EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009D0568(01)

EÜ: Komisjoni otsus, 9. juuli 2009 , millega kehtestatakse pehmepaberile ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri K(2009) 4596 all) (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 197, 29.7.2009, p. 87–95 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 015 P. 67 - 75

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 15/01/2019; kehtetuks tunnistatud 32019D0070

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2009/568(2)/oj

29.7.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/87


KOMISJONI OTSUS,

9. juuli 2009,

millega kehtestatakse pehmepaberile ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 4596 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2009/568/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõike 1 teist lõiku,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel võib ühenduse ökomärgise anda tootele, mille omadused võimaldavad sellel märkimisväärselt kaasa aidata esmatähtsate keskkonnaaspektide parandamisele.

(2)

Määruses (EÜ) nr 1980/2000 on sätestatud, et ökomärgise andmise erikriteeriumid, mis on koostatud Euroopa Liidu Ökomärgise Komisjoni väljatöötatud kriteeriumide alusel, kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)

Lisaks on kõnealuses määruses sätestatud, et ökomärgise andmise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded vaadatakse läbi aegsasti enne iga tooterühma kriteeriumide kehtivusaja lõppu.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt on õigel ajal läbi vaadatud ökokriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded, mis on kehtestatud komisjoni 4. mai 2001. aasta otsusega 2001/405/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid pehmest paberist toodetele (2). Kõnealused ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 4. jaanuarini 2010.

(5)

Kõnealuse läbivaatamise alusel ning teaduse ja turu arengut arvestades on asjakohane muuta tooterühma määratlust ning kehtestada uued ökoloogilised kriteeriumid.

(6)

Ökoloogilised kriteeriumid, samuti nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded peaksid kehtima neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

(7)

Lisaks tuleb muuta otsuses 2001/405/EÜ sätestatud tooterühma määratlust, selleks et täpsustada, et asjaomasest tooterühmast tuleks välja jätta tooted, mida hõlmab nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta (3).

(8)

Otsus 2001/405/EÜ tuleks seetõttu asendada.

(9)

Tootjate jaoks, kelle toodetele on antud pehmepaberi ökomärgis vastavalt otsuses 2001/405/EÜ sätestatud kriteeriumidele, tuleks ette näha üleminekuperiood, et neil oleks piisavalt aega viia oma tooted vastavusse läbivaadatud kriteeriumide ja nõuetega. Tootjatel tuleks ka lubada esitada taotlusi vastavalt otsuses 2001/405/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumidele kuni otsuse 2001/405/EÜ kehtivusaja lõpuni.

(10)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1980/2000 artikli 17 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Tooterühma „pehmepaber” kuuluvad isiklikuks hügieeniks, vedelike imamiseks ja/või määrdunud pindade puhastamiseks ette nähtud pehmepaberi lehed või rullid. Need on ühe- või mitmekihilisest krepitud või kohrutatud pehmepaberist tooted. Toodete kiusisaldus on vähemalt 90 %.

Kõnealusesse tooterühma ei kuulu järgmised tooted:

a)

niisutatud pühkepaber ja hügieenitooted;

b)

pehmepaberist tooted, mis on lamineeritud muu materjaliga kui pehmepaber;

c)

direktiivis 76/768/EMÜ osutatud tooted.

Artikkel 2

Pehmepaberi tooterühma kuuluvatele toodetele ühenduse ökomärgise andmiseks määruse (EÜ) nr 1980/2000 alusel peab pehmepaber vastama käesoleva otsuse lisas sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 3

Tooterühmale „pehmepaber” kehtestatud ökoloogilised kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni neli aastat alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 4

Tooterühmale „pehmepaber” antakse halduseesmärkidel koodnumber „004”.

Artikkel 5

Otsus 2001/405/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

1.   Pehmepaberi tooterühma kuuluvale tootele ühenduse ökomärgise andmise taotlusi, mis on esitatud enne käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva, hinnatakse vastavalt otsuses 2001/405/EÜ sätestatud tingimustele.

2.   Pehmepaberi tooterühma kuuluvale tootele ühenduse ökomärgise andmise taotlused, mis on esitatud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast, kuid hiljemalt 4. jaanuariks 2010, võivad olla koostatud otsuses 2001/405/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide alusel.

Kõnealuseid taotlusi hinnatakse vastavalt kriteeriumidele, mille alusel taotlus on koostatud.

