Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32012R1151

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012 , põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta

OJ L 343, 14.12.2012, p. 1–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 025 P. 31 - 59

In force: This act has been changed. Latest consolidated version: 03/01/2013

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1151/oj

14.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 343/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1151/2012,

21. november 2012,

põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artikli 118 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu põllumajandustootmise üks olulisi tugevusi peitub põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedis ja mitmekesisuses, mis annab liidu tootjatele konkurentsieelise ning olulise panuse liidu elavasse kultuuri- ja kulinaariapärandisse. Liidu põllumajandusettevõtjad ja -tootjad on oma oskuste ja meelekindlusega hoidnud elus traditsioone, käies samal ajal kaasas uute tootmismeetodite ja materjalide arenguga.

(2)

Liidu kodanikud ja tarbijad ootavad aina paremat kvaliteeti ning suureneb ka traditsiooniliste toodete nõudlus. Samuti on nad huvitatud liidu põllumajandustootmise mitmekesisuse säilimisest. See tekitab nõudluse teatavate kindlate omadustega, eelkõige selge geograafilise päritoluga põllumajandustoodete ja toidu järele.

(3)

Tootjad saavad jätkata laia valiku kvaliteetsete toodete tootmist vaid juhul, kui nad saavad oma jõupingutuste eest õiglast tasu. Sellepärast peab neil olema võimalik teavitada kliente ja tarbijaid oma toodete omadustest ausa konkurentsi tingimustes. Samuti nõuab see neilt suutlikkust oma tooteid turul korrektselt tähistada.

(4)

Maapiirkondade majandusele võib olla kasulik, kui tootjatele mõeldud toimivate kvaliteedikavade abil toetatakse nende jõupingutusi pakkuda laias valikus kvaliteetset toodangut. Eriti kasulik on see niisugustele vähemsoodsate tingimustega piirkondadele, mägipiirkondadele ja äärepoolseimatele piirkondadele, kus põllumajandussektori osakaal kogu majanduses on suur ja tootmiskulud on suured. Nende piirkondade puhul saavad kvaliteedikavad toetada ja täiendada maaelu arengu poliitikat ning turu- ja sissetulekutoetuste poliitikat ühise põllumajanduspoliitika raames. Eelkõige saab kvaliteedikavadega toetada piirkondi, kus põllumajandussektoril on majanduses suurem osakaal, ja eelkõige ebasoodsamaid piirkondi.

(5)

Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” esitatud Euroopa 2020. aasta poliitikaprioriteetide hulka kuulub ka üleminek teadmistel ja innovatsioonil põhinevale konkurentsivõimelisele majandusele, mis on samal ajal sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust tagav kõrge tööhõivega majandus. Põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika peaks andma tootjatele õiged vahendid, et oma teatavate omadustega tooteid paremini tähistada ja tutvustada, kaitstes neid tootjaid samal ajal ebaausate tavade eest.

(6)

Need lisameetmed, mida on kavas rakendada, peaksid olema kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

(7)

Põllumajandustoodete kvaliteedimeetmed on sätestatud nõukogu 10. juuni 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 1601/91 (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad); (4) nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiivis 2001/110/EÜ mee kohta (5) ning eelkõige selle artiklis 2; nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määruses (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks) (6) ning eelkõige selle IV jaotise artiklis 14; nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta); (7) nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruses (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta); (8) nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid) (ühise turukorralduse ühtne määrus) (9) ning eelkõige selle II osa II jaotise I peatüki I jaos ja Ia jao, I alajaos; nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) (10) nagu ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruses (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta) (11).

(8)

Põllumajandustoodete ja toidu märgistamine peab toimuma vastavalt üldeeskirjadele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiviga 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta), (12) ja eelkõige vastavalt sätetele, mille eesmärk on ära hoida märgistamist, mis võib tarbijaid segadusse ajada või eksitada.

(9)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta jõuti järeldusele, et põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika suurema üldise sidususe ja järjekindluse saavutamine on esmatähtis.

(10)

Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaval ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaval on ühiseid eesmärke ja sätteid.

(11)

Liit on juba mõnda aega järginud lähenemisviisi, mille eesmärk on lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika regulatiivset raamistikku. Seda lähenemisviisi tuleks kohaldada ka põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika valdkonna määruste puhul, seadmata seejuures kahtluse alla kõnealuste toodete eriomadusi.

(12)

Mõned määrused, mis on osa põllumajandustoodete kvaliteedipoliitikast, on hiljuti läbi vaadatud, kuid neid ei ole veel täielikult rakendatud. Seetõttu ei tuleks neid käesolevasse määrusesse lisada. Siiski võib need inkorporeerida hilisemas etapis, kui õigusaktid on täielikult rakendatud.

(13)

Lähtudes eespool toodud kaalutlustest tuleks järgmised sätted koondada ühtseks õigusraamistikuks, mis koosneb määruste (EÜ) nr 509/2006 ja (EÜ) nr 510/2006 uutest või ajakohastatud sätetest ning nendest määruste (EÜ) nr 509/2006 ja (EÜ) nr 510/2006 sätetest, mis jäetakse alles.

(14)

Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks määrused (EÜ) nr 509/2006 ja (EÜ) nr 510/2006 seega kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

(15)

Käesoleva määrusega tuleks reguleerida ainult Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooteid ning selles lisas loetlemata tooteid, mis on tihedalt seotud põllumajandustootmise ja maamajandusega.

(16)

Käesolevas määruses sätestatud eeskirju tuleks kohaldada nii, et see ei mõjuta neid kehtivaid liidu õigusakte, mis käsitlevad veine, aromatiseeritud veine, piiritusjooke, mahepõllumajandustooteid või äärepoolseimaid piirkondi.

(17)

Päritolunimetus ja geograafiline tähis tuleks anda ainult sellistele toodetele ja toidule, mille omaduste ja geograafilise päritolu vahel on olemas olemuslik seos. Asjaolu, et senine kava hõlmas ainult teatavaid šokolaadi- ja kondiitritoodete liike, on puudus, mis tuleb kõrvaldada.

(18)

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitsmise konkreetsed eesmärgid on põllumajandusettevõtjatele ja tootjatele teatava toote kvaliteedi ja omaduste või selle tootmise viisi eest õiglase tasu tagamine ning geograafilise päritoluga seotud kindlate omaduste kohta selge teabe esitamine, võimaldades seeläbi tarbijatel teha põhjendatumaid ostuotsuseid.

(19)

Kaitstud nimetustega seotud intellektuaalomandi õiguste ühetaoline kaitse kogu liidus on esmatähtis eesmärk, mida saab tulemuslikumalt saavutada liidu tasandil.

(20)

Liidu raamistik, mis kaitseb päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid seeläbi, et näeb ette nende kandmise registrisse, lihtsustab nende vahendite arendamist, kuna selle tulemusel loodud ühtsema lähenemisviisiga tagatakse aus konkurents selliselt tähistatud toodete tootjate vahel ja suurendatakse toodete usaldusväärsust tarbijate silmis. Tuleks ette näha, et päritolunimetused ja geograafilised tähised töötatakse välja liidu tasandil ning edendatakse mehhanismide loomist nende kaitseks kolmandates riikides Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raamistikus või mitme- ja kahepoolsete lepingutega, panustades seeläbi toodete kvaliteedi ja nende tootmisviisi tunnustamisse kui täiendavat väärtust andvasse tegurisse.

(21)

Võttes arvesse kogemusi, mis on saadud nõukogu 14. juuli 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2081/92 (põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (13) ja määruse (EÜ) nr 510/2006 rakendamisest, tuleks lahendada teatavad probleemid, selgitada ja lihtsustada teatavaid eeskirju ning tõhustada teatavaid käesoleva kavaga ettenähtud menetlusi.

(22)

Võttes arvesse senist tava, tuleks täiendavalt määratleda ja säilitada kaks erinevat viisi, millega saab toodet seostada tema geograafilise päritoluga, nimelt kaitstud päritolunimetus ja kaitstud geograafiline tähis. Neid kontseptsioone põhimõtteliselt muutmata, tuleks veidi muuta määratlusi, et viia need paremini vastavusse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus sätestatud kaitstud geograafilise tähise mõistega ning teha need arusaadavamaks ja selgemaks ettevõtjale.

(23)

Geograafilist tähist kandev põllumajandustoode või toit peaks täitma teatavaid spetsifikaadis esitatud tingimusi, näiteks erinõudeid, mille eesmärk on kaitsta tootmispiirkonna loodusvarasid või maastikku või parandada põllumajandusloomade heaolu.

(24)

Selleks et päritolunimetused ja geograafilised tähised oleksid liikmesriikide territooriumidel kaitstud, tuleks need registreerida üksnes liidu tasandil. Liikmesriikidel peaks olema õigus võtta tooteid ajutise kaitse alla riigi tasandil alates liidu tasandil registreerimise taotluse esitamise kuupäevast, ilma et see mõjutaks liidusisest või rahvusvahelist kaubandust. Käesoleva määrusega võimaldatavat kaitset, mis eeldab registreerimist, tuleks pakkuda ka kolmandate riikide päritolunimetustele ja geograafilistele tähistele, mis vastavad kehtestatud kriteeriumidele ning mida kaitstakse nende päritoluriigis.

(25)

Liidu registreerimismenetlus peaks võimaldama õiguspärast huvi omaval füüsilisel ja juriidilisel isikul, kes on pärit liikmesriigist, mis ei ole taotluse esitanud liikmesriik, või kolmandast riigist, kasutada oma õigusi vastuväite esitamise kaudu.

(26)

Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse tehtud kandest peaksid teavet saama ka tarbijad ja kauplejad.

(27)

Liit peab oma kaubanduspartneritega läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle, sealhulgas päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitsmist käsitlevate lepingute üle. Selleks et lihtsustada üldsusele teabe andmist sel viisil kaitstud nimetuste kohta, ja eelkõige selleks, et tagada nimetuste kaitsmine ja nende kasutamise viiside kontrollimine, võib nimetused kanda kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse. Sellised nimetused tuleks kanda registrisse kaitstud geograafilise tähisena, välja arvatud juhul, kui need on kõnealustes rahvusvahelistes lepingutes konkreetselt määratletud kaitstud päritolunimetusena.

(28)

Pidades silmas nende eripära, tuleks seoses kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega, mille puhul nõutakse tootjatelt pakendil asjakohaste liidu sümbolite ja tähiste kasutamist, võtta vastu märgistamist käsitlevad erisätted. Liidu nimetuste puhul tuleks selliste sümbolite või tähiste kasutamine teha kohustuslikuks, et tarbijatele seda liiki tooteid ja nendega seotud tagatisi paremini tutvustada ja et võimaldada neid tooteid turul paremini ära tunda, lihtsustades seeläbi kontrolli. Vastavalt WTO nõuetele peaks kolmanda riigi geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste puhul selliste sümbolite või märgete kasutamine olema vabatahtlik.

(29)

Registrisse kantud nimetused peaksid olema kaitstud, eesmärgiga tagada, et neid kasutataks ausalt ja et vältida tarbijate eksitamise võimalusi. Lisaks tuleks täpsustada geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse tagamise viisid, eelkõige seoses tootjate rühmade ja liikmesriikide pädevate asutuste rolliga.

(30)

Tuleks sätestada konkreetsed erandid, millega võimaldatakse teatava aja jooksul kasutada registreeritud nimetust koos muude nimetustega, ning lihtsustada ja selgitada neid erandeid. Teatavatel juhtudel võib neid erandeid kehtestada kuni kümneaastaseks ajavahemikuks, et ületada ajutised raskused ja pikas perspektiivis tagada, et kõik tootjad järgivad spetsifikaate.

(31)

Selgemalt tuleks sõnastada käesoleva määruse alusel pakutava kaitse ulatus, eeskätt arvestades uute kaubamärkide registreerimise neid piiranguid liidus, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivis 2008/95/EÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (14) ja mis on kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registreerimise korraga vastuolus samamoodi, nagu uute kaubamärkide liidu tasandil registreerimise korraga. Selgitamist vajavad ka sätted, mis on seotud intellektuaalomandiõiguste, eelkõige kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisena registreeritud kaubamärkide ja homonüümsete nimetuste seniste omanikega.

