EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010D0787

2010/787/EL: Nõukogu otsus, 10. detsember 2010 , konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta

OJ L 336, 21.12.2010, p. 24–29 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 08 Volume 003 P. 283 - 288

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/787/oj

21.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 336/24


NÕUKOGU OTSUS,

10. detsember 2010,

konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antava riigiabi kohta

(2010/787/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 107 lõike 3 punkti e,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 23. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1407/2002, mis käsitleb söetööstusele antavat riigiabi, (2) kehtivus lõpeb 31. detsembril 2010.

(2)

Subsideeritud söe väike osa üldises koguenergias ei õigusta enam sellise toetuse säilitamist eesmärgiga tagada energiavarustuskindlus liidus.

(3)

Liidu poliitika edendada taastuvaid energiaallikaid ning säästvat ja turvalist süsinikuvaest majandust ei õigusta konkurentsivõimetute söekaevanduste lõputut toetamist. Seetõttu ei tuleks määrusega (EÜ) nr 1407/2002 lubatud abiliikide võimaldamist lõputult jätkata.

(4)

Sektorispetsiifiliste riigiabi eeskirjade puudumisel kohaldatakse söe suhtes aga üksnes üldisi riigiabi eeskirju. Sellises kontekstis ei pruugi konkurentsivõimetud söekaevandused, millele praegu antakse määruse (EÜ) nr 1407/2002 kohast abi, olla abikõlblikud ja nad võivad olla sunnitud tegevuse lõpetama.

(5)

Ilma et see piiraks üldiste riigiabi eeskirjade kohaldamist, peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta meetmeid, millega leevendada kõnealuste kaevanduste sulgemise sotsiaalseid ja piirkondlikke tagajärgi, see tähendab lõpetada nende tegevus nõuetekohaselt kaevanduste pöördumatu sulgemise kava kontekstis ja/või rahastada erakorralisi kulusid, eelkõige varasemast tegevusest tulenevaid kohustusi.

(6)

Käesolev otsus tähistab söesektori jaoks üleminekut sektorispetsiifiliste eeskirjade kohaldamiselt kõigis sektorites kohaldatavate üldiste riigiabi eeskirjade kohaldamisele.

(7)

Selleks et viia siseturul miinimumini konkurentsivõimetute söekaevanduste sulgemise soodustamiseks antavast riigiabist tulenevaid konkurentsimoonutusi, peaks selline abi olema kahanev ja rangelt piirduma söetootmisüksustega, mida kavatsetakse sulgeda pöördumatult.

(8)

Sulgemisabi saavate söetootmisüksuste poolse söetootmise negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks peaksid liikmesriigid koostama kava, mis sisaldab asjakohaseid meetmeid näiteks energiatõhususe, taastuvenergia või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas.

(9)

Ettevõtjatel peaks olema õigus saada abi selliste kulutuste katteks, mis kooskõlas tavapäraste raamatupidamispõhimõtetega ei mõjuta tootmiskulusid otseselt. Kõnealune abi on ette nähtud selliste erakorraliste kulude katteks, mis kaasnevad nende söetootmisüksuste sulgemisega. Selleks et vältida olukorda, kus kõnealusest abist saavad põhjendamatut kasu ettevõtjad, kes sulgevad vaid osa oma kaevandustest, peaksid asjaomased ettevõtjad pidama kõigi oma söetootmisüksuste kohta eraldi raamatupidamisarvestust.

(10)

Kõnealuse käesolevast otsusest tuleneva ülesande täitmisel peaks komisjon tagama normaalsete konkurentsitingimuste loomise, säilitamise ja järgimise. Eelkõige elektriturgu silmas pidades ei tohiks söetööstusele antav abi mõjutada elektritootjatele kättesaadavat primaarenergia allikate valikut. Seetõttu peaksid lepinguosalised söehindades ja -kogustes vabalt kokku leppima, võttes arvesse maailmaturul valitsevaid tingimusi.

(11)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei tohiks välistada, et söetööstusele antava abi võib lugeda siseturuga kokkusobivaks muudel alustel. Seoses sellega jätkatakse abi ülemmäärade piires muude konkreetsete eeskirjade ja eelkõige selliste eeskirjade kohaldamist, mis puudutavad teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat abi, keskkonnakaitsele antavat abi ning koolituseks antavat abi, kui eeskirjades teisiti ette ei nähta.

(12)

Komisjon peaks käesoleva otsuse alusel teavitatud meetmeid hindama ja otsuseid vastu võtma kooskõlas nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (3).

