LISA

SISUKORD

1.	Riikliku taastuvenergiapoliitika kokkuvõte

2.	Energia eeldatav lõpptarbimine 2010.–2020. aastal

3.	Taastuvenergiaga seotud eesmärgid ja kujunemiskõverad

3.1.	Riiklik üldeesmärk

3.2.	Sektoripõhised eesmärgid ja kujunemiskõverad

4.	Meetmed eesmärkide saavutamiseks

4.1.	Ülevaade taastuvatest ressurssidest toodetud energia kasutamise edendamise poliitikast ja meetmetest

4.2.	Erimeetmed direktiivi 2009/28/EÜ artiklites 13, 14 ja 16 ning artiklites 17–21 sätestatud nõuete täitmiseks

4.2.1.

Haldusmenetlused ja ruumiline planeerimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 1)

4.2.2.

Tehnilised kirjeldused (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 2)

4.2.3.

Ehitised (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 3)

4.2.4.

Teavitamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 14 lõiked 1, 2 ja 4)

4.2.5.

Paigaldajate sertifitseerimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 14 lõige 3)

4.2.6.

Elektrivõrkude infrastruktuuri arendamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõige 1 ning lõiked 3–6)

4.2.7.

Elektrivõrgu toimimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõiked 2, 7 ja 8)

4.2.8.

Biogaasi ühendamine maagaasi võrguga (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõiked 7, 9 ja 10)

4.2.9.

Kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri arendamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõige 11)

4.2.10.

Biokütuste ja muude vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ning kõnealuste kriteeriumide järgimise kontrollimine (direktiivi 2009/28/EÜ artiklid 17–21)

4.3.	Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks elektrienergia valdkonnas

4.4.	Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks kütte ja jahutuse valdkonnas

4.5.	Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks transpordi valdkonnas

4.6.	Erimeetmed biomassist toodetud energia kasutamise edendamiseks

4.6.1.

Biomassi riigisisesed varud ja import

4.6.2.

Meetmed biomassiressursside kättesaadavuse parandamiseks, võttes arvesse biomassi teisi kasutajaid (põllumajandus ja metsandus)

4.7.	Liikmesriikidevaheliste statistiliste ülekannete kavandatav kasutamine ja kavandatav osalemine liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektides

4.7.1.

Menetluslikud aspektid

4.7.2.

Toodetava taastuvenergia selline hinnanguline ülemäärane kogus soovitusliku kujunemiskõveraga võrreldes, mille saaks teistesse liikmesriikidesse üle kanda

4.7.3.

Ühisprojektide hinnangulised võimalused

4.7.4.

Taastuvenergia hinnanguline nõudlus, mida ei rahuldata kodumaise toodanguga

5.

Hindamine

5.1.

Iga taastuvenergiatehnoloogia tõenäoline kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes elektritootmisel, kütmisel, jahutamisel ja transpordis

5.2.	Energiatõhususe ja energia kokkuhoiu meetmete eeldatav kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida soovituslikku vaheperioodi kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvenergia osakaalu suhtes elektri tootmisel, kütmisel, jahutamisel ja transpordis

5.3.	Mõjuhinnang (vabatahtlik)

5.4.	Taastuvenergia riikliku tegevuskava koostamine ja järelmeetmed kõnealuse kava rakendamiseks

Taastuvenergia riikliku tegevuskava näidisvorm

Direktiiviga 2009/28/EÜ kohustatakse liikmesriike esitama Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2010 taastuvenergia riiklik tegevuskava. Käesolev dokument on kõnealuse tegevuskava näidisvorm. Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artiklile 4 on kõnealuse näidisvormi kasutamine kohustuslik.

Näidisvormi eesmärk on tagada, et taastuvenergia riiklikud tegevuskavad oleksid täielikud, vastaksid kõikidele direktiivis sätestatud nõuetele ning oleksid võrreldavad omavahel ja kõnealuse direktiivi rakendamist käsitlevate tulevaste aruannetega, mille liikmesriigid esitavad kaks korda aastas.

Näidisvormi täitmisel peavad liikmesriigid järgima direktiivis 2009/28/EÜ sätestatud mõisteid, arvutuseeskirju ja termineid. Lisaks soovitatakse liikmesriikidel kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 (1) mõisteid, arvutuseeskirju ja termineid.

Lisateavet saab esitada tegevuskava ettenähtud struktuuris või täiendavates lisades.

Kaldkirjas tekstis on esitatud liikmesriikidele juhtnöörid taastuvenergia riiklike tegevuskavade koostamiseks. Tegevuskava komisjonile esitatavas versioonis võivad liikmesriigid kõnealuse teksti välja jätta.

Komisjon tuletab liikmesriikidele meelde, et kõikide riiklike toetuskavade puhul tuleb järgida riigiabi eeskirju, mis on ette nähtud asutamislepingu artiklitega 87 ja 88. Taastuvenergia riiklikest tegevuskavadest teatamine ei asenda riigiabist teatamist vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3.

1.   RIIKLIKU TAASTUVENERGIAPOLIITIKA KOKKUVÕTE

Andke oma riikliku taastuvenergiapoliitika lühike ülevaade, milles kirjeldate kõnealuse poliitika eesmärke (nt varustuskindlus ning keskkonnaalased, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved) ning peamisi strateegilisi tegevussuundi.

2.   ENERGIA EELDATAV LÕPPTARBIMINE 2010.–2020. aastal

Märkige, milline on kuni 2020. aastani kõigi energialiikide (nii taastuvatest kui ka tavapärastest energiaallikatest toodetud energia) hinnanguline summaarne lõpptarbimine kokku ja iga sektori puhul eraldi.

Energiatarbimise hinnanguliste andmete puhul tuleb arvesse võtta ka kõnealusel ajavahemikul kehtestatavate energiatõhususe ja energiasäästumeetmete eeldatavat mõju. Pealkirja „Võrdlusstsenaarium” all tuleb esitada selline stsenaarium, mille puhul on arvesse võetud üksnes neid energiatõhususe ja energiasäästumeetmeid, mida võeti enne 2009. aastat. Pealkirja „Täiendava energiatõhususe stsenaarium” all tuleb esitada selline stsenaarium, mille puhul on arvesse võetud kõiki alates 2009. aastast võetud meetmeid. Taastuvenergia riikliku tegevuskava muud osad koostatakse täiendava energiatõhususe stsenaariumi põhjal.

Mõistet „energiatarbimine kütmiseks ja jahutamiseks” tuleb käsitada kui toodetud soojusenergiat (müüdud soojus), millele on lisatud kõigi muude energiatoodete lõpptarbimine, välja arvatud energia lõpptarbimise sektorites (nt tööstus, kodumajapidamised, teenindussektor, põllumajandus, metsandus ja kalandus) kasutatud elekter. Seepärast hõlmab kütte ja jahutuse mõiste ka töötlemiseks toodetud energia lõpptarbimist. Elektrit võib kasutada kütmiseks ja jahutamiseks ka lõpptarbimisel, kuid sellist elektrit hõlmab elektrialane eesmärk ning seetõttu on see siin välja jäetud.

Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõikega 6 on ette nähtud, et selle hindamisel, mil määral liikmesriik täidab 2020. aasta eesmärki ja vaheperioodi kujunemiskõverat, loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta asjaomase liikmesriigi summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 % (Küprose ja Malta puhul 4,12 %). Asjakohaseid kohandusi saab vajaduse korral teha tabelis. Arvutusjuhend on esitatud kastis.

KAST: taastuvenergia direktiiviga lennundussektorile ette nähtud piirmäära arvutamine

Eeldame, et riigis A on lennundussektori energiatarbimise (aviation energy consumption, AEC) osakaal kõnealuse riigi summaarsest koguenergia lõpptarbimisest (total gross final energy consumption, GFEC) X %:

X = AEC/GFEC

eeldame, et X > 6,18 %;

sel juhul tähendab kõnealune piirmäär, et eesmärgi ja kujunemiskõvera täitmise hindamisel

GFECkohandatud = GFEC – AEC + AECkohandatud,

kusjuures AECkohandatud = 0,0618 * GFEC;

teisisõnu:

GFECkohandatud= GFEC – AEC + 0,0618 * GFEC =

= GFEC – X * GFEC + 0,0618 * GFEC =

= GFEC * (1,0618 – X);

kohandus kui tegeliku GFEC protsentuaalne osakaal ja X-i funktsioon arvutatakse seega järgmiselt:

kohandus = (GFEC – GFECkohandatud)/GFEC =

= X – 0,0618

NB! Küprose ja Malta puhul tuleks 6,18 % ja 0,0618 asendada vastavalt arvnäitajatega 4,12 % ja 0,0412.

Tabel 1

[Liikmesriigi] summaarne energia lõpptarbimine kütte- ja jahutus- ning elektri- ja transpordisektoris kuni 2020. aastani, võttes arvesse energiatõhususe ja energiasäästumeetmeid  (2) ajavahemikul 2010–2020 (tuhandetes naftaekvivalenttonnides (ktoe))

	2005	2010		2011		2012		2013		2014
	võrdlusaasta	võrdlusstsenaarium	täiendava energiatõhususe stsenaarium	võrdlusstsenaarium	täiendava energiatõhususe stsenaarium	võrdlusstsenaarium	täiendava energiatõhususe stsenaarium	võrdlusstsenaarium	täiendava energiatõhususe stsenaarium	võrdlusstsenaarium	täiendava energiatõhususe stsenaarium
1. Küte ja jahutus (3)
2. Elekter (4)
3. Transport artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses (5)
4. Energia summaarne lõpptarbimine (6)
Järgmised arvutused on vajalikud üksnes juhul, kui energia lõpptarbimine lennundussektoris on eeldatavasti suurem kui 6,18 % (Malta ja Küprose puhul 4,12 %).
Lennundussektori lõplik energiatarbimine
Lennundussektori piirmäära vähendamine (7) vastavalt artikli 5 lõikele 6
Kogutarbimine pärast lennundussektori piirmäära vähendamist

2015

2016

2017

2018

2019

2020

võrdlusstsenaarium

täiendava energiatõhususe stsenaarium

võrdlusstsenaarium

täiendava energiatõhususe stsenaarium

võrdlusstsenaarium

täiendava energiatõhususe stsenaarium

võrdlusstsenaarium

täiendava energiatõhususe stsenaarium

võrdlusstsenaarium

täiendava energiatõhususe stsenaarium

võrdlusstsenaarium

täiendava energiatõhususe stsenaarium

1. Küte ja jahutus (3)

2. Elekter (4)

3. Transport artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses (5)

4. Energia summaarne lõpptarbimine (6)

Järgmised arvutused on vajalikud üksnes juhul, kui energia lõpptarbimine lennundussektoris on eeldatavasti suurem kui 6,18 % (Malta ja Küprose puhul 4,12 %).