3.   Ökomärgist, mis on antud vastavalt otsuses 2001/405/EÜ esitatud kriteeriumidele hinnatud taotluse alusel, võib kasutada kuni kaksteist kuud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 9. juuli 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS


(1)  EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1.

(2)  EÜT L 142, 29.5.2001, lk 10.

(3)  EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169.


LISA

RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

Käesolevate kriteeriumide eesmärk on eelkõige:

vähendada mürgiste või eutrofeerivate ainete heidet vette;

vähendada energiakasutusega seotud keskkonnakahju või -ohtu (globaalne soojenemine, hapestumine, osoonikihi kahanemine, taastumatute ressursside ammendumine) energiatarbimise ja sellega seotud õhkuheite vähendamise abil;

vähendada ohtlike kemikaalide kasutamisega seotud keskkonnakahju või -ohtu;

edendada säästvalt toodetud kiu kasutust;

kaitsta metsi, rakendades säästva majandamise põhimõtteid.

Kriteeriumid on kehtestatud tasemel, mis soodustab märgiste andmist väiksema keskkonnamõjuga pehmepaberile.

Hindamis- ja kontrollinõuded

Iga kriteeriumi puhul on esitatud üksikasjalikud hindamis- ja kontrollinõuded.

Kui taotlejalt nõutakse kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks deklaratsioone, dokumente, analüüse, katsearuandeid või muid tõendeid, võivad need vastavalt vajadusele pärineda taotlejalt ja/või tema tarnija(te)lt ja/või nende tarnija(te)lt jne.

Vajaduse korral võib kasutada ka muid katsemeetodeid kui need, mis on osutatud iga kriteeriumi puhul, tingimusel et kõnealuste meetodite samaväärsust on kinnitanud taotlust hindav pädev asutus.

Võimaluse korral tehakse katsed standardi EN ISO 17025 üldistele nõuetele vastavates nõuetekohaselt akrediteeritud laboratooriumides.

Vajaduse korral võivad pädevad asutused nõuda tõendavaid dokumente ja teha sõltumatuid kontrolle.

Pädevatel asutustel soovitatakse taotluste hindamisel ja kriteeriumidele vastavuse kontrollimisel võtta arvesse tunnustatud keskkonnajuhtimissüsteemide, nagu EMASi või standardi ISO 14001 rakendamist (märkus: kõnealuste juhtimissüsteemide rakendamist ei nõuta).

ÖKOLOOGILISED KRITEERIUMID

Ökoloogilised kriteeriumid hõlmavad paberimassi tootmist, sh kõiki toiminguid alates kiu tooraine või ringlusse võetud paberi jõudmisest tehase territooriumile kuni paberimassi väljaviimiseni paberimassi tootvast vabrikust. Paberitootmise suhtes kehtestatud kriteeriumid hõlmavad kõiki toiminguid alates kiumassi lagundamisest (ringlusse võetud paberi lagundamine) kuni paberi rullidesse kerimiseni.

Kriteeriumid ei hõlma paberimassi, paberi või toormaterjalide vedu, ümbertöötamist ega pakendamist.

Ringlusse võetud kiud on kiud, mis on saadud trükkimis- või tarbimisetapist pärineva kasutatud paberi või papi ringlussevõtu kaudu. Kõnealune määratlus ei hõlma esmase kiu tootmisest tekkinud praaki, mille tehas on ise tootnud ja sisse ostnud.

1.   Heide õhku ja vette

a)   Keemiline hapnikutarve (KHT), fosfor (P), väävel (S), lämmastikoksiidid (NOx)

Iga kõnealuse parameetri puhul väljendatakse paberimassi ja paberi tootmisega seotud õhku- ja/või vetteheidet punktides (PKHT, PP, PS, PNOx) järgnevalt kindlaksmääratud viisil.

Ükski näitaja (PKHT, PP, PS või PNOx) eraldi ei ole suurem kui 1,5.

Punktisumma (Pkokku = PKHT + PP + PS + PNOx) ei ületa 4,0.

PKHT arvutatakse järgmiselt (PP, PS ja PNOx arvutatakse täpselt samal viisil neile parameetritele vastavate kontrollväärtuste abil).

Iga kasutatud paberimassi i-ga seotud mõõdetud KHT-heitkogused (KHTpaberimass,i väljendatud kilogrammides ühe tonni õhkkuiva materjali kohta) kaalutakse vastavalt kasutatud paberimassi osale (tonni õhkkuiva pehmepaberi tootmisel kasutatud paberimass,i). Seejärel liidetakse paberimassiga seotud kaalutud KHT-heide paberitootmisega seotud mõõdetud KHT-heitega ning saadakse KHT koguheide (KHTkokku).

