EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32011L0092

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011 , teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) EMPs kohaldatav tekst

OJ L 26, 28.1.2012, p. 1–21 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 027 P. 3 - 23

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 15/05/2014

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/92/oj

28.1.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 26/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2011/92/EL,

13. detsember 2011,

teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta

(kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 kohaselt põhineb liidu keskkonnapoliitika ettevaatuspõhimõttel, ennetusmeetmete põhimõttel ja põhimõtetel, et keskkonnakahjustused tuleks esmalt kõrvaldada nende tekkekohas ja et saastaja maksab. Keskkonnale avaldatavat mõju tuleks arvesse võtta kogu tehnilise kavandamise ja otsustamise võimalikult varajases etapis.

(3)

Tuleks ühtlustada need keskkonnamõju hindamise põhimõtted, mis on eeskätt seotud hindamisega hõlmatavate projektide, arendajate põhikohustuste ja hindamise sisuga. Liikmesriigid võivad kehtestada keskkonna kaitsmiseks rangemaid eeskirju.

(4)

Samuti on vaja saavutada üks liidu eesmärkidest keskkonnakaitse ja elukvaliteedi alal.

(5)

Liidu keskkonnakaitsealased õigusaktid sisaldavad sätteid riigiasutuste ja muude asutuste poolt selliste otsuste tegemise kohta, millel võib olla oluline mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule.

(6)

Tuleks kehtestada keskkonnamõju hindamise üldpõhimõtted, et täiendada ja koordineerida suure keskkonnamõjuga riiklikke ja eraprojekte reguleerivaid teostusloa andmise menetlusi.

(7)

Tõenäolise olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide teostusluba tuleks anda ainult pärast nende projektide tõenäolise olulise keskkonnamõju eelnevat hindamist. Sellisel hindamisel tuleks lähtuda arendaja esitatud asjakohasest teabest, mida võivad täiendada kõnealuse projektiga võimalikult seotud asutused ja asjaomane üldsus.

(8)

Teatavat liiki projektidel on oluline keskkonnamõju ja need projektid peaksid üldjuhul olema hõlmatud süstemaatilise hindamisega.

(9)

Muud liiki projektidel ei tarvitse alati olla olulist keskkonnamõju ja neid projekte tuleks hinnata siis, kui liikmesriigid leiavad, et need avaldavad keskkonnale tõenäoliselt olulist mõju.

(10)

Liikmesriigid võivad kehtestada künniseid või tingimusi piiritlemaks, milliseid sellistest projektidest tuleks hinnata nende olulise keskkonnamõju tõttu. Liikmesriike ei tohiks kohustada uurima eraldi kõiki töid, mis ei ületa kõnealuseid künniseid või ei täida kõnealuseid valikutingimusi.

(11)

Selliste künniste või tingimuste kehtestamisel või projektide ühekaupa uurimisel, piiritlemaks, milliseid töid tuleks hinnata nende olulise keskkonnamõju tõttu, peaksid liikmesriigid arvesse võtma käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaseid valikutingimusi. Subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt suudavad just liikmesriigid neid tingimusi üksikjuhtumitel kõige paremini kohaldada.

(12)

Hinnatavate projektide korral tuleks seoses projekti ja selle mõjuga anda teatavat miinimumteavet.

(13)

On asjakohane kehtestada kord, mille alusel arendajal oleks võimalik saada pädevate asutuste arvamus hindamiseks koostatava ja esitatava teabe sisu ja ulatuse kohta. Selle korra raames võivad liikmesriigid nõuda, et arendaja pakuks muu hulgas välja muud lahendusvõimalused selliste projektide osas, mille kohta ta kavatseb esitada taotluse.

(14)

Projekti keskkonnamõju tuleks hinnata selleks, et võtta arvesse soovi kaitsta inimeste tervist, mõjutada parema keskkonna abil elukvaliteeti, tagada liikide mitmekesisus ning säilitada ökosüsteemi kui peamise eluressursi paljunemisvõime.

(15)

Võtmaks arvesse rahvusvahelisel tasandil toimunud muutusi, on soovitav kehtestada karmimaid sätteid, mis käsitlevad keskkonnamõju piiriülest hindamist. Euroopa Ühendus allkirjastas 25. veebruaril 1991 piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni ja ratifitseeris selle 24. juunil 1997.

(16)

Üldsuse tõhus kaasamine otsuste tegemisse võimaldab üldsusel väljendada ja otsustajatel arvesse võtta arvamusi ja probleeme, mis võivad olla selliste otsuste puhul asjakohased, ning suurendada otsustamisprotsessi vastutustundlikkust ja läbipaistvust, panustada üldsuse teadlikkusesse keskkonnaküsimustes ning avaldada toetust vastuvõetavatele otsustele.

(17)

Osavõttu, sealhulgas ühenduste, organisatsioonide ja rühmade osavõttu ning eelkõige keskkonnakaitset toetavate valitsusväliste organisatsioonide osavõttu tuleb seega toetada, edendades muu hulgas üldsusele pakutavat keskkonnaalast haridust.

(18)

Euroopa Ühendus kirjutas alla ÜRO Euroopa Majandusorganisatsiooni keskkonnateabele juurdepääsu, keskkonnaasjade üle otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile („Århusi konventsioon”) 25. juunil 1998 ja ratifitseeris selle 17. veebruaril 2005.

(19)

Århusi konventsiooni eesmärkide hulgas on soov tagada keskkonnaküsimuste üle otsustamisel üldsuse kaasamise õigus, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(20)

Århusi konventsiooni artiklis 6 sätestatakse üldsuse kaasamine otsuste tegemisse, mis on seotud konventsiooni I lisas loetletud tegevustega ning muude tegevustega, mida ei ole kõnealuses lisas loetletud, kuid millel võib olla oluline mõju keskkonnale.

(21)

Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetes 2 ja 4 sätestatakse juurdepääs kohtu- ja muudele menetlustele, et vaidlustada otsuste, seaduste või tegevusetuse sisulist ja protseduurilist seaduslikkust seoses konventsiooni artikli 6 kohase üldsuse kaasamisega.

(22)

Käesolevat direktiivi ei tule kohaldada selliste projektide suhtes, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse siseriikliku õigusaktiga, sest käesoleva direktiivi eesmärgid, sealhulgas teabe andmine, saavutatakse seadusandliku tegevuse kaudu.

(23)

Lisaks võib erandjuhtudel olla asjakohane vabastada konkreetne projekt käesoleva direktiiviga sätestatud hindamismenetlusest, kui komisjonile ja asjaomasele üldsusele antakse asjakohane teave.

