I LISA

Kaitstud geograafilise tähise „Tettnanger Hopfen” spetsifikaadis on heaks kiidetud järgmised muudatused.

Tootmismeetod

1)

Täielikult on välja jäetud allpool esitatud neljas, viies ja kuues lause. Erinevalt teistest humalakasvatuspiirkondadest, kus toed paigaldatakse juba talvel, ei saa Tettnangi humalakasvatajad oma tööd alustada enne kevadet. Selle põhjus on piirkonnale iseloomuliku toestussüsteemi kasutamine: teistes piirkondades kasutatakse peamiselt üherealist toestust, kuid Tettnangis istutatakse masinate liikumiseks ette nähtud radade vahele kuus rida humalaid. Selgitus: uued, vanadest erinevad toestussüsteemid on võetud kasutusele majanduslikest põhjustest lähtuvalt, kuna nende puhul on lihtsam masinaid kasutada.

2)

Seitsmendas lauses on sõnad „aprilli algusest kuni selle keskpaigani” asendatud sõnadega „märtsi algusest aprilli keskpaigani”. Selgitus: taimede tagasilõikamiseks sobiva ajavahemiku pikendamine aitab kliimamuutuste tõttu üha ebasoodsamateks muutuvate ilmastikutingimustega paremini toime tulla ja võimaldab ühtlasi tööjõudu paremini ära kasutada.

3)

Täielikult on välja jäetud allpool esitatud kuueteistkümnes ja seitsmeteistkümnes lause: Tettnangi üheks iseärasuseks on see, et humalataimi väetatakse õitsemise ajal haljasväetistaimedega (erinevalt teistest humalakasvatuspiirkondadest on Tettnangi humalakasvatajad kokku leppinud herbitsiidide keelustamises), seega puudub vajadus täiendava harimise järele. See ei lase maapinnal liiga tihkeks muutuda ega seda ära kurnata ning soodustab huumuse teket. Selgitus: võib juhtuda, et uute toestussüsteemide puhul osutub herbitsiidide kasutamine vajalikuks. Seda üksnes juhul, kui umbrohi kasvab väga jõudsalt (mida esineb võrdlemisi harva) ja humalataimedele vajaliku veehulga tagamiseks on hädavajalik kasutada herbitsiide. Humala kvaliteet ei tohi selle tõttu kannatada.

4)

Kahekümnendas lauses on näitaja „62 °C” asendatud näitajaga „65 °C”. Selgitus: uute teaduslike andmete kohaselt võib osutuda vajalikuks kuivatamistemperatuur ülempiiriga 65 °C. Kuivatamistemperatuuri ülempiiri tõstmine on vastavuses humala tarnelepingu üldtingimustega; Saksa humala kvaliteeti käsitlevas tabelis on sätestatud, et värske humala kuivatamistemperatuur peab jääma vahemikku 60–65 °C. Peale selle suurendab kõrgemal temperatuuril kuivatamine energiatõhusust. Osutatud temperatuurivahemikul kuivatamine ei avalda humala peenele aroomile mingit negatiivset mõju.

II LISA

KOONDDOKUMENT

Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006 geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta

„TETTNANGER HOPFEN”

EÜ nr: DE-PGI-0105-0528-03.11.2011

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus

„Tettnanger Hopfen”

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Saksamaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.8.

Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jms)

