 3B puhul.

3D.   näide

Investor on sõlminud tärminlepingu, et omandada enamiku investeerimisobjekti aktsiatest, kuid tal ei ole muid seotud õigusi investeerimisobjekti suhtes. Tärminlepingu täitmiskuupäev on kuue kuu pärast. Erinevalt eespool esitatud näidetest ei ole investoril hetkel võimalust juhtida olulisi tegevusi. Olemasolevatel aktsionäridel on hetkel võimalus juhtida olulisi tegevusi, sest nad saavad muuta olulisi tegevusi käsitlevaid seniseid põhimõtteid enne tärminlepingu täitmist.

B25

Muude osapoolte teostatavad sisulised õigused võivad takistada investorit kontrollimast investeerimisobjekti, millega need õigused on seotud. Selliste sisuliste õiguste puhul ei nõuta, et nende omanikel oleks võimalus algatada otsuseid. Seni kuni õigused ei ole üksnes kaitsvad (vt lõiked B26–B28), võivad muudele osapooltele kuuluvad sisulised õigused takistada investoril kontrollimast investeerimisobjekti isegi siis, kui õigused annavad nende omanikele hetkel üksnes võimaluse oluliste tegevustega seotud otsuseid heaks kiita või tõkestada.

Kaitsvad õigused

B26

Hinnates seda, kas õigused annavad investorile mõjuvõimu investeerimisobjekti üle, hindab investor, kas tema õigused ja teistele kuuluvad õigused on kaitsvad õigused. Kaitsvad õigused on seotud investeerimisobjekti tegevuste põhimõttelise muutmisega või kehtivad erakorraliste asjaolude korral. Ometi ei ole kõik õigused, mis kehtivad erakorraliste asjaolude korral või sõltuvad teatavatest sündmustest, kaitsvad õigused (vt lõiked B13 ja B53).

B27

Kuna kaitsvad õigused on ette nähtud kaitsma nende omanike huve, andmata asjaomasele osapoolele mõjuvõimu investeerimisobjekti üle, millega need õigused on seotud, ei saa üksnes kaitsvaid õigusi omaval investoril olla mõjuvõimu ja ta ei saa takistada teist osapoolt omamast mõjuvõimu investeerimisobjekti üle (vt lõige 14).

B28

Sellised kaitsvad õigused on muu hulgas näiteks järgmised (loetelu ei ole ammendav):

(a)

laenuandja õigus keelata laenusaajal teostada selliseid tegevusi, mis võivad muuta laenusaaja krediidiriski olulisel määral laenuandja kahjuks;

(b)

investeerimisobjektis mittekontrollivat osalust omava osapoole õigus kiita heaks kapitalimahutusi suuremas summas, kui on nõutav äritegevuse tavapärases käigus, või kiita heaks omakapitali- või võlainstrumentide emiteerimine;

(c)

laenuandja õigus arestida laenusaaja varad, kui laenusaaja ei täida teatavaid laenu tagasimaksmise tingimusi.

Frantsiisid

B29

Frantsiisileping, mille puhul investeerimisobjekt on frantsiisivõtja, annab frantsiisiandjale sageli õigused, mis on ettenähtud kaitsma frantsiisitud kaubamärki. Frantsiisilepinguga antakse tavaliselt frantsiisiandjale teatavad otsustusõigused frantsiisivõtja tegevuse suhtes.

B30

Frantsiisiandja õigused ei piira üldiselt muude osapoolte kui frantsiisiandja võimalust teha otsuseid, mis mõjutavad olulisel määral frantsiisivõtja kasumit. Samuti ei pruugi frantsiisilepingus sätestatud frantsiisiandja õigused anda talle hetkel võimalust juhtida tegevusi, mis mõjutavad olulisel määral frantsiisivõtja kasumit.

B31

Tuleb teha vahet hetkel olemasoleval võimalusel teha otsuseid, mis mõjutavad olulisel määral frantsiisivõtja kasumit, ja võimalusel teha otsuseid, mis kaitsevad frantsiisitud kaubamärki. Frantsiisiandjal ei ole mõjuvõimu frantsiisivõtja üle, kui muudel osapooltel on õigused, mis annavad neile hetkel võimaluse juhtida frantsiisivõtja olulisi tegevusi.

B32

Frantsiisilepingut sõlmides tegi frantsiisivõtja ühepoolse otsuse juhtida oma äritegevust kooskõlas frantsiisilepingu tingimustega, kuid enda nimel.

B33

Kontrolli selliste põhimõtteliste otsuste üle nagu frantsiisivõtja õiguslik vorm ja tema rahastamise struktuur võivad kindlaks määrata muud osapooled kui frantsiisiandja ja see võib olulisel määral mõjutada frantsiisivõtja kasumit. Mida väiksem on frantsiisiandja antav rahaline toetus ja mida vähem on frantsiisiandja avatud frantsiisisaajalt saadava kasumi muutlikkusele, seda suurem on tõenäosus, et frantsiisiandjal on üksnes kaitsvad õigused.

Hääleõigused

B34

Investoril on sageli hetkel võimalus juhtida kas hääleõiguste või muude sarnaste õiguste kaudu olulisi tegevusi. Kui investeerimisobjekti olulisi tegevusi juhitakse hääleõiguste kaudu, võtab investor arvesse käesolevas osas (lõiked B35–B50) sätestatud nõudeid.

Mõjuvõim koos häälteenamusega

B35

Investoril, kellele kuulub üle poole investeerimisobjekti hääleõigustest, on järgmistel juhtudel mõjuvõim, välja arvatud siis, kui rakendatakse lõige B36 või lõige B37:

(a)

häälteenamuse omanik juhib olulisi tegevusi või

(b)

häälteenamuse omanik määrab ametisse enamiku olulisi tegevusi juhtiva juhtorgani liikmetest.

Häälteenamus ilma mõjuvõimuta

B36

Investeerimisobjekti üle mõjuvõimu saamiseks peavad sellise investori hääleõigused, kellele kuulub üle poole investeerimisobjekti hääleõigustest, olema sisulised vastavalt lõigetele B22–B25 ja andma investorile hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi, mis sageli toimub tegevus- ja rahastamispoliitika kindlaksmääramise kaudu. Kui teisel (majandus)üksusel on õigused, mis annavad sellele (majandus)üksusele õiguse juhtida olulisi tegevusi, ja see (majandus)üksus ei ole investori käsundisaaja, siis ei oma investor mõjuvõimu investeerimisobjekti üle.

B37

Isegi kui investorile kuulub investeerimisobjektis häälteenamus, ei ole investoril mõjuvõimu investeerimisobjekti üle, kui need hääleõigused ei ole sisulised. Investor, kellele kuulub investeerimisobjektis üle poole hääleõigustest, ei saa näiteks omada mõjuvõimu, kui olulisi tegevusi juhib valitsus, kohus, haldur, pankrotihaldur, likvideerija või järelevalveasutus.

Mõjuvõim ilma häälteenamuseta

B38

Investor võib omada mõjuvõimu ka juhul, kui talle ei kuulu investeerimisobjektis häälteenamus. Kui investorile ei kuulu investeerimisobjektis häälteenamus, saab ta omada mõjuvõimu näiteks alljärgneva kaudu:

(a)

lepingupõhine kokkulepe investori ja teiste hääleomanike vahel (vt lõige B39);

(b)

muudest lepingupõhistest kokkulepetest tulenevad õigused (vt lõige B40);

(c)

investori hääleõigused (vt lõiked B41–B45);

(d)

potentsiaalsed hääleõigused (vt lõiked B47–B50);

(e)

punktide a–d kombinatsioon.

Lepingupõhine kokkulepe teiste hääleomanikega

B39

Investori ja teiste hääleomanike vahelise lepingupõhise kokkuleppega saab anda investorile õiguse kasutada hääleõigusi, mis on investorile mõjuvõimu andmiseks piisavad, isegi juhul, kui investoril ei ole piisavalt hääleõigusi, et saada mõjuvõim ilma lepingupõhise kokkuleppeta. Lepingupõhise kokkuleppega võiks siiski tagada, et investor saab anda piisaval arvul teistele hääleomanikele juhiseid, kuidas hääletada, et võimaldada investoril teha otsuseid oluliste tegevuste kohta.

Lepingupõhistest kokkulepetest tulenevad õigused

B40

Muud otsustusõigused saavad koos hääleõigustega anda investorile hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi. Näiteks võivad lepingupõhises kokkuleppes kindlaksmääratud õigused koos hääleõigusega olla piisavad, et anda investorile hetkel võimalus juhtida investeerimisobjekti tootmisprotsessi või investeerimisobjekti muud põhi- või rahastamistegevust, mis mõjutab olulisel määral investeerimisobjekti kasumit. Muude õiguste puudumise korral ei põhjusta investeerimisobjekti majanduslik sõltuvus investorist (näiteks tarnija suhted oma põhikliendiga) siiski investori mõjuvõimu investeerimisobjekti üle.

Investori hääleõigused

B41

Vähem kui enamikku hääleõigusi omaval investoril on piisavad õigused mõjuvõimu saamiseks, kui investoril on praktiline võimalus juhtida ühepoolselt olulisi tegevusi.

B42

Hinnates seda, kas investori hääleõigused on mõjuvõimu saamiseks piisavad, võtab investor arvesse kõiki fakte ja asjaolusid, sealhulgas:

(a)

investori hääleõiguste arv võrreldes teiste hääleomanike häälte arvu ja jaotusega, pidades silmas, et:

(i)

mida rohkem hääleõigusi investoril on, seda suurem on tõenäosus, et investoril on õigused, mis annavad talle hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi;

(ii)

mida rohkem hääleõigusi investoril on võrreldes teiste hääleomanikega, seda suurem on tõenäosus, et investoril on õigused, mis annavad talle hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi;

(iii)

mida rohkem osapooli peab tegutsema ühiselt investori väljahääletamiseks, seda suurem on tõenäosus, et investoril on õigused, mis annavad talle hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi;

(b)

investorile, teistele hääleomanikele või muudele osapooltele kuuluvad potentsiaalsed hääleõigused (vt lõiked B47–B50);

(c)

muudest lepingupõhistest kokkulepetest tulenevad õigused (vt lõige B40) ja

(d)

täiendavad faktid ja asjaolud, mis viitavad sellele, et investoril kas on või ei ole hetkel võimalus juhtida olulisi tegevusi ajal, mil on vaja teha otsuseid, sealhulgas eelmiste aktsionäride üldkoosolekute hääletustulemused.

B43

Kui oluliste tegevuste juhtimine määratakse kindlaks häälteenamusega ja investorile kuulub oluliselt rohkem hääleõigusi kui ühelegi teisele hääleomanikule või hääleomanike organiseeritud rühmale ning teised aktsiaosalused on hajutatud, siis võib juba pärast lõike 42 punktides a–c nimetatud tegurite arvessevõtmist olla selge, et investoril on mõjuvõim investeerimisobjekti üle.

Rakendamise näited

4.   näide

Investor omandab 48 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest. Ülejäänud hääleõigused kuuluvad tuhandetele aktsionäridele, kellest mitte ükski eraldi ei oma üle 1 protsendi hääleõigustest. Ühelgi aktsionäril ei ole kokkuleppeid teistega konsulteerimiseks ega ühiste otsuste tegemiseks. Hinnates omandatavate hääleõiguste osakaalu teiste aktsiaosaluste suhtelise suuruse alusel, otsustas investor, et 48-protsendine osalus oleks kontrolli saamiseks piisav. Sel juhul järeldab investor oma osaluse absoluutse suuruse ja teiste aktsiaosaluste suhtelise suuruse alusel, et tal on piisavalt ülekaalukas häälteosalus, et vastata mõjuvõimu kriteeriumile vajaduseta võtta arvesse muid tõendeid mõjuvõimu kohta.

5.   näide

Investorile A kuulub 40 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest ja ülejäänud 12 investorile kuulub igaühele 5 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest. Aktsionäride kokkuleppega antakse investorile A õigus määrata ja kutsuda tagasi juhtkond, kes vastutab oluliste tegevuste juhtimise eest, ning kehtestada nende tasu. Kokkuleppe muutmiseks on nõutav aktsionäride kahe kolmandiku suurune häälteenamus. Sel juhul järeldab investor A, et investori osaluse absoluutne suurus ja teiste aktsiaosaluste suhteline suurus üksinda ei ole määrava tähtsusega, et otsustada, kas investoril on mõjuvõimu saamiseks piisavad õigused. Investor A otsustab siiski, et tema lepingupõhine õigus määrata ja kutsuda tagasi juhtkond ning kehtestada nende tasu on piisav järeldamaks, et tal on mõjuvõim investeerimisobjekti üle. Investori mõjuvõimu hindamisel ei võeta arvesse asjaolu, et investor A ei ole võib-olla kasutanud seda õigust, ega selle tõenäosust, et investor A kasutab oma juhtkonna valimise, ametisse määramise või tagasikutsumise õigust.

B44

Muudes olukordades võib juba pärast lõike B42 punktides a–c nimetatud tegurite arvessevõtmist olla selge, et investoril ei ole mõjuvõimu.

Rakendamise näide

6.   näide

Investorile A kuulub 45 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest. Veel kahele investorile kuulub kummalegi 26 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest. Ülejäänud hääleõigused kuuluvad kolmele muule aktsionärile, kusjuures igaühele neist kuulub 1 protsent. Puuduvad muud kokkulepped, mis mõjutaksid otsuste tegemist. Sel juhul on investori A häälteosaluse suurus ja selle suhteline suurus võrreldes teiste aktsiaosalustega piisavad järeldamaks, et investoril A ei ole mõjuvõimu. Kaks investorit peaksid ainult tegema koostööd, et takistada investorit A juhtimast investeerimisobjekti olulisi tegevusi.

B45

Lõike B42 punktides a–c nimetatud tegurid üksinda ei pruugi siiski olla määrava tähtsusega. Kui investoril ei ole pärast nende tegurite arvessevõtmist selge, kas tal on mõjuvõim, võtab ta arvesse täiendavaid fakte ja asjaolusid, näiteks seda, kas teised aktsionärid on olemuselt passiivsed, mida tõendavad eelmiste aktsionäride üldkoosolekute hääletustulemused. See hõlmab lõikes B18 nimetatud tegurite ning lõigetes B19 ja B20 esitatud näitajate hindamist. Mida vähem hääleõigusi investoril on ja mida vähem osapooli peaksid tegutsema ühiselt investori väljahääletamiseks, seda rohkem toetutaks täiendavatele faktidele ja asjaoludele, et hinnata seda, kas investori õigused on mõjuvõimu saamiseks piisavad. Kui lõigetes B18–B20 nimetatud fakte ja asjaolusid võetakse arvesse koos investori õigustega, antakse lõikes B18 kirjeldatud mõjuvõimu tõenditele suurem kaal kui lõigetes B19 ja B20 esitatud mõjuvõimu näitajatele.

Rakendamise näited

7.   näide

Investorile kuulub 45 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest. Ülejäänud 11 investorile kuulub igaühele 5 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest. Ühelgi aktsionäril ei ole lepingupõhiseid kokkuleppeid teistega konsulteerimiseks ega ühiste otsuste tegemiseks. Sel juhul ei ole investori osaluse absoluutne suurus ega teiste aktsiaosaluste suhteline suurus üksinda määrava tähtsusega, et otsustada seda, kas investoril on piisavad õigused mõjuvõimu saamiseks investeerimisobjekti üle. Arvesse tuleb võtta täiendavaid fakte ja asjaolusid, mis võivad tõendada seda, kas investoril on või ei ole mõjuvõim.

8.   näide

Investorile kuulub 35 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest. Veel kolmele investorile kuulub igaühele 5 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest. Ülejäänud hääleõigused kuuluvad paljudele aktsionäridele, kellest mitte ükski eraldi ei oma üle 1 protsendi hääleõigustest. Ühelgi aktsionäril ei ole kokkuleppeid teistega konsulteerimiseks ega ühiste otsuste tegemiseks. Investeerimisobjekti olulisi tegevusi käsitlevate otsuste vastuvõtmiseks on nõutav häälteenamusega heakskiit asjaomasel aktsionäride üldkoosolekul – viimastel asjaomastel aktsionäride üldkoosolekutel hääletas 75 % investeerimisobjekti hääleõiguste omanikest. Sellisel juhul viitab teiste aktsionäride aktiivne osalemine viimastel aktsionäride üldkoosolekutel sellele, et investoril ei oleks praktilist võimalust juhtida ühepoolselt olulisi tegevusi, olenemata sellest, kas investor on juhtinud olulisi tegevusi, sest piisav arv teisi aktsionäre hääletas samal viisil kui investor.

B46

Kui pärast lõike B42 punktides a–d nimetatud tegurite arvessevõtmist ei ole selge, et investoril on mõjuvõim, siis ei oma investor kontrolli investeerimisobjekti üle.

Potentsiaalsed hääleõigused

B47

Investor võtab kontrolli hindamisel arvesse oma potentsiaalseid hääleõigusi ja muudele osapooltele kuuluvaid potentsiaalseid hääleõigusi, et määrata kindlaks, kas tal on mõjuvõim. Potentsiaalsed hääleõigused on õigused investeerimisobjekti hääleõiguste saamiseks, näiteks vahetatavatest instrumentidest või optsioonidest, sealhulgas tärminlepingutest tulenevad õigused. Potentsiaalseid hääleõigusi võetakse arvesse üksnes siis, kui õigused on sisulised (vt lõiked B22–B25).

B48

Potentsiaalsete hääleõiguste arvessevõtmisel võtab investor arvesse instrumendi eesmärki ja ülesehitust ning investori muul viisil investeerimisobjektis osalemise eesmärki ja ülesehitust. See hõlmab instrumendi eri tingimuste ning investori ilmsete ootuste, motiivide ja kõnealuste tingimustega nõustumise põhjuste hindamist.

B49

Kui investoril on hääleõigused või muud otsustusõigused investeerimisobjekti tegevuste suhtes, hindab investor, kas need õigused koos potentsiaalsete hääleõigustega annavad investorile mõjuvõimu.

B50

Sisulised potentsiaalsed hääleõigused üksinda või koos muude õigustega võivad anda investorile hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi. Näiteks on sellega tõenäoliselt tegemist juhul, kui investorile kuulub 40 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest ja ta omab lõike B23 kohaselt optsioonidest tulenevaid sisulisi õigusi täiendava 20 protsendi hääleõiguste omandamiseks.

Rakendamise näited

9.   näide

Investorile A kuulub 70 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest. Investorile B kuulub 30 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest ja optsioon investori A hääleõigustest poole omandamiseks. Seda optsiooni tuleb kasutada järgmise kahe aasta jooksul kindlaksmääratud hinnaga, mis on sügaval rahast väljas (ja peaks nii jääma selle kaheaastase perioodi jooksul). Investor A on kasutanud oma hääleõigusi ja juhib aktiivselt investeerimisobjekti olulisi tegevusi. Sellisel juhul vastab investor A tõenäoliselt mõjuvõimu kriteeriumile, sest tal on ilmselt hetkel võimalus juhtida olulisi tegevusi. Kuigi investorile B kuuluvad hetkel kasutatavad optsioonid täiendavate hääleõiguste ostmiseks (mis kasutamise korral annaksid talle investeerimisobjektis häälteenamuse), on nende optsioonidega seotud tingimused sellised, et optsioone ei loeta sisulisteks.

10.   näide

Investorile A ja ülejäänud kahele investorile kummalegi kuulub üks kolmandik investeerimisobjekti hääleõigustest. Investeerimisobjekti äritegevus on tihedalt seotud investoriga A. Lisaks omakapitaliinstrumentidele kuuluvad investorile A ka võlainstrumendid, mis on igal ajahetkel vahetatavad investeerimisobjekti lihtaktsiateks kindlaksmääratud hinnaga, mis on rahast väljas (kuid mitte sügaval rahast väljas). Võlainstrumentide vahetamisel kuuluks investorile A 60 protsenti investeerimisobjekti hääleõigustest. Investor A saaks kasu koostoime realiseerimisest võlainstrumentide vahetamisel lihtaktsiateks. Investoril A on mõjuvõim investeerimisobjekti üle, sest talle kuuluvad investeerimisobjekti hääleõigused koos sisuliste potentsiaalsete hääleõigustega, mis annavad talle hetkel võimaluse juhtida olulisi tegevusi.

Mõjuvõim, kui hääleõigused või muud sarnased õigused ei mõjuta olulisel määral investeerimisobjekti kasumit

B51

Investor võtab investeerimisobjekti eesmärgi ja ülesehituse hindamisel (vt lõiked B5–B8) arvesse osalemist ja otsuseid, mis on tehtud investeerimisobjekti loomisel selle ülesehituse käigus, ning hindab, kas tehingu tingimused ja osalemise tunnused annavad investorile piisavad õigused mõjuvõimu saamiseks. Osalemine investeerimisobjekti ülesehituses üksinda ei ole piisav, et anda investorile kontrolli. Osalemine ülesehituses võib siiski viidata sellele, et investoril oli võimalus saada õigusi, mis on piisavad mõjuvõimu saamiseks investeerimisobjekti üle.

B52

Lisaks võtab investor arvesse lepingupõhiseid kokkuleppeid, näiteks ostuoptsiooni õigused, müügioptsiooni õigused ja likvideerimisõigused, mis määrati kindlaks investeerimisobjekti loomisel. Kui need lepingupõhised kokkulepped hõlmavad investeerimisobjektiga tihedalt seotud tegevusi, siis on need tegevused sisuliselt lahutamatu osa investeerimisobjekti üldistest tegevustest, kuigi need võivad toimuda väljaspool investeerimisobjekti juriidilisi piire. Seega tuleb lepingupõhistes kokkulepetes varjatud otseseid või kaudseid otsustusõigusi, mis on tihedalt seotud investeerimisobjektiga, käsitada investeerimisobjekti üle mõjuvõimu kindlaksmääramisel oluliste tegevustena.

B53

Mõne investeerimisobjekti puhul toimuvad olulised tegevused üksnes siis, kui esinevad teatavad asjaolud või toimuvad teatavad sündmused. Investeerimisobjekt võib olla üles ehitatud nii, et selle tegevuste juhtimine ja kasum on eelnevalt kindlaksmääratud, välja arvatud juhul, kui (ja seni, kuni) esinevad teatavad asjaolud või toimuvad teatavad sündmused. Sellisel juhul võivad otsused investeerimisobjekti tegevuste kohta üksnes nende asjaolude esinemisel või sündmuste toimumisel mõjutada olulisel määral tema kasumit ja olla seega olulised tegevused. Investoril, kellel on võimalus teha neid otsuseid, võib olla mõjuvõim ka ilma kõnealuste asjaolude esinemise või sündmuste toimumiseta. See, et nende otsuste tegemise õigus sõltub asjaolude esinemisest või sündmuse toimumisest, ei muuda iseenesest neid õigusi kaitsvateks.

Rakendamise näited

11.   näide

Investeerimisobjekti ainus äritegevus, mis on määratletud tema asutamisdokumentides, on nõuete ost ja nende igapäevane teenindamine oma investorite jaoks. Igapäevane teenindamine hõlmab põhisumma ja intressi sissenõudmist nende maksekuupäeva saabumisel ja asjaomaste summade edastamist. Nõude maksmata jätmisel müüb investeerimisobjekt automaatselt nõude investorile vastavalt investori ja investeerimisobjekti vahelises müügioptsiooni lepingus kokkulepitule. Ainuke oluline tegevus on nõuete haldamine maksekohustuse rikkumise korral, sest see on ainus tegevus, mis võib olulisel määral mõjutada investeerimisobjekti kasumit. Nõuete haldamine enne maksekohustuse täitmata jätmist ei ole oluline tegevus, sest selle puhul ei ole nõutav sisuliste otsuste tegemine, mis võiksid mõjutada olulisel määral investeerimisobjekti kasumit – tegevused enne kohustuse täitmata jätmist on eelnevalt kindlaksmääratud ning need hõlmavad üksnes rahavoogude sissenõudmist nende tähtaja saabumisel ja nende edastamist investoritele. Hinnates investeerimisobjekti kõiki tegevusi, mis mõjutavad olulisel määral investeerimisobjekti kasumit, tuleb seega arvesse võtta üksnes investori õigust hallata varasid maksekohustuste rikkumise korral. Selle näite puhul tagab investeerimisobjekti ülesehitus, et investoril on otsustuspädevus kasumit olulisel määral mõjutavate tegevuste suhtes ajal, mil selline otsustuspädevus on nõutav. Müügioptsiooni lepingu tingimused on lahutamatult seotud kogu tehingu ja investeerimisobjekti asutamisega. Seepärast järeldub müügioptsiooni lepingu tingimustest ja investeerimisobjekti asutamisdokumentidest, et investoril on mõjuvõim investeerimisobjekti üle, isegi kui nõuete omandiõigus läheb investorile üle üksnes maksekohustuse rikkumisel ja investor haldab nõudeid, mille puhul maksekohustust rikuti, väljaspool investeerimisobjekti juriidilisi piire.

12.   näide

Nõuded on investeerimisobjekti ainus vara. Investeerimisobjekti eesmärgi ja ülesehituse arvessevõtmisel on kindlaks määratud, et nõuete haldamine nende maksekohustuste rikkumisel on ainus oluline tegevus. Osapool, kellel on võimalus hallata nõudeid, mille puhul on maksekohustusi rikutud, omab mõjuvõimu investeerimisobjekti üle, olenemata sellest, kas keegi laenusaajatest on maksekohustusi rikkunud.

B54

Investoril võib olla otsene või kaudne siduv kohustus tagada, et investeerimisobjekt jätkab tegutsemist vastavalt kavandatule. Selline kohustus võib suurendada investori avatust kasumi muutlikkusele ja seega suurendada investori jaoks ajendit hankida mõjuvõimu saamiseks piisavaid õigusi. Siduv kohustus tagada investeerimisobjekti kavandatud viisil tegutsemine võib seega viidata sellele, et investoril on mõjuvõim, kuid ei anna iseenesest investorile mõjuvõimu ega takista muul osapoolel omamast mõjuvõimu.

Avatus või õigused investeerimisobjektist tulenevale muutuvale kasumile

B55

Hinnates kontrolli olemasolu investeerimisobjekti üle, määrab investor kindlaks, kas ta on avatud või tal on õigused investeerimisobjektis osalemisest tulenevale muutuvale kasumile.

B56

Muutuv kasum on kasum, mis ei ole fikseeritud ja mis võib investeerimisobjekti finantstulemus(likkus)e tõttu muutuda. Muutuv kasum saab olla ainult positiivne, ainult negatiivne või nii positiivne kui ka negatiivne (vt lõik 15). Investor hindab seda, kas investeerimisobjektist tulenev kasum on muutuv ja kui muutuv see kasum on, tuginedes kokkuleppe sisule ja olenemata kasumi õiguslikust vormist. Investorile võib kuuluda näiteks fikseeritud intressimaksetega võlakiri. Käesoleva IFRSi kohaldamisel kujutavad fikseeritud intressimaksed muutuvat kasumit, sest neile avaldab mõju maksekohustuse rikkumise risk ja investor on nende tõttu avatud võlakirja emitendi krediidiriskile. Muutlikkus (st kui muutuv see kasum on) sõltub võlakirja krediidiriskist. Finantstulemus(likkus)ega seotud fikseeritud tasud investeerimisobjekti varade haldamise eest on samuti muutuv kasum, sest investor on nende tõttu avatud investeerimisobjekti finantstulemus(likkus)e riskile. Muutlikkus sõltub investeerimisobjekti võimest toota tasu maksmiseks piisavat tulu.

B57

Kasum on näiteks järgmine:

(a)

dividendid, muud majandusliku kasu väljamaksed investeerimisobjektist (nt intress investeerimisobjekti emiteeritud võlaväärtpaberitelt) ja investori investeerimisobjektis oleva investeeringu väärtuse muutus;

(b)

tasu investeerimisobjekti varade või kohustiste teenindamise eest, tasud ja avatus kahjumile seoses krediidi või likviidsustoetuse andmisega, jääkosalused investeerimisobjekti varades ja kohustistes asjaomase investeerimisobjekti likvideerimise korral, maksusoodustused ja ligipääs tulevasele likviidsusele, mis investoril on seoses osalemisega investeerimisobjektis;

(c)

kasum, mis ei ole kättesaadav teistele osanikele. Investor võiks näiteks kasutada oma varasid koos investeerimisobjekti varadega, näiteks ühendades põhitegevuse funktsioonid, et saavutada mastaabiefekt ja kulude kokkuhoid, hankides haruldasi tooteid, saades juurdepääsu omandiõigusega kaitstud teabele või piirates teatavaid tegevusi või varasid, et suurendada investori muude varade väärtust.

Mõjuvõimu ja kasumi vaheline seos

Delegeeritud mõjuvõim

B58

Investeerimisobjekti üle kontrolli olemasolu hindamisel määrab otsustusõigustega investor (otsusetegija) kindlaks, kas ta on käsundiandja või käsundisaaja Samuti määrab investor kindlaks, kas otsustusõigusi omav muu (majandus)üksus tegutseb investori käsundisaajana. Käsundisaaja on osapool, kes tegutseb eelkõige muu osapoole või muude osapoolte (käsundiandja(te)) nimel ja kasuks ning ei kontrolli seega investeerimisobjekti, kui ta kasutab oma otsustuspädevust (vt lõiked 17 ja 18). Mõnikord võib seega käsundiandja mõjuvõim kuuluda käsundisaajale, kes võib seda kasutada, kuid käsundiandja nimel. Otsusetegija ei ole käsundisaaja lihtsalt seepärast, et muud osapooled võivad saada kasu otsusetegija tehtavatest otsusest.

