EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009D0426

Nõukogu otsus 2009/426/JSK, 16. detsember 2008 , millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu

OJ L 138, 4.6.2009, p. 14–32 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 19 Volume 006 P. 166 - 184

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 11/12/2019; mõjud tunnistatud kehtetuks 32018R1727

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2009/426/oj

4.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/14


NÕUKOGU OTSUS 2009/426/JSK,

16. detsember 2008,

millega tugevdatakse Eurojusti ja muudetakse otsust 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ja artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsusmaa Vabariigi, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Poola Vabariigi, Portugali Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Slovaki Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Eurojust moodustati nõukogu otsusega 2002/187/JSK (2) kui juriidilisest isikust Euroopa Liidu asutus, et ergutada ja parandada liikmesriikide pädevate õigusasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd.

(2)

Eurojusti omandatud kogemuste hindamise põhjal on vaja täiendavalt tõhustada Eurojusti töö tulemuslikkust, võttes arvesse nimetatud kogemusi.

(3)

Saabunud on aeg, et tagada Eurojusti operatiivsemaks muutumine ning ühtlustada liikmesriikide nimetatud liikmete staatus.

(4)

Eesmärgiga tagada liikmesriikide jätkuv ja tõhus panus Eurojusti eesmärkide saavutamisse, peaks liikmesriikide liikmetel olema Eurojusti kontoris igapäevane töökoht.

(5)

Vaja on määrata kindlaks ühistel alustel põhinevad volitused, mis peaksid olema igal liikmesriigi liikmel kui pädeval siseriiklikul asutusel, kes tegutseb kooskõlas siseriikliku õigusega. Mõned volitused tuleks anda liikmesriigi liikmetele kiireloomulisteks juhtudeks, kui liikmesriigi liikmel pole võimalik õigel ajal pädevat siseriiklikku asutust kindlaks teha või selle asutusega kontakti võtta. Eeldatakse, et neid volitusi ei ole vaja kasutada, kui on võimalik siseriiklikku pädevat asutust kindlaks teha ja sellega kontakti võtta.

(6)

Käesolev otsus ei mõjuta liikmesriikide siseriikliku õigussüsteemi korraldust ega haldusmenetlusi liikmesriigi liikme nimetamiseks ja Eurojusti riiklike büroode sisemise töökorra kehtestamist.

(7)

Eurojusti raames on vaja luua erakorraline koordinatsiooniüksus, et muuta Eurojust ööpäev läbi kättesaadavaks ning võimaldada tal sekkuda kiireloomulistel juhtudel. Iga liikmesriigi kohustus peaks olema tagada, et esindajad saavad tegutseda ööpäevaringselt seitse päeva nädalas.

(8)

Liikmesriigid peaksid tagama, et pädevad siseriiklikud asutused reageerivad põhjendamatu viivituseta käesoleva otsuse raames esitatud taotlustele isegi juhtudel, kui pädevad siseriiklikud asutused keelduvad liikmesriigi liikme taotluse täitmisest.

(9)

Kolleegiumi rolli peaks tugevdama juhtudel, kus on tekkinud kohtualluvuse konflikt ning korduval keeldumisel õigusalase koostöö taotluste täitmisest või raskuste puhul seoses õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmisega, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmisega.

(10)

Liikmesriikides tuleks luua Eurojusti riiklikud koordineerimissüsteemid, et koordineerida tööd, mida teevad Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud, Eurojusti siseriiklik kontaktisik terrorismiküsimustes, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklik kontaktisik ning kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust ning ühiste uurimisrühmade, sõjakuritegude, kriminaaltulu jälitamise ja korruptsiooni alaste võrgustike esindajad.

(11)

Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem peaks tagama, et kohtuasjade haldamise süsteem saab tõhusal ja usaldusväärsel viisil asjaomase liikmesriigiga seotud teavet. Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem ei peaks siiski vastutama teabe tegeliku edastamise eest Eurojustile. Liikmesriigid peaksid otsustama, milline on parim Eurojustile teabe edastamiseks kasutatav kanal.