Lennundussektori lõplik energiatarbimine

Lennundussektori piirmäära vähendamine (7) vastavalt artikli 5 lõikele 6

Kogutarbimine pärast lennundussektori piirmäära vähendamist

3.   TAASTUVENERGIAGA SEOTUD EESMÄRGID JA KUJUNEMISKÕVERAD

3.1.   Riiklik üldeesmärk

Tabel 2

Riiklik üldeesmärk seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaaluga energia summaarses lõpptarbimises aastatel 2005 ja 2020 (arvnäitajad võetakse üle direktiivi 2009/28/EÜ I lisa A osast)

A. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia summaarses lõpptarbimises 2005. aastal (S2005) (%)
B. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia summaarses lõpptarbimises – eesmärk aastaks 2020 (S2020) (%)
C. Energia eeldatav kogutarbimine pärast kohandamist 2020. aastal (tabeli 1 viimasest lahtrist) (ktoe)
D. Taastuvatest allikatest toodetud energia eeldatav kogus, mis vastab 2020. aasta eesmärgile (arvutamiseks korrutatakse punkt B punktiga C) (ktoe)

Liikmesriigid võivad kasutada direktiivi 2009/28/EÜ artiklites 6, 7, 8 ja 11 sätestatud paindlikke meetmeid selleks, et teised liikmesriigid saaksid oma eesmärkide puhul arvesse võtta osa asjaomastes liikmesriikides tarbitud taastuvenergiast või et asjaomased liikmesriigid saaksid oma eesmärkide puhul arvesse võtta teistes liikmesriikides tarbitud taastuvenergiat. Lisaks võivad nad kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri füüsilist importi kolmandatest riikidest vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artiklite 9 ja 10 sätetele.

Taastuvenergia hinnangulised võimalused oma riigis võite esitada lisas.

Lisas võite esitada ka kõik taastuvenergiaalased eesmärgid, mis on kehtestatud piirkondlikul tasandil, suurtes linnades või energiat tarbivates peamistes tööstusharudes ning aitavad saavutada taastuvenergia riiklikku eesmärki.

3.2.   Sektoripõhised eesmärgid ja kujunemiskõverad

Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 4 lõikele 1 peavad liikmesriigid kehtestama eesmärgid seoses sellega, milline on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal 2020. aastal järgmistes sektorites:

—	küte ja jahutus;

—

elekter;

—	transport.

Kõnealuste sektoripõhiste eesmärkide koguväärtus, mida väljendatakse eeldatavates kogustes (tuhandetes naftaekvivalenttonnides, ktoe), sh paindlike meetmete kavandatud kasutus, peab olema vähemalt sama suur kui taastuvatest allikatest toodetud energia eeldatav kogus, mis vastab asjaomase liikmesriigi 2020. aasta eesmärgile (nagu on esitatud tabeli 2 viimase lahtris).

Lisaks peab transpordisektoriga seotud eesmärk vastama direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 nõudele, et taastuvenergia osakaal transpordis peab olema 10 %. Siiski tuleb märkida, et artikli 3 lõikes 4 sätestatud eesmärgi täitmise arvutamine erineb sellest, kuidas arvutatakse transpordisektori panust taastuvenergiaga seotud riikliku üldeesmärgi saavutamisse liikmesriigis.

Transpordisektoriga seotud eesmärgi puhul (kuid mitte üldeesmärgi puhul) kohaldatakse järgmisi sätteid.

—	Nimetaja puhul võetakse naftatoodetest arvesse üksnes bensiini ja diislikütust. See tähendab, et lennunduses kasutatud petrooleumi või reaktiivkütust ega laevanduses kasutatud kütteõli ei võeta arvesse (kuigi arvesse võetakse mõnes rongis ja siseveelaevas kasutatud diislikütust).

—	Lugeja puhul võetakse arvesse jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist toodetud biokütuseid.

—	Lugeja ja nimetaja puhul korrutatakse taastuvatest allikatest toodetud ja maanteesõidukites kasutatud elekter 2,5-ga.

Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktile c võivad liikmesriigid taastuvatest energiaallikatest toodetud ja elektrisõidukites tarbitud elektrienergia panuse arvutamiseks kasutada valikuliselt kas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu ühenduses või oma riigis tarbitud ja taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu, mida on mõõdetud kaks aastat enne asjaomast aastat. Selleks et hinnata taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia keskmist osakaalu ühenduses, võivad liikmesriigid kasutada Euroopa Komisjoni poolt või tema jaoks ette valmistatud tulevikustsenaariume  (8).

Lisaks sektoripõhiste 2020. aasta eesmärkide seadmisele peavad liikmesriigid kirjeldama taastuvenergia kasutuselevõtu kujunemiskõverat igas sektoris ajavahemikul 2010–2020. Elektri-, kütte- ja jahutussektori eesmärgid seoses taastuvenergiaga ning sektoripõhised kujunemiskõverad on hinnangulised.

Tabelis 3 peavad liikmesriigid esitama eespool osutatud teabe.

Liikmesriigid peaksid selle tabeli täitmisel tuginema taastuvenergia eeldatavat kasutust käsitlevatele üksikasjalikumatele andmetele, mis tuleb esitada tabelis 9. Arvutustabelites 4a ja 4b on juhised tabeli 3 täitmiseks.

Direktiivi 2009/28/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid avaldama hiljemalt 31. detsembriks 2009 paindlike meetmete kasutamise prognoosi ning esitama selle komisjonile. Liikmesriigid peaksid tuginema kõnealusele prognoosile tabeli 4a asjakohaste osade täitmisel. Liikmesriigid ei pea siiski kasutama oma tegevuskavades samu arvnäitajaid, mille nad esitasid prognoosidokumendis. Eelkõige võivad nad pidada vajalikuks kõnealuseid arvnäitajad kohandada, võttes arvesse teiste liikmesriikide prognoosidokumentides esitatud teavet.

Table 3

Riiklik 2020. aasta eesmärk ning taastuvatest energiaallikatest toodetud energia hinnanguline kujunemiskõver kütte- ja jahutus- ning elektri- ja transpordisektoris

(tabeli 3 täitmisel juhindutakse eeldatavasti arvutustabelitest 4a ja 4b)

(%)
	2005	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020
Taastuvatest energiaallikatest toodetud küte ja jahutus (9)
Taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter (10)
Taastuvate energiaallikate osakaal transpordisektoris (11)
Taastuvate energiaallikate üldine osakaal (12)
Sellest (%) on pärit koostöömehhanismidest  (13)
Ülejääk koostöömehhanismide puhul  (13)

Nagu on sätestatud direktiivi I lisa B osas			2011–2012	2013–2014	2015–2016	2017–2018		2020
			S2005 + 20 % (S2020–S2005)	S2005 + 30 % (S2020–S2005)	S2005 + 45 % (S2020–S2005)	S2005 + 65 % (S2020–S2005)		S2020
Taastuvate energiaallikate kasutuse väikseim kujunemiskõver (14) (%)
Taastuvate energiaallikate kasutuse väikseim kujunemiskõver (ktoe)

Tabel 4a

Arvutustabel: iga sektori panus taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises

(ktoe)
	2005	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020
A) Taastuvate energiaallikate eeldatav summaarne lõppkasutus kütte ja jahutuse tootmiseks
B) Taastuvate energiaallikate eeldatav summaarne lõppkasutus elektri tootmiseks
C) Taastuvate energiaallikate eeldatav summaarne lõppkasutus transpordisektoris
D) Taastuvate energiaallikate eeldatav kogukasutus (15)
E) Taastuvate energiaallikate eeldatav ülekandmine teistesse liikmesriikidesse
F) Taastuvate energiaallikate eeldatav ülekandmine teistest liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest
G) Taastuvate energiaallikate eeldatav kasutus pärast kohandamist, et võtta arvesse eesmärki: (D) – (E) + (F)

Tabel 4b

Arvutustabel: taastuvenergia osakaal transpordisektoris

(ktoe)
	2005	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020
C) Taastuvate energiaallikate eeldatav kasutus transpordisektoris (16)
H) Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri eeldatav tarbimine maanteetranspordis (17)
I) Jäätmetest, jääkidest, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist toodetud biokütuste eeldatav tarbimine transpordisektoris (17)
J) Taastuvate energiaallikate eeldatav osakaal transpordisektoris (panus taastuvenergiaalase eesmärgi saavutamisse transpordisektoris): (C) + (2,5 – 1) x (H) + (2 – 1) x (I)

4.   MEETMED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS

4.1.   Ülevaade taastuvatest ressurssidest toodetud energia kasutamise edendamise poliitikast ja meetmetest

Tabel 5

Ülevaade poliitikast ja meetmetest

Meetme nimetus ja viitenumber	Meetme liik (18)	Eeldatav tulemus (19)	Sihtrühm ja/või -tegevus (20)	Olemasolev või kavandatud	Meetme algus- ja lõppkuupäev
1.
2.
3.
…