B59

Investor võib teatavate konkreetsete küsimuste või kõikide oluliste tegevuste puhul delegeerida oma otsustuspädevuse käsundisaajale. Investeerimisobjekti üle kontrolli olemasolu hindamisel käsitleb investor oma käsundisaajale delegeeritud otsustusõigusi otse investorile kuuluvate õigustena. Mitme käsundiandja korral hindab iga käsundiandja, kas tal on mõjuvõim investeerimisobjekti üle, võttes arvesse lõigetes B5–B54 sätestatud nõudeid. Lõigetes B60–B72 on esitatud juhised selle kindlaks määramiseks, kas otsusetegija on käsundisaaja või käsundiandja.

B60

Määrates kindlaks seda, kas ta on käsundisaaja, võtab otsusetegija arvesse enda, hallatava investeerimisobjekti ja muude investeerimisobjekti osapoolte vahelist suhet, eelkõige kõiki allpool nimetatud tegureid:

(a)

tema otsustuspädevuse ulatus investeerimisobjekti suhtes (lõiked B62 ja B63);

(b)

muudele osapooltele kuuluvad õigused (lõiked B64–B67);

(c)

tasu, millele tal on õigus kooskõlas tasustamiskokkuleppega (-lepetega) (lõiked B68–B70);

(d)

otsusetegija avatus kasumi muutlikkusele seoses muude osalustega, mis talle investeerimisobjektis kuuluvad (lõiked B71 ja B72).

Eri tegurite suhtes rakendatakse konkreetsete faktide ja asjaolude alusel erinevaid osakaale.

B61

Määrates kindlaks seda, kas otsusetegija on käsundisaaja, tuleb hinnata kõiki lõikes B60 nimetatud tegureid, välja arvatud juhul, kui ühel osapoolel on sisuline õigus otsusetegija tagandada (tagasikutsumisõigus) ja ta saab otsusetegija põhjuseta tagandada (vt lõik B65).

Otsustuspädevuse ulatus

B62

Otsusetegija otsustuspädevuse ulatuse hindamisel võetakse arvesse:

(a)

tegevusi, mis on lubatud vastavalt otsusetegija kokkuleppele (-lepetele) ja seaduses sätestatule, ja

(b)

otsusetegija kaalutlusõigust otsuste tegemisel selliste tegevuste kohta.

B63

Otsusetegija võtab arvesse investeerimisobjekti eesmärki ja ülesehitust, riske, mille suhtes peab investeerimisobjekt olema avatud, riske, mille ta peab edasi andma investeerimisobjekti osapooltele, ja otsusetegija investeerimisobjekti ülesehituses osalemise taset. Näiteks kui otsusetegija osaleb olulisel määral investeerimisobjekti ülesehituses (sealhulgas otsustuspädevuse ulatuse kindlaksmääramisel), siis võib selline osalemine viidata, et otsusetegijal oli võimalus ja ajend saada õigusi, millest tulenevalt on otsusetegijal võimalus juhtida olulisi tegevusi.

Muudele osapooltele kuuluvad õigused

B64

Muudele osapooltele kuuluvad sisulised õigused võivad mõjutada otsusetegija võimalust juhtida investeerimisobjekti olulisi tegevusi. Sisulised tagasikutsumisõigused või muud õigused võivad viidata sellele, et otsusetegija on käsundisaaja.

B65

Kui ühel osapoolel on sisulised tagasikutsumisõigused ja ta saab põhjuseta taandada otsusetegija, piisab sellest järeldamaks, et otsusetegija on käsundisaaja. Kui sellised õigused kuuluvad mitmele osapoolele (ja ükski osapool ei saa eraldi taandada otsusetegijat muude osapoolte nõusolekuta), siis need õigused ei ole eraldiseisvalt otsustava tähtsusega selle kindlaksmääramisel, et otsusetegija tegutseb peamiselt teiste nimel ja kasuks. Mida suurem arv osapooli peab tegutsema ühiselt, et kasutada õigust otsusetegija taandada, ning mida suuremad on otsusetegija muud majanduslikud huvid (st tasu ja muud huvid) ja nendega seotud muutlikkus, seda väiksemat tähtsust omistatakse sellele tegurile.

B66

Muudele osapooltele kuuluvaid sisulisi õigusi, mis piiravad otsusetegija kaalutlusõigust, käsitatakse sarnaselt tagasikutsumisõigustega selle hindamisel, kas otsusetegija on käsundisaaja. Näiteks otsusetegija, kes on kohustatud saama väikese arvu muude osapoolte heakskiidu oma toimingute jaoks, on üldiselt käsundisaaja. (Vt lõiked B22–B25 täiendavate juhiste saamiseks õiguste kohta ja selle kohta, kas need õigused on sisulised.)

B67

Muudele osapooltele kuuluvate õiguste arvessevõtmine hõlmab hinnangu andmist investeerimisobjekti juhatuse (või muu juhtorgani) kasutatavatele õigustele ja nende mõjule otsustuspädevuse suhtes (vt lõike B23 punkt b).

Tasustamine

B68

Mida suurem on otsusetegija tasu ja sellega seotud muutlikkus võrreldes investeerimisobjekti tegevusest eeldatava kasumiga, seda suurem on tõenäosus, et otsusetegija on käsundiandja.

B69

Otsustades, kas ta on käsundiandja või käsundisaaja, kaalub otsusetegija ka seda, kas on täidetud järgmised tingimused:

(a)

otsusetegija tasustamine toimub vastavalt osutatud teenustele;

(b)

tasustamiskokkulepe hõlmab üksnes tingimusi ja summasid, mis esinevad tavaliselt kokkulepetes sarnaste teenuste ja oskuste taseme kohta ja mis on kokku lepitud mitteseotud osapoolte vahel.

B70

Otsusetegija ei saa olla käsundisaaja, kui lõike B69 punktides a ja b sätestatud tingimused ei ole täidetud. Nende tingimuste täitmisest üksi ei piisa siiski järeldamaks, et otsusetegija on käsundisaaja.

Avatus muudest osalustest tulenevale kasumi muutlikkusele

B71

Hinnates seda, kas ta on käsundiandja, võtab otsusetegija, kes omab muid osalusi investeerimisobjektis (nt investeeringud investeerimisobjektis või tagatised seoses investeerimisobjekti finantstulemus(likkus)ega), arvesse oma avatust selliste osalustega seotud kasumi muutlikkusele. Muude osaluste omamine investeerimisobjektis viitab sellele, et otsusetegija võib olla käsundiandja.

B72

Hinnates oma avatust kasumi muutlikkusele seoses muude osalustega investeerimisobjektis, võtab otsusetegija arvesse järgmisi tegureid:

(a)

mida suuremad on tema majanduslikud huvid ja nendega seotud muutlikkus, võttes arvesse tema tasu ja muid huve tervikuna, seda suurem on tõenäosus, et otsusetegija on käsundiandja;

(b)

kas tema avatus kasumi muutlikkusele erineb teiste investorite vastavast avatusest ja kui jah, siis kas see võiks mõjutada tema tegevust. Näiteks võib see nii olla juhul, kui otsusetegijale kuuluvad allutatud osalused investeerimisobjektis või ta sõlmib investeerimisobjektiga muid krediidikvaliteeti parandavaid kokkuleppeid.

Otsusetegija hindab oma avatust võrreldes investeerimisobjekti kasumi kogu muutlikkusega. Hindamine toimub eelkõige investeerimisobjekti tegevusest eeldatavasti saadava kasumi alusel, kuid seejuures ei jäeta arvestamata otsusetegija maksimaalset avatust investeerimisobjekti kasumi muutlikkusele otsusetegijale kuuluvate muude osaluste kaudu.

Rakendamise näited

13.   näide

Otsusetegija (fondijuht) kehtestab, turustab ja juhib avalikku reguleeritud fondi kitsalt määratletud parameetrite kohaselt, mis on sätestatud kohalike õigusnormide kohases investeerimismandaadis. Fondi turustati investoritele investeeringuna börsil noteeritud (majandus)üksuste omakapitaliväärtpaberite hajutatud portfelli. Fondijuhil on kindlaksmääratud parameetrite raames kaalutlusõigus varade suhtes, millesse investeerida. Fondijuht on teinud fondi 10-protsendise proportsionaalse investeeringu ja ta saab oma teenuste eest turumääradel põhinevat tasu, mis vastab 1 protsendile fondi puhasväärtusest. Tasud vastavad osutatud teenustele. Fondijuhil ei ole kohustust katta kahjumeid suuremas ulatuses, kui on tema 10-protsendine investeering. Fondi puhul ei ole vaja moodustada sõltumatut juhatust ja seda ei ole moodustatud. Investoritel ei ole sisulisi õigusi, mis mõjutaksid fondijuhi otsustuspädevust, kuid nad võivad lunastada oma osalused fondi kehtestatud konkreetsete piirmäärade ulatuses.

Kuigi fondijuht tegutseb investeerimismandaadis sätestatud parameetrite raames ja kooskõlas regulatiivsete nõuetega, on fondijuhil otsustusõigused, mis annavad talle hetkel võimaluse juhtida fondi olulisi tegevusi – investoritel ei ole sisulisi õigusi, mis võiksid mõjutada fondijuhi otsustuspädevust. Fondijuht saab oma teenuste eest turumääradel põhinevat tasu, mis on vastavuses osutatud teenustega, ja ta on samuti teinud fondi proportsionaalse investeeringu. Seoses tasustamise ja oma investeeringuga on fondijuht avatud fondi tegevusest tulenevale kasumi muutlikkusele, kuid see avatus ei ole nii suur, et see viitaks sellele, et fondijuht on käsundiandja.

Selles näites ilmneb, et kui võtta arvesse fondijuhi avatust fondist tulenevale kasumi muutlikkusele ja tema otsustuspädevust piiratud parameetrite raames, siis on fondijuht käsundisaaja. Seega fondijuht järeldab, et ta ei kontrolli fondi.

14.   näide

Otsusetegija asutab, turustab ja juhib fondi, mis pakub investeerimisvõimalusi mitmele investorile. Otsusetegija (fondijuht) peab tegema otsused kõikide investorite parimates huvides ja kooskõlas fondi valitsemiskokkulepetega. Sellest hoolimata on fondijuhil ulatuslik otsustusõigus. Fondijuht saab oma teenuste eest turumääradel põhinevat tasu, mis vastab 1 protsendile hallatavatest varadest ja 20 protsendile kogu fondi kasumist teatava kasumitaseme saavutamisel. Tasud vastavad osutatud teenustele.

Kuigi fondijuht peab tegema otsused kõikide investorite parimates huvides, on fondijuhil ulatuslik otsustuspädevus fondi oluliste tegevuste juhtimiseks. Fondijuhile makstakse fikseeritud ja tulemuslikkusega seotud tasu, mis on vastavuses osutatud teenustega. Lisaks viib tasustamine fondijuhi huvid vastavusse teiste investorite huvidega fondi väärtuse suurendamiseks, tekitamata sealjuures nii suurt avatust fondi tegevusest tulenevale kasumi muutlikkusele, et seda eraldiseisvalt arvesse võttes järeldada, et fondijuht on käsundiandja.

Eespool kirjeldatud olukord ja analüüs kehtib allpool kirjeldatud näidete 14A–14C puhul. Iga näidet vaadeldakse eraldiseisvalt.

14A.   näide

Fondijuhil on fondis ka 2-protsendine investeering, mis viib tema huvid vastavusse teiste investorite huvidega. Fondijuhil ei ole kohustust katta kahjumeid suuremas ulatuses, kui on tema 2-protsendine investeering. Investorid võivad fondijuhi taandada lihthäälteenamusega, kuid üksnes lepingu rikkumise korral.

Fondijuhi 2-protsendine investeering suurendab tema avatust fondi tegevusest tulenevale kasumi muutlikkusele, kuid see avatus ei ole nii suur, et viitaks sellele, et fondijuht on käsundiandja. Teiste investorite õigus fondijuht taandada loetakse kaitsvaks õiguseks, sest seda saab kasutada üksnes lepingu rikkumise korral. Selles näites viitab fondijuhi avatus, et fondijuht on käsundisaaja, kuigi tal on ulatuslik otsustuspädevus ning ta on avatud oma osalusest ja tasust tulenevale kasumi muutlikkusele. Fondijuht järeldab seega, et ta ei kontrolli fondi.

14B.   näide

Fondijuhil on suurem proportsionaalne investeering fondis, kuid tal ei ole kohustust katta kahjumeid suuremas ulatuses, kui on tema investeering. Investorid võivad fondijuhi taandada lihthäälteenamusega, kuid üksnes lepingu rikkumise korral.

Selles näites loetakse teiste investorite õigust fondijuht taandada kaitsvaks õiguseks, sest seda saab kasutada üksnes lepingu rikkumise korral. Kuigi fondijuhile makstakse fikseeritud ja tulemuslikkusega seotud tasu, mis on vastavuses osutatud teenustega, võib fondijuhi investeering koos tema tasuga luua nii suure avatuse fondi tegevusest tulenevale kasumi muutlikkusele, et see viitab sellele, et fondijuht on käsundiandja. Mida suuremad on fondijuhi majanduslikud huvid ja nendega seotud muutlikkus (võttes arvesse tema tasu ja muid huve tervikuna), seda rohkem rõhku paneb fondijuht analüüsis neile majanduslikele huvidele ja seda tõenäolisemalt on fondijuht käsundiandja.

Näiteks võib fondijuht, võttes arvesse oma tasu ja muid tegureid, lugeda 20-protsendise investeeringu piisavaks, et järeldada, et ta omab kontrolli fondi üle. Teistsuguste asjaolude korral (st tasustamine ja muud tegurid on erinevad) võib kontroll tekkida muu investeerimistaseme juures.

14C.   näide

Fondijuhil on 20-protsendine proportsionaalne osalus fondis, kuid tal ei ole kohustust katta kahjumeid suuremas ulatuses, kui on tema 20-protsendine investeering. Fondil on juhatus, mille kõik liikmed on fondijuhist sõltumatud ja määratud teiste investorite poolt. Juhatus määrab kord aastas ametisse fondijuhi. Kui juhatus otsustas mitte pikendada fondijuhi lepingut, siis võivad fondijuhi osutatavaid teenuseid osutada selles tööstusharus tegutsevad teised fondijuhid.

Kuigi fondijuhile makstakse fikseeritud ja tulemuslikkusega seotud tasu, mis on vastavuses osutatud teenustega, võib fondijuhi 20-protsendine investeering koos tema tasuga luua nii suure avatuse fondi tegevusest tulenevale kasumi muutlikkusele, et see viitab sellele, et fondijuht on käsundiandja. Investoritel on sisulised õigused fondijuht taandada – juhatus tagab mehhanismi, et investorid saaksid fondijuhi taandada, kui nad otsustavad seda teha.

Selles näites paneb fondijuht analüüsis suuremat rõhku sisulisele tagasikutsumisõigusele. Seega, kuigi fondijuhil on ulatuslik otsustuspädevus ja ta on oma tasust ja investeeringust tulenevalt avatud fondi kasumi muutlikkusele, viitavad teistele investoritele kuuluvad sisulised õigused sellele, et fondijuht on käsundisaaja. Fondijuht järeldab seega, et ta ei kontrolli fondi.

15.   näide

Investeerimisobjekt on loodud selleks, et osta fikseeritud intressimääraga ja varadega tagatud väärtpaberite portfell, mida rahastatakse fikseeritud intressimääraga võlainstrumentide ja omakapitaliinstrumentidega. Omakapitaliinstrumendid on ette nähtud võlainvestoritele esimese kahjumi kaitse andmiseks ja investeerimisobjektilt lisatulu saamiseks. Tehingut turustati võimalikele võlainvestoritele investeeringuna varadega tagatud väärtpaberite portfelli, mis on avatud krediidiriskile, mis on seotud portfelli varadega tagatud väärtpaberite emitentide kohustuste võimaliku rikkumisega, ja intressimäära riskile, mis on seotud portfelli juhtimisega. Loomise hetkel moodustavad omakapitaliinstrumendid 10 protsenti ostetud varade väärtusest. Otsusetegija (varahaldur) haldab aktiivset varaportfelli, tehes investeerimisotsuseid investeerimisobjekti prospektis täpsustatud parameetrite raames. Varahaldur saab nende teenuste eest turumääradel põhinevat fikseeritud tasu (s.o 1 protsent hallatavatest varadest) ja tulemuslikkusega seotud tasu (s.o 10 protsenti kasumist), kui investeerimisobjekti kasum ületab kindlaksmääratud taset. Tasud vastavad osutatud teenustele. Varahaldurile kuulub 35 protsenti investeerimisobjekti omakapitalist.

Ülejäänud 65 protsenti omakapitalist ja kõik võlainstrumendid kuuluvad suurele arvule hajutatud ja omavahel mitteseotud kolmandast osapoolest investoritele. Varahalduri saab teiste investorite lihthäälteenamusega põhjuseta taandada.

Varahaldurile makstakse fikseeritud ja tulemuslikkusega seotud tasu, mis on vastavuses osutatud teenustega. Tasu viib fondijuhi huvid vastavusse teiste investorite huvidega fondi väärtuse suurendamiseks. Varahaldur on avatud kasumi muutlikkusele, mis tuleneb fondi tegevusest, sest talle kuulub 35 protsenti omakapitalist, ja tema tasust.

Kuigi varahaldur tegutseb investeerimisobjekti prospektis täpsustatud parameetrite raames, on tal hetkel võimalus teha investeerimisobjekti kasumit olulisel määral mõjutavaid investeerimisotsuseid – teistele investoritele kuuluvatele tagasikutsumisõigustele pannakse analüüsis vähe kaalu, sest need õigused kuuluvad suurele arvule hajutatud investoritele. Selles näites paneb varahaldur suuremat rõhku oma avatusele kasumi muutlikkusele, mis tuleneb tema võlainstrumentidele allutatud osalusest omakapitalis. 35-protsendine osalus omakapitalis loob nii suure allutatud avatuse kahjumitele ja õigustele investeerimisobjekti kasumi suhtes, et see viitab sellele, et varahaldur on käsundiandja. Varahaldur järeldab seega, et ta kontrollib investeerimisobjekti.

16.   näide

Otsusetegija (sponsor) spondeerib mitme müüjaga üksust, mis emiteerib lühiajalisi võlainstrumente omavahel mitteseotud kolmandast osapoolest investoritele. Tehingut turustati võimalikele investoritele investeeringuna kõrge reitinguga ja keskmise tähtajaga varade portfelli, mis on minimaalselt avatud krediidiriskile, mis on seotud portfelli varade emitentide kohustuste võimaliku rikkumisega. Erinevad üleandjad müüvad kõrge kvaliteedi ja keskmise tähtajaga varade portfellid sellele üksusele. Iga üleandja teenindab seda varade portfelli, mille ta müüb üksusele, ja haldab nõudeid, mille maksekohustusi on rikutud, turumääradel põhineva teenustasu eest. Iga üleandja pakub samuti esimese kahjumi kaitset varade portfellist tuleneva krediidikahju vastu üksusele üle antud varade ületagamise kaudu. Sponsor määrab kindlaks üksuse tingimused ja juhib üksuse tegevust turumääradel põhineva tasu eest. Tasu on vastavuses osutatud teenustega. Sponsor kinnitab müüjad, kellel on lubatud müüa üksusele, kinnitab üksuse ostetavad varad ja teeb otsused üksuse rahastamise kohta. Sponsor peab tegutsema kõikide investorite parimates huvides.

Sponsoril on õigus üksuse lisatulule ning ta sõlmib ka üksusega krediidikvaliteeti parandavaid kokkuleppeid ja annab talle likviidsustoetust. Sponsori sõlmitud krediidikvaliteeti parandavad kokkulepped katavad kahjumi kuni 5 protsendi ulatuses kõikidest üksuse varadest pärast kahjumite katmist üleandjate poolt. Likviidsustoetust ei anta varade suhtes, mille puhul on kohustusi rikutud. Investoritel ei ole sisulisi õigusi, mis võiksid mõjutada sponsori otsustuspädevust.

Kuigi sponsorile makstakse teenuste eest turumääradel põhinevat tasu, mis on vastavuses osutatud teenustega, on sponsor seoses oma õigustega üksuse lisatulu suhtes avatud kasumi muutlikkusele, mis tuleneb üksuse tegevusest ning krediidikvaliteeti parandavate kokkulepete sõlmimisest ja likviidsustoetuse andmisest (st üksus on avatud likviidsusriskile, sest keskmise tähtajaga varade rahastamiseks kasutatakse lühiajalisi võlainstrumente). Kuigi igal üleandjal on otsustusõigused, mis mõjutavad üksuse varade väärtust, on sponsoril ulatuslik otsustuspädevus, mis annab talle hetkel võimaluse juhtida tegevusi, mis mõjutavad kõige rohkem üksuse kasumit (st sponsor kehtestas üksuse tingimused, tal on õigus teha otsuseid varade kohta (kinnitades ostetud varad ja nende varade üleandjad) ja üksuse rahastamise kohta (milleks tuleb korrapäraselt saada uusi investeeringuid)). Õigus üksuse lisatulule ning krediidikvaliteeti parandavate kokkulepete sõlmimine ja likviidsustoetuse pakkumine avab sponsori üksuse tegevusest tulenevale kasumi muutlikkusele, mis erineb teiste investorite avatusest. Seepärast viitab see avatus, et sponsor on käsundiandja, ja seega järeldab sponsor, et ta kontrollib üksust. Sponsori kohustus tegutseda kõikide investorite parimates huvides ei välista seda, et sponsor on käsundiandja.

Suhe muude osapooltega

B73

Investor võtab kontrolli hinnates arvesse muude osapooltega olemasoleva suhte olemust ja seda, kas kõnealused muud osapooled tegutsevad investori nimel (st kas nad on „de facto käsundisaajad”). Kindlaks määrates seda, kas muud osapooled tegutsevad de facto käsundisaajatena, tuleb teha otsus, võttes arvesse nii suhte olemust kui ka seda, kuidas need osapooled suhtlevad üksteise ja investoriga.

B74

Selline suhe ei pruugi hõlmata lepingupõhist kokkulepet. Osapool on de facto käsundisaaja, kui investoril või neil, kes juhivad investori tegevust, on võimalus anda sellele osapoolele korraldus tegutseda investori nimel. Sel juhul võtab investor investeerimisobjekti üle olevat kontrolli hinnates arvesse de facto käsundisaaja otsustusõigusi ja tema kaudset avatust või õigusi muutuvale kasumile de facto käsundisaaja kaudu koos enda vastava avatuse ja õigustega.

B75

De facto käsundisaajatena investori nimel võivad oma suhte olemuse tõttu tegutseda näiteks järgmised osapooled:

(a)

investori seotud osapooled;

(b)

osapool, kes sai oma osaluse investeerimisobjektis (sisse)makse või laenuna investorilt;

(c)

osapool, kes on nõustunud mitte müüma, üle andma või koormama oma osalusi investeerimisobjektis ilma investori eelneva heakskiiduta (välja arvatud juhul, kui investoril ja muul osapoolel on eelneva heakskiidu õigus ja õigused põhinevad huvitatud sõltumatute osapoolte vahel vastastikku kokkulepitud tingimustel);

(d)

osapool, kes ei saa rahastada oma tegevust ilma investori allutatud rahalise toetuseta;

(e)

investeerimisobjekt, mille puhul on enamik selle juhtorgani liikmeid või juhtkonna võtmeisikud samad kui investori puhul;

(f)

osapool, kellel on tihedad ärisuhted investoriga, näiteks professionaalse teenusepakkuja suhe ühega oma olulistest klientidest.

Kontroll teatavate varade üle

B76

Investor kaalub, kas ta käsitab osa investeerimisobjektist eraldiseisvaks peetava (majandus)üksusena ja kui jah, siis kas ta kontrollib sellist eraldiseisvaks peetavat (majandus)üksust.

B77

Investor käsitab osa investeerimisobjektist eraldiseisvaks peetava (majandus)üksusena üksnes siis, kui on täidetud järgmine tingimus:

investeerimisobjekti teatavad varad (ja nendega seotud krediidikvaliteeti parandava kokkulepped) on investeerimisobjekti teatavate kohustiste või investeerimisobjektis olevate teatavate muude osaluste eest maksmise allikas. Muudel osapooltel peale nende, kellel on selline kohustis, ei ole õigusi ega kohustusi seoses selliste varade või nendest varadest tulenevate täiendavate rahavoogudega. Allesjäänud investeerimisobjekt ei saa sisuliselt kasutada sellistest varadest tulenevat kasumit ja ükski eraldiseisvaks peetava (majandus)üksuse kohustis ei kuulu maksmisele allesjäänud investeerimisobjekti varadest. Seega on eraldiseisvaks peetava (majandus)üksuse kõik varad, kohustised ja omakapital sisuliselt investeerimisobjekti eest kaitstud. Sellist eraldiseisvaks peetavat (majandus)üksust nimetatakse sageli silo’ks.

B78

Kui lõikes B77 sätestatud tingimus on täidetud, teeb investor kindlaks tegevused, mis mõjutavad suurel määral eraldiseisvaks peetava (majandus)üksuse kasumit, ja nende tegevuste juhtimise viisi, et hinnata, kas tal on mõjuvõim investeerimisobjekti selle osa üle. Hinnates kontrolli eraldiseisvaks peetava (majandus)üksuse üle, võtab investor samuti arvesse seda, kas tal on avatus või õigused muutuvale kasumile, mis tuleneb tema osalemisest eraldiseisvaks peetavas (majandus)üksuses, ja võimalus kasutada oma mõjuvõimu investeerimisobjekti selle osa üle, et mõjutada investori kasumit.

B79

Kui investor kontrollib eraldiseisvaks peetavat (majandus)üksust, konsolideerib ta investeerimisobjekti selle osa. Sel juhul ei võta muud osapooled investeerimisobjekti üle olevat kontrolli hinnates ja investeerimisobjekti konsolideerides investeerimisobjekti seda osa arvesse.

Pidev hindamine

B80

Investor hindab uuesti, kas ta kontrollib investeerimisobjekti, kui faktidest ja asjaoludest ilmneb, et lõikes 7 nimetatud kolmest kontrollielemendist on üks või mitu muutunud.

B81

Kui on muutunud see, kuidas saab kasutada investeerimisobjekti üle olevat mõjuvõimu, peab kõnealune muutus kajastuma selles, kuidas investor hindab oma mõjuvõimu investeerimisobjekti üle. Näiteks võivad muutused otsustusõigustes tähendada, et olulisi õigusi ei juhita enam hääleõiguste kaudu, vaid selle asemel antakse muude kokkulepetega, näiteks lepingutega, muule osapoolele või muudele osapooltele hetkel võimalus juhtida olulisi tegevusi.

B82

Olenevalt sündmusest võib investor kas saavutada või kaotada mõjuvõimu investeerimisobjekti üle, olemata kaasatud selles sündmuses. Näiteks võib investor saavutada mõjuvõimu investeerimisobjekti üle, sest muule osapoolele või muudele osapooltele kuulunud otsustusõigused, mis eelnevalt takistasid investorit kontrollimast investeerimisobjekti, on kaotanud kehtivuse.

B83

Investor võtab samuti arvesse muutusi, mis mõjutavad tema avatust või õigusi investeerimisobjektis osalemisest tulenevale muutuvale kasumile. Näiteks võib investeerimisobjekti üle mõjuvõimu omav investor kaotada kontrolli investeerimisobjekti üle, kui investor kaotab õiguse saada osa kasumist või ta ei ole enam avatud kohustustele, sest investor ei vasta enam lõike 7 punkti b nõuetele (nt kui lõpetatakse leping, millega nähakse ette tulemuslikkusel põhinevate tasude saamine).

B84

Investor võtab arvesse, kas on muutunud tema hinnang selle kohta, et ta tegutseb käsundisaaja või käsundiandjana. Investori ja muude osapoolte vahelise üldise suhte muutumine võib tähendada, et investor ei tegutse enam käsundisaajana, kuigi ta on varem tegutsenud käsundisaajana, ja vastupidi. Näiteks kui investori enda või muude osapoolte õigused muutuvad, hindab investor uuesti, kas ta on käsundiandja või käsundisaaja.

B85

Investori esialgne hinnang kontrolli või enda käsundiandjaks või käsundisaajaks olemise kohta ei muutu ainuüksi turutingimuste muutumise tõttu (nt investeerimisobjekti kasumi muutumine turutingimuste tõttu), välja arvatud juhul, kui turutingimuste muutumise tõttu muutuvad lõikes 7 nimetatud kolmest kontrollielemendist üks või mitu elementi või käsundiandja ja käsundisaaja vaheline üldine suhe.

ARVESTUSNÕUDED

Konsolideerimiskord

B86

Konsolideeritud finantsaruanded:

(a)

ühendavad emaettevõtte ja tema tütarettevõtete varade, kohustiste, omakapitali, tulude, kulude ja rahavoogude samalaadsed kirjed;

(b)

tasaarvestavad (elimineerivad) emaettevõtte poolt igasse tütarettevõttesse tehtud investeeringu bilansiline (jääk)maksumuse ja emaettevõtte osa iga tütarettevõtte omakapitalis (IFRS 3-s selgitatakse, kuidas arvestada sellega seotud firmaväärtust);

(c)

elimineerivad täielikult kontsernisisesed varad ja kohustised, omakapitali, tulud, kulud ja rahavood, mis on seotud kontserni (majandus)üksuste vaheliste tehingutega (varades, näiteks varudes ja põhivarades, kajastatavatest kontsernisisestest tehingutest tulenev kasum või kahjum elimineeritakse täielikult). Kontsernisisene kahjum võib viidata vara väärtuse langusele, mida tuleb kajastada konsolideeritud finantsaruannetes. Kontsernisiseste tehingute tulemusena tekkinud kasumi ja kahjumi elimineerimisest tulenevate tulumaksu ajutiste erinevuste puhul rakendatakse IAS 12 Tulumaks.