3.2.   Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Botaanika: botaaniliselt kuulub humal (Humulus lupulus) nõgeseliste (Urticales) seltsi ja kanepiliste (Cannabaceae) sugukonda. Humal on kahekojaline, st taimel moodustuvad kas emas- või isasõisikud. Kasvatatakse vaid emastaimi, mille õitest arenevad humalakäbid. Määruse (EÜ) nr 510/2006 kohane kaitse hõlmab üksnes humalakäbisid (värsked humalakäbid) ja nende töötlemise saadusi (humalakäbigraanuleid ja humalaekstrakti). Humalakäbi koosneb kandelehtedest, kattelehtedest, varrest ja õisikuteljest ning sisaldab humala „Tettnanger Hopfen” väärtuslikke koostisaineid, mida kasutatakse pruulimisel. Humal on lühipäevataim, st taim kasvab kevadel, kui päevad pikenevad, ja puhkeb õide 21. juuni paiku, mil päevad hakkavad lühemaks muutuma. Tänu soodsatele tingimustele (pinnas, sademete hulk, keskmine temperatuur) kasvab humal „Tettnanger Hopfen” erinevalt teiste kasvatuspiirkondade humalatest 8,3 m kõrguseks (teistes kasvatuspiirkondades on toed tavaliselt 7–7,5 m kõrgused). Humal „Tettnanger Hopfen” kasvab kiiresti (kuni 30 cm päevas) ja pöördub ümber toe päripäeva. Nimetust „Tettnanger Hopfen” kannavad kõik Tettnangi piirkonnas kasvatatavad aromaatsed humalasordid. Lisaks põhilistele humalasortidele ’Tettnanger’ kasvatatakse ka humalasorte ’Hallertauer Tradition’ ja ’Perle’ (alates 1973. aastast kannavad need ühist nimetust ’Tettnanger Frühhopfen’ (P. Heidtmann, „Grünes Gold” 1994, lk 342)). Humalasorti ’Tettnanger’ kasvatatakse ainult Tettnangi humalakasvatuspiirkonnas.

Kasutamine: peaaegu kogu humala „Tettnanger Hopfen” saak (umbes 99 %) läheb õlle tootmiseks, ülejäänut kasutatakse farmaatsiatoodete valmistamiseks. Humal „Tettnanger Hopfen” saadetakse klientidele graanulitena, vähemal määral ka humalaekstraktina (väärtuslikud aroomid võivad ekstraheerimise käigus kaduma minna).

Koostisained: humala olulisemad koostisained on mõruained (humalavaik), aroomid (eeterlikud õlid) ja tanniinid (polüfenoolid). Tettnang on piirkond, kus kasvatatakse aromaatseid humalasorte.

Humal „Tettnanger Hopfen” võlgneb oma ülemaailmse tuntuse eelkõige rohkem kui 300 eeterlikust õlist koosnevale harukordselt peenele aroomile (humala nn lõhnabukett). Humala „Tettnanger Hopfen” aroomi iseloomustatakse kui lillelist, sidrunitaolist, puuviljalõhnalist, punast sõstart meenutavat, magusat ja vürtsikat. Üldiselt kirjeldatakse Tettnangi piirkonnas kasvatatava humala lõhna kui harmoonilist, ent püsivat, täidlast ja pehmet aroomi.

Lisaks eelnevale klassifikatsioonile kasutatakse Tettnangi humalasortide puhul humalakaupmeeste ametlikes kirjeldustes järgmisi kategooriaid: „peen aroom”, „aroom”, „mõru humal”, „suure alfahappesisaldusega humal” („feinstes Aroma”, „Aroma”, „Bitterstoffhopfen”, „Hochalphahopfen”). 96 % humalast „Tettnanger Hopfen” (humalasordid ’Tettnanger’ ja ’Hallertauer’) kuuluvad kategooriasse „peen aroom”; ülejäänud 4 % (’Perle’ ja ’Hallertauer Tradition’) kuuluvad kategooriasse „aroom”. Kuna enamiku 300 aromaatse koostisosa lõhna ei ole võimalik eristada, rajaneb õlletehaste esindajate ja ostjate valik siiski isiklikul lõhnatajul (valiku tegemiseks surub ostja oma nina humalatesse). Asjatundjad väidavad, et humal „Tettnanger Hopfen” on parim humal maailmas.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Värske humala kõik tootmisetapid kuni humalakäbide pakendamise, märgistamise ja sertifitseerimiseni kohalikus märgistamiskeskuses peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

—

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta

—

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Geograafiline piirkond on Tettnangi humalakasvatuspiirkond. See hõlmab järgmisi haldusüksusi:

1.	Eriskirch, Friedrichshafen, Hagnau am Bodensee, Immenstaad am Bodensee, Kressbronn am Bodensee, Langenargen, Markdorf, Meckenbeuren, Neukirch, Oberteuringen ja Tettnang Bodeni järve ümbruse piirkonnas (Bodenseekreis);