(24)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke piisavalt saavutada ning need on oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas V lisa B osas esitatud vastavustabeliga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise suhtes.

2.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„projekt”:

ehitiste või muude käitiste püstitamine või kavade teostamine,

muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade kaevandamine;

b)

„arendaja” – eraprojekti loa taotleja või projekti algatav riigiasutus;

c)

„teostusluba” – pädeva asutuse või pädevate asutuste otsus, mis annab arendajale õiguse projekti teostamiseks;

d)

„üldsus” – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad;

e)

„asjaomane üldsus” – üldsus, keda artikli 2 lõikes 2 osutatud keskkonnaalaste otsuste tegemise kord mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele;

f)

„pädev asutus” või „pädevad asutused” – asutus või asutused, mille liikmesriigid on määranud vastutavaks käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada igal üksikjuhul, kui siseriiklikes õigusaktides on nii sätestatud, mitte kohaldada käesolevat direktiivi riigi julgeoleku huvisid teenivate projektide suhtes, kui nad leiavad, et sellisel kohaldamisel võib olla nendele huvidele kahjulik mõju.

4.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste projektide suhtes, mille üksikasjad võetakse vastu konkreetse siseriikliku õigusaktiga, sest käesoleva direktiivi eesmärgid, sealhulgas teabe andmine, saavutatakse seadusandliku tegevuse kaudu.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et enne loa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt projektidelt teostusluba ja hinnatakse nende mõju. Sellised projektid on piiritletud artiklis 4.

2.   Keskkonnamõju hindamise võib lisada liikmesriikide projektide loamenetlusse või kui see ei ole võimalik, muudesse menetlustesse või käesoleva direktiivi eesmärkide täitmiseks kehtestatud menetlustesse.

3.   Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiivi 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (5) nõuete täitmiseks ette näha üheainsa menetluse.

4.   Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võivad liikmesriigid erandjuhul teha teatava projekti puhul täieliku või osalise erandi käesoleva direktiivi sätetest.

Sel juhul toimivad liikmesriigid järgmiselt:

a)

kaaluvad, kas kohane oleks mõni muu hindamisviis;

b)

teevad asjaomasele üldsusele kättesaadavaks punktis a nimetatud muu hindamisviisi põhjal saadud teabe, erandi tegemise otsusega seotud teabe ja erandi tegemise põhjused;

c)

teatavad komisjonile enne loa andmist erandi tegemise põhjendused, vajaduse korral koos oma kodanikele kättesaadavaks tehtud teabega.

Komisjon edastab saadud dokumendid viivitamata teistele liikmesriikidele.

Komisjon annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile käesoleva lõike kohaldamisest aru üks kord aastas.

Artikkel 3

Keskkonnamõju hindamisel piiritletakse projekti otsene ja kaudne mõju järgmiste teguritega ja kirjeldatakse ja hinnatakse seda sobival viisil ning asjaolude ja artiklite 4–12 kohaselt:

a)

inimesed, loomad ja taimed,

b)

pinnas, vesi, õhk, ilmastik ja maastik,

c)

aineline vara ja kultuuripärand,

d)

punktides a, b, ja c osundatud tegurite vastastikune mõju.

Artikkel 4

1.   Kui artikli 2 lõikest 4 ei tulene teisiti, hinnatakse I lisas loetletud töid artikli 5–10 kohaselt.

2.   Kui artikli 2 lõikest 4 ei tulene teisiti, teevad liikmesriigid II lisas loetletud projektide puhul kindlaks, kas projekti hinnatakse artiklite 5–10 kohaselt. Liikmesriigid teevad selle kindlaks järgneva abil:

a)

üksikjuhtumite uurimine

või

b)

endi kehtestatud künnised või tingimused.

Liikmesriigid võivad teha otsuse kohaldada mõlemaid alapunktides a ja b nimetatud võimalusi.

3.   Lõike 2 alusel üksikjuhtumeid uurides või künniseid või tingimusi kehtestades võetakse arvesse asjakohaseid III lisas sätestatud valikutingimusi.

4.   Liikmesriigid tagavad, et pädevate asutuste lõike 2 kohane otsus avalikustatakse.

Artikkel 5

1.   Projektide puhul, mille keskkonnamõju tuleb artikli 4 alusel hinnata käesoleva artikli ja artiklite 6–10 kohaselt, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, tagamaks, et arendaja esitab sobivas vormis IV lisas piiritletud teabe, kui:

a)

liikmesriigid leiavad, et see teave on loaandmismenetluse teatavas järgus ning teatava projekti või teatavat liiki projekti ja tõenäoliselt mõjutatavate keskkonnategurite erijooni silmas pidades asjakohane;

b)

liikmesriigid leiavad, et on asjakohane nõuda arendajalt sellise teabe koostamist, võttes muu hulgas arvesse olemasolevaid teadmisi ja hindamisviise.

2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et kui arendaja seda enne teostusloa taotluse esitamist nõuab, esitab pädev asutus arvamuse selle kohta, millist teavet peab kavandaja lõike 1 kohaselt esitama. Pädev asutus peab enne oma arvamuse esitamist nõu arendaja ja artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustega. Asjaolu, et pädev asutus on käesoleva lõike alusel esitanud arvamuse, ei takista teda arendajalt hiljem täiendavat teavet nõudmast.

Liikmesriigid võivad nõuda, et pädevad asutused esitaksid selle arvamuse, olenemata sellest, kas arendaja seda nõuab.

3.   Lõike 1 kohaselt arendaja esitatav teave sisaldab vähemalt:

a)

projekti kirjeldust, mis sisaldab teavet projekti koha, laadi ja mahu kohta;

b)

olulise kahjuliku mõju vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldust;

c)

andmeid, mida on vaja nende põhimõjude piiritlemiseks ja hindamiseks, mida projekt keskkonnale tõenäoliselt avaldab;

d)

lühikirjeldust muudest peamistest lahendusvõimalustest, mida arendaja on uurinud, ja sellise valiku peamisi põhjusi, võttes arvesse keskkonnamõju;

e)

punktides a-d osundatud teabe üldarusaadavat kokkuvõtet.

4.   Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et asjakohast teavet omavad asutused esitavad selle teabe arendajale, pidades eelkõige silmas artiklit 3.

Artikkel 6

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et asutustele, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete tõttu tulevikus projektiga tõenäoliselt seotud, antakse võimalus avaldada oma arvamust arendaja esitatud teabe ja teostusloa taotluse kohta. Selleks määravad liikmesriigid asutused, kellega tuleb nõu pidada kas üldiselt või olukorrakohaselt. Artikli 5 kohaselt kogutud teave edastatakse kõnealustele asutustele. Nõupidamise üksikasjaliku korra kehtestavad liikmesriigid.