4.2.   Erimeetmed direktiivi 2009/28/EÜ artiklites 13, 14 ja 16 ning artiklites 17–21 sätestatud nõuete täitmiseks

4.2.1.    Haldusmenetlused ja ruumiline planeerimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 1)

Liikmesriikidel palutakse järgmistele küsimustele vastamisel selgitada loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi käsitlevaid kehtivaid riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke eeskirju, mida kohaldatakse taastuvatest allikatest elektrienergia, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ja nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrgu infrastruktuuri suhtes ning protsesside suhtes, millega biomass muundatakse biokütusteks või muudeks energiatoodeteks. Kui on vaja täiendavaid meetmeid menetluste proportsionaalsuse ja vajalikkuse tagamiseks, palutakse liikmesriikidel märkida ka kavandatud läbivaatamised, nende eeldatavad tulemused ning kõnealuseid läbivaatamisi korraldav asutus. Tehke märge, kui teave on esitatud konkreetse tehnoloogia kohta. Kui piirkondlikud või kohalikud ametiasutused osalevad olulisel määral, kirjeldage ka seda.

a)	Loetelu kehtivatest riiklikest ja vajaduse korral piirkondlikest eeskirjadest, milles käsitletakse loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlusi ning ruumilist planeerimist ning mida kohaldatakse ettevõtete ja nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrgu infrastruktuuride suhtes:

b)	Vastutav(ad) ministeerium(id) või ametiasutus(ed) ja nende pädevus kõnealuses valdkonnas:

c)	Läbivaatamine direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõikes 1 kirjeldatud asjakohaste meetmete võtmiseks on ette nähtud hiljemalt: [kuupäev]

d)	Piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavate olemasolevate ja kavandatud meetmete kokkuvõte (vajaduse korral):

e)

Kas on avastatud tarbetuid takistusi või mitteproportsionaalseid nõudeid seoses loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlustega, mida kohaldatakse taastuvatest allikatest elektrienergia, soojus- või jahutusenergia tootmisega tegelevate ettevõtete ning nendega seotud ülekande- ja jaotusvõrgu infrastruktuuri suhtes ning biomassi biokütusteks või muudeks energiatoodeteks muundamise suhtes? Kui jah, siis millised?

f)

Millise taseme asutus (kohalik, piirkondlik ja riiklik) vastutab taastuvenergiat tootvate käitiste lubade andmise, sertifitseerimise ja litsentsimise ning ruumilise planeerimise eest? (Täpsustada, kui see sõltub käitise liigist.) Kuidas kooskõlastatakse eri tasandite asutuste vaheline tegevus, kui osalevad mitme tasandi asutused? Kuidas täiustatakse tulevikus eri vastutavate ametiasutuste vahelist kooskõla?

g)

Kuidas tagatakse, et taotlejad saavad mitmekülgset teavet loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimistaotluste menetlemise kohta ning neile ettenähtud abi kohta? Millist teavet ja abi saavad kasutada taastuvenergiat tootvate uute käitiste võimalikud loa-, sertifikaadi- ja litsentsitaotlejad seoses oma taotlustega?

h)

Kuidas hõlbustatakse horisontaalset kooskõlastamist loa eri osade eest vastutavate haldusasutuste vahel? Mitu menetlussammu tuleb läbida lõpliku loa või litsentsi saamiseks? Kas kõikide sammude kooskõlastamiseks on üks kontrollipunkt? Kas taotluste menetlemise ajakavad teatatakse ette? Kui palju kulub keskmiselt aega, et saada otsus taotluse kohta?

i)	Kas lubade menetlemisel võetakse arvesse eri taastuvenergiatehnoloogiate iseärasusi? Kui jah, siis kirjeldage, kuidas. Kui ei, siis kas näete tulevikus ette nende arvessevõtmist?

j)

Kas väikestele detsentraliseeritud käitistele (nt ehitistel või ehitistes asuvad päikesepaneelid või biomassil töötavad katlad) on ette nähtud erimenetlused, nt lihtne teatamine? Kui jah, siis millised on asjakohased menetlussammud? Kas vastavad eeskirjad on kodanikele kättesaadavad? Kus on need avaldatud? Kas tulevikus on kavas lihtsa teatamise kasutuselevõtt? Kui jah, siis milliste käitiste või süsteemide puhul? (Kas on võimalik kasutada mõõtjaid, millega mõõdetakse nii elektritarbimist kui ka eraisikust tootja isiklikust generaatorist elektrivõrku juhitud elektrit (net metering)?)

k)	Kus on avaldatud uute käitiste loa- või litsentsitaotlustega seotud teenustasude määrad? Kas kõnealused tasud on seotud halduskuludega, mis kaasnevad lubade andmisega? Kas on kavas neid tasusid muuta?

l)

Kas kohalikele ja piirkondlikele haldusasutustele on kättesaadavad ametlikud suunised tööstus- ja elamupiirkondade kavandamiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning ümberkorraldamiseks, et paigaldada seadmeid ja süsteeme, mille puhul kasutatakse taastuvaid energiaallikaid elektritootmisel, kütmisel ning jahutamisel, sh kaugkütmisel ja -jahutamisel? Kui sellised suunised ei ole kättesaadavad või need ei ole piisavad, siis kuidas ja millal lahendatakse see probleem?

m)	Kas taastuvenergiat tootvate käitiste loa-, sertifitseerimis- ja litsentsimismenetlustega tegelevatele ametnikele on ette nähtud erikoolitus?

4.2.2.    Tehnilised kirjeldused (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 2)

a)

Kas taastuvenergiatehnoloogia peab vastama teatavatele kvaliteedistandarditele, et selle puhul saaks kasutada toetuskavasid? Kui jah, siis milliste käitiste puhul ja milliseid kvaliteedistandardeid tuleb järgida? Kas on kehtestatud riiklikud või piirkondlikud standardid, mis on kaugeleulatuvamad kui Euroopa standardid?

4.2.3.    Ehitised (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 13 lõige 3)

Ehitistes taastuvate energiaallikate kasutuse suurendamist käsitlevate andmete puhul ei tohiks arvesse võtta riigi elektrivõrgust pärit taastuvenergiat. Kesksel kohal on kohaliku kütte- ja/või elektrivarustuse suurendamine üksikutes ehitistes. Arvesse võib võtta ka kaugkütte- ja jahutuse kaudu otse ehitistesse tarnitud soojust või jahutust.

a)	Viide kehtivatele riiklikele ja piirkondlikele (kui need on olemas) õigusnormidele ning kokkuvõte kohalikest õigusnormidest, milles käsitletakse taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamist ehitussektoris:

b)	Vastutav(ad) ministeerium(id) või ametiasutus(ed):

c)	Kui eeskirjade läbivaatamine on kavas, toimub see hiljemalt: [kuupäev]

d)	Piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavate olemasolevate ja kavandatud meetmete kokkuvõte:

e)

Kas ehitusalastes õigusaktides ja eeskirjades on ette nähtud taastuvenergia kasutamise miinimumtasemed? Millised on need nõuded ja millistel geograafilistel aladel need kehtivad? (Esitage kokkuvõttev teave.) Milliseid meetmeid nähakse kõnealuste eeskirjadega ette taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ehitussektoris? Millised on kõnealuste nõuete või meetmetega seotud tulevikuplaanid?

f)

Kui palju suureneb prognooside kohaselt taastuvenergia kasutus ehitistes 2020. aastaks? (Võimaluse korral tehke vahet elamute (ühe- ja mitmepereelamud), ärihoonete, avaliku sektori hoonete ning tööstushoonete vahel.) (Sellele küsimusele vastamiseks võite kasutada tabelit (vt tabel 6). Andmed võib esitada aastakaupa või valitud aastate kohta. Märkida tuleks taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse ning elektri tarbimine.) Tabel 6 Taastuvenergia hinnanguline osakaal ehitussektoris (%)   2005 2010 2015 2020 Elamud         Ärihooned         Avaliku sektori hooned         Tööstushooned         Kokku

g)	Kas riigi poliitikas on arvesse võetud kohustusi seoses taastuvenergia miinimumtasemetega uutes ja hiljuti renoveeritud ehitistes? Kui jah, siis millised on need tasemed? Kui ei, siis kuidas uuritakse 2015. aastaks kõnealuse poliitikavõimaluse asjakohasust?

h)

Kirjeldage plaane, mille abil tagatakse, et riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi avaliku sektori hoonetega antakse eeskuju selle kaudu, et neis võetakse alates 2012. aastast kasutusele taastuvenergiat tootvad käitised või need muudetakse nullenergiamajadeks? (Võtke arvesse ehitiste energiatõhususe direktiivis sätestatud nõudeid.)

i)

Kuidas edendatakse energiatõhusat taastuvenergiatehnoloogiat ehitistes? (Kõnealused meetmed võivad olla seotud biomassil töötavate kateldega, soojuspumpadega ja päikesesoojusenergia seadmetega, mis vastavad ökomärgistamise nõuetele või muudele liikmesriigi või ühenduse tasandil koostatud standarditele (vt artikli 13 lõike 6 tekst)).

4.2.4.    Teavitamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 14 lõiked 1, 2 ja 4)

Kirjeldage olemasolevaid ja tulevasi teadlikkuse parandamise ja teavitamise kampaaniaid ja programme ning kavandatud läbivaatamisi ja eeldatavaid tulemusi. Märkige ka, milline vastutav asutus jälgib ja vaatab läbi kõnealuste programmide mõju. Kui piirkondlikud või kohalikud ametiasutused osalevad olulisel määral, tehke selle kohta märge ja esitage kokkuvõtlik teave.

a)	Viide kehtivatele riiklikele ja/või piirkondlikele (kui need on olemas) õigusnormidele, milles käsitletakse teavitamisega seotud nõudeid vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artiklile 14:

b)	Asutused, kes vastutavad teabe levitamise eest riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil:

c)	Piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavate olemasolevate ja kavandatud meetmete kokkuvõte (vajaduse korral):

d)

Märkige, kuidas tehakse kõikidele asjaosalistele (tarbijad, ehitajad, paigaldajad, arhitektid ning asjakohaste seadmete ja sõidukite tarnijad) kättesaadavaks teave, mis käsitleb toetusmeetmeid taastuvate energiaallikate kasutamiseks elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris. Kes vastutab kõnealuse teabe piisavuse ja avaldamise eest? Kas eri sihtrühmadele (nt lõpptarbijad, ehitajad, kinnisvarahaldurid, kinnisvaramaaklerid, paigaldajad, arhitektid, põllumajandustootjad, taastuvaid energiaallikaid kasutavate seadmete tarnijad, avaliku halduse asutused) on ette nähtud spetsiaalsed teabeallikad? Kas kasutatakse teavituskampaaniaid või alalisi teabekeskusi või kas kavandatakse nende kasutuselevõttu tulevikus?

e)	Kelle vastutusel avaldatakse teave taastuvatest energiaallikatest toodetud soojust, jahutust ja elektrit kasutavate seadmete ning süsteemide netotulu, kulu ja energiatõhususe kohta? (Seadme või süsteemi tarnija, avalik asutus või keegi muu?)

f)

Kuidas tagatakse suunised planeerijatele ja arhitektidele, et neil oleks võimalik tööstus- ja elamupiirkondade kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel ja renoveerimisel nõuetekohaselt kaaluda taastuvate energiaallikate, suure tõhususega tehnoloogia ning kaugkütte ja -jahutuse optimaalset kombinatsiooni? Kes selle eest vastutab?

g)

Kirjeldage olemasolevaid või kavandatud programme elanike teavitamiseks, juhendamiseks, koolitamiseks või nende teadlikkuse parandamiseks seoses taastuvatest energiaallikatest toodetud energia arendamise ja kasutamise hüvede ning praktiliste üksikasjadega. Milline on piirkondlike ja kohalike osalejate ülesanne kõnealuste programmide koostamisel ja haldamisel?

