Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32011H0711

Komisjoni soovitus, 27. oktoober 2011 , kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta

OJ L 283, 29.10.2011, p. 39–45 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2011/711/oj

29.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 283/39


KOMISJONI SOOVITUS,

27. oktoober 2011,

kultuurimaterjali digiteerimise, sellele sidusjuurdepääsu tagamise ja selle digitaalse säilitamise kohta

(2011/711/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Digitaalarengu tegevuskava eesmärk on Euroopa 2020. aasta strateegia raames optimeerida infotehnoloogia kasutamist majanduskasvu soodustamiseks, uute töökohtade loomiseks ja Euroopa elanike elukvaliteedi tõstmiseks. Digitaalarengu tegevuskava keskseks teemaks on Euroopa kultuurimälu digiteerimine ja säilitamine. Kultuurimälu hõlmab trükisõna (raamatud, ajakirjad, ajalehed), fotosid, muuseumieksponaate, arhiividokumente, heli- ja audiovisuaalseid materjale, monumente ning arheoloogiamälestisi (edaspidi „kultuurimaterjal”).

(2)

ELi kultuurimälu digiteerimise ja säilitamise strateegia põhineb tööl, mida paaril viimasel aastal on tehtud digitaalraamatukogude algatuse raames. Euroopas selles valdkonnas võetud meetmeid (sh Euroopa digitaalne raamatukogu, arhiiv ja muuseum Europeana) on toetanud Euroopa Parlament ja nõukogu; hiljutised näited on Euroopa Parlamendi 5. mai 2010 aasta resolutsioon ja nõukogu 10. mai 2010. aasta järeldused. 2011.–2014. aasta kultuurialases tööplaanis, mille nõukogu kehtestas oma 18. ja 19. novembri 2010. aasta kohtumisel, on osutatud vajadusele võtta digiteerimisel kooskõlastatult meetmeid.

(3)

28. augustil 2006 esitas komisjon liikmesriikidele soovituse optimeerida interneti abil Euroopa kultuuripärandi majanduslikku ja kultuurialast potentsiaali. 2008. ja 2010. aasta soovituste rakendamist käsitlevatest liikmesriikide aruannetest on näha, et liikmesriigid on saavutanud edu. Siiski ei ole kõik liikmesriigid olnud soovituse eri punktide elluviimisel ühtviisi edukad.

(4)

Peale selle on digiteerimise taust ja Euroopa tasandil tehtav koostöö paaril viimasel aastal oluliselt muutunud. Uued elemendid on Europeana veebisaidi käivitamine 2008. aasta novembris, Euroopa kultuuripärandi internetis kättesaadavaks tegemist käsitleva tarkade komitee 10. jaanuari 2011. aasta aruanne „Kultuuripärandi taassünd” ja komisjoni 24. mai 2011. aasta ettepanek orbteoseid käsitleva direktiivi kohta.

(5)

Seepärast peaksid liikmesriigid võtma ajakohastatud meetmeid kultuurpärandi digiteerimise ja internetis kättesaadavaks tegemise ning digitaalse säilitamise valdkonnas. Seoses sellega tuleks veelgi soodustada raamatukogude, arhiivide ja muuseumide materjalide digiteerimist, et Euroopa säilitaks oma rahvusvahelise juhtpositsiooni kultuuri ja loomesisu valdkonnas ning kasutaks oma rikkalikku kultuurimaterjali parimal võimalikul viisil. Nagu märkis Euroopa kultuuripärandi internetis kättesaadavaks tegemist käsitlev tarkade komitee, peab Euroopa praegu tegutsema, et saada kasu digiteerimisest ja digitaalsest säilitamisest. Kui liikmesriigid ei tee selles valdkonnas investeeringuid, on oht, et digitaaltehnoloogiale üleminekuga loodavatest kultuurilistest ja majanduslikest eelistest saavad kasu muud maailmajaod kui Euroopa.