(32)

Selleks et tagada kaitse kõrge tase ning ühtlustada seda veinisektoris pakutava kaitsega, tuleks päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset laiendada nii, et see hõlmaks kaupade ja teenuste registreeritud nimetuste väärkasutust, jäljendamist ja seoste loomist. Kui kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid kasutatakse koostisainetena, tuleks võtta arvesse komisjoni teatist „Kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) koostisainet sisaldava toidu märgistamise suunised”.

(33)

Nimetustele, mis on 3. jaanuariks 2013 määruse (EÜ) nr 510/2006 alusel juba registreeritud, laieneb käesolevas määruses sätestatud kaitse ning need peaks automaatselt registrisse kandma.

(34)

Garanteeritud traditsiooniliste toodete kava konkreetne eesmärk on aidata traditsiooniliste toodete tootjail tarbijaid teavitada kauba sellistest omadustest, mis tõstavad nende väärtust. Arvestades aga, et registreeritud on ainult mõni nimetus, ei ole senise garanteeritud traditsiooniliste toodete kava võimalusi kuigi palju kasutatud. Seetõttu tuleks asjakohaseid sätteid täiustada ning muuta neid selgemaks ja sihipärasemaks, et kava oleks potentsiaalsetele kasutajatele arusaadavam, hõlpsamini kasutatav ja atraktiivsem.

(35)

Senises kavas on ette nähtud võimalus kauba tähistamiseks kasutatav nimetus registreerida ilma seda liidu tasandil reserveerimata. Kuna sidusrühmadele ei olnud niisugune võimalus eriti mõistetav ning kuna traditsiooniliste toodete tähistamist on parem korraldada liikmesriigi ja piirkonna tasandil vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele, tuleks see võimalus kõrvale jätta. Saadud kogemusest lähtudes peaks kava hõlmama ainult nimetuste reserveerimist terve liidu tasandil.

(36)

Selle tagamiseks, et kõneluse kava raames registreeritaks vaid ehtsate traditsiooniliste toodete nimetusi, tuleks kohandada nimetuste registreerimise kriteeriume ja tingimusi, eriti aga neid, mis puudutavad märke „traditsiooniline” määratlust, mis peaks hõlmama pika aja jooksul valmistatud tooteid.

(37)

Selle tagamiseks, et garanteeritud traditsioonilised tooted vastaksid oma spetsifikaadile ning oleksid järjekindlad, peaks asjaomaste tootespetsifikaatide kehtestamine olema tootjarühmade endi ülesanne. Garanteeritud traditsioonilist toodet peaks olema võimalik registreerida ka kolmandate riikide tootjatel.

(38)

Selleks et nimetust saaks reserveerida, peaks garanteeritud traditsiooniline toode olema registreeritud liidu tasandil. Registrisse tehtud kanne peaks andma ka teavet tarbijatele ja kauplejatele.

(39)

Selleks et vältida ebaausate konkurentsitingimuste tekkimist, peaks igal tootjal, sealhulgas kolmanda riigi tootjal, olema võimalik kasutada garanteeritud traditsioonilise toote registreeritud nimetust, tingimusel et asjaomane toode vastab asjaomase spetsifikaadi nõuetele ja tootja osaleb kontrollisüsteemis. Liidus toodetud garanteeritud traditsiooniliste toodete puhul tuleks märgistusel esitada liidu sümbol nii, et oleks võimalik seda seostada märkega „garanteeritud traditsiooniline toode”.

(40)

Selleks et vältida registreeritud nimetuste väärkasutamist või tavasid, mis võivad tarbijaid eksitada, peaks registreeritud nimetuste kasutamisõigus olema reserveeritud.

(41)

Nende nimetuste suhtes, mis on 3. jaanuariks 2013 juba registreeritud määruse (EÜ) nr 509/2006 alusel ning mis muidu ei kuuluks käesoleva määruse reguleerimisalasse, kohaldatakse üleminekuperioodil määruses (EÜ) nr 509/2006 sätestatud kasutustingimusi.

(42)

Määruse (EÜ) nr 509/2006 kohaste registreeritud, kuid reserveerimata nimetuste puhul tuleks näha ette nende nimetuste registreerimise menetlus, võimaldades neid registreerida koos nimetuse reserveerimisega.

(43)

Ette tuleks näha ka üleminekumeetmed, mida kohaldatakse enne 3. jaanuariks 2013 komisjonile esitatud registreerimistaotluste suhtes.

(44)

Tuleks käivitada kvaliteedisüsteemi teine etapp, mille aluseks on lisaväärtust andvad kvaliteedimõisted, mida saab siseturul tutvustada ning mille rakendamine on vabatahtlik. Need vabatahtlikud kvaliteedimõisted peaksid viitama kindlatele horisontaalsetele omadustele, mis on seotud ühe või mitme tooteliigi, põllumajandusliku tootmise meetodi või töötlemisviisiga, mida konkreetsetes piirkondades kasutatakse. Seni on tingimused täitnud vabatahtlik kvaliteedimõiste „mägipiirkonna toode” ja see tõstab turul oleva toote väärtust. Selleks et hõlbustada direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, mille puhul toidu märgistus võib ajada tarbijaid segadusse vabatahtlike kvaliteedimõistete tõttu, sealhulgas eelkõige mõiste „mägipiirkonna toode” tõttu, võib komisjon vastu võtta suuniseid.

(45)

Selleks et pakkuda mägipiirkonna tootjatele tulemuslikku vahendit, et oma toodet paremini turustada ja vähendada turul tarbijate segadusseajamise reaalset ohtu seoses mägipiirkonna märkimisega toote lähtekohana, tuleks liidu tasandil määratleda „mägipiirkonna toode” vabatahtliku kvaliteedimõistena. Mägipiirkonna määratlemisel tuleks aluseks võtta üldised klassifitseerimiskriteeriumid, mida on kasutatud mägipiirkonna kindlaksmääramiseks nõukogu 17. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (15).

(46)

Geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete lisaväärtus tugineb tarbija usaldusele. See on põhjendatud vaid juhul, kui on olemas tulemuslik tõendamise ja kontrolli süsteem. Kõnealuste kvaliteedikavade suhtes tuleks teostada järelevalvet ametliku kontrollisüsteemi abil vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) (16) ning peaks võimaldama kontrollida tootmise, töötlemise ja turustamise mis tahes etappi. Selleks et aidata liikmesriikidel määruse (EÜ) nr 882/2004 sätteid geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete suhtes paremini kohaldada, tuleks käesolevas määruses esitada viited asjakohastele sätetele.

(47)

Selleks et tarbija võiks kindel olla, et tootel on geograafilist tähist iseloomustavad ja garanteeritud traditsioonilise toote eriomadused, tuleks ettevõtjatele kehtestada süsteem, millega kontrollitakse tootespetsifikaatide järgimist.

(48)

Tagamaks, et nad on erapooletud ja tulemuslikud, peaksid pädevad asutused vastama mitmetele tegevuskriteeriumidele. Ette tuleks näha sätted, millega antakse kontrolliorganitele õigus täita teatavaid kontrolliülesandeid.

(49)

Kontrolliorganite akrediteerimiseks tuleks kasutada Euroopa Standardikomitee (CEN) väljatöötatud Euroopa standardeid (EN-standardid) ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) väljatöötatud rahvusvahelisi standardeid ning samu standardeid peaksid kasutama kontrolliorganid oma töös. Need organid tuleks akrediteerida vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (17).

(50)

Mitmeaastastes riiklikes kontrollikavades ja aastaaruannetes, mille liikmesriigid koostavad vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004, tuleks esitada geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kontrollimise ülevaade.

(51)

Liikmesriikidel peaks olema lubatud võtta tasu kulude katmiseks.

(52)

Selgemaks tuleks muuta olemasolevaid üldnimetuste jätkuva kasutamise eeskirju, nii et sellised üldmõisted, mis on sarnased kaitstud või reserveeritud nimetusele või mõistele või moodustavad kaitstud või reserveeritud nimetuse või mõiste osa, peaksid oma üldise staatuse säilitama.

(53)

Kaubamärgi ja geograafilise tähise ning päritolunimetuse vanemuse kindlaksmääramise kuupäevana tuleks sätestada kaubamärgi liidus või liikmesriigis registreerimise taotluse esitamise kuupäev ja päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsmiseks esitatud taotluse komisjonile esitamise kuupäev.

(54)

Sätteid, mis käsitlevad päritolunimetuse ja geograafilise tähise registreerimisest keeldumist ning nende üheaegset esinemist vastuolu korral varasema kaubamärgiga, tuleks jätkuvalt kohaldada.

(55)

Kriteeriumid, mille alusel keeldutakse hilisemate kaubamärkide registreerimisest või kui kaubamärk on registreeritud, kriteeriumid, mille alusel see tühistatakse põhjusel, et on vastuolus varasema päritolunimetuse või geograafilise tähisega, peaksid olema vastavuses päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse kehtestatud ulatusega.

(56)

Nimetuste reserveerimine ning tähiste ja sümbolite kehtestamine garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete kavade alusel ei tohiks mõjutada intellektuaalomandiõiguste kehtestamise süsteeme käsitlevaid sätteid, eriti päritolunimetustest ja geograafiliste tähiste kvaliteedikavadest või kaubamärgiseadusest tulenevaid õigusi.

(57)

Rühmade rolli tuleks täpsustada ja ametlikult tunnustada. Rühmad on peaosalised päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete registreerimise taotlemisel, samuti spetsifikaatide muutmisel ja tühistamise taotluste esitamisel. Rühm võib tegeleda ka registreeritud nimetuste kaitse tagamise järelevalve, toodete spetsifikaadile vastavuse kontrollimise, registreeritud nimetuse populariseerimise ja selle kohta teabe levitamise ning registreeritud nimetuse väärtuse ja kvaliteedikavade tulemuslikkuse üldise suurendamisega. Lisaks peaks ta jälgima toodete turupositsiooni. Niisugune tegevus ei tohiks siiski soodustada ega põhjustada ELi toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 vastuolus olevat konkurentsivastast tegevust.

(58)

Selleks et tagada registreeritud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete vastavus käesolevas määruses sätestatud tingimustele, peaksid taotlusi hindama asjaomase liikmesriigi ametiasutused vastavalt ühistele miinimumsätetele, mis hõlmavad riigisisest vastuväidete esitamise menetlust. Seejärel peaks komisjon taotlused läbi vaatama, tagamaks et liidu õigusaktides ei ole ilmseid vigu ning et väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huvisid on arvesse võetud.

(59)

Päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja garanteeritud traditsioonilisi tooteid peaks olema võimalik registreerida ka kolmandatest riikidest pärit kauba puhul, mis vastavad käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

(60)

Kvaliteedikavas osalemist väljendavad sümbolid, tähised ja lühendid ning nendest tulenevad üleliidulised õigused peaksid olema kaitstud nii liidus kui ka kolmandates riikides selle tagamiseks, et neid kasutatakse ainult algupäraste toodete puhul ning et tarbijaid ei eksitataks toodete omaduste suhtes. Tulemusliku kaitse tagamiseks peaks komisjonil olema piisavalt tsentraliseeritud eelarvevahendeid vastavalt nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (18) ja nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika finantseerimise kohta) (19) artiklile 5.

(61)

Kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete registreerimismenetlust, sealhulgas taotluse läbivaatamist ja vastuväidete esitamist, eriti aga otsustamist, tuleks kiirendada ja parandada. Komisjon, keda teatavatel juhtudel abistavad liikmesriigid, peaks vastutama registreerimise otsuste tegemise eest. Kehtestada tuleks menetlused, et võimaldada tootespetsifikaatide registreerimisjärgset muutmist ja registreeritud nimetuste tühistamist eelkõige juhul, kui toode ei vasta enam tootespetsifikaadile või kui nimetust enam turul ei kasutata.