Paberimassitootmise puhul arvutatakse KHT kaalutud kontrollväärtus samal viisil, iga kasutatud paberimassi kaalutud kontrollväärtuste summana, millele lisatakse paberitootmisega seotud kontrollväärtus, et saada KHT üldine kontrollväärtus (KHTkontrollkokku). Tabelis 1 on esitatud kasutatud paberimassi iga liigiga ja paberitootmisega seotud heite kontrollväärtused.

Lõpuks jagatakse KHT koguheide KHT üldise kontrollväärtusega järgmise valemi kohaselt:

Formula

Tabel 1

Paberimassi liikidega ja paberi tootmisega seotud heite kontrollväärtused

(kg ühe tonni õhkkuiva materjali kohta)

Paberimassi liik/paber

Heide

KHT kontroll

P kontroll

S kontroll

NOx, kontroll

Keemiline paberimass (muu kui sulfit)

18,0

0,045

0,6

1,6

Keemiline paberimass (sulfit)

25,0

0,045

0,6

1,6

Pleegitamata keemiline paberimass

10,0

0,02

0,6

1,6

CTMP

15,0

0,01

0,3

0,3

Ringlusse võetud kiust saadud paberimass

3,0

0,01

0,03

0,3

Pehmepaber

2,0

0,01

0,03

0,5

Kui tehases koostoodetakse soojust ja elektrit, jaotatakse ja arvutatakse NOx ja S heide järgmise valemi kohaselt:

Elektritootmisega seotud heite osa = 2 × (MWh(elekter)) / [2 × MWh(elekter) + MWh(soojus)]

Elekter on selles arvutuses elektri kogutoodang; arvesse ei võeta elektrijaamas energiatootmiseks kasutatud elektrit, seega on elektri kogutoodang elektri see osa, mis kantakse elektrijaamast üle paberimassi või paberi tootmiseks.

Soojus on selles arvutuses soojuse kogutoodang; arvesse ei võeta elektrijaamas energiatootmiseks kasutatud soojust, seega on soojuse kogutoodang soojuse see osa, mis kantakse elektrijaamast üle paberimassi või paberi tootmiseks.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, millega tõendatakse vastavust kõnealusele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid, kaasa arvatud katsearuanded; iga parameetri või selle ekvivalendi katsetamisel on kasutatud järgmisi katsemeetodeid:

KHT: ISO 6060, DIN 38409 41. osa, NFT 90101 ASTM D 125283, Dr Lang LCK 114, Hack või WTW;

P: EN ISO 6878, APAT IRSA CNR 4110 või Dr Lange LCK 349;

NOx: ISO 11564;

S(oksüdeeritud vormis): EPA nr 8;

S(redutseeritud vormis): EPA nr 16A;

S sisaldus naftas: ISO 8754;

S sisaldus kivisöes: ISO 351.

Tõendavates dokumentides esitatakse mõõtmiste sagedus ning KHT, P, S ja NOx punktide arvutus. Arvutamisel võetakse arvesse paberimassi ja paberi tootmisega, sealhulgas auru genereerimisega väljaspool tootmiskäitist seotud S ja NOx koguheidet, välja arvatud elektri tootmisega seotud heide. Mõõdetakse utilisaatorkateldest, lubjapõletusahjudest, aurukateldest ja tugevalõhnaliste gaaside põletusahjudest lähtuv heide. Arvesse võetakse ka difusioonheidet. Väävli õhkuheite väärtuste deklareerimisel esitatakse andmed nii väävli oksüdeeritud kui ka redutseeritud vormide kohta (dimetüülsulfiid, metüülmerkaptaan, vesiniksulfiid jms). Arvesse võetakse ka naftast, kivisöest ja muudest teadaoleva väävlisisaldusega väliskütustest soojusenergia tootmisega seotud väävliheidet, kusjuures kõnealuse heite väärtuse võib mõõtmise asemel arvutada.