(6)

Sidusjuurdepääs kultuurimaterjalile teeb selle kõikidele Euroopa elanikele kättesaadavaks ning võimaldab seda kasutada meelelahutuseks, õpingutes või töös. See muudab Euroopa mitmekesise ja mitmekeelse kultuuripärandi internetis hästi nähtavaks ning Euroopa kultuuriasutuste vara digiteerimine aitab neil täita oma missiooni võimaldada juurdepääsu kultuuripärandile ja säilitada seda digitaalselt.

(7)

Peale selle on digiteeritud materjal korduvkasutatav nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel (näiteks õppetöö ja haridusega seotud infosisu, dokumentaalfilmide, turismirakenduste, mängude, animatsioonide ja projekteerimisvahendite loomiseks), tingimusel et autoriõigusi ja muid nendega kaasnevaid õigusi austatakse täiel määral. See annab olulise panuse loovtööstusesse, mis moodustab ELi SKPst ligikaudu 3,3 % ja tööhõivest 3 %. Selles majandusharus leiab aset üleminek digitaaltehnoloogiale, mis muudab traditsioonilisi mudeleid ja väärtusahelaid ning tekitab vajaduse uute ärimudelite järele. Digiteerimine ja kultuuripärandile laiema juurdepääsu tagamine pakub tohutuid majanduslikke võimalusi ning see on oluline eeltingimus kultuuri ja loovusega seotud suutlikkuse suurendamiseks Euroopas ning Euroopa tööstuse osalemiseks selles valdkonnas.

(8)

Digiteerimine on oluline vahend kultuurimaterjalile laiema juurdepääsu tagamiseks ja selle kasutamiseks. Liikmesriikide kooskõlastatud tegevus kultuuripärandi digiteerimiseks muudaks materjalide valiku ühtlasemaks ning aitaks vältida kattuvusi digiteerimisel. See annab ka rohkem kindlustunnet digiteerimistehnoloogiasse investeerivatele ettevõtjatele. Praegusi ja kavandatavaid digiteerimistegevusi ning digiteerimise koguselisi eesmärke kajastavad ülevaated aitaksid kaasa kõnealuste eesmärkide saavutamisele.

(9)

Kogu Euroopa kultuuripärandi digiteerimine on kulukas ja seda ei ole võimalik üksnes avaliku sektori vahenditest rahastada. Erasektori sponsorlus ning avaliku ja erasektori partnerlused võivad aidata digiteerimisse kaasata ettevõtjaid ning neid tuleks veelgi soodustada. Selleks et sellised partnerlused oleksid loodud õiglastel ja tasakaalustatud alustel, peaksid need vastama mitmele põhimõttele. Eelkõige on vaja kehtestada digiteeritud materjali kasutamise eesõiguse ajalised piirangud. Euroopa kultuuripärandi internetis kättesaadavaks tegemist käsitlev tarkade komitee märkis, et avaliku ja erasektori partnerluste raames digiteeritud materjali kasutamise eesõiguse ajaline kestus ei tohiks olla pikem kui seitse aastat.

(10)

Piirkondlikku majandust mõjutatavate projektide raames toimuva digiteerimise kaasrahastamiseks on võimalik kasutada ELi struktuurifonde ja seda ka tehakse. Samas võiks kasutada sellist rahastamist laiemalt ja süstemaatilisemalt. Massiline digiteerimine võib tänu mastaabisäästule olla tõhusam. Seepärast tuleks soodustada digiteerimisvahendite tõhusat kasutamist ning võimaluse korral tuleks digiteerimisvahendeid kultuuriasutuste ja riikide vahel jagada.

(11)

Üksnes osa raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides säilitatavast materjalist on üldkasutatav selles mõttes, et see ei ole (enam) intellektuaalomandi õigustega kaitstud, samal ajal kui ülejäänud osa on intellektuaalomandi õigustega kaitstud. Kuna intellektuaalomandi õigused on kesksel kohal loovuse stimuleerimisel, tuleks Euroopa kultuurimaterjali digiteerida, teha see kättesaadavaks ja säilitada seda, võttes täiel määral arvesse autoriõigusi ja nendega kaasnevaid õigusi.