(62)

Selleks et lihtsustada piiriüleste taotluste esitamist kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste või garanteeritud traditsiooniliste toodete ühiseks registreerimiseks, tuleks ette näha vastavad menetlused.

(63)

Käesoleva määruse teatavate vähemoluliste osade täiendamiseks või muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesoleva määruse I lisas esitatud toodete loetelu; kehtestada sööda päritoluga seotud piiranguid ja erandeid päritolunimetuste puhul; kehtestada piiranguid ja erandeid elusloomade tapmise või tooraine päritolu puhul; sätestada eeskirjad, mis piiravad tootespetsifikaadis sisalduvat teavet; kehtestada liidu sümbolid; sätestada täiendavad üleminekueeskirjad, et kaitsta asjaomaste tootjate või sidusrühmade õigusi ja õiguspäraseid huve; täpsustada kriteeriume, mille täitmise korral võib garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse registreerida; sätestada üksikasjalikud eeskirjad vabatahtlike kvaliteedimõistete kohta; reserveerida täiendav vabatahtlik kvaliteedimõiste ning sätestada selle kasutamistingimused ja nimetatud tingimusi muuta; sätestada erandid mõiste „mägipiirkonna toode” kasutamise kohta ning kehtestada kõnealuse vabatahtliku kvaliteedimõiste kohaldamiseks tootmismeetodid ja muud asjakohased kriteeriumid, eelkõige sätestada tingimused, mille alusel tooraine või sööt võib pärineda väljastpoolt mägipiirkondi; sätestada täiendavad eeskirjad mõistete üldise staatuse kindlaksmääramiseks liidus; sätestada eeskirjad taimesortide või loomatõugude nimetuste kasutamise kindlaksmääramiseks; määrata kindlaks eeskirjad riigisisese vastuväidete esitamise menetluse läbiviimiseks ühiste taotluste puhul, mis käsitlevad rohkem kui ühe riigi territooriumi, ning täiendada eeskirju taotlemise korra, vastuväite esitamise korra, muutmistaotluse esitamise korra ja tühistamise korra kohta üldiselt. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(64)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et sätestada tootespetsifikaadi vormi eeskirjad; sätestada üksikasjalikud eeskirjad kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registri sisu ja vormi kohta; määrata kindlaks liidu sümbolite ja tähiste tehnilised omadused ja nende kasutamise eeskirjad toodete juures, sealhulgas asjakohaste keeleversioonide kasutamise eeskirjad; kehtestada ja pikendada üleminekuperioode kasutatud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kasutamise ajutiste erandite jaoks; sätestada üksikasjalikud eeskirjad garanteeritud traditsiooniliste toodete registri vormi ja sisu kohta; sätestada garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse eeskirjad; sätestada kõik IV jaotise kohaldamise meetmed, mis on seotud vormide, menetluste ja muude tehniliste üksikasjadega; sätestada vabatahtlike kvaliteedimõistete kasutamise eeskirjad; sätestada kvaliteedikavadele osutavate märgete, lühendite ja sümbolite ühtse kaitse eeskirjad; sätestada üksikasjalikud eeskirjad registreerimistaotluste ja vastuväidete menetlemise, vormi ja esitamise kohta; lükata taotlus tagasi; teha otsus nimetuse registreerimise kohta, kui kokkuleppele ei jõutud; sätestada üksikasjalikud eeskirjad muutmistaotluse menetlemise, vormi ja esitamise kohta; tühistada kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote registreerimine; sätestada üksikasjalikud eeskirjad tühistamise korra menetlemise ja vormi ning tühistamistaotluste esitamise kohta. Kõnealuseid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (20).

(65)

Selleks et luua käesoleva kava kohaselt tunnustatud kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete registrid ja neid hallata; määrata kindlaks toote sertifitseerimise asutuste nime ja aadressi avalikustamise viis; registreerida nimetus, kui ei esitata vastulauset ega vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet või kui vastuvõetava põhjendatud vastuväite esitamise korral jõuti kokkuleppele; peaks komisjonil olema õigus võtta rakendusakte ilma määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

1.   Käesoleva määruse eesmärk on aidata põllumajandustoodete ja toidu tootjail teavitada ostjaid ja tarbijaid toodete omadustest ja nende toodete ja toidu põllumajandusliku tootmise viisidest, et seeläbi tagada:

a)

ausad konkurentsitingimused neile põllumajandusettevõtjaile ja põllumajandustoodete ja toidu tootjaile, kelle toodetel ja toidul on omadusi ja tunnuseid, mis tõstavad toote väärtust;

b)

tarbijaile usaldusväärse teabe kättesaadavus selliste toodete kohta;

c)

intellektuaalomandi õigustest kinnipidamine ja

d)

siseturu terviklikkus.

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on ette nähtud põllumajanduse ja töötlemise ning kvaliteettoodangut andvate põllumajandusliku tootmise süsteemide toetamiseks, aidates seeläbi saavutada maaelu arengu poliitika eesmärke.

2.   Määrusega võetakse kasutusele kvaliteedikavad, millega määratakse kindlaks ja vajaduse korral kaitstakse nimetusi ja mõisteid, millega tähistatakse või kirjeldatakse eelkõige selliseid põllumajandustooteid, millel on:

a)

väärtust tõstvaid omadusi või

b)

väärtust tõstvaid tunnuseid, mis tulenevad nende tootmisel kasutatud põllumajandusliku tootmise või töötlemise meetoditest või nende tootmise või turustamise kohast.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Määrust kohaldatakse ELi toimimise lepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustoodete ning käesoleva määruse I lisas loetletud muude põllumajandustoodete ja toidu suhtes.

Selleks et võtta arvesse rahvusvahelisi kohustusi või uusi tootmismeetodeid või materjale, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesoleva määruse I lisas sätestatud toodete loetelu. Sellised tooted peavad olema tihedalt seotud põllumajandustoodete või maamajandusega.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1234/2007 XI b lisas määratletud piiritusjookide, aromatiseeritud veinide ega viinamarjasaaduste (välja arvatud veiniäädikas) suhtes.

3.   Käesoleva määruse kohaldamine ei piira muude liidu erisätete kohaldamist, mis käsitlevad toodete turuleviimist, eelkõige ühist turukorraldust, ning toidu märgistamist.

4.   Käesoleva määrusega kasutusele võetud kvaliteedikavade suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (21).

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„kvaliteedikava” – II, III ja IV jaotise alusel kasutusele võetud kava;

2)

„rühm” – mis tahes õiguslikus vormis ühendus, kuhu peamiselt kuuluvad ühe ja sama tootega tegelevad tootjad või töötlejad;

3)

„traditsiooniline” – tõendatud kasutamine siseturul põlvkondade vaheldumist võimaldava ajavahemiku jooksul, see ajavahemik on vähemalt 30 aastat;

4)

„märgistus” – mis tahes sellised sõnad, üksikasjalikud andmed, kaubamärgid, margitoodete nimed, kujundlikud elemendid või sümbolid toidu kohta, mis on paigutatud mis tahes pakendile, dokumendile, sedelile, märgistusele või kaelaetiketile ja on kaasas selle toiduga või viitavad sellele toidule;

5)

„eripära” – toote puhul tootmise iseärasus, mille tõttu toode erineb selgelt sama kategooria teistest sarnastest toodetest;

6)

„üldmõiste” – toote nimetus, mis vaatamata oma seotusele selle koha, piirkonna või riigiga, kus seda toodet algselt toodeti või turustati, on saanud liidus toote tavanimetuseks;

7)

„tootmisetapp” – tootmine, töötlemine või valmistamine;

8)

„töödeldud toode” – töötlemata toodete töötlemise tulemusel saadud toit. Töödeldud tooted võivad sisaldada koostisaineid, mis on vajalikud nende tootmiseks või neile kindlate omaduste andmiseks.

II   JAOTIS

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSED JA KAITSTUD GEOGRAAFILISED TÄHISED

Artikkel 4

Eesmärk

Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kava eesmärk on aidata ühe geograafilise piirkonnaga seotud toodete tootjaid selle kaudu, et:

a)

kindlustada nende toodete kvaliteedi eest õiglane tasu;

b)

tagada liidu territooriumil nimetustele ühetaoline kaitse intellektuaalomandiõiguse vormis;

c)

anda tarbijatele selget teavet toote väärtust tõstvate omaduste kohta.

Artikkel 5

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste nõuded

1.   Käesolevas määruses on „päritolunimetus” nimetus, mis osutab sellele, et:

a)

toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;

b)

toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle iseloomulikest looduslikest ja inimteguritest ning

c)

kõik tootmisetapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

2.   Käesolevas määruses on „geograafiline tähis” nimetus, mis osutab sellele, et:

a)

toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või riigist,

b)

toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning

c)

vähemalt üks tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

3.   Olenemata lõikest 1 käsitatakse teatavat nimetust päritolunimetusena, isegi kui asjaomase toote tooraine pärineb geograafilisest piirkonnast, mis on suurem määratletud geograafilisest piirkonnast või erineb sellest, tingimusel et:

a)

tooraine tootmispiirkond on määratletud;

b)

tooraine tootmiseks kehtivad eritingimused;

c)

punktis b osutatud tingimuste täitmise tagamiseks on olemas kontrollikord ja

d)

kõnealused päritolunimetused olid päritolumaal sellena tunnustatud enne 1. maid 2004.

Käesoleva lõike kohaldamisel võib toorainena käsitada üksnes elusloomi, liha ja piima.

4.   Loomsete saaduste tootmise eripära arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sööda päritoluga seotud piiranguid ja erandeid päritolunimetuse puhul.

Selleks et võtta arvesse teatavate toodete või piirkondade eripära, antakse komisjonile lisaks õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse piiranguid ja erandeid elusloomade tapmise või tooraine päritolu puhul.

Nimetatud piirangute ja eranditega võetakse objektiivsete kriteeriumide alusel arvesse kvaliteeti või kasutust ja tunnustatud oskusteavet või looduslikke tegureid.

Artikkel 6

Üldine iseloom, vastuolud taimesortide ja loomatõugude nimetuste ning homonüümide ja kaubamärkidega

1.   Üldmõistet ei registreerita kaitstud päritolunimetuse ega kaitstud geograafilise tähisena.

2.   Nimetust ei või registreerida päritolunimetuse ega geograafilise tähisena, kui see on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib tarbijat eksitada toote tegeliku päritolu osas.

3.   Artikli 11 alusel loodud registrisse kantud nimetusega täielikult või osaliselt homonüümset nimetust ei või registreerida, välja arvatud juhul, kui tegelikkuses on võimalik selgelt eristada hiljem registreeritud homonüümi ja registris juba esinevat nimetust kohaliku ja traditsioonilise kasutamise tingimuste ja välimuse järgi, võttes arvesse vajadust tagada asjaomaste tootjate võrdne kohtlemine ja vajadust tarbijat mitte eksitada.

Homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, ei registreerita, isegi kui nimetus on kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.

4.   Registreerimiseks esitatud päritolunimetust ja geograafilist tähist ei registreerita, kui kavandatud päritolunimetuse või geograafilise tähisena registreerimise korral võib tarbijale jääda ekslik mulje, et tegemist on mõne teise tootega, arvestades asjaomase kaubamärgi mainet ja tuntust ning selle kasutuses olemise aega.