Veeheidet mõõdetakse filtreerimata ja settimata proovide põhjal pärast töötlemist kas vabrikus või avalikus veepuhastis. Mõõtmise periood hõlmab 12-kuulist tootmist. Kui uue või ümberehitatud tootmiskäitise puhul ei hõlma mõõtmised 12 kuud, võetakse tulemuste aluseks mõõtmised, mis on tehtud pärast heitkoguste väärtuste stabiliseerumist 45 järjestikusel päeval korra päevas.

b)   Absorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX)

Ökomärgisega pehmepaberist toodetes kasutatud paberimassi tootmisel eraldunud AOXi kaalutud keskmine väärtus ei tohi ületada 0,12 kg ühe tonni õhkkuiva paberi kohta. Paberi tootmisel kasutatud konkreetse paberimassi AOX heide ei tohi ületada 0,25 kg ühe tonni õhkkuiva paberimassi kohta.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab paberimassi tarnija katsearuanded (katsetamisel on kasutatud katsemeetodit AOX ISO 9562 (1989)), üksikasjalikud arvutused, millega tõendatakse vastavust kõnealusele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

Tõendavatesse dokumentidesse märgitakse mõõtmiste sagedus. AOXi mõõdetakse üksnes sellise tootmise puhul, kui paberimassi pleegitamiseks kasutatakse klooriühendeid. AOXi ei mõõdeta paberimassi mittevalmistavate paberitootmiskäitiste reovees, pleegitamata paberimassi tootvate käitiste reovees ega kloorivabu pleegitusaineid kasutavate käitiste reovees.

Mõõtmisi tehakse filtreerimata ja settimata proovidega pärast töötlemist kas vabrikus või avalikus veepuhastis. Mõõtmise periood hõlmab 12-kuulist tootmist. Kui uue või ümberehitatud tootmiskäitise puhul ei hõlma mõõtmised 12 kuud, võetakse tulemuste aluseks mõõtmised, mis on tehtud pärast heitkoguste väärtuste stabiliseerumist 45 järjestikusel päeval korra päevas.

c)   Süsinikdioksiid (CO2)

Taastumatutest allikatest lähtuv CO2 heide, sealhulgas käitisesisese või -välise elektritootmisega seotud heide, ei ületa 1 500 kg ühe tonni õhkkuiva paberi kohta.

Arvutused ei hõlma kütuseid, mida on kasutatud pehmepaberi ümbertöötamiseks tooteks ning kõnealuse toote, paberimassi või muude toormaterjalide levitamisega seotud veoks.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, millega tõendatakse vastavust kõnealusele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid.

Taotleja esitab õhku paisatud CO2 heite andmed. Lisatud on kõigi paberimassi ja paberi valmistamisel kasutatud taastumatute kütuste allikate andmed, sealhulgas käitisesisese või -välise elektritootmisega seotud heide.

Kütustest lähtuva CO2 heite arvutamisel kasutatakse järgmisi heitekoefitsiente:

Tabel 2

Kütus

CO2 heide

Üksus

Kivisüsi

95

g CO2 fossil/MJ

Toornafta

73

g CO2 fossil/MJ

Kütteõli 1

74

g CO2 fossil/MJ

Kütteõli 2–5

77

g CO2 fossil/MJ

Veeldatud naftagaas

62,40

g CO2 fossil/MJ

Maagaas

56

g CO2 fossil/MJ

Võrguelekter

400

g CO2 fossil/kWh

Võrguelektri puhul kasutatakse selles tabelis esitatud heitekoefitsienti (Euroopa keskmine) kõikidel juhtudel, välja arvatud siis, kui taotleja esitab dokumendid selle kohta, et ta on kasutanud taastuvatest allikatest toodetud elektrit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/77/EÜ; (2) sel juhul võib taotleja asjaomase taastuvatest allikatest toodetud elektri arvutustest välja jätta.

2.   Energiatarbimine

Kogu pehmepaberist toodete valmistamisega seotud elektritarbimine arvutatakse paberimassi ja pehmepaberi valmistamise etappidel kasutatud elektrienergia summana, mis ei ületa 2 200 kWH elektrit ühe tonni õhkkuiva paberi kohta.

Taotleja arvutab kogu sisendelektrienergia, mis on kasutatud paberimassi ja pehmepaberi valmistamisel, sealhulgas ringlusse võetud paberijäätmete värviärastusel kasutatud elektrienergia.

Elektritarbimise arvutamisel ei võeta arvesse toormaterjalide veoks ega ümbertöötamiseks ja pakendamiseks kasutatud energiat.