Ühtsed arvestusmeetodid

B87

Kui kontserni liige kasutab arvestusmeetodeid, mis erinevad konsolideeritud finantsaruannetes sarnastes tingimustes toimunud samalaadsete tehingute ja sündmuste kajastamiseks kasutatavatest arvestusmeetoditest, tehakse konsolideeritud finantsaruannete koostamise eesmärgil selle kontserni liikme finantsaruannetesse asjaomased korrigeerimised, et tagada kooskõla kontserni arvestusmeetoditega.

Mõõtmine

B88

(Majandus)üksus kajastab tütarettevõtte tulusid ja kulusid konsolideeritud finantsaruannetes alates kontrolli saavutamise kuupäevast kuni kuupäevani, mil (majandus)üksus kaotab kontrolli tütarettevõtte üle. Tütarettevõtte tulud ja kulud põhinevad varade ja kohustiste summadel, mis on kajastatud konsolideeritud finantsaruannetes omandamiskuupäeval. Näiteks põhineb omandamiskuupäeva järel koondkasumiaruandes kajastatud amortisatsioonikulu sellega seotud amortiseeritavate varade õiglasel väärtusel, mis kajastati konsolideeritud finantsaruannetes omandamiskuupäeval.

Potentsiaalsed hääleõigused

B89

Potentsiaalsete hääleõiguste või potentsiaalseid hääleõigusi sisaldavate muude tuletisinstrumentide olemasolu korral määratakse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel emaettevõttele ja mittekontrollivatele osalustele jaotatavad proportsionaalsed osad kasumist või kahjumist ning omakapitali muutustest kindlaks üksnes kehtivate osaluste alusel ning need ei kajasta potentsiaalsete hääleõiguste ja muude tuletisinstrumentide võimalikku kasutamist või vahetamist, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõiget B90.

B90

Teatud tingimustes on (majandus)üksusel sisuliselt kehtiv osalus tulenevalt tehingust, mis annab (majandus)üksusele hetkel juurdepääsu osalusega seotud kasumile. Sellisel juhul määratakse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel emaettevõttele ja mittekontrollivatele osalustele jaotatavad proportsionaalsed osad kindlaks, võttes arvesse selliste potentsiaalsete hääletusõiguste ja muude tuletisinstrumentide lõplikku kasutamist, mis annavad (majandus)üksusele hetkel ligipääsu kasumile.

B91

IFRS 9-t ei kohaldata konsolideeritud tütarettevõtete osaluste suhtes. Kui potentsiaalseid hääleõigusi sisaldavad instrumendid annavad sisuliselt ligipääsu tütarettevõttes oleva osalusega seotud kasumile, siis ei rakendata instrumentide suhtes IFRS 9 nõudeid. Kõigil muudel juhtudel arvestatakse tütarettevõttes potentsiaalseid hääleõigusi sisaldavaid instrumente kooskõlas IFRS 9-ga.

Aruannete esitamise kuupäev

B92

Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavad emaettevõtte ja tütarettevõtete finantsaruanded koostatakse sama kuupäeva seisuga. Kui emaettevõtte aruandeperioodi lõpp erineb tütarettevõtte omast, siis esitab tütarettevõte konsolideerimise eesmärgil täiendavad finantsnäitajad emaettevõtte finantsaruannetega sama kuupäeva seisuga, et võimaldada emaettevõttel konsolideerida tütarettevõtte finantsnäitajaid, välja arvatud juhul, kui see on teostamatu.

B93

Kui see on teostamatu, konsolideerib emaettevõte tütarettevõtte finantsnäitajad, kasutades tütarettevõtte viimaseid finantsaruandeid, mida korrigeeritakse, et võtta arvesse nende finantsaruannete kuupäeva ja konsolideeritud finantsaruannete kuupäeva vahelisel perioodil esinenud oluliste tehingute või sündmuste mõju. Ühelgi juhul ei tohi tütarettevõtte finantsaruannete kuupäeva ja konsolideeritud finantsaruannete kuupäeva vaheline erinevus olla pikem kui kolm kuud ning aruandeperioodide pikkus ja erinevused finantsaruannete kuupäevade vahel peavad olema perioodist perioodi ühesugused.

Mittekontrollivad osalused

B94

(Majandus)üksus omistab kasumi või kahjumi ja muu koondkasumi iga komponendi emaettevõtte omanikele ja mittekontrollivatele osalustele. (Majandus)üksus omistab koondkasumi emaettevõtte omanikele ja mittekontrollivatele osalustele isegi juhul, kui selle tulemuseks on kontrolliõiguseta osaluste negatiivne saldo.

B95

Kui tütarettevõte on emiteerinud kumulatiivseid eelisaktsiaid, mis liigitatakse omakapitaliks ja mis kuuluvad mittekontrollivatele osalustele, siis arvutab (majandus)üksus oma osa kasumist või kahjumist pärast kasumi või kahjumi korrigeerimist nimetatud aktsiate dividendidega, olenemata sellest, kas dividendid on välja kuulutatud või mitte.

Muutused mittekontrollivatele osalustele kuuluvas osas

B96

Kui mittekontrollivatele osalustele kuuluv omakapitali osa muutub, siis korrigeerib (majandus)üksus kontrollivate ja mittekontrollivate osaluste bilansilist (jääk)maksumust, et kajastada muutusi neile tütarettevõttes kuuluvates suhtelistes osalustes. (Majandus)üksus kajastab erinevuse selle summa, mille võrra mittekontrollivaid osalusi korrigeeriti, ja saadud või saadaoleva tasu õiglase väärtuse vahel otse omakapitalis ning omistab selle emaettevõtte omanikele.

Kontrolli kaotamine

B97

Emaettevõte võib kaotada kontrolli tütarettevõtte üle kahe või enama kokkuleppe (tehingu) tõttu. Mõnikord viitavad siiski asjaolud sellele, et mitut kokkulepet peaks arvestama ühe tehinguna. Otsustades seda, kas arvestada kokkuleppeid ühe tehinguna, võtab emaettevõtte arvesse kokkulepete kõiki tingimusi ja nende majanduslikku mõju. Üks või mitu järgmist asjaolu viitavad sellele, et emaettevõte peaks arvestama mitut kokkulepet ühe tehinguna:

(a)

need sõlmitakse üheaegselt või üksteist arvesse võttes;

(b)

need kujutavad endast ühte tehingut, mis on ette nähtud saavutama ühist majanduslikku mõju;

(c)

ühe kokkuleppe sõlmimine sõltub vähemalt veel ühe kokkuleppe sõlmimisest;

(d)

üks kokkulepe ei ole eraldivõetuna majanduslikult õigustatud, kuid ta on majanduslikult õigustatud siis, kui seda arvestatakse koos teiste kokkulepetega. Näiteks võib tuua olukorra, kus aktsiate müük toimub turuhinnast madalama hinnaga ja seda kompenseeritakse järgneva müügiga, mis toimub turuhinnast kõrgema hinnaga.

B98

Kui emaettevõte kaotab kontrolli tütarettevõtte üle, siis ta:

(a)

lõpetab alljärgneva kajastamise:

(i)

tütarettevõtte varad (k.a firmaväärtus) ja kohustised nende bilansilises (jääk)maksumuses kontrolli kaotamise kuupäeval;

(ii)

kõikide endise tütarettevõtte mittekontrollivate osaluste bilansiline (jääk)maksumus kontrolli kaotamise kuupäeval (k.a neile omistatavad muu koondkasumi komponendid);

(b)

kajastab:

(i)

sellisest tehingust, sündmusest või asjaolust saadud tasu (kui seda oli) õiglast väärtust, mille tulemuseks oli kontrolli kaotamine;

(ii)

kui tehing, sündmus või asjaolu, mille tulemuseks oli kontrolli kaotamine, hõlmas tütarettevõtte aktsiate jaotamist oma omanikeõigusi rakendavatele omanikele, siis seda jaotamist ja

(iii)

endises tütarettevõttes allesjäänud investeeringut selle õiglases väärtuses kontrolli kaotamise kuupäeval;

(c)

liigitab lõikes B99 kirjeldatud alusel tütarettevõttega seoses muus koondkasumis kajastatud summad ümber kasumisse või kahjumisse või kannab need otse jaotamata kasumisse, kui see on nõutav teiste IFRSidega;

(d)

kajastab tekkinud erinevused kasumi või kahjumina emaettevõttele omistatava kasumi või kahjumi koosseisus.

B99

Kui emaettevõtja kaotab kontrolli tütarettevõtte üle, arvestab emaettevõte kõiki varem muus koondkasumis selle tütarettevõttega seoses kajastatud summasid samal alusel, mis oleks nõutav siis, kui emaettevõte oleks seotud varad või kohustised otse müünud. Kui varem muus koondkasumis kajastatud kasum või kahjum liigitatakse seotud varade või kohustiste müümisel ümber kasumiaruandesse, liigitab emaettevõte seega tütarettevõtte üle kontrolli kaotamisel kasumi või kahjumi omakapitalist ümber kasumiaruandesse (ümberliigitamiskandena). Kui varem muus koondkasumis kajastatud ümberhindluse reserv kantakse vara müümisel otse üle jaotamata kasumisse, kannab emaettevõte tütarettevõtte üle kontrolli kaotamisel ümberhindluse reservi otse üle jaotamata kasumisse.

Lisa C

Jõustumiskuupäev ja üleminekusätted

Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa ja sellel on sama pädevus nagu IFRSi teistel osadel.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

C1

(Majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi varem, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab samal ajal IFRS 11, IFRS 12, IAS 27 Konsolideerimata finantsaruanded ja IAS 28 (muudetud 2011).

ÜLEMINEKUSÄTTED

C2

(Majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi tagasiulatuvalt kooskõlas IAS 8-ga Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead, kui lõigetes C3–C6 ei ole sätestatud teisiti.

C3

Käesoleva IFRSi esmakordsel rakendamisel ei ole (majandus)üksus kohustatud korrigeerima oma arvestust seoses osalemisega:

(a)

(majandus)üksustes, mida varem konsolideeriti kooskõlas IAS 27-ga Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded ja SIC-12-ga Konsolideerimine – eriotstarbelised (majandus)üksused ning mida kooskõlas käesoleva IFRSiga konsolideeritakse ka edaspidi; ja

(b)

(majandus)üksustes, mida varem ei konsolideeritud kooskõlas IAS 27 ja SIC-12-ga ning mida kooskõlas käesoleva IFRSiga ei konsolideerita ka edaspidi.

C4

Kui käesoleva IFRSi esmakordsest rakendamisest tulenevalt konsolideerib investor investeerimisobjekti, mida ei ole konsolideeritud kooskõlas IAS 27 ja SIC-12-ga, siis:

(a)

kui investeerimisobjekt on äriühendus (vastavalt IFRS 3-s esitatud määratlusele), mõõdab investor varad, kohustised ja mittekontrollivad osalused selles varem konsolideerimata investeerimisobjektis esmakordse rakendamise kuupäeva seisuga nii, nagu oleks investeerimisobjekt olnud konsolideeritud (ja seega rakendas omandamise arvestust kooskõlas IFRS 3-ga) kuupäevast, mil investor saavutas kontrolli selle investeerimisobjekti üle, käesoleva IFRSi nõuete alusel;

(b)

kui investeerimisobjekt ei ole äriühendus (vastavalt IFRS 3-s esitatud määratlusele), mõõdab investor varad, kohustised ja mittekontrollivad osalused selles varem konsolideerimata investeerimisobjektis esmakordse rakendamise kuupäeva seisuga nii, nagu oleks investeerimisobjekt olnud konsolideeritud (rakendades IFRS 3-s kirjeldatud omandamismeetodit ja kajastamata investeerimisobjektist tulenevat firmaväärtust) kuupäevast, mil investor saavutas kontrolli selle investeerimisobjekti üle, käesoleva IFRSi nõuete alusel. Kajastatud varade, kohustiste ja mittekontrollivate osaluste ning investori investeerimisobjektis osalemise varasema bilansilise (jääk)maksumuse vaheline erinevus kajastatakse omakapitali algsaldo vastava korrigeerimisena;

(c)

kui investeerimisobjekti varade, kohustiste ja mittekontrollivate osaluste mõõtmine punktide a või b kohaselt on teostamatu (vastavalt IAS 8-s esitatud määratlusele), siis:

(i)

kui investeerimisobjekt on äriühendus, rakendab investor IFRS 3 nõudeid. Omandamise kuupäevaks loetakse varaseima perioodi algus, mil IFRS 3 rakendamine on teostatav (see võib olla jooksev periood);

(ii)

kui investeerimisobjekt ei ole äriühendus, rakendab investor IFRS 3-s kirjeldatud omandamismeetodit, kajastamata investeerimisobjekti firmaväärtust omandamise kuupäeva seisuga. Omandamise kuupäevaks loetakse varaseima perioodi algus, mil käesoleva lõike rakendamine on teostatav (see võib olla jooksev periood).

Investor kajastab omandamise kuupäeva seisuga kajastatud varade, kohustiste ja mittekontrollivate osaluste summade ning tema osalemise tõttu varem kajastatud summade vahelise erinevuse omakapitali korrigeerimisena sel perioodil. Lisaks esitab investor võrdlusteabe ja avalikustatava teabe kooskõlas IAS 8-ga.

C5

Kui investor ei konsolideeri käesoleva IFRSi esmakordsest rakendamisest tulenevalt enam investeerimisobjekti, mis oli konsolideeritud kooskõlas IAS 27-ga (muudetud 2008) ja SIC-12-ga, mõõdab investor oma säilinud osalust investeerimisobjektis esmase rakendamise kuupäeva seisuga summas, milles seda oleks mõõdetud, kui käesoleva IFRSi nõuded oleksid olnud kehtivad hetkel, mil investor hakkas investeerimisobjektis osalema või mil investor kaotas kontrolli investeerimisobjekti üle. Kui säilinud osaluse mõõtmine on teostamatu (IAS 8-s esitatud määratluse kohaselt), rakendab investor käesoleva IFRSi nõudeid kontrolli kaotamise arvestamiseks varaseima perioodi alguse seisuga, mil käesoleva IFRSi rakendamine on teostatav (see võib olla jooksev periood). Investor kajastab erinevuse varem kajastatud varade, kohustiste ja mittekontrollivate osaluste summade ning investori investeerimisobjektis osalemise varasema bilansilise (jääk)maksumuse vahel omakapitali korrigeerimisena sel perioodil. Lisaks esitab investor võrdlusteabe ja avalikustatava teabe kooskõlas IAS 8-ga.

C6

Lõiked 23, 25, B94 ja B96–B99 olid 2008. aastal tehtud IAS 27 muudatused, mis kanti edasi IFRS 10-sse. Välja arvatud juhul, kui (majandus)üksus rakendab lõiget C3, rakendab (majandus)üksus nende lõigete nõudeid järgmiselt:

(a)

(majandus)üksus ei korrigeeri kasumi või kahjumi omistamist aruandeperioodide osas enne lõikes B94 sätestatud muudatuse esmakordset rakendamist;

(b)

lõigetes 23 ja B96 sätestatud nõudeid tütarettevõtte osalustes toimunud muutuste arvestamiseks pärast kontrolli saavutamist ei rakendata muutuste suhtes, mis toimusid enne seda, kui (majandus)üksus esmakordset rakendas neid muudatusi;

(c)

(majandus)üksus ei korrigeeri endisesse tütarettevõttesse tehtud investeeringu bilansilist (jääk)maksumust juhul, kui kontroll kaotati enne, kui ta rakendas esmakordselt lõigetes 25 ja B97–B99 sätestatud muudatusi. Lisaks ei arvesta (majandus)üksus ümber tütarettevõtte üle kontrolli kaotamisest tulenevat kasumit või kahjumit, kui ta kaotas kontrolli enne lõigetes 25 ja B97–B99 sätestatud muudatuste esmakordset rakendamist.

Viited IFRS 9-le

C7

Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi, kuid ei rakenda veel IFRS 9-t, siis käesolevas IFRSis toodud viiteid IFRS 9-le loetakse viiteks IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

TEISTE IFRSIDE KEHTETUKS TUNNISTAMINE

C8

Käesolev IFRS asendab IAS 27-s (muudetud 2008) konsolideeritud finantsaruannete suhtes sätestatud nõuded.

C9

Käesolev IFRS asendab ka SIC-12 Konsolideerimine – eriotstarbelised (majandus)üksused.

Lisa D

Teiste IFRSide muudatused

Käesolevas lisas sätestatakse teiste IFRSide muudatused, mis tulenevad käesoleva IFRSi väljaandmisest nõukogu poolt. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi varasema perioodi suhtes, rakendab ta neid muudatusi selle varasema perioodi suhtes. Muudetud lõigetes on uus tekst allajoonitud ja välja jäetud tekst on läbitõmmatud.

IFRS 1    Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtmine

D1

Lõige 39I lisatakse järgmiselt:

39I

IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõiked 31, B7, C1, D1, D14 ja D15 ning lisati lõige D31. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

D2

Lisa B lõige B7 muudetakse järgmiselt:

B7

Esmakordne kasutuselevõtja rakendab IFRSidele ülemineku kuupäevast alates edasiulatuvalt IFRS 10 järgmisi nõudeid:

(a)

lõike B94 nõue, et koondkasum omistatakse emaettevõtte omanikele ja mittekontrollivatele osalustele isegi juhul, kui selle tulemuseks on mittekontrollivate osaluste negatiivne saldo;

(b)

lõigete 23 ja B93 nõuded selliste emaettevõttele tütarettevõttes kuuluvas osaluses toimunud muutuste arvestamiseks, mille tulemuseks ei ole kontrolli kaotamine;

(c)

lõigete B97–B99 nõuded tütarettevõtte üle kontrolli kaotamise arvestamiseks ja sellega seotud nõuded, mis on sätestatud IFRS 5 Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad lõikes 8A.

Juhul kui esmakordne kasutuselevõtja otsustab rakendada IFRS 3 tagasiulatuvalt varasemate äriühenduste suhtes, rakendab ta kooskõlas käesoleva IFRSi lõikega C1 samuti IFRS 10.

D3

Lisa C lõige C1 muudetakse järgmiselt:

C1

Esmakordne kasutuselevõtja võib otsustada mitte rakendada IFRS 3 tagasiulatuvalt varasemate äriühenduste suhtes (äriühendused, mis toimusid enne IFRSidele ülemineku kuupäeva). Samas, kui esmakordne kasutuselevõtja korrigeerib mõne äriühenduse arvestust, et see oleks kooskõlas IFRS 3-ga, siis korrigeerib ta kõikide pärast seda toimunud äriühenduste arvestust ja rakendab sellest kuupäevast alates ka IFRS 10. Näiteks kui esmakordne kasutuselevõtja otsustab korrigeerida 30. juunil 20X6 toimunud äriühenduse arvestust, korrigeerib ta kõikide selliste äriühenduste arvestust, mis toimusid 30. juuni 200X6 ja IFRSidele ülemineku kuupäeva vahelisel perioodil, ja samuti rakendab ta alates 30. juunist 20X6 IFRS 10.

IFRS 2    Aktsiapõhine makse

D4

Lõige 63A lisatakse järgmiselt:

63A

IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõige 5 ja lisa A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

Lisa A joonealune märkus mõiste „aktsiapõhise makse kokkulepe” kohta muudetakse järgmiselt:

*

„Kontsern” on määratletud IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded lisas A „emaettevõtte ja selle tütarettevõtetena” aruandva (majandus)üksuse üle lõplikku kontrolli omava emaettevõtte seisukohast.

IFRS 3    Äriühendused

D5

Lõige 7 muudetakse ja lõige 64E lisatakse järgmiselt:

7

IFRS 10-s Konsolideerimata finantsaruanded sätestatud juhiseid kasutatakse selleks, et teha kindlaks omandaja – (majandus)üksus, mis saavutab kontrolli teise (majandus)üksuse, s.o omandatava üle. Kui äriühendus on toimunud, kuid IFRS 10-s sätestatud juhiste rakendamisest ei nähtu selgelt, milline ühinevatest (majandus)üksustest on omandaja, arvestatakse selle kindlaksmääramisel lõigetes B14–B18 nimetatud tegureid.

64E

IFRS 10-ga, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõiked 7 ja B13, lõike B63 punkt e ja lisa A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10.

D6

[Ei ole nõuete suhtes rakendatav]

D7

Lisas A jäetakse välja mõiste „kontroll”.

D8

Lisa B lõige B13 ja lõike B63 punkt e muudetakse järgmiselt:

B13

IFRS 10-s Konsolideeritud finantsaruanded sätestatud juhiseid kasutatakse selleks, et teha kindlaks omandaja – (majandus)üksus, mis saavutab kontrolli omandatava üle. Kui äriühendus on toimunud, kuid IFRS 10-s sätestatud juhiste rakendamisest ei nähtu selgelt, milline ühinevatest (majandus)üksustest on omandaja, arvestatakse selle kindlaksmääramisel lõigetes B14–B18 nimetatud tegureid.

B63

Muud IFRSid, millega sätestatakse juhised äriühenduses omandatud varade ja ülevõetud või tekkinud kohustiste edaspidise mõõtmise ja arvestamise kohta, on näiteks järgmised:

(a)

(e)

IFRS 10 sätestab juhised emaettevõttele tütarettevõttes kuuluva osaluse muutuste arvestamise kohta pärast kontrolli saavutamist.

IFRS 7    Finantsinstrumendid: avalikustatav teave

D9

Lõike 3 punkt a muudetakse ja lõige 44O lisatakse järgmiselt:

3

Käesolevat IFRSi rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

(a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. Mõnikord lubatakse siiski IAS 27 või IAS 28-ga (majandus)üksusel arvestada osalust tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes, kasutades IAS 39-t; sellistel juhtudel …

44O

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõige 3. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IFRS 9    Finantsinstrumendid (välja antud novembris 2009)

D10

Lõige 8.1.2 lisatakse järgmiselt:

8.1.2

IFRS 10–ga Konsolideeritud finantsaruanded ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõige C8 ning jäeti välja lõike C18 ja lõigete C18–C23 ees olevad pealkirjad. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

D11

Lisa C lõiked C18 ja C19 ning lõigete C18 ja C19 ees olevad pealkirjad jäetakse välja ning lõige C18 lisatakse järgmiselt:

C83

Käesolevat IFRSi rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

(a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. Mõnikord lubatakse siiski IAS 27 või IAS 28-ga (majandus)üksusel arvestada osalust tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes, kasutades IAS 39-t ja IFRS 9-t; sellistel juhtudel …

IFRS 9    Finantsinstrumendid (välja antud oktoobris 2010)

D12

Lõige 3.2.1 muudetakse ja lõige 7.1.2 lisatakse järgmiselt:

3.2.1.

Konsolideeritud finantsaruannetes rakendatakse lõikeid 3.2.2–3.2.9, B3.1.1, B3.1.2 ja B3.2.1–B3.2.17 konsolideeritud tasandil. Seega konsolideerib (majandus)üksus kõigepealt kõik tütarettevõtted kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded ja seejärel rakendab neid lõikeid tekkinud kontserni suhtes.

7.1.2

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõiked 3.2.1, B3.2.1–B3.2.3, lõike B4.3.12 punkt c, lõiked B5.7.15, C11 ja C30 ning jäeti välja lõiked C23–C28 ja nendega seotud pealkirjad. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

D13

Lisa B lõiked B3.2.1–B3.2.3 ja B5.7.15 muudetakse järgmiselt:

Lõikes B3.2.1 jäetakse välja vooskeemi esimeses kastikeses toodud „(sealhulgas kõik eriotstarbelised (majandus)üksused)”.

B3.2.2.

Lõike 3.2.4 punktis b kirjeldatud olukord (kui (majandus)üksusel säilivad lepingupõhised õigused saada finantsvarast tulenevaid rahavoogusid, kuid ta võtab lepingupõhise kohustuse maksta rahavoogusid ühele või mitmele maksesaajale) esineb näiteks siis, kui (majandus)üksus on varahaldaja ja ta emiteerib investoritele kasutoovaid osalusi endale kuuluvates alusfinantsvarades ning teenindab selliseid finantsvarasid. Sellisel juhul vastavad finantsvarad kajastamise lõpetamise kriteeriumitele, kui on täidetud lõigetes 3.2.5 ja 3.2.6 sätestatud tingimused.

B3.2.3

Lõike 3.2.5 rakendamisel võib (majandus)üksus olla näiteks finantsvara väljaandja või kontsern, mille koosseisu kuulub tütarettevõte, mis on omandanud finantsvara ja annab rahavood edasi mitteseotud kolmandast osapoolest investoritele.

B5.7.15

Varale iseloomulikud finantstulemus(likkus)e riskid on näiteks:

(a)

(b)

kohustis, mille on välja andnud alljärgnevate tunnustega struktureeritud (majandus)üksus. (Majandus)üksus on õiguslikult eraldiseisev ja seega on (majandus)üksuse varad kaitstud üksnes investorite kasuks (ka pankroti korral). (Majandus)üksus ei sõlmi muid tehinguid ja (majandus)üksuse varade peale ei saa seada hüpoteeki. Investoritele makstakse rahasummasid üksnes juhul, kui kaitstud varad loovad rahavoogusid. Seega, …

D14

Lisa C lõiked C23 ja C24 ning lõike C23 ees olev pealkiri jäetakse välja ning lõiked C11 ja C30 lisatakse järgmiselt:

C11

3

Käesolevat IFRSi rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

(a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. Mõnikord lubatakse siiski IAS 27 või IAS 28-ga (majandus)üksusel arvestada osalust tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes, kasutades IFRS 9-t; sellistel juhtudel …

C30

4

Käesolevat standardit rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. Mõnikord lubatakse siiski IAS 27 või IAS 28-ga (majandus)üksusel arvestada osalust tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes, kasutades IFRS 9-t; sellistel juhtudel …

IAS 1    Finantsaruannete esitamine

D15

Lõiked 4 ja 123 muudetakse ning lõige 139H lisatakse järgmiselt:

4

Käesolevat standardit ei rakendata kooskõlas IAS 34-ga Vahefinantsaruandlus koostatud lühendatud vahefinantsaruannete struktuuri ja sisu suhtes. Selliste finantsaruannete suhtes rakendatakse siiski lõikeid 15–35. Käesolev standard on võrdselt rakendatav kõigi (majandus)üksuste suhtes, kaasa arvatud need, mis esitavad konsolideeritud finantsaruanded kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, ja need, mis esitavad konsolideerimata finantsaruanded kooskõlas IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded.

123

(Majandus)üksuse arvestusmeetodite rakendamisel teeb juhtkond lisaks hinnanguid sisaldavatele otsustele mitmesuguseid otsuseid, mis võivad olulisel määral mõjutada tema poolt finantsaruannetes kajastatavaid summasid. Näiteks teeb juhtkond otsuseid, et määrata kindlaks:

(a)

(b)

millal kantakse sisuliselt kõik finantsvarade ja renditavate varade omamisega seotud olulised riskid ja hüved üle teistele (majandus)üksustele;

(c)

kas teatava kauba müük on sisult rahastamiskokkulepe, mistõttu see ei tekita müügitulu;

(d)

139H

IFRS 10-ga ja IFRS 12-ga, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõiked 4, 119, 123 ja 124. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 12.

IAS 7    Rahavoogude aruanne

D16

Lõige 42B muudetakse ja lõige 57 lisatakse järgmiselt:

42B

Muutusi tütarettevõtte osalustes, mille tulemusena ei kaotata kontrolli, näiteks hilisem emaettevõtte poolne tütarettevõtte omakapitaliinstrumentide ost või müük, arvestatakse omakapitalitehingutena (vt IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded). Seega, …

57

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõiked 37, 38 ja 42B ning jäeti välja lõike 50 punkt b. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IAS 21    Valuutakursside muutuste mõjud

D17

[Ei ole nõuete suhtes rakendatav]

D18

Lõiked 19, 45 ja 46 muudetakse ning lõige 60F lisatakse järgmiselt:

19

Käesoleva standardiga lubatakse samuti finantsaruandeid koostaval üksikul (majandus)üksusel või IAS 27 Konsolideerimata finantsaruanded kohaselt konsolideerimata finantsaruandeid koostaval (majandus)üksusel esitada oma finantsaruanded mis tahes valuutas (või valuutades). Kui …

45

Välismaise äriüksuse tulemuste ja finantsseisundi ühendamisel aruandva (majandus)üksuse tulemuste ja finantsseisundiga järgitakse tavapärast konsolideerimiskorda, näiteks tütarettevõtte kontsernisiseste saldode ja kontsernisiseste tehingute elimineerimine (vt IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded). Siiski, …

46

Kui välismaise äriüksuse finantsaruanded on aruandva (majandus)üksuse aruannetest erineva kuupäevaga, koostab välismaine äriüksus sageli lisaaruandeid, mis on sama kuupäevaga nagu aruandva (majandus)üksuse finantsaruanded. Juhul kui seda ei tehta, lubab IFRS 10 kasutada erinevat kuupäeva tingimusel, et erinevus ei ületa kolme kuud ning et võetakse arvesse erinevate kuupäevade vahel toimunud oluliste tehingute või muude sündmuste mõju. Sel juhul arvestatakse välismaise äriüksuse varad ja kohustised ümber valuutakursiga välismaise äriüksuse aruandeperioodi lõpu seisuga. Vajaduse korral korrigeeritakse andmeid oluliste valuutakursi muutuste suhtes kuni aruandva (majandus)üksuse aruandeperioodi lõpuni kooskõlas IFRS 10-ga. Sama …

60F

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõike 3 punkt b, lõiked 8, 11, 18, 19, 33, 44–46 ja 48A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IAS 24    Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine

D19

Lõige 3 muudetakse järgmiselt:

3

Käesoleva standardiga nõutakse seotud osapoolte vaheliste tehingute, tehingute ning laekumata ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste avalikustamist emaettevõtte või investeerimisobjekti üle ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavate investorite konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruannetes, mis on esitatud kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded või IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded.

