Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010R0185

Komisjoni määrus (EL) nr 185/2010, 4. märts 2010 , millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 55, 5.3.2010, p. 1–55 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 07 Volume 010 P. 226 - 280

No longer in force, Date of end of validity: 14/11/2015; kehtetuks tunnistatud 32015R1998

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/185/oj

5.3.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 185/2010,

4. märts 2010,

millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 4 lõikele 3 peaks komisjon vastu võtma kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud ühiste põhistandardite ja artikli 4 lõikes 2 osutatud ühiseid põhistandardeid täiendavate üldmeetmete rakendamise üksikasjalikud meetmed.

(2)

Kui meetmed sisaldavad tundlikke julgestusmeetmeid, tuleks neid käsitada Euroopa Liidu salastatud teabena komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse komisjoni kodukorda) (2) tähenduses, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 18 punktis a, ning seepärast ei tohiks neid avaldada. Sellised meetmed tuleks vastu võtta eraldi, kasutades selleks liikmesriikidele adresseeritud otsust.

(3)

Määrust (EÜ) nr 300/2008 hakatakse täies ulatuses kohaldama alates kõnealuse määruse artikli 4 lõigetes 2 ja 3 osutatud korras vastu võetud rakenduseeskirjades sätestatud kuupäevast, kuid mitte hiljem kui 29. aprillil 2010. Määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide kohaldamise ühtlustamiseks tuleks käesolevat määrust seega kohaldada alates 29. aprillist 2010.

(4)

Meetodid, sealhulgas tehnoloogia, vedelate lõhkeainete avastamiseks kujunevad välja aja jooksul. Nii ühenduse kui ka ülemaailmset tehnoloogilist arengut ja praktilist kogemust arvestades esitab komisjon vajaduse korral ettepanekuid, et vaadata läbi vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamist käsitlevad tehnilised ja praktilised sätted.

(5)

Seepärast tuleks kehtetuks tunnistada komisjoni 4. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1217/2003, millega nähakse ette siseriiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide ühised täpsed nõuded, (3)22. augusti 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1486/2003, millega nähakse ette tsiviillennundusjulgestuse valdkonnas korraldatavate komisjoni inspekteerimiste kord, (4)21. juuni 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1138/2004, millega kehtestatakse lennujaama turvaala kriitiliste osade ühine määratlus, (5) ning 8. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 820/2008, millega nähakse ette meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks, (6) mille kõigiga rakendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad (7).

(6)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 19 lõike 1 kohaselt loodud tsiviillennundusjulgestuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega nähakse ette üksikasjalikud meetmed selliste ühiste põhistandardite rakendamiseks, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest, mis ohustab tsiviillennundusjulgestust, ning ühiseid põhistandardeid täiendavad üldmeetmed.

Artikkel 2

Rakenduseeskirjad

1.   Artiklis 1 osutatud meetmed on sätestatud lisas.

2.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artikli 10 lõikele 1 tuleb riiklikes tsiviillennunduse julgestusprogrammides käesolevat määrust asjakohaselt arvesse võtta.

Artikkel 3

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 1217/2003, (EÜ) nr 1486/2003, (EÜ) nr 1138/2004 ja (EÜ) nr 820/2008 tunnistatakse kehtetuks alates 29. aprillist 2010.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 29. aprillist 2010

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2010

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

(2)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.

(3)  ELT L 169, 8.7.2003, lk 44.

(4)  ELT L 213, 23.8.2003, lk 3.

(5)  ELT L 221, 22.6.2004, lk 6.

(6)  ELT L 221, 19.8.2008, lk 8.

(7)  EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.


LISA

1.   LENNUJAAMA JULGESTUS

1.0.   ÜLDSÄTTED

1.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

1.0.2.

Käesoleva peatüki kohaldamisel käsitatakse lennujaama osana õhusõidukit, bussi, pagasikäru või muud transpordivahendit ning jalgteed ja maabumissilda.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „turvatud pagas” läbivaadatud väljuvat registreeritud pagasit, mis on füüsiliselt kaitstud, et takistada mis tahes esemete lisamist.

1.0.3.

Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 272/2009 sätestatud erandite tegemise kriteeriumide kohaldamist, võib pädev asutus lubada julgestusalaste erinõuete või erandite kohaldamist lennujaamade lennualade kaitseks ja julgestuseks päevadel, mil lennujaamas ei ole rohkem kui kaheksa planeeritud väljuvat lendu, tingimusel et igal ajahetkel toimub julgestuspiiranguala kriitilises osas või punkti 1.1.3 reguleerimisalast välja jäävas lennujaamas üksnes ühe õhusõiduki peale- või mahalaadimine, pardaleminek või pardalt mahaminek.

1.1.   LENNUJAAMADE PLANEERIMISNÕUDED

1.1.1.   Piirid

1.1.1.1.

Avatud alade, lennualade, julgestuspiirangualade, kriitiliste osade ja nende kohaldamisel piiritletud alade vahelised piirid peavad olema igas lennujaamas selgelt tuvastatavad, et võimaldada asjakohaste julgestusmeetmete rakendamist kõigil neil aladel.

1.1.1.2.

Avatud ja lennuala vaheline piir peab olema füüsiline takistus, mis on üldsusele selgelt nähtav ja ei võimalda inimestele volitusteta juurdepääsu.

1.1.2.   Julgestuspiirangualad

1.1.2.1.

Julgestuspiirangualad hõlmavad vähemalt selliseid lennujaama osi:

a)

kuhu pääsevad läbivaadatud väljuvad reisijad ja

b)

mille kaudu võib liikuda läbivaadatud väljuv registreeritud pagas või kus seda võib hoida, välja arvatud juhul, kui tegemist on turvatud pagasiga, ja

c)

mis on mõeldud õhusõidukite parkimiseks pardalemineku või pealelaadimise eesmärgil.

1.1.2.2.

Lennujaama osa loetakse julgestuspiirangualaks vähemalt punktis 1.1.2.1 osutatud toimingute ajal.

Julgestuspiiranguala kehtestamisel tehakse vahetult enne sellise ala kehtestamist nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.2.3.

Kui volitamata isikud võivad olla pääsenud julgestuspiirangualale, tuleb niipea kui võimalik teha nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.3.   Julgestuspiiranguala kriitilised osad

1.1.3.1.

Kriitilised osad kehtestatakse lennujaamades, kus vähemalt 40 inimesel on lennujaama läbipääsuluba, mis annab juurdepääsu julgestuspiirangualadele.

1.1.3.2.

Kriitilised osad hõlmavad vähemalt kõiki selliseid lennujaama osi:

a)

kuhu pääsevad läbivaadatud väljuvad reisijad ja

b)

mille kaudu võib liikuda läbivaadatud väljuv registreeritud pagas või kus seda võib hoida, välja arvatud juhul, kui tegemist on turvatud pagasiga.

Lennujaama osa loetakse kriitiliseks osaks vähemalt punktis a või b osutatud toimingute ajal.

1.1.3.3.

Kriitilise osa kehtestamisel tehakse vahetult enne sellise osa kehtestamist nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid. Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine.

1.1.3.4.

Kui läbivaatamata isikud võivad olla pääsenud kriitilistesse osadesse, tuleb niipea kui võimalik teha nende osade läbiotsimine, mille puutumatus ei ole olnud tagatud, tagamaks mõistlikkuse piires, et alal ei leidu keelatud esemeid.

Käesolev nõue loetakse täidetuks õhusõiduki puhul, mille suhtes teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine või julgestuskontroll.

Käesolevat nõuet ei kohaldata, kui kõnealustesse osadesse on pääsenud punkti 1.3.2 või punkti 4.1.1.7 alla kuuluvad isikud.

Muudest kui liites 4-B loetletud kolmandatest riikidest saabuvad isikud loetakse läbivaatamata isikuteks.

1.2.   JUURDEPÄÄSU KONTROLL

1.2.1.   Juurdepääs lennualadele

1.2.1.1.

Juurdepääsu lennualadele võib lubada üksnes juhul, kui isikutel ja sõidukitel on selleks põhjendatud vajadus.

1.2.1.2.

Juurdepääsu saamiseks lennualadele peab isikul olema luba.

1.2.1.3.

Juurdepääsu saamiseks lennualadele peab sõidukil olema nähtaval kohal sõidukiluba.

1.2.1.4.

Lennualal viibivad isikud peavad nõudmise korral esitama oma loa kontrollimiseks.

1.2.2.   Juurdepääs julgestuspiirangualadele

1.2.2.1.

Juurdepääsu julgestuspiirangualadele võib anda üksnes juhul, kui isikutel ja sõidukitel on selleks põhjendatud vajadus.

1.2.2.2.

Juurdepääsu saamiseks julgestuspiirangualadele peab isik esitama ühe järgmistest lubadest:

a)

kehtiv pardakaart või sellega samaväärne dokument või

b)

kehtiv meeskonnaliikme tunnistus või

c)

kehtiv lennujaama läbipääsuluba või

d)

riigi pädeva asutuse väljastatud kehtiv läbipääsuluba või

e)

järelevalveasutuse väljastatud ja riigi pädeva asutuse tunnustatud kehtiv läbipääsuluba.

1.2.2.3.

Juurdepääsu saamiseks julgestuspiirangualadele peab sõidukil olema nähtaval kohal sõidukiluba.

1.2.2.4.

Punkti 1.2.2.2 alapunktis a osutatud pardakaarti või sellega samaväärset dokumenti kontrollitakse enne isikule julgestuspiirangualadele juurdepääsu lubamist, et tagada mõistlikkuse piires selle kehtivus.

Punkti 1.2.2.2 alapunktides b–e osutatud tunnistust või läbipääsuluba kontrollitakse enne isikule julgestuspiirangualadele juurdepääsu lubamist, tagamaks mõistlikkuse piires, et see on kehtiv ja kuulub selle omanikule.

1.2.2.5.

Julgestuspiirangualadele loata juurdepääsu vältimiseks kontrollitakse juurdepääsupunkte:

a)

elektroonilise süsteemi abil, mis võimaldab korraga juurdepääsu ühele isikule või

b)

volitatud isikute teostatava juurdepääsukontrolli abil.

1.2.2.6.

Sõidukiluba kontrollitakse enne sõiduki lubamist julgestuspiirangualadele, tagamaks et see on kehtiv ja vastab sõidukile.

1.2.2.7.

Julgestuspiirangualadele juurdepääsu suhtes kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.2.3.   Ühenduse meeskonnaliikme tunnistustele ja lennujaama läbipääsulubadele esitatavad nõuded

1.2.3.1.

Ühenduse lennuettevõtja juures töötava meeskonnaliikme tunnistuse ja lennujaama läbipääsuloa võib väljastada üksnes isikule, kes vajab seda tööülesannete täitmisel ja kes on edukalt läbinud punkti 11.1.3 kohase taustakontrolli.

1.2.3.2.

Meeskonnaliikme tunnistus ja lennujaama läbipääsuluba väljastatakse kuni viieks aastaks.

1.2.3.3.

Kui isik ei läbi taustakontrolli, tunnistatakse tema tunnistus või läbipääsuluba viivitamata kehtetuks.

1.2.3.4.

Tunnistust või läbipääsuluba tuleb alati kanda nähtaval kohal vähemalt siis, kui selle omanik viibib julgestuspiirangualal.

Punkti 1.5.1 alapunkti c rakendamise eest vastutavad isikud peavad isiku, kes ei kanna oma tunnistust või läbipääsuluba nähtaval kohal julgestuspiirangualal, välja arvatud seal, kus viibivad reisijad, kinni pidama ja temast vajaduse korral teatama.

1.2.3.5.

Tunnistus või läbipääsuluba tagastatakse viivitamata selle väljastanud üksusele, kui:

a)

väljastanud üksus seda nõuab või

b)

töösuhe lõpetatakse või

c)

tööandja vahetub või

d)

muutub vajadus saada juurdepääs aladele, mille jaoks luba on antud; või

e)

tunnistus või läbipääsuluba aegub või

f)

tunnistus või läbipääsuluba tunnistatakse kehtetuks.

1.2.3.6.

Tunnistuse või läbipääsuloa kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest tuleb viivitamata teatada selle väljastanud üksusele.

1.2.3.7.

Elektrooniline tunnistus või läbipääsuluba blokeeritakse selle tagastamise, aegumise või kehtetuks tunnistamise korral või selle kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest teatamise korral viivitamata.

1.2.3.8.

Ühenduse meeskonnaliikme tunnistustele ja lennujaama läbipääsulubadele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.2.4.   Ühenduse meeskonnaliikme tunnistustele esitatavad lisanõuded

1.2.4.1.

Ühenduse lennuettevõtja juures töötava meeskonnaliikme tunnistusel peab olema:

a)

omaniku nimi ja foto ja

b)

lennuettevõtja nimi ja

c)

sõna „crew” („meeskond”) inglise keeles; seda nõuet kohaldatakse hiljemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist, ja

d)

aegumiskuupäev; seda nõuet kohaldatakse hiljemalt viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

1.2.5.   Lennujaama läbipääsulubadele esitatavad lisanõuded

1.2.5.1.

Lennujaama läbipääsuloal peab olema:

a)

omaniku nimi ja foto ja

b)

omaniku tööandja nimi, välja arvatud juhul, kui see on elektrooniliselt programmeeritud, ja

c)

väljastanud üksuse või lennujaama nimi ja

d)

alad, millele juurdepääs on omanikule lubatud, ja

e)

aegumiskuupäev, välja arvatud juhul, kui see on elektrooniliselt programmeeritud.

Nimed ja juurdepääsualad võib asendada samaväärsete tunnusandmetega.

1.2.5.2.

Lennujaama läbipääsulubade väärkasutuse vältimiseks peab olema kasutusel süsteem, mis tagab mõistlikkuse piires, et kaotatud, varastatud või tagastamata kaartide kasutamise katsed avastatakse. Sellise avastamise korral tuleb võtta asjakohased meetmed.

1.2.6.   Sõidukilubadele esitatavad nõuded

1.2.6.1.

Sõidukiloa võib väljastada üksnes juhul, kui on tehtud kindlaks tööalane vajadus.

1.2.6.2.

Sõidukiluba peab olema seotud konkreetse sõidukiga ning sellele peavad olema märgitud:

a)

alad, millele juurdepääs on sõidukile lubatud, ja

b)

aegumiskuupäev.

Elektroonilistel sõidukilubadel ei pea olema märgitud alad, millele juurdepääs on sõidukile lubatud, ega aegumiskuupäev, kui see teave on elektrooniliselt loetav ja seda kontrollitakse elektrooniliselt enne julgestuspiirangualadele lubamist.

1.2.6.3.

Elektrooniline sõidukiluba peab olema kinnitatud sõidukile viisil, mis tagab, et seda ei saa üle anda.

1.2.6.4.

Sõidukiluba peab olema nähtaval kohal alati, kui sõiduk viibib lennualal.

1.2.6.5.

Sõidukiluba tagastatakse viivitamata selle väljastanud üksusele, kui:

a)

väljastanud üksus seda nõuab või

b)

sõidukit ei kasutata enam pääsemiseks lennualadele või

c)

luba aegub, välja arvatud juhul, kui luba muutub automaatselt kehtetuks.

1.2.6.6.

Sõidukiloa kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest tuleb viivitamata teatada selle väljastanud üksusele.

1.2.6.7.

Elektrooniline sõidukiluba blokeeritakse tagastamise, aegumise või kaotusest, vargusest või tagastamata jätmisest teatamise korral viivitamata.

1.2.6.8.

Sõidukilubade väärkasutuse vältimiseks peab olema kasutusel süsteem, mis tagab mõistlikkuse piires, et kaotatud, varastatud või tagastamata sõidukilubade kasutamise katsed avastatakse. Sellise avastamise korral tuleb võtta asjakohased meetmed.

1.2.7.   Juurdepääs saatjaga

1.2.7.1.

Meeskonnaliikmetel, välja arvatud neil, kellel on kehtiv lennujaama läbipääsuluba, peavad alati olema saatjad, kui nad viibivad julgestuspiirangualadel, välja arvatud:

a)

aladel, kus võivad viibida reisijad, ja

b)

selle õhusõiduki vahetus läheduses, millega nad saabusid või millega nad lahkuvad, ja

c)

meeskondadele mõeldud aladel.

1.2.7.2.

Isiku võib erandjuhul vabastada punkti 1.2.5.1 nõuete täitmisest ja taustakontrollist, tingimusel et tal on julgestuspiirangualadel viibides alati saatja.

1.2.7.3.

Saatja peab:

a)

omama punkti 1.2.2.2 alapunktis c, d või e osutatud kehtivat läbipääsuluba ja

b)

olema volitatud tegutsema saatjana julgestuspiirangualadel ja

c)

hoidma saadetavat isikut või saadetavaid isikuid kogu aeg otsenähtavuses ja

d)

tagama mõistlikkuse piires, et saadetav isik või saadetavad isikud ei paneks toime julgestusalaseid rikkumisi.

1.2.7.4.

Sõiduki võib vabastada punkti 1.2.6 nõuete täitmisest, tingimusel et sellel on lennualal viibimise ajal alati saatja.

1.2.8.   Muud erandid

Muudele eranditele kohaldatakse komisjoni eraldi otsuse sätteid.

1.3.   MUUDE ISIKUTE KUI REISIJATE JA NENDEGA KAASAS OLEVATE ESEMETE LÄBIVAATUS

1.3.1.   Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatus

1.3.1.1.

Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatus teostatakse samal viisil kui vastavalt reisijate ja käsipagasi läbivaatus.

1.3.1.2.

Muude isikute kui reisijate läbivaatusele kohaldatakse punkte 4.1.1.1–4.1.1.6 ja 4.1.1.8.

1.3.1.3.

Muudel isikutel kui reisijatel kaasas olevate esemete läbivaatusele kohaldatakse punkte 4.1.2.1–4.1.2.9 ja 4.1.2.12.

1.3.1.4.

Liites 4-C loetletud esemeid võib kaasas kanda üksnes selleks volitatud isik, et täita ülesandeid, mis on olulised lennujaamarajatiste või õhusõidukite käitamiseks või kohustuste täitmiseks lennu ajal.

1.3.1.5.

Kui muud isikud kui reisijad ja nendega kaasas olevad esemed tuleb läbi vaadata korduva pistelise valiku põhimõttel, kehtestab pädev asutus riskianalüüsi alusel kontrolli sageduse.

1.3.1.6.