2.   Üldsust teavitatakse kas avalike teadaannete abil või muul kohasel viisil, näiteks olemasolu korral elektroonilise ajakirjanduse abil, järgmistest küsimustest artikli 2 lõikes 2 osutatud keskkonnaalaste otsuste tegemise korra varases etapis ja hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada:

a)

teostusloa taotlus;

b)

tõsiasi, et projekti keskkonnamõju tuleb hinnata, ja vajadusel tõsiasi, et selle suhtes kohaldatakse artiklit 7;

c)

üksikasjad pädevate asutuste kohta, kes vastutavad otsuse tegemise eest, asutuste kohta, kust saab asjakohast teavet, asutuste kohta, kellele võib esitada märkusi ja küsimusi ning märkuste ja küsimuste edastamise ajakava koha;

d)

võimaliku otsuse laad ja olemasolu korral otsuse eelnõu;

e)

teadaanne artikli 5 kohaselt kogutud teabe kättesaadavuse kohta;

f)

teadaanne selle kohta, millal, kus ja kuidas tehakse asjakohane teave kättesaadavaks;

g)

üksikasjad käesoleva artikli lõike 5 kohase üldsuse kaasamise korra kohta.

3.   Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse mõistlike tähtaegade piires kättesaadavaks järgmine:

a)

mis tahes artikli 5 kohaselt kogutud teave;

b)

kooskõlas siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja nõuanded, mis on pädevale asutusele või pädevatele asutustele esitatud ajal, mil asjaomast üldsust teavitati käesoleva artikli lõike 2 kohaselt;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) (6) sätete kohaselt muu kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teave, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 8 ja mis saab kättesaadavaks alles pärast seda, kui asjaomast üldsust on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt teavitatud.

4.   Asjaomasele üldsusele antakse õigeaegsed ja tõhusad võimalused võtta osa artikli 2 lõikes 2 nimetatud keskkonnaalaste otsuste tegemise korrast ning selleks antakse üldsusele õigus esitada pädevale asutusele või pädevatele asutustele märkusi ja arvamusi, kui selleks on enne teostusloa taotluse kohta otsuse tegemist veel võimalus.

5.   Üldsuse teavitamise (näiteks müürilehtede kasutamine teatavas ümbruskonnas, avaldamine kohalikes ajalehtedes) ning asjaomase üldsusega konsulteerimise (näiteks kirjalike esildiste või avalike küsitluste teel) üksikasjaliku korra määravad kindlaks liikmesriigid.

6.   Menetluse eri etappideks nähakse ette mõistlikud tähtajad, jättes piisavalt aega üldsuse teavitamiseks ja asjaomase üldsuse ettevalmistuseks ja tõhusaks kaasamiseks keskkonnaalaste otsuste tegemisse vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Artikkel 7

1.   Kui liikmesriik teab, et mõni projekt tõenäoliselt avaldab olulist keskkonnamõju mõnes teises liikmesriigis, või kui tõenäoliselt oluliselt mõjutatav liikmesriik seda taotleb, esitab liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti teostada, mõjutatavale liikmesriigile võimalikult kiiresti ja hiljemalt oma üldsuse teavitamise ajal muu hulgas:

a)

projekti kirjelduse ja kogu olemasoleva teabe selle võimaliku piiriülese mõju kohta;

b)

teabe võimaliku otsuse laadi kohta.

Liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti teostada, jätab teisele liikmesriigile piisavalt aega teatada oma soovist osaleda artikli 2 lõikes 2 nimetatud keskkonnaalase otsuse tegemise menetluses, kusjuures ta võib esitada ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe.

2.   Kui lõike 1 kohaselt teavet saav liikmesriik teatab oma soovist osaleda artikli 2 lõikes 2 nimetatud keskkonnaalase otsuse tegemise menetluses, esitab liikmesriik, kelle territooriumil kavatsetakse projekti teostada, kui ta seda juba teinud ei ole, mõjutatavale liikmesriigile artikli 6 lõike 2 kohaselt nõutava ja artikli 6 lõike 3 punktide a ja b kohaselt kättesaadavaks tehtud teabe.

3.   Kuivõrd see on asjakohane, teevad asjaomased liikmesriigid ka järgmist:

a)

hoolitsevad selle eest, et lõigetes 1 ja 2 osutatud teave tehtaks mõistliku aja jooksul kättesaadavaks artikli 6 lõikes 1 osutatud ametiasutustele ja tõenäoliselt oluliselt mõjutatava liikmesriigi territooriumil olevale asjaomasele üldsusele, ja

b)

tagavad, et artikli 6 lõikes 1 osutatud asutustele ja asjaomasele üldsusele antakse võimalus enne projekti teostusloa andmist esitada mõõduka aja jooksul oma arvamus esitatud teabe kohta selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil kavatsetakse projekt teostada.

4.   Asjaomased liikmesriigid peavad nõu muu hulgas projekti võimaliku piiriülese mõju ja sellise mõju vähendamiseks või kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete üle ja lepivad kokku mõistliku pikkusega nõupidamistähtajas.

5.   Käesoleva artikli rakendamise üksikasjaliku korra võivad kindlaks määrata liikmesriigid ning see peab võimaldama asjaomasel üldsusel mõjutatava liikmesriigi territooriumil võtta tõhusalt osa projektiga seotud artikli 2 lõikes 2 nimetatud keskkonnaalaste otsuste tegemise menetlusest.

Artikkel 8

Teostusloa menetlemisel tuleb arvesse võtta nõupidamise tulemusi ja artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt kogutud teavet.

Artikkel 9

1.   Kui teostusloa andmise või andmatajätmise otsus on tehtud, teatab pädev asutus või teatavad pädevad asutused sellest üldsusele asjakohases korras ja avalikustavad järgmise teabe:

a)

otsuse sisu ja kõik sellele lisatud tingimused;

b)

otsuse aluseks olevad peamised põhjused ja kaalutlused pärast üldsuse väljendatud murede ja arvamustega tutvumist, sealhulgas teave üldsuse kaasamise korra kohta;

c)

vajaduse korral kirjeldus olulise kahjuliku mõju vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmetest.

2.   Pädevad asutused teavitavad kõiki liikmesriike, kellega on artikli 7 kohaselt nõu peetud, ning edastavad neile käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe.

Asjaomased liikmesriigid tagavad, et see teave tehtaks nende territooriumi asjaomasele üldsusele nõutaval viisil kättesaadavaks.