Artikkel 7

Tootespetsifikaat

1.   Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kasutamiseks peab asjaomane toode vastama spetsifikaadile, milles on esitatud vähemalt järgmine teave:

a)

päritolunimetusena või geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, ja ainult keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks;

b)

toote, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine kirjeldus, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised või organoleptilised omadused;

c)

geograafilise piirkonna määratlus, mis on piiratud käesoleva lõike punkti f alapunktides i või ii osutatud seosega, ja asjakohasel juhul üksikasjad, mis osutavad artikli 5 lõikes 3 ette nähtud nõuete täitmisele;

d)

tõendid selle kohta, et toode pärineb artikli 5 lõigetes 1 või 2 osutatud määratletud geograafilisest piirkonnast;

e)

toote saamismeetodi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm seda vajalikuks peab ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;

f)

üksikasjad, millega määratakse kindlaks:

i)

toote kvaliteedi või omaduste ning artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna vaheline seos või

ii)

kui see on asjakohane, toote teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning artikli 5 lõikes 2 osutatud geograafilise päritolu vaheline seos;

g)

asutuste nimi ja aadress või olemasolu korral vastavalt artiklile 37 tootespetsifikaate käsitlevatele sätetele vastavust kontrollivate organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded;

h)

asjaomase toote märgistamise erinõuded.

2.   Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud spetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad spetsifikaadi vormi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Registreerimistaotluse sisu

1.   Päritolunimetuse või geograafiline tähise artikli 49 lõike 2 või 5 kohases registreerimistaotluses esitatakse vähemalt:

a)

taotlejate rühma ja asutuste või olemasolu korral tootespetsifikaatide sätetele vastavust kontrollivate organite nimi ja aadress;

b)

artiklis 7 sätestatud tootespetsifikaat;

c)

koonddokument, mis sisaldab järgmist:

i)

tootespetsifikaadi põhielemendid: toote nimetus ja kirjeldus, sealhulgas asjakohasel juhul pakendamisele ja märgistamisele kohaldatavad erieeskirjad ning geograafilise piirkonna kokkuvõtlik määratlus;

ii)

kirjeldus, mis selgitab toote seost artikli 5 lõigetes 1 või 2 osutatud geograafilise keskkonna või geograafilise päritoluga, sõltuvalt olukorrast, sealhulgas asjakohasel juhul seost tõendavaid toote kirjelduse või tootmise meetodi konkreetseid elemente.

Artikli 49 lõikes 5 osutatud taotluses esitatakse ka tõendid selle kohta, et päritoluriigis on tootenimetus kaitstud.

2.   Artikli 49 lõikes 4 osutatud taotlustoimik sisaldab järgmist teavet:

a)

taotlejate rühma nimi ja aadress;

b)

käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud koonddokument;

c)

liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab taotlejate rühma esitatud positiivse otsuse saanud taotlus käesoleva määruse tingimustele ning selle alusel vastu võetud sätetele;

d)

tootespetsifikaadi avaldamisviide.

Artikkel 9

Ajutine riigisisene kaitse

Liikmesriik võib pärast komisjonile taotluse esitamise kuupäeva kaitsta nimetust riigi tasandil vastavalt käesolevale määrusele üksnes ajutiselt.

Kõnealune riigisisene kaitse lakkab alates käesoleva määruse kohase registreerimisotsuse vastuvõtmise või taotluse tagasivõtmise kuupäevast.

Juhul kui nimetust vastavalt käesolevale määrusele ei registreerita, vastutab kõnealuse riigisisese kaitse tagajärgede eest üksnes asjaomane liikmesriik.

Liikmesriikide poolt esimese lõigu kohaselt võetud meetmetel on õiguslikud tagajärjed üksnes riigi tasandil ja meetmed ei tohi mõjutada liidusisest ega rahvusvahelist kaubandust.

Artikkel 10

Vastuväite esitamise alused

1.   Artikli 51 lõikes 2 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle nimetatud lõikes osutatud tähtaja jooksul ja tingimusel, et selles:

a)

tõendatakse, et artiklis 5 ja artikli 7 lõikes 1 osutatud tingimused on täitmata;

b)

tõendatakse, et kavandatud nimetuse registreerimine oleks vastuolus artikli 6 lõigetega 2, 3 või 4;

c)

tõendatakse, et kavandatud nimetuse registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust, kaubamärki või tooteid, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktis a ettenähtud avaldamise kuupäeva või

d)

selles on esitatud üksikasju, millest võib järeldada, et nimetus, mille registreerimist taotletakse, on üldmõiste.

2.   Vastuväite esitamise aluste hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.

Artikkel 11

Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste register

1.   Komisjon võtab, kohaldamata artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust, vastu rakendusaktid, et luua käesoleva kava kohaselt tunnustatud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste avalik, ajakohastatav register ning seda hallata.

2.   Registrisse võib kanda kolmandate riikide toodete geograafilised tähised, mida liidus kaitstakse liidu osalusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu kohaselt. Sellised nimetused kantakse registrisse kaitstud geograafiliste tähistena, välja arvatud juhul, kui need on nimetatud lepingus määratletud käesoleva määruse kohaselt kaitstud päritolunimetustena.

3.   Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad registri vormi ja sisu kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Komisjon avalikustab ja ajakohastab korrapäraselt lõikes 2 osutatud rahvusvaheliste lepingute loetelu ja nende lepingutega kaitstud geograafiliste tähiste loetelu.

Artikkel 12

Nimetused, sümbolid ja tähised

1.   Kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad asjaomasele spetsifikaadile vastavaid tooteid.

2.   Võetakse kasutusele liidu sümbolid, mis on kavandatud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste üldsusele tutvustamiseks.

3.   Käesolevas määruses sätestatud korras registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel peavad olema neile vastavad liidu sümbolid. Lisaks peaks samal vaateväljal olema toote registreeritud nimetus. Märgistusel võivad lisaks olla märked „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” või vastavad lühendid „KPN” või „KGT”.

4.   Lisaks võib märgistusel olla ka järgmine teave: artiklis 5 osutatud geograafilise päritolupiirkonna kirjeldused ja tekst, graafilised kujutised või sümbolid, mis osutavad liikmesriigile ja/või piirkonnale, kus nimetatud geograafiline päritolupiirkond asub.

5.   Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, on direktiivi 2008/95/EÜ artikli 15 kohaseid geograafilisi kollektiivkaubamärke lubatud märgistusel kasutada koos kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega.

6.   Lõikes 3 osutatud märked ning nendega seotud liidu sümbolid võib kanda selliste kolmandatest riikidest pärit toodete märgistusele, mida turustatakse registrisse kantud nimetuse all.

7.   Selleks et tagada tarbijatele asjakohase teabe andmine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse liidu sümbolid.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega määratakse kindlaks liidu sümbolite ja tähiste tehnilised omadused, samuti nende kasutamise eeskirjad kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise all turustatavate toodete puhul, sealhulgas asjakohaste keeleversioonide kasutamist käsitlevad eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

Kaitse

1.   Registreeritud nimetusi kaitstakse:

a)

nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

b)

väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ka siis, kui toodete või teenuste tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon” või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

c)

toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate muude valede või eksitavate märgete eest, mida kasutatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;

d)

mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada toote tegeliku päritolu osas.

Kui kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis sisaldab sellise toote nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine vastuolus esimese lõigu punktidega a või b.

2.   Kaitstud päritolunimetus ega kaitstud geograafiline tähis ei muutu üldnimetuseks.

3.   Liikmesriigid võtavad asjakohaseid haldus- ja kohtumeetmeid, et hoida ära või lõpetada asjaomases liikmesriigis toodetava või turustatava kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise lõikes 1 osutatud ebaseaduslik kasutamine.

Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik oma kindlaksmääratud menetluste kohaselt nende meetmete võtmise eest vastutavad asutused.

Need asutused tagavad piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses on oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja ressursid.

Artikkel 14

Kaubamärgi, päritolunimetuse ja geograafilise tähise vaheline seos

1.   Kaubamärki, mille kasutamine on vastuolus artikli 13 lõikega 1 ja mida taotletakse sama liiki tootele, millel on juba käesoleva määruse kohaselt registreeritud päritolunimetus või geograafiline tähis, ei registreerita, kui kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse komisjonile pärast päritolunimetuse või geograafilise tähisega seotud registreerimistaotluse esitamise kuupäeva.

Kaubamärk, mille registreerimisel rikuti esimese lõigu sätteid, tühistatakse.

Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse, olenemata direktiivis 2008/95/EÜ sätestatust.

2.   Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 4 kohaldamist, võib, olenemata päritolunimetuse või geograafilise tähise registreerimisest, edasi kasutada ja uuendada ka niisugust toote kaubamärki, mille kasutamine on vastuolus käesoleva määruse artikli 13 lõikega 1, kui see on heas usus taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ettenähtud juhtudel liidu territooriumil kasutuses juurdunud enne komisjonile päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitsetaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et ei ole ühtegi põhjust selle tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (22) või direktiivile 2008/95/EÜ. Sellistel juhtudel lubatakse kasutada nii kaitstud päritolunimetust, kaitstud geograafilist tähist kui ka vastavaid kaubamärke.

Artikkel 15

Üleminekuperiood kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kasutamisel

1.   Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada liikmesriigist või kolmandast riigist pärit toodete, mille nimetuse moodustab või mille nimetusse kuulub artikli 13 lõikega 1 vastuolus olev nimetus, puhul jätkata selle nimetuse kasutamist, mille all toodet turustati, tingimusel et vastavalt artikli 49 lõikele 3 või artiklile 51 esitatakse vastuvõetav vastuväide, milles tõendatakse, et:

a)

nimetuse registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust või

b)

sellise nimetusega tooteid on asjaomasel territooriumil seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktis a ettenähtud avaldamise kuupäeva.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi kuni 15 aastani, kui on tõendatud, et:

a)

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile registreerimistaotluse esitamist;

b)

käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud nimetuse maine arvel kasu saamine ning et tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik märgistusele selgelt ja nähtavalt.

4.   Selleks et ületada ajutised raskused ning saavutada pikaajaline eesmärk tagada, et kõik asjaomase piirkonna tootjad järgivad spetsifikaati, võib liikmesriik kehtestada kuni kümneks aastaks üleminekuperioodi, mis hakkab kehtima alates taotluse komisjonile esitamise kuupäevast, tingimusel et asjaomased ettevõtjad on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all pidevalt ja õiguspäraselt turustanud vähemalt liikmesriikide asutustele taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul ning on märkinud selle asjaolu ära artikli 49 lõikes 3 osutatud riigisisese vastuväidete esitamise menetluse käigus.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kolmandas riigis asuva geograafilise piirkonna nime kasutava kaitstud geograafiliste tähise ja kaitstud päritolunimetuse suhtes, välja arvatud vastuväidete esitamise menetluse puhul.

Kõnealused üleminekuperioodid märgitakse ära artikli 8 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.

Artikkel 16

Üleminekusätted

1.   Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 7 lõikes 6 sätestatud registrisse kantud nimetused kantakse automaatselt käesoleva määruse artiklis 11 osutatud registrisse. Vastavad spetsifikaadid loetakse käesoleva määruse artiklis 7 osutatud spetsifikaatideks. Jätkuvalt kohaldatakse registreerimisega seotud konkreetseid üleminekusätteid.

2.   Selleks et kaitsta asjaomaste tootjate või sidusrühmade õigusi ja õiguspäraseid huve, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte täiendavate üleminekueeskirjade kohta.

3.   Käesoleva määruse kohaldamine ei mõjuta ühelt poolt päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste ning teiselt poolt kaubamärkide üheaegse esinemise õiguse kohaldamist, mida on tunnustatud määruse (EÜ) nr 510/2006 raames.

III   JAOTIS

GARANTEERITUD TRADITSIOONILISED TOOTED

Artikkel 17

Eesmärk

Traditsiooniliste tootmismeetodite ja retseptide säilitamiseks võetakse kasutusele garanteeritud traditsiooniliste toodete kava, aidates traditsiooniliste toodete tootjail oma tooteid turustada ja tarbijaile selgitada oma traditsiooniliste retseptide ja toodete väärtust tõstvaid omadusi.

Artikkel 18

Kriteeriumid

1.   Nimetuse registreerimise õigus tekib garanteeritud traditsioonilise toote puhul, kui see kirjeldab konkreetset toodet või toitu, mis:

a)

on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil ja millel on traditsioonile vastav koostis või

b)

mis on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest.