(13)

Selleks, et vältida järjepidevuse puudumist määruses (EÜ) nr 1407/2002 kavandatud meetmete ja käesolevas otsuse ette nähtud meetmete vahel, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2011,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.   PEATÜKK

SISSEJUHATAVAD SÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

a)   „süsi”– kõrge kvaliteediklassi, keskmise kvaliteediklassi ja madala kvaliteediklassi A ja B kategooria süsi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni koostatud rahvusvahelise söekodifitseerimissüsteemi tähenduses (4);

b)   „sulgemine”– söe tootmise ja müügi püsiv lõpetamine;

c)   „sulgemiskava”– liikmesriigi koostatud tegevuskava, milles nähakse ette meetmed söetootmisüksuste lõplikuks sulgemiseks;

d)   „söetootmisüksus”– maa all ja maa peal asuvad söetootmisettevõtted ja seotud rajatised, mis suudavad toota toorsütt ettevõtte teistest osadest sõltumatult;

e)   „tootmisaasta”– kalendriaasta või muu kaheteistkümnekuuline ajavahemik, mis võetakse söetööstuses lepingu aluseks;

f)   „tootmiskulud”– käsiloleva tootmisega seotud kogukulud, sealhulgas kulud, mis on seotud järgnevaga: kaevandamistööd, söe rikastamine, eelkõige selle märgrikastamine, tüki suuruse järgi sortideks jaotamine ja aheraine eraldamine kaevisest ning kasutuskohta transportimine, tavaline kulum ja turu intressimääradel põhinevad laenukapitali intressimaksed;

g)   „käsiloleva tootmisega seotud kaod”– positiivne vahe söetootmiskulude ning kasutuskohas kehtiva müügihinna vahel, mille lepinguosalised on vabalt kokku leppinud maailmaturul valitsevaid tingimusi arvestades.

2.   PEATÜKK

ABI KOKKUSOBIVUS

Artikkel 2

Põhimõte

1.   Konkurentsivõimetute kaevanduste sulgemise kontekstis võib söetööstusele antava abi lugeda siseturu nõuetekohase toimimisega kokkusobivaks juhul, kui see on kooskõlas käesoleva otsusega.

2.   Abi hõlmab ainult kulusid, mis on seotud söe kasutamisega elektritootmisel, soojuse ja elektrienergia koostootmisel, koksitootmisel ning terasetööstuses kasutatavate kõrgahjude kütmisel, kui selline kasutamine toimub liidus.

Artikkel 3

Sulgemisabi

1.   Ettevõtjale antava abi, mis on mõeldud söetootmisüksuste käsiloleva tootmisega seotud kadude katmiseks, võib lugeda siseturuga kokkusobivaks ainult juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a)

asjaomaste söetootmisüksuste tegevus peab moodustama osa sulgemiskavast, mille lõpptähtaeg on hiljemalt 31. detsember 2018;

b)

asjaomased söetootmisüksused tuleb sulgemiskava kohaselt lõplikult sulgeda;

c)

abisumma ei tohi ületada vahet ühe tootmisaasta prognoositavate tootmiskulude ja prognoositava tulu vahel. Tegelikult makstavat abi peab igal aastal korrigeerima tegelikest kuludest ja tuludest lähtuvalt hiljemalt abi andmise aastale järgneva tootmisaasta lõpuks;

d)

söeekvivalendi tonni kohta makstav abi ei tohi viia selleni, et liidu söe hinnad kasutuskohas langevad kolmandatest riikidest pärineva sarnase kvaliteediga söe hindadest madalamale;

e)

asjaomased söetootmisüksused töötasid seisuga 31. detsember 2009;

f)

liikmesriigi antava sulgemisabi kogusumma peab kahanema: kusjuures 2013. aasta lõpuks ei tohi kahanemine olla väiksem kui 25 % võrra aastal 2011. antavast abist, 2015. aasta lõpuks mitte väiksem kui 40 % ja 2017. aasta lõpuks mitte väiksem kui 75 %;

g)

liikmesriigi söetööstusele antava sulgemisabi kogusumma ei tohi ühelgi 2010. aastale järgneval aastal ületada määruse (EÜ) nr 1407/2002 artiklite 4 ja 5 kohaselt 2010. aastaks asjaomase liikmesriigi poolt antud ja komisjoni poolt heakskiidetud abi summat;

h)

liikmesriigid peavad koostama kava selliste meetmete võtmiseks, mille eesmärk on leevendada käesoleva artikli kohaselt sulgemisabi saavate söetootmisüksuste poolse söetootmise keskkonnamõju, näiteks energiatõhususe, taastuvenergia või süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise valdkonnas.

