EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32010H0191
Commission Recommendation of 22 March 2010 on the scope and effects of legal tender of euro banknotes and coins
Komisjoni soovitus, 22. märts 2010 , euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta
Komisjoni soovitus, 22. märts 2010 , euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta
OJ L 83, 30.3.2010, p. 70–71
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
30.3.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 83/70 |
KOMISJONI SOOVITUS,
22. märts 2010,
euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju kohta
(2010/191/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euro pangatähtede seadusliku maksevahendi staatus on reguleeritud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 128 (rahapoliitika peatükk). Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt kuulub nende liikmesriikide rahapoliitika, mille rahaühik on euro, Euroopa Liidu ainupädevusse („osalevad liikmesriigid”). |
(2) |
Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) (1) artikli 11 kohaselt on euro mündid ainsad mündid, millel on kõikides osalevates liikmesriikides seadusliku maksevahendi seisund. |
(3) |
Euroalal valitseb praegu mõningane ebakindlus seadusliku maksevahendi staatuse ulatuse ja mõju suhtes. |
(4) |
Soovitus põhineb euroala liikmesriikide rahandusministeeriumite ja keskpankade esindajatest koosnenud töörühma aruande peamistel järeldustel. |
(5) |
Kolm aastat pärast käesoleva soovituse vastuvõtmist hindab komisjon selle rakendamist ja teeb otsuse reguleeriva meetme vastuvõtmise vajalikkuse kohta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
1. Seadusliku maksevahendi staatuse mõiste
Maksekohustuste suhtes seisneb euro pangatähtede ja müntide seadusliku maksevahendi staatus järgmises.
a) |
Kohustus vastu võtta Võlausaldaja ei saa keelduda euro pangatähti ja münte vastu võtmast, välja arvatud juhul, kui pooled on leppinud kokku kasutada muid maksevahendeid. |
b) |
Kohustus tunnustada nominaalväärtust Euro pangatähtede ja müntide rahaliseks väärtuseks on nendel märgitud summa. |
c) |
Maksekohustusest vabastamise võime Võlausaldajale euro pangatähtede ja müntide andmise teel saab võlgnik ennast maksukohustusest vabastada. |
2. Euro pangatähtede ja müntide vastuvõtmine jaekaubandustehingutes
Euro pangatähti ja münte tuleks üldjuhul jaekaubandustehingutes maksevahendina vastu võtta. Nende vastuvõtmisest keeldumine peaks olema võimalik üksnes põhjendatud juhtudel, lähtuvalt heausksuse põhimõttest (näiteks kui jaemüüjal ei ole vahetusraha).
3. Suure nominaalväärtusega pangatähtede vastuvõtmine jaekaubandustehingutes
Suure nominaalväärtusega pangatähti tuleks jaekaubandustehingutes maksevahendina vastu võtta. Nende vastuvõtmisest keeldumine peaks olema võimalik üksnes põhjendatud juhtudel, lähtudes heausksuse põhimõttest (näiteks kui pangatähe nimiväärtus on võlausaldaja nõude suhtes ebaproportsionaalne).
4. Euro pangatähtede ja müntide kasutamise eest lisatasu nõudmisest hoidumine
Euro pangatähtede ja müntide maksevahendina kasutamise eest ei tohiks nõuda lisatasu maksmist.
5. Intelligentse pangatähtede neutraliseerimise süsteemi abil turvatindiga määritud pangatähed
Ehkki intelligentse pangatähtede neutraliseerimise süsteemi abil turvatindiga määritud pangatähed on seaduslik maksevahend, peaksid liikmesriigid aktiivselt teavitama huvitatud osapooli (pangad, jaemüüjad, üldsus) sellest, et turvatindiga määritud pangatähed tuleb viia riiklikku keskpanka, sest tõenäoliselt on tegu varastatud rahaga.
6. Väljaantud pangatähtede ja müntide täielik hävitamine üksikisikute poolt
Seda, kui eraisik hävitab täielikult väikese koguse euro pangatähti või münte, ei peaks liikmesriigid keelama ega karistama. Siiski tuleks keelata suurte koguste euro pangatähtede ja müntide eraviisilist hävitamist.
7. Pangatähtede ja müntide rikkumine kunstilisel eesmärgil
Liikmesriigid ei tohiks innustada pangatähtede ja müntide rikkumist kunstilisel eesmärgil, kuid peaksid seda sallima. Rikutud pangatähti ja münte tuleks pidada kasutuskõlbmatuks.
8. Pädevus teha otsus hävitada kasutuskõlblikke euro käibemünte
Teha otsus hävitada kasutuskõlblikke euro käibemünte ei tohiks kuuluda eraldi ühegi riikliku ametiasutuse pädevusse. Enne kasutuskõlblike euro käibemüntide hävitamist peaks riiklik pädev asutus konsulteerima majandus- ja rahanduskomitee euromüntide allkomiteega ning teavitama sellest rahapajade juhatajate töörühma.
9. Ühe- ja kahesendised mündid seadusliku maksevahendina ja ümardamiseeskirjad
Liikmesriikides, kus on ette nähtud ümardamine ja hinnad on ümardatud viie sendi täpsuseni, peaksid ühe- ja kahesendised mündid jääma seadusliku maksevahendina käibele ja neid tuleks vastu võtta. Siiski peaksid liikmesriigid hoiduma uute ümardamiseeskirjade kehtestamisest, sest need pärsivad müntide maksekohustusest vabastamise võimet ega võimalda maksta täpset summat ning võivad mõnel puhul tähendada sularahamakse eest lisatasu nõudmist.
10. Meenemündid seadusliku maksevahendina
Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, et hoida ära euro meenemüntide kasutamist maksevahendina (pakkimine eripakendisse, selge sõnumi lisamine, väärismetallide kasutamine, nominaalväärtusest kõrgem müügihind).
Käesolev soovitus on adresseeritud kõigile euroala liikmesriikidele, Euroopa Keskpangale ning Euroopa tasandi ja riiklikele kaubandus- ja tarbijaühendustele.
Brüssel, 22. märts 2010
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Olli REHN
(1) EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.