(12)

Eesmärgiga võimaldada Eurojusti siseriiklikul koordineerimissüsteemil täita oma ülesandeid, tuleks tagada ühendus kohtuasjade haldamise süsteemiga. Ühendus kohtuasjade haldamise süsteemiga luuakse, võttes nõuetekohaselt arvesse siseriiklikke IT-süsteeme. Riikliku tasandi juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile lähtub keskset rolli täitvast liikmesriigi liikmest, kes vastutab ajutiste tööfailide avamise ja haldamise eest.

(13)

Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK (kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta) (3) kohaldatakse liikmesriikide ja Eurojusti vahel edastatud isikuandmete töötlemise suhtes liikmesriikides. Raamotsus 2008/977/JSK ei mõjuta otsuse 2002/187/JSK asjakohaseid andmekaitsealaseid sätteid, mis sisaldavad isikuandmete kaitset käsitlevaid erisätteid, millega reguleeritakse neid küsimusi üksikasjalikumalt, pidades silmas Eurojusti eriomast laadi, ülesandeid ja pädevust.

(14)

Eurojustil peaks olema lubatud töödelda teatavaid isikuandmeid isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud. Loend isikuandmetest, mida Eurojustil on lubatud töödelda, peaks hõlmama telefoninumbreid, elektronpostiaadresse, sõidukite registreerimisandmeid, mittekodeeritavast osast saadud DNA-profiile, fotosid ja sõrmejälgi. Loend peaks hõlmama kõneliikluse ja asukoha andmeid ning nendega seotud andmeid, mis on vajalikud üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks, välja arvatud andmed, mis paljastavad suhtluse sisu. Eesmärk ei ole, et Eurojust hakkab teostama DNA-profiilide või sõrmejälgede automaatset võrdlevat analüüsi.

(15)

Eurojustile tuleks anda võimalus pikendada oma eesmärkide saavutamise huvides isikuandmete säilitamise tähtaegu. Selliseid otsused tuleks vastu võtta pärast konkreetsete vajaduste hoolikat kaalumist. Kõigi isikuandmete töötlemise tähtaegade pikendamiste otsused juhtudel, kui süüdistuse esitamine on kõigis asjaomastes liikmesriikides takistatud, tuleks vastu võtta üksnes siis, kui käesoleva otsuse alusel on konkreetne vajadus abi andmiseks.

(16)

Ühise järelevalveasutuse eeskirjad peaksid hõlbustama selle tööd.

(17)

Eesmärgiga suurendada Eurojusti töö tulemuslikkust tuleks parandada teabe edastamist Eurojustile, kehtestades siseriiklikele asutustele selged ja piiratud kohustused.

(18)

Eurojust peaks viima ellu nõukogu seatud prioriteete, eelkõige neid, mis on kehtestatud organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnangu aruande põhjal, vastavalt Haagi programmile. (4)

(19)

Eurojust peab säilitama konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel põhinevad privilegeeritud suhted Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga. Käesolev otsus peaks aitama selgitada Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastavaid rolle ja nende vastastikuseid suhteid, säilitades samas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku eripära.

(20)

Ühtki käesoleva otsuse sätet ei tohiks tõlgendada nii, et see mõjutaks käesolevas otsuses märgitud sekretariaatide sõltumatust, kui nad täidavad oma ülesandeid Eurojusti töötajatena kooskõlas Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega, mis on kehtestatud nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68. (5)

(21)

Samuti tuleb tugevdada Eurojusti suutlikkust teha koostööd välispartneritega, nagu näiteks kolmandate riikide, Euroopa Politseiameti (Europol), Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), Nõukogu vaatluskeskuse ja Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuriga (Frontex).

(22)

Tuleks sätestada, et Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse, et saavutada eesmärke, mis on sarnased nõukogu 22. aprilli 1996. aasta ühismeetme 96/277/JSK (mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks) (6) alusel liikmesriikide poolt lähetatud sidekohtunikele seatud eesmärkidega.

