EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009L0003

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/3/EÜ, 11. märts 2009 , millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst )

OJ L 114, 7.5.2009, p. 10–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 13 Volume 056 P. 118 - 121

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/3/oj

7.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 114/10


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/3/EÜ,

11. märts 2009,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 80/181/EMÜ mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu direktiivis 80/181/EMÜ (3) on kehtestatud nõue, et Ühendkuningriik ja Iirimaa määraks kindlaks kuupäeva, mil kaotatakse erandid nendes valdkondades, kus neid veel kohaldatakse, seoses järgmiste mõõtühikutega: „pint” korduvkasutatavas pudelis piima ning vaadiõlle ja -siidri puhul; „mile” teedel liiklusmärkidel ning kiiruse ja vahemaa mõõtmisel ning „troy ounce” väärismetallidega tehtavates tehingutes. Kogemused on siiski näidanud, et kuna nimetatud erandid on kohaliku iseloomuga ja hõlmavad vaid piiratud arvu tooteid, ei tooks nende säilitamine kaasa mittetariifsete tõkete kasutuselevõttu kaubanduses ning seetõttu ei ole nende erandite tegemist enam vaja lõpetada.

(2)

On asjakohane täpsustada, et direktiivi 80/181/EMÜ reguleerimisala on kooskõlas asutamislepingu artiklis 95 osutatud eesmärkidega ega ole tingimata seotud ühenduse mis tahes konkreetse tegevusvaldkonnaga.

(3)

Direktiivis 80/181/EMÜ lubatakse kuni 31. detsembrini 2009 kasutada täiendavaid suurusnäitusid lisaks nimetatud direktiivi lisa I peatükis sätestatud ametlikele ühikutele. Selleks, et mitte luua takistusi ühenduse ettevõtetele, kes ekspordivad teatavatesse kolmandatesse riikidesse, kus nõutakse toodete märgistamist muude kui I peatükis sätestatud mõõtühikutega, on asjakohane jätkuvalt lubada täiendavate suurusnäitude kasutamist.

(4)

Direktiiviga 80/181/EMÜ toetatakse siseturu tõrgeteta toimimist selles sätestatud mõõtühikute ühtlustamise taseme kaudu. Sellega seoses on kohane, et komisjon jälgib turul toimuvaid arenguid, mis on seotud kõnealuse direktiivi ning selle rakendamisega, eelkõige seoses siseturu toimimise võimalike takistustega ning seoses mis tahes täiendava ühtlustamisega, mis on nõutav nende takistuste ületamiseks.

(5)

Oma kaubandussuhete raames kolmandate riikidega, sealhulgas transatlantilise majandusnõukoguga, on kohane, et komisjon jätkab kindlalt üksnes rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) ühikutega märgistatud toodete aktsepteerimist kolmandate riikide turgudel.

(6)

Samas võimaldavad täiendavad suurusnäidud järk-järgult ja tõrgeteta võtta kasutusele võimalikke uusi rahvusvahelisel tasandil välja töötatud meetermõõdustiku ühikuid.

(7)

1995. aastal otsustas kaalude ja mõõtude peakonverents kõrvaldada SI süsteemist SI täiendavate mõõtühikute klassi ning käsitada „radiaani” ja „steradiaani” dimensioonita SI tuletatud ühikutena, mille nimetusi ja tähiseid võib kasutada (kuid ei pea kasutama) muude SI tuletatud ühikute väljendamiseks, kui see on otstarbekas.

(8)

1999. aastal võttis kaalude ja mõõtude peakonverents SI raames vastu otsuse lugeda „katal” (mille tähis on „kat”) SI-süsteemi katalüütilise aktiivsuse mõõtühikuks. Selle uue ühtlustatud SI-ühikuga kavatseti tagada mõõtühikute sidus ja ühetaoline tähistamine meditsiinis ja biokeemias ning kõrvaldada vääritimõistmise oht, mis võib tekkida ühtlustamata mõõtühikute kasutamisel.

(9)

2007. aastal võttis kaalude ja mõõtude peakonverents vastu märkuse „kelvini” määratluse kohta, et kõrvaldada üks peamisi ilmnenud variaabluse põhjusi, mis esineb vee kolmikpunkti erineval realiseerimisel. „Kelvinit” määratletakse murdosana vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. Kõnealuses märkuses osutatakse täpselt määratud isotoopkoostisega veele.

(10)

Kuna maa kinnistamisel Ühendkuningriigis ja Iirimaal ei kasutata enam aakrit, ei ole sellekohast erandit enam vaja ette näha.

(11)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (4) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks.

(12)

Direktiivi 80/181/EMÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Muudatused

Direktiivi 80/181/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

lisa II peatükis loetletud mõõtühikud ainult nendes liikmesriikides, kus nende kasutamiseks anti luba 21. aprillil 1973. aastal.”

2)

Artikli 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Artiklist 1 tulenevad kohustused on seotud kasutatavate mõõtevahenditega, tehtud mõõtmistega ja mõõtühikutes väljendatud suurusnäitudega.”

3)

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Täiendavate suurusnäitude kasutamine on lubatud.”