2.	Achberg, Amtzell, Berg, Bodnegg, Grünkraut, Ravensburg, Wangen im Allgäu (endisi Neuravensburgi ja Schomburgi haldusüksusi hõlmav piirkond) Ravensburgi piirkonnas;

3.	Bodolz, Lindau (Bodeni järve ümbrus), Nonnenhorn ja Wasserburg (Bodeni järve ümbrus) Lindau (Bodeni järve ümbrus) piirkonnas.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Esimesed ametlikud teated humala kasvatamisest Tettnangi piirkonnas pärinevad 1150. aastast (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 12). Tettnangi kunagise peavalitsuse (Oberamt Tettnang) 1838. aasta dokumentides on loetletud 14 õlletehast (vt Memminger, „Beschreibung des Oberamts Tettnang”, 1838, lk 62), millest kolm asus Tettnangi linnas. Kolm aastat hiljem, 1841. aastal, oli õlletehaseid juba kuus (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 13). Tehaseomanikud kasvatasid humalat ise. 1844. aastal alustasid viinamarjakasvatuseks vähem sobiva kliimaga piirkonnas humala plaanipärast viljelemist kohalik arst Johann Nepomuk von Lentz ja kaheksa Tettnangi linna kodanikku (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 15). Alates 1860. aastast on humalakasvatuspiirkond laienenud põhja suunas kuni Altshauseni piirkonnani (kus humalaid on kasvatatud alates 1821. aastast; P. Heidtmann, „Grünes Gold” 1994, lk 14). 1864. aastal kasvatati humalat 91 hektaril; 1866. aastaks oli humalakasvatus levinud 160 hektarile, 1875. aastaks 400 hektarile ja 1914. aastaks 630 hektarile (P. Heidtmann, „Grünes Gold”, 1994, lk 22 jne). Tettnangi ümbruses asuv humalakasvatuspiirkond laienes kõige märkimisväärsemalt 1990. aastatel, kui humalaid hakati kasvatama 1 650 hektaril (ELi humalaturgu käsitlev 1997. aasta aruanne (komisjoni aruanne humala tootmise ja turustamise olukorra kohta, 1997), humalatootjate ühenduse HVG 1997. aasta aruanne). Tettnangi piirkonnas valiti välja ja kasvatati ainult aromaatseid humalasorte.

Humalat „Tettnanger Hopfen” kasvatatakse ainult Schusseni vesikonnas asuva Argeni jõe kallastel, Würmi jääaja moreenist moodustunud madalamatel terrassidel. See geoloogiline kihistu, mille all asuvad põhjaveeallikad, võimaldab humalajuurtel tungida kuni 2 m sügavusele. Samal ajal tagab see humalatele niiskuse ka põuaperioodide ajal. Humala „Tettnanger Hopfen” aroomi üheks oluliseks allikaks on merepinna keskmisest tasemest 400–600 m kõrgusel valitsev parasvöötme kliima, mida teataval määral mõjutab ka Bodeni järv.

Humalat „Tettnanger Hopfen” kasvatatakse kordumatutes kliimatingimustes (aasta keskmine õhutemperatuur, päikesepaiste hulk, sademete kogus). Viimase 30 aasta jooksul mõõdetud keskmised ilmanäitajad – keskmine õhutemperatuur 9,4 °C, peaaegu 1 800 tundi päikesepaistet ja 1 136 mm sademeid (vastavalt 2009. aasta andmetele) – on teiste Saksamaa humalakasvatuspiirkondade omadest palju kõrgemad.

5.2.   Toote eripära

Nimetust „Tettnanger Hopfen” kannavad kõik Tettnangi piirkonnas kasvatatavad aromaatsed humalasordid. Lisaks peamistele humalasortidele, mis on tuntud nimede ’Tettnanger’ ja ’Hallertauer Mittelfrüher’ all, kasvatatakse ka sorte ’Hallertauer Tradition’ ja ’Perle’. Humalasorti ’Tettnanger’ kasvatatakse ainult Tettnangi humalakasvatuspiirkonnas.