Muude isikute kui reisijate ja nendega kaasas olevate esemete läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.3.2.   Erandid ja eriläbivaatus

1.3.2.1.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada muude isikute kui reisijate vabastamist läbivaatusest või kohaldada nende puhul eriläbivaatust, tingimusel et neid saadab isik, kes on volitatud tegutsema saatjana vastavalt punktile 1.2.7.3.

1.3.2.2.

Muud isikud kui reisijad, kes on läbi vaadatud ja kes lahkuvad ajutiselt kriitilistest osadest, võib vabastada nende naasmisel läbivaatusest, tingimusel et volitatud isikud on neid pidevalt jälginud piisaval määral, tagamaks mõistlikkuse piires, et nad ei too kõnealustesse kriitilistesse osadesse keelatud esemeid.

1.3.2.3.

Eranditele ja eriläbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.   SÕIDUKITE KONTROLL

1.4.1.   Kriitilistesse osadesse sisenevad sõidukid

1.4.1.1.

Kõiki sõidukeid kontrollitakse enne kriitilistesse osadesse sisenemist. Neid kaitstakse pärast kontrolli loata juurdepääsu eest kuni julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenemiseni.

1.4.1.2.

Juht ega muud sõitjad ei tohi kontrollimise ajal sõidukis viibida. Neilt nõutakse, et nad võtaksid oma isiklikud esemed sõidukist endaga läbivaatuseks kaasa.

1.4.1.3.

Kontrollitavate osade valiku juhuslikkuse tagamiseks tuleb kasutada kindlaksmääratud meetodeid.

1.4.1.4.

Kriitilistesse osadesse sisenevatele sõidukitele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.2.   Muudesse kui julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenevad sõidukid

1.4.2.1.

Juht ega muud sõitjad ei tohi kontrollimise ajal sõidukis viibida. Neilt nõutakse, et nad võtaksid oma isiklikud esemed sõidukist endaga läbivaatuseks kaasa.

1.4.2.2.

Nii kontrollitavate sõidukite kui ka nende osade valiku juhuslikkuse tagamiseks tuleb kasutada kindlaksmääratud meetodeid.

1.4.2.3.

Muudesse kui julgestuspiiranguala kriitilistesse osadesse sisenevatele sõidukitele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.3.   Kontrollimeetodid

1.4.3.1.

Käsitsi läbivaatus hõlmab valitud osade, sealhulgas nende sisu põhjalikku käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et neis ei leidu keelatud esemeid.

1.4.3.2.

Järgmiseid meetodeid võib kasutada üksnes täiendavate kontrolliviisidena:

a)

pommikoerad ja

b)

lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade.

1.4.3.3.

Kontrollimeetoditele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.4.4.   Erandid ja erikontroll

1.4.4.1.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada sõidukite vabastamist kontrollist või kohaldada nende puhul erikontrolli, tingimusel et neid saadab isik, kes on volitatud tegutsema saatjana vastavalt punktile 1.2.7.3.

1.4.4.2.

Eranditele ja erikontrollile kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

1.5.   JÄRELEVALVE, PATRULLID JA MUU FÜÜSILINE KONTROLL

1.5.1.

Järelevalvet ja patrullimist teostatakse selleks, et jälgida:

a)

avatud alade, lennualade, julgestuspiirangualade, kriitiliste osade ja nende kohaldamise korral piiritletud alade vahelisi piire, ja

b)

terminali alasid ning selle läheduses asuvaid alasid, mis on üldsusele juurdepääsetavad, sealhulgas parklaid ja teid, ja

c)

isikute läbipääsulubade kandmist nähtaval kohal ja kehtivust julgestuspiirangualadel, välja arvatud seal, kus viibivad reisijad, ja

d)

sõidukilubade nähtaval kohal olekut ja kehtivust lennualadel, ja

e)

kriitilistes osades pealelaadimist ootavat registreeritud pagasit, kaupa ja posti, pardavarusid ning lennuettevõtja posti ja saadetisi.

1.5.2.

Järelevalve teostamise ja patrullimise sagedus ning viis põhineb pädeva asutuse riskianalüüsil, milles võetakse arvesse:

a)

lennujaama suurust, sealhulgas toimingute arvu ja laadi, ja

b)

lennujaama plaani, eelkõige lennujaamas kehtestatud alade omavahelist suhet, ja

c)

järelevalve teostamise ja patrullimise meetodite võimalikkust ja piiranguid.

Järelevalve teostamise ja patrullimise sageduse ja viisidega seotud riskianalüüsi osad esitatakse nõudmise korral kirjalikult nõuetelevastavuse kontrollimiseks.

1.5.3

Järelevalve ja patrullimine ei tohi toimuda ennustatava korrapärasusega. Läbipääsulubade kehtivust kontrollitakse pistelise valiku põhimõttel.

1.5.4

Kasutusel peavad olema meetmed, mis hoiavad ära isikute julgestusalaseid rikkumisi julgestuspiiranguala kontrollpunktides ning võimaldavad sellise rikkumise esinemise korral rikkumise ja selle tagajärjed kiirelt kõrvaldada ning heastada.

2.   LENNUJAAMADE PIIRITLETUD ALAD

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

3.   ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS

3.0.   ÜLDSÄTTED

3.0.1.

Lennuettevõtja tagab käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise oma õhusõidukite puhul, kui ei ole sätestatud teisiti.

3.0.2.

Liites 3-B on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseks õhusõidukite julgestuse suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

3.0.3.

Õhusõiduki julgestuskontroll ei ole kohustuslik. Õhusõidukis tuleb teostada õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine vastavalt punktile 3.1.

3.0.4.

Taotluse korral teavitab lennujaama käitaja lennuettevõtjat, kas tema õhusõiduk asub kriitilises osas või mitte. Kui see ei ole selge, siis eeldatakse, et õhusõiduk asub muus kui kriitilises osas.

3.0.5.

Kui ala ei loeta julgestusstaatuse muutuse tõttu enam kriitiliseks osaks, teavitab lennujaam sellest asjaomaseid lennuettevõtjaid.

3.1.   ÕHUSÕIDUKI JULGESTUSOTSTARBELINE LÄBIOTSIMINE

3.1.1.   Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kohaldamine

3.1.1.1.

Õhusõiduki suhtes tuleb teostada õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine alati, kui on alust arvata, et sellele võivad olla juurde pääsenud volitamata isikud.

3.1.1.2.

Õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine hõlmab komisjoni eraldi otsuses sätestatud õhusõiduki määratletud osade kontrolli.

3.1.1.3.

Õhusõiduki suhtes, mis saabub kriitilisse osasse liites 3-B loetlemata kolmandast riigist, teostatakse õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimine mis tahes ajal pärast reisijate pardalt lahkumist ja/või lastiruumi tühjaks laadimist.

3.1.1.4.

Õhusõiduk, mis saabub liikmesriigist, kus see oli läbisõidul pärast saabumist liites 3-B loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvaks õhusõidukiks.

3.1.1.5.

Õhusõiduki julgestusotstarbeline läbiotsimise kohaldatavusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

3.1.2.   Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise viis

Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise viisile kohaldatakse komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

3.1.3.   Teave õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kohta

Väljuva lennu õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kohta salvestatakse järgmine teave ja seda säilitatakse mujal kui õhusõidukis lennu kestuse jooksul või 24 tundi, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem:

lennu number ja

sihtkoht ja

eelmise lennu lähtekoht ja

märge õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise teostamise kohta.

Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise korral salvestatakse ka järgmine teave:

õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise kuupäev ja kellaaeg ja

õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise teostamise eest vastutava isiku nimi ja allkiri.

3.2.   ÕHUSÕIDUKI KAITSE

3.2.1.   Õhusõiduki kaitse – üldnõuded

3.2.1.1.

Olenemata õhusõiduki lennujaamas parkimise kohast, kaitstakse seda loata juurdepääsu eest järgmisel viisil:

a)

tagades, et loata juurdepääsu üritavad isikud peetakse viivitamata kinni või

b)

hoides õhusõiduki välisuksed suletuna. Kui õhusõiduk asub kriitilises osas, loetakse maapinnalt juurdepääsmatud välisuksed suletuks, kui juurdepääsu abivahendid on eemaldatud ning paigutatud õhusõidukist piisavalt kaugele, et vältida mõistlikkuse piires juurdepääsu, või

c)

kasutades elektroonilisi vahendeid, mis viivitamata avastavad loata juurdepääsu.

3.2.1.2.

Punkti 3.2.1.1 ei kohaldata õhusõiduki suhtes, mis on pargitud lukustatud või muul viisil loata juurdepääsu eest kaitstud angaari.

3.2.2.   Suletud välisustega õhusõiduki täiendav kaitse muus kui kriitilises osas

3.2.2.1.

Kui välisuksed on suletud ja õhusõiduk asub muus kui kriitilises osas, peavad lisaks:

a)

olema juurdepääsu abivahendid eemaldatud või

b)

välisuksed olema pitseeritud või

c)

välisuksed olema lukustatud või

d)

välisuksed olema järelevalve all.

Punkti a ei kohaldata maapinnalt juurdepääsetava ukse suhtes.

3.2.2.2.

Kui ustelt, mis ei ole maapinnalt juurdepääsetavad, eemaldatakse juurdepääsu abivahendid, tuleb need paigutada õhusõidukist piisavalt kaugele, et vältida mõistlikkuse piires juurdepääsu.

3.2.2.3.

Kui välisuksed on lukustatud, peavad neid saama avada üksnes isikud, kellel on selleks tööalane vajadus.

3.2.2.4.

Kui välisuksed on järelevalve all, peab järelevalve tagama õhusõidukile loata juurdepääsu viivitamata avastamise.

3.2.2.5.

Muus kui kriitilises osas asuva suletud välisustega õhusõiduki kaitsele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

LIIDE 3-A

ÕHUSÕIDUKI JULGESTUSOTSTARBELINE LÄBIOTSIMINE

Õhusõiduki julgestusotstarbelise läbiotsimise üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 3-B

ÕHUSÕIDUKI JULGESTUS

KOLMANDAD RIIGID, KUS KOHALDATAKSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID

Õhusõidukite julgestusega seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike riikidena, kus kohaldatakse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid:

4.   REISIJAD JA KÄSIPAGAS

4.0.   ÜLDSÄTTED

4.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

4.0.2.

Liites 4-B on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks reisijate ja käsipagasi suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

4.0.3.

Sellisest liikmesriigist saabuvad reisijad ja nende käsipagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 4-B loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvateks reisijateks ja käsipagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et reisijad ja nende käsipagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi.

4.0.4.

Käesoleva peatüki kohaldamisel hõlmavad „vedelikud, aerosoolid ja geelid” pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid/kuivi segusid ja survestatud mahutite sisu, nt hambapastat, juuksegeeli, jooke, suppe, siirupeid, parfüüme, habemeajamisvahtu ja muid samalaadse konsistentsiga esemeid.

4.1.   REISIJATE JA KÄSIPAGASI LÄBIVAATUS

4.1.1.   Reisijate läbivaatus

4.1.1.1.

Reisijate mantlid ja pintsakud võetakse enne läbivaatust seljast ning vaadatakse läbi nagu käsipagas.

4.1.1.2.

Reisijaid vaadatakse läbi:

a)

käsitsi või

b)

metallidetektorvärava abil.

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas reisija kannab keelatud esemeid või mitte, keelatakse reisijal juurdepääs julgestuspiirangualale või ta vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

4.1.1.3.

Käsitsi läbivaatuse korral tehakse seda viisil, mis mõistlikkuse piires tagab, et isikul ei ole kaasas keelatud esemeid.

4.1.1.4.

Kui metallidetektorväravad annavad häire, tuleb häire põhjus kindlaks teha.

4.1.1.5.

Käsi-metallidetektorit võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina. See ei asenda käsitsi läbivaatust.

4.1.1.6.

Kui õhusõiduki salongi lubatakse viia elusloom, vaadatakse see läbi kas reisija või käsipagasina.

4.1.1.7.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada reisijate kategooriad, kellele kohaldatakse eriläbivaatust või keda võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse komisjoni.

4.1.1.8.

Reisijate läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

4.1.2.   Käsipagasi läbivaatus

4.1.2.1.

Sülearvutid ja muud suured elektriseadmed võetakse käsipagasist enne läbivaatust välja ja vaadatakse läbi eraldi.

4.1.2.2.

Vedelikud, aerosoolid ja geelid võetakse käsipagasist enne läbivaatust välja ja vaadatakse eraldi läbi, välja arvatud juhul, kui käsipagasi läbivaatuseks kasutatavad seadmed suudavad vaadata läbi ka mitu suletud vedeliku, aerosooli või geeli mahutit pagasi sees.

Kui vedelikud, aerosoolid ja geelid on käsipagasist eemaldatud, esitab reisija:

a)

kõik vedelikud, aerosoolid ja geelid, mis asuvad kuni 100-milliliitristes või samaväärse mahutavusega üksikpakendites, läbipaistvas korduvsuletavas kuni üheliitrise mahutavusega plastkotis selliselt, et sisu mahub korralikult plastkotti ja kott on täielikult suletud, ja

b)

muud vedelikud, aerosoolid ja geelid eraldi.

4.1.2.3.

Käsipagas vaadatakse läbi:

a)

käsitsi või

b)

läbivalgustusseadme abil või

c)

lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadme abil.

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas käsipagas sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda kaasa võtta või vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

4.1.2.4.

Käsipagasi käsitsi läbivaatus hõlmab pagasi, sealhulgas selle sisu käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et selles ei leidu keelatud esemeid.

4.1.2.5.

Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamise korral vaatleb läbivaatuse teostaja iga kujutist.

4.1.2.6.

Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel lahendatakse kõik häired läbivaatuse teostajat rahuldavalt, tagamaks mõistlikkuse piires, et julgestuspiirangualale või õhusõiduki pardale ei viida keelatud esemeid.

4.1.2.7.

Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel võetakse pagasist välja esemed, mille tihedus vähendab läbivaatuse teostaja suutlikkust analüüsida käsipagasi sisu. Kott vaadatakse uuesti läbi ja ese vaadatakse käsipagasina eraldi läbi.

4.1.2.8.

Kõik kotid, milles tuvastatakse suur elektriseade, vaadatakse ilma kõnealuse seadmeta uuesti läbi ja elektriseade vaadatakse eraldi läbi.

4.1.2.9.

Pommikoeri ja lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadet võib kasutada üksnes läbivaatuse täiendava vahendina.

4.1.2.10.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada käsipagasi kategooriad, millele kohaldatakse eriläbivaatust või mida võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse komisjoni.

4.1.2.11.

Pädev asutus võib lubada diplomaatilise koti vabastamist läbivaatusest või julgestuse erinõuete kohaldamist selle suhtes, tingimusel et on täidetud diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni nõuded.

4.1.2.12.

Käsipagasi läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

4.1.3.   Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatus

4.1.3.1.

Vedelikud, aerosoolid ja geelid vaadatakse läbi järgmise abil:

a)

läbivalgustusseade;

b)

lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seade;

c)

lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade;

d)

keemilise reaktsiooni testiribad või

e)

pakendatud vedelike skanner.

4.1.3.2.

Maitsmist või proovimist naha peal võib kasutada läbivaatuse täiendava meetodina.

4.1.3.3.

Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

4.1.3.4.

Reisijatel kaasas oleva vedeliku, aerosooli ja geeli võib läbivaatusest vabastada, kui need:

a)

on kuni 100-milliliitristes või samaväärse mahutavusega üksikpakendites, läbipaistvas korduvsuletavas kuni üheliitrise mahutavusega plastkotis selliselt, et sisu mahub korralikult plastkotti ja kott on täielikult suletud, või

b)

on ette nähtud kasutamiseks reisi jooksul ja vajalikud kas meditsiinilisel näidustusel või eridieedi jaoks, sealhulgas imikutoit. Nõudmise korral tõendab reisija erandi alla kuuluva vedeliku ehtsust, või

c)

on saadud pardakaartide kontrollpunkti taga lennujaama lennualal asuvatest müügikohtadest, mille suhtes kohaldatakse lennujaama julgestusprogrammis heaks kiidetud julgestusmeetmeid, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval samast lennujaamast, või

d)

on saadud lennujaama julgestuspiirangualal asuvatest müügikohtadest, mille suhtes kohaldatakse lennujaama julgestusprogrammis heaks kiidetud julgestusmeetmeid, või

e)

on saadud muust ühenduse lennujaamast, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval samast lennujaamast, või

f)

on saadud ühenduse lennuettevõtja õhusõiduki pardalt, tingimusel et kõnealune vedelik on pakitud avamise tuvastamist võimaldavasse kotti ja on olemas piisavad tõendid selle ostmise kohta samal päeval sama õhusõiduki pardalt.

4.2.   REISIJATE JA KÄSIPAGASI KAITSE

Reisijate ja käsipagasi kaitsele kohaldatakse komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

4.3.   POTENTSIAALSET OHTU KUJUTAVAD REISIJAD

4.3.1.

Asjaomane asutus teavitab lennuettevõtjat kirjalikult ette kavast saata tema õhusõiduki pardale potentsiaalselt ohtlik reisija.

4.3.2.

Teates märgitakse järgmised andmed:

a)

isiku identiteet ja sugu ja

b)

transportimise põhjus ja

c)

saatjate kasutamise korral nende nimed ja ametinimetused ja

d)

asjaomase asutuse riskianalüüs, sealhulgas saatjate kasutamise või kasutamata jätmise põhjused, ja

e)

vajaduse korral esialgne istekohtade plaan ja

f)

olemasolevate reisidokumentide laad.

Lennuettevõtja teeb kõnealuse teabe enne reisijate pardaleminekut õhusõiduki kaptenile kättesaadavaks.

4.3.3.

Asjaomane asutus tagab, et seaduslikult kinnipeetud isikutel on alati saatja.

4.4.   KEELATUD ESEMED

4.4.1.

Reisijatel ei ole lubatud viia julgestuspiirangualadele või õhusõiduki pardale liites 4-C loetletud esemeid.

4.4.2.

Erandi punktist 4.4.1 võib teha tingimusel, et:

a)

pädev asutus on andnud nõusoleku eseme kaasaviimiseks ja

b)

lennuettevõtjat on teavitatud reisijast ja esemest, mille ta kaasa võtab, enne reisijate minekut õhusõiduki pardale, ja

c)

järgitakse kohaldatavaid ohutuseeskirju.

Kõnealused esemed paigutatakse õhusõiduki pardal turvalisse kohta.

4.4.3.

Lennuettevõtja tagab, et reisijaid teavitatakse liites 4-C loetletud keelatud esemetest enne lennule registreerimist.