4.2.5.    Paigaldajate sertifitseerimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 14 lõige 3)

a)	Viide kehtivatele riiklikele ja/või piirkondlikele (kui need on olemas) sertifitseerimist käsitlevatele õigusnormidele või samaväärsetele paigaldajate kvalifitseerimise kavadele vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 14 lõikele 3:

b)

Asutused, kelle vastutusel käivitatakse hiljemalt 2012. aastaks sertifitseerimis- või kvalifitseerimiskavad biomassil töötavate väikeste katelde ja ahjude, fotogalvaanilise päikeseenergia ja päikesesoojusenergia süsteemide, maasoojusel põhinevate süsteemide ning soojuspumpade paigaldajate jaoks, ning antakse neile kavadele luba:

c)	Kas sellised sertifitseerimiskavad või kvalifikatsioonid on juba kasutusel? Kui jah, siis palun kirjeldage.

d)	Kas teave kõnealuste kavade kohta on kodanikele kättesaadav? Kas sertifitseeritud või kvalifitseeritud paigaldajate nimekirjad on avaldatud? Kui jah, siis kus? Kas muid süsteeme tunnistatakse asjaomaste riiklike või piirkondlike süsteemidega samaväärseks?

e)	Piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavate olemasolevate ja kavandatud meetmete kokkuvõte (vajaduse korral):

4.2.6.    Elektrivõrkude infrastruktuuri arendamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõige 1 ning lõiked 3–6)

Lisaks praegusele olukorrale ja juba kehtivatele õigusnormidele tuleb kirjeldada tulevasi meetmeid, kavandatud läbivaatamisi, nende eest vastutavaid asutusi ning eeldatavaid tulemusi.

a)	Viide kehtivatele riiklikele õigusnormidele, milles käsitletakse energiavõrkudega seotud nõudeid (artikkel 16):

b)

Kuidas tagate, et ülekande- ja jaotusvõrgud arendatakse välja nii, et neisse oleks võimalik kaasata eesmärgina seatud koguses taastuvenergiat, võimaldades samas elektrisüsteemi turvalist toimimist? Kuidas on kõnealune nõue kaasatud võrkude korrapärasesse planeerimisse, millega tegelevad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad?

c)	Milline roll on arukatel võrkudel, infotehnoloogiavahenditel ja hoidlatel? Kuidas tagatakse nende väljaarendamine?

d)	Kas on kavas tugevdada ühendusvõimsust naaberriikidega? Kui jah, siis milliseid võrkudevahelisi ühendusi, millise võimsuse jaoks ja mis tähtajaks?

e)

Milliseid meetmeid võetakse võrgusüsteemi infrastruktuuri loamenetluste kiirendamiseks? Milline on praegune olukord ja kui palju kulub keskmiselt aega kinnituse saamiseks? Kuidas parandatakse olukorda? (Märkige praegune olukord ja õigusnormid, väljaselgitatud kitsaskohad ning kõnealuste menetluste lihtsustamisega seotud plaanid, nende rakendamise ajakava ja eeldatavad tulemused.)

f)	Kuidas tagatakse kooskõla võrgusüsteemi infrastruktuuri heakskiitmise ja muude planeerimisega seotud haldusmenetluste vahel?

g)	Kas taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatele uutele käitistele tagatakse eelisjärjekorras ühinemisõigus või reserveeritud ühendusvõimsus?

h)	Kas on taastuvenergiat tootvaid käitisi, mis on võrguga liitumiseks valmis, kuid ei ole võrgu piiratud võimsuse tõttu veel sellega ühendatud? Kui jah, siis milliseid meetmeid võetakse selle probleemi lahendamiseks ja mis tähtajaks see eeldatavasti lahendatakse?

i)

Kas põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad on koostanud ning avaldanud eeskirjad, milles käsitletakse võrgu tehniliste kohandustega seotud kulude jagamist ja kandmist? Kui jah, siis kus? Kuidas tagatakse, et kõnealused eeskirjad tuginevad objektiivsetel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel? Kas äärealadel ja vähese rahvastikutihedusega piirkondades tegutsevatele tootjatele on kehtestatud erieeskirjad? (Kulude kandmise eeskirjades on määratud, millise osa kuludest kannab võrguga liituda sooviv elektritootja ning millise osa kannab asjaomane põhi- ja jaotusvõrguettevõtja. Kulude jagamisega seotud eeskirjades on määratud, kuidas tuleks vajalikud kulud jaotada hiljem liitunud tootjate vahel, kes saavad samuti kasu võrgu arenduse töödest või uutest liinidest.)

j)

Kirjeldage, kuidas omistatakse liitumisega ning tehniliste kohandustega seotud kulud tootjatele ja/või põhi- ja/või jaotusvõrguettevõtjatele? Kuidas on põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel võimalik need investeerimiskulud katta? Kas kõnealuseid kulude kandmise eeskirju on kavas tulevikus muuta? Millised on kavandatud muudatused ja eeldatavad tulemused? (Võrguga liitumisega seotud kulude jaotamiseks on mitu võimalust. Liikmesriigid valivad tõenäoliselt neist ühe või nende kombinatsiooni. Nn sügava liitumiskulude määramise puhul kannab taastuvatest energiaallikatest elektrit tootva käitise arendaja mitu infrastruktuuriga seotud kulu (võrguga liitumine, võrgu arenduse tööd ja võrgusüsteemi laiendamine). Teine võimalus on nn madal liitumiskulude määramine, mille puhul kannab arendaja üksnes võrguga liitumisega seotud kulud, kuid ei kanna võrgu arenduse tööde ega võrgusüsteemi laiendamisega seotud kulusid (need on kaetud võrgutariifidega ja need maksavad kinni tarbijad). Veel üks võimalus on, et kõik liitumiskulud on kaetud võrgutariifidega.)

k)	Kas on kehtestatud eeskirjad kulude jagamiseks algselt ja hiljem liitunud tootjate vahel? Kui ei, siis kuidas võetakse arvesse kasu, mida saavad hiljem liitunud tootjad?

l)	Kuidas garanteeritakse, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad tagavad võrguga liituda soovivatele uutele tootjatele vajaliku teabe kulude kohta, liitumistaotluse menetlemise täpse ajakava ning võrguga liitumise soovitusliku ajakava?

4.2.7.    Elektrivõrgu toimimine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõiked 2, 7 ja 8)

a)	Kuidas tagavad põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ülekande ja jaotamise? Kas on garanteeritud eelistatud või tagatud juurdepääs võrgusüsteemile?

b)	Kuidas tagatakse, et elektritootmisseadmete dispetšjuhtimisel seavad põhivõrguettevõtjad esikohale taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmisseadmed?

c)

Kuidas võetakse võrgu ja turuga seotud operatiivmeetmeid, et minimeerida piirangud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale? Millised meetmed on kavas ja mis tähtajaks need eeldatavasti rakendatakse? (Selleks et kujundada turgu ja võrku, mille puhul oleks võimalik kaasata eri ressursse, võib võtta järgmisi meetmeid: kauplemine reaalajale lähemal (prognooside tegemine ja generaatorite ümberajastamine päeva jooksul, mitte üks päev ette), turupiirkondade liitmine, et tagada piisav ühendusvõimsus ja kauplemine riikide vahel, parem koostöö kõrvutiasuvates piirkondades tegutsevate võrguettevõtjate vahel, paremate kommunikatsiooni- ja järelevalvevahendite kasutus, nõudluse juhtimine ning tarbijate aktiivne osalemine turgudel (kahesuunaliste kommunikatsioonisüsteemide kaudu – nn arukate mõõtevahendite kasutamine (smart metering)), laialdasem detsentraliseeritud tootmine ja ulatuslikum säilitamine kodumajapidamistes (nt elektriautod) ning jaotusvõrkude aktiivne juhtimine (nn arukad võrgud)).

d)	Kas energiasektorit reguleerivat asutust on kõnealustest meetmetest teavitatud? Kas ta on pädev kõnealuste meetmete rakendamist jälgima ja jõustama?

e)	Kas taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvad käitised on kaasatud elektriturgu? Kirjeldage, kuidas. Millised kohustused on neil seoses elektriturul osalemisega?

f)	Milliste eeskirjade kohaselt määratakse taastuvatest energiaallikatest saadud elektri tootjatele ülekande- ja jaotustariifid?

4.2.8.    Biogaasi ühendamine maagaasi võrguga (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõiked 7, 9 ja 10)

a)	Kuidas tagatakse, et ülekande- ja jaotustariifide määramine ei ole diskrimineeriv taastuvatest energiaallikatest saadud gaasi suhtes?

b)	Kas on hinnatud gaasivõrgu infrastruktuuri laiendamise vajadust, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest saadud gaasi kaasamist? Milliste tulemustega? Kui ei, siis kas selline hindamine on kavas?

c)	Kas on avaldatud biogaasi võrguga ühendamise ja sellega seotud tariifide tehnilised eeskirjad? Kus on need avaldatud?