Lõikes 9 jäetakse välja mõisted „kontroll”, „ühine kontroll” ja „märkimisväärne mõju” ning lisatakse järgmine lause:

Mõisted „kontroll”, „ühine kontroll” ja „märkimisväärne mõju” on määratletud IFRS 10-s, IFRS 11-s Ühised ettevõtmised ja IAS 28-s Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse ning käesolevas standardis kasutatakse neid nimetatud IFRSide tähenduses.

Lõige 28A lisatakse järgmiselt:

28A

IFRS 10-ga, IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised ja IFRS 12-ga, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõiked 3, 9, lõike 11 punktid b ja e ning lõige 25. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12.

IAS 27    Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded

D20

IAS 27-s Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded jäetakse välja konsolideeritud finantsaruannetega seotud nõuded ja viiakse need vajaduse korral üle IFRS 10-sse. Konsolideerimata finantsaruannete arvestamise ja avalikustamise nõuded jäävad IAS 27-sse, mille muudetud pealkiri on Konsolideerimata finantsaruanded; seejärel nummerdatakse uuesti ülejäänud lõiked, korrigeeritakse rakendusala ja tehakse muid toimetuslikke muudatusi. Samuti kaasajastatakse IAS 27-sse (muudetud 2011) allesjäävaid arvestamise ja avalikustamise nõudeid, et võtta arvesse IFRS 10, IFRS 11, IFRS 12 ja IAS 28 (muudetud 2011) juhiseid. Üksikasjad IAS 27 (muudetud 2008) lõigete sihtkoha kohta on esitatud IAS 27-le lisatud vastavustabelis (muudetud 2011).

IAS 32    Finantsinstrumendid: esitamine

D21

Lõike 4 punkt a muudetakse ja lõige 97I lisatakse järgmiselt:

4

Käesolevat standardit rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

(a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. Mõnikord lubatakse siiski IAS 27 või IAS 28-ga (majandus)üksusel arvestada osalust tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes, kasutades IAS 39-t …

97I

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõike 4 punkt a ja lõige AG29. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

D22

Lisa lõige AG29 muudetakse järgmiselt:

AG29

Konsolideeritud finantsaruannetes esitab (majandus)üksus mittekontrollivad osalused – st muude osapoolte osalused oma tütarettevõtete omakapitalis ja tulus – kooskõlas IAS 1 ja IFRS 10-ga. Kui …

IAS 33    Aktsiakasum

D23

Lõige 4 muudetakse ja lõige 74B lisatakse järgmiselt:

4

Kui (majandus)üksus esitab nii konsolideeritud kui ka konsolideerimata finantsaruanded, mis on koostatud kooskõlas kas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded või IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded, siis tuleb käesoleva standardiga nõutud avalikustatav teave esitada üksnes konsolideeritud teabe alusel. …

74B

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõiked 4, 40 ja A11. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IAS 36    Varade väärtuse langus

D24

Lõike 4 punkt a muudetakse ja lõige 140H lisatakse järgmiselt:

4

Käesolevat standardit rakendatakse finantsvarade suhtes, mis liigitatakse järgmiselt:

(a)

tütarettevõtted IFRS 10-s Konsolideeritud finantsaruanded määratletud tähenduses;

(b)

140H

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõige 4, lõike 12 punkti h ees olev pealkiri ja lõike 12 punkt h. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

D25

[Ei ole nõuete suhtes rakendatav]

IAS 38    Immateriaalsed varad

D26

Lõike 3 punkt e muudetakse ja lõige 130F lisatakse järgmiselt:

3

Kui muus standardis käsitletakse konkreetset liiki immateriaalse vara arvestust, rakendab (majandus)üksus käesoleva standardi asemel seda standardit. Käesolevat IFRSit ei rakendata näiteks alljärgneva suhtes:

(a)

(e)

IAS 32-s määratletud finantsvarad. Teatavate finantsvarade kajastamist ja mõõtmist käsitletakse IFRS 10-s Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-s Konsolideerimata finantsaruanded ja IAS 28-s Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse.

(f)

130F

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõike 3 punkt e. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IAS 39    Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine (muudetud oktoobris 2009)

D27

Lõike 2 punkt a ja lõige 15 muudetakse ning lõige 103P lisatakse järgmiselt:

2

Käesolevat standardit rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

(a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. (Majandus)üksused rakendavad siiski käesolevat standardit osaluse suhtes tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes, mille arvestust peetakse vastavalt IAS 27-le või IAS 28-le käesoleva standardi kohaselt. …

15

Konsolideeritud finantsaruannetes rakendatakse lõikeid 16–23 ja lisa A lõikeid AG34–AG52 konsolideeritud tasandil. Seega konsolideerib (majandus)üksus kõigepealt kõik tütarettevõtted kooskõlas IFRS 10-ga ning seejärel rakendab lõikeid 16–23 ja lisa A lõikeid AG34–AG52 tekkinud kontserni suhtes.

103P

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõike 2 punkt a, lõiked 15, AG3, AG36–AG38 ja lõike AG41 punkt a. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

D28

Lisa A lõiked AG36–AG38 muudetakse järgmiselt:

Lõikes AG36 jäetakse välja vooskeemi esimeses kastikeses toodud „(sealhulgas kõik eriotstarbelised (majandus)üksused)”.

AG37

Lõike 18 punktis b kirjeldatud olukord (kui (majandus)üksusel säilivad lepingupõhised õigused saada finantsvarast tulenevaid rahavoogusid, kuid ta võtab lepingupõhise kohustuse maksta rahavoogusid ühele või mitmele maksesaajale) esineb näiteks siis, kui (majandus)üksus on varahaldaja ja ta emiteerib investoritele kasutoovaid osalusi endale kuuluvates alusfinantsvarades ning teenindab selliseid finantsvarasid. Sellisel juhul vastavad finantsvarad kajastamise lõpetamise kriteeriumitele, kui lõigetes 19 ja 20 sätestatud tingimused on täidetud.

AG38

Lõike 19 rakendamisel võib (majandus)üksus olla näiteks finantsvara väljaandja või kontsern, mille koosseisu kuulub tütarettevõte, mis on omandanud finantsvara ja annab rahavood edasi mitteseotud kolmandast osapoolest investoritele.

IFRIC 5    Õigus osalusele eemaldamise, taastamise ja keskkonna parandamise fondides

D29

„Viidetes” jäetakse välja kanded IAS 27 ja IAS 31 kohta, kanne IAS 28 kohta muudetakse kandeks IAS 28 Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse kohta ning lisatakse kanded IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded ja IFRS 11 Ühised ettevõtmised kohta.

Lõige 8 muudetakse ja lõige 14B lisatakse järgmiselt:

8.

Osaline peab kindlaks tegema, kas tal on fondi üle kontroll, ühine kontroll või märkimisväärne mõju, kooskõlas IFRS 10, IFRS 11 ja IAS 28-ga. Kui tal on see olemas, arvestab osaline oma osalust fondis nimetatud standardite kohaselt.

14B

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõikeid 8 ja 9. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IFRIC 17    Mitterahaliste varade jaotamine omanikele

D30

„Viidetes” lisatakse kanne IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded kohta.

Lõige 7 muudetakse ja lõige 19 lisatakse järgmiselt:

7

Lõike 5 kohaselt ei rakendata käesolevat tõlgendust, kui (majandus)üksus jaotab osa oma osalusest tütarettevõttes, kuid säilitab kontrolli tütarettevõtte üle. (Majandus)üksus, mis teeb väljamakse, millest tulenevalt kajastab (majandus)üksus mittekontrollivat osalust oma tütarettevõttes, arvestab seda väljamakset kooskõlas IFRS 10-ga.

19

IFRS 10-ga, välja antud 2011. aasta mais, muudeti lõige 7. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab IFRS 10.

RAHVUSVAHELINE FINANTSARUANDLUSSTANDARD IFRS 11

Ühised ettevõtmised

EESMÄRK

1

Käesoleva IFRSi eesmärk on kehtestada selliste (majandus)üksuste finantsaruandluse põhimõtted, kellele kuulub osalus ühiselt kontrollitavates ettevõtmistes (st ühised ettevõtmised).

Eesmärgi täitmine

2

Lõikes 1 esitatud eesmärgi täitmiseks määratletakse käesolevas IFRSis ühise kontrolli mõiste ja nõutakse ühise ettevõtmise osapooleks olevalt (majandus)üksuselt, et ta määraks oma õiguste ja kohustuste hindamise kaudu kindlaks ühise ettevõtmise liigi, milles ta osaleb, ning arvestaks neid õigusi ja kohustusi kooskõlas selle ühise ettevõtmise liigiga.

RAKENDUSALA

3

Käesolevat IFRSi rakendavad kõik (majandus)üksused, kes on ühise ettevõtmise osapooled.

ÜHISED ETTEVÕTMISED

4

Ühine ettevõtmine on ettevõtmine, milles kaks või enamat osapoolt omavad ühist kontrolli.

5

Ühisel ettevõtmisel on järgmised tunnused:

(a)

osapooled on seotud lepingupõhise kokkuleppe kaudu (vt lõiked B2–B4);

(b)

lepingupõhise kokkuleppega antakse kahele või enamale osapoolele ettevõtmise üle ühine kontroll (vt lõiked 7–13).

6

Ühine ettevõtmine on kas ühine äriüksus või ühisettevõte.

Ühine kontroll

7

Ühine kontroll on lepingus kokkulepitud kontrolli jagamine ettevõtmise üle, mis eksisteerib üksnes juhul, kui olulisi tegevusi käsitlevate otsuste tegemiseks on vajalik ühist kontrolli jagavate osapoolte ühehäälne nõusolek.

8

Ettevõtmise osapooleks olev (majandus)üksus hindab seda, kas lepingupõhine kokkulepe annab kõikidele osapooltele või osapoolte rühmale ühise kontrolli ettevõtmise üle. Kõik osapooled kontrollivad või osapoolte rühm kontrollib ettevõtmist ühiselt siis, kui osapooled peavad tegutsema koos nende tegevuste juhtimisel, mis mõjutavad oluliselt ettevõtmisest saadavat kasumit (st olulised tegevused).

9

Kui on kindlaks määratud, et kõik osapooled kontrollivad või osapoolte rühm kontrollib ühiselt ettevõtmist, eksisteerib ühine kontroll üksnes juhul, kui olulisi tegevusi käsitlevate otsuste tegemiseks on vajalik ühiselt ettevõtmist kontrollivate osapoolte ühehäälne nõusolek.

10

Ühises ettevõtmises ei kontrolli ükski osapool üksinda ettevõtmist. Ettevõtmise üle ühist kontrolli omav osapool võib takistada teist osapoolt või osapoolte rühma ettevõtmist kontrollimast.

11

Ettevõtmine võib olla ühine ettevõtmine isegi juhul, kui kõik selle osapooled ei oma ettevõtmise üle ühist kontrolli. Käesolevas IFRSis tehakse vahet ühise ettevõtmise üle ühist kontrolli omavatel osapooltel (ühisoperaatorid või ühisettevõtjad) ja ühises ettevõtmises osalevatel, kuid ühise ettevõtmise üle ühist kontrolli mitteomavatel osapooltel.

12

(Majandus)üksus peab hindama, kas kõigil osapooltel või osapoolte rühmal on ühine kontroll ettevõtmise üle. (Majandus)üksus võtab seda hinnangut tehes arvesse kõiki fakte ja asjaolusid (vt lõiked B5–B11).

13

Faktide ja asjaolude muutumise korral hindab (majandus)üksus uuesti, kas ta omab endiselt ettevõtmise üle ühist kontrolli.

Ühiste ettevõtmiste liigid

14

(Majandus)üksus määrab kindlaks selle ühise ettevõtmise liigi, milles ta osaleb. Ühise ettevõtmise liigitamine ühiseks äriüksuseks või ühisettevõtteks sõltub ettevõtmise osapoolte õigustest ja kohustustest.

15

Ühine äriüksus on ühine ettevõtmine, mille puhul on ettevõtmise üle ühist kontrolli omavatel osapooltel õigused ettevõtmisega seotud varade suhtes ja kohustused ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes. Selliseid osapooli nimetatakse ühisoperaatoriteks.

16

Ühisettevõte on ühine ettevõtmine, mille puhul on ettevõtmise üle ühist kontrolli omavatel osapooltel õigused ettevõtte netovara suhtes. Selliseid osapooli nimetatakse ühisettevõtjateks.

17

(Majandus)üksus hindab, kas ühine ettevõtmine on ühine äriüksus või ühisettevõte. (Majandus)üksus määrab kindlaks selle ühise ettevõtmise liigi, milles ta osaleb, võttes arvesse oma ettevõtmisest tulenevaid õigusi ja kohustusi. (Majandus)üksus hindab oma õigusi ja kohustusi, võttes arvesse ettevõtmise struktuuri ja juriidilist vormi, lepingupõhises kokkuleppes osapoolte vahel kokkulepitud tingimusi ja vajaduse korral muid fakte ning asjaolusid (vt lõiked B12–B33).

18

Mõnikord seob osapooli raamleping, milles sätestatakse üldised lepingutingimused ühe või mitme tegevuse teostamiseks. Raamlepinguga võidakse ette näha, et osapooled moodustavad lepingu alla kuuluvate konkreetsete tegevuste teostamiseks erinevad ühised ettevõtmised. Ehkki need ühised ettevõtmised on seotud sama raamlepinguga, võib nende liik olla erinev, juhul kui osapoolte õigused ja kohustused on raamlepingus käsitletavate eri tegevuste teostamisel erinevad. Sellest tulenevalt võivad ühised äriüksused ja ühisettevõtted eksisteerida koos, juhul kui osapooled teostavad eri tegevusi, mis kuuluvad sama raamlepingu alla.

19

Faktide ja asjaolude muutumise korral hindab (majandus)üksuse uuesti, kas selle ühise ettevõtmise liik, milles ta osaleb, on muutunud.

ÜHISE ETTEVÕTMISE OSAPOOLTE FINANTSARUANDED

Ühised äriüksused

20

Ühisoperaator esitab talle ühises äriüksuses kuuluva osaluse kohta alljärgneva teabe:

(a)

tema varad, kaasa arvatud tema osa ühiselt hoitavatest varadest;

(b)

tema kohustised, kaasa arvatud tema osa ühiselt tekkivatest kohustistest;

(c)

tema tulu ühises äriüksuses toodetud toodangust talle kuuluva osa müügist;

(d)

talle kuuluv osa ühise äriüksuse müüdud toodangust saadud tulust ja

(e)

tema kulud, kaasa arvatud tema osa ühiselt tekkivatest kuludest.

21

Ühisoperaator arvestab varasid, kohustisi, tulusid ja kulusid, mis on seotud tema osalusega ühises äriüksuses, kooskõlas IFRSidega, mida rakendatakse nende varade, kohustiste, tulude ja kulude suhtes.

22

(Majandus)üksuse ja sellise ühise äriüksuse vaheliste vara müügi-, üleandmis- või ostutehingute arvestus, milles ta on ühisoperaator, on sätestatud lõigetes B34–B37.

23

Osapool, kes osaleb ühises äriüksuses, kuid ei oma ühist kontrolli selle üle, arvestab talle ettevõtmises kuuluvat osalust kooskõlas lõigetega 20–22, kui kõnealusel osapoolel on õigused ühise äriüksuse varade suhtes ja kohustused ühise äriüksuse kohustiste suhtes. Kui osapoolel, kes osaleb ühises äriüksuses, kuid ei oma ühist kontrolli selle üle, ei ole õigusi selle ühise äritegevuse varade suhtes ega kohustusi selle ühise äritegevuse kohustiste suhtes, arvestab ta oma osalust ühises äriüksuses kooskõlas selle osaluse suhtes rakendatavate IFRSidega.

Ühisettevõtted

24

Ühisettevõtja kajastab oma osalust ühisettevõttes investeeringuna ja arvestab seda investeeringut kapitaliosaluse meetodil kooskõlas IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse, välja arvatud juhul, kui (majandus)üksus on vastavalt nimetatud standardile vabastatud kapitaliosaluse meetodi rakendamisest.

25

Osapool, kes osaleb ühisettevõttes, kuid ei oma selle üle ühist kontrolli, arvestab talle ettevõtmises kuuluvat osalust kooskõlas IFRS 9-ga Finantsinstrumendid, välja arvatud juhul, kui tal on märkimisväärne mõju ühisettevõtte üle; sel juhul arvestab ta oma osalust kooskõlas IAS 28-ga (muudetud 2011).

KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANDED

26

Ühisoperaator või ühisettevõtja arvestab oma konsolideerimata finantsaruannetes oma osalust:

(a)

ühises äriüksuses kooskõlas lõigetega 20–22;

(b)

ühisettevõttes kooskõlas IAS 27 Konsolideerimata finantsaruanded lõikega 10.

27

Osapool, kes osaleb ühises ettevõtmises, kuid ei oma selle üle ühist kontrolli, arvestab oma konsolideerimata finantsaruannetes oma osalust:

(a)

ühises äriüksuses kooskõlas lõikega 23;

(b)

ühisettevõttes kooskõlas IFRS 9-ga, välja arvatud juhul, kui (majandus)üksusel on märkimisväärne mõju ühisettevõtte üle; sel juhul rakendab ta IAS 27 lõiget 10 (muudetud 2011).

Lisa A

Määratletud mõisted

Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa.

ühine ettevõtmine

Ettevõtmine, mille üle on kahel või enamal osapoolel ühine kontroll.

ühine kontroll

Lepingus kokkulepitud kontrolli jagamine ettevõtmise üle, mis eksisteerib üksnes juhul, kui olulist tegevust käsitlevate otsuste tegemiseks on vajalik ühist kontrolli omavate osapoolte ühehäälne nõusolek.

ühine äriüksus

Ühine ettevõtmine, mille puhul on ettevõtmise üle ühist kontrolli omavatel osapooltel õigused ettevõtmisega seotud varade suhtes ja kohustused ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes.

ühisoperaator

Ühise äriüksuse osapool, kes omab selle ühise äriüksuse üle ühist kontrolli.

ühisettevõte

Ühine ettevõtmine, mille puhul on ettevõtmise üle ühist kontrolli omavatel osapooltel õigused ettevõtmise netovara suhtes.

ühisettevõtja

Ühisettevõtte osapool, kes omab selle ühisettevõtte üle ühist kontrolli.

ühise ettevõtmise osapool

(Majandus)üksus, kes osaleb ühises ettevõtmises, olenemata sellest, kas see (majandus)üksus omab ettevõtmise üle ühist kontrolli.

eraldi vahend

Eraldi kindlaks tehtav finantsstruktuur, kaasa arvatud eraldiseisev juriidiline isik või (majandus)üksus, millel on oma põhikiri, olenemata sellest, kas see (majandus)üksus on juriidiline isik.

Järgmised mõisted on määratletud IAS 27-s (muudetud 2011), IAS 28-s (muudetud 2011) või IFRS 10-s Konsolideeritud finantsaruanded ja neid kasutatakse käesolevas IFRSis kõnealuste IFRSide tähenduses:

kontroll investeerimisobjekti üle;

kapitaliosaluse meetod;

mõjuvõim;

kaitsvad õigused;

olulised tegevused;

konsolideerimata finantsaruanded;

märkimisväärne mõju.

Lisa B

Rakendusjuhis

Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa. Selles kirjeldatakse lõigete 1–27 rakendamist ja tal on sama pädevus nagu IFRSi teistel osadel.

B1

Käesolevas lisas esitatud näidetes kirjeldatakse hüpoteetilisi olukordi. Ehkki näidete teatavad tahud võivad esineda tegelikes olukordades, tuleb IFRS 11 rakendamisel hinnata konkreetse olukorra kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid.

ÜHISED ETTEVÕTMISED

Lepingupõhine kokkulepe (lõige 5)

B2

Lepingupõhiseid kokkuleppeid saab tõendada mitmel viisil. Jõustatav lepingupõhine kokkulepe sõlmitakse sageli, kuid mitte alati, kirjalikult, tavaliselt kas osapoolte vahelise lepingu vormis või dokumenteerides nendevahelised arutelud. Õigusmehhanismidega saab kehtestada ka jõustatavad kokkulepped, mis on kas eraldiseisvad või toimivad koos osapoolte vaheliste lepingutega.

B3

Kui ühised ettevõtmised struktureeritakse eraldi vahendi kaudu (vt lõiked B19–B33), siis lisatakse lepingupõhine kokkulepe või selle teatavad punktid mõnikord kõnealuse eraldi vahendi asutamislepingusse, põhikirja või põhimäärusesse.

B4

Lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse tingimused, mille alusel osalevad osapooled ettevõtmise alla kuuluvas tegevuses. Lepingupõhises kokkuleppes käsitletakse tavaliselt järgmisi küsimusi:

(a)

ühise ettevõtmise eesmärk, tegevus ja kestus;

(b)

kuidas määratakse ametisse ühise ettevõtmise juhatuse või samaväärse juhtorgani liikmed;

(c)

otsustusprotsess: küsimused, mille suhtes peavad osapooled langetama otsuse, osapoolte hääleõigused ja kõnealuste küsimuste puhul nõutav toetuse tase. Lepingupõhises kokkuleppes kajastatava otsustusprotsessi kaudu määratakse kindlaks ühine kontroll ettevõtmise üle (vt lõiked B5–B11);

(d)

osapooltelt nõutav kapital või muud sissemaksed;

(e)

kuidas osapooled jagavad ühise ettevõtmisega seotud varad, kohustised, tulud, kulud ja kasumi või kahjumi.

Ühine kontroll (lõiked 7–13)

B5

Hinnates seda, kas (majandus)üksusel on ettevõtmise üle ühine kontroll, hindab (majandus)üksus kõigepealt, kas kõik osapooled omavad või osapoolte rühm omab ettevõtmise üle kontrolli. IFRS 10-s määratletakse kontrolli mõiste ja seda kasutatakse, et määrata kindlaks, kas kõiki osapooli või osapoolte rühma mõjutab ettevõtmises osalemisest tulenev kasumi muutlikkus või kas neil on õigused selle suhtes ja kas nad suudavad seda kasumit mõjutada mõjuvõimu abil, mis neil on ettevõtmise üle. Kui kõik osapooled suudavad või osapoolte rühm suudab ühiselt juhtida tegevusi, mis oluliselt mõjutavad ettevõtmisest saadavat kasumit (st olulised tegevused), siis kontrollivad osapooled ühiselt ettevõtmist.

B6

Kui on jõutud järeldusele, et kõik osapooled kontrollivad või osapoolte rühm kontrollib ettevõtmist ühiselt, hindab (majandus)üksus seda, kas tal on ettevõtmise üle ühine kontroll. Ühine kontroll eksisteerib üksnes juhul, kui olulisi tegevusi käsitlevate otsuste tegemiseks on vajalik ühiselt ettevõtmist kontrollivate osapoolte ühehäälne nõusolek. Hinnates seda, kas kõigil osapooltel või osapoolte rühmal on ühine kontroll ettevõtmise üle või kontrollib seda üksnes üks tema osapooltest, võib olla vajalik kaalutleda.

B7

Mõnikord võib otsustusprotsess, milles osapooled lepivad kokku oma lepingupõhises kokkuleppes, põhjustada kaudselt ühise kontrolli. Oletame näiteks, et kaks osapoolt moodustavad ettevõtmise, milles mõlemale kuulub 50 protsenti hääleõigustest, ja nendevahelises lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse, et olulisi tegevusi käsitlevate otsuste tegemiseks on vajalik vähemalt 51 protsenti hääleõigustest. Sellisel juhul on osapooled kaudselt kokku leppinud, et neil on ettevõtmise üle ühine kontroll, kuna olulisi tegevusi käsitlevaid otsuseid ei saa teha kummagi osapoole nõusolekuta.

B8

Teisalt on ka olukordi, kus lepingupõhises kokkuleppes nõutakse, et olulisi tegevusi käsitlevate otsuste tegemiseks on vajalik teatav minimaalne osa hääleõigustest. Kui see minimaalselt nõutav osa hääleõigustest saavutatakse mitme osapoole kombinatsiooni kaudu, ei ole ettevõtmine ühine ettevõtmine, välja arvatud juhul, kui lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse, millised osapooled (või osapoolte kombinatsioonid) peavad ettevõtmise olulisi tegevusi käsitlevad otsused ühehäälselt heaks kiitma.

Rakendamisnäited

1.   näide

Oletame, et kolm osapoolt moodustavad ettevõtmise: A-le kuulub 50 protsenti, B-le 30 protsenti ja C-le 20 protsenti hääleõigustest ettevõtmises. Lepingupõhises kokkuleppes A, B ja C vahel sätestatakse, et ettevõtmise olulisi tegevusi käsitlevate otsuste tegemiseks on vajalik vähemalt 75 protsenti hääleõigustest. Ehkki A võib otsuste langetamist takistada, ei oma ta kontrolli ettevõtmise üle, kuna selleks on vajalik B nõusolek. Vastavalt lepingupõhise kokkuleppe tingimustele, mille kohaselt on olulisi tegevusi käsitlevate otsuste tegemiseks vajalik vähemalt 75 protsenti hääleõigustest, omavad A ja B ühist kontrolli ettevõtmise üle, sest ettevõtmise olulisi tegevusi käsitlevaid otsuseid ei saa teha A ega B nõusolekuta.

2.   näide

Oletame, et ettevõtmises on kolm osapoolt: A-le kuulub 50 protsenti ning B-le ja C-le kummalegi 25 protsenti hääleõigustest. Lepingupõhises kokkuleppes A, B ja C vahel sätestatakse, et ettevõtmise olulisi tegevusi käsitlevate otsuste tegemiseks on vajalik vähemalt 75 protsenti hääleõigustest. Ehkki A võib otsuste langetamist takistada, ei oma ta kontrolli ettevõtmise üle, kuna selleks on vajalik kas B või C nõusolek. Selle näite puhul kontrollivad A, B ja C ühiselt ettevõtmist. 75 protsenti hääleõigustest võib siiski saavutada mitme osapoolte kombinatsioon kaudu (nt kas A ja B või A ja C). Selleks et ettevõtmine oleks ühine ettevõtmine, tuleks sellises olukorras lepingupõhises kokkuleppes sätestada, milline osapoolte kombinatsioon peab ettevõtmise olulisi tegevusi käsitlevad otsused ühehäälselt heaks kiitma.

3.   näide

Oletame, et tegemist on ettevõtmisega, milles A-le ja B-le kummalegi kuulub 35 protsenti ettevõtmise hääleõigustest ja ülejäänud 30 protsenti on laialdaselt hajutatud. Olulisi tegevusi käsitlevate otsuste tegemiseks on vajalik hääleõiguste enamust esindavate osapoolte nõusolek. A ja B omavad ühist kontrolli üksnes juhul, kui lepingupõhises kokkuleppes on sätestatud, et ettevõtmise olulisi tegevusi käsitlevate otsuste tegemiseks on vajalik nii A kui ka B nõusolek.

B9

Ühehäälse nõusoleku nõue tähendab seda, et iga ettevõtmise üle ühist kontrolli omav osapool võib takistada teist osapoolt või osapoolte rühma langetamast tema nõusolekuta (olulisi tegevusi käsitlevaid) ühepoolseid otsuseid. Kui ühehäälse nõusoleku nõue kehtib üksnes otsuste puhul, millega antakse osapoolele kaitsvad õigused, ja ei kehti ettevõtmise olulisi tegevusi käsitlevate otsuste puhul, ei ole kõnealune osapool ettevõtmise üle ühist kontrolli omav osapool.

B10

Lepingupõhine kokkulepe võib sisaldada klausleid vaidluste lahendamise kohta (näiteks vahekohus). Nende sätetega võidakse lubada langetada otsuseid ühehäälse nõusoleku puudumisel ühist kontrolli omavate osapoolte vahel. Selliste sätete olemasolu ei välista ettevõtmise üle ühise kontrolli olemasolu ja seega ühise ettevõtmise olemasolu.

Ühise kontrolli hindamine

Image

B11

Kui ettevõtmine on väljaspool IFRS 11 rakendusala, arvestab (majandus)üksus talle ettevõtmises kuuluvat osalust kooskõlas asjakohaste IFRSidega, näiteks IFRS 10, IAS 28 (muudetud 2011) või IFRS 9-ga.

ÜHISE ETTEVÕTMISE LIIGID (LÕIKED 14–19)

B12

Ühiseid ettevõtmisi moodustatakse eri eesmärkidel (nt osapoolte kulude ja riskide jagamiseks või osapooltele uuele tehnoloogiale või uutele turgudele juurdepääsu võimaldamiseks) ja nende moodustamiseks võib kasutada eri struktuure ning juriidilisi vorme.

B13

Teatavate ettevõtmiste puhul ei ole vaja ettevõtmise alla kuuluva tegevuse teostamiseks eraldi vahendit. Muude ettevõtmiste puhul luuakse siiski eraldi vahend.