2.   Lõike 1 punktis h osutatud plaanides sisalduvad meetmed, mis kujutavad riigiabi aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ei piira aluslepingu artikli 108 lõikest 3 tulenevat liikmesriikidel lasuvat teatamiskohustust või kavatsetud meetmete rakendamiskeeldu seoses kõnealuste meetmetega ning ei piira kõnealuste meetmete kooskõla siseturuga.

3.   Kui lõike 1 kohaselt abi saavaid söetootmisüksusi komisjoni poolt sulgemiskavas heakskiidetud kuupäeval ei suleta, tagastab asjaomane liikmesriik kogu sulgemiskavaga hõlmatud ajavahemiku eest antud abi.

Artikkel 4

Abi erandlike kulude katmiseks

1.   Riigiabi, mida antakse söetootmisega tegelevatele või tegelnud ettevõtjatele selliste söetootmisüksuste sulgemisega kaasnevate kulude katteks, mis ei ole seotud käsiloleva tootmisega, võib lugeda siseturuga kokkusobivaks, kui makstav abisumma ei ületa kõnealuseid kulusid. Sellisest abist võib katta:

a)

ainult selliste ettevõtjate kulud ja kulude reservid, kes sulgevad või on sulgenud söetootmisüksusi, sealhulgas ettevõtted, kellele antakse sulgemisabi;

b)

mitme ettevõtja kantavad kulud.

2.   Lõike 1 kohaselt kaetavate kulude kategooriad on määratletud lisas. Lõiget 1 ei kohaldata kulude suhtes, mis tekivad keskkonnaeeskirjade täitmata jätmisest.

Artikkel 5

Kumuleerumine

1.   Käesoleva otsuse kohaselt lubatava abi maksimumsummat kohaldatakse sõltumata sellest, kas abi rahastatakse täielikult liikmesriigi poolt või osaliselt liidu poolt.

2.   Käesoleva otsuse kohaselt lubatavat abi ei või ühendada muu aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiga ega muul kujul liidupoolse rahastamisega samade abikõlblike kulude eest, kui sellise kumuleerumise tulemusena oleks abisumma suurem kui käesoleva otsusega lubatu.

Artikkel 6

Raamatupidamise lahusus

Ettevõtjad esitavad kogu saadud abi kasumiaruandes käibest eristuva eraldiseisva tuluartiklina. Kui ettevõtjad, kes saavad käesoleva otsuse kohast abi, jätkavad kaubandustegevust ja tööd pärast mõne või kõigi oma söetootmisüksuste sulgemist, peavad nad täpset ja eraldi raamatupidamisarvestust kõigi oma söetootmisüksuste ja söekaevandamisega mitteseotud muu majandustegevuse kohta. Käesoleva otsuse kohaselt antud abi hallatakse nii, et seda ei oleks võimalik üle kanda teistele söetootmisüksustele, mis ei kuulu sulgemiskava alla, ega sama ettevõtja muule majandustegevusele.

3.   PEATÜKK

MENETLUSED

Artikkel 7

Liikmesriikide esitatav teave

1.   Lisaks määrusele (EÜ) nr 659/1999 kohaldatakse käesolevas otsuses nimetatud abi suhtes lõigetes 2–6 sätestatud erieeskirju.

2.   Liikmesriigid, kes kavatsevad anda artiklis 3 nimetatud sulgemisabi, esitavad komisjonile asjaomaste söetootmisüksuste sulgemiskava. Kava sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid:

a)

andmed söetootmisüksuste kohta;

b)

iga söetootmisüksuse tegelikud või prognoositavad tootmiskulud tootmisaasta kohta;

c)

sulgemiskavasse kuuluvate söetootmisüksuste prognoositav söetoodang ühe tootmisaasta kohta;

d)

sulgemiseks antav hinnanguline abisumma ühe tootmisaasta kohta.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni kõigist sulgemiskava muudatustest.

4.   Liikmesriigid teatavad igasugusest abist, mida nad kavatsevad tootmisaasta jooksul söetööstusele käesoleva otsuse kohaselt anda. Nad esitavad komisjonile kõik prognoositavate tootmiskulude arvutamiseks vajalikud andmed ning teabe nende andmete seotuse kohta komisjonile lõike 2 kohaselt teatatud sulgemiskavadega.