(23)

Käesolev otsus võimaldab võtta arvesse ametlike dokumentide üldise kättesaadavuse põhimõtet,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsusesse 2002/187/JSK tehtavad muudatused

Otsust 2002/187/JSK muudetakse järgmiselt.

1.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Eurojusti koosseis

1.   Eurojusti kuulub igast liikmesriigist üks liige, kes on nimetatud vastavalt selle riigi õigussüsteemile ja kes on kas prokurör, kohtunik või võrdväärse pädevusega politseiametnik.

2.   Liikmesriigid tagavad artikli 3 kohaste Eurojusti eesmärkide saavutamiseks pideva ja tõhusa toetuse. Sel eesmärgil:

a)

liikmesriigi liikme igapäevane töökoht peab olema Eurojusti kontoris;

b)

iga liikmesriigi liiget abistab üks asetäitja ning üks assistent. Asetäitja ja assistendi igapäevane töökoht võib olla Eurojustis. Vajaduse korral ja kokkuleppel kolleegiumiga võib liikmesriigi liiget abistada rohkem kui üks asetäitja või assistent, kelle igapäevane töökoht on Eurojustis.

3.   Liikmesriigi liikmel peab olema seisund, mis tagab talle käesolevas otsuses osutatud volitused, et tal oleks võimalik oma ülesannet täita.

4.   Liikmesriigi liikme, asetäitja ja assistendi suhtes kohaldatakse seoses nende staatusega nende liikmesriigi siseriiklikku õigust.

5.   Asetäitja peab vastama lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele ja olema valmis tegutsema liikmesriigi liikme nimel või teda asendama. Assistent võib samuti tegutseda liikmesriigi liikme nimel või teda asendada, kui ta vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele.

6.   Eurojust seotakse ka Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemiga vastavalt artiklile 12.

7.   Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse kooskõlas käesoleva otsusega.

8.   Eurojustil on kooskõlas käesoleva otsusega sekretariaat, mida juhatab haldusdirektor.”

2.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punktis b asendatakse sõnad „rahvusvaheliste vastastikuste õigusabitaotluste ning väljaandmistaotluste täitmist” sõnadega „õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmist, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmist”;

b)

lõikes 2 asendatakse sõnad „artikli 27 lõikele 3” sõnadega „artikli 26a lõikele 2”.

3.

Artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

seda liiki kuriteod ja süüteod, mis on alati Europoli pädevuses;”; (7)

b)

punkt b jäetakse välja;

c)

punktis c asendatakse sõnad „punktides a ja b” sõnadega „punktis a”.

4.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

Erakorraline koordinatsiooniüksus

1.   Selleks, et täita oma ülesandeid kiireloomulistel juhtudel, moodustab Eurojust erakorralise koordinatsiooniüksuse, mis on alati võimeline vastu võtma ja töötlema Eurojustile esitatud taotlusi. Erakorralise koordinatsiooniüksusega saab kontakti võtta ööpäevaringselt kõigil nädalapäevadel, kasutades selleks ühtset erakorralise koordinatsiooniüksuse kontaktpunkti Eurojustis.

2.   Erakorralisse koordinatsiooniüksusse kuulub igast liikmesriigist üks esindaja, kes võib olla kas liikmesriigi liige, tema asetäitja või assistent, kellel on õigus liikmesriigi liiget asendada. Esindaja peab olema võimeline tegutsema ööpäevaringselt ja kõigil nädalapäevadel.

3.   Kui kiireloomulistel juhtudel tuleb ühes või enamas liikmesriigis täita õigusalase koostöö taotlus või selle suhtes tehtud otsus, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta tehtud taotlus või otsus, võib taotlev või väljaandev asutus edastada selle erakorralisele koordinatsiooniüksusele. Erakorraline koordinatsiooniüksus edastab selle viivitamata taotluse päritoluliikmesriigi esindajale, ja kui edastav või väljaandev asutus seda selgesõnaliselt nõuab, siis ka nende liikmesriikide esindajatele erakorralises koordinatsiooniüksuses, kelle territooriumil taotlus tuleks täita. Need esindajad tegutsevad viivitamata taotluse täitmiseks oma liikmesriigis, kasutades selleks ülesandeid ja volitusi, mis on neile kättesaadavad ja mis on nimetatud artiklites 6 ja 9a kuni 9f.”