B14

Käesolevas IFRSis nõutud ühiste ettevõtmiste liigitamine sõltub osapoolte õigustest ja kohustustest, mis tekivad ettevõtmise tulemusena tavapärase äritegevuse käigus. Käesolevas IFRSis liigitatakse ühised ettevõtmised kas ühisteks äriüksusteks või ühisettevõteteks. Kui (majandus)üksusel on õigused ettevõtmisega seotud varade suhtes ja kohustused ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes, on ettevõtmine ühine äriüksus. Kui (majandus)üksusel on õigused ettevõtmise netovara suhtes, on ettevõtmine ühisettevõte. Lõigetes B16–B33 kirjeldatakse hindamist, mille abil määrab (majandus)üksus kindlaks, kas tal on osalus ühises äriüksuses või osalus ühisettevõttes.

Ühiste ettevõtmiste liigitamine

B15

Vastavalt lõikes B14 sätestatule peavad osapooled ühiste ettevõtmiste liigitamisel hindama ettevõtmisest tulenevaid õigusi ja kohustusi. (Majandus)üksus võtab hindamisel arvesse alljärgnevat:

(a)

ühise ettevõtmise struktuur (vt lõiked B16–B21);

(b)

kui ühine ettevõtmine on struktureeritud eraldi vahendi kaudu:

(i)

eraldi vahendi juriidiline vorm (vt lõiked B22–B24);

(ii)

lepingupõhise kokkuleppe tingimused (vt lõiked B25–B28) ja

(iii)

vajaduse korral muud faktid ning asjaolud (vt lõiked B29–B33).

Ühise ettevõtmise struktuur

Ühised ettevõtmised, mis ei ole struktureeritud eraldi vahendi kaudu

B16

Ühine ettevõtmine, mis ei ole struktureeritud eraldi vahendi kaudu, on ühine äriüksus. Sellisel juhul kehtestatakse lepingupõhise kokkuleppega osapoolte õigused ettevõtmisega seotud varade suhtes ja kohustused ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes ning osapoolte õigused vastavate tulude suhtes ja kohustused vastavate kulude suhtes.

B17

Lepingupõhises kokkuleppes kirjeldatakse sageli ettevõtmise alla kuuluvate tegevuste olemust ja seda, kuidas osapooled kavatsevad neid tegevusi ühiselt teostada. Ühise ettevõtmise osapooled võivad näiteks leppida kokku toota ühiselt toodet, kusjuures iga osapool vastutab konkreetse ülesande eest ja iga osapool kasutab oma varasid ning tal tekkivad oma kohustised. Lepingupõhises kokkuleppes võib samuti määrata kindlaks, kuidas tuleb osapoolte vahel jagada nende ühised tulud ja kulud. Sellisel juhul kajastab iga ühisoperaator oma finantsaruannetes konkreetse ülesande teostamiseks kasutatavaid varasid ja kohustisi ning oma osa tuludest ja kuludest kooskõlas lepingupõhise kokkuleppega.

B18

Muudel juhtudel võivad ühise ettevõtmise osapooled näiteks leppida kokku vara ühises jagamises ja kasutamises. Sellisel juhul kehtestatakse lepingupõhise kokkuleppega osapoolte õigused ühiselt kasutatava vara suhtes ja see, kuidas osapooled jagavad varast saadavat toodangut või tulu ja tegevuskulusid. Iga ühisoperaator arvestab tema osa ühisest varast ja kokkulepitud osa kohustistest ning kajastab talle kuuluvat osa toodangust, tuludest ja kuludest kooskõlas lepingupõhise kokkuleppega.

Eraldi vahendi kaudu struktureeritud ühised ettevõtmised

B19

Ühine ettevõtmine, mille puhul hoitakse ettevõtmisega seotud varasid ja kohustisi eraldi vahendis, võib olla kas ühisettevõte või ühine äriüksus.

B20

See, kas osapool on ühisoperaator või ühisettevõtja, sõltub osapoole õigustest ettevõtmisega seotud varade suhtes ja tema kohustistest ettevõtmisega seotud kohustuste suhtes, mida hoitakse eraldi vahendis.

B21

Nagu sätestatud lõikes B15, peavad osapooled juhul, kui nad on struktureerinud ühise ettevõtmise eraldi vahendi kaudu, hindama, kas eraldi vahendi juriidiline vorm, lepingupõhise kokkuleppe tingimused ja vajaduse korral muud faktid ning asjaolud annavad neile:

(a)

õigused ettevõtmisega seotud varade suhtes ja kohustused ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes (st ettevõtmine on ühine äriüksus) või

(b)

õigused ettevõtmise netovara suhtes (st ettevõtmine on ühisettevõte).

Ühiste ettevõtmiste liigitamine: ettevõtmisest tulenevate osapoolte õiguste ja kohustuste hindamine

Image

Eraldi vahendi juriidiline vorm

B22

Eraldi vahendi juriidiline vorm on oluline ühise ettevõtmise liigi hindamisel. Juriidiline vorm abistab eraldi vahendis hoitavate osapoolte varade suhtes esinevate õiguste ja kohustiste suhtes esinevate kohustuste esmasel hindamisel, näiteks selle hindamisel, kas osapooltel on osalus eraldi vahendis hoitavates varades ja kas nad vastutavad eraldi vahendis hoitavate kohustiste eest.

B23

Osapooled võivad näiteks teostada ühist ettevõtmist eraldi vahendi kaudu, mille juriidilise vormi tõttu tuleks seda vaadelda täieõiguslikuna (st eraldi vahendis hoitavad varad ja kohustised on eraldi vahendi varad ja kohustised, mitte osapoolte varad ja kohustised). Sellisel juhul näitab eraldi vahendi juriidilise vormiga osapooltele antud õiguste ja pandud kohustuste hindamine, et ettevõtmine on ühisettevõte. Tingimused, mille osapooled on oma lepingupõhises kokkuleppes kokku leppinud (vt lõiked B25–B28), ja vajaduse korral muud faktid ning asjaolud (vt lõiked B29–B33) võivad siiski eraldi vahendi juriidilise vormiga osapooltele antud õiguste ja pandud kohustuste hindamist muuta.

B24

Eraldi vahendi juriidilise vormiga osapooltele antud õiguste ja pandud kohustuste hindamisest piisab järeldamaks, et ettevõtmine on ühine äriüksus üksnes juhul, kui osapooled teostavad ühist ettevõtmist eraldi vahendi kaudu, mille juriidilise vormiga ei eraldata osapooli ega eraldi vahendit (st eraldi vahendis hoitavad varad ja kohustised on osapoolte varad ja kohustised).

Lepingupõhise kokkuleppe tingimuste hindamine

B25

Paljudel juhtudel on lepingupõhises kokkuleppes osapoolte kokkulepitud õigused ja kohustused kooskõlas või ei ole vastuolus nende õiguste ja kohustustega, mis antakse osapooltele selle eraldi vahendi juriidilise vormiga, mille kaudu on ettevõtmine struktureeritud.

B26

Muudel juhtudel kasutavad osapooled lepingupõhist kokkulepet, et tühistada või muuta selle eraldi vahendi juriidilise vormiga antud õigusi ja kohustusi, mille kaudu on ettevõtmine struktureeritud.

Rakendamisnäide

4.   näide

Oletame, et kaks osapoolt struktureerivad ühise ettevõtmise aktsiaseltsina tegutseva (majandus)üksusena. Kummalegi osapoolele kuulub 50 protsendine osalus aktsiaseltsina tegutsevas (majandus)üksuses. Aktsiaseltsina asutamine võimaldab (majandus)üksuse eraldamist tema omanikest ja selle tulemusena on (majandus)üksuses hoitavad varad ja kohustised aktsiaseltsina tegutseva (majandus)üksuse varad ja kohustised. Sellisel juhul näitab eraldi vahendi juriidilise vormiga osapooltele antud õiguste ja pandud kohustuste hindamine, et osapooltel on õigused ettevõtmise netovarale.

Osapooled muudavad siiski äriühingu tingimusi oma lepingupõhise kokkuleppe kaudu nii, et kummalegi neist kuulub osalus aktsiaseltsina tegutseva (majandus)üksuse varades ja kumbki neist vastutab kindlaksmääratud osa eest aktsiaseltsina tegutseva (majandus)üksuse kohustistest. Sellise äriühingu tingimuste muutmise tulemusena võib ettevõtmine olla ühine äriüksus.

B27

Järgmises tabelis võrreldakse ühise äriüksuse osapoolte lepingupõhiste kokkulepete üldtingimusi ja ühisettevõtte osapoolte lepingupõhiste kokkulepete üldtingimusi. Tabelis esitatud lepingutingimuste näited ei ole ammendavad.

Lepingupõhise kokkuleppe tingimuste hindamine

 

Ühine äriüksus

Ühisettevõte

Lepingupõhise kokkuleppe tingimused

Lepingupõhise kokkuleppega antakse ühise ettevõtmise osapooltele õigused ettevõtmisega seotud varade suhtes ja kohustused ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes.

Lepingupõhise kokkuleppega antakse ühise ettevõtmise osapooltele õigused ettevõtmise netovara suhtes (st ettevõtmisega seotud varade suhtes esinevad õigused ja kohustiste suhtes esinevad kohustused kuuluvad eraldi vahendile, mitte osapooltele).

Õigused varade suhtes

Lepingupõhises kokkuvõttes sätestatakse, et ühise ettevõtmise osapooled jagavad kõiki osalusi (nt õigused, omandiõigus või omand) ettevõtmisega seotud varades kindlaksmääratud proportsioonis (nt proportsionaalselt osapoolte osalusele ettevõtmises või proportsionaalselt tegevusele, mida teostatakse neile otseselt kuuluva ettevõtmise kaudu).

Lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse, et ettevõtmisesse toodud varad või need, mille ühine ettevõtmine hiljem omandab, on ettevõtmise varad. Osapooltel puuduvad osalused (st õigused, omandiõigus või omand) ettevõtmise varades.

Kohustused kohustiste suhtes

Lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse, et ühise ettevõtmise osapooled jagavad kõiki kohustisi, kohustusi, kulusid ja kulutusi kindlaksmääratud proportsioonis (nt proportsionaalselt osapoolte osalusele ettevõtmises või proportsionaalselt tegevusele, mida teostatakse neile otseselt kuuluva ettevõtmise kaudu).

Lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse, et ühine ettevõtmine vastutab ettevõtmise võlgnevuste ja kohustuste eest.

Lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse, et ühise ettevõtmise osapooled vastutavad ettevõtmise ees üksnes neile ettevõtmises kuuluvate vastavate investeeringute ulatuses või nende vastavate kohustuste ulatuses maksta ettevõtmisele tasumata kapitali või lisakapitali või mõlemat.

Lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse, et ühise ettevõtmise osapooled vastutavad kolmandate osapoolte esitatavate nõuete eest.

Lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse, et ühise ettevõtmise võlausaldajatel puudub regressiõigus osapoolte suhtes seoses ettevõtmise võlgnevuste või kohustustega.

Tulud, kulud, kasum või kahjum

Lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse tulude ja kulude jaotus iga osapoole suhtelise finantstulemuse põhjal ühises ettevõtmises. Lepingupõhises kokkuleppes võib näiteks sätestada, et tulud ja kulud jaotatakse tootmisvõimsuse põhjal, mida iga osapool kasutab ühiselt käitatavas tehases ja mis võib erineda nende osalusest ühises ettevõtmises. Muudel juhtudel võivad osapooled leppida kokku jaotada ettevõtmise kasum või kahjum kindlaksmääratud proportsiooni alusel, nt osapoolte osaluse alusel ettevõtmises. Selle tulemusena ei lakka ettevõtmine olemast ühine äriüksus, kui osapooltel on õigused ettevõtmisega seotud varade suhtes ja kohustused ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes.

Lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse igale osapoolele kuuluv osa ettevõtmise tegevustega seotud kasumist või kahjumist.

Garantiid

Ühise ettevõtmise osapooled peavad tihti andma garantii kolmandatele osapooltele, kellele ühine ettevõtmine osutab näiteks teenuseid või kes rahastab ühist ettevõtmist. Selliste grantiide andmine või osapoolte kohustus neid anda ei määra iseenesest kindlaks seda, kas ühine ettevõtmine on ühine äriüksus. Tunnus, mis määrab kindlaks, kas ühine ettevõtmine on ühine äriüksus või ühisettevõte, on see, kas osapooltel on ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes kohustused (millest mõnedele võivad osapooled olla andnud garantii).

B28

Kui lepingupõhises kokkuleppes sätestatakse, et osapooltel on õigused ettevõtmisega seotud varade suhtes ja kohustused ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes, on osapooled ühise äriüksuse osapooled ja nad ei pea võtma ühise ettevõtmise liigitamiseks arvesse muid fakte ega asjaolusid (lõiked B29–B33).

Muude asjaolude ja olukordade hindamine

B29

Kui lepingupõhise kokkuleppes ei sätesta, et osapooltel on õigused ettevõtmisega seotud varade suhtes ja kohustused ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes, võtavad osapooled arvesse muid fakte ja asjaolusid, et hinnata, kas ettevõtmine on ühine äriüksus või ühisettevõte.

B30

Ühine ettevõtmine võib olla struktureeritud eraldi vahendina, mille juriidilise vormiga eraldatakse osapooled eraldi vahendist. Osapoolte vahel kokkulepitud lepingutingimustes ei pruugi sätestada osapoolte õigusi varade suhtes ega kohustusi kohustiste suhtes, kuid muude faktide ja asjaolude arvessevõtmise tulemusena võidakse selline ettevõtmine liigitada ühiseks äriüksuseks. See toimub siis, kui muude faktide ja asjaolude tulemusena on osapooltel õigused ettevõtmisega seotud varade suhtes ja kohustused ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes.

B31

Kui ettevõtmise tegevused on peamiselt ette nähtud toodangu tootmiseks osapooltele, näitab see, et osapooltel on õigus peaaegu kõigile ettevõtmise varadest tulenevatele majanduslikele hüvedele. Selliste ettevõtmiste osapooled kindlustavad endale sageli juurdepääsu ettevõtmisest saadavale toodangule, takistades ettevõtmist müümast toodangut kolmandatele osapooltele.

B32

Sellise ülesehituse ja eesmärgiga ettevõtmise puhul kaetakse ettevõtmisel tekkivad kohustised sisuliselt rahavoogudest, mis saadakse ettevõtmise toodangut ostvatelt osapooltelt. Kui osapooled on praktiliselt ainus rahavoogude allikas, mis toetab ettevõtmise tegevuse jätkuvust, viitab see sellele, et osapooltel on kohustus ettevõtmisega seotud kohustiste suhtes.

Rakendamisnäide

5.   näide

Oletame, et kaks osapoolt struktureerivad ühise ettevõtmise aktsiaseltsina tegutseva (majandus)üksusena ((majandus)üksus C), milles kummalgi osapoolel on 50-protsendine osalus. Ettevõtmise eesmärk on toota materjale, mis on osapooltele vajalikud nende enda tootmisprotsessides. Ettevõtmisega tagatakse, et osapooled käitavad tehast, mis toodab osapoolte kindlaksmääratud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete omadustega materjale.

(Majandus)üksuse C juriidiline vorm (aktsiaseltsina tegutsev (majandus)üksus)), mille kaudu tegevust teostatakse, näitab esmalt, et (majandus)üksuses C hoitavad varad ja kohustised on (majandus)üksuse C varad ja kohustised. Osapoolte vahelises lepingupõhises kokkuleppes ei ole sätestatud, kas osapooltel on õigused (majandus)üksuse C varade suhtes ja kohustused (majandus)üksuse C kohustiste suhtes. (Majandus)üksuse C juriidiline vorm ja lepingupõhise kokkuleppe tingimused näitavad seega, et kõnealune ettevõtmine on ühisettevõte.

Osapooled võtavad siiski arvesse ka ettevõtmise järgmisi tahkusid:

osapooled leppisid kokku, et ostavad kogu (majandus)üksuse C toodetud toodangu vahekorras 50:50. (Majandus)üksus C ei saa kummagi ettevõtmises osaleva osapoole nõusolekuta müüa toodangut kolmandatele osapooltele. Kuna ettevõtmise eesmärk on toota osapoolte jaoks vajalikku toodangut, ei ole selline müük kolmandatele osapooltele tavapärane ega oluline;

osapooltele müüdava toodangu hinna määravad mõlemad osapooled tasemel, mis peaks katma (majandus)üksuse C kantud tootmis- ja halduskulud. Sellise tegevusmudeli põhjal on ettevõtmise eesmärk tegutseda nullkasumi piiril.

Eespool kirjeldatud olukorras on asjakohased järgmised faktid ja asjaolud:

osapoolte kohustus osta kogu (majandus)üksuse C toodetud toodang näitab seda, et (majandus)üksus C sõltub rahavoogude loomisel ainuüksi osapooltest ja seega on osapooltel kohustus rahastada (majandus)üksuse C kohustiste arveldamist;

asjaolu, et osapooltel on õigus kogu (majandus)üksuse C toodetavale toodangule, tähendab seda, et osapooled tarbivad kõiki (majandus)üksuse C varadest saadavaid majanduslikke hüvesid ja seega on neil ka nende suhtes õigused.

Need faktid ja asjaolud näitavad, et ettevõtmine on ühine äriüksus. Ühise ettevõtmise liigitamise kohta tehtud otsus selles olukorras ei muutu, kui osapooled müüsid oma osa toodangust kolmandatele osapooltele, mitte ei kasutanud seda ise edaspidises tootmisprotsessis.

Kui osapooled muudaksid lepingupõhise kokkuleppe tingimusi nii, et ettevõtmine saaks müüa toodangut kolmandatele osapooltele, võtaks (majandus)üksus C enda kanda nõudluse, varudega kaasneva ja krediidiriski. Sellisel juhul eeldaks selline muutus faktides ja asjaoludes ühise ettevõtmise liigitamise umberhindamist. Sellised faktid ja asjaolud näitaksid, et ettevõtmine on ühisettevõte.

B33

Järgneval graafikul on kujutatud hindamist, mida (majandus)üksus kasutab ettevõtmise liigitamiseks, kui ühine ettevõtmine on struktureeritud eraldi vahendi kaudu.

Eraldi vahendi kaudu struktureeritud ühise ettevõtmise liigitamine

Image

ÜHISE ETTEVÕTMISE OSAPOOLTE FINANTSARUANDED (LÕIGE 22)

Ühisele äriüksusele üleantud või müüdud varade arvestus

B34

Kui (majandus)üksus teeb tehingu ühise äriüksusega, milles ta on ühisoperaator, näiteks müüb või annab üle varad, teeb ta tehingu teiste ühise äriüksuse osapooltega ja seega kajastab ühisoperaator sellisest tehingust tulenevat kasumit või kahjumit üksnes ühises äriüksuses teistele osapooltele kuuluvate osaluste ulatuses.

B35

Kui selline tehing tõendab ühisele äriüksusele müüdavate või üleantavate varade neto realiseerimisväärtuse langust või nende varade väärtuse langusest tulenevat kahjumit, kajastab ühisoperaator seda kahjumit täies ulatuses.

Ühiselt äriüksuselt ostetud varade arvestus

B36

Kui (majandus)üksus teeb tehingu ühise äriüksusega, milles ta on ühisoperaator, näiteks ostab varasid, ei kajasta ta talle kuuluvat osa kasumist või kahjumist kuni hetkeni, mil ta müüb need varad edasi kolmandale osapoolele.

B37

Kui selline tehing tõendab ostetavate varade neto realiseerimisväärtuse langust või nende varade väärtuse langusest tulenevat kahjumit, kajastab ühisoperaator talle kuuluvat osa sellest kahjumist.

Lisa C

Jõustumiskuupäev, üleminek ja teiste IFRSide kehtetuks tunnistamine

Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa ja tal on sama pädevus nagu IFRSi teistel osadel.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

C1

(Majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi varem, avalikustab ta selle asjaolu ja rakendab samal ajal IFRS 10, IFRS 12 Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine, IAS 27 (muudetud 2011) ja IAS 28 (muudetud 2011).

ÜLEMINEK

Ühisettevõtted – üleminek proportsionaalselt konsolideerimiselt kapitaliosaluse meetodile

C2

Proportsionaalselt konsolideerimiselt kapitaliosaluse meetodile üleminekul kajastab (majandus)üksus oma ühisettevõttesse tehtud investeeringut varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga. Seda esialgset investeeringut mõõdetakse nende varade ja kohustiste koondsummana, mida (majandus)üksus konsolideeris varem proportsionaalselt, kaasa arvatud omandamise käigus tekkinud firmaväärtus. Kui firmaväärtus kuulus varem suurema raha teeniva üksuse või raha teenivate üksuste rühma juurde, jaotab (majandus)üksus firmaväärtuse ühisettevõttele ühisettevõtte ja selle raha teeniva üksuse või raha teenivate üksuste rühma suhteliste bilansiliste (jääk)maksumuste põhjal, mille juurde firmaväärtus kuulus.

C3

Kooskõlas lõikega C2 kindlaksmääratud investeeringu algsaldot käsitatakse investeeringu tuletatud soetusmaksumusena esmasel kajastamisel. (Majandus)üksus rakendab IAS 28 (muudetud 2011) lõikeid 40–43 investeeringu algsaldo suhtes, et hinnata, kas investeeringu väärtus on langenud, ja ta kajastab kahjumit (vara) väärtuse langusest jaotamata kasumi korrigeerimisena varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga. IAS 12 Tulumaks lõigetes 15 ja 24 esitatud esmase kajastamise erandit ei rakendata, kui (majandus)üksus kajastab investeeringut ühisettevõttes, mis tuleneb üleminekunõuete rakendamisest varem proportsionaalselt konsolideeritud ühisettevõtte suhtes.

C4

Kui kõigi varem proportsionaalselt konsolideeritud varade ja kohustiste summeerimise tulemuseks on negatiivne netovara, hindab (majandus)üksus, kas tal on negatiivse netovara suhtes juriidilisi või faktilisi kohustusi ja kui see on nii, siis kajastab (majandus)üksus vastavat kohustist. Kui (majandus)üksus leiab, et tal puuduvad juriidilised või faktilised kohustused negatiivse netovara suhtes, ei kajasta ta vastavat kohustist, vaid korrigeerib jaotamata kasumit varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga. (Majandus)üksus avalikustab selle asjaolu koos tema kumulatiivse kajastamata osaga ühisettevõttes tekkinud kahjumist varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga ja käesoleva IFRSi esmakordse rakendamise kuupäeva seisuga.

C5

(Majandus)üksus avalikustab ühel investeeringute saldo kirjel summeeritud varade ja kohustiste liigenduse varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga. Kõnealune avalikustatav teave esitatakse summeeritult kõigi selliste ühisettevõtete kohta, mille suhtes rakendab (majandus)üksus lõigetes C2–C6 nimetatud üleminekunõudeid.

C6

Esmase kajastamise järel arvestab (majandus)üksus oma investeeringut ühisettevõttes kapitaliosaluse meetodil kooskõlas IAS 28-ga (muudetud 2011).

Ühised äriüksused – üleminek kapitaliosaluse meetodilt varade ja kohustiste arvestamisele

C7

Üleminekul kapitaliosaluse meetodilt varade ja kohustiste arvestamisele seoses (majandus)üksuse osalusega ühises äritegevuses lõpetab (majandus)üksus varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga selliste investeeringute kajastamise, mida varem kajastati kapitaliosaluse meetodil, ja selliste muude objektide kajastamise, mis olid osa (majandus)üksuse ettevõtmisesse tehtud netoinvesteeringust kooskõlas IAS 28 (muudetud 2011) lõikega 38, ning kajastab talle ühises äriüksuses kuuluva osalusega seotud osa kõikidest varadest ja kohustistest, kaasa arvatud firmaväärtus, mis võis olla investeeringu bilansilise (jääk)maksumuse osa.

C8

(Majandus)üksus määrab oma õiguste ja kohustuste põhjal kindlaks oma osaluse ühise äriüksusega seotud varades ja kohustistes vastavalt kindlaksmääratud proportsioonile kooskõlas lepingupõhise kokkuleppega. (Majandus)üksus mõõdab varade ja kohustiste esialgset bilansilist (jääk)maksumust, eristades need investeeringu bilansilisest (jääk)maksumusest varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga teabe põhjal, mida (majandus)üksus kasutas kapitaliosaluse meetodi rakendamisel.

C9

Erinevused, mis tulenevad eelnevalt kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringust ja kõigist muudest objektidest, mis moodustasid osa (majandus)üksuse poolt ettevõtmisesse tehtud netoinvesteeringust kooskõlas IAS 28 (muudetud 2011) lõikega 38, ning kajastatud varade ja kohustiste (kaasa arvatud firmaväärtus) netosumma:

(a)

tasaarvestatakse investeeringuga seotud firmaväärtusega, kusjuures allesjäänud erinevused korrigeeritakse jaotamata kasumiga varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga, kui kajastatud varade ja kohustiste (kaasa arvatud firmaväärtus) netosumma on suurem kui investeering (ja muud objektid, mis moodustasid osa (majandus)üksuse netoinvesteeringust), mille kajastamine on lõpetatud;

(b)

korrigeeritakse jaotamata kasumiga varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga, kui kajastatud varade ja kohustiste (kaasa arvatud firmaväärtus) netosumma on väiksem kui investeering (ja muud objektid, mis moodustasid osa (majandus)üksuse netoinvesteeringust), mille kajastamine on lõpetatud.

C10

(Majandus)üksus, kes läheb kapitaliosaluse meetodilt üle varade ja kohustiste arvestamisele, võrdleb investeeringut, mille kajastamine lõpetatakse, ning kajastamisele kuuluvaid varasid ja kohustisi ja jaotamata kasumiga korrigeeritud allesjäänud erinevust varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga.

C11

IAS 12 lõigetes 15 ja 24 sätestatud esmase kajastamise erandit ei rakendata, kui (majandus)üksus läheb üle talle ühises äriüksuses kuuluva osalusega seotud varade ja kohustiste kajastamisele.

Üleminekusätted (majandus)üksuse konsolideerimata finantsaruannetes

C12

(Majandus)üksus, kes kooskõlas IAS 27 lõikega 10 arvestas varem oma konsolideerimata finantsaruannetes talle ühises äriüksuses kuuluvat osalust investeeringuna soetusmaksumuses või kooskõlas IFRS 9-ga:

(a)

lõpetab investeeringu kajastamise ja kajastab talle ühises äriüksuses kuuluva osalusega seotud varasid ja kohustisi summades, mis määratakse kindlaks kooskõlas lõigetega C7–C9;

(b)

võrdleb investeeringut, mille kajastamine on lõpetatud, ning kajastatud varasid ja kohustisi ja jaotamata kasumisse korrigeeritud allesjäänud erinevust varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga.

C13

IAS 12 lõigetes 15 ja 24 sätestatud esmase kajastamise erandeid ei rakendata, kui (majandus)üksus kajastab talle ühises äriüksuses kuuluva osalusega seotud varasid ja kohustisi oma konsolideerimata finantsaruannetes tulenevalt lõikes C12 viidatud üleminekusätete rakendamisest ühiste äriüksuste suhtes.

Viited IFRS 9-le

C14

Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi, kuid ei rakenda veel IFRS 9-t, loetakse viited IFRS 9-le viideteks IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

TEISTE IFRSIDE KEHTETUKS TUNNISTAMINE

C15

Käesoleva IFRSiga asendatakse järgmised IFRSid:

(a)

IAS 31 Osalused ühisettevõtetes ja

(b)

SIC-13 Ühiselt kontrollitavad (majandus)üksused – ühisettevõtjate mitterahalised sissemaksed.

D Lisa

Teiste IFRSide muudatused

Käesolevas lisas sätestatakse teiste IFRSide muudatused, mis tulenevad nõukogu väljaantud IFRS 11-st. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IFRS 11 varasema perioodi suhtes, rakendab ta neid muudatusi selle varasema perioodi suhtes. Muudetud lõigetes on uus tekst allajoonitud ja välja jäetud tekst on läbitõmmatud.

D1

Käesolevas tabelis näidatakse, kuidas järgmised viited on muudetud teistes IFRSides.

Olemasolev viide,

mis sisaldub

Alljärgnevas,

Muudetakse viiteks

IAS 31 Osalused ühisettevõtetes

IFRS 2

lõige 5

IFRS 11 Ühised ettevõtmised

IFRS 9 (välja antud oktoobris2010)

lõike B4.3.12 punkt c

IAS 36

lõike 4 punkt c

IFRIC 5

Viited

IFRIC 9

lõike 5 punkt c

IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse

IAS 18

lõike 6 punkt b

IAS 28 Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse

IAS 36

lõike 4 punkt b

IFRIC 5

viited

Ühine kontroll

IAS 24

lõike 9 punkti a alapunkt I ja lõike 11 punkt b

ühine kontroll

Ühiselt kontrollitavad (majandus)üksused

IFRS 1

pealkiri enne lõiget 31, lõige 31 ja lõike D1 punkt g, pealkiri enne lõiget D14, lõiked D14 ja D15

ühisettevõtted

IAS 36

pealkiri enne lõike 12 punkti h ja lõike 12 punkt h ning lõike 12 punkti h alapunkt ii

ühisettevõtted

IAS 12

lõiked 2 ja 15, lõike 18 punkt e, lõige 24, pealkiri enne lõiget 38, lõige 38, lõike 38 punkt a, lõiked 44 ja 45, lõike 81 punkt f, lõiked 87 ja 87C

ühised ettevõtmised

IAS 21

mõiste „välismaine äriüksus” lõikes 8 ning lõiked 11 ja 18

Ettevõtjad

IAS 24

lõike 11 punkt b ja lõike 19 punkt e

Ühisettevõtjad

IFRS 1    Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtt

D2

Lõige 39I lisatakse järgmiselt:

39I

IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 31, B7, C1, D1, D14 ja D15 ning lisati lõige D31. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

D3

Lõige D1 muudetakse järgmiselt:

D1

(Majandus)üksus võib valida ühe või mitu alljärgnevast vabastusest:

(a)

(p)

finantskohustiste kustutamine omakapitaliinstrumentidega (lõige D25);

(q)

ränk hüperinflatsioon (lõiked D26–D30);

(r)

ühised ettevõtmised (lõige D31).