LIIDE 4-A

KÄSITSI LÄBIVAATUSE NÕUDED

Käsitsi läbivaatuse üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 4-B

REISIJAD JA KÄSIPAGAS

KOLMANDAD RIIGID, KUS KOHALDATAKSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID

Reisijate ja käsipagasiga seoses tunnustatakse järgmisi kolmandaid riike riikidena, kus kohaldatakse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid:

LIIDE 4-C

REISIJAD JA KÄSIPAGAS

KEELATUD ESEMED

Ilma et see piiraks kehtivate ohutuseeskirjade kohaldamist, ei ole reisijatel lubatud viia julgestuspiirangualadele ja õhusõiduki pardale järgmisi esemeid:

a)   püssid, tulirelvad ja muud lendkehasid tulistavad seadmed– seadmed, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks lendkehade tulistamise teel, sealhulgas:

iga liiki tulirelvad, näiteks püstolid, revolvrid, vintpüssid, haavlipüssid;

mängupüssid, tulirelvade mulaažid ja jäljendatud tulirelvad, mida on võimalik ekslikult pidada pärisrelvadeks;

tulirelvade koostisosad, välja arvatud teleskoopsihikud;

suruõhu- ja CO2-püssid, näiteks püstolid, õhupüssid, vintpüssid ning vedrupüssid ja -püstolid;

raketipüstolid ja stardipüstolid;

vibud, ammud ja nooled;

harpuun- ja allveepüssid;

kadad ja katapuldid;

b)   uimastusvahendid– seadmed, mis on spetsiaalselt kavandatud uimastamiseks või liikumisvõimetuks tegemiseks, sealhulgas:

elektrišokivahendid, näiteks elektripüstolid, elektrišoki noolepüstolid ja elektrinuiad;

vahendid loomade uimastamiseks ja tapmiseks;

tegutsemisvõimetuks muutvad kemikaalid, gaasid ja pihustusained, näiteks ärritavad gaasid, pipragaasid, pisargaasid, happegaasid ja loomatõrjevahendid;

c)   terava otsa või terava servaga esemed– terava otsa või terava servaga esemed, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks, sealhulgas:

raiumiseks mõeldud esemed, näiteks kirved ja lihunikunoad;

jääkirved, -kirkad ja -noad;

žiletiterad;

kartonginoad;

noad pikema teraga kui 6 cm;

käärid pikema teraga kui 6 cm mõõdetuna alates ühenduspunktist;

terava otsa või terava servaga võitlusspordivarustus;

mõõgad ja saablid;

d)   tööriistad– tööriistad, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks, sealhulgas:

raudkangid;

puurid/trellid ja nende osad, sealhulgas kaasaskantavad juhtmeta elektritrellid;

tööriistad pikema tera või varrega kui 6 cm, mida saab kasutada relvana, näiteks kruvikeerajad ja peitlid;

saed, sealhulgas kaasaskantavad juhtmeta elektrisaed;

leeklambid;

naela- ja needipüstolid;

e)   nürid instrumendid– esemed, millega lüües on võimalik tekitada tõsine vigastus, sealhulgas:

pesapalli ja pehmepalli (softball) kurikad;

kurikad ja nuiad, näiteks kumminuiad;

võitlusspordivarustus;

f)   lõhke- ja süüteained ning lõhke- ja süüteseadeldised– lõhke- ja süüteained ning -seadeldised, mida on või näib olevat võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks, sealhulgas:

laskemoon;

sütikud;

detonaatorid ja süütenöörid;

lõhkeseadeldiste mulaažid või jäljendatud lõhkeseadeldised;

miinid, granaadid ja muu sõjaväe lahingumoon;

ilutulestik ja muu pürotehnika;

suitsupadrunid ja suitsupommid;

dünamiit, must püssirohi ja plastilised lõhkeained.

5.   REGISTREERITUD PAGAS

5.0.   ÜLDSÄTTED

5.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

5.0.2.

Liites 5-A on loetletud kolmandad riigid, kus kohaldatavad julgestusstandardid on tunnistatud samaväärseteks registreeritud pagasi suhtes kohaldatavate ühiste põhistandarditega.

5.0.3.

Sellisest liikmesriigist saabuv registreeritud pagas, kus õhusõiduk oli läbisõidul pärast saabumist liites 5-A loetlemata kolmandast riigist, loetakse kolmandast riigist saabuvaks registreeritud pagasiks, välja arvatud juhul, kui on olemas kinnitus selle kohta, et see registreeritud pagas vaadati kõnealuses liikmesriigis läbi.

5.0.4.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „turvatud pagas” läbivaadatud väljuvat registreeritud pagasit, mis on füüsiliselt kaitstud, et takistada mis tahes esemete lisamist.

5.1.   REGISTREERITUD PAGASI LÄBIVAATUS

5.1.1.

Registreeritud pagasi läbivaatusel kasutatakse eraldi või koos järgmisi meetodeid ja seadmeid:

a)

käsitsi läbivaatus või

b)

läbivalgustusseade või

c)

lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seade või

d)

lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade.

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda kindlaks teha, kas registreeritud pagas sisaldab keelatud esemeid või mitte, ei lubata seda läbi või vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

5.1.2.

Registreeritud pagasi käsitsi läbivaatus hõlmab pagasi, sealhulgas kogu selle sisu põhjalikku käsitsi kontrolli, tagamaks mõistlikkuse piires, et selles ei leidu keelatud esemeid.

5.1.3.

Läbivalgustus- või EDS-seadme kasutamisel vaadatakse esemed, mille tihedus vähendab läbivaatuse teostaja suutlikkust analüüsida pagasi sisu, läbi muu läbivaatusmeetodi abil.

5.1.4.

Läbivaatus lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadme abil hõlmab pagasi seest ja väljast ning selle sisult võetud proovide analüüsimist. Sisu võib ka käsitsi läbi vaadata.

5.1.5.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel kehtestada registreeritud pagasi kategooriad, millele kohaldatakse eriläbivaatust või mida võib läbivaatusest vabastada. Kehtestatud kategooriatest teavitatakse Euroopa Komisjoni.

5.1.6.

Registreeritud pagasi läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

5.2.   REGISTREERITUD PAGASI KAITSE

5.2.1.

Reisijatele ei tohi võimaldada juurdepääsu läbivaadatud registreeritud pagasile, välja arvatud juhul, kui see on nende endi pagas ja neid jälgitakse, tagamaks et:

a)

registreeritud pagasisse ei panda liites 5-B loetletud keelatud esemeid või

b)

registreeritud pagasist ei eemaldata liites 4-C loetletud keelatud esemeid ega viida julgestuspiirangualadele või õhusõiduki pardale.

5.2.2.

Registreeritud pagas, mis ei ole loata juurdepääsu eest kaitstud, vaadatakse uuesti läbi.

5.2.3.

Registreeritud pagasi kaitsele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

5.3.   PAGASI VASTAVUSE KONTROLL

5.3.1.   Registreeritud pagasi identifitseerimine

5.3.1.1.

Lennuettevõtja tagab pardalemineku ajal, et reisija esitab kehtiva pardakaardi või sellega samaväärse dokumendi, mis vastab tema registreeritud pagasile.

5.3.1.2.

Lennuettevõtja tagab, et kasutusel on menetlus selliste reisijate registreeritud pagasi identifitseerimiseks, kes ei läinud pardale või lahkusid pardalt enne õhusõiduki väljumist.

5.3.1.3.

Kui reisija ei ole õhusõiduki pardal, käsitatakse tema pardakaardile või samaväärsele dokumendile vastavat registreeritud pagasit saatjata pagasina.

5.3.1.4.

Lennuettevõtja tagab, et iga saatjata pagasiühik on selgelt identifitseeritav lennutranspordi jaoks lubatud pagasina.

5.3.2.   Reisijast mitteolenevad tegurid

5.3.2.1.

Enne pagasi laadimist õhusõidukisse registreeritakse pagasi saatjata pagasiks muutumise põhjused, välja arvatud punktis 5.3.3 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamisel.

5.3.2.2.

Üksikasjalikud lisasätted reisijast mitteolenevate tegurite kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

5.3.3.   Saatjata pagasi puhul kohased julgestuskontrolli meetmed

5.3.3.1.

Punktiga 5.3.2 hõlmamata saatjata registreeritud pagas vaadatakse läbi ühe punktis 5.1.1 sätestatud meetodi abil ning kohaldades vajaduse korral komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

5.3.3.2.

Registreeritud pagas, mis muutub saatjata pagasiks muudel kui punktis 5.3.2 nimetatud põhjustel, vaadatakse uuesti läbi pärast selle õhusõidukist eemaldamist ja enne selle uuesti pealelaadimist.

5.3.3.3.

Üksikasjalikud lisasätted saatjata registreeritud pagasi puhul kohaste julgestuskontrolli meetodite kohta on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

5.4.   KEELATUD ESEMED

5.4.1.

Reisijatel ei tohi registreeritud pagasis olla liites 5-B loetletud esemeid.

5.4.2.

Erandi punktist 5.4.1 võib teha tingimusel, et:

a)

pädev asutus kohaldab riiklikke eeskirju, mis annavad loa eseme kaasaviimiseks, ja

b)

järgitakse kohaldatavaid ohutuseeskirju.

5.4.3.

Reisijaid teavitatakse liites 5-B loetletud keelatud esemetest enne lennule registreerimist.

LIIDE 5-A

REGISTREERITUD PAGAS

KOLMANDAD RIIGID, KUS KOHALDATAKSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID

Registreeritud pagasiga seoses on järgmised kolmandad riigid tunnustatud riikidena, kus kohaldatakse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid:

LIIDE 5-B

REGISTREERITUD PAGAS

KEELATUD ESEMED

Reisijatel ei tohi registreeritud pagasis olla järgmisi esemeid:

lõhke- ja süüteained ning lõhke- ja süüteseadeldised– lõhke- ja süüteained ning -seadeldised, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks või õhusõiduki turvalisuse ohustamiseks, sealhulgas:

laskemoon;

sütikud;

detonaatorid ja süütenöörid;

miinid, granaadid ja muu sõjaväe lahingumoon;

ilutulestik ja muu pürotehnika;

suitsupadrunid ja suitsupommid;

dünamiit, must püssirohi ja plastilised lõhkeained.

6.   KAUP JA POST

6.0.   ÜLDSÄTTED

6.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab käesolevas peatükis määratletud ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus.

6.0.2.

Kaubasaadetistes keelatud esemetena käsitatakse järgmisi esemeid:

komplekteeritud lõhke- ja süüteseadeldised, mida ei veeta vastavalt kohaldatavatele ohutuseeskirjadele.

6.0.3.

Postisaadetistes keelatud esemetena käsitatakse järgmisi esemeid:

komplekteeritud ja komplekteerimata lõhke- ja süüteseadeldised ning nende koostisosad.

6.1.   JULGESTUSKONTROLLI MEETMED – ÜLDSÄTTED

6.1.1.

Kokkuleppeline esindaja vaatab kogu kauba ja posti enne õhusõidukisse laadimist läbi, välja arvatud juhul, kui:

a)

kokkuleppeline esindaja on kohaldanud saadetisele nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid ja saadetis on pärast kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kuni pealelaadimiseni olnud kaitstud loata juurdepääsu eest, või

b)

tuntud saatja on kohaldanud saadetisele nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid ja saadetis on pärast kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kuni pealelaadimiseni olnud kaitstud loata juurdepääsu eest, või

c)

kõnealuse saadetise suhtes on nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid kohaldanud esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja ning saadetis on olnud loata juurdepääsu eest kaitstud alates kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest kuni pealelaadimiseni ja seda ei veeta reisilennukil, või

d)

saadetis on läbivaatusest vabastatud ning on olnud loata juurdepääsu eest kaitstud alates hetkest, kui sellest sai identifitseeritav lennukaup või identifitseeritav lennupost, kuni pealelaadimiseni.

6.1.2.

Kui on põhjust uskuda, et saadetis, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, on avatud või seda ei ole pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kaitstud loata juurdepääsu eest, vaatab kokkuleppeline esindaja selle enne õhusõidukisse laadimist uuesti läbi.

6.1.3.

Isik, kes pääseb saatjata juurde identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, peab olema edukalt läbinud kas taustakontrolli või töölevõtmise-eelse kontrolli vastavalt punktile 11.1.

6.2.   LÄBIVAATUS

6.2.1.   Läbivaatus

6.2.1.

Kauba või posti läbivaatusel:

a)

kasutatakse vahendit või meetodit, mille abil on saadetise laadi arvesse võttes kõige tõenäolisem avastada keelatud esemeid, ja

b)

kasutatav vahend või meetod peab vastama standardile, mis on piisav selle tagamiseks, et saadetisse ei ole peidetud keelatud esemeid.

6.2.2.

Kui läbivaatuse teostaja ei suuda mõistlikkuse piires kindlaks teha, et saadetis ei sisalda keelatud esemeid, ei lubata saadetist läbi või see vaadatakse läbivaatuse teostajat rahuldavalt uuesti läbi.

6.2.3.

Kauba ja posti läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

6.2.2.   Läbivaatusest vabastamine

Läbivaatusest vabastamise nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

6.3.   KOKKULEPPELISED ESINDAJAD

6.3.1.   Kokkuleppelise esindaja tunnustamine

6.3.1.1.

Kokkuleppelise esindaja tunnustab pädev asutus.

Kokkuleppelise esindaja tunnustamine on tegevuskohaspetsiifiline.

Iga üksus, kes kohaldab punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmeid, peab olema tunnustatud kokkuleppelise esindajana. Kõnealune nõue hõlmab kolmandatest isikutest logistikateenuse osutajaid, kes vastutavad integreeritud lao- ja transporditeenuste eest, lennuettevõtjaid ja käitlusteenuse osutajaid.

Kokkuleppeline esindaja võib sõlmida alltöövõtulepingu:

a)

punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmete jaoks teise kokkuleppelise esindajaga;

b)

punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmete jaoks teise üksusega, kui kontrollimeetmeid kohaldatakse kokkuleppelise esindaja tegevuskohas või lennujaamas ja kui need meetmed on kaetud kokkuleppelise esindaja või lennujaama julgestusprogrammiga;

c)

punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmete jaoks teise üksusega, kui kontrollimeetmeid kohaldatakse mujal kui kokkuleppelise esindaja tegevuskohas või lennujaamas ning kui pädev asutus on asjaomase üksuse vastavate teenuste pakkujana sertifitseerinud või tunnustanud ning nimekirja kandnud; ja

d)

saadetiste kaitse ning transpordi jaoks punkti 6.6 nõuetele vastava veoettevõtjaga.

6.3.1.2.

Iga liikmesriigi pädev asutus määrab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks vastutusalad järgmise kokkuleppeliste esindajate tunnustamise korra rakendamiseks.

a)

Taotleja esitab taotluse tunnustuse saamiseks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asuvad taotlusega hõlmatud tegevuskohad.

Taotleja esitab asjaomasele pädevale asutusele julgestusprogrammi. Programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida kokkuleppeline esindaja peab järgima, et täita määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõudeid. Samuti kirjeldatakse programmis seda, kuidas esindaja ise kontrollib kõnealuste meetodite ja menetluste järgimist. Lennuettevõtja julgestusprogrammi, milles kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida lennuettevõtja peab järgima, et täita määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõudeid, käsitatakse kokkuleppelise esindaja julgestusprogrammi käsitleva nõude täitmisena.

Taotleja peab esitama ka liite 6-A dokumendi „Kohustuste deklaratsioon – kokkuleppeline esindaja”. Sellele deklaratsioonile kirjutab alla kas taotleja seaduslik esindaja või julgestuse eest vastutav isik.

Allkirjastatud deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus.

b)

Pädev asutus või tema nimel tegutsev sõltumatu valideerija vaatab julgestusprogrammi läbi ning kontrollib seejärel kindlaksmääratud tegevuskohti kohapeal, et hinnata, kas taotleja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Pädev asutus või tema nimel tegutsev sõltumatu valideerija peaks arvesse võtma seda, kas taotlejal on komisjoni määruse (EÜ) nr 1875/2006 (1) (millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93) (2) artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaat.

c)

Kui pädev asutus jääb punktide a ja b kohaselt esitatud teabega rahule, tagab ta esindaja kohta vajalike andmete sisestamise EÜ kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi hiljemalt järgmisel tööpäeval. Andmebaasi kannet tehes omistab pädev asutus igale heakskiidetud tegevuskohale kordumatu tähtnumbrilise tunnuse standardses vormingus.

Kui pädev asutus ei jää punktide a ja b kohaselt esitatud teabega rahule, teatatakse selle põhjustest viivitamata kokkuleppelise esindajana tunnustamist taotlevale üksusele.

Kui lennuettevõtja julgestusprogrammis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida lennuettevõtja peab järgima, et täita määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõudeid, võib lennuettevõtjat käsitada punktide a ja b nõudeid täitvana kõigis programmis nimetatud tegevuskohtades. Lennuettevõtja julgestusprogrammis nimetatud tegevuskohtade kohapealne kontroll tehakse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Kui kokkuleppeline esindaja on tunnustatud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2320/2002 või komisjoni määrusele (EÜ) nr 820/2008 ja komisjoni otsusele K(2008) 4333, võib teda määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide kohaldamisel käsitada kokkuleppelise esindajana kõigis tegevuskohtades, kus on tehtud kohapealne kontroll.

d)

Kokkuleppelist esindajat ei loeta tunnustatuks enne, kui tema andmed on kantud EÜ kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi.

6.3.1.3.

Kokkuleppeline esindaja määrab iga tegevuskoha jaoks vähemalt ühe isiku, kes vastutab esitatud julgestusprogrammi rakendamise eest. Kõnealune isik peab olema edukalt läbinud punkti 11.1 kohase taustakontrolli.

6.3.1.4.

Kokkuleppelise esindaja korduv kontrollimine tehakse kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas kokkuleppeline esindaja vastab endiselt määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse inspekteerimisena võib käsitada kontrolli, mida pädev asutus teostab kokkuleppelise esindaja valdustes vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et see hõlmab kõiki tunnustamiseks vajalikke nõudeid.

6.3.1.5.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kokkuleppeline esindaja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tühistab ta kokkuleppelise esindaja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

Vahetult pärast tühistamist ning igal juhul 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et esindaja staatuse muutumise kohta tehakse märge EÜ kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi.

6.3.1.6.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on punkti 6.3 kohaselt tunnustatud kokkuleppeline esindaja tunnustatud kõigis liikmesriikides.