Artikkel 10

Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta pädevate asutuste kohustust järgida siseriiklike õigusnormide ja kinnistunud õiguslike tavadega ettenähtud piiranguid, mis käsitlevad äri- ja tööstussaladusi, sealhulgas intellektuaalomandit, ja avalike huvide kaitset.

Artikli 7 kohaldamisel rakendatakse teabe edastamise suhtes teisele liikmesriigile ja teabe vastuvõtmise suhtes sellises teises liikmesriigis piiranguid, mis kehtivad liikmesriigis, kus projekti kavandatakse.

Artikkel 11

1.   Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas siseriikliku õigussüsteemiga oleks asjaomasel üldsusel:

a)

kellel on küllaldane huvi või teisel juhul;

b)

kelle õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks,

juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega.

2.   Liikmesriigid määravad kindlaks, mis etapis võib otsuseid, seadusi või tegevusetust vaidlustada.

3.   Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguse kahjustatuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele. Sel eesmärgil loetakse käesoleva artikli lõike 1 punkti a tähenduses piisavaks kõikide valitsusväliste organisatsioonide huvi, kui need vastavad artikli 1 lõikes 2 loetletud nõuetele. Samuti loetakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada käesoleva artikli lõike 1 punkti b tähenduses.

4.   Käesoleva artikli sätted ei välista eelnevat läbivaatamise menetluse võimalust haldusasutuse ees ega mõjuta nõuet ammendada läbivaatamismenetlus halduskorras enne asja kohtusse läbivaatamisele saatmist, kui siseriiklike õigusaktide alusel on selline nõue olemas.

Iga selline menetlus on erapooletu, õiglane, õigeaegne ja mitte üle jõu käivalt kulukas.

5.   Käesoleva artikli sätete tõhususe soodustamiseks tagavad liikmesriigid, et üldsusele tehtaks kättesaadavaks praktiline teave halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamismenetluste kasutamise võimaluse kohta.

Artikkel 12

1.   Liikmesriigid ja komisjon vahetavad teavet käesoleva direktiivi kohaldamisel omandatud kogemuste kohta.

2.   Eelkõige teatavad liikmesriigid komisjonile kõikidest tingimustest ja/või künnistest, mis on kõnealuste projektide valiku suhtes artikli 4 lõike 2 kohaselt kehtestatud.

3.   Selle teabevahetuse alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral lisaettepanekuid, pidades silmas käesoleva direktiivi kohaldamise tagamist piisavalt koordineeritud viisil.

Artikkel 13

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 14

Direktiiv 85/337/EMÜ, mida on muudetud V lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas VI lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 13. detsember 2011

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BUZEK

Nõukogu nimel

eesistuja

M. SZPUNAR


(1)  ELT C 248, 25.8.2011, lk 154.

(2)  Euroopa Parlamendi 13. septembri 2011. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. novembri 2011. aasta otsus.

(3)  EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40.

(4)  Vt VI lisa A osa.

(5)  ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

(6)  ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.


I LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 1 OSUTATUD PROJEKTID

1.

Naftatöötlusettevõtted (välja arvatud ettevõtted, kus toornaftast valmistatakse üksnes määrdeid) ja päevas vähemalt 500 tonni sütt või bituumenkilti gaasistavad või vedeldavad rajatised.

2.

a)

Soojuselektrijaamad ja muud põletusrajatised, mille soojatootlikkus on vähemalt 300 megavatti;

b)

tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid, sealhulgas nende jaamade või reaktorite lammutamine või kasutusest kõrvaldamine (1) (välja arvatud lõhustuvate ja lähteainete tootmiseks ja muundamiseks mõeldud uurimisrajatised, mille suurim pidev soojusvõimsus ei ületa 1 kilovatti).

3.

a)

Rajatised kasutatud tuumkütuse töötlemiseks;

b)

rajatised:

i)

tuumkütuse tootmiseks või rikastamiseks,

ii)

kasutatud tuumkütuse või väga radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks,

iii)

kasutatud tuumkütuse lõpphoiustamiseks,

iv)

üksnes radioaktiivsete jäätmete lõpphoiustamiseks,

v)

üksnes kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ladustamiseks (kavandatud rohkem kui kümneks aastaks) mujal kui tekkekohas.

4.

a)

Tehased malmi ja terase esmaseks sulatuseks;

b)

rajatised muude toormetallide kui raud tootmiseks maakidest, rikastatud maakidest või teisestest toormetest metallurgiliste, keemiliste või elektrolüütiliste menetlustega.

5.

Rajatised asbesti tootmiseks ning asbesti ja asbesti sisaldavate toodete töötlemiseks ja muundamiseks, kui neis toodetakse: asbesttsemendist valmistooteid üle 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjale üle 50 tonni valmistooteid aastas ja muid tooteid, milles kasutatakse üle 200 tonni asbesti aastas.

6.

Keemiatehased ehk rajatised, nimelt need, mis on mõeldud ainete tööstuslikuks tootmiseks keemiliste muundamismenetluste abil, kus on mitu üksust, mille toimimine on üksteisega seotud, ja kus toodetakse:

a)

orgaanilisi põhikemikaale;

b)

anorgaanilisi põhikemikaale;

c)

fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi (liht- või ühendväetised);

d)

põhilisi taimekaitsevahendeid ja -mürke;

e)

ravimitoormeid keemilise või bioloogilise menetlusega;

f)

lõhkeaineid.

7.

a)

Pikamaavedudeks vajalike raudteede ja vähemalt 2 100 m peamaandumisrajaga lennuväljade (2) ehitamine;

b)

kiirteede ehitamine (3);

c)

vähemalt neljarajaliste uute teede ehitamine või kõige rohkem kaherajaliste olemasolevate teede ümberkavandamine ja/või laiendamine vähemalt neljarajaliseks, kui uus tee või ümberkavandatud ja/või laiendatud teelõik on vähemalt 10 km pikk.

8.

a)

Siseveeteed ja siseveeliikluseks mõeldud sadamad enam kui 1 350 tonnistele laevadele;

b)

kaubasadamad, maaga ühendatud laadimis- ja mahalaadimiskaid ja välisadamad (välja arvatud parvlaevakaid) enam kui 1 350 tonnistele laevadele.

9.

Rajatised ohtlike jäätmete põletamiseks, keemiliseks töötlemiseks, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) (4) I lisa rubriigis D9, või osutatud direktiivi artikli 3 punktis 2 defineeritud lõppladustamiseks.

10.

Üle 100-tonnise päevavõimsusega rajatised tavajäätmete põletamiseks või keemiliseks töötlemiseks, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ I lisa rubriigis D9.