(12)

24. mail 2011 esitas komisjon ettepaneku orbteoste direktiivi kohta. Selleks et ettepanek täidaks oma eesmärgi, tuleks see kiiresti vastu võtta ja rakendada, et tagada ühtlustatud lähenemisviis orbteoste käsitlemisele kogu ELis. Orbteoste ulatuslikuks digiteerimiseks oleks ehk vaja õiguslikku toetust litsentsimislahendustele, mille sidusrühmad on vabatahtlikult välja töötanud, võttes arvesse vajadust tagada piiriülene mõju. Selleks et hõlbustada kokkulepete sõlmimist võimalikult paljude kaubandusvõrgus mittekättesaadavate materjalide digiteerimiseks, peaksid sidusrühmadega peetavad täiendavad nõupidamised põhinema komisjoni toetataval lähenemisviisil, mida kasutati sidusrühmadega peetud nõupidamistel, millel keskenduti kaubandusvõrgus mittekättesaadavatele raamatutele ja erialaajakirjadele ning mille raames sõlmiti Brüsselis 20. septembril 2011. aastal vastastikuse mõistmise memorandum. Õigusi käsitlevad andmebaasid, mis on Euroopa tasandil ühendatud, võivad aidata vähendada kasutusõiguste hankimisega seotud tehingute kulusid. Seepärast tuleks selliste mehhanismide kasutamist soodustada tihedas koostöös sidusrühmadega.

(13)

Selleks et võimaldada laialdast juurdepääsu üldkasutatavale materjalile, on vaja tagada, et üldkasutatav materjal jääb ka pärast digiteerimist üldkasutatavaks. Üldkasutatava materjali koopiatele omandi või päritolu tähistamiseks häirivalt silmatorkava vesimärgi tegemist või muid visuaalseid meetmeid tuleks vältida.

(14)

Euroopa digitaalne raamatukogu, arhiiv ja muuseum Europeana avati 20. novembril 2008. Europeana platvormi arendamine sõltub suuresti sellest, mil määral liikmesriigid ja nende kultuuriasutused sinna materjale lisavad ja need elanikele nähtavaks teevad. Sellekohaseid meetmeid tuleks soodustada.

(15)

Praegu on Europeanas võimalik vahetult ligi pääseda rohkem kui 19 miljonile digiteeritud objektile. Heli- või audiovisuaalsed materjalid moodustavad nendest kõigest 2 %. Europeana kaudu kättesaadava infosisu (sh sellist liiki materjalid, mis ei ole praegu piisavalt esindatud) suurendamine muudab veebisaidi kasutajate jaoks huvitavamaks ning seda tuleks soodustada. Üldeesmärk 30 miljonit objekti 2015. aastal on kooskõlas Europeana strateegilise kavaga ja see on nurgakivi Euroopa kogu kultuuripärandi digiteerimisele 2025. aastaks. Kõigi üldkasutatavate meistriteoste (olulise kultuurilise või ajaloolise tähtsusega teosed, mille liikmesriigid on välja valinud) kättesaadavus Europeana veebisaidil rikastab seda ja see vastab kasutajate ootustele. Liikmesriikides kehtestatavad sätted, millega tagatakse, et kõik avaliku sektori rahaliste vahenditega digiteeritud materjalid tehakse Europeana veebisaidil kättesaadavaks, aitavad platvormi arendada ja luua selge raamistik kultuuriasutuste lisatava materjali jaoks. Seepärast tuleks selliste sätete kehtestamist toetada.

(16)

Digitaalset materjali tuleb hallata ja hooldada, vastasel juhul võivad failid muutuda nende säilitamiseks kasutatava riist- ja tarkvara aegumisel loetamatuks, materjal võib säilitamisvahendite amortiseerumisel kaduma minna ning uus ja muutuv infosisu võib oma mahu tõttu säilitamisvahendid üle koormata. Kuigi kogu ELis on digitaalsete materjalide säilitamisel saavutatud edu, ei ole mitmes liikmesriigis kehtestud selget ja terviklikku strateegiat digitaalse infosisu säilitamiseks. Sellise poliitika puudumine ohustab digitaalsete materjalide püsimist ning võib põhjustada digitaalkujul loodud materjalide (juba algselt digitaalsete materjalide) kaotsiminekut. Tõhusate vahendite väljatöötamisel materjali digitaalseks säilitamiseks on palju ulatuslikum mõju kui ainult kultuuriasutustele. Digitaalse säilitamisega seotud küsimused on olulised kõigile avaliku ja erasektori organisatsioonidele, kellel on kohustus digitaalseid materjale säilitada või kes soovivad seda teha.