4.2.9.    Kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri arendamine (direktiivi 2009/28/EÜ artikli 16 lõige 11)

a)

Hinnake oma vajadust rajada uus, taastuvaid energiaallikaid kasutav kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuur, mis aitaks saavutada 2020. aasta eesmärki. Tulenevalt hindamise tulemustest, kas selliseid infrastruktuure on kavas tulevikus edendada? Milline on suurte biomassil töötavate, päikeseenergiat kasutavate ja geotermiliste seadmete eeldatav panus kaugkütte ja -jahutuse süsteemidesse?

4.2.10.    Biokütuste ja muude vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ning kõnealuste kriteeriumide järgimise kontrollimine (direktiivi 2009/28/EÜ artiklid 17–21)

Riikliku tegevuskava käesolevas osas peaksid liikmesriigid selgitama biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumide järgimise ning kõnealuste kriteeriumide järgimise kontrollimise tulevikustrateegiat.

a)	Kuidas rakendatakse edaspidi biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumeid riiklikul tasandil? (Kas rakendamiseks on kavas kehtestada õigusnormid? Milline on kavandatav institutsiooniline korraldus?)

b)

Kuidas tagatakse edaspidi, et biokütused ja vedelad biokütused, mida võetakse arvesse taastuvenergiaalase riikliku eesmärgi ning taastuvenergiaalaste riiklike kohustuste puhul ja/või mis vastavad rahalise toetuse saamise tingimustele, vastavad direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigetes 2–5 sätestatud säästlikkuskriteeriumidele? (Kas kõnealuste kriteeriumide järgimise või nende järgimise kontrollimise eest määratakse vastutavaks riiklik asutus või organ?)

c)	Kui kriteeriumide järgimise eest määratakse vastutavaks riiklik asutus või organ, siis kas selline riiklik asutus või organ on juba olemas? Kui jah, siis täpsustage. Kui ei, siis millal nähakse ette selle loomine?

d)

Esitage teave selle kohta, kas direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõigete 3–5 sätete järgimise kontrollimiseks on kehtestatud maakasutust käsitlevad siseriiklikud õigusnormid ning riiklik kinnistusraamat. Kuidas pääsevad ettevõtjad kõnealusele teabele juurde? (Märkige, kas eristatakse maade eri seisundeid (nt bioloogilise mitmekesisuse alad, kaitsealad jne) ning millised eeskirjad on selleks kehtestatud; märkige ka pädev riiklik asutus, kes kontrollib kõnealust kinnistusraamatut ja maade seisundi muutmist.)

e)	Märkige riiklik, Euroopa tasandil kehtiv või rahvusvaheline kaitserežiim, mille alusel klassifitseeritakse kaitsealad.

f)	Milline on maade seisundi muutmise kord? Kes kontrollib riiklikul tasandil, kuidas muudetakse maade seisundit, ning annab sellest aru? Kui tihti ajakohastatakse maakasutusregistrit (korra kuus, korra aastas, iga kahe aasta tagant jne)?

g)	Kuidas on riiklikul tasandil tagatud heade põllumajanduslike keskkonnatavade ja muude ristvastavusnõuete (nõutud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 17 lõikes 6) järgimine ning sellise järgimise kontroll?

h)	Kas teil on kavas aidata luua biokütuste ja vedelate biokütuste säästlikkuse tõendamisega seotud vabatahtlikke sertifitseerimiskavasid, mida on kirjeldatud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 18 lõike 4 teises lõigus? Kui jah, siis kuidas?

4.3.   Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks elektrienergia valdkonnas

Toetuskavad võivad olla õigusnormid, millega on kehtestatud eesmärgid ja/või kohustused. Toetuskavadega võidakse ette näha rahaline toetus investeerimiseks või kasutamiseks elektrijaama tegevuse jooksul. Ette võidakse näha ka leebed meetmed, nagu teabevahetuse, teadlikkuse parandamise või koolituskampaaniad. Kuna leebeid meetmeid kirjeldatakse eespool, peaks käesoleva hinnangu keskmes olema õigusnormid ja finantsmeetmed.

Kirjeldage olemasolevaid toetuskavasid: märkige nende õiguslik alus, kava üksikasjad, kestus (märkige algus- ja lõppkuupäev), senine mõju, kavandatud uuendused või tulevased kavad (märkige, mis tähtajaks need on kavandatud). Millised on eeldatavad tulemused?

Õigusnormid

Õigusnormides võivad olla sätestatud eesmärgid ja kohustused. Kui sellised kohustused on ette nähtud, esitage nende üksikasjad.

a)	Kohustuse või eesmärgi õiguslik alus.

b)	Kas on kehtestatud konkreetse tehnoloogiaga seotud eesmärgid?

c)	Millised konkreetsed aastased kohustused või eesmärgid on kehtestatud (tehnoloogia kaupa)?

(d)	Kes peab kõnealuse kohustuse täitma?

e)	Millised on täitmata jätmise tagajärjed?

f)	Kas on ette nähtud mehhanism kõnealuse kohustuse täitmise järgimiseks?

g)	Kas on ette nähtud mehhanism kohustuste või eesmärkide muutmiseks?

Rahaline toetus

Rahalist toetust saab klassifitseerida eri viisidel, näiteks: rahaline toetus investeerimiseks, kapitalitoetused, madala intressiga laenud, maksuvabastused või -vähendused, maksutagastused, pakkumissüsteemid, taastuvenergia kasutamise kohustused koos roheliste sertifikaatidega või ilma nendeta (kaubeldavad rohelised sertifikaadid), keskkonnasõbraliku elektri tootjatele makstavad soodustariifimaksed (feed-in tariffs) ja lisatasud (feed-in premiums) ning vabatahtlikud kavad.

Kirjeldage üksikasjalikult iga kasutusel olevat toetuskava, vastates järgmistele küsimustele.

a)	Kava nimetus ja lühike kirjeldus.

b)	Kas kava on vabatahtlik või kohustuslik?

c)	Kes kava haldab? (Rakendusorgan või järelevalveasutus)

d)	Kuidas tagatakse riikliku eesmärgi saavutamiseks vajalikud rahalised vahendid?

e)	Kuidas tagatakse kava raames pikaajaline kindlus ja usaldusväärsus?

f)	Kas kava vaadatakse korrapäraselt läbi? Millised tagasiside- või kohandusmehhanismid on kasutusel? Kuidas on kava seni optimeeritud?

g)	Kas toetus erineb sõltuvalt tehnoloogiast?

h)	Milline on eeldatav mõju energiatootmisele?

i)	Kas toetuse saamine sõltub energiatõhususe kriteeriumide täitmisest?

j)	Kas see on olemasolev meede? Märkige meedet reguleeriv riiklik õigusakt.

k)	Kas see on kavandatav toetuskava? Millal see käivitatakse?

l)	Märkige kogu kava algus- ja lõppkuupäev (kestus).

m)	Kas abikõlblikele süsteemidele on ette nähtud maksimum- või miinimumsuurus?

n)	Kas sama projekt võib saada toetust enam kui ühe toetusmeetme kaudu? Milliseid meetmeid saab üksteisega koos kasutada?

o)	Kas kasutusel on piirkondlikud või kohalikud abikavad? Kui jah, siis esitage üksikasjad, vastates samadele küsimustele.

Rahalise investeeringutoetusega seotud küsimused.

a)	Millist abi antakse kava raames (toetused, kapitalitoetused, madala intressiga laenud, maksuvabastused või -vähendused, maksutagastused)?

b)	Kes seda kava kasutada saab? Kas kava raames antakse abi konkreetse tehnoloogia jaoks?

c)	Kas taotlusi võetakse vastu ja nende alusel antakse toetust pidevalt või korrapäraste pakkumiskutsete alusel? Korrapäraste pakkumiskutsete puhul kirjeldage nende sagedust ja tingimusi.

Kaubeldavate sertifikaatidega seotud küsimused.

a)	Kas on kehtestatud kohustus, et teatav osa elektri kogutoodangust peab olema toodetud taastuvatest energiaallikatest?

b)	Kellele see kohustus on kehtestatud?

c)	Kas konkreetsetele tehnoloogialiikidele on kehtestatud liigitussüsteem vastavalt sellele, kui suure osakaalu taastuvenergiat nad peavad tootma?

d)	Millist tehnoloogiat kava hõlmab?

e)	Kas sertifikaatidega tohib kaubelda rahvusvaheliselt? Millistel tingimustel?

f)	Kas on ette nähtud madalaim hind?

g)	Kas tingimuste järgimata jätmise korral on ette nähtud karistus?

h)	Mis on sertifikaadi keskmine hind? Kas see on avaldatud? Kus?

i)	Milline on sertifikaatidega kauplemise süsteem?

j)	Kui kaua võib üks elektrijaam toetuskavas osaleda?

Kindlaksmääratud soodustariifimaksetega seotud küsimused.

a)	Millistel tingimustel kehtestatakse taotlejale kindlaksmääratud tariif?

b)	Kas on ette nähtud suurim elektri kogutoodang aastas või suurim installeeritud tootmisvõimsus, mille suhtes võib kohaldada kõnealust tariifi?

c)	Kas toetuskava on seotud konkreetse tehnoloogiaga? Millised tariifid kehtivad iga tehnoloogia puhul?

d)	Kas eri tariifide kehtestamiseks on muid kriteeriume?

e)	Kui kauaks tagatakse kindlaksmääratud tariif?

f)	Kas kõnealuse kavaga on ette nähtud tariifikohandused?

Lisatasudega seotud küsimused.

a)	Millistel tingimustel makstakse elektritootjale lisatasu?

b)	Kas on ette nähtud suurim elektri kogutoodang aastas või suurim installeeritud tootmisvõimsus, mille suhtes võib kohaldada kõnealust lisatasu?

c)	Kas lisatasu on teine võimalus kindlaksmääratud tariifi kõrval?

d)	Kas kõnealune toetuskava on seotud konkreetse tehnoloogiaga? Millised lisatasud kehtivad iga tehnoloogia puhul?

e)	Kas on kehtestatud suurim ja väikseim lisatasu? Palun täpsustage.

f)	Kui kauaks tagatakse lisatasu määr?

g)	Kas kavaga on ette nähtud tariifikohandused?