5.

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

olemasolevast lõigust saab lõige 1;

b)

lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

võib koos omapoolse põhjendusega paluda asjaomase liikmesriigi pädeval asutusel:

i)

konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või süüdistuse koostamise alustamist;

ii)

nõustumist, et üks neist võib olla paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või süüdistuse alustamisel;

iii)

koordineerimist asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste vahel;

iv)

ühise uurimisrühma loomist kooskõlas asjaomaste koostöövahenditega;

v)

mis tahes teabe esitamist, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks;

vi)

teostada uurimise eritoiminguid;

vii)

võtta mis tahes muid meetmeid, mis on uurimise ja süüdistuse seisukohalt õigustatud;”;

c)

lõike 1 punkt g jäetakse välja;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„2.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad siseriiklikud asutused reageerivad põhjendamatu viivitamiseta käesoleva artikli alusel tehtud taotlustele.”

6.

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

olemasolevast lõigust saab lõige 1;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„2.   Juhul kui kaks või enam liikmesriigi liiget on eriarvamusel küsimuses, kuidas lahendada kohtualluvuse konflikti, mis esineb artikli 6 ja eelkõige artikli 6 lõike 1 punkti c kohase uurimise või kohtumenetluse korral, palutakse kolleegiumil esitada kirjalik ja mittesiduv arvamus juhtumi kohta, kui küsimust ei suudeta lahendada asjaomaste pädevate siseriiklike asutuste vastastikusel kokkuleppel. Kolleegiumi arvamus edastatakse kohe asjaomastele liikmesriikidele. See lõige ei piira lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamist.

3.   Olenemata Euroopa Liidu poolt seoses õigusalase koostööga vastu võetud mis tahes õigusaktide sätetest võib pädev asutus teatada Eurojustile korduvatest keeldumistest või raskustest seoses õigusalase koostöö taotluste täitmise ja nende suhtes otsuste tegemisega (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmisega) ning paluda kolleegiumil esitada kirjalik ja mittesiduv arvamus juhtumi kohta, kui küsimust ei suudeta lahendada pädevate siseriiklike asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste liikmesriigi liikmete kaasabil. Kolleegiumi arvamus edastatakse kohe asjaomastele liikmesriikidele.”

7.

Artiklid 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Taotluste järelmeetmed ja Eurojusti arvamused

Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused otsustavad mitte täita artikli 6 lõike 1 punktis a või artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud taotlust või mitte järgida artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud kirjalikku arvamust, teatavad nad põhjendamatu viivitamiseta Eurojustile oma otsusest koos põhjendustega. Juhul kui taotluse mittetäitmist ei ole võimalik põhjendada kuna selle tegemine kahjustaks riigi julgeoleku olulisi huvisid või seaks ohtu üksikisikute turvalisuse, võivad liikmesriikide pädevad asutused osutada operatiivpõhjustele.

Artikkel 9

Liikmesriikide liikmed

1.   Liikmesriigi liikme ametiaja pikkuseks on vähemalt neli aastat. Päritoluliikmesriik võib ametiaega pikendada. Liikmesriigi liiget ei kõrvaldata ametist enne ametiaja lõppu, ilma et sellest teavitatakse eelnevalt nõukogu, kellele esitatakse ka asjaomased põhjendused. Juhul kui liikmesriigi liige on Eurojusti president või asepresident, on tema ametiaja pikkus vähemalt selline, et ta saab täita presidendi või asepresidendi ametikohast tulenevaid ülesandeid lõpuni.