D4

Lõike D30 järele lisatakse pealkiri ja lõige D31.

Ühised ettevõtmised

D31

Esmakordne kasutuselevõtja võib rakendada IFRS 11-s esitatud üleminekusätteid järgmise erandiga. Üleminekul proportsionaalselt konsolideerimismeetodilt kapitaliosaluse meetodile teeb esmakordne kasutuselevõtja investeeringu väärtuse languse testi kooskõlas IAS 36-ga varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga, olenemata sellest, kas esineb viiteid investeeringu väärtuse languse kohta. Selle tulemusel tekkinud väärtuse langust kajastatakse jaotamata kasumi korrigeerimisena varaseima kajastatud perioodi alguse seisuga.

IFRS 2    Aktsiapõhine makse

D5

Lõige 63A lisatakse järgmiselt:

63A

IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded ja IFRS 11-ga, välja antud mais 2011, muudeti lõige 5 ja lisa A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IFRS 5    Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad

D6

Lõige 28 muudetakse järgmiselt:

28

(Majandus)üksus kajastab kõiki sellise põhivara bilansilisele (jääk)maksumusele tehtud nõutavaid korrigeerimisi, mille liigitamine müügiks hoitavaks on lõpetatud, jätkuvate tegevusvaldkondade kasumis või kahjumis [joonealune märkus välja jäetud] perioodil, mil ei ole enam täidetud lõigete 7–9 kriteeriumid. Finantsaruandeid perioodide kohta alates müügiks liigitamise hetkest muudetakse vastavalt, kui müügigrupp või põhivara, mille liigitamine müügiks hoitavaks on lõpetatud, on tütarettevõte, ühine äriüksus, ühisettevõte, sidusettevõte või ühisettevõttes või sidusettevõttes oleva osaluse osa. (Majandus)üksus esitab selle korrigeerimise koondkasumiaruande sama pealkirja all, mille all esitatakse kajastatud kasum või kahjum kooskõlas lõikega 37.

D7

Lõige 44G lisatakse järgmiselt:

44G

IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõige 28. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab IFRS 11.

IFRS 7    Finantsinstrumendid: avalikustamine

D8

Lõike 3 punkt a muudetakse järgmiselt:

3

Käesolevat IFRSi rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

(a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. Mõnikord lubatakse siiski IAS 27 või IAS 28-ga (majandus)üksusel arvestada osalust tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes, kasutades IAS 39-t; sellistel juhtudel …

D9

Lõige 44O lisatakse järgmiselt:

44O

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõige 3. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IFRS 9    Finantsinstrumendid (välja antud novembris 2009)

D10

Lõige 8.1.2 lisatakse järgmiselt:

8.1.2

IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõige C8 ja jäeti välja lõiked C18–C23 ja nendega seotud pealkirjad. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

D11

Lisa C lõikes C8 muudetakse IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustamine lõike 3 punkti a muudatused järgmiselt:

3

Käesolevat IFRSi rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

(a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. Mõnikord lubatakse siiski IAS 27 või IAS 28-ga (majandus)üksusel arvestada osalust tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes, kasutades IAS 39-t ja IFRS 9-t; sellistel juhtudel …

D12

Pealkiri lõike C20 kohal ning lõiked C20 ja C21 jäetakse välja.

D13

Pealkiri lõike C22 kohal ning lõiked C22 ja C23 jäetakse välja.

IFRS 9    Finantsinstrumendid (välja antud oktoobris 2010)

D14

Lõige 7.1.2 lisatakse järgmiselt:

7.1.2

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 3.2.1 ja B3.2.1–B3.2.3, lõike B4.3.12 punkt c ning lõiked B5.7.15, C11 ja C30 ning jäeti välja lõiked C23–C28 ja nendega seotud pealkirjad. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

D15

Lisa C lõikes C11 muudetakse IFRS 7 Finantsinstrumendid: avalikustamine lõike 3 punkti a muudatused järgmiselt:

3

Käesolevat IFRSi rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

(a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. Mõnikord lubatakse siiski IAS 27 või IAS 28-ga (majandus)üksusel arvestada osalust tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes, kasutades IFRS 9-t; sellistel juhtudel …

D16

Pealkiri lõike C25 kohal ning lõiked C25 ja C26 jäetakse välja.

D17

Pealkiri lõike C27 kohal ning lõiked C27 ja C28 jäetakse välja.

D18

Lõikes C30 muudetakse IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine lõike 4 punkti a muudatused järgmiselt:

4

Käesolevat standardit rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

(a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. Mõnikord lubatakse siiski IAS 27 või IAS 28-ga (majandus)üksusel arvestada osalust tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes, kasutades IFRS 9-t; sellistel juhtudel …

IAS 7    Rahavoogude aruanded

D19

[Ei ole nõuete suhtes rakendatav]

D20

Lõiked 37 ja 38 muudetakse järgmiselt:

37

Investor esitab rahavoogude aruandes sidus-, ühis- või tütarettevõttesse tehtud kapitaliosaluse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud investeeringu arvestamisel üksnes enda ja investeerimisobjekti vahelised rahavood, näiteks dividendid ja ettemaksed.

38

(Majandus)üksus, kes kajastab oma osalust sidus- või ühisettevõttes kapitaliosaluse meetodil, kajastab oma rahavoogude aruandes rahavooge, mis tulenevad tema sidus- või ühisettevõttesse tehtud investeeringutest, ning tema ja sidus- või ühisettevõtte vahelisi väljamakseid ja muid makseid või laekumisi.

D21

Lõike 50 punkt b jäetakse välja.

D22

Lõige 57 lisatakse järgmiselt:

57

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 37, 38 ja 42B ning jäeti välja lõike 50 punkt b. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IAS 12    Tulumaks

D23

[Ei ole nõuete suhtes rakendatav]

D24

[Ei ole nõuete suhtes rakendatav]

D25

Lõige 39 muudetakse järgmiselt:

39

(Majandus)üksus kajastab edasilükkunud tulumaksu kohustist kõikide tütarettevõtetesse, filiaalidesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringutega ning ühistes ettevõtmistes olevate osalustega seotud maksustatavate ajutiste erinevuste puhul, välja arvatud erinevused, mille puhul on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

(a)

emaettevõte, investor, ühisettevõtja või ühisoperaator suudab kontrollida ajutise erinevuse tühistamise ajastamist ja

(b)

D26

Lõige 43 muudetakse järgmiselt:

43

Ühise ettevõtmise osapoolte vaheline kokkulepe käsitleb tavaliselt kasumi jaotamist ja määrab kindlaks, kas selliste otsuste vastuvõtmiseks on vajalik kõigi osapoolte või osapoolte rühma nõusolek. Kui ühisettevõtja või ühisoperaator suudab kontrollida talle ühises ettevõtmises kuuluva kasumi jaotamise ajastamist ja on tõenäoline, et talle kuuluvat osa kasumist lähitulevikus ei jaotata, ei kajastata edasilükkunud tulumaksu kohustist.

D27

Lõige 98A lisatakse järgmiselt:

98A

IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 2 ja 15, lõike 18 punkt e, lõiked 24, 38, 39, 43–45, lõike 81 punkt f, lõiked 87 ja 87C. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 11.

IAS 18    Tulu

D28

[Ei ole nõuete suhtes rakendatav]

D29

Lõige 41 lisatakse järgmiselt:

41

IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõike 6 punkt b. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab IFRS 11.

IAS 21    Välisvaluuta kursside muutuste mõjud

D30

[Ei ole nõuete suhtes rakendatav]

D31

Lõike 3 punktis b ja lõikes 44 jäetakse välja „proportsionaalne konsolideerimine” ja lõikes 33 jäetakse välja „proportsionaalselt konsolideeritud”.

D32

Lõikes 45 jäetakse välja „IAS 31 Osalused ühisettevõtetes”.

D33

Lõike 46 viimane lause muudetakse järgmiselt:

46

… Sama meetodit kasutatakse kapitaliosaluse meetodi rakendamisel sidus- ja ühisettevõtete suhtes vastavalt IAS 28-le (muudetud 2011).

D34

Lõige 48A muudetakse järgmiselt:

48A

Lisaks (majandus)üksusele välismaises äriüksuses kuuluva osaluse täielikule müügile arvestatakse järgmisi osalisi müüke samuti müükidena:

(a)

kui osalise müügiga kaasneb kontrolli kaotamine tütarettevõtte üle, mis hõlmab ka välismaist äriüksust, olenemata sellest, kas (majandus)üksus säilitab osalise müügi järel oma endises tütarettevõttes mittekontrolliva osaluse; ja

(b)

kui allesjäänud osalus on pärast ühises ettevõtmises oleva osaluse osalist müüki või sidusettevõttes oleva osaluse osalist müüki, mis hõlmab välismaist äriüksust, finantsvara, mis hõlmab välismaist äriüksust.

(c)

[välja jäetud]

D35

Lõige 60F lisatakse järgmiselt:

60F

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõike 3 punkt b, lõiked 8, 11, 18, 19, 33, 44–46 ja 48A. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IAS 24    Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine

D36

Lõige 3 muudetakse järgmiselt:

3

Käesoleva standardiga nõutakse seotud osapoolte vaheliste suhete, tehingute ja tasumata saldode, sealhulgas siduvate kohustuste avalikustamist emaettevõtte või investeerimisobjekti üle kontrolli või märkimisväärset mõju omavate investorite konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruannetes kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded või IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded. Käesolevat standardit rakendatakse ka eraldiseisvate finantsaruannete suhtes.

D37

Lõige 19 muudetakse järgmiselt:

19

Lõikes 18 nõutav avalikustav teave esitatakse eraldi iga alljärgneva kategooria kohta:

(a)

emaettevõte;

(b)

(majandus)üksuse üle ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad (majandus)üksused;

(c)

tütarettevõtted; …

D38

Lõige 25 muudetakse järgmiselt:

25

Aruandev (majandus)üksus vabastatakse lõikes 18 sätestatud avalikustamise nõuetest, mis käsitlevad seotud osapoolte vahelisi tehinguid ning laekumata ja tasumata saldosid, sealhulgas siduvaid kohustusi alljärgnevate üksustega:

(a)

valitsusega, mis omab kontrolli ühist kontrolli või märkimisväärset mõju aruandva (majandus)üksuse üle; ja

(b)

seotud osapooleks oleva teise (majandus)üksusega, kuna sama valitsus omab kontrolli ühist kontrolli või märkimisväärset mõju nii aruandva (majandus)üksuse kui ka teise (majandus)üksuse üle.

D39

Lõige 28A lisatakse järgmiselt:

28A

IFRS 10-ga, IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised ja IFRS 12-ga, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 3 ja 9, lõike 11 punkt b, lõige 15, lõike 19 punktid b ja e ning lõige 25. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12.

IAS 32    Finantsinstrumendid: esitamine

D40

Lõike 4 punkt a muudetakse järgmiselt:

4

Käesolevat standardit rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

(a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes või ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-ga Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. Mõnikord lubatakse siiski IAS 27 või IAS 28-ga (majandus)üksusel arvestada osalust tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes, kasutades IAS 39-t, …

D41

Lõige 97I lisatakse järgmiselt:

97I

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõike 4 punkt a ja lõige AG29. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IAS 33    Kasum aktsia kohta

D42

Lõiked 40 ja A11 muudetakse ja lõige 74B lisatakse järgmiselt:

40

Tütar-, ühis- ja sidusettevõte võivad emiteerida muudele osapooltele, välja arvatud emaettevõttele või investeerimisobjekti üle ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavatele investoritele, potentsiaalseid lihtaktsiaid, mis on vahetatavad kas tütar-, ühis- või sidusettevõtte lihtaktsiateks või emaettevõtte või investeerimisobjekti (aruandev (majandus)üksus)) üle ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavate investorite lihtaktsiateks. Kui nendel tütar-, ühis- või sidusettevõtte potentsiaalsetel lihtaktsiatel on lahjendav mõju aruandva (majandus)üksuse baasaktsiakasumile, kaasatakse need lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse.

A11

Tütar-, ühis- või sidusettevõtte potentsiaalsed lihtaktsiad, mis on vahetatavad kas tütar-, ühis- või sidusettevõtte lihtaktsiateks või emaettevõtte või investeerimisobjekti (aruandev (majandus)üksus)) üle ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavate investorite lihtaktsiateks, kaasatakse lahjendatud aktsiakasumi arvutamisse järgmiselt: …

74B

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 4, 40 ja A11. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IAS 36    Varade väärtuse langus

D43

Lõige 140H lisatakse järgmiselt:

140H

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga, välja antud mais 2011, muudeti lõige 4, pealkiri lõike 12 punkti h kohal ja lõike 12 punkt h. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IAS 38    Immateriaalsed varad

D44

Lõike 3 punkt e muudetakse järgmiselt:

3

Kui muus standardis sätestatakse teatava immateriaalse vara liigi arvestus, rakendab (majandus)üksus seda standardit käesoleva standardi asemel. Käesolevat standardit ei rakendata näiteks järgneva puhul:

(a)

(e)

IAS 32-s määratletud finantsvarad. Teatavate finantsvarade kajastamist ja mõõtmist kirjeldatakse IFRS 10-s Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-s Konsolideerimata finantsaruanded ja IAS 28-s Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse;

(f)

D45

Lõige 130F lisatakse järgmiselt:

130F

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõike 3 punkt e. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IAS 39    Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine (muudetud oktoobris 2009)

D46

Lõike 2 punkt a muudetakse järgmiselt:

2

Käesolevat standardit rakendavad kõik (majandus)üksused kõigi finantsinstrumentide liikide suhtes, välja arvatud:

(a)

sellised osalused tütarettevõtetes, sidusettevõtetes ja ühisettevõtetes, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 10-ga Konsolideeritud finantsaruanded, IAS 27-s Konsolideerimata finantsaruanded või IAS 28-s Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse. (Majandus)üksused rakendavad siiski käesolevat standardit tütarettevõttes, sidusettevõttes või ühisettevõttes oleva osaluse suhtes, mida kooskõlas IAS 27 või IAS 28-ga arvestatakse käesoleva standardi kohaselt. …

D47

Lõige AG3 ja lõike AG4I punkt a muudetakse järgmiselt:

AG3

Mõnikord teeb (majandus)üksus strateegiliseks peetava investeeringu teise (majandus)üksuse emiteeritud omakapitaliinstrumentidesse kavatsusega luua või säilitada pikaajaline ärisuhe (majandus)üksusega, millesse investeeritakse. Investor või ühisettevõtjast (majandus)üksus kasutavad IAS 28-t, et määrata kindlaks, kas kapitaliosaluse meetod on sellise investeeringu arvestamiseks asjakohane. Kui kapitaliosaluse meetod ei ole asjakohane, rakendab (majandus)üksus sellise strateegilise investeeringu suhtes käesolevat standardit.

AG4I(a)

(Majandus)üksus on riskikapitali organisatsioon, investeerimisfond, usaldusühingu vormis asutatud fond või sarnane (majandus)üksus, mille äri seisneb finantsvaradesse investeerimises eesmärgiga saada kasu nende kogutootluselt intresside või dividendide näol ja õiglase väärtuse muutustest. IAS 28-ga lubatakse selliseid investeeringuid mõõta õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu kooskõlas käesoleva standardiga. (Majandus)üksus võib rakendada sama arvestusmeetodit muudele kogutootluse alusel hallatavatele investeeringutele, mille üle on tema mõju ebapiisav selleks, et need kuuluksid IAS 28 rakendusalasse.

D48

Lõige 103P lisatakse järgmiselt:

103P

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised, välja antud mais 2011, muudeti lõike 2 punkt a, lõiked 15, AG3 ja AG36–AG38 ning lõike AG4I punkt a. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IFRIC 5    Õigus osalusele eemaldamise, taastamise ja keskkonna parandamise fondides

D49

Lõiked 8 ja 9 muudetakse järgmiselt:

8

Osaleja määrab kindlaks, kas ta omab kontrolli või ühist kontrolli või märkimisväärset mõju fondi üle kooskõlas IFRS 10, IFRS 11 ja IAS 28-ga. Kui ta omab seda, kajastab osaleja oma osalust fondis kooskõlas nimetatud standarditega.

9

Kui osalejal puudub kontroll, ühine kontroll või märkimisväärne mõju fondi üle, peab ta õigust fondist saadavale hüvitisele kajastama hüvitisena kooskõlas IAS 37-ga. Hüvitist mõõdetakse sõltuvalt sellest, kumb on madalam, kas:

(a)

D50

Lõige 14B lisatakse järgmiselt:

14B

IFRS 10-ga ja IFRS 11-ga, välja antud mais 2011, muudeti lõiked 8 ja 9. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10 ja IFRS 11.

IFRIC 9    Varjatud tuletisinstrumentide ümberhindamine

D51

[Ei ole nõuete suhtes rakendatav]

D52

Lõige 12 lisatakse järgmiselt:

12

IFRS 11-ga, välja antud mais 2011, muudeti lõike 5 punkt c. (Majandus)üksus rakendab seda muudatust siis, kui ta rakendab IFRS 11.

IFRIC 16    Netoinvesteeringu riskimaandamine välismaises äriüksuses

D53

Lõike 2 joonealune märkus muudetakse järgmiselt:

*

See puudutab konsolideeritud finantsaruandeid, finantsaruandeid, milles arvestatakse selliseid investeeringuid nagu sidusettevõtted või ühisettevõtted kapitaliosaluse meetodil, ja finantsaruandeid, mis sisaldavad filiaali või ühist äriüksust, nagu on määratletud IFRS 11-s Ühised ettevõtmised.

RAHVUSVAHELINE FINANTSARUANDLUSSTANDARD IFRS

12 Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine

EESMÄRK

1

Käesoleva IFRSi eesmärk on nõuda (majandus)üksuselt teabe avalikustamist, mis võimaldab tema finantsaruannete kasutajatel hinnata:

(a)

talle muudes (majandus)üksustes kuuluvate osaluste olemust ja nendega seotud riske ning

(b)

nende osaluste mõju tema finantsseisundile, finantstulemusele ja rahavoogudele.

Eesmärgi täitmine

2

Lõikes 1 esitatud eesmärgi täitmiseks avalikustab (majandus)üksus:

(a)

olulised hinnangud ja eeldused, mida ta on teinud talle muus (majandus)üksuses või ettevõtmises kuuluva osaluse olemuse kindlaksmääramisel ja selle ühise ettevõtmise liigi kindlaksmääramisel, milles tal on osalus (lõiked 7–9); ja

(b)

teabe oma osaluste kohta:

(i)

tütarettevõtetes (lõiked 10–19);

(ii)

ühistes ettevõtmistes ja sidusettevõtetes (lõiked 20–23) ning

(iii)

struktureeritud (majandus)üksustes, mida (majandus)üksus ei kontrolli (konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksused) (lõiked 24–31).

3

Kui käesoleva IFRSi kohaselt avalikustatav teave koos muude IFRSide kohaselt avalikustatava teabega ei vasta lõikes 1 seatud eesmärgile, avalikustab (majandus)üksus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajaliku lisateabe.

4

(Majandus)üksus võtab arvesse avalikustamise eesmärgi saavutamiseks vajalikku detailsusastet ja seda, kui suurt rõhku tuleb asetada igale käesoleva IFRSi nõudele. Ta summeerib või eristab avalikustatava teabe nii, et paljude ebaoluliste detailide kaasamine või erinevate omadustega kirjete summeerimine ei varja kasulikku teavet (vt lõiked B2–B6).

RAKENDUSALA

5

Käesolevat IFRSi rakendab (majandus)üksus, kellel on osalus:

(a)

tütarettevõttes;

(b)

ühises ettevõtmises (st ühine äriüksus või ühisettevõte);

(c)

sidusettevõttes;

(d)

konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksuses.

6

Käesolevat IFRSi ei rakendata alljärgneva suhtes:

(a)

töösuhtejärgsete hüvitiste plaanid ja muud pikaajalised töötajate hüvitised, mille puhul rakendatakse IAS 19 Töötajate hüvitised;

(b)

(majandus)üksuse konsolideerimata finantsaruanded, mille puhul rakendatakse IAS 27 Konsolideerimata finantsaruanded. Kui (majandus)üksusele kuulub osalus konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksuses ja ta koostab konsolideerimata finantsaruande oma ainsa finantsaruandena, rakendab ta selle konsolideerimata finantsaruande koostamisel siiski lõigetes 24–31 sätestatud nõudeid;

(c)

osalus, mis kuulub ühises ettevõtmises osalevale (majandus)üksusele, kellel puudub ühine kontroll selle ühise ettevõtmise üle, välja arvatud juhul, kui (majandus)üksus saab selle osaluse tõttu märkimisväärse mõju ettevõtmise üle või tegemist on osalusega struktureeritud (majandus)üksuses;

(d)

osalus muus (majandus)üksuses, mida arvestatakse kooskõlas IFRS 9-ga Finantsinstrumendid. (Majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi siiski juhul, kui see osalus on:

(i)

osalus sidus- või ühisettevõttes, mida mõõdetakse õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu kooskõlas IAS 28-ga Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse; või

(ii)

osalus konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksuses.

OLULISED HINNANGUD JA EELDUSED

7

(Majandus)üksus avalikustab teabe enda tehtud oluliste hinnangute ja eelduste (ja nende hinnangute ja eelduste muutuste) kohta alljärgneva kindlaksmääramisel:

(a)

ta kontrollib teist (majandus)üksust, st investeerimisobjekti, nagu on kirjeldatud IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded lõigetes 5 ja 6;

(b)

tal on ühine kontroll ettevõtmise või märkimisväärne mõju teise (majandus)üksuse üle ja

(c)

ühise ettevõtmise liik (st ühine äriüksus või ühisettevõte), kui ettevõtmine on struktureeritud eraldi vahendi kaudu.

8

Kooskõlas lõikega 7 avalikustatud olulised hinnangud ja eeldused on muuhulgas need, mille (majandus)üksus teeb siis, kui muutused faktides ja asjaoludes on sellised, et järeldus selle kohta, kas ta omab kontrolli, ühist kontrolli või märkimisväärset mõju, muutub aruandeperioodi jooksul.

9

Lõike 7 järgimiseks avalikustab (majandus)üksus näiteks need olulised hinnangud ja eeldused, mida tehti alljärgneva kindlaksmääramisel:

(a)

ta ei kontrolli teist (majandus)üksust, ehkki talle kuulub enam kui pool hääleõigustest selles (majandus)üksuses;

(b)

ta kontrollib teist (majandus)üksust, ehkki talle kuulub vähem kui pool hääleõigustest selles (majandus)üksuses;

(c)

ta on käsundisaaja või käsundiandja (vt IFRS 10 lõiked 58–72);

(d)

ta ei oma märkimisväärset mõju, ehkki talle kuulub vähemalt 20 protsenti hääleõigustest teises (majandus)üksuses;

(e)

ta omab märkimisväärset mõju, ehkki talle kuulub vähem kui 20 protsenti hääleõigustest teises (majandus)üksuses.

OSALUSED TÜTARETTEVÕTETES

10

(Majandus)üksus avalikustab teabe, mis võimaldab tema konsolideeritud finantsaruannete kasutajatel

(a)

mõista:

(i)

kontserni ülesehitust ja

(ii)

osalust, mis kuulub mittekontrollivatele osalustele kontserni tegevuses ja rahavoogudes (lõige 12); ning

(b)

hinnata:

(i)

oluliste piirangute olemust ja ulatust, mis mõjutavad tema võimalust saada juurdepääs kontserni varadele või neid kasutada ning kontserni kohustisi arveldada (lõige 13);

(ii)

talle konsolideeritud struktureeritud (majandus)üksustes kuuluvate osalustega seotud riskide olemust ja neis toimunud muutusi (lõiked 14–17);

(iii)

selliste talle tütarettevõttes kuuluvas osaluses toimunud muutuste tagajärgi, mille tulemusena ta ei kaota kontrolli (lõige 18); ja

(iv)

aruandeperioodi jooksul tütarettevõtte üle kontrolli kaotamise tagajärgi (lõige 19).

11

Kui konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud tütarettevõtte finantsaruannete aruandekuupäev või -periood erineb konsolideeritud finantsaruannete aruandekuupäevast või -perioodist (vt IFRS 10 lõiked B92 ja B93), avalikustab (majandus)üksus:

(a)

asjaomase tütarettevõtte finantsaruannete aruandeperioodi lõppkuupäeva ja

(b)

erineva kuupäeva või perioodi kasutamise põhjuse.

Mittekontrollivatele osalustele kuuluv osalus kontserni tegevuses ja rahavoogudes

12

(Majandus)üksus avalikustab iga tütarettevõtte kohta, kellele kuuluvad aruandva (majandus)üksuse seisukohalt olulised mittekontrollivad osalused, järgmise teabe:

(a)

tütarettevõtte nime;

(b)

tütarettevõtte peamise tegevuskoha (ja riigi, kus tütarettevõte on registreeritud, kui see erineb peamisest tegevuskohast);

(c)

mittekontrollivatele osalustele kuuluva osaluse määra;

(d)

mittekontrollivatele osalustele kuuluva hääleõiguste määra, kui see erineb osaluse määrast;

(e)

tütarettevõtte mittekontrollivatele osalustele aruandeperioodi jooksul jaotatud kasumi või kahjumi;

(f)

tütarettevõtte akumuleeritud mittekontrollivad osalused aruandeperioodi lõpus;

(g)

kokkuvõtliku finantsteabe tütarettevõtte kohta (vt lõige B10).

Oluliste piirangute olemus ja ulatus

13

(Majandus)üksus avalikustab:

(a)

olulised (nt seadusandlikud, lepingulised ja regulatiivsed) piirangud, mis mõjutavad tema võimalust saada juurdepääs kontserni varadele või neid kasutada ning kontserni kohustisi arveldada, näiteks:

(i)

need, mis piiravad emaettevõtte või tema tütarettevõtete võimalust kanda muudele kontserni kuuluvatele (majandus)üksustele üle või saada neilt raha või muud vara;

(ii)

garantiid või muud nõuded, mis võivad piirata makstavaid dividende või muid kapitali väljamakseid, või laenud ja ettemaksed, mida antakse või makstakse tagasi kontsernisiseselt;

(b)

olemuse ja ulatuse, mil määral mittekontrollivate osaluste kaitseõigused võivad oluliselt piirata (majandus)üksuse võimalust saada juurdepääs kontserni varadele või neid kasutada ning kohustisi arveldada (näiteks juhul, kui emaettevõte on kohustatud arveldama tütarettevõtte kohustised enne enda kohustiste arveldamist või kui tütarettevõtte varadele juurdepääsu saamiseks või kohustiste arveldamiseks on vajalik mittekontrollivate osaluste nõusolek);

(c)

selliste varade ja kohustiste bilansilised (jääk)maksumused konsolideeritud finantsaruannetes, mille suhtes kehtivad piirangud.

(Majandus)üksusele konsolideeritud struktureeritud (majandus)üksustes kuuluvate osalustega seotud riskide olemus

14

(Majandus)üksus avalikustab iga lepingupõhise kokkuleppe tingimused, millega võidakse nõuda emaettevõttelt või tema tütarettevõtetelt rahalise toetuse andmist konsolideeritud struktureeritud (majandus)üksusele, sealhulgas sündmused või asjaolud, mille tõttu võib aruandev (majandus)üksus jääda kahjumisse (nt likviidsuskokkulepped või krediidireitinguga seonduvad lepingutingimused (credit rating triggers), mis on seotud kohustusega osta struktureeritud (majandus)üksuse varasid või anda rahalist toetust).

15

Kui emaettevõtte või tema tütarettevõte andis aruandeperioodi jooksul konsolideeritud struktureeritud (majandus)üksusele ilma lepingupõhise kohustuseta rahalist või muud toetust (nt ostis struktureeritud (majandus)üksuse varasid või tema emiteeritud instrumente), avalikustab (majandus)üksus:

(a)

antud toetuse liigi ja summa, kaasa arvatud juhud, mil emaettevõte või tema tütarettevõte aitas struktureeritud (majandus)üksusel saada rahalist toetust; ja

(b)

toetuse andmise põhjused.

16

Kui emaettevõte või tema tütarettevõte andis aruandeperioodi jooksul ilma lepingupõhise kohustuseta rahalist või muud toetust eelnevalt konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksusele ja emaettevõte sai selle toetuse andmise tulemusena kontrolli struktureeritud (majandus)üksuse üle, selgitab (majandus)üksus asjaomase otsuse aluseks olevaid olulisi tegureid.

17

(Majandus)üksus avalikustab oma kavatsused anda rahalist või muud toetust konsolideeritud struktureeritud (majandus)üksusele, sealhulgas kavatsused aidata struktureeritud (majandus)üksusel saada rahalist toetust.

Selliste emaettevõtte osaluses toimunud muutuste tagajärjed, mille tulemusena ta ei kaota kontrolli

18

(Majandus)üksus esitab tabeli, milles kajastab selliste talle tütarettevõtetes kuuluvates osalustes toimunud muutuste mõju emaettevõtte omanikele kuuluvale omakapitalile, mille tulemusena ta ei kaota kontrolli.