2.   Garanteeritud traditsioonilise toote nimetusena registreerimiseks peab nimetus:

a)

olema traditsiooniliselt kasutusel konkreetse toote puhul või

b)

väljendama toote traditsioonilist iseloomu või eripära.

3.   Kui artikli 51 kohase vastuväidete esitamise menetluse käigus tõestatakse, et nimetust kasutatakse ka muus liikmesriigis või kolmandas riigis, võib võrreldavate toodete või sama või sarnase nimetusega toodete eristamiseks märkida kooskõlas artikli 52 lõikega 3 tehtud registreerimisotsuses, et garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse juurde lisatakse väide „valmistatud traditsiooniliselt […]”, märkides nurksulgude asemele asjaomase riigi või piirkonna nime.

4.   Nimetust ei või registreerida, kui see toetub ainult üldist laadi väidetele, mida kasutatakse mingi tooterühma puhul, või väidetele, mis on sätestatud liidu eriõigusaktides.

5.   Selleks et tagada kava tõrgeteta toimimine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse täiendavaid üksikasju käesolevas artiklis sätestatud registreerimise õiguse tekke kriteeriumide kohta.

Artikkel 19

Tootespetsifikaat

1.   Garanteeritud traditsiooniline toode peab vastama spetsifikaadile, milles on esitatud järgmine teave:

a)

registreeritav nimetus asjakohastes keeleversioonides;

b)

toote kirjeldus, sealhulgas selle peamiste füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste või organoleptiliste omaduste kirjeldus, millest ilmneb toote eripära;

c)

toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus ning

d)

põhielemendid, mis annavad tootele traditsioonilise iseloomu.

2.   Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud spetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad spetsifikaadi vormi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 20

Registreerimistaotluse sisu

1.   Artikli 49 lõigetes 2 ja 5 osutatud garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse registreerimise taotluses esitatakse järgmine teave:

a)

taotlejate rühma nimi ja aadress;

b)

artiklis 19 sätestatud tootespetsifikaat.

2.   Artikli 49 lõikes 4 osutatud taotlustoimik sisaldab järgmist teavet:

a)

käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud andmed;

b)

liikmesriigi kinnitus, et tema hinnangul vastab rühma esitatud ja positiivse otsuse saanud taotlus käesoleva määruse tingimustele ning selle alusel vastu võetud sätetele.

Artikkel 21

Vastuväite esitamise alused

1.   Artikli 51 lõikes 2 osutatud põhjendatud vastuväide on vastuvõetav üksnes siis, kui komisjon on saanud selle enne tähtaja möödumist ja tingimusel, et selles:

a)

on nõuetekohaselt põhjendatud, miks kavandatud registreerimine on vastuolus käesoleva määruse tingimustega või

b)

tõendatakse, et nimetuse kasutamine on seaduslik, tuntud ja majanduslikult oluline sarnaste põllumajandustoodete või toidu puhul.

2.   Lõike 1 punktis b esitatud kriteeriumidele vastavuse hindamisel peetakse silmas kogu liidu territooriumi.

Artikkel 22

Garanteeritud traditsiooniliste toodete register

1.   Komisjon võtab, kohaldamata artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust, vastu rakendusaktid, et luua käesoleva kava kohaselt tunnustatud garanteeritud traditsiooniliste toodete avalik ajakohastatav register ning hallata seda.

2.   Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad üksikasjalikud eeskirjad registri vormi ja sisu kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 23

Nimetused, sümbol ja märked

1.   Garanteeritud traditsioonilise toote registreeritud nimetust võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad asjaomasele spetsifikaadile vastavaid tooteid.

2.   Liidu sümbol võetakse kasutusele selleks, et tutvustada üldsusele garanteeritud traditsioonilisi tooteid.

3.   Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, peab käesoleva määruse kohaselt registreeritud garanteeritud traditsioonilise toote märke all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel olema lõikes 2 osutatud sümbol. Lisaks peaks samal vaateväljal olema toote nimetus. Märgistusel võivad olla ka tähis „garanteeritud traditsiooniline toode” või vastav lühend „GTT”.

Sümboli kasutamine väljaspool liitu toodetud toodete märgistamisel garanteeritud traditsioonilise tootena on vabatahtlik.

4.   Selleks et tagada tarbijatele asjakohase teabe andmine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis kehtestavad liidu sümboli.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, mis määratlevad liidu sümboli ja tähise tehnilised omadused ning kehtestavad nende kasutamise eeskirjad garanteeritud traditsioonilise toote nimetust kandvate toodete puhul, sealhulgas asjakohaste keeleversioonide kasutamist käsitlevad eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 24

Registreeritud nimetuste kasutamise piirangud

1.   Registreeritud nimetused on kaitstud väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ning tarbija muul viisil eksitamise eest.

2.   Liikmesriigid tagavad, et riigi tasandil kasutatavaid müüginimetusi ei oleks võimalik segamini ajada registreeritud nimetustega.

3.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25

Üleminekusätted

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõikele 2 registreeritud nimetused kantakse automaatselt käesoleva määruse artiklis 22 osutatud registrisse. Vastavad spetsifikaadid loetakse käesoleva määruse artiklis 19 osutatud spetsifikaatideks. Jätkuvalt kohaldatakse registreerimisega seotud konkreetseid üleminekusätteid.

2.   Määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt registreeritud nimetusi, sealhulgas käesoleva määruse artikli 58 lõike 1 teises lõigus osutatud taotluse alusel registreeritud nimetusi võib jätkuvalt kasutada määruses (EÜ) nr 509/2006 sätestatud tingimustel kuni 4. jaanuarini 2023, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid kasutavad käesoleva määruse artiklis 26 sätestatud menetlust.

3.   Selleks et kaitsta asjaomaste tootjate või sidusrühmade õigusi ja õiguspäraseid huve, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad täiendavad üleminekueeskirjad.

Artikkel 26

Lihtsustatud menetlus

1.   Rühma taotlusel võib liikmesriik hiljemalt 4. jaanuariks 2016 esitada komisjonile garanteeritud traditsiooniliste toodete nimetused, mis on registreeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 lõikega 1 ja vastavad käesolevale määrusele.

Enne nimetuse esitamist algatab liikmesriik artikli 49 lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud vastuväidete esitamise menetluse.

Kui selle menetluse käigus tõendatakse, et seda nimetust on kasutatud ka võrreldavatele toodetele või sama või sarnase nimetusega toodetele osutamisel, võidakse nimetusele lisada mõiste, mis väljendab selle traditsioonilist iseloomu või eripära.

Kolmandast riigist pärinev rühm võib esitada sellised nimetused komisjonile kas otse või kolmanda riigi asutuste kaudu.

2.   Komisjon avaldab lõikes 1 osutatud nimetused koos iga nimetuse spetsifikaadiga Euroopa Liidu Teatajas kahe kuu jooksul alates nende kättesaamisest.

3.   Kohaldatakse artikleid 51 ja 52.

4.   Kui vastuväidete esitamise menetlus on lõppenud, kohandab komisjon vajaduse korral artiklis 22 sätestatud registri kandeid. Vastavad spetsifikaadid loetakse artiklis 19 osutatud spetsifikaatideks.

IV   JAOTIS

VABATAHTLIKUD KVALITEEDIMÕISTED

Artikkel 27

Eesmärk

Vabatahtlike kvaliteedimõistete kava luuakse selleks, et aidata lisaväärtusega põllumajandustoodete tootjail siseturul paremini tutvustada oma toodete selliseid omadusi ja tunnuseid, mis tõstavad nende väärtust.

Artikkel 28

Siseriiklikud eeskirjad

Liikmesriigid võivad säilitada siseriiklikud eeskirjad selliste vabatahtlike kvaliteedimõistete kohta, mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud, tingimusel et need eeskirjad on kooskõlas liidu õigusega.

Artikkel 29

Vabatahtlikud kvaliteedimõisted

1.   Vabatahtlikud kvaliteedimõisted peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)

mõiste on seotud ühe või mitme tooteliigi omaduse või põllumajandusliku tootmise või töötlemise viisiga, mida konkreetses piirkonnas kasutatakse,

b)

mõiste kasutamine tõstab toote väärtust võrreldes teiste samaliigiliste toodetega ning

c)

mõistel on Euroopa mõõde.

2.   Käesoleva kava kohaldamisalast jäetakse välja vabatahtlikud kvaliteedimõisted, mille eesmärk ei ole teavitada tarbijaid toote omadustest, vaid millega kirjeldatakse toote tehnilisi omadusi eesmärgiga järgida kohustuslikke turustusnorme.

3.   Vabatahtlikud kvaliteedimõisted ei hõlma vabatahtlikke reserveeritud mõisteid, mis toetavad ja täiendavad konkreetseid sektori või tootekategooria põhjal kindlaks määratud turustusnorme.

4.   Selleks et võtta arvesse teatavate sektorite eripära ning tarbijate ootusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriteeriumide kohta.

5.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, milles sätestatakse kõik käesoleva jaotise kohaldamiseks vajalikud meetmed, mis on seotud vormide, menetluste või muude tehniliste üksikasjadega. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide vastuvõtmisel kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 4 ja 5 võtab komisjon arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid.

Artikkel 30

Reserveerimine ja muutmine

1.   Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi, teaduse ja tehnika arengut, turu olukorda ning turustusnormide ja rahvusvaheliste standardite arengut, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega reserveeritakse täiendav vabatahtlik kvaliteedimõiste ja kehtestatakse selle kasutamistingimused.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja selleks et võtta arvesse täiendava vabatahtliku kvaliteedimõiste asjakohast kasutamist, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kasutamistingimuste muudatused.

Artikkel 31

Mägipiirkonna toode

1.   Vabatahtliku kvaliteedimõistena võetakse kasutusele mõiste „mägipiirkonna toode”.

Seda mõistet kasutatakse üksnes ELi toimimise lepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud toodete kirjeldamiseks, mille puhul:

a)

nii tooraine kui ka põllumajandusloomade sööt pärineb peamiselt mägipiirkondadest;

b)

töödeldud toodete puhul toimub ka töötlemine mägipiirkondades.

2.   Käesolevas artiklis tähendavad liidu mägipiirkonnad neid mägipiirkondi, mis on piiritletud vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 18 lõikele 1. Kolmandate riikide toodete osas hõlmavad mägipiirkonnad piirkondi, mis on asjaomase kolmanda riigi poolt ametlikult mägipiirkondadena määratletud või mis vastavad kriteeriumidele, mis on samaväärsed määruse (EÜ) nr 1257/1999 artikli 18 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega.

3.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja selleks et võtta arvesse mägipiirkondade põllumajandustootmist mõjutavaid looduslikke piiranguid, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kasutamistingimuste erandid. Eelkõige antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakt, mis sätestab millistel tingimustel võib tooraine või sööt pärineda väljastpoolt mägipiirkondi; millistel tingimustel võib toodete töötlemine toimuda väljaspool mägipiirkondi määratletavas geograafilises piirkonnas ja selle geograafilise piirkonna määratlus.

4.   Selleks et võtta arvesse mägipiirkondade põllumajandustootmist mõjutavaid looduslikke piiranguid, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tootmismeetodite kehtestamist ja muid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud vabatahtliku kvaliteedimõiste kohaldamiseks vajalikke kriteeriume.

Artikkel 32

Saarepiirkonna põllumajandustoode

Hiljemalt 4. jaanuariks 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande uue mõiste „saarepiirkonna põllumajandustoode” kasutuselevõtu kohta. Mõistet võib kasutada üksnes selliste ELi toimimise lepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud toodete kirjeldamiseks, mille tooraine pärineb saarelt. Lisaks peab mõiste kohaldamiseks töödeldud toodetele toimuma töötlemine samuti saarel juhul, kui see mõjutab oluliselt lõpptoote eriomadusi.

Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud vabatahtliku kvaliteedimõiste „saarepiirkonna põllumajandustoode” reserveerimiseks.

