1.1.

„Märkimisväärne õnnetus” – õnnetus, milles osaleb vähemalt üks liikuv raudteeveerem ja mille tagajärjel hukkub või saab raskelt vigastada vähemalt üks inimene või mis kahjustab märkimisväärselt veeremit, rööbasteed, muid paigaldisi või keskkonda või mis põhjustab ulatuslikke liiklushäireid. Siia hulka ei arvata töökodades, ladudes ja depoodes toimunud õnnetusi.

1.2.

„Märkimisväärne kahju veeremile, rööbasteele, muudele paigaldistele või keskkonnale” – kahju, mille väärtus on vähemalt 150 000 EUR.

1.3.

„Ulatuslikud liiklushäired” – rongiliiklus põhiliinil peatub vähemalt kuueks tunniks.

1.4.

„Rong” – teatud numbri või erinimetuse all määratud lähtepunktist määratud sihtpunkti liikuv ühe või mitme veduri või mootorvaguni veetav raudteeveerem või raudteeveeremiühikud või eraldi sõitev mootorvagun. Tühja vedurit, st üksi sõitvat vedurit, käsitatakse rongina.

1.5.

„Rongide kokkupõrked, sealhulgas kokkupõrked takistustega vabas liikumisruumis” – esiotsade või esi- ja tagaotsa kokkupõrked või külgkokkupõrked ühe rongi ja teise rongi osa vahel või

1.6.

„Rööbastelt mahasõit” – juhtum, kus vähemalt üks rongiratas sõidab rööpalt maha.

1.7.

„Raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid” – raudteeületuskohal toimuvad õnnetusjuhtumid, millesse on kaasatud vähemalt üks raudteeveerem ja üks või mitu rööbasteed ületavat sõidukit, muud sellised ületuskoha kasutajad nagu jalakäijad või muud rööbasteel või selle läheduses ajutiselt olevad esemed, kui need on kaotanud rööbasteed ületav sõiduk/kasutaja.

1.8.

„Liikuva veeremi poolt isikutele põhjustatud õnnetusjuhtumid” – õnnetusjuhtumid, mis on põhjustatud ühele või mitmele isikule, kes kas saavad löögi raudteeveeremilt või veeremile kinnitatud või sellest eraldunud esemelt. Hõlmatud on isikud, kes kukuvad veeremilt, ning ka isikud, kes veeremis sõidu ajal kukuvad või saavad löögi lahtistelt esemetelt.

1.9.

„Veeremipõlengud” – põlengud ja plahvatused raudteeveeremites (sealhulgas lastis) väljumisjaama ja sihtjaama vahelise sõidu ajal, sealhulgas väljumisjaamas, sihtjaamas või vahepeatustes peatumise ajal, samuti rongide koostamise ajal.

1.10.

„Muud õnnetusjuhtumiliigid” – kõik muud õnnetusjuhtumid kui juba mainitud õnnetusjuhtumid (rongide kokkupõrked, rööbastelt mahasõidud, raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, liikuva veeremi põhjustatud õnnetusjuhtumid inimestele ja veeremi tulekahjud).

1.11.

„Reisija” – mis tahes isik, kaasa arvatud rongi personal, kes kasutab raudteetransporti; liiklusõnnetuste statistikast jäetakse välja reisijad, kes üritavad liikuva rongi peale minna või sealt maha tulla.

1.12.

„Töötajad (sh töövõtjate personal ja füüsilisest isikust ettevõtjad)” – mis tahes isik, kelle töö on seotud raudteega ja kes on õnnetuse ajal tööl. Mõiste hõlmab rongi personali ning isikuid, kes käitavad veeremit ja infrastruktuurirajatisi.

1.13.

„Raudteeületuskohtade kasutajad” – kõik isikud, kes ületavad raudteeliine raudteeületuskohas mis tahes transpordivahendiga või jalgsi.

1.14.

„Raudtee territooriumil loata viibivad isikud” – isikud, kes viibivad raudtee territooriumil, kui seal viibimine on keelatud, välja arvatud raudteeületuskohtade kasutajad.