Aruandeperioodi jooksul tütarettevõtte üle kontrolli kaotamise tagajärjed

19

(Majandus)üksus avalikustab olemasolu korral kasumi või kahjumi, mis on arvutatud kooskõlas IFRS 10 lõikega 25, ja:

(a)

selle kasumi või kahjumi osa, mis tekib endises tütarettevõttes allesjäänud investeeringu õiglase väärtuse mõõtmisel kontrolli kaotamise kuupäeval; ja

(b)

kasumiaruande kirjed, millel kajastatakse seda kasumit või kahjumit (kui seda ei esitata eraldi).

OSALUSED ÜHISTES ETTEVÕTMISTES JA SIDUSETTEVÕTETES

20

(Majandus)üksus avalikustab teabe, mis võimaldab tema konsolideeritud finantsaruannete kasutajatel hinnata:

(a)

talle ühistes ettevõtmistes ja sidusettevõtetes kuuluvate osaluste olemust, ulatust ja finantsmõju, kaasa arvatud sellise lepingupõhise suhte olemust ja mõju, mis tal on muude investoritega, kellega tal on ühine kontroll või märkimisväärne mõju ühiste ettevõtmiste ja sidusettevõtete üle (lõiked 21 ja 22); ja

(b)

talle ühis- ja sidusettevõtetes kuuluvate osalustega seotud riskide olemust ning neis toimunud muutusi (lõige 23).

(Majandus)üksusele ühistes ettevõtmistes ja sidusettevõtetes kuuluvate osaluste olemus, ulatus ja finantsmõju

21

(Majandus)üksus avalikustab:

(a)

iga aruandva (majandus)üksuse seisukohalt olulise ühise ettevõtmise ja sidusettevõtte kohta:

(i)

ühise ettevõtmise või sidusettevõtte nime;

(ii)

(majandus)üksusel ühise ettevõtmise või sidusettevõttega oleva suhte olemuse (näiteks kirjeldades ühise ettevõtmise või sidusettevõtte tegevuse olemust ja seda, kas see on (majandus)üksuse tegevuse seisukohalt strateegilise tähtsusega);

(iii)

ühise ettevõtmise või sidusettevõtte peamise tegevuskoha (ja riigi, kus ettevõte on registreeritud, kui see on kohaldatav ja erinev peamisest tegevuskohast);

(iv)

(majandus)üksusele kuuluva osaluse määra ja kui see on erinev, talle kuuluva hääleõiguste määra (kui see on kohaldatav);

(b)

iga aruandva (majandus)üksuse seisukohalt olulise ühis- ja sidusettevõtte kohta:

(i)

selle, kas investeeringut ühis- või sidusettevõttesse mõõdetakse kapitaliosaluse meetodil või õiglases väärtuses;

(ii)

kokkuvõtliku finantsteabe ühis- või sidusettevõtte kohta, nagu on sätestatud lõigetes B12 and B13;

(iii)

kui ühis- või sidusettevõtet arvestatakse kapitaliosaluse meetodil, siis talle ühis- või sidusettevõttes kuuluva investeeringu õiglase väärtuse, juhul kui investeeringul on noteeritud turuhind;

(c)

lõikes B16 sätestatud finantsteabe (majandus)üksusele sellistes ühis- ja sidusettevõtetes kuuluvate investeeringute kohta, mis ei ole individuaalselt olulised:

(i)

ühiselt kõigi individuaalselt ebaoluliste ühisettevõtete kohta ja eraldi

(ii)

ühiselt kõigi individuaalselt ebaoluliste sidusettevõtete kohta.

22

(Majandus)üksus avalikustab samuti:

(a)

selliste oluliste piirangute (nt nende, mis tulenevad ühis- või sidusettevõtte üle ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavate investorite vahelistest laenusuhetest, regulatiivsetest eeskirjadest või lepingupõhistest kokkulepetest) olemuse ja ulatuse, mis mõjutavad ühis- või sidusettevõtete võimalust kanda (majandus)üksusele üle raha dividendide vormis või maksta tagasi (majandus)üksuse antud laene või tehtud ettemakseid;

(b)

kui ühis- või sidusettevõtte kapitaliosaluse meetodil koostatud finantsaruannete kuupäev või periood erineb (majandus)üksuse omast:

(i)

asjaomase ühis- või sidusettevõtte finantsaruannete aruandeperioodi lõppkuupäeva ja

(ii)

erineva kuupäeva või perioodi kasutamise põhjuse;

(c)

ühis- või sidusettevõtte kahjumi kajastamata osa nii aruandeperioodi kohta kui ka kumulatiivselt, kui (majandus)üksus on kapitaliosaluse meetodi rakendamise korral lõpetanud talle ühis- või sidusettevõttes kuuluva kahjumi kajastamise.

(Majandus)üksusele ühis- ja sidusettevõtetes kuuluvate osalustega seotud riskid

23

(Majandus)üksus avalikustab:

(a)

oma ühisettevõtetega seotud siduvad kohustused eraldi muudest siduvatest kohustustest, nagu on sätestatud lõigetes B18–B20;

(b)

kooskõlas IAS 37-ga Eraldised, tingimuslikud kohustised ja tingimuslikud varad tingimuslikud kohustised (välja arvatud juhul, kui kahjumi tõenäosus on väga väike), mis tekkisid seoses tema osalustega ühis- või sidusettevõtetes (sealhulgas tema osa tingimuslikest kohustistest, mis võeti koos muude investoritega, kellel on ühine kontroll või märkimisväärne mõju ühis- või sidusettevõtete üle), eraldi muude tingimuslike kohustiste summast.

OSALUSED KONSOLIDEERIMATA STRUKTUREERITUD (MAJANDUS)ÜKSUSTES

24

(Majandus)üksus avalikustab teabe, mis võimaldab tema finantsaruannete kasutajatel:

(a)

mõista talle konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes kuuluvate osaluste olemust ja ulatust (lõiked 26–28) ning

(b)

hinnata talle konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes kuuluvate osalustega seotud riskide olemust ja neis toimunud muutusi (lõiked 29–31);

25

Lõike 24 punktis b nõutud teave hõlmab teavet (majandus)üksuse riskile avatuse kohta, mis tuleneb tema seotusest konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustega eelmistel perioodidel (nt struktureeritud (majandus)üksuse spondeerimine), isegi juhul, kui (majandus)üksus ei ole struktureeritud (majandus)üksusega aruandekuupäeval enam lepingupõhiselt seotud.

Osaluste olemus

26

(Majandus)üksus avalikustab kvalitatiivse ja kvantitatiivse teabe talle konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes kuuluvate osaluste kohta, sealhulgas, kuid mitte ainult, struktureeritud (majandus)üksuse olemuse, eesmärgi, suuruse ja tegevuse ning struktureeritud (majandus)üksuse rahastamise viisi.

27

Kui (majandus)üksus on spondeerinud konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksust, mille kohta ta ei esita lõikes 29 nõutud teavet (nt kuna tal puudub aruandekuupäeval osalus kõnealuses (majandus)üksuses), avalikustab (majandus)üksus:

(a)

selle, kuidas ta määras kindlaks, milliseid struktureeritud (majandus)üksusi ta on spondeerinud;

(b)

tulu kõnealustest struktureeritud (majandus)üksustest aruandeperioodi jooksul, kaasa arvatud esitatud tululiikide kirjelduse; ja

(c)

aruandeperioodi jooksul kõnealustele struktureeritud (majandus)üksustele üleantud varade bilansilise (jääk)maksumuse (üleandmise hetkel).

28

(Majandus)üksus esitab lõike 27 punktides b ja c nimetatud teabe tabelina, kui muu vorming ei ole asjakohasem, ja liigitab oma sponsortegevuse asjakohastesse kategooriatesse (vt lõiked B2–B6).

Riskide olemus

29

(Majandus)üksus esitab tabeli kujul, kui muu vorming ei ole asjakohasem, kokkuvõtliku teabe alljärgneva kohta:

(a)

selliste tema finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustiste bilansilised (jääk)maksumused, mis on seotud tema osalustega konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes;

(b)

finantsseisundi aruande kirjed, millel neid varasid ja kohustisi kajastatakse;

(c)

summa, mis väljendab kõige paremini (majandus)üksuse maksimaalset kahjumit, mis võib tekkida seoses tema osalustega struktureeritud (majandus)üksustes, kaasa arvatud maksimaalse kahjumi kindlaksmääramise viis. Juhul kui (majandus)üksus ei saa kindlaks määrata maksimaalset kahjumit, mis võib tekkida seoses tema osalustega konsolideerimata (majandus)üksustes, avalikustab ta selle fakti ja põhjused;

(d)

(majandus)üksusele konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes kuuluvate osalustega seotud varade ja kohustiste bilansiliste (jääk)maksumuste ning (majandus)üksusele nendest (majandus)üksustest tekkida võivate maksimaalsete kahjumite võrdluse.

30

Kui (majandus)üksus on aruandeperioodi jooksul andnud ilma lepingupõhise kohustuseta rahalist või muud toetust konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksusele, milles talle kuulus või kuulub osalus (nt ostes struktureeritud (majandus)üksuse varasid või tema emiteeritud instrumente), avalikustab (majandus)üksus:

(a)

antud toetuse liigi ja summa, kaasa arvatud juhud, mil (majandus)üksus aitas struktureeritud (majandus)üksusel saada rahalist toetust; ja

(b)

toetuse andmise põhjused.

31

(Majandus)üksus avalikustab oma kavatsused anda rahalist või muud toetust konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksusele, kaasa arvatud kavatsused aidata struktureeritud (majandus)üksusel saada rahalist toetust.

Lisa A

Määratletud mõisted

Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa.

tulu struktureeritud (majandus)üksusest

Käeoleva IFRSi kohaldamisel hõlmab struktureeritud (majandus)üksusest saadud tulu muu hulgas korduvaid ja mittekorduvaid tasusid, intresse, dividende, kasumit või kahjumit struktureeritud (majandus)üksustes olevate osaluste taasmõõtmisest või kajastamise lõpetamisest ning kasumit või kahjumit varade ja kohustiste üleandmisest struktureeritud (majandus)üksusele.

osalus teises (majandus)üksuses

Käesoleva IFRSi kohaldamisel viitab osalus teises (majandus)üksuses lepingupõhisele või lepinguvälisele seotusele, mille tõttu mõjutab (majandus)üksust teise (majandus)üksuse finantstulemusega seotud kasumi muutlikkus. Osaluse olemasolu teises (majandus)üksuses tõendab muu hulgas omakapitali või võlainstrumentide omamine ja muud seotuse vormid, näiteks rahastamise pakkumine, likviidsustoetus, krediidikvaliteedi parandamine ja garantiid. See hõlmab vahendeid, mille kaudu (majandus)üksus omab kontrolli, ühist kontrolli või märkimisväärset mõju teise (majandus)üksuse üle. (Majandus)üksusele ei kuulu tingimata osalus teises (majandus)üksuses ainuüksi tavapärase kliendi-tarnija suhte tõttu.

Lõigetes B7–B9 esitatakse täpsem teave osaluste kohta muudes (majandus)üksustes.

IFRS 10 lõigetes B55–B57 selgitatakse kasumi muutlikkust.

struktureeritud (majandus)üksus

(Majandus)üksus, mis on kavandatud selliselt, et hääleõigused või muud sarnased õigused ei ole peamine tegur, mis määrab selle, kes omab (majandus)üksuse üle kontrolli (näiteks siis, kui hääleõigused on seotud üksnes haldusülesannetega ja olulisi tegevusi juhitakse lepingupõhiste kokkulepete kaudu).

Lõigetes B22–B24 esitatakse täpsem teave struktureeritud (majandus)üksuste kohta.

Järgmised mõisted on määratletud IAS 27-s (muudetud 2011), IAS 28-s (muudetud 2011), IFRS 10-s ja IFRS 11-s Ühised ettevõtmised ning neid kasutatakse käesolevas IFRSis kõnealuste IFRSide tähenduses:

sidusettevõte;

konsolideeritud finantsaruanded;

kontroll (majandus)üksuse üle;

kapitaliosaluse meetod;

kontsern;

ühine ettevõtmine;

ühine kontroll;

ühine äriüksus;

ühisettevõte;

mittekontrolliv osalus;

emaettevõte;

kaitseõigused;

olulised tegevused;

konsolideerimata finantsaruanded;

eraldi vahend;

märkimisväärne mõju;

tütarettevõte.

Lisa B

Rakendusjuhis

Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa. Selles kirjeldatakse lõigete 1–31 rakendamist ja tal on sama pädevus nagu IFRSi muudel osadel.

B1

Käesolevas lisas esitatud näidetes kirjeldatakse hüpoteetilisi olukordi. Ehkki näidete teatavad tahud võivad esineda tegelikes olukordades, tuleb IFRS 12 rakendamisel hinnata konkreetse olukorra kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid.

SUMMEERIMINE (LÕIGE 4)

B2

(Majandus)üksus otsustab vastavalt asjaoludele, kui üksikasjalikku teavet ta esitab kasutajate teabevajaduste rahuldamiseks, kui palju rõhku ta asetab nõuete eri aspektidele ja kuidas ta summeerib teavet. Tuleb leida tasakaal finantsaruannete nende kasutajate jaoks mittevajalike üleliigsete üksikasjadega ülekoormamise ning liigsest üldistamisest tingitud tähtsa teabe varju jätmise vahel.

B3

(Majandus)üksus võib summeerida käesolevas IFRSis nõutud avalikustatava teabe sarnastes (majandus)üksustes olevate osaluste kohta, kui summeerimine on kooskõlas avalikustamise eesmärgiga ja lõikega B4 ega varja esitatud teavet. (Majandus)üksus avalikustab selle, kuidas ta summeeris talle kuuluvad osalused sarnastes (majandus)üksustes.

B4

(Majandus)üksus esitab eraldi teabe talle kuuluvate osaluste kohta:

(a)

tütarettevõtetes;

(b)

ühisettevõtetes;

(c)

ühistes äriüksustes;

(d)

sidusettevõtetes ja

(e)

konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes.

B5

Teabe summeerimise otsuse tegemisel võtab (majandus)üksus arvesse iga summeeritava (majandus)üksuse eri riski- ja tulunäitajaid käsitleva kvalitatiivse ja kvantitatiivse teabe ning iga sellise (majandus)üksuse tähtsuse aruandva (majandus)üksuse seisukohalt. (Majandus)üksus esitab avalikustatava teabe viisil, mis selgitab finantsaruannete kasutajatele selgelt talle nendes (majandus)üksustes kuuluvate osaluste olemust ja ulatust.

B6

Lõikes B4 esitatud (majandus)üksuste liikides võib olla asjakohane summeerida teave näiteks järgmistel tasanditel:

(a)

tegevuse olemus (nt uurimis- ja arendustegevusega tegelev (majandus)üksus, vaba tagasimaksega krediitkaartide väärtpaberistamisega tegelev (majandus)üksus));

(b)

tööstusharu liigitus;

(c)

geograafia (nt riik või piirkond).

OSALUSED MUUDES (MAJANDUS)ÜKSUSTES

B7

Osalus teises (majandus)üksuses viitab lepingupõhisele või lepinguvälisele seotusele, mille tõttu mõjutab aruandvat (majandus)üksust teise (majandus)üksuse finantstulemusega seotud kasumi muutlikkus. Teise (majandus)üksuse eesmärgi ja ülesehituse arvessevõtmine võib aidata aruandval (majandus)üksusel hinnata, kas ta omab asjaomases (majandus)üksuses osalust ja kas ta peab seega esitama käesolevas IFRSis nõutud teabe. Hindamisel tuleb võtta arvesse riske, mis teisel (majandus)üksusel pidid tekkima, ja riske, mida teine (majandus)üksus pidi aruandvale (majandus)üksusele ja muudele osapooltele edasi andma.

B8

Aruandvat (majandus)üksust mõjutab teise (majandus)üksuse finantstulemusega seotud kasumi muutlikkus tavaliselt siis, kui ta hoiab instrumente (näiteks teise (majandus)üksuse emiteeritud omakapitali- või võlainstrumendid) või omab muud seost, mida iseloomustab muutlikkus. Näiteks oletame, et struktureeritud (majandus)üksusel on laenuportfell. Struktureeritud (majandus)üksus teeb teise (majandus)üksusega (aruandev (majandus)üksus)) krediidiriski ülekandetehingu, et kaitsta end laenuintresside ja põhiosamaksete mittelaekumise eest. Aruandev (majandus)üksus on kõnealuse (majandus)üksusega seotud, kuna teda mõjutab struktureeritud (majandus)üksuse finantstulemusega seotud kasumi muutlikkus, sest krediidiriski ülekandetehing vähendab struktureeritud (majandus)üksuse kasumi muutlikkust.

B9

Osa instrumente on kavandatud nii, et risk läheb aruandvalt (majandus)üksuselt üle teisele (majandus)üksusele. Sellised instrumendid muudavad teise (majandus)üksuse kasumi muutlikuks, kuid aruandvat (majandus)üksust tavaliselt teise (majandus)üksuse finantstulemusega seotud kasumi muutlikkus ei mõjuta. Näiteks eeldame, et struktureeritud (majandus)üksus on loodud selleks, et pakkuda investeerimisvõimalusi investoritele, kes soovivad võtta endale (majandus)üksuse Z krediidiriski ((majandus)üksus Z ei ole seotud ühegi ettevõtmise osapoolega). Struktureeritud (majandus)üksus saab vahendeid kõnealustele investoritele (majandus)üksuse Z krediidiriskiga seotud võlakirjade emiteerimise kaudu ja saadud vahendeid kasutatakse investeerimiseks riskivabadesse finantsvaradesse. Struktureeritud (majandus)üksus võtab endale (majandus)üksuse Z krediidiriski, kui sõlmib ülekandetehingu partneriga krediidiriski ülekandetehingu. Krediidiriski ülekandetehinguga antakse (majandus)üksuse Z krediidirisk ülekandetehingu partneri makstud tasu eest edasi struktureeritud (majandus)üksusele. Struktureeritud (majandus)üksuse investorid saavad suuremat tulu, mis väljendub struktureeritud (majandus)üksuse tulus, mida ta saab nii oma varade portfellilt kui ka krediidiriski ülekandetehingu tasust. Ülekandetehingu partner ei ole struktureeritud (majandus)üksusega seotud ega ole mõjutatud struktureeritud (majandus)üksuse finantstulemusega seotud kasumi muutlikkusest, sest krediidiriski ülekandetehinguga antakse muutlikkus edasi struktureeritud (majandus)üksusele, mitte ei vähendata struktureeritud (majandus)üksuse kasumi muutlikkust.

KOKKUVÕTLIK FINANTSTEAVE TÜTAR-, ÜHIS- JA SIDUSETTEVÕTETE KOHTA (LÕIKED 12 JA 21)

B10

(Majandus)üksus avalikustab iga tütarettevõtte kohta, kellele kuuluvad aruandva (majandus)üksuse seisukohalt olulised mittekontrollivad osalused, järgmise teabe:

(a)

mittekontrollivatele osalustele makstud dividendid;

(b)

kokkuvõtlik finantsteave tütarettevõtte varade, kohustiste, kasumi või kahjumi ning rahavoogude kohta, mis võimaldab kasutajatel mõista osalust, mis kuulub mittekontrollivale osalusele kontserni tegevuses ja rahavoogudes. See teave võib hõlmata muu hulgas näiteks käibevara, põhivara, lühiajalisi kohustisi, pikaajalisi kohustisi, tulu, kasumit või kahjumit ning koondkasumit.

B11

Lõike B10 punktis b nõutud kokkuvõtlik finantsteave hõlmab summasid enne (majandus)üksuste vahelisi elimineerimisi.

B12

(Majandus)üksus avalikustab iga aruandva (majandus)üksuse seisukohalt olulise ühis- ja sidusettevõtte kohta:

(a)

ühis- või sidusettevõttest saadud dividendid;

(b)

kokkuvõtliku finantsteabe ühis- või sidusettevõtte kohta (vaata lõiked B14 ja B15), sealhulgas (loetelu ei ole ammendav):

(i)

käibevarad;

(ii)

põhivarad;

(iii)

lühiajalised kohustised;

(iv)

pikaajalised kohustised;

(v)

tulu;

(vi)

kasum või kahjum jätkuvatest tegevusvaldkondadest;

(vii)

lõpetatud tegevusvaldkondade tulumaksujärgne kasum/kahjum;

(viii)

muu koondkasum;

(ix)

koondkasum.

B13

Lisaks lõikes B12 nõutud kokkuvõtlikule finantsteabele avalikustab (majandus)üksus iga aruandva (majandus)üksuse seisukohalt olulise ühisettevõtte kohta järgmised summad:

(a)

raha ja raha ekvivalendid, mis on sätestatud lõike B12 punkti b alapunktis i;

(b)

lühiajalised finantskohustised (välja arvatud võlad tarnijatele ja muud võlad ning eraldised), mis on sätestatud lõike B12 punkti b alapunktis iii;

(c)

pikaajalised finantskohustised (välja arvatud võlad tarnijatele ja muud võlad ning eraldised), mis on sätestatud lõike B12 punkti b alapunktis iv;

(d)

kulum ja amortisatsioon;

(e)

intressitulu;

(f)

intressikulu;

(g)

tulumaksu kulu või tulu.

B14

Kooskõlas lõigetega B12 ja B13 esitatud kokkuvõtlik finantsteave hõlmab summasid, mis sisalduvad ühis- või sidusettevõtte IFRS finantsaruannetes (mitte (majandus)üksuse osa nendest summadest). Juhul kui (majandus)üksus arvestab oma osalust ühis- või sidusettevõttes kapitaliosaluse meetodil:

(a)

korrigeeritakse ühis- või sidusettevõtte IFRS finantsaruannetes sisalduvaid summasid, kajastamaks (majandus)üksuse tehtud korrigeerimisi kapitaliosaluse meetodil (näiteks omandamise ajal tehtud õiglase väärtuse korrigeerimised ja arvestusmeetodite vaheliste erinevuste korrigeerimised);

(b)

võrdleb (majandus)üksus esitatud kokkuvõtlikku finantsteavet talle ühis- või sidusettevõttes kuuluva osaluse bilansilise (jääk)maksumusega.

B15

(Majandus)üksus võib esitada lõigetes B12 ja B13 nõutud kokkuvõtlikku finantsteavet ühis- või sidusettevõtte finantsaruannete põhjal siis, kui:

(a)

(majandus)üksus mõõdab oma osalust ühis- või sidusettevõttes õiglases väärtuses kooskõlas IAS 28-ga (muudetud 2011) ja

(b)

ühis- või sidusettevõte ei koosta IFRS finantsaruandeid ja aruannete koostamine nende põhjal oleks ebapraktiline või põhjustaks üleliigseid kulusid.

Sellisel juhul avalikustab (majandus)üksus kokkuvõtliku finantsteabe koostamise alused.

B16

(Majandus)üksus avalikustab talle kõikides individuaalselt ebaolulistes kapitaliosaluse meetodil arvestatud ühis- või sidusettevõtetes kuuluvate osaluste bilansiliste (jääk)maksumuste koondsumma. (Majandus)üksus avalikustab samuti eraldi koondsummana tema osa nende ühis- või sidusettevõtete:

(a)

jätkuvate tegevusvaldkondade kasumist või kahjumist;

(b)

lõpetatud tegevusvaldkondade tulumaksujärgsest kasumist/kahjumist;

(c)

muust koondkasumist;

(d)

koondkasumist.

(Majandus)üksus esitab avalikustatava teabe eraldi ühis- ja sidusettevõtete kohta.

B17

Kui (majandus)üksuse osalus tütar-, ühis- või sidusettevõttes (või osa tema osalusest ühis- või sidusettevõttes) liigitatakse müügiks hoitavaks kooskõlas IFRS 5-ga Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad, ei pea (majandus)üksus avalikustama kokkuvõtlikku finantsteavet selle tütar-, ühis- või sidusettevõtte kohta kooskõlas lõigetega B10–B16.

ÜHISETTEVÕTETEGA SEOTUD SIDUVAD KOHUSTUSED (LÕIKE 23 PUNKT A)

B18

(Majandus)üksus avalikustab kõik siduvad kohustused, mille ta on võtnud, kuid mida ta ei ole aruandekuupäeval kajastanud (kaasa arvatud tema osa siduvatest kohustustest, mille ta on võtnud koos muude investoritega, kellega tal on ühine kontroll ühisettevõtte üle) ja mis on seotud tema osalustega ühisettevõttes. Siduvad kohustused on need, mille tulemusena võib tekkida tulevane raha või muude ressursside väljaminek.

B19

Kajastamata siduvad kohustused, mille tulemusena võib tekkida tulevane raha või muude ressursside väljaminek, on:

(a)

kajastamata siduvad kohustused raha või ressursside eraldamiseks näiteks alljärgneva tulemusena:

(i)

ühisettevõtte asutamis- või omandamislepingud (mis näiteks kohustavad (majandus)üksust andma raha teatava perioodi jooksul);

(ii)

ühisettevõtte kapitalimahukad projektid;

(iii)

tingimusteta ostukohustused, mis hõlmavad seadmete, varude või teenuste hanget, mida (majandus)üksus on kohustunud ostma ühisettevõttelt või tema nimel;

(iv)

kajastamata siduvad kohustused laenude ja muu finantstoetuse andmiseks ühisettevõtetele;

(v)

kajastamata siduvad kohustused ressursside, näiteks varade või teenuste andmiseks ühisettevõtetele;

(vi)

muud ühisettevõtetega seotud tühistamatud kajastamata siduvad kohustused;

(b)

kajastamata siduvad kohustused omandamaks muu osapoole osalust (või selle osaluse osa) ühisettevõttes, kui tulevikus toimub või ei toimu teatav sündmus.

B20

Lõigetes B18 ja B19 sätestatud nõuded ja esitatud näited selgitavad teatavaid IAS 24 Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine lõikes 18 nõutud avalikustatava teabe liike.

OSALUSED KONSOLIDEERIMATA STRUKTUREERITUD (MAJANDUS)ÜKSUSTES (LÕIKED 24–31)

Struktureeritud (majandus)üksused

B21

Struktureeritud (majandus)üksus on (majandus)üksus, mis on kavandatud selliselt, et hääleõigused või muud sarnased õigused ei ole peamine tegur, mis määrab selle, kes kontrollib (majandus)üksust (näiteks siis, kui hääleõigused on seotud üksnes haldusülesannetega ja olulisi tegevusi juhitakse lepingupõhiste kokkulepete kaudu).

B22

Struktureeritud (majandus)üksusel on osa või kõik alljärgnevatest tunnustest või omadustest:

(a)

piiratud tegevus;

(b)

kitsas ja selgelt määratletud eesmärk, näiteks maksutõhusa rendilepingu teostamine, uurimis- ja arendustegevuse korraldamine, (majandus)üksusele kapitali- või rahastamisallika tagamine või investoritele investeerimisvõimaluste andmine struktureeritud (majandus)üksuse varadega seotud riskide ja hüvede investoritele edasiandmise kaudu;

(c)

ebapiisav omakapital, mis ei võimalda struktureeritud (majandus)üksusel rahastada oma tegevust allutatud finantstoetuseta;

(d)

rahastamine investoritele emiteeritud mitme lepingupõhiselt seotud instrumendi kaudu, mille tulemusena tekib krediidiriski või muude riskide kontsentratsioon (seeriad).

B23

Struktureeritud (majandus)üksused on näiteks järgmised (majandus)üksused (loetelu ei ole ammendav):

(a)

väärtpaberistamise vahendid;

(b)

varaga tagatud rahastamine;

(c)

teatavad investeerimisfondid.

B24

Häälteõiguste kaudu kontrollitav (majandus)üksus ei ole struktureeritud (majandus)üksus näiteks lihtsalt sel põhjusel, et kolmandad osapooled rahastavad teda pärast ümberkorraldamist.

Konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes olevatest osalustest tulenevate riskide olemus (lõiked 29–31)

B25

Lisaks lõigetes 29–31 nõutud teabele avalikustab (majandus)üksus lisateabe, mis on vajalik lõike 24 punktis b seatud eesmärgi täitmiseks.

B26

Lisateave, mis olenevalt asjaoludest võib olla asjakohane nende riskide hindamise seisukohalt, millele (majandus)üksus on avatud siis, kui talle kuulub osalus konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksuses, hõlmab näiteks järgmist:

(a)

kokkuleppe tingimused, millega võidakse (majandus)üksust kohustada andma finantstoetust konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksusele (nt likviidsuskokkulepped või krediidireitinguga seonduvad lepingutingimused (credit rating triggers), mis on seotud kohustustega osta struktureeritud (majandus)üksuse varasid või anda finantstoetust), kaasa arvatud:

(i)

sündmuste või olukordade kirjeldus, mille tõttu võib aruandval (majandus)üksusel tekkida kahjum;

(ii)

kas seda kohustust piiravad teatavad tingimused;

(iii)

kas on muid osapooli, kes annavad finantstoetust, ja kui on, siis milline on aruandva (majandus)üksuse kohustuse järjekoht muude osapoolte kohustuste suhtes;

(b)

(majandus)üksuse kahjum aruandeperioodi jooksul, mis on seotud tema osalustega konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes;

(c)

tulu liigid, mida (majandus)üksus sai aruandeperioodi jooksul oma osalustest konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes;

(d)

kas (majandus)üksus on kohustatud kandma konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksuse kahjumit enne muid osapooli, sellise kahjumi ülempiir (majandus)üksuse jaoks ja (vajaduse korral) selliste osapoolte kantavate võimalike kahjumite järjekoht ja summad, kelle osalused on järjekohas tagapool kui (majandus)üksusele konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksuses kuuluv osalus;

(e)

teave kolmandate osapooltega sõlmitud likviidsuskokkulepete, garantiide ja muude siduvate kohustuste kohta, mis võivad mõjutada (majandus)üksusele konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes kuuluvate osaluste õiglast väärtust või riski;

(f)

konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksuse kogetud raskused oma tegevuse rahastamisel aruandeperioodi jooksul;

(g)

konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksuse rahastamise vormid (nt kommertspaber või keskmise tähtajaga võlakirjad) ja nende kaalutud keskmine eluiga. See teave võib sisaldada konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksuse varade ja rahastamise tähtajalisuse analüüsi, juhul kui struktureeritud (majandus)üksusel on pikemaajalised varad, mida rahastatakse lühiajaliste vahenditega.