Pakkumiskutsetega seotud küsimused.

a)	Kui sageli ja millises ulatuses kuulutatakse välja pakkumiskutseid?

b)	Millise tehnoloogia jaoks?

c)	Kas meede on ühendatud võrguarendusega?

4.4.   Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks kütte ja jahutuse valdkonnas

Vastake punkti 4.3 küsimustele, kirjeldades toetusmeetmeid, mida võetakse seoses taastuvenergia kasutusega kütte- ja jahutussektoris. Lisaks vastake järgmistele küsimustele.

a)	Kuidas kohandatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri toetuskavasid, et innustada soojuse ja elektri koostootmist taastuvatest energiaallikatest?

b)	Milliseid toetuskavasid kasutatakse, et innustada taastuvatest energiaallikatest toodetud kaugkütte ja -jahutuse kasutust?

c)	Milliseid toetuskavasid kasutatakse, et innustada taastuvaid energiaallikaid kasutavate väikeste kütte- ja jahutussüsteemide kasutust?

d)	Milliseid toetuskavasid kasutatakse, et innustada taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse kasutust tööstuslikes rakendustes?

4.5.   Liikmesriikide või liikmesriikide rühma rakendatavad toetuskavad taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise edendamiseks transpordi valdkonnas

Vastake punkti 4.3 küsimustele, kirjeldades toetusmeetmeid, mida võetakse seoses taastuvenergia kasutusega transpordisektoris. Tehke vahet eri transpordiliikide vahel (nt maanteetransport, väljaspool maanteid toimuv maismaatransport). Lisaks vastake järgmistele küsimustele.

a)	Millised konkreetsed aastased kohustused või eesmärgid on kehtestatud (kütteliigi või tehnoloogia kaupa)?

b)	Kas toetus erineb sõltuvalt kütteliigist või tehnoloogiast? Kas direktiivi artikli 21 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele vastavate biokütuste jaoks on ette nähtud eritoetus?

4.6.   Erimeetmed biomassist toodetud energia kasutamise edendamiseks

Biomass on primaarenergia oluline allikas kõigis kolmes sektoris (küte ja jahutus, elekter ning transport). Selleks et planeerida, milline on kasutuseesmärkide osa ja koostoime (koostoime energia lõppkasutuse eesmärkide vahel ning koostoime muude sektoritega kui energiasektor), on esmatähtis koostada biomassi riiklikud strateegiad. Seepärast palutakse liikmesriikidel hinnata riigisisest potentsiaali ning biomassi kodumaiste ja imporditud ressursside ulatuslikuma kasutuselevõtu võimalusi. Analüüsida tuleks mõju muudele sektoritele peale energiasektori (nt toiduaine- ja söödatööstus, paberimassi- ja paberitööstus, ehitustööstus, mööblitööstus jt) ning koostoimet nendega.

4.6.1.    Biomassi riigisisesed varud ja import

Hinnake, mil määral on biomassi varud kättesaadavad riigisiseselt ja milline on importimise vajadus.

Eristada tuleks biomassi, mis on saadud A) metsandusest – 1) otseselt ja 2) kaudselt; B) põllumajandusest ja kalandusest – 1) saadud otseselt ja 2) kõrvalsaadused või töödeldud põllukultuurid ning C) jäätmetest – 1) tahkete olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon, 2) tahkete tööstusjäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon ja 3) reoveesetted. Esitada tuleb eelnimetatud esimeste alamkategooriate andmed; üksikasjalikuma teabe esitamine on vabatahtlik. Kokkuvõtlikud arvnäitajad esitatakse vastavalt tabeli 7 kategooriatele ja rubriikidele. Kajastada tuleb impordi (EList ja väljastpoolt ELi) ja ekspordi (võimaluse korral ELi ja EList väljapoole) osa.

Puitlaastud, briketid ja puidugraanulid võivad pärineda metsandustootmisest kas otseselt või kaudselt. Kui tabelis on esitatud teave puidugraanulite kohta, tuleks täpsustada, kas toormaterjal on saadud otseselt või kaudselt.

Biogaasi ja biokütuste puhul tuleks tabelis 7 esitada mitte töödeldud, vaid töötlemata lähteainete andmed. Impordi ja ekspordi puhul on keerulisem kindlaks teha, millises koguses biomassi lähteaineid on kasutatud biokütuste tootmiseks, ning on võimalik, et esitada tuleb hinnangulised andmed. Kui importi käsitlev teave põhineb biokütuste impordil, tuleb seda tabelis täpsustada.

Tabel 7

Biomassi varud 2006. aastal

Päritolusektor		Riigisiseste varude kogus (21)	Imporditud		Eksporditud	Netosumma	Primaarenergia toodang (ktoe)
			Liikmesriikidest	Mitteliikmesriikidest	Liikmesriikidesse/mitteliikmesriikidesse
A) Metsandusest pärinev biomass (22)	Sellest
	1) metsadest ja muult metsamaalt otse energiatootmiseks saadud puidupõhine biomass
	Vabatahtlik: võite märkida kõnealuse kategooria lähteainete koguse täiendavad üksikasjad, kui sellekohane teave on olemas: a) raiutud puit b) raiutud puidu jäägid (ladvad, oksad, puukoor, kännud) c) maastikuhoolduse jäägid (biomass, mis on toodetud haljastusest, aedadest, puuridadest või põõsastest saadud puidust) d) muu (määratlege)
	2) kaudselt energiatootmiseks saadud puidupõhine biomass
	Vabatahtlik: võite märkida järgmised täiendavad üksikasjad, kui sellekohane teave on olemas: a) puidu saagimise, puidutöötluse, mööblitööstuse jäägid (puukoor, saepuru) b) paberimassi tootmise ja paberitööstuse kõrvalsaadused (mustleelis, tallõli) c) töödeldud puitküte d) pärast tarbimist ringlusse võetud puit (energiatootmiseks ringlusse võetud puit, kodumajapidamisest pärit puidujäägid) e) muu (määratlege
B) Põllumajandusest ja kalandusest pärinev biomass	Sellest
	1) põllumajanduskultuurid ja kalandustooted
	Vabatahtlik: võite märkida järgmised täiendavad üksikasjad, kui sellekohane teave on olemas: a) põllukultuurid (teravili, õlitaimed, suhkrupeet, silomais) b) istandikud c) kiirekasvulised puud d) muud energiat tootvad kultuurid (kõrrelised heintaimed) e) merevetikad f) muu (määratlege)
	2) põllumajanduse kõrvalsaadused või töödeldud jäägid ja kalanduse kõrvalsaadused, mida kasutatakse energiatootmiseks
	Vabatahtlik: võite märkida järgmised täiendavad üksikasjad, kui sellekohane teave on olemas: a) õled b) sõnnik c) loomarasv d) liha-kondijahu e) kõrvalsaadustest valmistatud koogid (sh õliseemne- ja oliivõlikoogid) f) puuviljadest toodetud biomass (sh koored, tuumad) g) kalanduse kõrvalsaadused h) viinapuude ning oliivi- ja puuviljapuude lõikamisest tekkinud jäägid i) muu (määratlege)
C) Jäätmetest pärinev biomass	Sellest
	1) tahkete olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon, sh biojäätmed (biolagunevad haljastus- ja aiajäätmed, kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed) ja prügilagaas
	2) tööstusjäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon, sh paber, papp, kaubaalused
	3) reoveesetted

Selgitage, millist ümberarvestuskoefitsienti või arvutusmeetodit kasutati kättesaadavate ressursside muundamiseks primaarenergiaks.

Täpsustage, mille põhjal arvutati tööstusjäätmete ja tahkete olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon.

Märkige tabelis 7a, milline on biomassist toodetud energia hinnanguline osakaal 2015. ja 2020. aastal (järgige tabeli 7 kategooriaid).

Tabel 7a

Biomassi hinnangulised riigisisesed varud 2015. ja 2020. aastal

Päritolusektor		2015		2020
		Riigisiseste varude hinnanguline kogus	Primaarenergia toodang (ktoe)	Riigisiseste varude hinnanguline kogus	Primaarenergia toodang (ktoe)
A) Metsandusest pärinev biomass	1) Metsadest ja muult metsamaalt otse energiatootmiseks saadud puidupõhine biomass
	2) Kaudselt energiatootmiseks saadud puidupõhine biomass
B) Põllumajandusest ja kalandusest pärinev biomass	1) Otse energiatootmiseks saadud põllumajanduskultuurid ja kalandustooted
	2) Põllumajanduse kõrvalsaadused või töödeldud jäägid ja kalanduse kõrvalsaadused, mida kasutatakse energiatootmiseks
C) Jäätmetest pärinev biomass	1) Tahkete olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon, sh biojäätmed (biolagunevad haljastus- ja aiajäätmed, kodumajapidamistest, restoranidest, toitlustus- ja jaemüügiettevõtetest pärinevad toidu- ja köögijäätmed ning samalaadsed toiduainetööstuse jäätmed) ja prügilagaas
	2) Tööstusjäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon, sh paber, papp, kaubaalused
	3) Reoveesetted

Milline on imporditud biomassi hinnanguline osa kuni 2020. aastani? Märkige eeldatavad kogused (ktoe) ja võimalikud päritoluriigid.

Lisaks eespool esitatud teabele kirjeldage tabelis 8 praegust olukorda seoses põllumajandusmaadega, mida kasutatakse üksnes energiatootmiseks.