(17)

Digitaalse säilitamisega kaasnevad rahalised, organisatsioonilised ja tehnilised probleemid ning mõnikord eeldab see õigussätete ajakohastamist. Mitu liikmesriiki on kehtestanud või kavatsevad kehtestada juriidilised kohustused, millega nõutakse, et digitaalse materjali tootjad annaksid materjalist ühe või mitu koopiat volitatud hoidlale. Materjali säilitamise kohustust käsitlevad tõhusad sätted ja meetmed võivad minimeerida nii infosisu valdajate kui ka hoidlate halduskoormust ning seetõttu on need soovitatavad. Liikmesriikide vaheline tõhus koostöö on vajalik, et vältida suuri erinevusi digitaalse materjali hoiustamist reguleerivates eeskirjades, ning sellist koostööd tuleks soodustada. Veebiarhiveerimine on uus meetod internetist materjali kogumiseks säilitamise eesmärgil. Sellega tegelevad volitatud asutused, kes materjalide hoiule andmise ootamise asemel koguvad neid aktiivselt, vähendades nii digitaalsete materjalide tootjate halduskulusid, ning seepärast tuleks see riikliku õigusega ette näha.

(18)

Kinematograafiateoste osas täiendab käesolev soovitus mitmes aspektis Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta soovitust filmipärandi ja sellega seotud tööstustegevuse konkurentsivõime kohta (1),

SOOVITAB KÄESOLEVAGA LIIKMESRIIKIDEL:

Digiteerimine: korraldus ja rahastamine

1.

Arendada edasi raamatute, ajakirjade ajalehtede, fotode, muuseumieksponaatide, arhiividokumentide, heli- ja audiovisuaalsete materjalide, monumentide ning arheoloogiamälestiste (edaspidi „kultuurimaterjal”) digiteerimise kavandamist ja seiret:

a)

kehtestades selged kvantitatiivsed eesmärgid kultuurimaterjali digiteerimiseks kooskõlas punkti 7 kohaste üldeesmärkidega, osutades Europeana veebisaidile lisatavate digiteeritud materjalide oodatavale kasvule ja ametiasutuste eraldatud eelarvele;

b)

koostades digiteeritud kultuurimaterjalist ülevaade ja andes ühine panus Euroopa tasandil võrreldavatest andmetest ülevaate koostamisse.

2.

Soodustada kultuuriasutuste ja erasektori vahelisi partnerlusi, et luua kultuurimaterjali digiteerimiseks uusi rahastamisviise ja soodustada kultuurimaterjali innovaatilist kasutamist, tagades samas, et digiteerimisega tegelevad partnerlused luuakse õiglastel ja tasakaalustatud alustel ning vastavalt lisas esitatud tingimustele.

3.

Kasutada võimaluse korral ELi struktuurifonde, et kaasrahastada digiteerimist arukat spetsialiseerumist hõlmavate piirkondlike innovatsioonistrateegiate raames.

4.

Kaaluda viise digiteerimissuutlikkuse optimeerimiseks ja mastaabisäästu saavutamiseks, mis võib seisneda kultuuriasutustes toimuva digiteerimise koondumises ja piiriüleses koostöös, mida toetavad Euroopa digiteerimistippkeskused.

Digiteerimine ja sidusjuurdepääs üldkasutatavale materjalile

5.