Elekter on kogu ülekandevõrgust tootmiskäitisse sisenev ja seal toodetud elektrienergia. Reovee töötlemiseks ja õhu puhastamiseks kasutatud elektrit ei ole vaja arvesse võtta.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab üksikasjalikud arvutused, millega tõendatakse vastavust kõnealusele kriteeriumile, ja asjakohased tõendavad dokumendid. Seepärast märgitakse esitatavate üksikasjade hulgas ka kogu elektritarbimine.

3.   Kiud – säästev metsamajandamine

a)

Paberimassi ja paberi tootjad hangivad säästvalt toodetud puitu ja kiudu ning neil on süsteem puidu päritolu kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks ning puidu jälgimiseks alates metsast kuni puidu esimese vastuvõtukohani.

Märgitakse kõikide esmaste kiudude päritolu. Paberimassi ja paberi tootja peab tagama, et kogu puit ja kiud on pärit seaduslikest allikatest. Puit ega kiud ei ole pärit kaitsealadelt või aladelt, mille suhtes on käivitatud ametlik kaitsealaks määramise menetlus, põlismetsadest ega suure kaitseväärtusega metsadest (määratletud sidusrühmade menetlustes riiklikul tasandil), välja arvatud juhul, kui asjaomased ostud on selgelt kooskõlas riiklike loodushoiueeskirjadega.

b)

Paberitootmisel võib kiu toormaterjalina kasutada ringlusse võetud või esmast kiudu. Siiski peab 50 % kiust pärinema säästvalt majandatud metsadest, mis on sertifitseeritud sõltumatute kolmandate isikute sertifitseerimiskavade raames, mis vastavad nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (ELi metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 ning kõnealuse resolutsiooni edasiarendustes loetletud kriteeriumidele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab tarnijalt saadud asjakohased dokumendid, milles on märgitud paberimassi ja paberi tootmisel kasutatud kiu liigid, kogused ja täpne päritolu. Kui on kasutatud metsast pärit esmast kiudu, esitab taotleja paberi või paberimassi tarnija asjakohase(d) sertifikaadi(d), milles tõendatakse, et asjaomane sertifitseerimiskava vastab nõuetekohaselt nõukogu 15. detsembri 1998. aasta resolutsiooni (ELi metsandusstrateegia kohta) lõikes 15 sätestatud nõuetele.

4.   Ohtlikud keemilised ained

a)   Kloor

Pleegitusainena ei kasutata gaasilist kloori. Seda nõuet ei kohaldata kloordioksiidi valmistamise ja kasutamisega seotud gaasilise kloori suhtes.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab paberimassi tootja(te) deklaratsiooni selle kohta, et pleegitusainena ei ole kasutatud kloori. Märkus: kuigi seda nõuet kohaldatakse ka ringlusse võetud kiu pleegitamise suhtes, võib siiski kasutada eelmistes olelusringides gaasilise klooriga pleegitatud kiudu.

b)   Alküülfenooletoksülaadid

Puhastus- ja värviärastuskemikaalidele, vahutamisvastastele valmististele, dispergaatoritele ning katetele ei lisata alküülfenooletoksülaate ega muid alküülfenoolide derivaate. Alküülfenoolide derivaadid on ained, mille lagunemisel tekivad alküülfenoolid.

Hindamine ja kontroll: taotleja või kemikaalide tarnijad esitavad deklaratsiooni selle kohta, et kõnealustele toodetele ei ole lisatud alküülfenooletoksülaate ega muid alküülfenoolide derivaate.

c)   Ringlusse võetud kiu värviärastussegudes kasutatavad pindaktiivsed ained

Kui kasutatud pindaktiivsete ainete kogus ühe tonni õhkkuiva materjali kohta on vähemalt 100 grammi (taaskasutatava kiu kõikides värviärastussegudes kasutatud pindaktiivsete ainete üldkogus), on iga pindaktiivne aine kergesti biolagundatav. Kui kasutatud pindaktiivsete ainete kogus ühe tonni õhkkuiva materjali kohta on alla 100 grammi, on iga pindaktiivne aine kas kergesti või täielikult biolagundatav (vt katsemeetodid ja vastuvõetavuse tasemed allpool).