5.   Liikmesriigid teatavad komisjonile tootmisaastal tegelikult makstud abi summa ja selle arvutuse hiljemalt kuus kuud pärast asjakohase aasta lõppu. Kui käimasoleva tootmisaasta jooksul algselt tasutud summasid korrigeeritakse, teatavad liikmesriigid sellest komisjonile enne järgneva tootmisaasta lõppu.

6.   Artiklite 3 ja 4 kohaselt abist teada andes ning tegelikult väljamakstud abist komisjoni teavitades esitavad liikmesriigid kogu vajaliku teabe, mille põhjal komisjonil on võimalik kontrollida käesoleva otsuse sätetest kinnipidamist.

4.   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 8

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab kõik käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed. Ta võib luua käesolevas otsuses sätestatud piirides artiklis 7 nimetatud teabe edastamiseks ühise raamistiku.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

Otsus kehtib kuni 31. detsembrini 2027.

Brüssel, 10. detsember 2010

Nõukogu nimel

eesistuja

V. VAN QUICKENBORNE


(1)  23. novembri 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 205, 2.8.2002, lk 1.

(3)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(4)  Keskmise kvaliteediklassi ja kõrge kvaliteediklassi söe rahvusvaheline kodifitseerimissüsteem (1998), kihtvarapaigas asuva söe rahvusvaheline klassifikatsioon (1998) ning madala kvaliteediklassi söe rahvusvaheline kodifitseerimissüsteem (1999).


LISA

ARTIKLIS 4 NIMETATUD KULUDE MÄÄRATLUS

1.   Ainult selliste ettevõtjate kulud ja kulude reservid, kes on sulgenud või sulgevad söetootmisüksusi

Üksnes järgmised kulukategooriad ja ainult siis, kui need tulenevad söetootmisüksuste sulgemisest:

a)

enne vanaduspensioniikka jõudmist pensionile jäänud töötajate sotsiaaltoetuste maksmisega seotud kulud;

b)

muud erandlikud kulud, mis on seotud töökoha kaotanud või kaotavate töötajatega;

c)

riikliku süsteemi välised pensionid ja toetused töötajatele, kes on kaotanud või kaotavad töökoha, ning töötajatele, kellel on õigus selliseid makseid saada enne sulgemist;

d)

ettevõtjate kulud seoses töötajate taaskohanemisega uute töökohtade leidmiseks väljaspool söetööstust, eelkõige koolituskulud;

e)

tasuta söetarned töökoha kaotanud või kaotavatele töötajatele ning töötajatele, kellel on õigus selliseid tarneid saada enne sulgemist, või nende rahaline ekvivalent;

f)

haldus- ja õigusnormidest ning maksualastest sätetest tulenevad söetööstusspetsiifilised jääkkulud;

g)

söetootmisüksuste sulgemisest tulenevad täiendavad allmaaohutusmeetmed;

h)

kaevandamisega seonduv kahju, kui selle on tekitanud söetootmisüksused, mis on suletud või suletakse;

i)

endistes söekaevandustes keskkonna taastamisega seotud nõuetekohaselt põhjendatud kulud, sealhulgas:

veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise eest vastutavatele organitele tehtud maksetest järelejäävad kulud,

muud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimisega seotud järelejäävad kulud;

j)

järelejäävad kulud, mis katavad endiste kaevurite ravikindlustuskulud;

k)

kulud, mis on seotud kehtivate (kõige rohkem kuuekuuliste) lepingute katkestamise või muutmisega;

l)

erakorraline sisemine kulum, kui see tuleneb söetootmisüksuste sulgemisest;

m)

pinna rekultiveerimise kulud.

Maa väärtuse suurenemine lahutatakse punktides g, h, i ja m osutatud abikõlblikest kuludest.

2.   Mitme ettevõtja kantavad kulud ja kulude reservid

Üksnes järgmised kulukategooriad:

a)

riikliku süsteemi väliste sotsiaalkindlustuskulusid katvate maksete suurenemine, mis on tingitud rahastajate arvu vähenemisest seoses söetootmisüksuste sulgemisega;

b)

söetootmisüksuste sulgemisega kaasnevad kulutused, mis on seotud veevarustusega ja heitvee ärajuhtimisega;

c)

veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise eest vastutavatele organitele tehtavate maksete suurenemine, kui see tuleneb maksustatava söetootmise vähendamisest söetootmisüksuste sulgemise tulemusel.


Top