2.   Kogu teabevahetus Eurojusti ja liikmesriikide vahel toimub liikmesriikide liikmete kaudu.

3.   Eurojusti eesmärkide saavutamiseks on liikmesriigi liikmel vähemalt samaväärse tasemega juurdepääs teabele, mis sisaldub tema liikmesriigi järgmist tüüpi registrites (või peab tal vähemalt olema võimalik nendest teavet saada), nagu tal oleks siis, kui ta oleks vastavalt kas prokurör, kohtunik või politseiametnik riiklikul tasandil:

a)

karistusregistrid;

b)

vahistatud isikute registrid;

c)

uurimisregistrid;

d)

DNA registrid;

e)

oma päritoluliikmesriigi muud registrid, mis sisaldavad teavet, mida ta peab vajalikuks oma ülesannete täitmiseks.

4.   Liikmesriigi liige võib oma liikmesriigi pädevate asutustega kontakteeruda otse.”

8.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 9a

Liikmesriigi liikmele siseriiklikul tasandil antud volitused

1.   Kui liikmesriigi liige kasutab artiklites 9b, 9c ja 9d nimetatud volitusi, siis teeb ta seda kui pädev siseriiklik asutus, kes tegutseb kooskõlas siseriikliku õigusega ja vastavalt käesolevas artiklis ja artiklites 9b kuni 9e sätestatud tingimustele. Oma ülesannete täitmisel teeb liikmesriigi liige vajaduse korral teatavaks, et ta tegutseb vastavalt talle käesoleva artikli ja artiklite 9b, 9c ja 9d alusel antud volitustele.

2.   Iga liikmesriik määratleb oma liikme volituste sisu ja ulatuse seoses kõnealuse riigiga seotud õigusalase koostööga. Iga liikmesriik annab oma liikmele siiski vähemalt need volitused, mida on kirjeldatud artiklis 9b, ning kooskõlas artikliga 9e volitused, mida on kirjeldatud artiklites 9c ja 9d ja mis on talle kättesaadavad vastavalt asjaoludele kas kohtunikuna, prokurörina või politseiametnikuna riiklikul tasandil.

3.   Oma liikme nimetamisel ja mis tahes muul vajalikul ajal teatab liikmesriik Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile oma otsusest seoses lõike 2 rakendamisega, et peasekretariaat saaks teavitada teisi liikmesriike. Teised liikmesriigid kohustuvad nõustuma antud volitustega ja neid tunnustama sel määral, kui need vastavad rahvusvahelistele kohustustele.

4.   Iga liikmesriik määratleb ka liikme tegutsemisõiguse seoses välismaiste õigusorganitega vastavalt oma rahvusvahelistele kohustustele.

Artikkel 9b

Tavalised volitused

1.   Siseriiklike asutustena tegutsevatel liikmesriigi liikmetel on õigus saada, edastada, jälgida ja anda lisateavet ning soodustada selle edastamist seoses õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta tehtud taotluste ja otsuste täitmisega. Kui kasutatakse käesolevas lõikes osutatud volitusi, teavitatakse sellest kiiresti pädevat siseriiklikku asutust.

2.   Õigusalase koostöö taotluse osalise või ebapiisava täitmise korral on pädevate siseriiklike asutustena tegutsevatel liikmesriigi liikmetel õigus paluda oma liikmesriigi pädeval asutusel võtta täiendavaid meetmeid taotluse täielikuks täitmiseks.

Artikkel 9c

Volitused, mida kasutatakse kokkuleppel pädeva siseriikliku asutusega

1.   Liikmesriigi liikmed, tegutsedes pädevate siseriiklike asutustena ja kokkuleppel siseriikliku pädeva asutusega või viimase taotlusel ja üksikjuhtumite kaupa, võivad kasutada järgmisi volitusi:

a)

õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta esitatud taotluste ja otsuste) väljaandmine ja täiendamine;

b)

õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta esitatud taotluste ja otsuste) täitmine oma liikmesriigi territooriumil;

c)

Eurojusti poolt konkreetse uurimisega seotud pädevate asutuste abistamiseks korraldatud koordineerimiskoosolekul (kus konkreetse uurimisega seotud pädevad asutused on osalema kutsutud) vajalikuks peetud uurimismeetmete võtmiseks korralduse andmine oma liikmesriigis;

d)

kontrollialuste saadetiste lubamine ja koordineerimine oma liikmesriigis.