Parandada üldkasutatavale digiteeritud kultuurimaterjalile juurdepääsu ja selle kasutamist:

a)

tagades üldkasutatava materjali üldine kasutatavus ka pärast digiteerimist;

b)

soodustades üldkasutatavale materjalile võimalikult laialdast juurdepääsu ning sellise materjali võimalikult laialdast taaskasutamist nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel;

c)

võttes üldkasutatavale materjalile silmatorkavate vesimärkide tegemist piiravaid meetmeid või muid visuaalseid kaitsemeetmeid, mis võiksid piirata üldkasutatava digiteeritud materjali kasutamist.

Autoriõigusega kaitstud materjali digiteerimine ja sidusjuurdepääs

6.

Parandada autoriõigusega kaitstud materjali digiteerimist ja selle internetis kättesaadavaks tegemist:

a)

võttes orbteoseid käsitleva direktiivi sätted selle vastuvõtmise korral siseriiklikku õigusesse üle kiiresti ja korrektselt, konsulteerides huvitatud isikutega enne vastuvõtmist, et hõlbustada kiiret rakendamist; järgides vastuvõetud direktiivi kohaldamist tähelepanelikult;

b)

luues õigusraamistik, millega toetatakse sidusrühmade kindlakstehtud ja kokkulepitud litsentseerimismehhanisme kaubandusvõrgus puuduvate teoste ulatuslikuks digiteerimiseks ja piiriülese juurdepääsetavuse tagamiseks;

c)

panustades autoriõiguste kohta teavet andvatesse andmebaasidesse, mis on Euroopa tasandil ühendatud (nt ARROW), ja edendades nende kasutamist.

Europeana

7.

Aidata kaasa Europeana veebisaidi arendamisele:

a)

innustades kultuuriasutusi ning kirjastajaid ja muid õigusevaldajaid tegema oma digiteeritud materjal Europeana veebisaidil kättesaadavaks, aidates seeläbi saavutada eesmärk tagada 2015. aastaks vahetu juurdepääs 30 miljonile digiteeritud objektile, sh kahele miljonile heli- ja audiovisuaalsele objektile;

b)

seades tulevaste digiteerimisprojektidele rahaliste vahendite eraldamise eeltingimuseks digiteeritud materjali kättesaadavuse Europeana veebisaidil;

c)

tagades, et kõik nende üldkasutatavad meistriteosed on Europeana veebisaidil kättesaadavad 2015. aastaks;

d)

luues või tugevdades riiklikke kogusid, mis lisatakse Europeana eri valdkondadesse, ning andes oma panuse konkreetseid valdkondi või teemasid hõlmavatesse piiriülestesse kogudesse, mis võib anda mastaabisäästu;

e)

tagades Europeana raames koostöös kultuuriasutustega kindlaksmääratud ühiste digiteerimisstandardite kasutamine, et digiteeritud materjal oleks Euroopa tasandil koostalitlusvõimeline, ning soodustades ka püsivate identifikaatorite süstemaatilist kasutamist;

f)

tagades kultuuriasutuste loodud olemasolevate metaandmete (digitaalsete objektide kirjeldused) ulatusliku ja tasuta taaskasutamise selliste teenuste nagu Europeana ja innovatiliste rakenduste kaudu;

g)

koostades teavituskava, et suurendada üldsuse teadlikkust Europeana veebisaidist ja eelkõige kooliõpilaste seas (kooskõlas veebisaidile infosisu lisavate kultuuriasutustega).

Digitaalne säilitamine

8.

Tugevdada riiklikke strateegiaid digitaalse materjali pikaajaliseks säilitamiseks, ajakohastada strateegiate rakendamiseks koostatud tegevuskavu ning vahetada üksteisega teavet strateegiate ja tegevuskavade kohta.

9.

Sätestada siseriiklikes õigusaktides selged meetmed, millega võimaldatakse avalikel asutustel digitaalseid kultuurimaterjale säilitamise eesmärgil mitmekordselt kopeerida ja mujale viia, võttes täielikult arvesse intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte.

10.