Artikkel 33

Kasutuspiirangud

1.   Vabatahtlikku kvaliteedimõistet võib kasutada üksnes sellise toote kirjeldamiseks, mille puhul on täidetud kvaliteedimõiste kasutamise tingimused.

2.   Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, mis sätestavad vabatahtlike kvaliteedimõistete kasutamise eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 34

Järelevalve

Käesolevas jaotises esitatud nõuetele vastavuse tagamiseks teevad liikmesriigid riskianalüüsi alusel kontrolle ja rakendavad rikkumise korral asjakohaseid halduskaristusi.

V   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

I   PEATÜKK

Kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete ametlik kontrollimine

Artikkel 35

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse II ja III jaotises sätestatud kvaliteedikavade suhtes.

Artikkel 36

Pädeva asutuse määramine

1.   Liikmesriigid määravad määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaselt pädeva(d) asutuse(d), kes vastutavad selliste ametlike kontrollide eest, mis kinnitavad käesolevas määruses sätestatud kvaliteedikavadele esitatud õiguslikele nõuetele vastavust.

Määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud menetlusi ja nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis ametlikele kontrollidele, mis kinnitavad käesoleva määruse I lisas loetletud tooteid hõlmavatele kvaliteedikavadele esitatud õiguslikele nõuetele vastavust.

2.   Lõikes 1 osutatud pädevad asutused tagavad piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses on ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja ressursid.

3.   Ametlik kontrollimine hõlmab:

a)

kinnitust, et toode vastab asjaomasele tootespetsifikaadile ja

b)

järelevalvet turuleviidud toote kirjeldamiseks registreeritud nimetuste kasutamise üle vastavalt artiklile 13 II jaotise kohaselt registreeritud nimetuste puhul ja vastavalt artiklile 24 III jaotise kohaselt registreeritud nimetuste puhul.

Artikkel 37

Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimine

1.   Kui kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote puhul on tegemist liidu päritolu tootega, kontrollib selle vastavust spetsifikaadile enne toote turule viimist:

a)

üks või mitu käesoleva määruse artiklis 36 osutatud pädevat asutust ja/või

b)

üks või mitu toote sertifitseerimise asutusena tegutsevat kontrolliorganit määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 punkti 5 tähenduses.

Spetsifikaadile vastavuse kontrollimise kulud võivad kanda kontrollitavad ettevõtjad. Liikmesriigid võivad samuti osaleda nende kulude kandmises.

2.   Kui päritolunimetuse, geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote puhul on tegemist kolmandast riigist pärit tootega, kontrollib selle vastavust spetsifikaadile enne toote turule viimist:

a)

üks või mitu kolmanda riigi poolt määratud avaliku sektori asutust ja/või

b)

üks või mitu toote sertifitseerimise asutust.

3.   Liikmesriigid avalikustavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutuste ja organite nimed ja aadressid ning ajakohastavad seda teavet korrapäraselt.

Komisjon avalikustab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud asutuste ja organite nimed ja aadressid ning ajakohastab seda teavet korrapäraselt.

4.   Kohaldamata artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust, võib komisjon vastu võtta rakendusakte, milles määratakse kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud toote sertifitseerimise asutuse nime ja aadressi avalikustamise viis.

Artikkel 38

Nimetuse turul kasutamise järelevalve

Liikmesriigid teatavad komisjonile artiklis 36 osutatud pädevate asutuste nimed ja aadressid. Komisjon avalikustab nende asutuste nimed ja aadressid.

Liikmesriigid teevad käesolevas määruses esitatud nõuetele vastavuse tagamiseks riskianalüüsi alusel kontrolle ja võtavad rikkumiste korral kõik vajalikud meetmed.

Artikkel 39

Ülesannete delegeerimine pädevate asutuste poolt kontrolliorganitele

1.   Pädevad asutused võivad kooskõlas määruse (EÜ) nr 882/2004 artikliga 5 delegeerida kvaliteedikavade ametliku kontrollimisega seotud eriülesandeid ühele või mitmele kontrolliorganile.

2.   Sellised kontrolliorganid akrediteeritakse vastavalt Euroopa standardile EN 45011 või ISO/IEC juhendile 65, mis käsitleb toodete sertifitseerimissüsteemidega tegelevate asutuste üldnõudeid.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud akrediteerimise võib teostada ainult:

a)

liidus asuv liikmesriigi akrediteerimisasutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 või

b)

väljaspool liitu asuv akrediteerimisasutus, mis on alla kirjutanud rahvusvahelise akrediteerimisfoorumi mitmepoolse tunnustamise lepingule.

Artikkel 40

Kontrollimise kavandamine ja aruandlus

1.   Liikmesriigid tagavad, et käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmise kontrollimiseks kavandatud tegevused oleksid kantud mitmeaastase riikliku kontrollikava eraldi jakku vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 41, 42 ja 43.

2.   Käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise kontrollimise aastaaruanded sisaldavad eraldi jagu, mis sisaldab määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 44 sätestatud teavet.

II   PEATÜKK

Erandid seoses teatavate juba kasutusel olevate nimetustega

Artikkel 41

Üldmõisted

1.   Ilma et see piiraks artikli 13 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus liidus üldmõisteks kujunenud mõiste kasutamist juhul, kui üldmõiste on kvaliteedikava alusel kaitstava nimetuse osa.

2.   Selleks et otsustada, kas mõiste on muutunud üldmõisteks, võetakse arvesse kõiki asjakohaseid tegureid, eelkõige:

a)

olukorda tarbimispiirkondades;

b)

liikmesriigi ja liidu asjaomaseid õigusakte.

3.   Selleks et igakülgselt kaitsta huvitatud isikute õigusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad täiendavad eeskirjad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mõistete kui üldmõistete tuvastamiseks.

Artikkel 42

Taimesordid ja loomatõud

1.   Käesoleva määrusega ei takistata turule viimast toodet, mille märgistusel on kasutatud II, III või IV jaotises kirjeldatud kvaliteedikava alusel kaitstud või reserveeritud nimetust või mõistet, millesse kuulub või mille moodustab taimesordi või loomatõu nimetus, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)

kõnealune toode sisaldab märgitud sorti või tõugu või on valmistatud märgitud sordist või tõust;

b)

kasutamine ei eksita tarbijaid;

c)

sordi või tõu nimetust kasutatakse kooskõlas ausa konkurentsiga;

d)

kasutamine ei kujuta endast kaitstud mõiste maine ärakasutamist ning

e)

kui II jaotises kirjeldatud kvaliteedikava reguleerimisalasse kuuluvat toodet on hakatud valmistama ja turustama oma päritolupiirkonnast väljaspool enne geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamise kuupäeva.

2.   Selleks et täiendavalt täpsustada, kui suures ulatuses on toiduettevõtjatel õigus ja vabadus kasutada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taimesordi ja loomatõu nimetusi, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis sätestavad selliste nimetuste kasutamise eeskirjad.

Artikkel 43

Seos intellektuaalomandiga

III ja IV jaotises kirjeldatud kvaliteedikavade kohaldamine ei piira intellektuaalomandit, eelkõige päritolunimetusi, geograafilisi tähiseid ja kaubamärke käsitlevate liidu või liikmesriikide eeskirjade kohaldamist, ega ka nende eeskirjade alusel antud õiguste kohaldamist.

III   PEATÜKK

Kvaliteedikavade märked ja sümbolid ning tootjate roll

Artikkel 44

Märgete ja sümbolite kaitse

1.   Kvaliteedikavadele osutavaid märkeid, lühendeid ja sümboleid võib kasutada üksnes seoses selliste toodetega, mis on toodetud vastavalt nende suhtes kohaldatava kvaliteedikava eeskirjadele. See kehtib eelkõige järgmiste märgete, lühendite ja sümbolite suhtes:

a)

„kaitstud päritolunimetus”, „kaitstud geograafiline tähis”, „geograafiline tähis”, „KPN”, „KGT” ja nende sümbolid vastavalt II jaotisele;

b)

„garanteeritud traditsiooniline toode”, „GTT” ja selle sümbol vastavalt III jaotisele;

c)

„mägipiirkonna toode” vastavalt IV jaotisele.

2.   Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) võib vastavalt määruse (EÜ) nr 1290/2005 artiklile 5 komisjoni algatusel või tema nimel tsentraliseeritult rahastada haldustoetuse andmist maaelu arengu rakendamiseks vajalikele arendus-, ettevalmistus-, seire-, haldus- ja õigusabi- ning õiguskaitsemeetmetele, samuti registreerimis- ja pikendamistasude, kaubamärgi kasutamise jälgimise kulude ning kohtukulude kandmiseks ja mis tahes asjakohasele meetmele, mis võetakse kvaliteedikavade märgete, lühendite ja sümbolite kaitsmiseks väärkasutuse, jäljendamise, seoste loomise või muu tarbijaid eksitava tegevuse eest liidus ja kolmandates riikides.

3.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis sätestavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud märgete, lühendite ja sümbolite ühtse kaitse eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 45

Rühmade roll

1.   Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevate erisätete kohaldamist, võib rühm:

a)

aidata tagada oma toodete kvaliteeti, mainet ja autentsust turul, teostades seiret nimetuse asjaomases valdkonnas kasutamise üle ning vajaduse korral teavitades artiklis 36 osutatud pädevaid asutusi või muid pädevaid asutusi artikli 13 lõikes 3 sätestatud raamistikus;

b)

võtta meetmeid, et tagada kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise ja muude nendega otseselt seotud intellektuaalomandi õiguste piisav õiguskaitse;

c)

töötada välja teavitus- ja tutvustusmeetmeid, et tarbijaile selgitada toodetele väärtust lisavaid omadusi;

d)

töötada välja meetmed, mis on seotud toote spetsifikaadile vastavuse tagamisega;

e)

võtta kava toimimise parandamise meetmeid, sealhulgas majandusliku asjatundlikkuse süvendamine, majandusanalüüside teostamine, kava käsitleva majandusteabe levitamine ja tootjate nõustamine;

f)

võtta meetmeid toodete väärtuse tõstmiseks ja vajaduse korral võtta meetmeid, et ennetada nende toodete mainet kahjustavat või kahjustada võivat tegevust või selle tegevuse vastu võidelda.

2.   Liikmesriigid võivad haldusabinõudega julgustada oma territooriumidel rühmade moodustamist ja toimimist. Lisaks edastavad liikmesriigid artikli 3 punktis 2 osutatud rühmade nimed ja aadressid komisjonile. Komisjon avalikustab selle teabe.

Artikkel 46

Kvaliteedikavade kasutamise õigus

1.   Liikmesriigid tagavad, et igal II ja III jaotises sätestatud kvaliteedikava eeskirju järgival ettevõtjal on õigus sellele, et temale laieneb vastavalt artiklile 37 kehtestatud vastavuse kontrollimine.

2.   Garanteeritud traditsioonilise tootena ning kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavaid tooteid valmistavatele ja ladustavatele ettevõtjatele või selliseid tooteid turule viivatele ettevõtjatele laienevad samuti käesoleva jaotise I peatükis sätestatud kontrollid.

3.   Liikmesriigid tagavad, et III ja IV jaotises sätestatud kvaliteedikavas on diskrimineerivate või muul viisil põhjendamatute takistusteta võimalik osaleda kõigil ettevõtjail, kes kohustuvad täitma kvaliteedikava raames kehtestatud eeskirju.

Artikkel 47

Tasud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 882/2004, eriti selle II jaotise VI peatüki kohaldamist, võivad liikmesriigid kehtestada tasu, et katta kvaliteedikavade haldamise kulusid, sealhulgas neid, mis kaasnevad käesoleva määruse kohaste taotluste ja vastuväidete ning muutmis- ja tühistamistaotluste läbivaatamisega.

IV   PEATÜKK

Taotlemise ja registreerimise kord päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete puhul

Artikkel 48

Taotlemise korra reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse II ja III jaotises sätestatud kvaliteedikavade suhtes.