Hindamine ja kontroll: taotleja või kemikaalide tarnijad esitavad deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning iga pindaktiivse aine kohta asjakohased ohutuskaardid või katsearuanded, milles märgitakse katsemeetod, piirnorm ja esitatavad järeldused; katsetamisel on kasutatud järgmisi katsemeetodeid ja vastuvõetavuskünniseid: kergesti biolagundatava aine korral OECD standardid 301 A–F (või samaväärsed ISO standardid), kusjuures 301 A ja E puhul peab 28 ööpäeva jooksul lagunema vähemalt 70 % ning 301 B, C, D ja F puhul vähemalt 60 % ainest; täielikult biolagundatava aine korral OECD standardid 302 A–C (või samaväärsed ISO standardid), (3) kusjuures 302 A ja B puhul peab 28 ööpäeva jooksul lagunema vähemalt 70 % ning 302 C puhul vähemalt 60 % ainest.

d)   Biotsiidid

Kiudu sisaldavates veeringesüsteemides lima moodustavate organismide tõrjeks kasutatavad biotsiidid ja biostaatikumid ei ole bioakumuleerumisvõimelised.

Hindamine ja kontroll: taotleja või kemikaalide tarnijad esitavad deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta ning asjakohase ohutuskaardi või katsearuande, milles märgitakse katsemeetod, piirnorm ja esitatavad järeldused; katsetamisel on kasutatud katsemeetodeid OECD 107, 117 või 305 A–E.

e)   Märgtugevust suurendavad ained

Kloororgaaniliste ainete epiklorohüdriini (ECH), 1,3-dikloro-2-propanooli (DCP) ja 3-monokloro-1,2-propaandiooli (MCPD) sisaldus märgtugevust suurendavates ainetes ei tohi ületada 0,7 % märgtugevust suurendavates ainetes sisalduvast kuivainest, arvutatuna kolme kõnealuse aine summana.

Glüoksaali sisaldavaid märgtugevust suurendavaid aineid ei tohi ökomärgisega pehmepaberi tootmisel kasutada.

Hindamine ja kontroll: taotleja või kemikaalide tarnijad esitavad deklaratsiooni(d) selle kohta, et kloororgaaniliste ainete epiklorohüdriini (ECH), 1,3-dikloro-2-propanooli (DCP) ja 3-monokloro-1,2-propaandiooli (MCPD) sisaldus märgtugevust suurendavates ainetes ei ületa 0,7 % märgtugevust suurendavates ainetes sisalduvast kuivainest, arvutatuna kolme kõnealuse aine summana.

f)   Looduslikud pehmendajad, vedelikud, lõhnained ja lisandid

Looduslikes pehmendajates, vedelikes, lõhnainetes ja lisandites sisalduvad koostisained ning valmistised/segud ei tohi olla klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks, tundlikkust põhjustavaks, kantserogeenseks või mutageenseks ega olla tähistatud riskilausega R42, R43, R45, R46, R50, R51, R52 või R53 (või nende kombinatsiooniga) vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ (4) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 1999/45/EÜ (5) ja nende muudatustele. Ökomärgisega tootes ei kasutata aineid/lõhnaaineid (kontsentratsioonipiir 0,01 %), mille puhul tuleb lõhnaaine märkida tootele või pakendile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/15/EÜ (6) (direktiivi 76/768/EMÜ seitsmes muudatus, III lisa I osa).

Kõik tootele lõhnana lisatud koostisained peavad olema toodetud ning neid tuleb käsitada ja kasutada vastavalt Rahvusvahelise Lõhnaainete Assotsiatsiooni tegevusjuhisele.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjaomasele pehmepaberist tootele lisatud looduslike pehmendajate, vedelike, lõhnainete ja lisandite loetelu, ning iga lisatud valmistise puhul deklaratsiooni kõnealuse kriteeriumi nõuete täitmise kohta.

Lõhnaaine valmistaja esitab pädevale asutusele deklaratsiooni kõnealuse kriteeriumi igale nõudele vastavuse kohta.

5.   Tooteohutus

Ringlusse võetud kiust või ringlusse võetud ja esmase kiu segust valmistatud tooted vastavad järgmistele hügieeninõuetele.

 

Formaldehüüdi, glüoksaali ja pentaklorofenooli sisaldus pehmepaberis ei ületa järgmisi piirmäärasid:

formaldehüüd: 1 mg/dm2 vastavalt katsemeetodile EN 1541;

glüoksaal: 1,5 mg/dm2 vastavalt katsemeetodile DIN 54603;

pentaklorofenool: 2 mg/kg vastavalt katsemeetodile EN ISO 15320.

 

Kõik pehmepaberist tooted vastavad järgmistele nõuetele.