11.

Põhjaveevõtu- või kunstlikud põhjaveemoodustussüsteemid, kui võetud või moodustatud vee kogus on vähemalt 10 miljonit kuupmeetrit aastas.

12.

a)

Rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel, kui ülekandmise eesmärk on vältida võimalikku veepuudust ja ülekantava vee kogus on üle 100 miljoni kuupmeetri aastas;

b)

kõikidel muudel juhtudel rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel, kui vesikonna vooluhulk, kust vett võetakse, on mitme aasta keskmisena üle 2 miljardi kuupmeetri aastas ja ülekantava vee kogus on vooluhulgast üle 5 %.

Kummalgi juhul ei loeta siia joogivee edastamist toru kaudu.

13.

Heitveetöötlusrajatised, mille võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi, nagu on määratletud nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ (asulareovee puhastamise kohta) (5) artikli 2 punktis 6.

14.

Nafta ja maagaasi tootmine kaubanduslikul otstarbel, kui nafta tootmismaht on üle 500 tonni päevas ja maagaasi tootmismaht üle 500 000 m3 päevas.

15.

Tammid ja muud rajatised vee kinnihoidmiseks või alaliseks säilitamiseks, kui kinnihoitav või säilitatav uus või täiendav veekogus on üle 10 miljoni kuupmeetri.

16.

Torujuhtmed läbimõõduga üle 800 mm ja pikkusega üle 40 km:

a)

gaasi, nafta või kemikaalide edastamiseks;

b)

geoloogilise säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi voolu edastamiseks, kaasa arvatud nendega seotud pumbajaamad.

17.

Kanalad ja sigalad, kus on üle:

a)

85 000 nuumkanakoha või 60 000 munakanakoha;

b)

3 000 nuumseakoha (üle 30 kg) või

c)

900 emisekoha.

18.

Tööstusrajatised:

a)

paberimassi tootmiseks puidust või samalaadsetest kiudainetest;

b)

paberi ja papi tootmiseks, mille tootmisvõimsus on üle 200 tonni päevas.

19.

Pealmaakaevandused pindalaga üle 25 hektari või turbakaevandused pindalaga üle 150 hektari.

20.

Elektri-õhuliinide ehitamine, mille pinge on vähemalt 220 kV ja pikkus üle 15 km.

21.

Vähemalt 200 000 tonnise mahuga rajatised nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks.

22.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist (6) kohased säilitamiskohad.

23.

Rajatised käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvatest rajatistest lähtuva süsinikdioksiidi voolu kogumiseks geoloogilise säilitamise eesmärgil vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ või kui süsinikdioksiidi kogumise aastane kogumaht on vähemalt 1,5 megatonni.

24.

Käesolevas lisas loetletud projektide mis tahes muudatus või laiendamine, kui niisugune muudatus või laiendamine ise ei ületa käesolevas lisas sätestatud võimalikke künniseid.


(1)  Tuumaelektrijaamad ja muud tuumareaktorid ei ole enam kõnealused rajatised, kui kogu tuumakütus ja muud radioaktiivselt saastunud ained on rajatise asukohast alaliselt kõrvaldatud.

(2)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „lennujaam” lennujaama, mis vastab määratlusele, mis sisaldub 1944. aasta Chicago konventsioonis, millega asutati Rahvusvaheline Tsiviillennunduse organisatsioon (lisa 14).

(3)  Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „kiirtee” teed, mis vastab peamisi rahvusvahelisi liiklussooni käsitlevas 15. novembri 1975. aasta Euroopa kokkuleppes sisalduvale määratlusele.

(4)  ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(5)  EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.

(6)  ELT L 140, 5.6.2009, lk 114.


II LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 2 OSUTATUD PROJEKTID

1.   PÕLLUMAJANDUS, METSAKASVATUS JA AKVAKULTUUR

a)

Maakorraldusprojektid;

b)

projektid harimata maa või poollooduslike alade intensiivpõllunduseks;

c)

põllumajanduslikud veeprojektid, sealhulgas niisutus- ja kuivendusprojektid;

d)

esmakordne metsastamine ja raadamine maakasutusviisi muutmiseks;

e)

rajatised intensiivkarjakasvatuseks (I lisaga hõlmamata projektid);

f)

intensiivkalakasvatus;

g)

merepõhja muutmine maaks.

2.   KAEVANDAMINE

a)

Pealmaakaevandamine ja turbatootmine (I lisaga hõlmamata projektid);

b)

allmaakaevandamine;

c)

maavarade kaevandamine mere- või jõepõhjast;

d)

süvapuurimine, eelkõige:

i)

puurimine maasoojuse kasutamiseks,

ii)

puurimine tuumajäätmete ladustamiseks,

iii)

puurimine veevarude kasutamiseks,

välja arvatud puurimine pinnase püsivuse uurimiseks;

e)

maapealsed tööstusrajatised söe, nafta, maagaasi ja maakide ning bituumenkildi tootmiseks.

3.   ENERGIATÖÖSTUS

a)

Tööstusrajatised elektri auru ja sooja vee tootmiseks (I lisaga hõlmamata projektid);

b)

tööstusrajatised gaasi auru ja sooja vee edastamiseks; elektri edastamine õhuliinide kaudu (I lisaga hõlmamata projektid);

c)

maagaasi maapealne ladustamine;

d)

põlevate gaaside maa-alune ladustamine;

e)

fossiilkütuste maapealne ladustamine;

f)

söe ja pruunsöe tööstuslik kangideks pressimine;

g)

rajatised radioaktiivsete jäätmete töötlemiseks ja ladustamiseks (kui need on I lisaga hõlmamata);

h)

hüdroelektrijaamad;

i)

tuuleelektrijaamad;

j)

rajatised käesoleva direktiivi I lisa kohaldamisalasse mittekuuluvatest rajatistest lähtuva süsinikdioksiidi voolu kogumiseks geoloogilise säilitamise eesmärgil vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ.

4.   METALLIDE TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE

a)

Rajatised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), sealhulgas pidevvaluks;

b)

rajatised raudmetallide töötlemiseks:

i)

kuumvaltsimiseks,

ii)

vasaratega sepistamiseks,

iii)

sulametallist kaitsekatete paigaldamiseks;

c)

raudmetallide valukojad;

d)

rajatised, kus sulatatakse, sealhulgas sulandatakse mitteraudmetalle, välja arvatud väärismetallid, kuid kaasa arvatud teisesed tooted (puhastamine, valamine jne);

e)

rajatised metallide ja plastide pindtöötluseks elektrolüütilise või keemilise menetlusega;

f)

mootorsõidukite tootmine ja kokkupanemine ning sõidukimootorite tootmine;

g)

laevatehased;

h)

rajatised õhusõidukite ehitamiseks ja parandamiseks;

i)

raudteetarvikute tootmine;

j)

kokkusurumine lõhkeainete abil;

k)

rajatised metallimaakide särdamiseks ja paagutamiseks.