Artikkel 49

Nimetuse registreerimise taotlemine

1.   Nimetuste registreerimist artiklis 48 osutatud kvaliteedikavade raames võivad taotleda üksnes rühmad, kes töötavad toodetega, mille nimetus tuleb registreerida. „Kaitstud päritolunimetuste” või „kaitstud geograafiliste tähiste” piiriülest geograafilist piirkonda tähistava nimetuse puhul või „garanteeritud traditsiooniliste toodete” nimetuse puhul võivad mitu erinevatest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit rühma esitada ühise registreerimistaotluse.

Ühte füüsilist või juriidilist isikut saab käsitada rühmana, kui on tõendatud, et mõlemad järgmised tingimused on täidetud:

a)

asjaomane isik on ainus tootja, kes soovib taotlust esitada;

b)

kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste puhul on määratletud geograafilisel piirkonnal omadusi, mis erinevad märgatavalt naaberpiirkondade omadustest, või erinevad asjaomase toote omadused naaberpiirkondades toodetud toodete omadustest.

2.   Taotlus esitatakse liikmesriigi asutustele, kui II jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotlus hõlmab selle liikmesriigi geograafilist piirkonda või kui III jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotluse esitab selles liikmesriigis moodustatud rühm.

Liikmesriik vaatab taotluse nõuetekohaselt läbi, et kontrollida, kas see on põhjendatud ja vastab vastava kava tingimustele.

3.   Käesoleva artikli lõike 2 teises lõigus nimetatud läbivaatamise käigus algatab liikmesriik riigisisese vastuväidete esitamise menetluse, millega tagatakse nimetatud taotluse nõuetekohane avaldamine ja nähakse ette mõistlik aeg, mille jooksul võib iga õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on selles riigis või kes on selle riigi territooriumil asutatud, esitada taotlusele oma vastuväite.

Liikmesriik hindab II jaotises sätestatud kava raames saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artikli 10 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele või III jaotises sätestatud kava raames saadud vastuväidete vastuvõetavust vastavalt artikli 21 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele.

4.   Kui liikmesriik leiab pärast vastuväite saamist, et käesoleva määruse nõuded on täidetud, võib ta taotluse kohta teha pooldava otsuse ja esitada taotlustoimiku komisjonile. Sel juhul teavitab liikmesriik komisjoni vastuvõetavatest vastuväidetest, mis on saadud füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all õiguspäraselt ja pidevalt turustanud vähemalt viis aastat enne lõikes 3 osutatud avaldamise kuupäeva.

Liikmesriik avaldab pooldava otsuse ja tagab, et igal õiguspärast huvi omaval füüsilisel või juriidilisel isikul on võimalus seda vaidlustada.

Liikmesriik tagab pooldava otsuse aluseks oleva tootespetsifikaadi versiooni avaldamise ja kindlustab sellele juurdepääsu elektroonilisel teel.

Seoses kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega tagab liikmesriik ka tootespetsifikaadi selle versiooni nõuetekohase avaldamise, mille alusel komisjon teeb oma otsuse vastavalt artikli 50 lõikele 2.

5.   Kui II jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotlus hõlmab kolmanda riigi geograafilist piirkonda või kui III jaotises sätestatud kava raames registreerimise taotluse esitab kolmandas riigis moodustatud rühm, esitatakse taotlus komisjonile kas otse või asjaomase kolmanda riigi ametiasutuse vahendusel.

6.   Komisjonile esitatavad käesolevas artiklis osutatud dokumendid koostatakse ühes liidu ametlikest keeltest.

7.   Taotlemise korra lihtsustamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse eeskirjad riigisisese vastuväidete esitamise menetluse läbiviimiseks ühiste taotluste puhul, mis puudutavad rohkem kui ühe riigi territooriumi, ning mis täiendavad taotlemise korra eeskirju.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad taotluste menetlemise, vormi ja esitamise kohta, sealhulgas taotluste puhul, mis puudutavad rohkem kui ühe riigi territooriumi. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 50

Taotluse läbivaatamine komisjoni poolt ja selle avaldamine vastuväidete esitamise võimaldamiseks

1.   Komisjon vaatab iga artikli 49 kohaselt saadud taotluse nõuetekohaselt läbi, et teha kindlaks, kas see on põhjendatud ja vastab vastava kava tingimustele. Nimetatud läbivaatamine ei tohiks kesta kauem kui kuus kuud. Kui nimetatud ajavahemik on pikem, esitab komisjon viivituse põhjused taotlejale kirjalikult.

Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva.

2.   Kui komisjon leiab lõike 1 esimese lõigu alusel tehtud läbivaatamise tulemusel, et käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas:

a)

II jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul koonddokumendi ja tootespetsifikaadi avaldamise viite;

b)

III jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul spetsifikaadi.

Artikkel 51

Vastulausete ja vastuväidete menetlemine

1.   Kolme kuu jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeva võib liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutus või õiguspärast huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on või kes on asutatud kolmandas riigis, esitada komisjonile vastulause.

Esimeses lõigus sätestatud vastulause esitamise tähtaja jooksul võib õigustatud huvi omav füüsiline või juriidiline isik, kelle elukoht on või kes on asutatud muus liikmesriigis kui selles liikmesriigis, kus esitati taotlus, esitada vastulause sellele liikmesriigile, kus ta on asutatud.

Vastulause sisaldab avaldust, et taotlus võib rikkuda käesolevas määruses sätestatud tingimusi. Vastulause, mis ei sisalda nimetatud avaldust, on õigustühine.

Komisjon edastab vastulause viivitamata taotluse esitanud asutusele või organile.

2.   Kui komisjonile on esitatud vastulause ja kahe kuu jooksul järgneb sellele põhjendatud vastuväide, kontrollib komisjon selle põhjendatud vastuväite vastuvõetavust.

3.   Kahe kuu jooksul pärast vastuvõetava põhjendatud vastuväite kättesaamist kutsub komisjon vastuväite esitanud asutust või isikut ja taotluse esitanud asutust või organit osa võtma asjakohasest konsulteerimisest, mis peaks kestma mõistliku aja, kuid mitte kauem kui kolm kuud.

Vastuväite esitanud asutus või isik ja taotluse esitanud asutus või organ alustavad viivitamata sellist asjakohast konsulteerimist. Nad annavad üksteisele asjakohast teavet, et hinnata, kas registreerimistaotlus vastab käesoleva määruse tingimustele. Kui kokkulepet ei saavutata, edastatakse see teave ka komisjonile.

Selle kolme kuu jooksul võib komisjon igal ajal taotleja taotlusel pikendada konsulteerimise tähtaega maksimaalselt kolme kuu võrra.

4.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud asjakohase konsulteerimise tulemusel muudetakse oluliselt artikli 50 lõike 2 kohaselt avaldatud andmeid, vaatab komisjon asjaolud uuesti läbi vastavalt artiklile 50.

5.   Vastulause, põhjendatud vastuväide ja muud seonduvad dokumendid, mis esitatakse komisjonile vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1–4, koostatakse ühes liidu ametlikus keeles.

6.   Selleks et kehtestada selged menetlused ja tähtajad vastulausete ja vastuväidete esitamiseks, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad vastulausete ja vastuväidete menetlemise eeskirju.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad vastuväidete menetlemise, vormi ja esitamise üksikasjalikud eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 52

Registreerimisotsus

1.   Kui komisjon leiab artikli 50 lõike 1 esimese lõigu kohase läbivaatamise tulemusel talle kättesaadava teabe põhjal, et registreerimistingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti, millega lükatakse taotlus tagasi. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Kui komisjonile ei esitata artikli 51 kohast vastulauset või vastuvõetavat põhjendatud vastuväidet, võtab komisjon, kohaldamata artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust, vastu rakendusakti, millega nimetus registreeritakse.

3.   Kui komisjonile esitatakse vastuvõetav põhjendatud vastuväide, siis viiakse läbi artikli 51 lõikes 3 osutatud asjakohane konsulteerimine, mille tulemusi arvestades komisjon:

a)

kui jõuti kokkuleppele, registreerib nimetuse rakendusaktiga, mis on vastu võetud artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata, ja muudab vajaduse korral artikli 50 lõike 2 kohaselt avaldatud teavet, kui need muudatused ei ole olulised, või

b)

kui kokkuleppele ei jõutud, võtab vastu rakendusakti, millega otsustatakse registreerimine. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Registreerimisaktid ja registreerimisest keeldumise otsused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 53

Tootespetsifikaadi muutmine

1.   Õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.

Taotluses kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2.   Kui spetsifikaadis tehakse üks või mitu olulist muudatust, kohaldatakse muutmistaotluse suhtes artiklites 49–52 sätestatud menetlust.

Kui taotletakse väikeste muudatuste tegemist, võtab komisjon need vastu või lükkab need tagasi. Selliste muudatuste vastuvõtmise puhul, millega kaasneb artikli 50 lõikes 2 osutatud elementide muutmine, avaldab komisjon need elemendid Euroopa Liidu Teatajas.

Selleks et käsitada muudatust II jaotises kirjeldatud kvaliteedikava puhul väikese muudatusena, ei tohi see:

a)

olla seotud toote põhiomadustega;

b)

muuta artikli 7 lõike 1 punkti f alapunktides i või ii osutatud seost;

c)

näha ette toote nimetuse või nimetuse osa muutmist;

d)

mõjutada geograafilise piirkonna määratlust või

e)

lisada piiranguid toote või selle toorainega kauplemisele.

Selleks et käsitada muudatust III jaotises kirjeldatud kvaliteedikava puhul väikese muudatusena, ei tohi see:

a)

olla seotud toote põhiomadustega;

b)

tuua kaasa tootmismeetodi olulist muutmist või

c)

näha ette toote nimetuse või nimetuse osa muutmist.

Taotluse läbivaatamisel keskendutakse kavandatud muudatusele.

3.   Selleks et lihtsustada muutmistaotluse haldusmenetlust, sealhulgas kui muudatus ei hõlma koonddokumendi muutmist ja kui muudatus puudutab spetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad muutmistaotluse menetlemise eeskirju.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad muutmistaotluse esitamise, vormi ja menetlemise üksikasjalikud eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 54

Tühistamine

1.   Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava füüsilise või juriidilise isiku taotlusel vastu võtta rakendusakte, et tühistada kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote registreerimine, kui:

a)

spetsifikaadi tingimuste järgimine ei ole tagatud,

b)

vähemalt seitsme aasta jooksul ei ole garanteeritud traditsioonilist toodet või kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodet turule viidud.

Komisjon võib vastava registreerimise tühistada registreeritud nimetusega turustatava toote tootja taotlusel.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Selleks et tagada õiguskindlus, et kõikidel pooltel on võimalik kaitsta oma õigusi ja õiguspäraseid huve, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad tühistamise korra eeskirju.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad tühistamise korra ja vormi üksikasjalikud eeskirjad ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotluste esitamise eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

VI   JAOTIS

MENETLUS- JA LÕPPSÄTTED

I   PEATÜKK

Kohalik põllumajandustootmine ja otsemüük

Artikkel 55

Aruandlus kohaliku põllumajandustootmise ja otsemüügi kohta

Hiljemalt 4. jaanuariks 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande uue kohaliku põllumajandustootmise ja otsemüügi märgistamiskava kohta, mille eesmärk on aidata tootjatel turustada oma toodangut kohalikul tasandil. Nimetatud aruandes keskendutakse põllumajandustootja võimalustele oma toodetele uue märgistuse abil väärtust lisada ja võetakse arvesse muid kriteeriume, näiteks süsinikuheite ja jäätmete vähendamine tänu lühikesele tootmis- ja turustamisahelale.

Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud kohaliku põllumajandustootmise ja otsemüügi märgistamiskava loomiseks.