Lisa C

Jõustumiskuupäev ja üleminek

Käesolev lisa on IFRSi lahutamatu osa ja tal sama pädevus nagu IFRSi muudel osadel.

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

C1

(Majandus)üksus rakendab käesolevat standardit 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud.

C2

(Majandus)üksusel soovitatakse esitada käesolevas IFRSis nõutud teave varem kui 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavatel aruandeperioodidel. Käesolevas IFRSis nõutud teabe osaline avalikustamine ei kohusta (majandus)üksust järgima ennetähtaegselt kõiki käesoleva IFRSi nõudeid või rakendama IFRS 10, IFRS 11, IAS 27 (muudetud 2011) ja IAS 28 (muudetud 2011).

VIITED IFRS 9-LE

C3

Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat IFRSi, kuid ei rakenda veel IFRS 9, loetakse viited IFRS 9-le viideteks IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

Lisa D

Teiste IFRSide muudatused

Käesolevas lisas määratletakse teiste IFRSide muudatused seoses nõukogu väljaantud IFRS 12-ga. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Kui (majandus)üksus rakendab IFRS 12 varasema perioodi suhtes, rakendatakse neid muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes. Muudetud lõigetes on uus tekst allajoonitud ja välja jäetud tekst on läbikriipsutatud.

IAS 1    Finantsaruannete esitamine

D1

Lõiked 119 ja 124 muudetakse ja lõige 139H lisatakse järgmiselt:

119

… Üheks näiteks on teabe avalikustamine selle kohta, kas (majandus)üksus rakendab õiglase väärtuse või soetusmaksumuse meetodit oma kinnisvarainvesteeringute suhtes (vt IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud). Mõnedes standardites nõutakse konkreetselt teatavate arvestusmeetodite avalikustamist, sealhulgas juhtkonnapoolsed valikud erinevate lubatud meetodite vahel. …

124

Osa kooskõlas lõikega 122 avalikustatavast teabest on nõutud muude standarditega. Näiteks IFRS 12 Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine nõuab (majandus)üksuselt nende otsuste avalikustamist, mida ta on teinud, et määrata kindlaks, kas ta kontrollib teist (majandus)üksust. IAS 40-ga nõutakse…

139H

IFRS 10 ja 12-ga, mis anti välja mais 2011, muudeti lõiked 4, 119, 123 ja 124. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRSe 10 ja 12.

IAS 24    Seotud osapooli käsitleva teabe avalikustamine

D2

Lõige 15 muudetakse ja lõige 28A lisatakse järgmiselt:

15

Nõue avalikustada seotud osapoolte vahelised suhted emaettevõtte ja tema tütarettevõtete vahel esitatakse lisaks avalikustamise nõuetele IAS 27-s ja IFRS 12-s Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine.

28A

IFRS 10-ga, IFRS 11-ga Ühised ettevõtmised ja IFRS 12-ga, mis anti välja mais 2011, muudeti lõiked 3, 9, lõike 11 punkt b, 15, lõike 19 punktid b ja e ning lõige 25. (Majandus)üksus rakendab neid muudatusi siis, kui ta rakendab IFRS 10, IFRS 11 ja IFRS 12.

RAHVUSVAHELINE RAAMATUPIDAMISSTANDARD 27

Konsolideerimata finantsaruanded

EESMÄRK

1

Käesoleva standardi eesmärk on sätestada tütarettevõtetesse, ühisettevõtetesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamise ja avalikustamise nõuded, kui (majandus)üksus koostab konsolideerimata finantsaruanded.

RAKENDUSALA

2

Käesolevat standardit rakendatakse tütarettevõtetesse, ühisettevõtetesse ja sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamisel, kui (majandus)üksus on otsustanud või on kohalike õigusnormide kohaselt kohustatud esitama konsolideerimata finantsaruanded.

3

Käesoleva standardiga ei määrata, millised (majandus)üksused esitavad konsolideerimata finantsaruanded. Seda standardit rakendatakse, kui (majandus)üksus koostab konsolideerimata finantsaruanded, mis on kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega.

MÕISTED

4

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

 

konsolideeritud finantsaruanded on kontserni finantsaruanded, milles emaettevõtte ja tema tütarettevõtete varad, kohustised, omakapital, tulud, kulud ja rahavood on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe (majandus)üksusega;

 

konsolideerimata finantsaruanded on aruanded, mille esitab emaettevõte (st tütarettevõtte üle kontrolli omav investor) või investeerimisobjekti üle ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omav investor ja milles arvestatakse investeeringuid soetusmaksumuses või vastavalt IFRS 9-le Finantsinstrumendid.

5

Järgmised mõisted on määratletud IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded lisas A, IFRS 11 Ühised ettevõtmised lisas A ja IAS 28 Investeeringud sidusettevõtetesse ja ühisettevõtetesse paragrahvis 3:

sidusettevõte;

kontroll investeerimisobjekti üle;

kontsern;

ühine kontroll;

ühisettevõte;

ühisettevõtja;

emaettevõte;

märkimisväärne mõju;

tütarettevõte.

6

Konsolideerimata finantsaruanded on aruanded, mis esitatakse lisaks konsolideeritud finantsaruannetele või lisaks finantsaruannetele, milles investeeringuid sidusettevõtetesse või ühisettevõtetesse arvestatakse kapitaliosaluse meetodil, välja arvatud paragrahvis 8 sätestatud asjaolude korral. Nendele aruannetele ei ole vaja lisada ja nendega ei pea kaasnema konsolideerimata finantsaruandeid.

7

Finantsaruanded, mille puhul rakendatakse kapitaliosaluse meetodit, ei ole konsolideerimata finantsaruanded. Sarnaselt sellele ei ole konsolideerimata finantsaruanded sellise (majandus)üksuse finantsaruanded, millel ei ole tütarettevõtet, sidusettevõtet või mis ei osale ühisettevõtjana ühisettevõttes.

8

(Majandus)üksus, mis on vastavalt IFRS 10 paragrahvi 4 punktile a vabastatud konsolideerimisest või vastavalt IAS 28 (muudetud 2011) paragrahvile 17 kapitaliosaluse meetodi rakendamisest, võib finantsaruannete esitamisel piirduda ainult konsolideerimata finantsaruannetega.

KONSOLIDEERIMATA FINANTSARUANNETE KOOSTAMINE

9

Konsolideerimata finantsaruanded koostatakse vastavalt kõikidele kohaldatavatele IFRSidele, kui paragrahvis 10 ei ole sätestatud teisiti.

10

Kui (majandus)üksus koostab konsolideerimata finantsaruanded, kajastab ta investeeringud tütarettevõtetesse, ühisettevõtetesse ja sidusettevõtetesse kas:

(a)

soetusmaksumuses või

(b)

vastavalt IFRS 9-le.

(Majandus)üksus rakendab samasugust arvestust investeeringute kõigi kategooriate puhul. Soetusmaksumuses arvestatavaid investeeringuid arvestatakse kooskõlas IFRS 5-ga Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad, kui neid liigitatakse müügiks hoitavaks (või kuuluvad müügigruppi, mis on liigitatud müügiks hoitavaks). IFRS 9 kohaselt arvestatud investeeringute mõõtmine ei muutu sellisel juhul.

11

Kui (majandus)üksus otsustab IAS 28 (muudetud 2011) paragrahvi 18 kohaselt mõõta investeeringuid sidusettevõtetesse või ühisettevõtetesse õiglases väärtuses läbi kasumiaruande vastavalt IFRS 9-le, kajastab ta neid investeeringuid samal viisil oma konsolideerimata finantsaruannetes.

12

(Majandus)üksus kajastab tütarettevõttest, ühisettevõttest või sidusettevõttest saadavat dividendi oma konsolideerimata finantsaruannete kasumiaruandes siis, kui tal tekib õigus dividendi saada.

13

Kui emaettevõte korraldab oma kontserni struktuuri ümber, asutades uue (majandus)üksuse oma emaettevõttena viisil, mis vastab alljärgnevatele kriteeriumitele:

(a)

uus emaettevõte saavutab algse emaettevõtte üle kontrolli, andes välja omakapitaliinstrumente algse emaettevõtte olemasolevate omakapitaliinstrumentide vastu vahetamise teel;

(b)

uue ja algse kontserni varad ja kohustised on samad vahetult enne ja pärast ümberkorraldust ja

(c)

algse emaettevõtte ümberkorraldamise eelsetel omanikel on samasugused absoluutsed ja suhtelised osalused algse kontserni ja uue kontserni netovaras vahetult enne ja pärast ümberkorraldust

ja uus emaettevõte arvestab algsesse emaettevõttesse tehtud investeeringut oma konsolideerimata finantsaruannetes kooskõlas paragrahvi 10 punktiga a, siis uus emaettevõte mõõdab soetusmaksumust algse emaettevõtte konsolideerimata finantsaruannetes esitatud omakapitalikirjetest talle kuuluva osa bilansilises (jääk)maksumuses ümberkorralduse kuupäeval.

14

Sarnaselt võib (majandus)üksus, mis ei ole emaettevõte, asutada uue (majandus)üksuse oma emaettevõttena viisil, mis vastab paragrahvis 13 esitatud kriteeriumitele. Paragrahvis 13 esitatud nõudeid rakendatakse samaväärselt selliste ümberkorralduste puhul. Sellistel juhtudel loetakse viited „algsele emaettevõttele” ja „algsele kontsernile” viideteks „algsele (majandus)üksusele”.

AVALIKUSTAMINE

15

(Majandus)üksus rakendab oma konsolideerimata finantsaruannetes avalikustatava teabe esitamisel kõiki rakendatavaid IFRSe, sealhulgas käesoleva standardi paragrahvides 16 ja 17 esitatud nõudeid.

16

Kui emaettevõte otsustab kooskõlas IFRS 10 paragrahvi 4 punktiga a mitte koostada konsolideeritud finantsaruandeid ja koostab selle asemel konsolideerimata finantsaruanded, avalikustab ta nendes konsolideerimata finantsaruannetes:

(a)

asjaolu, et need finantsaruanded on konsolideerimata finantsaruanded, et on kasutatud konsolideerimisest vabastust, sellise (majandus)üksuse nimi ja peamine tegevuskoht (ja asutamiskohajärgne riik, kui see on erinev), mille rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega kooskõlas olevad konsolideeritud finantsaruanded on tehtud avalikkusele kättesaadavaks, ja aadress, kus need konsolideeritud finantsaruanded on kättesaadavad;

(b)

tütarettevõtetesse, ühisettevõtetesse ja sidusettevõtetesse tehtud oluliste investeeringute nimekiri, sealhulgas:

(i)

nende investeerimisobjektide nimi;

(ii)

nende investeerimisobjektide peamine tegevuskoht (ja asutamiskohajärgne riik, kui see on erinev);

(iii)

neis investeerimisobjektides talle kuuluv protsentuaalne osalus omandiõiguses (ja protsentuaalne osalus hääleõiguses, kui see on erinev);

(c)

punktis b loetletud investeeringute arvestuses kasutatud meetodi kirjeldus.

17

Kui emaettevõte (välja arvatud paragrahvis 16 määratletud emaettevõte) või investeerimisobjekti üle ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omav investor koostab konsolideerimata finantsaruanded, teeb emaettevõte või investor kindlaks need finantsaruanded, mis on koostatud kooskõlas neid puudutava IFRS 10-ga, IFRS 11-ga või IAS 28-ga (muudetud 2011). Samuti avalikustab emaettevõte või investor oma konsolideerimata finantsaruannetes:

(a)

asjaolu, et need finantsaruanded on konsolideerimata finantsaruanded ja põhjused, miks neid aruandeid koostatakse juhul, kui see ei ole seadusega nõutud;

(b)

tütarettevõtetesse, ühisettevõtetesse ja sidusettevõtetesse tehtud oluliste investeeringute nimekiri, sealhulgas:

(i)

nende investeerimisobjektide nimi;

(ii)

nende investeerimisobjektide peamine tegevuskoht (ja asutamiskohajärgne riik, kui see on erinev);

(iii)

talle neis investeerimisobjektides kuuluv protsentuaalne osalus omandiõiguses (ja protsentuaalne osalus hääleõiguses, kui see on erinev);

(c)

punktis b loetletud investeeringute arvestuses kasutatud meetodi kirjeldus.

Emaettevõte või investor määrab kindlaks ka finantsaruanded, mis on koostatud kooskõlas neid puudutava IFRS 10-ga, IFRS 11-ga või IAS 28-ga (muudetud 2011).

JÕUSTUMISKUUPÄEV JA ÜLEMINEK

18

(Majandus)üksus rakendab käesolevat standardit 1. jaanuaril 2013 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat standardit varem, avalikustab ta selle asjaolu ning rakendab samal ajal IFRS 10, IFRS 11, IFRS 12 Muudes (majandus)üksustes olevate osaluste avalikustamine ja IAS 28 (muudetud 2011).

Viited IFRS 9-le

19

Kui (majandus)üksus rakendab käesolevat standardit, kuid ei rakenda veel IFRS 9, siis loetakse mis tahes viidet IFRS 9-le viiteks IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

IAS 27 (2008) TAGASIVÕTMINE

20

Käesolev standard antakse välja samal ajal IFRS 10-ga. Need kaks IFRSi koos asendavad IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded (muudetud 2008).

RAHVUSVAHELINE RAAMATUPIDAMISSTANDARD IAS 28

Investeeringud sidusettevõtetesse ja ühisettevõtetesse

EESMÄRK

1

Käesoleva standardi eesmärk on kehtestada sidusettevõtetesse tehtud investeeringute arvestus ja sätestada nõuded kapitaliosaluse meetodi rakendamiseks sidusettevõtetesse ja ühisettevõtetesse tehtud investeeringute arvestamisel.

RAKENDUSALA

2

Käesolevat standardit rakendavad kõik (majandus)üksused, kes on investeerimisobjekti üle ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad investorid.

MÕISTED

3

Käesolevas standardis kasutatakse järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

 

sidusettevõte on (majandus)üksus, mille üle on investoril märkimisväärne mõju;

 

konsolideeritud finantsaruanded on kontserni finantsaruanded, milles emaettevõtte ja tema tütarettevõtete varad, kohustised, omakapital, tulud, kulud ja rahavood esitatakse nii, nagu oleks tegemist ühe (majandus)üksusega;

 

kapitaliosaluse meetod on arvestusmeetod, mille kohaselt kajastatakse investeeringut esmalt soetusmaksumuses ja seejärel korrigeeritakse seda muutustega, mis on toimunud omandamise järgselt investori osaluses investeerimisobjekti netovaras. Investori kasum või kahjum on tema osa investeerimisobjekti kahjumist või kasumist ja investori muu koondkasum on tema osa investeerimisobjekti muust koondkasumist;

 

ühine ettevõtmine on ettevõtmine, mille üle on kahel või enamal osapoolel ühine kontroll;

 

ühine kontroll on lepingus kokkulepitud jaotatud kontroll ettevõtmise üle, mis on olemas üksnes juhul, kui olulist tegevust käsitlevad otsused nõuavad kontrolli jagavate osapoolte ühehäälset nõusolekut;

 

ühisettevõte on ühine ettevõtmine, mille kohaselt on selle üle ühist kontrolli omavatel osapooltel õigused ettevõtmise netovarale;

 

ühisettevõtja on ühisettevõtte osapool, kes omab selle ühisettevõtte üle ühist kontrolli;

 

märkimisväärne mõju on võime osaleda investeerimisobjekti finants- ja tegevuspoliitikat käsitlevate otsuste langetamisel, omamata kontrolli või ühist kontrolli selliste poliitikate üle.

4

Järgmised mõisted on määratletud IAS 27 Konsolideerimata finantsaruanded paragrahvis 4 ja IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded lisas A ning neid kasutatakse käesolevas standardis need määratlenud IFRSide tähenduses:

kontroll investeerimisobjekti üle;

kontsern;

emaettevõte;

konsolideerimata finantsaruanded;

tütarettevõte.

MÄRKIMISVÄÄRNE MÕJU

5

Kui (majandus)üksusele kuulub otseselt või kaudselt (näiteks tütarettevõtete kaudu) rohkem kui 20 % hääleõigusest investeerimisobjektis, eeldatakse, et (majandus)üksusel on märkimisväärne mõju, välja arvatud juhul, kui on võimalik selgelt tõestada, et see ei ole nii. Kui aga (majandus)üksusele kuulub otseselt või kaudselt (näiteks tütarettevõtete kaudu) vähem kui 20 % hääleõigusest investeerimisobjektis, eeldatakse, et (majandus)üksusel ei ole märkimisväärset mõju, välja arvatud juhul, kui sellise mõju olemasolu on võimalik selgelt tõestada. Muu investori oluline osalus või enamusosalus ei välista tingimata (majandus)üksuse märkimisväärse mõju olemasolu.

6

(Majandus)üksuse märkimisväärse mõju olemasolu tõendab tavaliselt üks või mitu järgmistest asjaoludest:

(a)

esindatus investeerimisobjekti juhatuses või samaväärses valitsemisorganis;

(b)

osalemine tegevuspoliitika kujundamise protsessides, kaasa arvatud osalemine dividende või muid kasumieraldisi käsitlevate otsuste langetamisel;

(c)

olulised tehingud (majandus)üksuse ja tema investeerimisobjekti vahel;

(d)

juhtivtöötajate vahetamine või

(e)

olulise tehnilise informatsiooni edastamine.

7

(Majandus)üksus võib omada aktsia ostutähti, aktsia ostuoptsioone ning lihtaktsiateks või muudeks samalaadseteks instrumentideks vahetatavaid võla- või omakapitaliinstrumente, mis võimaldavad kasutamisel või vahetamisel anda (majandus)üksusele suurema hääleõiguse või vähendada teise osapoole hääleõigust muu (majandus)üksuse finants- ja tegevuspoliitikaga seotud küsimustes (st potentsiaalne hääleõigus). Kasutamis- või vahetuskõlbulike potentsiaalsete hääleõiguste olemasolu ja mõju, kaasa arvatud muude (majandus)üksuste potentsiaalsed hääleõigused, võetakse arvesse (majandus)üksuse märkimisväärse mõju hindamisel. Potentsiaalsed hääleõigused ei ole kasutamis- ega vahetuskõlblikud näiteks siis, kui neid ei saa kasutada ega vahetada enne teatavat kuupäeva või sündmust tulevikus.

8

Hinnates, kas potentsiaalsed hääleõigused toetavad märkimisväärse mõju olemasolu, analüüsib (majandus)üksus kõiki asjaolusid ja tingimusi (kaasa arvatud potentsiaalsete hääleõiguste kasutamistingimused ja muud lepingulised kokkulepped eraldivõetuna või koos), mis mõjutavad potentsiaalseid õigusi, välja arvatud juhtkonna kavatsusi ja selliste õiguste kasutamiseks või vahetamiseks vajalikku finantssuutlikkust.

9

(Majandus)üksus kaotab investeerimisobjekti üle märkimisväärse mõju siis, kui ta kaotab õiguse osaleda investeerimisobjekti finants- ja tegevuspoliitikaga seotud otsuste langetamises. Märkimisväärse mõju kaotusega võib, kuid ei pruugi kaasneda täielik või osaline omandiõiguse muutus. See võib toimuda näiteks siis, kui sidusettevõte läheb valitsuse, kohtu, halduri või järelevalveorgani kontrolli alla. Samuti võib see toimuda lepingulise kokkuleppe tulemusena.

KAPITALIOSALUSE MEETOD

10

Kapitaliosaluse meetodi kasutamisel kajastatakse investeeringut sidusettevõttesse või ühisettevõtetesse esmalt soetusmaksumuses ja bilansilist (jääk)maksumust suurendatakse või vähendatakse kajastamaks investori osa investeerimisobjekti kasumis või kahjumis pärast omandamise kuupäeva. Investori osa investeerimisobjekti kasumis või kahjumis kajastatakse investori kasumiaruandes. Investeerimisobjektilt saadud kasumieraldised vähendavad investeeringu bilansilist (jääk)maksumust. Samuti võib osutuda vajalikuks korrigeerida bilansilist (jääk)maksumust vastavalt muutustele investori proportsionaalses osaluses investeerimisobjektis, mis tulenevad muutustest investeerimisobjekti muus koondkasumis. Sellised muutused hõlmavad materiaalse põhivara ümberhindlusest ja valuutakursside ümberarvestusest tingitud muutusi. Investori osa neist muutustest kajastatakse investori muus koondkasumis (vt IAS 1 Finantsaruannete esitamine).

11

Tulu kajastamine saadud kasumieraldiste põhjal ei pruugi olla adekvaatne näitaja investori poolt sidusettevõttesse või ühisettevõttesse tehtud investeeringust saadud tulu kohta, kuna kasumieraldiste seos sidusettevõtte või ühisettevõtte finantstulemusega võib olla väike. Kuna investor omab ühist kontrolli või märkimisväärset mõju investeerimisobjekti üle, on tal osalus sidusettevõtte või ühisettevõtte finantstulemuses ja seega investeeringu kasumlikkuses. Kirjeldatud osaluse arvestamiseks laiendab investor oma finantsaruannete ulatust, kaasates sinna oma osa sellise investeerimisobjekti kasumist või kahjumist. Seega annab kapitaliosaluse meetodi rakendamine parema ülevaate investori netovara ja kasumi või kahjumi kohta.

12

Potentsiaalsete hääleõiguste või muude potentsiaalseid hääleõigusi sisaldavate tuletisinstrumentide olemasolul määratakse (majandus)üksuse osalus sidusettevõttes või ühisettevõttes kindlaks ainult kehtiva omandiõiguse põhjal ja see ei kajasta potentsiaalsete hääleõiguste ning muude tuletisinstrumentide võimalikku kasutamist või vahetamist, välja arvatud paragrahvi 13 kohaldamise korral.

13

Teatavatel juhtudel omab (majandus)üksus kehtivat osalust tegelikult tehingu tulemusena, mis annab talle juurdepääsu omandiõigusega seotud tuludele. Sellistel juhtudel määratakse (majandus)üksusele eraldatud osa kindlaks nende potentsiaalsete hääleõiguste ja muude tuletisinstrumentide lõpliku kasutamise põhjal, mis annavad (majandus)üksusele juurdepääsu tuludele.

14

IFRS 9-t Finantsinstrumendid ei rakendata kapitaliosaluse meetodil arvestatud osaluste suhtes sidusettevõtetes ja ühisettevõtetes. Kui potentsiaalseid hääleõigusi sisaldavad instrumendid annavad tegelikult juurdepääsu tuludele, mis on seotud omandiõigusega sidusettevõttes või ühisettevõttes, ei rakendata kõnealuste instrumentide suhtes IFRS 9-t. Kõikidel muudel juhtudel kajastatakse potentsiaalseid hääleõigusi sisaldavaid instrumente sidusettevõttes või ühisettevõttes kooskõlas IFRS 9-ga.

15

Kui investeeringut või investeeringu osa sidusettevõttes või ühisettevõttes ei liigitata müügiks hoitavaks kooskõlas IFRS 5-ga Müügiks hoitavad põhivarad ja lõpetatud tegevusvaldkonnad, liigitatakse investeering või allesjäänud osalus investeeringus, mis ei ole liigitatud müügiks hoitavaks, põhivaraks.

KAPITALIOSALUSE MEETODI RAKENDAMINE

16

(Majandus)üksus, kes omab ühist kontrolli või märkimisväärset mõju investeerimisobjekti üle, kajastab oma investeeringut sidusettevõttes või ühisettevõttes kapitaliosaluse meetodil, välja arvatud juhul, kui see investeering vastab vabastuse tingimustele kooskõlas paragrahvidega 17–19.

Vabastus kapitaliosaluse meetodi rakendamisest

17

(Majandus)üksus ei pea rakendama kapitaliosaluse meetodit oma sidusettevõttesse või ühisettevõttesse tehtud investeeringu suhtes, kui see (majandus)üksus on emaettevõte, kes on vabastatud konsolideeritud finantsaruannete koostamise nõudest IFRS 10 paragrahvi 4 punktis a sätestatud rakendusala erandi tõttu või kui kehtivad kõik järgnevad tingimused:

(a)

(majandus)üksus on muu (majandus)üksuse 100 %-lise või väiksema osalusega tütarettevõte ja tema teisi, kaasa arvatud hääleõiguseta omanikke on teavitatud ning neil ei ole vastuväiteid sellele, et (majandus)üksus ei rakenda kapitaliosaluse meetodit;

(b)

(majandus)üksuse võla- või omakapitaliinstrumendid ei ole avalikul turul kaubeldavad (asukohariigi või välisriigi väärtpaberibörsil või börsivälisel turul, sealhulgas kohalikud ja piirkondlikud turud);

(c)

(majandus)üksus ei esitanud või ei ole hetkel esitamas oma finantsaruandeid väärtpaberikomisjonile või muule järelvalvet teostavale organisatsioonile eesmärgiga emiteerida avalikul turul mis tahes liiki instrumente;

(d)

(majandus)üksuse üle lõplikku kontrolli omav või mõni vahepealne emaettevõte koostab avalikkusele kättesaadavad konsolideeritud finantsaruanded kooskõlas IFRSidega.

18

Kui sidusettevõttesse või ühisettevõttesse tehtud investeering kuulub (majandus)üksusele, mis on riskikapitali organisatsioon, investeerimisfond, usaldusühingu vormis asutatud fond või muu sarnane (majandus)üksus, kaasa arvatud investeeringutega seotud kindlustusfond, või sellise (majandus)üksuse kaudu kaudselt muule investorile, võib kõnealune (majandus)üksus otsustada mõõta nendesse sidusettevõtetesse või ühisettevõtetesse tehtud investeeringuid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kooskõlas IFRS 9-ga.

19

Kui (majandus)üksus on teinud sidusettevõttesse investeeringu, millest osa kuulub talle kaudselt läbi riskikapitali organisatsiooni või investeerimisfondi, usaldusühingu vormis asutatud fondi või muu sarnase (majandus)üksuse, kaasa arvatud investeeringutega seotud kindlustusfond, võib kõnealune (majandus)üksus otsustada mõõta sidusettevõttesse tehtud investeeringu asjaomast osa õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kooskõlas IFRS 9-ga, olenemata sellest, kas riskikapitali organisatsioon või investeerimisfond, usaldusühingu vormis asutatud fond või muu sarnane (majandus)üksus, kaasa arvatud investeeringutega seotud kindlustusfond, omab märkimisväärset mõju investeeringu kõnealuse osa üle. Kui (majandus)üksus teeb selle otsuse, peab ta rakendama kapitaliosaluse meetodit kõikide selliste sidusettevõttesse tehtud investeeringu allesjäänud osade suhtes, mis ei kuulu talle riskikapitali organisatsiooni või investeerimisfondi, usaldusühingu vormis asutatud fondi või muu sarnase (majandus)üksuse, kaasa arvatud investeeringutega seotud kindlustusfondi kaudu.

Liigitamine müügiks hoitavaks

20

(Majandus)üksus rakendab IFRS 5 sidusettevõttesse või ühisettevõttesse tehtud investeeringu või investeeringu osa suhtes, mis vastab müügiks hoitavaks liigitamise kriteeriumitele. Kõiki sidusettevõttesse või ühisettevõttesse tehtud investeeringu allesjäänud osasid, mis ei ole liigitatud müügiks hoitavaks, kajastatakse kapitaliosaluse meetodil, kuni toimub müügiks hoitavaks liigitatud osa müük. Pärast müüki kajastab (majandus)üksus kõiki allesjäänud osalusi sidusettevõttes või ühisettevõttes kooskõlas IFRS 9-ga, välja arvatud juhul, kui allesjäänud osalus on endiselt sidusettevõte või ühisettevõte; sel juhul kasutab (majandus)üksus kapitaliosaluse meetodit.

21

Kui sidusettevõttesse või ühisettevõttesse tehtud investeering või investeeringu osa, mis liigitati eelnevalt müügiks hoitavaks, ei vasta enam sellise liigitamise kriteeriumitele, kajastatakse seda tagasiulatuvalt kapitaliosaluse meetodil alates müügiks hoitavaks liigitamise kuupäevast. Finantsaruandeid, mis kajastavad perioode alates müügiks liigitamisest, korrigeeritakse vastavalt.

Kapitaliosaluse meetodi kasutamise lõpetamine

22

(Majandus)üksus lõpetab kapitaliosaluse meetodi kasutamise päevast, mil tema investeering ei ole enam sidusettevõte või ühisettevõte:

(a)

kui investeeringust saab tütarettevõte, kajastab (majandus)üksus oma investeeringut kooskõlas IFRS 3-ga Äriühendused ja IFRS 10-ga;

(b)

kui allesjäänud osalus endises sidusettevõttes või ühisettevõttes on finantsvara, mõõdab (majandus)üksus allesjäänud osalust õiglases väärtuses. Allesjäänud osaluse õiglast väärtust käsitatakse