5.   MINERAALITÖÖSTUS

a)

Koksiahjud (söe utmine);

b)

tsemenditehased;

c)

rajatised asbesti tootmiseks ja asbesttoodete valmistamiseks (I lisaga hõlmamata projektid);

d)

rajatised klaasi, sealhulgas klaaskiudude valmistamiseks;

e)

rajatised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiudude valmistamiseks;

f)

keraamiliste toodete, eelkõige katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, kiviesemete või portselani valmistamine põletamise teel.

6.   KEEMIATÖÖSTUS (I LISAGA HÕLMAMATA PROJEKTID)

a)

Vahesaaduste töötlemine ja kemikaalide tootmine;

b)

taimekaitsevahendite ja ravimite, värvide ja lakkide, elastomeeride ja peroksiidide tootmine;

c)

rajatised nafta, naftakeemia- ja keemiatoodete ladustamiseks.

7.   TOIDUAINETÖÖSTUS

a)

Taime- ja loomaõlide ja -rasvade tootmine;

b)

loomsete ja taimsete toodete pakendamine ja hoidistamine;

c)

piimatoodete tootmine;

d)

õlle- ja linnasetootmine;

e)

maiustuste ja siirupi tootmine;

f)

tapamajad;

g)

rajatised tärklise tööstuslikuks valmistamiseks;

h)

kalajahu- ja kalaõlivabrikud;

i)

suhkruvabrikud.

8.   TEKSTIILI-, NAHA-, PUIDU- JA PABERITÖÖSTUS

a)

Tööstusrajatised paberi ja papi tootmiseks (I lisaga hõlmamata projektid);

b)

tehased kiudude või tekstiili eeltöötluseks (nagu pesemine, pleegitamine ja leelislahusega töötlemine) või värvimiseks;

c)

tehased nahkade parkimiseks;

d)

rajatised tselluloosi töötlemiseks ja tootmiseks.

9.   KUMMITÖÖSTUS

Elastomeertoodete valmistamine ja töötlemine.

10.   INFRASTRUKTUURIPROJEKTID

a)

Tööstuspiirkondade arendusprojektid;

b)

linnaarendusprojektid, sealhulgas kaubanduskeskuste ja parklate ehitamine;

c)

raudteede ning ühendvedudeks vajalike ümberlaadimisrajatiste ja -jaamade ehitamine (I lisaga hõlmamata projektid);

d)

lennuväljade ehitamine (I lisaga hõlmamata projektid);

e)

teede, sadamate ja sadamarajatiste, sealhulgas kalasadamate ehitamine (I lisaga hõlmamata projektid);

f)

I lisaga hõlmamata siseveeteede ehitamine, kanalite ja tulvatõrjerajatiste ehitamine;

g)

tammid ja muud vee kinnihoidmiseks või pikaajaliseks säilitamiseks mõeldud rajatised (I lisaga hõlmamata projektid);

h)

trammiteed, kõrgendatud ja maa-alused raudteed, rippteed ja samalaadsed eriteed, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult reisijate veoks;

i)

nafta- ja gaasitorujuhtmetega seotud rajatised ning geoloogilise säilitamise eesmärgil süsinikdioksiidi voolu edastamiseks mõeldud torujuhtmed (I lisaga hõlmamata projektid);

j)

pikkade akveduktide ehitamine;

k)

rannikurajatised ärauhtumise vältimiseks ja rannikut muutvad projektid nagu kaldavallide, muulide ja sadamatammide ja muude merekaitserajatiste ehitamine, välja arvatud selliste rajatiste hooldamine ja ümberehitamine;

l)

I lisaga hõlmamata põhjaveevõtu- või kunstlikud põhjaveemoodustussüsteemid;

m)

I lisaga hõlmamata rajatised veevarude ülekandmiseks vesikondade vahel.

11.   MUUD PROJEKTID

a)

Alalised mootorsõidukite võidusõidu- ja katserajad;

b)

jäätmekõrvaldusrajatised (I lisaga hõlmamata projektid);

c)

heitveetöötlusrajatised (I lisaga hõlmamata projektid);

d)

setteladestuskohad;

e)

metallijäätmete, sealhulgas kasutamiskõlbmatute sõidukite ladustamine;

f)

mootorite, turbiinide ja reaktorite katsetuspingid;

g)

rajatised tehismineraalkiudude tootmiseks;

h)

rajatised lõhkeainete taastamiseks või hävitamiseks;

i)

rajatised loomakorjuste käitlemiseks.

12.   TURISM JA VABA AEG

a)

Suusarajad, -tõstukid, köisteed ja nendega seotud rajatised;

b)

jahisadamad;

c)

linnast väljas asuvad puhkekülad ja vabaajavõimalustega hotellikompleksid ning nendega seotud rajatised;

d)

alalised telkimisplatsid ja sõidukelamulaagrid;

e)

lõbustuspargid.

13.

a)

Juba loa saanud või valminud või käimasolevate I või käesolevas lisas loetletud projektide muutmine või laiendamine, kui see võib keskkonda oluliselt kahjustada (I lisaga hõlmamata muudatus või laiendus);

b)

I lisas loetletud projektid, mida tehakse üksnes või peaasjalikult uute menetluste või toodete arendamiseks või katsetamiseks ja mis ei kesta üle kahe aasta.


III LISA

ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD VALIKUTINGIMUSED

1.   PROJEKTIDE LAAD

Projektide laadi hindamisel tuleb eelkõige silmas pidada:

a)

projekti mahtu;

b)

koosmõju muude projektidega;

c)

loodusvarade kasutamist;

d)

jäätmeteket;

e)

saastavust ja häiringuid;

f)

õnnetusohtu, pidades eelkõige silmas kasutatavaid aineid või menetlusi.

2.   PROJEKTIDE ASUKOHT

Nende geograafiliste alade keskkonnatundlikkuse hindamisel, mida projektid tõenäoliselt mõjutavad, tuleb eelkõige silmas pidada:

a)

praegust maakasutust;

b)

ala loodusvarade suhtelist küllust, omadusi ja taastumisvõimet;

c)

looduskeskkonna vastuvõtuvõimet, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aladele:

i)

märgalad,

ii)

rannikuvööndid,

iii)

mägi- ja metsapiirkonnad,

iv)

looduskaitsealad ja -pargid,

v)

liikmesriikide õigusnormide alusel liigitatud või kaitstavad alad; Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) (1) ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (2) kohaselt liikmesriikide määratud erikaitsealad,

vi)

alad, kus liidu õigusaktidega kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardeid on juba ületatud,

vii)

tiheda asustusega alad,

viii)

ajaloo-, kultuuri- või muinasväärtusega maastikud.