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 6b

Komisjon jälgib turul toimuvaid arenguid, mis on seotud käesoleva direktiivi ja selle rakendamisega, seoses siseturu ja rahvusvahelise kaubanduse tõrgeteta toimimisega ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande 31. detsembriks 2019, lisades vajaduse korral oma ettepanekud.”

5)

Lisa muudetakse järgmiselt:

a)

I peatüki punktis 1.1 asendatakse lõik „Termodünaamilise temperatuuri ühik” järgmisega:

„Termodünaamilise temperatuuri ühik

Termodünaamilise temperatuuri ühik kelvin on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist.

Nimetatud mõiste osutab veele, mille isotoopkoostis on määratletud järgmiste aine hulga suhtarvudega: 0,00015576 mooli 2H ühe mooli 1H kohta, 0,0003799 mooli 17O ühe mooli 16O kohta ja 0,0020052 mooli 18O ühe mooli 16O kohta.

[13. CGPM (1967) resolutsioon nr 4 ja 23. CGPM (2007) resolutsioon nr 10].”;

b)

I peatüki punkti 1.1.1 pealkiri asendatakse järgmisega:

c)

I peatüki punkti 1.2 pealkiri asendatakse järgmisega:

d)

I peatüki punkt 1.2.1 jäetakse välja;

e)

I peatüki punktid 1.2.2 ja 1.2.3 asendatakse järgmisega:

„1.2.2   SI tuletatud ühikute üldreegel

SI põhiühikutest koherentselt tuletatud ühikuid väljendatakse algebraliselt SI põhiühikute astme korrutise vormis numbrilise koefitsiendiga 1.

1.2.3   Tuletatud SI ühikud, millel on nimetus ja tähis

Suurus

Ühik

Väljendus

Nimetus

Tähis

Muudes SI ühikutes

SI põhiühikutes

Tasanurk

radiaan

rad

 

m · m–1

Ruuminurk

steradiaan

sr

 

m2 · m–2

Sagedus

herts

Hz

 

s–1

Jõud

njuuton

N

 

m · kg · s–2

Rõhk, pinge

paskal

Pa

N · m–2

m–1 · kg · s–2

Energia, töö; soojushulk

džaul

J

N · m

m2 · kg · s–2

Võimsus (5), kiirgusvoog

vatt

W

J · s–1

m2 · kg · s–3

Elektrihulk, elektrilaeng

kulon

C

 

s · A

Elektripotentsiaal, potentsiaalide vahe, elektromotoorjõud

volt

V

W · A–1

m2 · kg · s–3 · A–1

Elektritakistus

oom

Ω

V · A–1

m2 · kg · s–3 · A–2

Elektrijuhtivus

siimens

S

A · V–1

m–2 · kg–1 · s3 · A2

Elektrimahtuvus

farad

F

C · V–1

m–2 · kg–1 · s4 · A2

Magnetvoog

veeber

Wb

V · s

m2 · kg · s–2 · A–1

Magnetvoo tihedus

tesla

T

Wb · m–2

kg · s–2 · A–1

Induktiivsus

henri

H

Wb · A–1

m2 · kg · s–2 · A–2

Valgusvoog

luumen

lm

cd · sr

cd

Valgustatus

luks

lx

lm · m–2

m–2 · cd

Radioaktiivsus

bekrell

Bq

 

s–1

Neeldumisdoos, ioniseeriv kiirgus kerma, neeldumisdoosi indeks

grei

Gy

J · kg–1

m2 · s–2

Kiiritusdoos

siivert

Sv

J · kg–1

m2 · s–2

Katalüütiline aktiivsus

katal

kat

 

mol · s–1

SI põhiühikutest tuletatud ühikuid võib väljendada I peatükis loetletud ühikutes.

Tuletatud SI ühikuid võib eelkõige väljendada eespool esitatud tabelis märgitud eri nimetuste ja tähistega. Näiteks SI dünaamilise viskoossuse ühikut võib väljendada järgmiselt: m–1 · kg · s–1 või N · s · m–2 või Pa · s.”;

f)

II peatükist jäetakse välja järgmine rida:

„Maa kinnistamine

aaker

1 ac = 4 047 m2

ac”

g)

II peatüki viimane lause asendatakse järgmisega: „Liitühikute moodustamiseks võib käesolevas peatükis loetletud ühikuid kombineerida omavahel või I peatükis loetletud ühikutega.”

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2009. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad nimetatud õigus- ja haldusnorme alates 1. jaanuarist 2010.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas nende poolt vastu võetud õigusaktide põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 11. märts 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

A. VONDRA


(1)  ELT C 120, 16.5.2008, lk 14.

(2)  Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta seadusandlik resolutsioon (ELT C 297 E, 20.11.2008, lk 105), nõukogu 18. novembri 2008. aasta ühine seisukoht (ELT C 330 E, 30.12.2008, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  EÜT L 39, 15.2.1980, lk 40.

(4)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(5)  Võimsusühiku eri nimetused: nimetus voltamper (tähis „VA”), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu näivvõimsuse väljendamiseks, ning varr (tähis „var”), kui seda kasutatakse vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse väljendamiseks. „Var” ei sisaldu GCPMi resolutsioonides.


Top