6.3.1.7.

Punkti 6.3.1 nõudeid, välja arvatud punkti 6.3.1.2 alapunkti d nõue, ei kohaldata, kui pädev asutus ise kinnitatakse kokkuleppeliseks esindajaks.

6.3.2.   Kokkuleppelise esindaja kohaldatavad julgestuskontrolli meetmed

6.3.2.1.

Saadetist vastu võttes teeb kokkuleppeline esindaja kindlaks, kas üksus, kellelt ta saadetise saab, on kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja või mitte ükski eespool nimetatutest.

6.3.2.2.

Saadetist kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale kättetoimetav isik esitab isikutunnistuse, passi, juhiloa või muu dokumendi, millel on tema foto ja mille on väljastanud või mida tunnustab riigi ametiasutus. Seda tunnistust või dokumenti kasutatakse saadetist kättetoimetava isiku tuvastamiseks.

6.3.2.3.

Võttes vastu saadetise, mille suhtes ei ole kõiki nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid eelnevalt kohaldatud, tagab kokkuleppeline esindaja, et saadetis vaadatakse läbi vastavalt punktile 6.2.

6.3.2.4.

Pärast käesoleva määruse punktides 6.3.2.1–6.3.2.3 ja komisjoni eraldi otsuse punktis 6.3 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamist tagab kokkuleppeline esindaja, et:

a)

juurdepääsu kõnealustele saadetistele kontrollitakse ja

b)

kõnealused saadetised on loata juurdepääsu eest kaitstud kuni hetkeni, mil need antakse üle teisele kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale.

6.3.2.5.

Pärast käesoleva määruse punktides 6.3.2.1–6.3.2.4 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamist tagab kokkuleppeline esindaja, et lennuettevõtjale või teisele kokkuleppelisele esindajale edastatavale saadetisele oleks lisatud vajalik elektrooniline või kirjalik dokument kas lennusaatelehe või eraldi deklaratsiooni kujul.

6.3.2.6.

Dokument peab olema pädeva asutuse kontrolliks kättesaadav mis tahes punktis enne saadetise laadimist õhusõidukisse ning sisaldama järgmist teavet:

a)

julgestusstaatuse väljastanud kokkuleppelise esindaja kohaspetsiifiline nimetus ja aadress ja/või pädevalt asutuselt saadud kordumatu tähtnumbriline tunnus;

b)

saadetise kordumatu tunnus, näiteks (ettevõttesisese või koond-) lennusaatelehe number;

c)

saadetise sisu;

d)

saadetise julgestusstaatus, milles on märgitud:

„SPX” – turvaline reisi-, kauba- ja postilennukite jaoks; või

„SCO” – turvaline üksnes kauba- ja postilennukite jaoks;

e)

julgestusstaatuse määramise põhjus, milles on märgitud:

„KC” – saadud tuntud saatjalt või

„AC” – saadud esindaja teenuseid kasutavalt kaubasaatjalt või

kasutatud läbivaatuse vahend või meetod või

saadetise läbivaatusest vabastamise põhjused;

f)

julgestusstaatuse määranud isiku nimi või sellega samaväärsed tunnusandmed ning määramise kuupäev ja kellaaeg;

g)

saadetisele teise kokkuleppelise esindaja määratud julgestusstaatuse aktsepteerinud kokkuleppelise esindaja kohaspetsiifiline nimetus ja aadress või pädevalt asutuselt saadud kordumatu tunnus.

6.3.2.7.

Koondsaadetiste puhul loetakse punkti 6.3.2.6 alapunktide c, e, f ja g nõuded täidetuks, kui kokkuleppelisel esindajal on võimalik igal ajal enne saadetise õhusõidukisse laadimist ja pärast seda lennu vältel või 24 tunni jooksul, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem, teha kontrollitava kontrolljälje alusel kindlaks saadetise sisu laad, julgestusstaatuse määramise põhjus ja/või julgestusstaatuse määranud isiku nimi ning määramise kuupäev ja kellaaeg.

6.3.2.8.

Võttes vastu saadetise, mille suhtes ei ole kõiki nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid eelnevalt kohaldatud, võib kokkuleppeline esindaja otsustada mitte kohaldada punktis 6.3.2 osutatud julgestuskontrolli meetmeid, vaid anda saadetis kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamise tagamiseks üle teisele kokkuleppelisele esindajale.

Kokkuleppelise esindaja kohaldatavatele julgestuskontrolli meetmetele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

6.4.   TUNTUD SAATJAD

6.4.1.   Tuntud saatja tunnustamine

6.4.1.1.

Tuntud saatja tunnustab pädev asutus.

Tuntud saatja tunnustamine on tegevuskohaspetsiifiline.

6.4.1.2.

Iga liikmesriigi pädev asutus määrab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks vastutusalad järgmise tuntud saatjate tunnustamise korra rakendamiseks.

a)

Taotleja esitab taotluse tunnustuse saamiseks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asub tema tegevuskoht.

Taotlejale antakse liite 6-B dokument „Suunised tuntud saatjatele”.

b)

Pädev asutus või tema nimel tegutsev sõltumatu valideerija kontrollib kindlaksmääratud tegevuskohti kohapeal, et hinnata, kas taotleja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Selleks et hinnata taotleja vastavust kõnealustele nõuetele, kasutab pädev asutus või tema nimel tegutsev sõltumatu valideerija liites 6-C esitatud tuntud saatjate puhul valideerimisel kasutatavat kontrollkaarti. Kõnealune kontrollkaart sisaldab kohustuste deklaratsiooni, millele kirjutab alla kas taotleja seaduslik esindaja või asjaomases tegevuskohas julgestuse eest vastutav isik.

Pädev asutus või tema nimel tegutsev sõltumatu valideerija peaks arvesse võtma seda, kas taotlejal on komisjoni määruse (EÜ) nr 1875/2006 (millega muudetakse 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93) artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaat.

Pärast valideerimisel kasutatud kontrollkaardi täitmist käideldakse selles sisalduvat teavet piiratud juurdepääsuga teabena.

Allkirjastatud deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus või sõltumatu valideerija, kes esitab selle nõudmise korral asjaomasele pädevale asutusele.

c)

Kui pädev asutus jääb punktide a ja b kohaselt esitatud teabega rahule, tagab ta saatja kohta vajalike andmete sisestamise EÜ kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi hiljemalt järgmisel tööpäeval. Andmebaasi kannet tehes omistab pädev asutus igale heakskiidetud tegevuskohale kordumatu tähtnumbrilise tunnuse standardses vormingus.

Kui pädev asutus ei jää punktide a ja b kohaselt esitatud teabega rahule, teatatakse selle põhjustest viivitamata tuntud saatjana tunnustust taotlevale üksusele.

d)

Kui tuntud saatja on punktis 6.4.2 sisalduvate nõuete täitmise tagamiseks tunnustatud enne 29. aprilli 2010, võib teda määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide kohaldamisel käsitada tuntud saatjana kuni kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

e)

Tuntud saatjat ei käsitata tunnustatuna enne, kui tema andmed on kantud EÜ kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi.

6.4.1.3.

Tuntud saatja määrab iga tegevuskoha jaoks vähemalt ühe isiku, kes vastutab julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ja nende rakendamise järelevalve eest. Kõnealune isik peab olema edukalt läbinud taustakontrolli.

6.4.1.4.

Tuntud saatja korduv kontrollimine tehakse kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas tuntud saatja vastab endiselt määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse inspekteerimisena võib käsitada kontrolli, mida pädev asutus teostab tuntud saatja valdustes vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et see hõlmab kõiki liite 6-C kontrollnimekirjas nimetatud alasid.

6.4.1.5.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et tuntud saatja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuetele, tühistab ta tuntud saatja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

Vahetult pärast tühistamist ning igal juhul 24 tunni jooksul tagab pädev asutus, et saatja staatuse muutumise kohta tehakse märge EÜ kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasi.

6.4.1.6.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on punkti 6.4 kohaselt kinnitatud tuntud saatja tunnustatud kõigis liikmesriikides.

Punkti 6.4.1.2 alapunkti d kohaselt tunnustatud tuntud saatjale kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse punktis 6.4 sätestatud lisasätteid.

6.4.2.   Tuntud saatja kohaldatavad julgestuskontrolli meetmed

6.4.2.1.

Tuntud saatja tagab, et:

a)

tegevuskoha või valduste julgestus on piisav selleks, et kaitsta identifitseeritavat lennukaupa ja identifitseeritavat lennuposti loata juurdepääsu eest, ja

b)

kõik töötajad, kes pääsevad juurde identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, on võetud tööle ja saanud väljaõppe vastavalt 11. peatüki nõuetele, ja

c)

identifitseeritav lennukaup ja identifitseeritav lennupost on vastavalt vajadusele kas tootmise, pakendamise, ladustamise ja/või transpordi ajal kaitstud loata juurdepääsu või avamise eest.

Kui kõnealuseid julgestuskontrolli meetmeid ei ole saadetise suhtes mis tahes põhjusel kohaldatud või kui saadetist ei ole saatnud tuntud saatja enda nimel, peab tuntud saatja selle kokkuleppelise esindaja jaoks selgelt ära märkima, et saaks kohaldada punkti 6.3.2.3.

6.4.2.2.

Tuntud saatja peab olema nõus sellega, et saadetised, mille suhtes ei ole kohaldatud asjakohaseid julgestuskontrolli meetmeid, vaadatakse läbi vastavalt punktile 6.2.1.

6.5.   ESINDAJA TEENUSEID KASUTAVAD KAUBASAATJAD

6.5.1.

Esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja määrab kokkuleppeline esindaja.

6.5.2.

Esindaja teenuseid kasutavaks kaubasaatjaks määramisel kohaldatakse järgmist korda.

a)

Kokkuleppeline esindaja annab üksusele liite 6-D dokumendid „Lennundusjulgestuse juhised esindaja teenuseid kasutavatele kaubasaatjatele” ja „Kohustuste deklaratsioon – esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja”. Kokkuleppeline esindaja saab kõnealused juhised ja deklaratsiooni asukohaliikmesriigi pädevalt asutuselt.

b)

Üksus esitab liite 6-D dokumendi „Kohustuste deklaratsioon – esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja” allkirjastatuna kokkuleppelisele esindajale, välja arvatud juhul, kui üksusel on komisjoni määruse (EÜ) nr 1875/2006 (millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93) artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaat.

Samuti määrab kõnealune üksus vähemalt ühe isiku, kes vastutab tema valdustes julgestuse eest, ning teatab kokkuleppelisele esindajale asjaomase isiku nime ja kontaktandmed.

Kokkuleppeline esindaja säilitab vajaduse korral allkirjastatud deklaratsiooni ja esitab selle nõudmise korral asjaomasele pädevale asutusele.

Kui kohustuste deklaratsiooni esitamise nõudest on volitatud ettevõtja sertifikaadi tõttu loobutud, teavitab esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja viivitamata kokkuleppelist esindajat, kui tal sellist sertifikaati enam ei ole.

c)

Kokkuleppeline esindaja teostab valideerimise, tehes esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse taotleja kohta kindlaks järgmised andmed:

ettevõtte andmed, sealhulgas tegevuskoha aadress (bona fide) ja

äritegevuse laad ja

kontaktandmed, sealhulgas julgestuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed ja

käibemaksukohustuslase number või ettevõtte registreerimisnumber ja

punkti 6.5.2 alapunkti b kohase erandi kohaldamise korral volitatud ettevõtja sertifikaadi number.

d)

Kui kokkuleppeline esindaja jääb punktide b ja c kohaselt esitatud teabega rahule, võib ta määrata üksuse esindaja teenuseid kasutavaks kaubasaatjaks.

6.5.3.

Kokkuleppeline esindaja haldab punkti 6.5.2 alapunktis c osutatud teavet sisaldavat andmebaasi. Kõnealune andmebaas peab olema pädevale asutusele kontrollimiseks kättesaadav.

6.5.4.

Kui esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimel ei tehta kahe aasta jooksul ühtegi kauba või posti lennutranspordiga seotud toimingut, aegub esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatus.

6.5.5.

Kui pädev asutus või kokkuleppeline esindaja ei ole enam veendunud, et esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja järgib liites 6-D esitatud juhiseid, tühistab kokkuleppeline esindaja viivitamata esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatuse.

6.5.6.

Kui dokumendis „Lennundusjulgestuse juhised esindaja teenuseid kasutavatele kaubasaatjatele” ette nähtud julgestuskontrolli meetmeid ei ole saadetise suhtes mis tahes põhjusel kohaldatud või kui saadetist ei ole saatnud esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja enda nimel, peab esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja selle kokkuleppelise esindaja jaoks selgelt ära märkima, et saaks kohaldada punkti 6.3.2.3.

6.6.   KAUBA JA POSTI KAITSE

6.6.1.   Kauba ja posti kaitse transpordi ajal

6.6.1.1.

Tagamaks, et saadetised, mille suhtes on kohaldatud nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid, oleksid transpordi ajal kaitstud loata juurdepääsu eest:

a)

pakib või pitseerib kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja saadetised selliselt, et oleks võimalik tuvastada avamist, ja

b)

lukustatakse või pitseeritakse sõiduki kaubaruum, milles saadetisi transporditakse, või kindlustatakse riidest seintega sõidukid TIR-nööridega selliselt, et oleks võimalik tuvastada avamist või jälgitakse lamedapõhjalise veokastiga sõidukite koorma-ala, ning

c)

kinnitab kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimel transporti teostav veoettevõtja liites 6-E esitatud veoettevõtja deklaratsiooni, välja arvatud juhul, kui veoettevõtja ise on tunnustatud kokkuleppelise esindajana.

Kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja, kellele veoettevõtja transporditeenust osutab, säilitab allkirjastatud deklaratsiooni. Allkirjastatud deklaratsiooni koopia esitatakse nõudmise korral ka kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale, kellele saadetis saadetakse, või asjaomasele pädevale asutusele, või

d)

veoettevõtja esitab kokkuleppelisele esindajale, tuntud saatjale või esindaja teenuseid kasutavale kaubasaatjale, kellele ta transporditeenust osutab, tõendid selle kohta, et pädev asutus on ta sertifitseerinud või tunnustanud.

Nimetatud tõendid peavad hõlmama liites 6-E esitatud nõudeid ning nende koopiad säilitab asjaomane kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja või esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja. Koopia esitatakse nõudmise korral ka kokkuleppelisele esindajale või lennuettevõtjale, kellele saadetis saadetakse, või teisele pädevale asutusele.

6.6.1.2.

Punkti 6.6.1 alapunkte b, c ja d ei kohaldata lennualal toimuvale transpordile.

6.6.2.   Kauba ja posti kaitse lennujaamas

6.6.2.1.

Kriitilises osas asuvaid kauba- ja postisaadetisi loetakse loata juurdepääsu eest kaitstuks.

6.6.2.2.

Muus kui kriitilises osas asuvaid kauba- ja postisaadetisi loetakse loata juurdepääsu eest kaitstuks juhul, kui:

a)

need on füüsiliselt kaitstud viisil, mis takistab selliste esemete lisamise, mida võidakse ebaseaduslikuks sekkumiseks, või

b)

neid ei jäeta järelevalveta ning neile pääsevad juurde üksnes kauba ja posti õhusõidukisse laadimise eest vastutavad isikud.

LIIDE 6-A

KOHUSTUSTE DEKLARATSIOON – KOKKULEPPELINE ESINDAJA

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju, ja selle rakendusaktidega,

kinnitan, et

mulle teadaolevatel andmetel on ettevõtte julgestusprogrammis sisalduv teave tõene ja täpne,

ettevõtte julgestusprogrammis sätestatud tegevusi ja menetlusi rakendatakse ja järgitakse kõigis programmiga hõlmatud tegevuskohtades,

ettevõtte julgestusprogrammi muudetakse ja kohandatakse, et see oleks kooskõlas kõigi tulevikus EÜ õigusaktidesse tehtavate oluliste muudatustega, välja arvatud juhul, kui [ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], et ei soovi enam tegutseda kokkuleppelise esindajana,

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kirjalikult:

a)

väiksematest muudatustest julgestusprogrammis (näiteks ettevõtte nimi, julgestuse eest vastutav isik või kontaktandmed, EÜ kokkuleppeliste esindajate ja tuntud saatjate andmebaasile juurdepääsu vajava isiku vahetus) viivitamata vähemalt 10 tööpäeva jooksul ja

b)

suurematest kavandatavatest muudatustest (näiteks uus läbivaatuse kord, suuremad ehitustööd, mis võivad mõjutada tema vastavust asjakohastele EÜ õigusaktidele, või tegevuskoha/aadressi muutus) vähemalt 15 tööpäeva enne nende alustamist/kavandatavat muudatust,

selleks et tagada vastavus asjakohastele EÜ õigusaktidele, teeb [ettevõtte nimi] kõigi inspekteerimiste puhul täielikku nõutavat koostööd ning annab inspektoritele juurdepääsu kõigile nõutavatele dokumentidele,

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kõigist tõsistest julgestusalastest rikkumistest ja kõigist kahtlastest asjaoludest, mis võivad olla kauba või posti julgestuse seisukohast olulised, eelkõige katsetest varjata saadetistes keelatud esemeid,

[ettevõtte nimi] tagab, et kõik asjaomased töötajad saavad piisava väljaõppe ning on teadlikud ettevõtte julgestusprogrammist tulenevatest kohustustest, ja

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], kui ta:

a)

lõpetab tegevuse;

b)

ei tegele enam lennukauba/lennupostiga; või

c)

ei suuda enam täita kõigi asjakohaste EÜ õigusaktide nõudeid.

Võtan käesoleva deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

Nimi:

Ametikoht ettevõttes:

Kuupäev:

Allkiri:

LIIDE 6-B

Tuntud saatjate suunistega seotud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 6-C

Tuntud saatjate puhul valideerimisel kasutatava kontrollkaardiga seotud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 6-D

LENNUNDUSJULGESTUSE JUHISED

ESINDAJA TEENUSEID KASUTAVATELE KAUBASAATJATELE

Käesolevad juhised on koostatud teile kasutamiseks ning teie lennukauba ja lennuposti saadetiste ettevalmistamise ja kontrolliga tegelevatele töötajatele teadmiseks. Juhised antakse teile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju, ja selle rakendusaktidega.

Valdused

Juurdepääsu aladele, kus valmistatakse ette, pakendatakse ja/või ladustatakse identifitseeritava lennukauba/lennuposti saadetisi, kontrollitakse tagamaks, et saadetistele ei pääse juurde volitamata isikud.