3.   VÕIMALIKU MÕJU LAAD

Projektide võimalikku olulist mõju tuleb hinnata punktides 1 ja 2 sätestatud tingimuste põhjal, pidades eelkõige silmas:

a)

mõju ulatust (geograafiline ala ja mõjutatavate elanike arv);

b)

piiriülest mõju;

c)

mõju tugevust ja mitmekülgsust;

d)

mõju tõenäosust;

e)

mõju kestust, sagedust ja pöörduvust.


(1)  ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

(2)  EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.


IV LISA

ARTIKLI 5 LÕIKES 1 OSUTATUD TEAVE

1.

Projekti kirjeldus, mis sisaldab eelkõige:

a)

kogu projekti füüsiliste omaduste ning ehitamise ja kasutamisega seotud maakasutusvajaduste kirjeldust;

b)

tootmismenetluste põhiomaduste, näiteks kasutatavate ainete laadi ja koguse kirjeldust;

c)

väljapakutud projekti tulemuste kasutamisel eeldatavasti tekkivaid jääke ja heitmeid (vee-, õhu- ja pinnasereostus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus jne) käsitlevat hinnangut liikide ja koguste kaupa.

2.

Selliste muude peamiste lahendusvõimaluste lühikirjeldus, mida arendaja on uurinud, ja sellise valiku peamised põhjused, võttes arvesse keskkonnamõju.

3.

Kirjeldus, mis käsitleb keskkonna neid tegureid, mida väljapakutud projekt tõenäoliselt oluliselt mõjutab, sealhulgas eelkõige elanikkonda, loomastikku, taimestikku, pinnast, vett, õhku, ilmastikku, ainelist vara, sealhulgas ehituskunsti- ja muinaspärandit, maastikku, ja eespool nimetatud tegurite omavahelist mõju.

4.

Kirjeldus (1) väljapakutud projekti tõenäolisest olulisest keskkonnamõjust, mis tuleneb:

a)

projektist endast;

b)

loodusvarade kasutamisest;

c)

saasteainete heitmetest, häiringute tekitamisest ja jäätmete kõrvaldamisest.

5.

Arendaja koostatud kirjeldus punktis 4 osutatud keskkonnamõju eelhindamiseks kasutatud võtetest.

6.

Oluliste keskkonnakahjustuste vältimiseks, vähendamiseks ja võimaluse korral kõrvaldamiseks ettenähtud meetmete kirjeldus.

7.

Üldarusaadav kokkuvõte punktides 1–6 sätestatud teabest.

8.

Selliste võimalike raskuste (tehnilised puudused või oskusteabe puudumine) kirjeldus, mis arendajal tekkisid nõutava teabe koostamisel.


(1)  See kirjeldus peaks hõlmama nii projekti otsest kui ka kaudset, teisest, kuhjuvat, väikese, keskmise ja suure kestusega, alalist ja ajutist, head ja halba mõju.


V LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga

(Artikkel 14)

Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ

(EÜT L 175, 5.7.1985, k 40)

 

Nõukogu direktiiv 97/11/EÜ

(EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ

(ELT L 156, 25.6.2003, lk 17)

Ainult artikkel 3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/31/EÜ

(ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).

Ainult artikkel 31

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevade loetelu

(Artikkel 14)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtpäev

85/337/EMÜ

3. juuli 1988

97/11/EÜ

14. märts 1999

2003/35/EÜ

25. juuni 2005

2009/31/EÜ

25. juuni 2011


VI LISA

Vastavustabel

Direktiiv 85/337/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõike 2 esimene lõik

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 1 lõike 2 teise lõigu sissejuhatav osa