2.   Käesolevas artiklis nimetatud volitusi teostab üldjuhul pädev siseriiklik asutus.

Artikkel 9d

Volitused, mida kasutatakse kiireloomulistel juhtudel

Tegutsedes pädevate siseriiklike asutustena, kiireloomulistel juhtudel ja juhul, kui neil ei ole õigel ajal võimalik pädevat siseriiklikku asustust kindlaks teha või sellega kontakti võtta, on liikmesriigi liikmetel õigus:

a)

lubada ja koordineerida kontrollialuseid saadetisi oma liikmesriigis;

b)

täita oma liikmesriigi territooriumil õigusalase koostöö taotlusi ja nende suhtes tehtud otsuseid (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta tehtud taotlusi ja otsuseid).

Niipea kui pädev siseriiklik asutus on kindlaks tehtud või sellega kontakti võetud, teavitatakse seda käesolevas artiklis nimetatud volituste kasutamisest.

Artikkel 9e

Taotlused, mida esitavad liikmesriigi liikmed, kelle liikmesriigis ei ole võimalik volitusi kasutada

1.   Pädeva siseriikliku asutusena tegutseval liikmesriigi liikmel on vähemalt pädevus esitada ettepanek artiklites 9c ja 9d nimetatud volituste täitmiseks pädevale asutusele, kui talle kõnealuste volituste andmine on vastuolus:

a)

põhiseaduslike normidega

või

b)

kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtetega seoses:

i)

volituste jaotusega politsei, prokuröride ja kohtunike vahel;

ii)

funktsionaalse tööjaotusega prokuratuuriasutuste vahel

või

iii)

asjaomase liikmesriigi föderaalse struktuuriga.

2.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 viidatud juhtudel käsitleb siseriiklik pädev asutus põhjendamatute viivitusteta liikmesriigi liikme esitatud taotlust.

Artikkel 9f

Liikmesriigi liikme osalemine ühistes uurimisrühmades

Liikmesriigi liikmetel on õigus seoses nende oma liikmesriigiga osaleda ühistes uurimisrühmades, sealhulgas nende moodustamises, kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi konventsiooni artikliga 13 või nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsusega 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta. (8) Liikmesriigid võivad siiski liikmesriigi liikme osalemise tingimuseks seada siseriikliku pädeva asutuse nõusoleku. Liikmesriigi liikmed, nende asetäitjad või assistendid kutsutakse osalema igas ühises uurimisrühmas, mis on seotud nende liikmesriigiga ja mille jaoks on kohaldatavate finantsinstrumentide alusel ette nähtud ühendusepoolne rahastamine. Iga liikmesriik määrab kindlaks, kas liikmesriigi liige osaleb ühises uurimisrühmas siseriikliku pädeva asutusena või Eurojusti nimel.

9.

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„2.   Nõukogu kiidab kolleegiumi ettepanekule tuginedes kvalifitseeritud häälteenamusega heaks Eurojusti töökorra. Kolleegium võtab oma ettepaneku vastu kahekolmandikulise häälteenamusega pärast konsulteerimist ühise järelevalveasutusega, mis on moodustatud artikli 23 kohaselt seoses isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega.”;

b)

lõikes 3 asendatakse sõnad „kooskõlas artikli 7 punktiga a” sõnadega „kooskõlas artikli 7 lõike 1 punktiga a ning lõigetega 2 ja 3”.

10.