Aladel, kus valmistatakse ette, pakendatakse ja/või ladustatakse identifitseeritava lennukauba/lennuposti saadetisi, on külastajatel kogu aeg saatjad või on neil keelatud sinna pääseda.

Töötajad

Tööle võtmisel kontrollitakse kõigi selliste töötajate usaldusväärsust, kes saavad juurdepääsu identifitseeritavale lennukaubale/lennupostile. Kõnealune kontrollimine hõlmab vähemalt isikusamasuse kontrolli (võimaluse korral fotoga varustatud isikutunnistuse, juhiloa või passi alusel) ning elulookirjelduse ja/või esitatud soovituskirjade kontrolli.

Kõiki töötajaid, kellel on juurdepääs identifitseeritavale lennukaubale/lennupostile, teavitatakse käesolevates juhistes sätestatud julgestusalastest kohustustest.

Vastutajaks määratud isik

Nimetatakse vähemalt üks isik, kes vastutab käesolevate juhiste kohaldamise ja kontrolli eest (vastutajaks määratud isik).

Saadetise terviklikkus

Lennukauba/lennuposti saadetised ei tohi sisaldada keelatud esemeid, välja arvatud juhul, kui need on nõuetekohaselt deklareeritud ning nende suhtes on kohaldatud kehtivaid õigusnorme.

Lennukauba/lennuposti saadetisi tuleb kaitsta loata juurdepääsu eest.

Lennukauba/lennuposti saadetised peavad olema sobivalt pakendatud ja sisaldama võimaluse korral avamise tuvastamist võimaldavat sulgurit.

Lennukauba/lennuposti saadetised peavad olema lisatud dokumentides täielikult kirjeldatud ja varustatud õige aadressiga.

Transport

Kui lennukauba/lennuposti saadetiste transpordi eest vastutab esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja, tuleb saadetisi kaitsta loata juurdepääsu eest.

Kui esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja kasutab alltöövõtjat:

a)

pitseeritakse saadetised enne transporti ja

b)

esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimel transporti teostav veoettevõtja peab nõustuma liites 6-E esitatud veoettevõtja deklaratsiooniga.

Esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja säilitab allkirjastatud deklaratsiooni või samaväärse pädeva asutuse koopia.

Rikkumised

Käesolevate juhistega seotud ilmsetest või võimalikest rikkumistest teatatakse vastutajaks määratud isikule. Vastutajaks määratud isik peab võtma asjakohased meetmed.

Saadetised muudest allikatest

Esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja võib edastada kokkuleppelisele esindajale saadetisi, mis ei pärine temalt endalt, tingimusel et:

a)

need on eraldatud temalt pärinevatest saadetistest ja

b)

päritolu on selgelt märgitud saadetisele või sellega kaasas olevatele dokumentidele.

Kõik sellised saadetised tuleb enne õhusõidukisse laadimist läbi vaadata.

Etteteatamata inspekteerimised

Pädeva asutuse lennundusjulgestuse inspektorid võivad teha etteteatamata inspekteerimisi, et kontrollida käesolevate juhiste järgimist. Inspektorid kannavad alati ametlikku läbipääsuluba, mille nad peavad teie valdustes inspekteerimise ajal nõudmise korral esitama. Läbipääsuloal on inspektori nimi ja foto.

Keelatud esemed

Komplekteeritud lõhke- ja süüteseadeldisi tohib vedada kaubasaadetistes üksnes juhul, kui järgitakse täielikult kõiki ohutuseeskirju. Lõhke- ja süüteseadeldised (komplekteeritud või mitte) ei tohi olla postisaadetistes.

Kohustuste deklaratsioon

Kui ettevõttel on komisjoni määruse (EÜ) nr 1875/2006 (millega muudetakse 2. juuli 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 2454/93) artikli 14a lõike 1 punktis b või c osutatud volitatud ettevõtja (AEO) sertifikaat, ei pea dokumenti „Kohustuste deklaratsioon – esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja” allkirjastama ega kokkuleppelisele esindajale esitama.

Siiski, kui ettevõttel ei ole enam volitatud esindaja sertifikaati, tuleb sellest viivitamata teatada kokkuleppelisele esindajale. Sellisel juhul teatab kokkuleppeline esindaja teile, kuidas tagada esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja staatus.

KOHUSTUSTE DEKLARATSIOON – ESINDAJA TEENUSEID KASUTAV KAUBASAATJA

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju, ja selle rakendusaktidega,

kinnitan, et

[ettevõtte nimi] järgib dokumenti „Lennundusjulgestuse juhised esindaja teenuseid kasutavatele kaubasaatjatele”,

[ettevõtte nimi] tagab, et juhised tehakse teatavaks töötajatele, kellel on juurdepääs lennukaubale/lennupostile,

[ettevõtte nimi] hoiab lennukauba/lennuposti kaitstuna, kuni see antakse üle kokkuleppelisele esindajale,

[ettevõtte nimi] on nõus sellega, et saadetiste suhtes võidakse kohaldada julgestuskontrolli meetmeid, sealhulgas läbivaatust, ja

[ettevõtte nimi] on nõus sellega, et tema asukohaliikmesriigi pädev asutus teeb tema valdustes etteteatamata inspekteerimisi, et hinnata, kas [ettevõtte nimi] järgib käesolevaid juhiseid.

Võtan käesoleva deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

Nimi:

Ametikoht ettevõttes:

Kuupäev:

Allkiri:

LIIDE 6-E

VEOETTEVÕTJA DEKLARATSIOON

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju, ja selle rakendusaktidega,

kinnitan, et vastu võttes, vedades, ladustades ja kätte toimetades [kokkuleppelise esindaja / tuntud saatja / esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja nimi] nimel lennukaupa/lennuposti, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, järgitakse järgmist julgestuskorda.

Kõik töötajad, kes kõnealust lennukaupa/lennuposti transpordivad, on läbinud julgestusvalmiduskoolituse.

Kõigi kõnealusele lennukaubale/lennupostile juurdepääsu omavate töötajate usaldusväärsust kontrollitakse. Kõnealune kontrollimine hõlmab vähemalt isikusamasuse kontrolli (võimaluse korral fotoga varustatud isikutunnistuse, juhiloa või passi alusel) ning elulookirjelduse ja/või esitatud soovituskirjade kontrolli,

Sõidukite kaubaruumid pitseeritakse või lukustatakse. Riidest seintega sõidukid turvatakse TIR-nööridega. Lennukauba veol lamedapõhjalise kastiga sõidukitel jälgitakse sõidukite koorma-alasid.

Vahetult enne pealelaadimist otsitakse kaubaruum läbi ja tagatakse kõnealuse läbiotsimise usaldusväärsus kuni pealelaadimise lõpetamiseni.

Iga juht kannab kaasas isikutunnistust, passi, juhiluba või muud pädevate siseriiklike asutuste välja antud või tunnustatud fotoga varustatud dokumenti.

Juhid ei tee vastuvõtmise ja kättetoimetamise vahel graafikuväliseid peatusi. Kui seda ei ole võimalik vältida, kontrollib juht naasmisel koorma julgestust ja lukkude ja/või turvakleebiste terviklikkust. Kui juht avastab tõendeid juurdepääsu kohta, teatab ta sellest oma järelevaatajale ning lennukaupa/lennuposti ei toimetata kätte ilma vastava teatamiseta kättetoimetamise ajal.

Transporti ei tellita kolmandalt isikult, välja arvatud juhul, kui ka asjaomasel kolmandal isikul on veoleping [eespool nimetatud kokkuleppelise esindaja/tuntud saatja/esindaja teenuseid kasutava saatja või veoettevõtjale kinnituse või sertifikaadi andnud pädeva asutuse nimi], ja

muid teenuseid (näiteks ladustamist) ei tellita üheltki muult isikult kui kokkuleppeliselt esindajalt või üksuselt, kelle pädeva asutus on nende teenuste osutajana sertifitseerinud või tunnustanud ja nimekirja kandnud.

Võtan käesoleva deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

Nimi:

Ametikoht ettevõttes:

Kuupäev:

Allkiri:

LIIDE 6-F

KAUP JA POST

KOLMANDAD RIIGID, KUS KOHALDATAKSE ÜHISTE PÕHISTANDARDITEGA SAMAVÄÄRSEID JULGESTUSSTANDARDEID

Kauba ja postiga seoses on järgmised kolmandad riigid tunnustatud riikidena, kus kohaldatakse ühiste põhistandarditega samaväärseid julgestusstandardeid:

7.   LENNUETTEVÕTJA POST JA SAADETISED

7.0.   ÜLDSÄTTED

Kui ei ole sätestatud teisiti või kui vastavalt 4., 5. ja 6. peatükis osutatud julgestuskontrolli meetmete rakendamist ei taga ametiasutus, lennujaama käitaja, üksus või muu lennuettevõtja, tagab lennuettevõtja käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise enda lennuettevõtja posti ja saadetiste puhul.

7.1.   ÕHUSÕIDUKISSE LAADITAV LENNUETTEVÕTJA POST JA SAADETISED

7.1.1.

Enne õhusõiduki lastiruumi laadimist vaadatakse lennuettevõtja post ja saadetised läbi ning neid kaitstakse vastavalt 5. peatükile või nende suhtes kohaldatakse julgestuskontrolli meetmeid ja neid kaitstakse vastavalt 6. peatükile.

7.1.2.

Enne lennuettevõtja posti ja saadetiste laadimist mis tahes muusse lennuki osasse peale lastiruumi vaadatakse see läbi ja kaitstakse seda vastavalt 4. peatükis käsipagasi kohta sätestatud tingimustele.

7.1.3.

Õhusõidukisse laaditavate lennuettevõtja postile ja saadetistele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

7.2.   REISIJATE JA PAGASI KÄITLEMISEKS KASUTATAVAD LENNUETTEVÕTJA SAADETISED

7.2.1.

Lennuettevõtja saadetisi, mida kasutatakse reisijate ja pagasi käitlemiseks ning mida saaks kasutada lennundusjulgestuse ohustamiseks, kaitstakse või hoitakse järelevalve all, et hoida ära loata juurdepääs.

Lennule registreerimise iseteenindust ning reisijate käsutuses olevaid samaks otstarbeks ettenähtud Interneti-põhiseid võimalusi käsitatakse volitatud juurdepääsuna kõnealustele materjalidele.

7.2.2.

Kasutuselt kõrvaldatud materjalid, mida saaks kasutada loata juurdepääsu või pagasi julgestuspiirangualale või õhusõiduki pardale viimise hõlbustamiseks, hävitatakse või muudetakse kehtetuks.

7.2.3.

Lennujaamade väljumise kontrollisüsteeme ja lennule registreerimise süsteeme hallatakse viisil, mis hoiab ära loata juurdepääsu.

Reisijate käsutuses olevat lennule registreerimise iseteenindust käsitatakse volitatud juurdepääsuna kõnealustele materjalidele.

8.   PARDAVARUD

8.0.   ÜLDSÄTTED

8.0.1.

Käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riikliku tsiviillennunduse julgestusprogrammi kohaselt vastutav ametiasutus, lennujaama käitaja, lennuettevõtja või üksus, kui ei ole sätestatud teisiti.

8.0.2.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendavad „pardavarud” kõiki esemeid, mis on ette nähtud õhusõiduki pardale võtmiseks, et reisijad või meeskond saaksid neid lennu ajal kasutada, tarbida või osta, välja arvatud:

a)

käsipagas;

b)

muude isikute kui reisijatega kaasas olevad esemed ja

c)

lennuettevõtja post ja saadetised.

„Pardavarude kokkuleppeline tarnija” tähendab käesoleva peatüki kohaldamisel tarnijat, kelle meetmed vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab tarnida pardavarud otse õhusõiduki pardale.

„Pardavarude tuntud tarnija” tähendab käesoleva peatüki kohaldamisel tarnijat, kelle meetmed vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab tarnida pardavarud lennuettevõtjale või kokkuleppelisele tarnijale, kuid mitte otse õhusõiduki pardale.

8.0.3.

Varusid käsitatakse pardavarudena alates hetkest, mil need on tuvastatavad varudena, mis on ette nähtud õhusõiduki pardale võtmiseks, et reisijad või meeskond saaksid neid lennu ajal kasutada, tarbida või osta.

8.1.   JULGESTUSKONTROLLI MEETMED

8.1.1.   Julgestuskontrolli meetmed – üldsätted

8.1.1.1.

Pardavarud vaadatakse enne julgestuspiirangualale viimist läbi, välja arvatud juhul, kui:

a)

lennuettevõtja toimetab oma õhusõiduki pardale varusid, mille suhtes ta on kohaldanud nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid, ning pärast kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kuni õhusõiduki pardale toimetamiseni on varud olnud kaitstud loata juurdepääsu eest, või

b)

kokkuleppeline tarnija on kohaldanud varude suhtes nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid ja pärast kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kuni julgestuspiirangualale saabumiseni või vajaduse korral lennuettevõtjale või muule kokkuleppelisele tarnijale toimetamiseni on varud olnud kaitstud loata juurdepääsu eest, või

c)

tuntud tarnija on kohaldanud varude suhtes nõutavaid julgestuskontrolli meetmeid ja pärast kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kuni lennuettevõtjale või kokkuleppelisele tarnijale toimetamiseni on varud olnud kaitstud loata juurdepääsu eest.

8.1.1.2.

Kokkuleppeliselt tarnijalt või tuntud tarnijalt saadud pardavarud, millel on näha märke avamisest või mille puhul on põhjust uskuda, et varud ei ole olnud pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamist loata juurdepääsu eest kaitstud, tuleb läbi vaadata.

8.1.1.3.

Pardavarude julgestuskontrolli meetmetele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

8.1.2.   Läbivaatus

8.1.2.1.

Pardavarusid läbi vaadates peab kasutatav vahend või meetod arvesse võtma varude laadi ning vastama standardile, mis on piisav tagamaks mõistlikkuse piires, et varudesse ei ole peidetud keelatud esemeid.

8.1.2.2.

Pardavarude läbivaatamisele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

8.1.3.   Kokkuleppelise tarnija kinnitamine

8.1.3.1.

Kokkuleppelise tarnija määrab pädev asutus.

Kokkuleppelise tarnija määramine on tegevuskohaspetsiifiline.

Üksus, kes tagab punktis 8.1.5 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ning toimetab pardavarud vahetult õhusõiduki pardale, peab olema kinnitatud kokkuleppelise tarnijana. Seda sätet ei kohaldata lennuettevõtja suhtes, kes kohaldab kõnealuseid julgestuskontrolli meetmeid ise ja tarnib varusid üksnes enda õhusõidukite pardale.

8.1.3.2.

Iga liikmesriigi pädev asutus määrab määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikus tsiviillennunduse julgestusprogrammis kindlaks vastutusalad järgmise kokkuleppeliste tarnijate kinnitamise korra rakendamiseks:

a)

Üksus esitab taotluse kokkuleppelise tarnija staatuse määramiseks selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asub tema tegevuskoht.

Taotleja esitab asjaomasele pädevale asutusele julgestusprogrammi. Programmis kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida tarnija peab järgima, et vastata punkti 8.1.5 nõuetele. Samuti kirjeldatakse programmis seda, kuidas tarnija ise kontrollib kõnealuste meetodite ja menetluste järgimist.

Taotleja peab esitama ka liite 8-A dokumendi „Kohustuste deklaratsioon – pardavarude kokkuleppeline tarnija”. Deklaratsioonile kirjutab alla kas seaduslik esindaja või julgestuse eest vastutav isik.

Allkirjastatud deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus.

b)

Pädev asutus või tema nimel tegutsev sõltumatu valideerija vaatab julgestusprogrammi läbi ning kontrollib seejärel kindlaksmääratud tegevuskohti kohapeal, et hinnata, kas taotleja vastab punkti 8.1.5 nõuetele.

c)

Kui pädev asutus on rahul punktide a ja b kohaselt esitatud teabega, võib ta kinnitada kõnealuse tarnija kindlaksmääratud tegevuskohtades kokkuleppeliseks tarnijaks. Kui pädev asutus ei ole selle teabega rahul, teatatakse selle põhjustest viivitamata kokkuleppelise tarnijana staatuse määramist taotlevale üksusele.

8.1.3.3.

Kokkuleppelise tarnija korduv kontrollimine kuni viieaastaste korrapäraste ajavahemike järel. See peab hõlmama kohapealset kontrolli, et hinnata, kas kokkuleppeline tarnija vastab endiselt punkti 8.1.5 nõuetele.

Kohapealse inspekteerimisena võib käsitada kontrolli, mida pädev asutus teeb kokkuleppelise tarnija valdustes vastavalt oma riiklikule lennundusjulgestuse järelevalve programmile, tingimusel et see hõlmab kõiki punkti 8.1.5 nõudeid.

8.1.3.4.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kokkuleppeline tarnija vastab punkti 8.1.5 nõuetele, tühistab ta kokkuleppelise tarnija staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

8.1.3.5.

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust kohaldada rangemaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6, on punkti 8.1.3 kohaselt kinnitatud kokkuleppeline tarnija tunnustatud kõigis liikmesriikides.

8.1.4.   Tuntud tarnija määramine

8.1.4.1.

Üksus, kes tagab punktis 8.1.5.1 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ning toimetab kätte pardavarusid, kuid mitte vahetult õhusõiduki pardale, peab olema määratud tuntud tarnijaks ettevõtte poolt, kellele ta varusid toimetab. Kõnealust sätet ei kohaldata kokkuleppelise tarnija suhtes.

8.1.4.2.

Et saada määratud tuntud tarnijaks, esitab üksus igale ettevõttele, kellele ta varusid toimetab, liite 8-B dokumendi „Kohustuste deklaratsioon – pardavarude tuntud tarnija”. Deklaratsioonile kirjutab alla kas seaduslik esindaja või julgestuse eest vastutav isik.

Ettevõte, kellele tuntud tarnija varusid toimetab, säilitab allkirjastatud deklaratsiooni kontrollimise jaoks.

8.1.4.3.

Kui kahe aasta jooksul tarneid ei toimu, aegub tuntud tarnija staatus.

8.1.4.4.

Kui pädev asutus või ettevõte, kellele tuntud tarnija varusid toimetab, ei ole enam veendunud, et tuntud tarnija vastab punkti 8.1.5.1 nõuetele, tühistab asjaomane ettevõte tuntud tarnija staatuse.