Humal „Tettnanger Hopfen” sisaldab 300 eeterlikust õlist koosnevaid harukordselt peeni aroomivarjundeid (humala nn lõhnabukett). Humala „Tettnanger Hopfen” aroomi iseloomustatakse kui lillelist, sidrunitaolist, puuviljalõhnalist, punast sõstart meenutavat, magusat ja vürtsikat. Üldiselt kirjeldatakse Tettnangi piirkonnas kasvatatava humala lõhna kui harmoonilist, täidlast ja pehmet aroomi.

Humalakaupmeeste välja töötatud kategooriatest lähtudes kuulub 96 % humalast „Tettnanger Hopfen” (humalasordid ’Tettnanger’ ja ’Hallertauer’) kategooriasse „peen aroom”; ülejäänud 4 % (’Perle’ ja ’Hallertauer Tradition’) kuulub kategooriasse „aroom”.

Humal „Tettnanger Hopfen” on oma omaduste poolest ka väga homogeenne.

Seda kinnitavad igal aastal Tettnangi humalalaboris tehtud humalapartiide väliste kvaliteedinäitajate analüüsid.

Humalasordi ’Tettnanger’ homogeensust on kinnitanud ka Hohenheimi ülikool ja humalasordi ’Hallertauer Mittelfrüher’ homogeensust on kinnitanud õlletehas Anheuser/Busch.

Humala „Tettnanger Hopfen” kuulsus ulatub kaugele üle kasvatuspiirkonna piiride. Humala „Tettnanger Hopfen” õrn aroom on võlunud nii Jaapani kui ka USA asjatundjaid. Üks näide humala „Tettnanger Hopfen” suhtes üles näidatava lugupidamise ja selle hea kvaliteedi kohta on see, et paljud USA õlletehased lisavad oma õlleankrutele sildi tekstiga „Pruulitud Tettnangi humalast”. Humala „Tettnanger Hopfen” kvaliteediga on alati kaasnenud kõrge müügihind (ELi 1990. aastate aastaaruanded, Baieri liidumaa (bayerische Landesanstalt) aastaaruanded 1990–2000; P. Heidtmann, „Grünes Gold” 1994, lk 368 ja 369). Tettnangi kodanike elu keerleb humala ümber, mida kinnitavad ka humalale „Tettnanger Hopfen” keskendunud piirkondlikud struktuurid ja üritused. 1995. aastal avatud Tettnangi humalamuuseum räägib linnaelanike suurest huvist humalakasvatuse vastu. 4 km pikkune õpperada jutustab külastajatele kõigest, mida humala „Tettnanger Hopfen” kohta tuleks teada. Tettnangi humalakasvatuspiirkonda läbib 42 km pikkune ringikujuline rattarada. Iga aasta augustis pisut enne saagikoristuse algust tulevad Tettnangi elanikud kokku, et tähistada Tettnang-Kau linnas peetaval humalafestivalil „rohelise kulla” kasvatamise aastatepikkuseid traditsioone. Iga kahe aasta tagant valitakse Tettnangi humala kuninglikud valitsejannad (Tettnanger Hopfenhoheiten), kuninganna ja kaks printsessi, kes esindavad Tettnangi humalat nii kodu- kui ka välismaal.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Eespool kirjeldatud geoloogiliste ja ilmastikuliste iseärasuste kogum loob humalale „Tettnanger Hopfen” soodsad tingimused kasvamiseks ja käbide moodustamiseks ning tagab nende homogeensuse, mis tuleneb eelkõige geograafilistest iseärasustest. Humala „Tettnanger Hopfen” eriti peene aroomi üheks oluliseks allikaks on määratletud geograafilise piirkonna pinnase iseloom ja mahe kliima, mida mõjutab Bodeni järv. Humala „Tettnanger Hopfen” rahvusvaheline tuntus võlgneb palju sellele aroomile. Tettnangi piirkonna pika humalakasvatustraditsiooni tulemusena seostatakse sealse piirkonna elanikke humalaga „Tettnanger Hopfen” ja humal on ajanud sügavad juured kohalikku kultuuriellu.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

20. augusti 2010. aasta väljaanne Markenblatt, 33. köide, 7a–bb osa, lk 14729.

http://register.dpma.de/DPMAregister/geo/detail.pdfdownload/19450