Artikli 1 lõike 2 punkti a sissejuhatav osa

Artikli 1 lõike 2 teise lõigu esimene taane

Artikli 1 lõike 2 punkti a esimene taane

Artikli 1 lõike 2 teise lõigu teine taane

Artikli 1 lõike 2 punkti a teine taane

Artikli 1 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 2 neljas lõik

Artikli 1 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 2 viies lõik

Artikli 1 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõike 2 kuues lõik

Artikli 1 lõike 2 punkt e

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõike 2 punkt f

Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 lõige 5

Artikli 1 lõige 4

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõige 2a

Artikli 2 lõige 3

Artikli 2 lõige 3

Artikli 2 lõige 4

Artikli 3 sissejuhatav osa

Artikli 3 sissejuhatav osa

Artikli 3 esimene taane

Artikli 3 punkt a

Artikli 3 teine taane

Artikli 3 punkt b

Artikli 3 kolmas taane

Artikli 3 punkt c

Artikli 3 neljas taane

Artikli 3 punkt d

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikli 5 lõige 1

Artikli 5 lõige 1

Artikkel 5 lõige 2

Artikli 5 lõige 2

Artikli 5 lõike 3 sissejuhatav osa

Artikli 5 lõike 3 sissejuhatav osa

Artikli 5 lõike 3 esimene taane

Artikli 5 lõike 3 punkt a

Artikli 5 lõike 3 teine taane

Artikli 5 lõike 3 punkt b

Artikli 5 lõike 3 kolmas taane

Artikli 5 lõike 3 punkt c

Artikli 5 lõike 3 neljas taane

Artikli 5 lõike 3 punkt d

Artikli 5 lõike 3 viies taane

Artikli 5 lõike 3 punkt e

Artikli 5 lõige 4

Artikli 5 lõige 4

Artikkel 6

Artikkel 6

Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 7 lõike 1 punkt a

Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punkt a

Arti 7 lõike 1 punkt b

Artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punkt b

Artikli lõike 1 lõpuosa

Artikli 7 lõike 1 teine lõik

Artikli 7 lõiked 2–5

Artikli 7 lõiked 2–5

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 9 sissejuhatav osa

Artikli 9 lõike 1 esimene taane

Artikli 9 lõike 1 punkt a

Artikli 9 lõike 1 teine taane

Artikli 9 lõike 1 punkt b

Artikli 9 lõike 1 kolmas taane

Artikli 9 lõike 1 punkt c

Artikli 9 lõige 2

Artikli 9 lõige 2

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikli 10a esimene lõik

Artikli 11 lõige 1

Artikli 10a teine lõik

Artikli 11 lõige 2

Artikli 10a kolmas lõik

Artikli 11 lõige 3

Artikli 10a neljas ja viies lõik

Artikli 11 lõike 4 esimene ja teine lõik

Artikli 10a kuues lõik

Artikli 11 lõige 5

Artikli 11 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 12 lõige 2

Artikli 11 lõige 3

Artikli 11 lõige 4

Artikli 12 lõige 3

Artikli 12 lõige 1

Artikli 12 lõige 2

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 14

Artikkel 16

I lisa punkt 1

I lisa punkt 1

I lisa punkti 2 esimene taane

I lisa punkti 2 alapunkt a

I lisa punkti 2 teine taane

I lisa punkti 2 alapunkt b

I lisa punkti 3 alapunkt a

I lisa punkti 3 alapunkt a

I lisa punkti 3 alapunkti b sissejuhatav osa

I lisa punkti 3 alapunkti b sissejuhatav osa

I lisa punkti 3 alapunkti b esimene taane

I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt i

I lisa punkti 3 alapunkti b teine taane

I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt ii

I lisa punkti 3 alapunkti b kolmas taane

I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt iii

I lisa punkti 3 alapunkti b neljas taane

I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt iv

I lisa punkti 3 alapunkti b viies taane

I lisa punkti 3 alapunkti b alapunkt v

I lisa punkti 4 esimene taane

I lisa punkti 4 alapunkt a

I lisa punkti 4 teine taane

I lisa punkti 4 alapunkt b

I lisa punkt 5

I lisa punkt 5

I lisa punkti 6 sissejuhatav osa

I lisa punkti 6 sissejuhatav osa

I lisa punkti 6 alapunkt i

I lisa punkti 6 alapunkt a

I lisa punkti 6 alapunkt ii

I lisa punkti 6 alapunkt b

I lisa punkti 6 alapunkt iii

I lisa punkti 6 alapunkt c

I lisa punkti 6 alapunkt iv

I lisa punkti 6 alapunkt d

I lisa punkti 6 alapunkt v

I lisa punkti 6 alapunkt e

I lisa punkti 6 alapunkt vi

I lisa punkti 6 alapunkt f

I lisa punktid 7–15

I lisa punktid 7–15

I lisa punkti 16 sissejuhatav osa

I lisa punkti 16 sissejuhatav osa

I lisa punkti 16 esimene taane

I lisa punkti 16 alapunkt a

I lisa punkti 16 teine taane

I lisa punkti 16 alapunkt b

I lisa punktid 17–21

I lisa punktid 17–21

I lisa punkt 22

I lisa punkt 24

I lisa punkt 23

I lisa punkt 22

I lisa punkt 24

I lisa punkt 23

II lisa punkt 1

II lisa punkt 1

II lisa punkti 2 alapunktid a, b ja c

II lisa punkti 2 alapunktid a, b ja c

II lisa punkti 2 alapunkti d sissejuhatav osa

II lisa punkti 2 alapunkti d sissejuhatav osa

II lisa punkti 2 alapunkti d esimene taane

II lisa punkti 2 alapunkti d alapunkt i

II lisa punkti 2 alapunkti d teine taane

II lisa punkti 2 alapunkti d alapunkt ii

II lisa punkti 2 alapunkti d kolmas taane

II lisa punkti 2 alapunkti d alapunkt iii

II lisa punkti 2 alapunkti d lõpuosa

II lisa punkti 2 alapunkti d lõpuosa

II lisa punkti 2 alapunkt e

II lisa punkti 2 alapunkt e

II lisa punktid 3–12

II lisa punktid 3–12

II lisa punkti 13 esimene taane

II lisa punkti 13 alapunkt a

II lisa punkti 13 teine taane

II lisa punkti 13 alapunkt b

III lisa punkti 1 sissejuhatav osa

III lisa punkti 1 sissejuhatav osa

III lisa punkti 1 esimene taane

III lisa punkti 1 alapunkt a

III lisa punkti 1 teine taane

III lisa punkti 1 alapunkt b

III lisa punkti 1 kolmas taane

III lisa punkti 1 alapunkt c

III lisa punkti 1 neljas taane

III lisa punkti 1 alapunkt d

III lisa punkti 1 viies taane

III lisa punkti 1 alapunkt e

III lisa punkti 1 kuues taane

III lisa punkti 1 alapunkt f

III lisa punkti 2 sissejuhatav osa

III lisa punkti 2 sissejuhatav osa

III lisa punkti 2 esimene taane

III lisa punkti 2 alapunkt a

III lisa punkti 2 teine taane

III lisa punkti 2 alapunkt b

III lisa punkti 2 kolmanda taande sissejuhatav osa

III lisa punkti 2 alapunkti c sissejuhatav osa

III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt a

III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt i

III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt b

III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt ii

III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt c

III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt iii

III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt d

III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt iv

III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt e

III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt v

III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt f

III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt vi

III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt g

III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt vii

III lisa punkti 2 kolmanda taande punkt h

III lisa punkti 2 alapunkti c alapunkt viii

III lisa punkti 3 sissejuhatav osa

III lisa punkti 3 sissejuhatav osa

III lisa punkti 3 esimene taane

III lisa punkti 3 alapunkt a

III lisa punkti 3 teine taane

III lisa punkti 3 alapunkt b

III lisa punkti 3 kolmas taane

III lisa punkti 3 alapunkt c

III lisa punkti 3 neljas taane

III lisa punkti 3 alapunkt d

III lisa punkti 3 viies taane

III lisa punkti 3 alapunkt e

IV lisa punkti 1 sissejuhatav osa

IV lisa punkti 1 sissejuhatav osa

IV lisa punkti 1 esimene taane

IV lisa punkti 1 alapunkt a

IV lisa punkti 1 teine taane

IV lisa punkti 1 alapunkt b

IV lisa punkti 1 kolmas taane

IV lisa punkti 1 alapunkt c

IV lisa punktid 2 ja 3

IV lisa punktid 2 ja 3

IV lisa punkti 4 sissejuhatav osa

IV lisa punkti 4 esimese lõigu sissejuhatav osa

IV lisa punkti 4 esimene taane

IV lisa punkti 4 esimese lõigu punkt a

IV lisa punkti 4 teine taane

IV lisa punkti 4 esimese lõigu punkt b

IV lisa punkti 4 kolmas taane

IV lisa punkti 4 esimese lõigu punkt c

IV lisa punkti 4 lõpuosa

IV lisa punkt 5

IV lisa punkt 5

IV lisa punkt 6

IV lisa punkt 6

IV lisa punkt 7

IV lisa punkt 7

IV lisa punkt 8

V lisa

VI lisa


Top