1.15.

„Muud isikud (kolmandad isikud)” – kõik isikud, keda ei ole määratletud „reisijate”, „töötajate (sh töövõtjate personal)”, „raudteeületuskoha kasutajate” või „raudtee territooriumil loata viibivate isikutena”.

1.16.

„Surnu (hukkunu)” – inimene, kes on õnnetuse (v.a enesetapp) tagajärjel silmapilkselt surma saanud või sureb 30 päeva jooksul.

1.17.

„Vigastatu (raskelt vigastatud inimene)” – vigastatud inimene, kes õnnetuse (v.a enesetapukatse) tagajärjel viibis haiglaravil üle 24 tunni.

2.1.

„Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetus” – õnnetus või vahejuhtum, millest tuleb teatada vastavalt RID (2)/ADR punktile 1.8.5.

2.2.

„Ohtlikud kaubad” – ained ja artiklid, mille vedamine on RIDi kohaselt keelatud või lubatud üksnes selles ette nähtud tingimustel.

3.1.

„Enesetapp” – surmaga lõppev enda tahtlik vigastamine, nagu selle on registreerinud ja klassifitseerinud pädev riiklik asutus.

4.1.

„Purunenud rööpad” – rööbas, mis jaguneb kaheks või rohkemaks tükiks, või rööbas, millest metallitükk eraldub ja tekitab sõidupinnale üle 50 mm pikkuse ja üle 10 mm sügavuse lõhe.

4.2.

„Rööbastee deformatsioon” – vead, mis on seotud rööbastee kontiinumi ja geomeetriaga ning mille tõttu on ohutuse säilitamiseks vaja rööbastee blokeerida või kohe vähendada lubatud kiirust.

4.3.

„Valemärguannetest tingitud tõrked” – signaalsüsteemi mis tahes viga (seotud kas infrastruktuuri või veeremiga), mistõttu on signaalteade nõutavast vähem piirav.

4.4.

„Signaalist möödasõit ohuolukorras (SPAD – Signal Passed at Danger)” – juhtum, kus rongi mis tahes osa liigub kaugemale, kui tema lubatud liikumisega on ette nähtud.

Lubamatu liikumine tähendab möödasõitu

Hõlmatud ei ole juhtumid, kus veoüksuseta või järelevalveta rong möödub signaalist ohuolukorras. Hõlmatud ei ole juhtumid, kus signaal ei ole teataval põhjusel õigel ajal ohurežiimile lülitatud nii, et juhil oleks võimalik rong enne signaali peatada.

Liikmesriigi ohuasutused võivad esitada kõnealuse nelja punkti kohta eraldi aruande ja nad esitavad aruande vähemalt kõiki nelja elementi sisaldava koondnäitaja kohta.

4.5.

„Purunenud rattad ja purunenud teljed” – ratta või telje oluliste osade purunemine, millega kaasneb õnnetuseoht (rööbastelt mahasõit või kokkupõrge).

5.1.

Ohvrite ärahoidmise väärtus (VPC) hõlmab järgmist.

5.2.

Ohutuse ning otseste/kaudsete majanduslike kulude hindamise ühised põhimõtted.

Ohutuse väärtuse puhul hinnatakse, kas olemaolevad hinnangulised väärtused on sobivad või mitte, võttes arvesse järgmist:

Otseseid ja kaudseid majanduslikke kulusid hinnatakse ühiskonna tegelikult kantavate kulude alusel.

5.3.

„Keskkonnakahju maksumus” – raudtee-ettevõtja/raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kantavad kulud, mis arvutatakse kogemuse põhjal ja mis tuleb kanda, et taastada raudteeõnnetuse-eelne olukord kahjustatud piirkonnas.

5.4.