Võtta vajalikud meetmed digitaalselt loodud materjali hoiustamiseks, et tagada selle pikaajaline säilitamine, ning tõhustada digitaalselt loodud materjalide hoiustamist käsitlevaid kehtivaid sätteid:

a)

tagades, et õigusevaldajad annavad kohustusliku hoiustamisega tegelevatele raamatukogudele ilma tehniliste kaitsemeetmeteta teoseid või nad teevad kohustusliku hoiustamisega tegelevatele raamatukogudele kättesaadavaks vahendid, millega tagatakse, et tehnilised kaitsemeetmed ei takista tööd, mida raamatukogud peavad teoste säilitamiseks tegema, võttes täiel määrala arvesse intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte;

b)

sõnastades vajaduse korral õigussätted, mis võimaldavad digitaalseid kohustuslikult hoiustatavaid teoseid edastada ühest kohustusliku hoiustamisega tegelevast raamatukogust teistesse raamatukogudesse, kellel on samuti õigus kõnealustele teostele;

c)

võimaldades volitatud asutustel säilitada veebisisu, kasutades internetist materjalide kogumiseks selliseid meetodeid nagu veebiarhiveerimine, võttes täielikult arvesse intellektuaalomandi õigust käsitlevaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte.

11.

Võtta algselt digitaalkujul loodud materjalide hoiustamise poliitika ja menetluse väljatöötamisel või ajakohastamisel hoiustamiseeskirjade suurte erinevuste vältimiseks arvesse arenguid teistes liikmesriikides.

Käesoleva soovituse järelmeetmed

12.

Teavitada komisjoni käesoleva soovituse põhjal võetud meetmetest hiljemalt 24 kuud pärast käesoleva soovituse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja seejärel iga kahe aasta järel.

Brüssel, 27. oktoober 2011

Komisjoni nimel

asepresident

Neelie KROES


(1)  ELT L 323, 9.12.2005, lk 57.


I LISA

AVALIKU JA ERASEKTORI PARTNERLUSED DIGITEERIMISE VALDKONNAS

Selleks et teha meie kultuuripärandi digiteerimisel kiireid edusamme, peavad digiteerimiseks kasutatavaid avaliku sektori vahendeid täiendama erainvesteeringud. Seepärast julgustab komisjon kultuurimaterjali digiteerimiseks looma avaliku ja erasektori partnerlusi.

Ta kutsub liikmesriike üles soodustama selliste partnerluste loomist, mis vastaksid järgmistele põhimõtetele.

1.   Intellektuaalomandi õiguste kaitse

Kultuuriasutuste kogude digiteerimiseks loodavad avaliku ja erasektori partnerlused peaksid täiel määral järgima intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi õigusakte.

2.   Mitteeksklusiivsuse põhimõte

Üldkasutatavate materjalide digiteerimise kokkulepped peaksid olema mitteeksklusiivsed selles mõttes, et mis tahes teisel erasektori partneril peaks olema võimalus digiteerida sama materjali võrreldavatel tingimustel.

Selleks et erasektori partneril oleks võimalik oma investeeringud tagasi saada, võib olla vajalik ette näha materjali äriotstarbelise eeliskasutamise või äriotstarbelise kasutamise kestus. Kõnealune ajavahemik peaks olema ajaliselt piiratud ja võimalikult lühike, et järgida põhimõtet, mille kohaselt üldkasutatav materjal peab jääma üldkasutatavaks materjaliks ka pärast digiteerimist. Eeliskasutamise kestus ei tohiks olla pikem kui seitse aastat.

Lepingud peaksid olema täiel määral kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega.

3.   Protsessi läbipaistvus

Kultuuriasutustes säilitatavate kogude digiteerimise lepingud tuleks sõlmida pärast võimalike erasektori partnerite jaoks korraldatud avalikku konkurssi.

4.   Lepingute läbipaistvus

Kultuuriasutuste kogude digiteerimiseks kultuuriasutuste ja erasektori partnerite vahel sõlmitavate lepingute sisu tuleks avalikustada.

5.   Juurdepääsetavus Europeana veebisaidi kaudu

Avaliku ja erasektori partnerluste sõlmimise tingimuseks peaks olema digiteeritud materjali kättesaadavus Europeana veebisaidil.