Tabel 8

Üksnes energiatootmiseks ette nähtud kultuuride kasvatamiseks kasutatud põllumajandusmaad 2006. aastal

(ha)
Üksnes energiatootmiseks ette nähtud kultuuride tootmiseks kasutatud põllumajandusmaad	Pindala
1. Kiirekasvulised puud (paju, pappel)
2. Muude energiatootmiseks ette nähtud kultuuride, nt kõrreliste heintaimede (päideroog (Phalaris arundinacea), vitshirss (Panicum virgatum), siidpööris (Miscanthus)) ja sorgumi tootmiseks kasutatud maad

4.6.2.    Meetmed biomassiressursside kättesaadavuse parandamiseks, võttes arvesse biomassi teisi kasutajaid (põllumajandus ja metsandus)

Uute biomassiressursside ulatuslikum kasutuselevõtt

a)	Märkige rikutud maade pindala.

b)	Märkige kasutamata põllumaa pindala.

c)	Kas on kavas võtta meetmeid, et innustada kasutamata põllumaa, rikutud maade jt kasutamist energiatootmise otstarbel?

d)	Kas on kavas toota energiat teatavatest olemasolevatest toormaterjalidest, nt loomasõnnikust?

e)	Kas biogaasi tootmise ja kasutamise edendamiseks on võetud konkreetseid poliitikameetmeid? Milliseid kasutusviise edendatakse (kohalik kasutus, kaugküte, biogaasivõrk, biogaasi kaasamine maagaasivõrku)?

f)

Millised meetmed on kavas metsamajandamise meetodite parandamiseks, et metsadest saaks toota võimalikult palju biomassi säästlikul viisil (23)? Kuidas täiustatakse metsamajandamist, et suurendada biomassi kasutust tulevikus? Milliseid meetmeid olemasoleva biomassi võimalikult laialdaseks tootmiseks on võimalik juba praegu rakendada?

Mõju muudele sektoritele

a)	Kuidas jälgitakse, millist mõju avaldab biomassi kasutus energiatootmise otstarbel muudele põllumajandusest ja metsandusest sõltuvatele sektoritele? Milline on kõnealune mõju (võimaluse korral märkige ka kvantitatiivne mõju)? Kas seda mõju on kavas tulevikus jälgida?

b)	Millised on muude põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate sektorite eeldatavad arengusuunad, mis võivad mõjutada energiakasutust (nt kas tõhusam või suurem tootmine võiks suurendada või vähendada energiatootmiseks kättesaadavate kõrvalsaaduste kogust)?

4.7.   Liikmesriikidevaheliste statistiliste ülekannete kavandatav kasutamine ja kavandatav osalemine liikmesriikide ja kolmandate riikide ühisprojektides

Kirjeldage liikmesriikide ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste koostöömehhanismide eeldatavat kasutust. Kõnealune teave peaks põhinema direktiivi 2009/28/EÜ artikli 4 lõikes 3 osutatud prognoosidokumendis esitatud andmetel.

4.7.1.    Menetluslikud aspektid

a)	Kirjeldage, millised siseriiklikud menetlused (etappide kaupa) on kehtestatud või kavandatud statistilise ülekande või ühisprojekti korraldamiseks (sh vastutavad asutused ja kontaktisikud).

b)	Kirjeldage, mil viisil saavad eraõiguslikud üksused teha ettepanekuid ühisprojekti loomiseks liikmesriikidega või kolmandate riikidega ning sellistes projektides osaleda.

c)	Märkige kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks statistiliste ülekannete või ühisprojektide kasutus.

d)	Milline mehhanism on ette nähtud teiste huvitatud liikmesriikide kaasamiseks ühisprojekti?

e)	Kas olete valmis osalema teistes liikmesriikides käimas olevates ühisprojektides? Kui suurt installeeritud tootmisvõimsust või aastast elektri- või soojustoodangut on teil kavas toetada? Kuidas on teil kavas tagada selliste projektide toetuskavad?

4.7.2.    Toodetava taastuvenergia selline hinnanguline ülemäärane kogus soovitusliku kujunemiskõveraga võrreldes, mille saaks teistesse liikmesriikidesse üle kanda

Esitage nõutav teave tabelis 9.

4.7.3.    Ühisprojektide hinnangulised võimalused

a)	Millistes sektorites võite te välja pakkuda taastuvenergia kasutuse arendamist oma riigi territooriumil ühisprojektide eesmärgil?

b)	Kas arendamist vajav tehnoloogia on kindlaks määratud? Kui suur on installeeritud tootmisvõimsus või aastane elektri- või soojustoodang?

c)	Kuidas määratakse kindlaks ühisprojektide asukohad? (Nt kas kohalikud või piirkondlikud ametiasutused või investorid võivad asukohti soovitada? Või kas osaleda võib mis tahes projekt olenemata selle asukohast?)

d)	Kas teate, millised on ühisprojektide võimalused teistes liikmesriikides või kolmandates riikides? (Millises sektoris? Millise tootmisvõimsuse

e)	Kas eelistate mõne kindla tehnoloogia toetamist? Kui jah, siis millist?

4.7.4.    Taastuvenergia hinnanguline nõudlus, mida ei rahuldata kodumaise toodanguga

Esitage nõutav teave tabelis 9.

Tabel 9

Liikmesriigis toodetava taastuvenergia selline hinnanguline ülemäärane või puudujääv kogus soovitusliku kujunemiskõveraga võrreldes, mille saaks teistesse liikmesriikidesse või teistest liikmesriikidest üle kanda

(ktoe)
	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020
Prognoosidokumendis prognoositud ülemäärane kogus
Taastuvenergia riiklikus tegevuskavas prognoositud ülemäärane kogus
Prognoosidokumendis prognoositud puudujääv kogus
Taastuvenergia riiklikus tegevuskavas prognoositud puudujääv kogus

5.   HINDAMINE

5.1.   Iga taastuvenergiatehnoloogia tõenäoline kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes elektritootmisel, kütmisel, jahutamisel ja transpordis

Hinnake, milline on iga taastuvenergiatehnoloogia panus sellesse, et järgida kujunemiskõverat ning saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid elektri-, kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris; esitage võimalik tulevikustsenaarium, mille puhul ei ole tingimata vajalik konkreetse tehnoloogiaga seotud eesmärgi või kohustuse kehtestamine.

Elektrisektori puhul tuleks iga sektori korral märkida eeldatav (kumuleeritud) installeeritud tootmisvõimsus megavattides ja aastatoodang gigavatt-tundides. Hüdroelektrijaamade puhul tuleks eristada elektrijaamu, mille installeeritud tootmisvõimsus on vähem kui 1 MW, 1–10 MW ja üle 10 MW. Päikeseenergia puhul tuleks eraldi märkida fotogalvaanilise ja kontsentreeritud päikeseenergia panus. Tuuleenergia puhul tuleks eraldi märkida maismaal ja avamerel asuvate käitiste andmed. Biomassi puhul tuleks eristada elektritootmiseks kasutatavat tahket, gaasilist ja vedelat biomassi.

Kütte- ja jahutussektori hindamisel märkige geotermilise energia, päikeseenergia ja biomassitehnoloogia (esitage eraldi andmed tahke, gaasilise ja vedela biomassi kohta) käitiste ning soojuspumpade hinnanguline installeeritud tootmisvõimsus ja toodang. Hinnata tuleks taastuvaid energiaallikaid kasutavate kaugküttejaamade panust.

Transpordisektori puhul tuleks märkida eri tehnoloogialiikide panus taastuvenergiaalase eesmärgi saavutamisse järgmistes valdkondades: tavalised biokütted (bioetanool ja biodiislikütus), jäätmetest ja jääkidest toodetud biokütus, toiduks mittekasutatavatest tselluloosmaterjalidest ja lignotselluloosist toodetud biokütus, biogaas ning taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter ja vesinik.

Kui teil on hinnangulisi andmeid teatavate tehnoloogialiikide arendamise kohta eri piirkondades, märkige need pärast tabelit.

Tabel 10a

Hinnangulised andmed selle kohta, milline on [liikmesriigis] iga taastuvenergiatehnoloogia eeldatav kogupanus (installeeritud tootmisvõimsus, summaarne elektritoodang) sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes elektritootmisel, 2010–2014

2005

2010

2011

2012

2013

2014

MW

GWh

MW

GWh

MW

GWh

MW

GWh

MW

GWh

MW

GWh

Hüdroenergia:

< 1MW

1 MW–10 MW

> 10 MW

Sellest pumphüdroelektrijaamad:

Geotermiline energia

Päikeseenergia:

fotogalvaaniline energia

kontsentreeritud päikeseenergia

Loodete, lainete ja ookeanienergia

Tuuleenergia:

maismaa tuuleenergia

avamere tuuleenergia

Biomassist toodetud energia:

tahke

biogaas

vedelad biokütused  (24)

Kokku

Sellest soojuse ja elektri koostootmine:

Tabel 10b

Hinnangulised andmed selle kohta, milline on [liikmesriigis] iga taastuvenergiatehnoloogia eeldatav kogupanus (installeeritud tootmisvõimsus, summaarne elektritoodang) sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes elektritootmisel, 2015–2020

2015

2016

2017

2018

2019

2020

MW

GWh

MW

GWh

MW

GWh

MW

GWh

MW

GWh

MW

GWh

Hüdroenergia:

< 1 MW

1 MW–10 MW

> 10 MW

Sellest pumphüdroelektrijaamad:

Geotermiline energia

Päikeseenergia:

fotogalvaaniline energia

kontsentreeritud päikeseenergia

Loodete, lainete ja ookeanienergia

Tuuleenergia:

maismaa tuuleenergia

avamere tuuleenergia

Biomassist toodetud energia:

tahke

biogaas

vedelad biokütused  (25)

Kokku

Sellest soojuse ja elektri koostootmine:

Tabel 11

Hinnangulised andmed selle kohta, milline on [liikmesriigis] iga taastuvenergiatehnoloogia eeldatav kogupanus (energia lõpptarbimine  (26) sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes kütte ja jahutuse tootmisel, 2010–2020

(ktoe)
	2005	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020
Geotermiline energia (v.a madalatemperatuuriline geotermiline soojus soojuspumpade rakendustes)
Päikeseenergia
Biomassist toodetud energia:
tahke
biogaas
vedelad biokütused  (27)
Soojuspumpadest saadud taastuvenergia: sellest aerotermiline energia: sellest geotermiline energia: sellest hüdrotermiline energia:
Kokku
Sellest kaugküte  (28)
Sellest kodumajapidamistes kasutatud biomass  (29)

Tabel 12

Hinnangulised andmed selle kohta, milline on [liikmesriigis] iga taastuvenergiatehnoloogia eeldatav kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida vaheperioodi soovituslikku kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suhtes transpordisektoris, 2010–2020  (30)

(ktoe)
	2005	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020
Bioetanool/bio-ETBE
Sellest biokütused  (31) vastavalt artikli 21 lõikele 2:
Sellest imporditud  (32)
Biodiisel
Sellest biokütused  (31) vastavalt artikli 21 lõikele 2:
Sellest imporditud  (33):
Taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik
Taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter
Sellest maanteetransport:
Sellest väljaspool maanteid toimuv maismaatransport:
Muud (biogaas, taimeõli jt): täpsustage
Sellest biokütused  (31) vastavalt artikli 21 lõikele 2:
Kokku

5.2.   Energiatõhususe ja energia kokkuhoiu meetmete eeldatav kogupanus sellesse, et saavutada kohustuslikud 2020. aasta eesmärgid ning järgida soovituslikku vaheperioodi kujunemiskõverat, mis on kehtestatud taastuvenergia osakaalu suhtes elektri tootmisel, kütmisel, jahutamisel ja transpordis.