„Veeremile ja infrastruktuurile põhjustatud materiaalne kahju” – kulud, mis on seotud pöördumatult kahjustatud veeremi või infrastruktuuri asemel uue samade funktsioonide ja parameetritega veeremi või infrastruktuuri ehitamisega ja parandatava veeremi või infrastruktuuri taastamisega õnnetusele eelnenud seisukorda. Neid kulusid hindavad raudtee-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma kogemustele tuginedes. Hõlmab ka remonti vajavate veeremite tõttu liisitavate veeremitega seotud kulusid.

5.5.

„Õnnetusjuhtumitest tingitud viivituste maksumus” – õnnetuste tõttu raudteetranspordi kasutajatele (reisijad ja kaubaveokliendid) tekitatud viivituste rahaline väärtus, arvutatud järgmise mudeli alusel:

VT= säästetud sõiduaja rahaline väärtus

Aja väärtus rongireisija jaoks (tund)

Aja väärtus kaubarongi jaoks (tund)

CM= rongi üheminutilise hilinemise maksumus

Reisirong

Kaubarong

Õnnetusest tingitud viivituste maksumus = CMP * (reisirongi hilinemine minutites) + CMF * (kaubarongi hilinemine minutites)

—

tegelikud viivitused raudteeliinidel, kus õnnetused juhtusid;

—

tegelikud viivitused või kui seda ei ole võimalik arvutada, hinnangulised viivitused teistel asjaomastel liinidel.

6.1.

„Automaatblokeerimissüsteem (ATP)” – süsteem, millega tagatakse signaalide ja kiiruspiirangute järgimine kiirusjärelevalve abil, sh automaatne peatamine signaalide ees.

6.2.

„Raudteeületuskoht” – raudtee ja tee samatasandiline ristumine, mida on sellisena tunnustanud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja mis on avatud avalikele ja erakasutajatele; jaamasisesed platvormidevahelised teed ei ole hõlmatud, nagu ka üksnes töötajate kasutuseks ette nähtud üle rööbastee viivad teed.

6.3.

„Tee” – mis tahes avalik või eratee, tänav või maantee, sh jalgteed ja rattateed või muud inimeste, loomade, sõidukite või masinate läbipääsuks ette nähtud teed.

6.4.

„Reguleeritud raudteeületuskoht” – raudteeületuskoht, kus raudteeületuskoha kasutajad on kaitstud või neid on hoiatatud läheneva rongi eest nii, et seadmed aktiveeruvad siis, kui kasutajatel on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

Reguleeritud raudteeületuskohti klassifitseeritakse järgmiselt:

6.5.

„Reguleerimata raudteeületuskoht” – raudteeületuskoht, kus puudub igasugune hoiatussüsteem ja/või turvang, mis aktiveeruks siis, kui kasutajal on ohtlik raudteeületuskohta ületada.

7.1.

„Audit” – süstemaatiline, sõltumatu ja dokumenteeritud protsess auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja selle objektiivsuse hindamiseks, et teha kindlaks, mil määral auditi kriteeriumid on täidetud.

8.1.

„Rongkilomeeter” – mõõtühik, mis vastab rongi läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Läbitud vahemaaks loetakse tegelikult läbitud vahemaad, kui see näitaja on kättesaadav, muul juhul kasutatakse raudteevõrgu lähte- ja sihtpunkti vahelist standardkaugust. Arvesse võetakse üksnes andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad.

8.2.

„Reisijakilomeeter” – mõõtühik, mis vastab ühe reisija raudteeveol läbitud ühekilomeetrisele vahemaale. Arvesse võetakse üksnes andmeid esitava riigi territooriumil läbitud vahemaad.

8.3.

„Liinikilomeeter” – raudteevõrgu pikkus kilomeetrites liikmesriigis, mille ulatus on sätestatud artiklis 2. Mitmeteeliste raudteeliinide puhul võetakse arvesse üksnes lähte- ja sihtkoha vahelist kaugust.

8.4.

„Rööbasteekilomeeter” – raudteevõrgu pikkus kilomeetrites liikmesriigis, mille ulatus on sätestatud artiklis 2. Mitmeteelise raudteeliini iga teed tuleb arvesse võtta.