Limatõrjevahendid ja mikroobivastased ained: mikroorganismide kasv ei aeglustu vastavalt katsemeetodile EN 1104.

Värvained ja optilised valgendid: pleegitamine vastavalt katsemeetodile EN 646/648 (nõutav on neljas tase).

Värvained ja tindid:

pehmepaberi tootmisel kasutatud värvained ja tindid ei sisalda asoaineid, millest võivad lagunemisel moodustuda tabelis 3 loetletud amiinid;

pehmepaberi tootmisel kasutatud värvained ja tindid ei põhine kaadmiumil ega mangaanil.

Tabel 3

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/61/EÜ  (7) ei eraldu värvainetest järgmisi amiine

Amiin

CASi number

4-aminobifenüül

92-67-1

Bensidiin

92-87-5

4-kloro-toluidiin

95-69-2

2-naftüülamiin

91-59-8

o-aminoasotolueen

97-56-3

2-amino-4-nitrotolueen

99-55-8

p-kloroaniliin

106-47-8

2,4-diamino-anisool

615-05-4

2,4′-diaminodifenüülmetaan

101-77-9

3,3′-diklorobensidiin

91-94-1

3,3′-dimetoksübensidiin

119-90-4

3,3′-dimetüülbensidiin

119-93-7

3,3′-dimetüül-4,4′-diaminodifenüülmetaan

838-88-0

p-kresidiin

120-71-8

4,4′-metüleen-bis-(2-kloroaniliin)

101-14-4

4,4′-oksüdianiliin

101-80-4

4,4′-tiodianiliin

139-65-1

o-toluidiin

95-53-4

2,4-tolueendiamiin

95-80-7

2,4,5-trimetüülaniliin

137-17-7

o-anisidiin-dimetoksüaniliin

90-04-0

2,4-ksülidiin

95-68-1

4,6-ksülidiin

87-62-7

4-aminoasobenseen

60-09-3

Hindamine ja kontroll: taotleja või kemikaalide tarnijad esitavad deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

6.   Jäätmekäitlus

Kõigil paberimassi, paberi ja ümbertöötatud pehmepaberist toodete valmistajatel on tootmiskäitistes tekkivate jäätmete ja jääkide käitlemise süsteem. Süsteem on taotluses dokumenteeritud või selle kasutust on selgitatud, kusjuures käsitletud on vähemalt järgmisi punkte:

jäätmevoost pärit materjali eraldamise ja ringlussevõtu kord;

kord materjalide muuks kasutuseks, nagu põletamine tehnoloogilise auru saamiseks või kasutamine põllumajanduses;

ohtlike jäätmete käitlemise kord.

Hindamine ja kontroll: taotleja esitab asjaomase tootmiskäitise jäätmekäitluse kirjelduse ja deklaratsiooni kõnealusele kriteeriumile vastavuse kohta.

7.   Kasutuskõlblikkus

Toode on kasutuskõlblik.

8.   Teave tarbijatele

Ökomärgise 2. lahtrisse kantakse järgmine tekst:

kasutatud on säästvalt toodetud kiudu;

õhku ja vett vähe saastav;

väike kasvuhoonegaaside heide ja elektrikasutus.

Lisaks esitab tootja ökomärgise kõrval järgmised andmed: ringlusse võetud kiu väikseim sisaldus protsentides ja/või sertifitseeritud kiu sisaldus protsentides.


(1)  Üks tonn õhkkuiva paberimass sisaldab 90 % kuivainet. Paberi tegelik kuivainesisaldus on tavaliselt ligikaudu 95 %. Arvutustes kohandatakse paberimassiga seotud kontrollväärtusi nii, et need vastaksid paberis sisalduva kuiva kiu kogusele, mis on enamasti üle 90 %..

(2)  EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33.

(3)  Nt EN ISO standard 14593:1999 – Vee kvaliteet. Orgaaniliste ühendite lõpliku aeroobse biolagundatavuse hindamine vesikeskkonnas. Anorgaanilise süsiniku analüüsimeetod hermeetilistes anumates (CO2 gaasifaasi katse). Eelnevat kohandamist ei kasutata. Kümnepäevase akna põhimõtet ei kohaldata (võrdlusmeetod) vastavalt komisjoni 20. juuni 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 907/2006, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta selle III ja VII lisa kohandamiseks (ELT L 168, 21.6.2006, lk 5).

(4)  EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(5)  EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1.

(6)  ELT L 66, 11.3.2003, lk 26.

(7)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 15.


Top