8.1.5.   Lennuettevõtja, kokkuleppelise tarnija ja tuntud tarnija kohaldatavad julgestuskontrolli meetmed

8.1.5.1.

Lennuettevõtja, kokkuleppeline tarnija ja pardavarude tuntud tarnija:

a)

määravad ettevõtte julgestusküsimuste eest vastutava isiku ja

b)

tagavad, et isikud, kellel on juurdepääs pardavarudele, läbivad enne neile varudele juurdepääsu saamist julgestusvalmiduskoolituse, ja

c)

hoiavad ära loata juurdepääsu enda valdustele ja pardavarudele ja

d)

tagavad mõistlikkuse piires, et pardavarudesse ei ole peidetud keelatud esemeid, ja

e)

kasutavad avamise tuvastamist võimaldavaid turvakleebiseid kõigil sõidukitel ja/või konteineritel või kaitsevad füüsiliselt kõiki sõidukeid ja/või konteinereid, millega pardavarusid transporditakse.

Punkti e ei kohaldata lennualal toimuva transpordi ajal.

8.1.5.2.

Lennuettevõtja ja kokkuleppelise tarnija kohaldatavatele julgestuskontrolli meetmetele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

8.2.   PARDAVARUDE KAITSE

Pardavarude kaitse üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 8-A

KOHUSTUSTE DEKLARATSIOON

PARDAVARUDE KOKKULEPPELINE TARNIJA

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju, ja selle rakendusaktidega,

kinnitan, et

mulle teadaolevatel andmetel on ettevõtte julgestusprogrammis sisalduv teave tõene ja täpne,

ettevõtte julgestusprogrammis sätestatud tegevusi ja menetlusi rakendatakse ja järgitakse kõigis programmiga hõlmatud tegevuskohtades,

ettevõtte julgestusprogrammi muudetakse ja kohandatakse, et see oleks kooskõlas kõigi tulevikus EÜ õigusaktidesse tehtavate oluliste muudatustega, välja arvatud juhul, kui [ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], et ei soovi enam toimetada pardavarusid vahetult õhusõiduki pardale (ega soovi seetõttu enam tegutseda kokkuleppelise tarnijana),

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kirjalikult:

a)

väiksematest muudatustest julgestusprogrammis (näiteks ettevõtte nimi, julgestuse eest vastutav isik või kontaktandmed) viivitamata, kuid vähemalt 10 tööpäeva jooksul, ja

b)

suurematest kavandatavatest muudatustest (näiteks uus läbivaatuse kord, suuremad ehitustööd, mis võivad mõjutada tema vastavust asjakohastele EÜ õigusaktidele, või tegevuskoha/aadressi muutus) vähemalt 15 tööpäeva enne nende alustamist/kavandatavat muudatust,

selleks et tagada vastavus asjakohastele EÜ õigusaktidele, teeb [ettevõtte nimi] kõigi inspekteerimiste puhul täielikku nõutavat koostööd ning annab inspektoritele juurdepääsu kõigile nõutavatele dokumentidele,

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi] kõigist tõsistest julgestusalastest rikkumistest ja kõigist kahtlastest asjaoludest, mis võivad olla pardavarude seisukohast olulised, eelkõige katsetest varjata varudes keelatud esemeid,

[ettevõtte nimi] tagab, et kõik asjaomased töötajad saavad piisava väljaõppe ning on teadlikud ettevõtte julgestusprogrammist tulenevatest kohustustest, ja

[ettevõtte nimi] teatab [pädeva asutuse nimi], kui ta:

a)

lõpetab tegevuse;

b)

ei toimeta enam pardavarusid vahetult õhusõiduki pardale või

c)

ei suuda enam täita kõigi asjakohaste EÜ õigusaktide nõudeid.

Võtan käesoleva deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

Nimi:

Ametikoht ettevõttes:

Kuupäev:

Allkiri:

LIIDE 8-B

KOHUSTUSTE DEKLARATSIOON

PARDAVARUDE TUNTUD TARNIJA

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju, ja selle rakendusaktidega,

kinnitan, et

[ettevõtte nimi] vastab EÜ õigusaktide nõuetele,

selleks et tagada vastavus asjakohastele EÜ õigusaktidele, teeb [ettevõtte nimi] kõigi inspekteerimiste puhul täielikku nõutavat koostööd ning annab inspektoritele juurdepääsu kõigile nõutavatele dokumentidele,

[ettevõtte nimi] teatab [lennuettevõtja või kokkuleppeline tarnija, kellele ta pardavarusid toimetab] kõigist tõsistest julgestusalastest rikkumistest ja kõigist kahtlastest asjaoludest, mis võivad olla pardavarude seisukohast olulised, eelkõige katsetest varjata varudes keelatud esemeid,

[ettevõtte nimi] tagab, et kõik asjaomased töötajad saavad piisava väljaõppe ning on teadlikud oma julgestusalastest kohustustest, ja

[ettevõtte nimi] teatab [lennuettevõtja või kokkuleppeline tarnija, kellele ta pardavarusid toimetab], kui ta:

a)

lõpetab tegevuse või

b)

ei suuda enam täita kõigi asjakohaste EÜ õigusaktide nõudeid.

Võtan käesoleva deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

Nimi:

Ametikoht ettevõttes:

Kuupäev:

Allkiri:

9.   LENNUJAAMA VARUD

9.0.   ÜLDSÄTTED

9.0.1.

Kui ei ole sätestatud teisiti või kui läbivaatuse teostamist ei taga asutus või üksus, peab käesolevas peatükis sätestatud meetmete rakendamise tagama lennujaama käitaja.

9.0.2.

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „lennujaama varud”– kõik esemed, mis on ette nähtud müügiks või kasutamiseks või lennujaama julgestuspiirangualadel mis tahes eesmärgi või tegevuse jaoks kättesaadavaks tegemiseks;

b)   „lennujaama varude tuntud tarnija”– tarnija, kelle meetmed vastavad ühistele julgestuseeskirjadele ja -standarditele määral, mis lubab tarnida lennujaama varusid julgestuspiirangualadele.

9.0.3.

Varusid käsitatakse lennujaama varudena hetkest, mil need on identifitseeritavad varudena, mis on mõeldud müügiks, kasutamiseks või kättesaadavaks tegemiseks lennujaamade julgestuspiirangualadel.

9.1.   JULGESTUSKONTROLLI MEETMED

9.1.1.   Julgestuskontrolli meetmed – üldsätted

9.1.1.1.

Lennujaama varud vaadatakse enne julgestuspiirangualale lubamist läbi, välja arvatud juhul, kui tuntud tarnija on kohaldanud varude suhtes julgestuskontrolli meetmeid ja varud on pärast kõnealuste julgestuskontrolli meetmete kohaldamist kuni julgestuspiirangualale toimetamiseni olnud kaitstud loata juurdepääsu eest.

9.1.1.2.

Julgestuspiirangualalt pärinevad lennujaama varud võib kõnealustest julgestuskontrolli meetmetest vabastada.

9.1.1.3.

Tuntud tarnijalt saadud lennujaama varud, millel on näha märke avamisest või mille puhul on põhjust uskuda, et varud ei ole olnud pärast julgestuskontrolli meetmete kohaldamisest loata juurdepääsu eest kaitstud, tuleb läbi vaadata.

9.1.1.4.

Kättetoimetamisel julgestuspiirangualal asuvasse müügikohta viivad müügikoha töötajad läbi lennujaama varude visuaalse kontrolli veendumaks, et neil ei ole märke avamisest.

9.1.2.   Läbivaatus

9.1.2.1.

Lennujaama varusid läbi vaadates peab kasutatav vahend või meetod arvesse võtma varude laadi ning vastama standardile, mis on piisav tagamaks mõistlikkuse piires, et varudesse ei ole peidetud keelatud esemeid.

9.1.2.2.

Lennujaama varude läbivaatusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

9.1.3.   Tuntud tarnija määramine

9.1.3.1.

Üksus, kes tagab punktis 9.1.4 osutatud julgestuskontrolli meetmete kohaldamise ning toimetab kätte lennujaama varud, peab olema määratud lennujaama käitaja poolt tuntud tarnijaks.

9.1.3.2.

Et saada määratud tuntud tarnijaks, esitab üksus lennujaama käitajale liite 9-A dokumendi „Kohustuste deklaratsioon – lennujaama varude tuntud tarnija”. Deklaratsioonile kirjutab alla kas seaduslik esindaja või julgestuse eest vastutav isik.

Lennujaama käitaja säilitab allkirjastatud deklaratsiooni kontrollimise jaoks.

9.1.3.3.

Kui kahe aasta jooksul tarneid ei toimu, aegub tuntud tarnija staatus.

9.1.3.4.

Kui pädev asutus või lennujaama käitaja ei ole enam veendunud, et tuntud tarnija vastab punkti 9.1.4 nõuetele, tühistab lennujaama käitaja tuntud tarnija staatuse.

9.1.4.   Tuntud tarnija kohaldatavad julgestuskontrolli meetmed

Lennujaama varude tuntud tarnija:

a)

määrab ettevõtte julgestusküsimuste eest vastutava isiku ja

b)

tagab, et isikud, kellel on juurdepääs lennujaama varudele, läbivad enne neile varudele juurdepääsu saamist julgestusvalmiduskoolituse, ja

c)

hoiab ära loata juurdepääsu enda valdustele ja lennujaama varudele ja

d)

tagab mõistlikkuse piires, et lennujaama varudesse ei ole peidetud keelatud esemeid, ja

e)

kasutab avamise tuvastamist võimaldavaid turvakleebiseid kõigil sõidukitel ja/või konteineritel või kaitseb füüsiliselt kõiki sõidukeid ja/või konteinereid, millega lennujaama varusid transporditakse.

9.2.   LENNUJAAMA VARUDE KAITSE

Lennujaama varude kaitse üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 9-A

KOHUSTUSTE DEKLARATSIOON

LENNUJAAMA VARUDE TUNTUD TARNIJA

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju, ja selle rakendusaktidega,

kinnitan, et

[ettevõtte nimi] vastab EÜ õigusaktide nõuetele,

selleks et tagada vastavus asjakohastele EÜ õigusaktidele, teeb [ettevõtte nimi] kõigi inspekteerimiste puhul täielikku nõutavat koostööd ning annab inspektoritele juurdepääsu kõigile nõutavatele dokumentidele,

[ettevõtte nimi] teatab [pädev asutus ja lennujaama käitaja] kõigist tõsistest julgestusalastest rikkumistest ja kõigist kahtlastest asjaoludest, mis võivad olla lennujaama varude seisukohast olulised, eelkõige katsetest varjata varudes keelatud esemeid,

[ettevõtte nimi] tagab, et kõik asjaomased töötajad saavad piisava väljaõppe ning on teadlikud oma julgestusalastest kohustustest ja

[ettevõtte nimi] teatab [lennujaama käitaja], kui ta:

a)

lõpetab tegevuse või

b)

ei suuda enam täita asjakohaste EÜ õigusaktide nõudeid.

Võtan käesoleva deklaratsiooni eest täieliku vastutuse.

Nimi:

Ametikoht ettevõttes:

Kuupäev:

Allkiri:

10.   JULGESTUSMEETMED LENNU AJAL

Käesolevas määruses sätted puuduvad.

11.   PERSONALI TÖÖLEVÕTMINE JA VÄLJAÕPE

11.0.   ÜLDSÄTTED

11.0.1.

Ametiasutus, lennujaama käitaja või üksus, kes võtab tööle isikud, kes rakendavad selliseid meetmeid või vastutavad nende rakendamise eest, mille eest ta vastutab vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikule tsiviillennunduse julgestusprogrammile, peab tagama, et kõnealused isikud vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

11.0.2.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „sertifitseerimine” pädeva asutuse poolt või nimel tehtavat ametlikku hindamist ja kinnitust, mis näitab, et isik on edukalt läbinud asjakohase väljaõppe ning tal on vajalikud oskused talle määratud ülesannete täitmiseks vastuvõetaval tasemel.

11.0.3.

Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „elukohariik” mis tahes riiki, kus isik on elanud püsivalt vähemalt kuus kuud, ning „lünk” hariduskäigu või töökogemuse kirjelduses tähendab mis tahes lünka pikkusega vähemalt 28 päeva.

11.0.4.

Käesolevast jaost tulenevate väljaõppevajaduste hindamisel võib arvesse võtta enne töölevõtmist omandatud oskusi.

11.1.   TÖÖLEVÕTMINE

11.1.1.

Isikud, kes võetakse tööle julgestuspiirangualal läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestuskontrolli meetmete rakendamiseks või rakendamise eest vastutajaks, peavad olema edukalt läbinud taustakontrolli.

11.1.2.

Isikud, kes võetakse tööle mujal kui julgestuspiirangualal, läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestuskontrolli meetmete rakendamiseks või rakendamise eest vastutajaks peavad olema edukalt läbinud kas taustakontrolli või töölevõtmise-eelse kontrolli. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, otsustab selle, kas teha tuleb taustakontroll või töölevõtmise-eelne kontroll, pädev asutus vastavalt kohaldatavatele riiklikele eeskirjadele.

11.1.3.

Kooskõlas ühenduse ja riiklike eeskirjadega peab taustakontroll vähemalt:

a)

tegema tõendavate dokumentide alusel kindlaks inimese isikusamasuse;

b)

hõlmama karistusregistrite kontrollimist kõikides elukohariikides vähemalt eelneva viie aasta kohta ja

c)

hõlmama töökogemust, haridust ja lünki vähemalt eelneva viie aasta kohta.

11.1.4.

Kooskõlas ühenduse ja riiklike eeskirjadega peab töölevõtmise-eelne kontroll vähemalt:

a)

tegema tõendavate dokumentide alusel kindlaks inimese isikusamasuse;

b)

hõlmama töökogemust, haridust ja lünki vähemalt eelneva viie aasta kohta, ja

c)

nõudma isikult sellise deklaratsiooni allkirjastamist, milles esitatakse andmed kriminaalkaristuste kohta kõigis elukohariikides viimase viie aasta kohta.

11.1.5.

Tausta- või töölevõtmise-eelne kontroll peab olema läbitud enne, kui isik saab julgestusalase väljaõppe, mis hõlmab juurdepääsu teabele, mis ei ole avalikult kättesaadav.

11.1.6.

Kõigi punktide 11.1.1 ja 11.1.2 kohaselt tööle võetavate isikute töölevõtmise protsess peab hõlmama vähemalt kirjalikku taotlust ja vestlust, mis on ette nähtud võimete ja sobivuse esialgseks hindamiseks.

11.1.7.

Julgestuskontrolli meetmete kohaldamiseks tööle võetaval isikul peab olema vaimne ja füüsiline võimekus ning sobivus, mis on vajalikud talle määratud ülesannete tõhusaks täitmiseks, ning kõnealuste nõuete olemus tuleb teatavaks teha töölevõtmise protsessi alguses.

Kõnealust võimekust ja sobivust hinnatakse töölevõtmise protsessi ajal ning enne võimaliku katseaja lõpetamist.

11.1.8.

Kõigi punktide 11.1.1 ja 11.1.2 kohaselt tööle võetavate isikute kohta säilitatakse vähemalt nende lepingu kestuse vältel töölevõtmist käsitlevaid andmed, sealhulgas võimalike hindamistestide tulemused.

11.2.   VÄLJAÕPE

11.2.1.   Üldised väljaõppega seotud kohustused

11.2.1.1.

Isik peab olema edukalt läbinud asjakohase väljaõppe, enne kui tal lubatakse iseseisvalt kohaldada julgestuskontrolli meetmeid.

11.2.1.2.

Punktides 11.2.3.1–11.2.3.5 ja 11.2.4 nimetatud ülesandeid täitvate isikute väljaõpe peab koosnema teoreetilisest, praktilisest ja töökohal toimuvast väljaõppest.

11.2.1.3.

Pädev asutus peab kindlaks määrama kursuste sisu või kiitma selle heaks, enne kui:

a)

instruktor viib läbi määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide kohaselt nõutava väljaõppe, või

b)

määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktide nõuete täitmiseks kasutatakse arvutipõhist väljaõppekursust.

Arvutipõhist väljaõpet võib kasutada instruktori või treeneri abiga või ilma selleta.

11.2.1.4.

Kõigi väljaõppe läbinud isikute kohta säilitatakse väljaõpet käsitlevad andmed vähemalt nende lepingu kestuse jooksul.

11.2.2.   Baasväljaõpe

Punktides 11.2.3.1, 11.2.3.4 ja 11.2.3.5 ning punktides 11.2.4, 11.2.5 ja 11.5 nimetatud ülesandeid täitvate isikute baasväljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised varasematest ebaseaduslikest sekkumistest tsiviillennundusse, terroriaktidest ja hetkeohtudest;

b)

teadmised lennundusjulgestuse õigusraamistikust;

c)

teadmised lennundusjulgestuse eesmärkidest ja korraldusest, sealhulgas julgestuskontrolli meetmeid kohaldavate isikute kohustustest ja vastutusaladest;

d)

teadmised juurdepääsukontrolli korrast;

e)

teadmised lennujaamas kasutatavatest läbipääsulubade süsteemidest;

f)

teadmised isikute kinnipidamise korrast ja asjaoludest, mille puhul tuleb inimesed kinni pidada või neist teatada;

g)

teadmised teatamiskorrast;

h)

suutlikkus tuvastada keelatud esemeid;

i)

suutlikkus reageerida asjakohaselt julgestusega seotud intsidentidele;

j)

teadmised sellest, kuidas inimeste käitumine ja reaktsioonid võivad mõjutada julgestuse toimimist; ja

k)

suutlikkus selgelt ja enesekindlalt suhelda.

11.2.3.   Julgestuskontrolli meetmeid kohaldavate isikute töökohaspetsiifiline väljaõpe

11.2.3.1.

Isikute, käsipagasi, kaasasolevate esemete ja registreeritud pagasi läbivaatust teostavate isikute töökohaspetsiifilise väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

arusaamine läbivaatuse kontrollpunkti ehitusest ja läbivaatusprotsessist;

b)

teadmised võimalikest keelatud esemete peitmise viisidest;

c)

suutlikkus reageerida asjakohaselt keelatud esemete avastamisele;

d)

teadmised julgestusseadmete ja läbivaatusmeetodite võimalustest ja piiratusest;

e)

teadmised erakorralisele olukorrale reageerimise korrast,

ja juhul, kui see on vajalik isikule määratud ülesannete täitmiseks:

f)

suhtlemisoskus, eelkõige seoses kultuuriliste erinevustega ja potentsiaalselt ohtlike reisijatega toimetulekuga;

g)

teadmised käsitsi läbivaatuse tehnikatest;

h)

suutlikkus teostada käsitsi läbivaatus piisavalt kõrgel tasemel, et tagada mõistlikkuse piires peidetud keelatud esemete avastamine;

i)

teadmised läbivaatusest vabastamisest ja julgestuse erinõuetest;

j)

suutlikkus käsitseda kasutatavaid julgestusseadmeid;

k)

suutlikkus tõlgendada õigesti julgestusseadmete näidatavaid kujutisi ja

l)

teadmised registreeritud pagasi kaitsmise nõuetest.