Vastus esitada punkti 2 tabelis 1.

5.3.   Mõjuhinnang (vabatahtlik)

Tabel 13

Taastuvenergia edendamise poliitikat toetavate meetmete hinnangulised kulud ja tulud

Meede	Taastuvenergia eeldatav kasutus (ktoe)	Eeldatav maksumus eurodes, märkida ajavahemik	Kasvuhoonegaaside eeldatav vähenemine gaasiliigi kaup tonnides aastas)	Uute töökohtade eeldatav arv

5.4.   Taastuvenergia riikliku tegevuskava koostamine ja järelmeetmed kõnealuse kava rakendamiseks

a)	Kuidas osalesid piirkondlikud ja/või kohalikud ametiasutused ja/või linnad käesoleva tegevuskava koostamisel? Kas kaasatud olid ka muud sidusrühmad?

b)	Kas on kavas välja töötada taastuvenergia edendamise piirkondlikud või kohalikud strateegiad? Kui jah, siis esitage täpsemad andmed. Millise mehhanismi abil tagatakse riikliku eesmärgi täitmine, kui asjakohane pädevus määratakse piirkondliku või kohaliku tasandi ametiasutustele?

c)	Esitage andmed avaliku konsultatsiooni kohta, mida peeti käesoleva tegevuskava koostamise eel.

d)	Märkige oma riigi kontaktisik või riiklik asutus või organ, kes vastutab taastuvenergia riikliku tegevuskavaga seotud järelmeetmete võtmise eest.

e)	Kas olete kehtestanud süsteemi (sh üksikute meetmete ja vahendite näitajad) riikliku tegevuskava rakendamise jälgimiseks? Kui jah, siis täpsustage.

---

(1)  ELT L 304, 14.11.2008, lk 1.

(2)  Kõnealused energiatõhususe ja energiasäästu hinnangulised andmed on kooskõlas muude samalaadsete hinnanguliste andmetega, mille liikmesriigid teatavad komisjonile eelkõige tegevuskavades, mis on ette nähtud energiateenuste direktiiviga ja ehitiste energiatõhusust käsitleva direktiiviga. Kui nimetatud tegevuskavades on kasutatud teistsuguseid ühikuid, tuleks märkida ümberarvestuskoefitsiendid.

(3)  Kõigi energiatoodete lõpptarbimine (välja arvatud muul otstarbel kui transpordiks tarbitud elekter), millele on lisatud elektri- ja soojusjaamades oma tarbeks kasutatud soojus ning soojuskadu võrkudes (punkt 2 „Ettevõtte omakasutus” ning punkt 11 „Kaod edastamisel ja jaotamisel”, määrus (EÜ) nr 1099/2008, (lk 23 ja 24).

(4)  Summaarne elektritarbimine on liikmesriigi summaarne elektritoodang (sh omatoodang), millele on lisatud import ja millest on maha arvatud eksport.

(5)  Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktis a määratletud transpordisektorites tarbitud energia. Kõnealuse arvnäitaja puhul tuleks taastuvatest energiaallikatest toodetud ja maanteetranspordis kasutatud elektri kogus korrutada koefitsiendiga 2,5 vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 3 lõike 4 punktile c.

(6)  Nagu on määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 2 punktis f. Siia kuulub energia lõpptarbimine, millele on lisatud soojuskadu võrkudes ning elektri- ja soojusjaamades oma tarbeks kasutatud soojus ja elekter (arvesse ei võeta elektrit, mida on tarbitud vee pumpamiseks hoidlatesse või muundamiseks kaugküttejaamade elektriboilerites või soojuspumpades).

(7)  Vastavalt artikli 5 lõikele 6 loetakse, et lennundussektoris tarbitud energia kogus ei moodusta summaarsest energia lõpptarbimisest rohkem kui 6,18 %, Küprose ja Malta puhul rohkem kui 4,12 %.

(8)  Nt dokumendis „Appendixes to Model-based Analysis of the 2008 EU Policy Package on Climate Change and Renewables” (http://ec.europa.eu/environment/climat/pdf/climat_action/analysis_appendix.pdf) esitatud stsenaarium, 4. liide, lk 287. Kõnealuse stsenaariumi kohaselt moodustab taastuvatest energiaallikatest pärit elektri summaarne toodang EL 27 riikides 2010. aastal keskmiselt 19,4 %, 2015. aastal 24,6 % ja 2020. aastal 32,4 %.

(9)  Taastuvenergia osakaal kütte- ja jahutussektoris: taastuvatest energiaallikatest toodetud soojus- ja jahutusenergia summaarne lõpptarbimine (määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 punktis b ja artikli 5 lõikes 4), mis on jagatud soojus- ja jahutusenergia summaarse lõpptarbimisega. Tabeli 4a rida A jagatud tabeli 1 reaga 1.

(10)  Taastuvenergia osakaal elektrisektoris: taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri summaarne lõpptarbimine (määratletud direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 punktis a ja artikli 5 lõikes 3), mis on jagatud elektri summaarse lõpptarbimisega. Tabeli 4a rida B jagatud tabeli 1 reaga 2.

(11)  Taastuvenergia osakaal transpordisektoris: taastuvatest energiaallikatest toodetud energia lõpptarbimine transpordisektoris (vt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 punkt c ja artikli 5 lõige 5), mis on jagatud 1) bensiini, 2) diislikütuse, 3) maantee- ja raudteetranspordis tarbitud biokütuse ning 4) maismaatranspordis tarbitud elektri tarbimisega transpordis (nagu on esitatud tabeli 1 real 3). Tabeli 4b rida J jagatud tabeli 1 reaga 3.

(12)  Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises. Tabeli 4a rida G jagatud tabeli 1 reaga 4.

(13)  Protsentuaalne osa taastuvate energiaallikate üldisest osakaalust.

(14)  Määratletud direktiivi 2009/28/EÜ I lisa B osas.

(15)  Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõikele 1 võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, elektrit ja vesinikku arvesse ainult üks kord. Topeltarvestus ei ole lubatud.

(16)  Kõik transpordisektoris kasutatud taastuvenergialiigid, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter, vesinik ja gaas, välja arvatud biokütused, mis ei vasta säästlikkuse kriteeriumidele (vt artikli 5 lõike 1 viimane lõik). Täpsustage tegelikud väärtused ilma korrutustegureid kasutamata.

(17)  Täpsustage tegelikud väärtused ilma korrutustegureid kasutamata.

(18)  Märkida, kas meede on (peamiselt) reguleeriv, rahaline või leebe (nt teavituskampaania).

(19)  Kas eeldatav tulemus on muutunud käitumine, installeeritud tootmisvõimsus (MW, tonni aastas) või energiatoodang (ktoe)?

(20)  Kes on sihtisikud (investorid, lõppkasutajad, avaliku halduse asutused, planeerijad, arhitektid, paigaldajad jne) või milline on sihttegevus või -sektor (biokütuse tootmine, loomasõnniku kasutamine energiatootmiseks jne)?

(21)  Ressursside kogus kuupmeetrites (võimaluse korral; alternatiivina muudes asjakohastes ühikutes) kategooria A ja selle alamkategooriate puhul ning tonnides kategooriate B ja C ning nende alamkategooriate puhul.

(22)  Metsandusest pärit biomassi puhul tuleks arvesse võtta ka metsandusel põhinevast tööstusest saadud biomassi. Metsandusest pärit biomassi puhul tuleks töödeldud tahked kütused (laastud, briketid ja puidugraanulid) lisada vastavatesse päritolukategooriatesse.

(23)  Soovitused on esitatud alalise metsakomitee II ajutise töörühma aruandes, milles käsitletakse energiatootmiseks ette nähtud puidu ja puidujääkide ulatuslikumat kasutuselevõttu ja tõhusat kasutust (juuli 2008). Aruanne on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/fore/publi/sfc_wgii_final_report_072008_en.pdf

(24)  Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 viimasele lõigule võetakse arvesse üksnes neid vedelaid biokütuseid, mis vastavad säästlikkuskriteeriumidele.

(25)  Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 viimasele lõigule võetakse arvesse üksnes neid vedelaid biokütuseid, mis vastavad säästlikkuskriteeriumidele

(26)  Otsekasutus ja kaugküte vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõikele 4.

(27)  Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 viimasele lõigule võetakse arvesse üksnes neid vedelaid biokütuseid, mis vastavad säästlikkuskriteeriumidele.

(28)  Kaugkütte ja -soojuse osakaal taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse tarbimises (taastuvenergia osakaal kaugküttes).

(29)  Osakaal taastuvatest energiaallikatest toodetud kütte ja jahutuse kogutarbimisest.

(30)  Vastavalt direktiivi 2009/28/EÜ artikli 5 lõike 1 viimasele lõigule võetakse arvesse üksnes neid vedelaid biokütuseid, mis vastavad säästlikkuskriteeriumidele.

(31)  Direktiivi 2009/28/EÜ artikli 21 lõikes 2 esitatud biokütused.

(32)  Bioetanooli/bio-ETBE üldkogusest.

(33)  Biodiisli üldkogusest.