6.   Võtmekriteeriumid

Avaliku ja erasektori partnerluste sõlmimise ettepanekute hindamisel tuleks lähtuda järgmistest võtmekriteeriumidest:

erasektori partneri tehtav koguinvesteering, võttes arvesse erasektori partneri jõupingutusi;

digiteeritud materjali kättesaadavus üldsusele, sh Europeana veebisaidi kaudu; partnerlusmudeleid, mis tagavad lõppkasutajale digiteeritud materjalile tasuta juurdepääsu, tuleks eelistada mudelitele, mille puhul peab lõppkasutaja materjalile juurdepääsu eest maksma;

piiriülene juurdepääs; partnerluslepingud peavad tagama piiriülese juurdepääsu kõigile;

erasektori partneri digiteeritud materjali ärilistel eesmärkidel kasutamise eesõiguse kestus; kõnealune ajavahemik peaks olema võimalikult lühike;

digiteerimise eeldatav kvaliteet ning kultuuriasutustele antavate failide kvaliteet; erasektori partner peaks edastama kultuuriasutusele digiteeritud failid, mis on samasuguse kvaliteediga kui need, mida ta ise kasutab;

digiteeritud materjali mitteärilise kasutamise võimalused kultuuriasutuste jaoks; selline kasutus peaks olema võimalikult laialdane ja seda ei tohiks piirata tehnilised või lepingulised tingimused;

digiteerimisprojekti ajakava.


II LISA

EUROPEANA VEEBISAIDILE LISATAV MINIMAALNE INFOSISU: INDIKATIIVSED EESMÄRGID LIIKMESRIIKIDE KAUPA

 

Europeana projektide arv liikmesriigi kohta (1)

Indikatiivne eesmärk 2015. aastaks (2)

BELGIA

338 098

759 000

BULGAARIA

38 263

267 000

TŠEHHI VABARIIK

35 490

492 000

TAANI

67 235

453 000

SAKSAMAA

3 160 416

5 496 000

EESTI

68 943

90 000

IIRIMAA

950 554

1 236 000

KREEKA

211 532

618 000

HISPAANIA

1 647 539

2 676 000

PRANTSUSMAA

2 745 833

4 308 000

ITAALIA

1 946 040

3 705 000

KÜPROS

53

45 000

LÄTI

30 576

90 000

LEEDU

8 824

129 000

LUKSEMBURG

47 965

66 000

UNGARI

115 621

417 000

MALTA

56 233

73 000

MADALMAAD

1 208 713

1 571 000

AUSTRIA

282 039

600 000

POOLA

639 099

1 575 000

PORTUGAL

28 808

528 000

RUMEENIA

35 852

789 000

SLOVEENIA

244 652

318 000

SLOVAKKIA

84 858

243 000

SOOME

795 810

1 035 000

ROOTSI

1 489 488

1 936 000

ÜHENDKUNINGRIIK

944 234

3 939 000


(1)  Oktoober 2011. Täiendavaid objekte lisavad mitu ELi mittekuuluvat riiki (eelkõige Norra ja Šveits) või neid lisatakse kogu ELi hõlmavate projektide raames ning need ei ole seega ühegi konkreetse liikmesriigi all esitatud.

(2)  Indikatiivsed eesmärgid liikmesriigi kohta arvutatakse järgmiste näitajate alusel: 1) elanikkonna suurus ja b) SKP kooskõlas üldise eesmärgiga teha Euroopas 2015. aastaks Europeana veebisaidil kättesaadavaks 30 miljonit digiteeritud objekti. Selliste liikmesriikide puhul, kes on eesmärgid juba täitnud või täidavad need peagi, põhineb arvutus Europeana veebisaidile juba lisatud digiteeritud objektide arvul pluss 30 %. Kõiki liikmesriike kutsutakse üles analüüsima ka kvalitatiivseid aspekte, võttes arvesse vajadust teha kõik üldkasutatavad meistriteosed Europeana veebisaidil kättesaadavaks 2015. aastaks.


Top