11.2.3.2.

Kauba ja posti läbivaatust teostavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised varasematest ebaseaduslikest sekkumistest tsiviillennundusse, terroriaktidest ja hetkeohtudest;

b)

teadlikkus asjakohastest õigusnormidest;

c)

teadmised lennundusjulgestuse eesmärkidest ja korraldusest, sealhulgas tarneahelas julgestuskontrolli meetmeid kohaldavate isikute kohustustest ja vastutusaladest;

d)

suutlikkus tuvastada keelatud esemeid;

e)

suutlikkus reageerida asjakohaselt keelatud esemete avastamisele;

f)

teadmised julgestusseadmete ja läbivaatusmeetodite võimalustest ja piiratusest;

g)

teadmised võimalikest keelatud esemete peitmise viisidest;

h)

teadmised erakorralisele olukorrale reageerimise korrast;

i)

teadmised kauba ja posti kaitsmise nõuetest,

ja juhul, kui see on vajalik isikule määratud ülesannete täitmiseks:

j)

teadmised kauba ja posti läbivaatuse nõuetest, sealhulgas eranditest ja julgestuse erinõuetest;

k)

teadmised kauba ja posti eri liikide puhul asjakohastest läbivaatusmeetoditest;

l)

teadmised käsitsi läbivaatuse tehnikatest;

m)

suutlikkus teostada käsitsi läbivaatus piisavalt kõrgel tasemel, et tagada mõistlikkuse piires peidetud keelatud esemete avastamine;

n)

suutlikkus käsitseda kasutatavaid julgestusseadmeid;

o)

suutlikkus tõlgendada õigesti julgestusseadmete näidatavaid kujutisi; ja

p)

teadmised transpordinõuetest.

11.2.3.3.

Lennuettevõtja posti ja saadetiste, pardavarude ja lennujaama varude läbivaatust teostavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised varasematest ebaseaduslikest sekkumistest tsiviillennundusse, terroriaktidest ja hetkeohtudest;

b)

teadlikkus asjakohastest õigusnormidest;

c)

teadmised lennundusjulgestuse eesmärkidest ja korraldusest, sealhulgas tarneahelas julgestuskontrolli meetmeid kohaldavate isikute kohustustest ja vastutusaladest;

d)

suutlikkus tuvastada keelatud esemeid;

e)

suutlikkus reageerida asjakohaselt keelatud esemete avastamisele;

f)

teadmised võimalikest keelatud esemete peitmise viisidest;

g)

teadmised erakorralisele olukorrale reageerimise korrast;

h)

teadmised julgestusseadmete ja läbivaatusmeetodite võimalustest ja piiratusest,

ja juhul, kui see on vajalik isikule määratud ülesannete täitmiseks:

i)

teadmised käsitsi läbivaatuse tehnikatest;

j)

suutlikkus teostada käsitsi läbivaatus piisavalt kõrgel tasemel, et tagada mõistlikkuse piires peidetud keelatud esemete avastamine;

k)

suutlikkus käsitseda kasutatavaid julgestusseadmeid;

l)

suutlikkus tõlgendada õigesti julgestusseadmete näidatavaid kujutisi ja

m)

teadmised transpordinõuetest.

11.2.3.4.

Sõidukite kontrolli teostavate isikute spetsiifilise väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised sõidukite kontrollimisele kohaldatavatest õigusnormidest, sealhulgas eranditest ja julgestuse erinõuetest;

b)

suutlikkus reageerida asjakohaselt keelatud esemete avastamisele;

c)

teadmised võimalikest keelatud esemete peitmise viisidest;

d)

teadmised erakorralisele olukorrale reageerimise korrast;

e)

teadmised sõidukite kontrolli tehnikatest ja

f)

suutlikkus teha sõidukite kontrolli piisavalt kõrgel tasemel, et tagada mõistlikkuse piires peidetud keelatud esemete avastamine.

11.2.3.5.

Juurdepääsukontrolli lennujaamas ning valvet ja patrullimist teostavate isikute eriväljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised juurdepääsukontrollile kohaldatavatest õigusnormidest, sealhulgas eranditest ja julgestuse erinõuetest;

b)

teadmised lennujaamas kasutatavatest juurdepääsukontrolli süsteemidest;

c)

teadmised lubadest, sealhulgas läbipääsulubadest ja sõidukilubadest, mis annavad juurdepääsu kinnistele aladele, ning suutlikkus neid lube kindlaks teha;

d)

teadmised patrullimise ja isikute kinnipidamise korrast ning asjaoludest, mille puhul tuleb inimesed kinni pidada või neist teatada;

e)

suutlikkus reageerida asjakohaselt keelatud esemete avastamisele;

f)

teadmised erakorralisele olukorrale reageerimise korrast ja

g)

suhtlemisoskus, eelkõige seoses kultuuriliste erinevustega ja potentsiaalselt ohtlike reisijatega toimetulekuga.

11.2.3.6.

Õhusõidukite julgestusalaseid läbiotsimisi teostavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised õhusõidukite julgestusalasele läbiotsimisele kohaldatavatest õigusnormidest;

b)

teadmised sellise õhusõiduki tüübi või tüüpide konfiguratsioonist, millel isik peab õhusõiduki julgestusalaseid läbiotsimisi tegema;

c)

suutlikkus tuvastada keelatud esemeid;

d)

suutlikkus reageerida asjakohaselt keelatud esemete avastamisele;

e)

teadmised võimalikest keelatud esemete peitmise viisidest, ja

f)

suutlikkus teostada õhusõiduki julgestusalast läbiotsimist piisavalt kõrgel tasemel, et tagada mõistlikkuse piires peidetud keelatud esemete avastamine.

11.2.3.7.

Õhusõidukite kaitset teostavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised sellest, kuidas kaitsta õhusõidukit ja hoida ära loata juurdepääs sellele;

b)

vajaduse korral teadmised õhusõiduki pitseerimise korrast;

c)

teadmised lennujaamas kasutatavatest läbipääsulubade süsteemidest;

d)

teadmised isikute kinnipidamise korrast ja asjaoludest, mille puhul tuleb inimesed kinni pidada või neist teatada, ja

e)

teadmised erakorralisele olukorrale reageerimise korrast.

11.2.3.8.

Pagasi vastavuse kontrolli teostavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised varasematest ebaseaduslikest sekkumistest tsiviillennundusse, terroriaktidest ja hetkeohtudest;

b)

teadlikkus asjakohastest õigusnormidest;

c)

teadmised lennundusjulgestuse eesmärkidest ja korraldusest, sealhulgas julgestuskontrolli meetmeid kohaldavate isikute kohustustest ja vastutusaladest;

d)

suutlikkus reageerida asjakohaselt keelatud esemete avastamisele;

e)

teadmised erakorralisele olukorrale reageerimise korrast;

f)

teadmised reisija ja pagasi vastavuse kontrolli nõuetest ja tehnikatest ja

g)

teadmised reisijate ja pagasi käitlemiseks kasutatavate lennuettevõtja saadetiste kaitsmise nõuetest.

11.2.3.9.

Kauba ja posti julgestuskontrolli meetmeid, välja arvatud läbivaatust, kohaldavate või identifitseeritavale lennukaubale või identifitseeritavale lennupostile juurdepääsu omavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised varasematest ebaseaduslikest sekkumistest tsiviillennundusse, terroriaktidest ja hetkeohtudest;

b)

teadlikkus asjakohastest õigusnormidest;

c)

teadmised lennundusjulgestuse eesmärkidest ja korraldusest, sealhulgas tarneahelas julgestuskontrolli meetmeid kohaldavate isikute kohustustest ja vastutusaladest;

d)

teadmised isikute kinnipidamise korrast ja asjaoludest, mille puhul tuleb inimesed kinni pidada või neist teatada;

e)

teadmised teatamiskorrast;

f)

suutlikkus tuvastada keelatud esemeid;

g)

suutlikkus reageerida asjakohaselt keelatud esemete avastamisele;

h)

teadmised võimalikest keelatud esemete peitmise viisidest;

i)

teadmised kauba ja posti kaitsmise nõuetest ja

j)

vajaduse korral teadmised transpordinõuetest.

11.2.3.10.

Lennuettevõtja posti ja saadetiste, pardavarude ja lennujaama varude julgestuskontrolli meetmeid, välja arvatud läbivaatust, kohaldavate isikute väljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised varasematest ebaseaduslikest sekkumistest tsiviillennundusse, terroriaktidest ja hetkeohtudest;

b)

teadlikkus asjakohastest õigusnormidest;

c)

teadmised lennundusjulgestuse eesmärkidest ja korraldusest, sealhulgas julgestuskontrolli meetmeid kohaldavate isikute kohustustest ja vastutusaladest;

d)

teadmised isikute kinnipidamise korrast ja asjaoludest, mille puhul tuleb inimesed kinni pidada või neist teatada;

e)

teadmised teatamiskorrast;

f)

suutlikkus tuvastada keelatud esemeid;

g)

suutlikkus reageerida asjakohaselt keelatud esemete avastamisele;

h)

teadmised võimalikest keelatud esemete peitmise viisidest;

i)

teadmised lennuettevõtja posti ja saadetiste, pardavarude ja lennujaama varude kaitsmise nõuetest vastavalt vajadusele, ja

j)

vajaduse korral teadmised transpordinõuetest.

11.2.4.   Julgestuskontrolli meetmeid kohaldavate isikute üle vahetut järelevalvet teostavate isikute eriväljaõpe („järelevaatajad”)

Järelevaatajate eriväljaõpe peab lisaks järelevalve all töötavate isikute oskustele andma tulemuseks järgmised oskused:

a)

teadmised asjakohastest õigusnormidest ja nende täitmise viisidest;

b)

teadmised järelevaataja ülesannetest;

c)

teadmised ettevõttesisesest kvaliteedikontrollist;

d)

suutlikkus reageerida asjakohaselt keelatud esemete avastamisele;

e)

teadmised erakorralisele olukorrale reageerimise korrast;

f)

suutlikkus juhendada ja anda väljaõpet töökohal ning motiveerida teisi;

ja juhul, kui see on vajalik isikule määratud ülesannete täitmiseks:

g)

teadmised konfliktide lahendamisest ja

h)

teadmised julgestusseadmete ja läbivaatusmeetodite võimalustest ja piiratusest.

11.2.5.   Eriväljaõpe isikutele, kellel on riiklikul või kohalikul tasandil üldine kohustus tagada julgestusprogrammi ja selle rakendamise vastavus kõigile õigusnormidele („julgestuse eest vastutavad juhid”)

Julgestuse eest vastutavate juhtide eriväljaõppe tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised asjakohastest õigusnormidest ja nende täitmise viisidest;

b)

teadmised ettevõttesisesest, riiklikust, ühenduse ja rahvusvahelisest kvaliteedikontrollist;

c)

suutlikkus teisi motiveerida;

d)

teadmised julgestusseadmete ja läbivaatusmeetodite võimalustest ja piiratusest.

11.2.6.   Väljaõpe muudele isikutele kui reisijatele, kes vajavad saatjata juurdepääsu julgestuspiirangualadele

11.2.6.1.

Isikud, kes ei ole reisijad ja kes vajavad saatjata juurdepääsu julgestuspiirangualadele ega kuulu punktide 11.2.3–11.2.5 ja 11.5 reguleerimisalasse, peavad läbima julgestusvalmiduskoolituse, enne kui neile antakse luba, mis võimaldab saatjata juurdepääsu julgestuspiirangualadele.

11.2.6.2.

Julgestusvalmiduskoolituse tulemusel peavad isikutel olema järgmised oskused:

a)

teadmised varasematest ebaseaduslikest sekkumistest tsiviillennundusse, terroriaktidest ja hetkeohtudest;

b)

teadlikkus asjakohastest õigusnormidest;

c)

teadmised lennundusjulgestuse eesmärkidest ja korraldusest, sealhulgas julgestuskontrolli meetmeid kohaldavate isikute kohustustest ja vastutusaladest;

d)

arusaamine läbivaatuse kontrollpunkti ehitusest ja läbivaatusprotsessist;

e)

teadlikkus juurdepääsukontrollist ja asjakohasest läbivaatuskorrast;

f)

teadmised lennujaamas kasutatavatest lennujaama läbipääsulubadest;

g)

teadmised teatamiskorrast ja

h)

suutlikkus reageerida asjakohaselt julgestusega seotud intsidentidele.

11.2.6.3.

Igalt julgestusvalmiduskoolitust läbivalt isikult nõutakse, et ta tõestaks kõigi punktis 11.2.6.2 osutatud teemade tundmist, enne kui talle antakse luba, mis võimaldab saatjata juurdepääsu julgestuspiirangualadele.

11.3.   SERTIFITSEERIMINE VÕI TUNNUSTAMINE

11.2.6.1.

Punktides 11.2.3.1–11.2.3.5 nimetatud ülesandeid täitvate isikute suhtes kohaldatakse:

a)

esialgset sertifitseerimist või tunnustamist ja

b)

läbivalgustusseadmeid või EDS-seadmeid käsitsevate isikute puhul korduvat sertifitseerimist või tunnustamist vähemalt iga kolme aasta järel, ja

c)

kõigi teiste isikute puhul korduvat sertifitseerimist või korduvat tunnustamist vähemalt iga viie aasta järel.

11.2.6.2.

Läbivalgustusseadmeid või EDS-seadmeid käsitsevad isikud peavad läbima esialgse sertifitseerimise või tunnustamist protsessi osana standarditud kujutiste tõlgendamise testi.

11.2.6.3.

Läbivalgustusseadmeid või EDS-seadmeid käsitsevate isikute korduv sertifitseerimine või tunnustamine peab hõlmama nii standarditud kujutiste tõlgendamise testi kui ka töö tõhususe hindamist.

11.2.6.4.

Kui isik ei võta mõistliku aja jooksul, mis tavaliselt on kuni kolm kuud, ette korduvat sertifitseerimist või tunnustamist või ei läbi seda edukalt, tühistatakse tema julgestusalased õigused.

11.2.6.5.

Kõigi sertifitseeritud või tunnustatud isikute kohta säilitatakse vastavalt sertifitseerimist või tunnustamist käsitlevad andmed vähemalt nende lepingu kestuse jooksul.

11.4.   KORDUV VÄLJAÕPE

11.4.1.

Läbivalgustusseadmeid või EDS-seadmeid käsitsevatele isikutele korraldatakse korduv väljaõpe, mis hõlmab kujutiste äratundmise koolitust ja testi. See toimub:

a)

klassiruumi- ja/või arvutipõhise väljaõppena või

b)

töökohal ohukujutise kuvamisel (Threat Image Projection – TIP) põhineva väljaõppena, tingimusel et kasutatava läbivalgustus- või EDS-seadme puhul rakendatakse vähemalt 6 000 ohukujutist sisaldavat kogu, nagu on kirjeldatud allpool, ning asjaomane isik töötab selle seadmega tööajast vähemalt ühe kolmandiku jooksul.

Testi tulemused esitatakse asjaomasele isikule ja salvestatakse ning neid võib arvesse võtta korduva sertifitseerimise või tunnustamise protsessi osana.

Klassiruumi- ja/või arvutipõhise väljaõppe puhul korraldatakse töötajatele vähemalt kuuetunnine kujutiste äratundmise koolitus ja test iga kuuekuulise ajavahemiku järel. Kasutatakse kujutiste kogu, mis sisaldab vähemalt 1 000 kujutist vähemalt 250 erinevast ohtlikust esemest, sealhulgas kujutisi ohtlike esemete koostisosadest, kusjuures iga eset on jäädvustatud mitme eri nurga alt. Väljaõppe ja testide käigus kasutatavad kujutised valitakse prognoosimatul viisil.

Töökohal toimuva TIP-väljaõppe puhul peab ohukujutiste kogu sisaldama vähemalt 6 000 kujutist vähemalt 1 500 erinevast ohtlikust esemest, sealhulgas kujutisi ohtlike esemete koostisosadest, kusjuures iga eset on jäädvustatud mitme eri nurga alt.

11.4.2.

Punktis 11.2 nimetatud ülesandeid täitvad isikud, välja arvatud punktis 11.4.1 osutatud isikud, peavad läbima korduva väljaõppe sagedusega, mis on piisav, et tagada oskuste säilitamine ja omandamine kooskõlas julgestusalaste arengutega.

Korduv väljaõpe toimub:

a)

esialgse baasväljaõppe ja eriväljaõppe käigus omandatud oskuste puhul vähemalt iga viie aasta järel või juhtudel, kui neid oskuseid ei ole rohkem kui kuue kuu jooksul rakendatud, enne naasmist julgestusalaste ülesannete juurde, ja

b)

uute või laiendatud oskuste puhul vastavalt vajadusele, tagamaks et isikud, kes rakendavad julgestuskontrolli meetmeid või vastutavad nende rakendamise eest, saavad viivitamata teada uutest ohtudest ja õigusnormidest ajaks, kui neid tuleb kohaldada.

Punkti a nõudeid ei kohaldata oskuste puhul, mis on omandatud eriväljaõppe ajal ja mis ei ole isikule määratud ülesannete täitmiseks enam vajalikud.

11.4.3.

Kõigi väljaõppe läbinud isikute kohta säilitatakse korduvat väljaõpet käsitlevad andmed vähemalt nende lepingu kestuse jooksul.

11.5.   INSTRUKTORITE JA SÕLTUMATUTE VALIDEERIJATE KVALIFIKATSIOON

11.5.1.

Pädev asutus haldab sertifitseeritud instruktorite ja vajaduse korral punktis 11.5.2, 11.5.3 või 11.5.4 sätestatud nõuetele vastavate sõltumatute valideerijate nimekirju või pääseb kõnealustele nimekirjadele juurde.

11.5.2.

