4.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 287/9

(1)

14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (2) artikli 17 lõike 3 punkti a alusel on otsustega SCH/Com-ex (98)56 (3) ja SCH/Com-ex (99)14 (4) ette nähtud selliste reisidokumentide käsiraamat, mille kasutajal on õigus ületada välispiire ja kuhu võib kanda viisa. Nimetatud otsuseid tuleks kohandada liidu institutsioonilise ja õigusliku raamistikuga.

(2)

Kolmandate riikide välja antavate reisidokumentide nimekirjad tuleks korrapäraselt läbi vaadata tagamaks, et viisataotlusi menetlevatel ja piirikontrolli tegevatel liikmesriikide ametiasutustel oleks täpne teave kolmandate riikide kodanike reisidokumentide kohta. Teabevahetust liikmesriikide vahel seoses väljaantavate reisidokumentide ja nende tunnustamisega liikmesriikides ning kogu nimetatud teabe kättesaadavaks tegemist avalikkusele tuleks ajakohastada ja tõhustada.

(3)

Reisidokumentide nimekirja koostamisel on kaks eesmärki: esiteks võimaldab see piirikontrolliasutustel kontrollida, kas vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) (5) artikli 5 lõike 1 punktile a tunnustatakse konkreetset dokumenti välispiiride ületamisel; teiseks võimaldab see konsulaartöötajatel kontrollida, kas liikmesriigid tunnustavad konkreetset dokumenti sellisena, kuhu võib kinnitada viisakleebise.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määruse (EÜ) nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri)) (6) artikli 48 lõike 1 punkti c kohaselt tuleks ammendav nimekiri asukohariigi välja antavatest reisidokumentidest koostada kohaliku Schengeni koostöö raames.

(5)

Tuleks kehtestada kord, millega oleks tagatud reisidokumentide nimekirja pidev ajakohastamine.

(6)

Arvestades reisidokumentide turvalisuse tähtsust seoses nende võimaliku äratundmisega, peaks komisjon viima asjaomaste liikmesriikide toetusel vajadusel läbi tehnilise hindamise.

(7)

Selleks et lubada reisidokumentide kasutajatel ületada välispiire ja kinnitada sellistesse dokumentidesse viisakleebis, peaksid liikmesriigid olema pädevad tunnustama reisidokumente ja säilitama selle pädevuse ka edaspidi.

(8)

Liikmesriigid peaksid teatama kõikidest reisidokumentide tunnustamisega seotud otsustest ja püüdma ühtlustada eri liiki reisidokumentide kohta tehtud otsuseid. Kuna asjaolu, et liikmesriik ei teata oma seisukohta reisidokumendi suhtes, võib tekitada probleeme dokumendi kasutajale, tuleks kehtestada kord, millega nähakse liikmesriikidele ette kohustus teatada otsustest, mida tehakse selliste dokumentide tunnustamise ja tunnustamata jätmise kohta. See meede ei tohiks takistada liikmesriikidel teatada mis tahes ajal oma seisukoha muutusest.

(9)

Pikemas perspektiivis tuleks luua kõikide reisidokumentide näidiseid sisaldav elektrooniline andmebaas, et piirikontrolliasutustel ja konsulaartöötajatel oleks lihtsam teatud kindlat reisidokumenti kontrollida. Seda andmebaasi tuleks ajakohastada vastavalt muudatustele, mida tehakse seoses liikmesriikide varasema otsusega konkreetse reisidokumendi tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta.

(10)

Teabe jagamiseks peaks komisjon koostama mittetäieliku nimekirja fantaasiapassidest ja fiktiivsetest passidest, millest liikmesriigid on teda teavitanud. Nimekirja kantud fantaasiapassid ja fiktiivsed passid ei peaks olema tunnustamiseks või mittetunnustamiseks. Need ei tohiks anda passi kasutajale õigust ületada välispiire ja neisse ei tohiks kanda viisat.

(11)

Reisidokumentide nimekirja koostamise ja ajakohastamise ühtsete tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (7).

(12)

Reisidokumentide nimekirja koostamiseks ja ajakohastamiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust, võttes arvesse, et nende toimingute eesmärk on üksnes koguda väljastatavaid reisidokumente.

(13)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (8) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktides A, B ja C osutatud valdkonda.

(14)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (10) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte loetakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (11) artikliga 3.

(15)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel allakirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktides A, B ja C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavaid punkte loetakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (12) artikliga 3.

(16)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva otsuse üle, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(17)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes), (13) seetõttu ei osale Ühendkuningriik otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(18)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes), (14) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(19)

Küprose puhul on käesolev otsus akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(20)

Käesolev otsus on akt, mis põhineb Schengeni acquis’l või on muul viisil sellega seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

a)

kolmandate riikide kodanikele antavad reisidokumendid;

b)

ÜRO 28. juuli 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni alusel pagulastele antavad reisidokumendid;

c)

ÜRO 28. septembri 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni alusel kodakondsuseta isikutele antavad reisidokumendid;

d)

liikmesriigis elavatele ilma ühegi riigi kodakondsuseta isikutele antavad reisidokumendid;

e)

reisidokumendid, mida Ühendkuningriik annab Briti kodanikele, kes ei ole Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kodanikud liidu õiguse tähenduses.