II   PEATÜKK

Menetluseeskirjad

Artikkel 56

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 2 lõike 1 teises lõigus, artikli 5 lõikes 4, artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus, artikli 12 lõike 5 esimeses lõigus, artikli 16 lõikes 2, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõike 2 esimeses lõigus, artikli 23 lõike 4 esimeses lõigus, artikli 25 lõikes 3, artikli 29 lõikes 4, artiklis 30, artikli 31 lõigetes 3 ja 4, artikli 41 lõikes 3, artikli 42 lõikes 2, artikli 49 lõike 7 esimeses lõigus, artikli 51 lõike 6 esimeses lõigus, artikli 53 lõike 3 esimeses lõigus ja artikli 54 lõike 2 esimeses lõigus osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 3. jaanuarist 2013. Komisjon esitab delegeeritud volituste kasutamise kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 2 lõike 1 teises lõigus, artikli 5 lõikes 4, artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus, artikli 12 lõike 5 esimeses lõigus, artikli 16 lõikes 2, artikli 18 lõikes 5, artikli 19 lõike 2 esimeses lõigus, artikli 23 lõike 4 esimeses lõigus, artikli 25 lõikes 3, artikli 29 lõikes4, artiklis 30, artikli 31 lõigetes 3 ja 4, artikli 41 lõikes 3, artikli 42 lõikes 2, artikli 49 lõike 7 esimeses lõigus, artikli 51 lõike 6 esimeses lõigus, artikli 53 lõike 3 esimeses lõigus ja artikli 54 lõike 2 esimeses lõigus osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 2 lõike 1 teise lõigu, artikli 5 lõike 4, artikli 7 lõike 2 esimese lõigu, artikli 12 lõike 5 esimese lõigu, artikli 16 lõike 2, artikli 18 lõike 5, artikli 19 lõike 2 esimese lõigu, artikli 23 lõike 4 esimese lõigu, artikli 25 lõike 3, artikli 29 lõike 4, artikli 30, artikli 31 lõigetes 3 ja 4, artikli 41 lõike 3, artikli 42 lõike 2, artikli 49 lõike 7 esimese lõigu, artikli 51 lõike 6 esimese lõigu, artikli 53 lõike 3 esimese lõigu ja artikli 54 lõike 2 esimese lõigu alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 57

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

III   PEATÜKK

Kehtetuks tunnistamine ja lõppsätted

Artikkel 58

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrused (EÜ) nr 509/2006 ja (EÜ) nr 510/2006 tunnistatakse kehtetuks.

Sellegipoolest jätkatakse määruse (EÜ) nr 509/2006 artikli 13 kohaldamist selliste käesoleva määruse III jaotise reguleerimisalasse mittekuuluvaid tooteid käsitlevate taotluste suhtes, mis on komisjonile laekunud enne käesoleva määruse jõustumist.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse käesoleva määruse II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 59

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 12 lõiget 3 ja artikli 23 lõiget 3 kohaldatakse siiski alates 4. jaanuarist 2016, ilma et see mõjutaks juba enne kõnealust kuupäeva turule viidud tooteid.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 21. november 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS


(1)  ELT C 218, 23.7.2011, lk 114.

(2)  ELT C 192, 1.7.2011, lk 28.

(3)  Euroopa Parlamendi 13. septembri 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. novembri 2012. aasta otsus.

(4)  EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1.

(5)  EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47.

(6)  ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(7)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.

(8)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.

(9)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(10)  ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(11)  ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(12)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.

(13)  EÜT L 208, 24.7.1992, lk 1.

(14)  ELT L 299, 8.11.2008, lk 25.

(15)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80.

(16)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(17)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(18)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1.

(19)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(20)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(21)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(22)  ELT L 78, 24.3.2009, lk 1.


I LISA

ARTIKLI 2 LÕIKES 1 OSUTATUD PÕLLUMAJANDUSTOOTED JA TOIT

I.

Päritolunimetused ja geograafilised tähised

õlu,

šokolaad ja sellest valmistatud tooted,

leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted,

taimeekstraktist valmistatud joogid,

pastatooted,

sool,

looduslikud kummivaigud ja vaigud,

sinepipasta,

hein,

eeterlikud õlid,

kork,

košenill,

lilled ja dekoratiivtaimed,

puuvill,

lambavill,

pajuvitsad,

ropsitud lina,

nahk,

karusnahk,

suled.

II.

Garanteeritud traditsioonilised tooted

valmistoit,

õlu,

šokolaad ja sellest valmistatud tooted,

leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted,

taimeekstraktist valmistatud joogid,

pastatooted,

sool.


II LISA

ARTIKLI 58 LÕIKES 2 OSUTATUD VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 509/2006

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõige 3

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 lõike 1 punkt a

Artikli 3 punkt 5

Artikli 2 lõike 1 punkt b

Artikli 3 punkt 3

Artikli 2 lõike 1 punkt c

Artikli 2 lõike 1 punkt d

Artikli 3 punkt 2

Artikli 2 lõike 2 esimene kuni kolmas lõik

Artikli 2 lõike 2 neljas lõik

Artikkel 3

Artikli 22 lõige 1

Artikli 4 lõike 1 esimene lõik

Artikli 18 lõige 1

Artikli 4 lõige 2

Artikli 18 lõige 2

Artikli 4 lõike 3 esimene lõik

Artikli 4 lõike 3 teine lõik

Artikli 18 lõige 4

Artikli 5 lõige 1

Artikkel 43

Artikli 5 lõige 2

Artikli 42 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 19 lõige 1

Artikli 6 lõike 1 punkt a

Artikli 19 lõike 1 punkt a

Artikli 6 lõike 1 punkt b

Artikli 19 lõike 1 punkt b

Artikli 6 lõike 1 punkt c

Artikli 19 lõike 1 punkt c

Artikli 6 lõike 1 punkt d

Artikli 6 lõike 1 punkt e

Artikli 19 lõike 1 punkt d

Artikli 6 lõike 1 punkt f

Artikli 7 lõiked 1 ja 2

Artikli 49 lõige 1

Artikli 7 lõike 3 punktid a ja b

Artikli 20 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 7 lõike 3 punkt c

Artikli 7 lõike 3 punkt d

Artikli 7 lõige 4

Artikli 49 lõige 2

Artikli 7 lõige 5

Artikli 49 lõige 3

Artikli 7 lõike 6 punktid a, b ja c

Artikli 49 lõige 4

Artikli 7 lõike 6 punkt d

Artikli 20 lõige 2

Artikli 7 lõige 7

Artikli 49 lõige 5

Artikli 7 lõige 8

Artikli 49 lõige 6

Artikli 8 lõige 1

Artikli 50 lõige 1

Artikli 8 lõike 2 esimene lõik

Artikli 50 lõike 2 punkt b

Artikli 8 lõike 2 teine lõik

Artikli 52 lõige 1

Artikli 9 lõiked 1 ja 2

Artikli 51 lõige 1

Artikli 9 lõige 3

Artikli 21 lõiked 1 ja 2

Artikli 9 lõige 4

Artikli 52 lõige 2

Artikli 9 lõige 5

Artikli 52 lõiked 3 ja 4

Artikli 9 lõige 6

Artikli 51 lõige 5

Artikkel 10

Artikkel 54

Artikkel 11

Artikkel 53

Artikkel 12

Artikkel 23

Artikli 13 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

Artikli 13 lõige 3

Artikli 14 lõige 1

Artikli 36 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

Artikli 46 lõige 1

Artikli 14 lõige 3

Artikli 37 lõike 3 teine lõik

Artikli 15 lõige 1

Artikli 37 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

Artikli 37 lõige 2

Artikli 15 lõige 3

Artikli 39 lõige 2

Artikli 15 lõige 4

Artikli 36 lõige 2

Artikkel 16

Artikli 17 lõiked 1 ja 2

Artikli 24 lõige 1

Artikli 17 lõige 3

Artikli 24 lõige 2

Artikkel 18

Artikkel 57

Artikli 19 lõike 1 punkt a

Artikli 19 lõike 1 punkt b

Artikli 49 lõike 7 teine lõik

Artikli 19 lõike 1 punkt c

Artikli 49 lõike 7 esimene lõik

Artikli 19 lõike 1 punkt d

Artikli 22 lõige 2

Artikli 19 lõike 1 punkt e

Artikli 51 lõige 6

Artikli 19 lõike 1 punkt f

Artikli 54 lõige 1

Artikli 19 lõike 1 punkt g

Artikli 23 lõige 4

Artikli 19 lõike 1 punkt h

Artikli 19 lõike 1 punkt i

Artikli 19 lõige 2

Artikli 25 lõige 1

Artikli 19 lõike 3 punkt a

Artikli 19 lõike 3 punkt b

Artikli 25 lõige 2

Artikkel 20

Artikkel 47

Artikkel 21

Artikkel 58

Artikkel 22

Artikkel 59

I lisa

I lisa (II osa)


Määrus (EÜ) nr 510/2006

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 2 lõige 1 ja lõige 2

Artikli 1 lõige 2

Artikli 2 lõige 3

Artikli 1 lõige 3

Artikli 2 lõige 4

Artikkel 2

Artikkel 5

Artikli 3 lõike 1 esimene lõik

Artikli 6 lõige 1

Artikli 3 lõike 1 teine lõik

Artikli 41 lõiked 1, 2 ja 3

Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 6 lõiked 2, 3 ja 4

Artikkel 4

Artikkel 7

Artikli 5 lõige 1

Artikli 3 lõige 2 ja artikli 49 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikli 49 lõige 1

Artikli 5 lõige 3

Artikli 8 lõige 1

Artikli 5 lõige 4

Artikli 49 lõige 2

Artikli 5 lõige 5

Artikli 49 lõige 3

Artikli 5 lõige 6

Artikkel 9

Artikli 5 lõige 7

Artikli 8 lõige 2

Artikli 5 lõige 8

Artikli 5 lõike 9 esimene lõik

Artikli 5 lõike 9 teine lõik

Artikli 49 lõige 5

Artikli 5 lõige 10

Artikli 49 lõige 6

Artikli 5 lõige 11

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik

Artikli 50 lõige 1

Artikli 6 lõike 2 esimene lõik

Artikli 50 lõike 2 punkt a

Artikli 6 lõike 2 teine lõik

Artikli 52 lõige 1

Artikli 7 lõige 1

Artikli 51 lõike 1 esimene lõik

Artikli 7 lõige 2

Artikli 51 lõike 1 teine lõik

Artikli 7 lõige 3

Artikkel 10

Artikli 7 lõige 4

Artikli 52 lõiked 2 ja 4

Artikli 7 lõige 5

Artikli 51 lõige 3 ning artikli 52 lõiked 3 ja 4

Artikli 7 lõige 6

Artikkel 11

Artikli 7 lõige 7

Artikli 51 lõige 5

Artikkel 8

Artikkel 12

Artikkel 9

Artikkel 53

Artikli 10 lõige 1

Artikli 36 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 46 lõige 1

Artikli 10 lõige 3

Artikli 37 lõike 3 teine lõik

Artikli 11 lõige 1

Artikli 37 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 37 lõige 2

Artikli 11 lõige 3

Artikli 39 lõige 2

Artikli 11 lõige 4

Artikli 36 lõige 2

Artikkel 12

Artikkel 54

Artikli 13 lõige 1

Artikli 13 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

Artikli 13 lõige 2

Artikli 13 lõige 3

Artikli 15 lõige 1

Artikli 13 lõige 4

Artikli 15 lõige 2

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 57

Artikli 16 punkt a

Artikli 5 lõike 4 teine lõik

Artikli 16 punkt b

Artikli 16 punkt c

Artikli 16 punkt d

Artikli 49 lõige 7

Artikli 16 punkt e

Artikli 16 punkt f

Artikli 51 lõige 6

Artikli 16 punkt g

Artikli 12 lõige 7

Artikli 16 punkt h

Artikli 16 punkt i

Artikli 11 lõige 3

Artikli 16 punkt j

Artikli 16 punkt k

Artikli 54 lõige 2

Artikkel 17

Artikkel 16

Artikkel 18

Artikkel 47

Artikkel 19

Artikkel 58

Artikkel 20

Artikkel 59

I ja II lisa

I lisa (I osa)


Top