Instruktorid ja sõltumatud valideerijad peavad olema edukalt läbinud taustakontrolli vastavalt punktile 11.1.3 ning esitama tõendid asjakohase kvalifikatsiooni või teadmiste kohta. Sõltumatud valideerijad peavad olema vabad mis tahes lepingulistest või rahalistest kohustustest lennujaama käitajate, lennuettevõtjate või üksuste ees, kelle üle nad peavad järelevalvet teostama.

11.5.3.

Enne käesoleva määruse jõustumist tööle võetud või käesolevas määruses sätestatud väljaõpet korraldanud instruktorid peavad veenma pädevat asutust vähemalt selles, et nad:

a)

omavad punktis 11.5.5 sätestatud teadmisi ja oskusi ja

b)

korraldavad üksnes kursusi, mille pädev asutus on vastavalt punktile 11.2.1.3 heaks kiitnud.

11.5.4.

Enne käesoleva määruse jõustumist tööle võetud sõltumatud valideerijad peavad veenma pädevat asutust vähemalt selles, et nad:

a)

omavad punktis 11.5.6 sätestatud oskusi ja

b)

on vabad mis tahes lepingustest või rahalistest kohustustest lennujaama käitajate, lennuettevõtjate või üksuste ees, kelle üle järelevalvet teostatakse.

11.5.5.

Selleks et saada sertifikaati instruktorina, kes on kvalifitseeritud korraldama punktides 11.2.3.1–11.2.3.5 ning punktides 11.2.4 ja 11.2.5 määratletud väljaõpet, peavad isikul olema teadmised asjaomase lennundusjulgestuse valdkonna töökeskkonnast ning kvalifikatsioon ja oskused järgmistes valdkondades:

a)

õpetusmeetodid ja

b)

õpetatavad julgestuselemendid.

11.5.6.

Selleks et saada sertifikaati sõltumatu valideerijana, peavad isikul olema teadmised asjaomase lennundusjulgestuse valdkonna töökeskkonnast ning oskused järgmistes valdkondades:

a)

kvaliteedikontroll ja

b)

kontrollitavad või jälgitavad julgestusvaldkonnad.

11.5.7.

Pädev asutus korraldab instruktorite ja sõltumatute valideerijate väljaõppe ise või kinnitab sobivad julgestusalase väljaõppe kursused ja haldab nende nimekirja. Pädev asutus tagab, et instruktorid ja sõltumatud valideerijad saavad korrapäraselt väljaõppe või teabe asjakohastes valdkondades toimuvate arengute kohta.

11.5.8.

Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kvalifitseeritud instruktori korraldatav väljaõpe annab tulemuseks asjakohased oskused, tühistab pädev asutus kursuse kinnituse või tagab, et koolitaja kuulumine kvalifitseeritud instruktorite nimekirja vastavalt vajadusele kas peatatakse või lõpetatakse.

11.6.   VÄLJAÕPPE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE

Kõiki isiku määrusest (EÜ) nr 300/2008 ja selle rakendusaktidest tulenevate nõuete täitmiseks omandatud oskusi võetakse teises liikmesriigis arvesse.

12.   JULGESTUSSEADMED

12.0.   ÜLDSÄTTED

12.0.1.

Ametiasutus, käitaja või üksus, kes kasutab seadmeid selliste meetmete kohaldamiseks, mille eest ta vastutab vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 10 osutatud riiklikule tsiviillennunduse julgestusprogrammile, peab võtma mõistlikke meetmeid, tagamaks et kõnealused seadmed vastavad käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

Komisjoni otsuse (EÜ) nr 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (3) kohaselt salajase teabe teeb pädev asutus tootjatele kättesaadavaks vastavalt nende teadmisvajadusele.

12.0.2.

Kõiki julgestusseadmeid tuleb korrapäraselt testida.

12.1.   METALLIDETEKTORVÄRAVAD

12.1.1.   Üldpõhimõtted

12.1.1.1.

Metallidetektorvärav peab suutma avastada üksikult või hulgi vähemalt kindlaksmääratud metallesemeid ning nendest häirega märku andma.

12.1.1.2.

Metallidetektorvärav peab suutma avastada metalleseme sõltumata selle asukohast ja asendist.

12.1.1.3.

Metallidetektorvärav peab olema tugevasti kinnitatud kõvale alusele.

12.1.1.4.

Metallidetektorväraval peab olema visuaalne näidik, mis näitab, et seade on sisse lülitatud.

12.1.1.5.

Metallidetektorvärava seadistuste reguleerimisvahendid peavad olema kaitstud ja neile võivad ligi pääseda üksnes volitatud isikud.

12.1.1.6.

Metallidetektorvärav peab metalleseme avastamise korral edastama nii nähtava kui ka kuuldava häire vastavalt punktile 12.1.1.1. Mõlemad peavad olema märgatavad kahe meetri kauguselt.

12.1.1.7.

Nähtav häire peab näitama, kui tugev on metallidetektorvärava avastatud signaal.

12.1.1.8.

Metallidetektorvärav peab olema paigutatud nii, et seda ei mõjuta häireallikad.

12.1.2.   Metallidetektorväravate standardid

12.1.2.1.

Metallidetektorväravate jaoks kehtib kaks standardit. Kõnealuste standardite üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

12.1.2.2.

Kõik metallidetektorväravad peavad vastama 1. standardile.

1. standard kaotab kehtivuse 1. jaanuaril 2011.

12.1.2.3.

2. standardit kohaldatakse kõigi alates 5. jaanuarist 2007 paigaldatavate metallidetektorväravate suhtes, kui 1. standardile vastava metallidetektorvärava paigaldamise leping ei ole sõlmitud enne nimetatud kuupäeva.

Kõik metallidetektorväravad peavad 1. jaanuariks 2011 vastama 2. standardile.

12.1.3.   Lisanõuded metallidetektorväravatele

Kõik metallidetektorväravad, mille paigaldamise leping on sõlmitud pärast 5. jaanuari 2007, peavad suutma:

a)

tekitada kuuldava ja/või nähtava signaali teatava protsendi metallidetektorväravat läbivate isikute puhul, kes ei põhjustanud punktis 12.1.1.1 osutatud häiret. Protsendimäära peab olema võimalik kindlaks määrata, ja

b)

loendada kontrollitud isikuid, välja arvatud isikud, kes läbivad metallidetektorvärava vastassuunas, ja

c)

loendada häirete arvu ja

d)

arvutada häirete hulga protsendina kontrollitud isikute hulgast.

12.2.   KÄSI-METALLIDETEKTORID

12.2.1.

Käsi-metallidetektor peab suutma avastada magnetilisi ja mittemagnetilisi metallesemeid. Avastamisest ja avastatud metalli asukoha kindlakstegemisest tuleb anda märku häire abil.

12.2.2.

Käsi-metallidetektori seadistuste reguleerimisvahendid peavad olema kaitstud ja neile võivad ligi pääseda üksnes volitatud isikud.

12.2.3.

Käsi-metallidetektor peab metalleseme avastamise korral andma kuuldava häire. Häire peab olema märgatav ühe meetri kauguselt.

12.2.4.

Käsi-metallidetektori tööd ei tohi mõjutada häireallikad.

12.2.5.

Käsi-metallidetektoril peab olema visuaalne näidik, mis näitab, et seade on sisse lülitatud.

12.3.   LÄBIVALGUSTUSSEADMED

Läbivalgustusseade peab vastama komisjoni eraldi otsuses sätestatud üksikasjalikele nõuetele.

12.4.   LÕHKEAINE AVASTAMISSÜSTEEMI (EDS) SEADMED

12.4.1.   Üldpõhimõtted

12.4.1.1.

Lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadme abil on võimalik avastada kindlaksmääratud suurusega ja suuremaid pagasis või muudes saadetistes sisalduvaid lõhkeaine üksikkoguseid ning nendest häirega märku anda.

12.4.1.2.

Avastamine ei tohi sõltuda lõhkeaine kujust, asukohast ega asendist.

12.4.1.3.

EDS-seade peab andma häire kõigil järgmistel juhtudel:

kui selle abil avastatakse lõhkeaine ja

kui selle abil avastatakse ese, mis takistab lõhkeaine avastamist, ja

kui koti või saadetise sisu on analüüsimiseks liiga tihe.

12.4.2.   EDS-seadmete standardid

12.4.2.1.

EDS-seadmete jaoks kehtib kolm standardit. Kõnealuste standardite üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

12.4.2.2.

Kõik EDS-seadmed peavad vastama 1. standardile.

1. standard kaotab kehtivuse 1. septembril 2012.

Pädev asutus võib lubada kasutada 1. standardile vastavaid ja ajavahemikus 1. jaanuarist 2003 kuni 1. septembrini 2006 paigaldatud EDS-seadmeid hiljemalt kuni 1. jaanuarini 2014.

12.4.2.3.

2. standardit kohaldatakse kõigi alates 1. jaanuarist 2007 paigaldatavate EDS-seadmete suhtes, kui 1. standardile vastava EDS-seadme paigaldamise leping ei ole sõlmitud enne 19. oktoobrit 2006.

Kõik EDS-seadmed peavad vastama 2. standardile hiljemalt 1. septembriks 2012, välja arvatud punkti 12.4.2.2 kolmanda lõigu kohaldamisel.

2. standard kaotab kehtivuse 1. septembril 2018.

12.4.2.4.

3. standardit kohaldatakse kõigi EDS-seadmete suhtes, mis paigaldatakse alates 1. septembrist 2012.

Kõik EDS-seadmed peavad vastama 3. standardile hiljemalt 1. septembriks 2018.

12.4.3.   EDS-seadmetega saadud kujutise kvaliteedile esitatavad nõuded

EDS-seadmega saadud kujutise kvaliteet peab vastama komisjoni eraldi otsuses sätestatud üksikasjalikele nõuetele.

12.5.   OHUKUJUTISE KUVAMISE TARKVARA (TIP)

12.5.1.   Üldpõhimõtted

12.5.1.1.

Ohukujutise kuvamise tarkvara (TIP) abil on võimalik kuvada ohtlike esemete virtuaalkujutisi läbivaadatavate kottide või muude saadetiste röntgenipildil.

Virtuaalkujutised kuvatakse läbivaadatavate kottide ja muude saadetiste röntgenipildil ühtlaselt ja mitte kindlasse kohta.

Kuvatavate kujutiste protsenti peab olema võimalik kindlaks määrata.

12.5.1.2.

TIP ei tohi halvendada läbivalgustusseadmete tööd ega tavapärast toimimist.

Läbivaatuse teostajat ei teavitata ette ohtliku eseme virtuaalkujutise kuvamisest või sellest, et see on kuvatud, enne kui ilmub sellekohane teade vastavalt punktile 12.5.2.2.

12.5.1.3.

Ohukujutise kuvamise tarkvara haldamise vahendid peavad olema kaitstud ja neile pääsevad ligi üksnes volitatud isikud.

12.5.2.   Ohukujutise kuvamise tarkvara (TIP) ülesehitus

12.5.2.1.

Ohukujutise kuvamise tarkvara (TIP) sisaldab vähemalt järgmist:

a)

ohtlike esemete virtuaalkujutiste kogu;

b)

teadete esitamise ja kustutamise vahendid ja

c)

üksikute läbivaatuse teostajate reageeringute tulemuste talletamise ja esitamise vahendid.

12.5.2.2.

Ohukujutise kuvamise tarkvara (TIP) kuvab läbivaatuse teostajale teate, kui:

a)

läbivaatuse teostaja reageeris ja kuvati ohtliku eseme virtuaalkujutis;

b)

läbivaatuse teostaja ei reageerinud ja kuvati ohtliku eseme virtuaalkujutis;

c)

läbivaatuse teostaja reageeris, kuid ohtliku eseme virtuaalkujutist ei kuvatud, ja

d)

ohtliku eseme virtuaalkujutise kuvamise katse ebaõnnestus ning pagasi läbivaatuse teostaja nägi seda.

Teade kuvatakse nii, et see ei varja sellega seotud koti või muu saadetise kujutist.

Teade on nähtav, kuni läbivaatuse teostaja selle kustutab. Punktides a ja b osutatud juhtudel ilmub teade koos ohtliku eseme virtuaalkujutisega.

12.5.2.3.

Juurdepääsu puhul sellistele läbivalgustusseadmetele, millele on paigaldatud ohukujutise kuvamise tarkvara (TIP), mida ka kasutatakse, on nõutav, et läbivaatuse teostaja kasutab kordumatut identifitseerimistunnust.

12.5.2.4.

Ohukujutise kuvamise (TIP) seadmega on võimalik säilitada üksikute läbivaatuse teostajate reageeringute tulemusi vähemalt 12 kuu jooksul ning aruannete esitamist võimaldaval kujul.

12.5.2.5.

Ohukujutise kuvamise tarkvara (TIP) ülesehitusele kohaldatakse ka komisjoni eraldi otsuse lisasätteid.

12.6.   LÕHKEAINE JÄLGEDE AVASTAMISE (ETD) SEADMED

Lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seadme abil on võimalik koguda ja analüüsida osakesi või auru saastatud pindadelt või pagasi või muude saadetiste sisult ning anda lõhkeaine jälgede olemasolust märku häire abil.

12.7.   VEDELIKE, AEROSOOLIDE JA GEELIDE LÄBIVAATAMISE SEADMED

12.7.1.   Üldpõhimõtted

12.7.1.1.

Punktis 4.1.3.1 nimetatud vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamiseks kasutatavate seadmete abil on võimalik avastada ohtlike ainete esinemist vedelikes, aerosoolides ja geelides vähemalt kindlaksmääratud üksikkogustes ning anda sellest häire abil märku.

12.7.1.2.

Avastamine ei sõltu vedeliku, aerosooli või geeli pakendi kujust ega materjalist.

12.7.1.3.

Seadet kasutatakse viisil, mis tagab, et pakendi asukoht ja asend tagaks avastamissuutlikkuse täieliku ärakasutamise.

12.7.1.4.

Seade annab häire kõigil järgmistel juhtudel:

a)

kui selle abil avastatakse ohtlik aine;

b)

kui selle abil avastatakse ese, mis takistab ohtliku aine avastamist;

c)

kui see ei suuda hinnata, kas vedelik, aerosool või geel on ohutu või mitte, ja

d)

kui läbivaadatava koti sisu on analüüsimiseks liiga tihe.

12.7.2.   Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise seadmete standardid

12.7.2.1.

Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatuseks kasutatavate seadmete jaoks kehtib kaks standardit. Kõnealuste standardite üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

12.7.2.2.

Kõik vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise seadmed peavad vastama 1. standardile.

1. standard kaotab kehtivuse 28. aprillil 2014.

12.7.2.3.

2. standardit kohaldatakse kõigi vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise seadmete suhtes alates 29. aprillist 2014.

Kõik vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise seadmed peavad vastama 2. standardile hiljemalt 29. aprilliks 2016.

12.7.3.   Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise seadmete heakskiitmine

Kui seadme vastavust komisjoni eraldi otsuse punktis 12.7 sätestatud standarditele on kinnitanud liikmesriigi pädev asutus või seda on tehtud tema nimel, tunnustavad selle vastavust kõnealustele standarditele ka teised liikmesriigid. Liikmesriigid teatavad komisjonile seadmete kinnitamiseks määratud asutuste nimed ja nõudmise korral muud asjakohased üksikasjad. Komisjon teavitab nendest asutustest teisi liikmesriike.

12.8.   UUSI TEHNOLOOGIAID KASUTAVAD LÄBIVAATUSMEETODID

12.8.1.

Liikmesriik võib lubada läbivaatusmeetodit, mis kasutab käesolevas määruses sätestamata uusi tehnoloogiaid, tingimusel et:

a)

seda kasutatakse uue läbivaatusmeetodi hindamiseks ja

b)

see ei mõjuta negatiivselt üldist julgestuse taset ja

c)

asjaomastele isikutele, sealhulgas reisijatele, antakse asjakohast teavet katse tegemise kohta.

12.8.2.

Vähemalt neli kuud enne läbivaatusmeetodi kavandatud kasutuselevõtmist teavitab asjaomane liikmesriik kirjalikult komisjoni ja teisi liikmesriike kavandatavast uuest läbivaatusmeetodist, mida ta kavatseb lubada, lisades hinnangu selle kohta, kuidas tagatakse, et uue meetodi kasutamine vastab punkti 12.8.1 alapunkti b nõuetele. Teade peab sisaldama ka üksikasjalikku teavet meetodi või menetluse kasutamise kavandatavate asukohtade ja kavandatud hindamisperioodi pikkuse kohta.

12.8.3.

Kui komisjon annab liikmesriigile positiivse vastuse või kui kolme kuu jooksul alates kirjaliku taotluse kättesaamisest ei ole vastust saabunud, võib liikmesriik lubada uusi tehnoloogiaid rakendava läbivaatusmeetodi kasutusele võtta.

Kui komisjon ei ole veendunud, et kavandatud läbivaatusmeetod annab piisava tagatise, et lennundusjulgestuse üldine tase ühenduses säilib, teatab komisjon sellest liikmesriigile kolme kuu jooksul alates punktis 12.8.2 osutatud teate kättesaamisest ning selgitab oma kahtlusi. Sel juhul ei alusta asjaomane liikmesriik läbivaatusmeetodi kasutamist enne, kui komisjon on sellega rahul.

12.8.4.

Iga uusi tehnoloogiaid kasutava läbivaatusmeetodi puhul võib hindamisperiood kesta kuni 18 kuud. Komisjon võib kõnealust hindamisperioodi pikendada kuni 12 kuu võrra tingimusel, et liikmesriik esitab pikendusele piisava põhjenduse.

12.8.5.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus esitab hindamisperioodi jooksul vähemalt iga kuue kuu järel komisjonile hindamist käsitleva arenguaruande. Komisjon teavitab teisi liikmesriike arenguaruande sisust. Kui arenguaruandeid ei esitata, võib komisjon nõuda liikmesriigilt katse lõpetamist.

12.8.6.

Kui komisjon ei ole aruande alusel veendunud, et katsetatav läbivaatusmeetod annab piisava tagatise, et üldine lennundusjulgestuse tase ühenduses säilib, teatab komisjon liikmesriigile, et katse on peatatud ajani, mil suudetakse anda kõnealune tagatis.

12.8.7.

Hindamisperiood ei tohi olla pikem kui 30 kuud.

LIIDE 12-A

Metallidetektorväravate toimivusnõuete üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-B

Lõhkeaine avastamissüsteemi toimivusnõuete üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.

LIIDE 12-C

Vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatamise seadmete toimivusnõuete üksikasjalikud nõuded on sätestatud komisjoni eraldi otsuses.


(1)  ELT L 360, 19.12.2006, lk 64.

(2)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(3)  EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.


Top