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem

1.   Iga liikmesriik nimetab Eurojusti siseriikliku kontaktisiku või siseriiklikud kontaktisikud.

2.   Iga liikmesriik asutab enne 4. juunit 2011 Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi, et tagada järgmiste isikute tegevuse koordineerimine:

a)

Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud;

b)

Eurojusti siseriiklik kontaktisik terrorismiküsimustes;

c)

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklik kontaktisik ning kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutust;

d)

ühiste uurimisrühmade võrgustiku ning nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsusega 2002/494/JSK, millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega, (9) nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsusega 2007/845/JSK (mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas) (10) ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsusega 2008/852/JSK (korruptsioonivastase kontaktpunktide võrgustiku kohta) (11) moodustatud võrgustike siseriiklikud liikmed või kontaktasutused.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud isikud säilitavad neile siseriikliku õigusega omistatud ametikoha ja staatuse.

4.   Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud vastutavad Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest. Juhul kui ametisse on nimetatud mitu Eurojusti siseriiklikku kontaktisikut, vastutab üks neist Eurojusti siseriikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest.

5.   Eurojusti siseriiklik koordineerimissüsteem lihtsustab liikmesriikides Eurojusti ülesannete täitmist, eelkõige:

a)

tagab, et artiklis 16 osutatud kohtuasjade haldamise süsteem saab tõhusal ja usaldusväärsel viisil asjaomase liikmesriigiga seotud teavet;

b)

aitab kindlaks teha, kas kohtuasja peaks käsitlema Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaasabil;

c)

aitab liikmesriigi liikmel teha kindlaks asjaomaseid asutusi õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste täitmiseks (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide kohta esitatud taotluste ja otsuste täitmiseks);

d)

hoiab tihedaid sidemeid Europoli siseriikliku üksusega.

6.   Lõikes 5 osutatud eesmärkide täitmiseks võib lõikes 1 ja lõike 2 punktides a, b ja c osutatud isikud ning lõike 2 punktis d osutatud isikud ühendada kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt käesolevale artiklile, artiklitele 16, 16a, 16b ja 18 ning täiendavatele eeskirjadele, mis tuleb määratleda Eurojusti töökorras. Ühendust kohtuasjade haldamise süsteemiga rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

7.   Käesolevas artiklis sätestatut ei käsitata selliselt, et see mõjutab pädevate õigusasutuste vahelisi otsesidemeid, mis on sätestatud õigusalast koostööd käsitlevates õigusaktides, nagu näiteks Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi andmise 29. mai 2000. aasta konventsiooni artiklis 6. Suhted liikmesriigi liikme ja siseriiklike kontaktisikute vahel ei välista otsesuhteid liikmesriigi liikme ja tema liikmesriigi pädevate asutuste vahel.

11.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Teabevahetus liikmesriikidega ja liikmesriikide liikmete vahel

1.   Liikmesriikide pädevad asutused vahetavad Eurojustiga mis tahes teavet, mis on vajalik selle ülesannete täitmiseks vastavalt artiklitele 4 ja 5 kooskõlas käesolevas otsuses esitatud andmekaitse eeskirjadega. See hõlmab vähemalt lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud teavet.

2.   Teabe edastamist Eurojustile käsitatakse Eurojusti abi taotlusena asjaomase juhtumi puhul, ning üksnes juhul kui pädev asutus on nii täpsustanud.

3.   Eurojusti liikmesriikide liikmetel on volitused vahetada omavahel või nende liikmesriigi pädevate asutustega eelnevat luba küsimata mis tahes teavet, mis on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks. Eelkõige teavitatakse viivitamata neid liikmesriikide liikmeid juhtumist, mis neid puudutab.

4.   Käesolev artikkel ei mõjuta teisi kohustusi seoses teabe edastamisega Eurojustile, sealhulgas seoses nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsusega 2005/671/JSK (terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta). (12)

5.   Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigi liikmeid teavitatakse ühise uurimisrühma moodustamisest, olenemata sellest, kas see moodustatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kriminaalasjades vastastikuse õigusabi andmise konventsiooni artikli 13 või raamotsuse 2002/465/JSK alusel, ning kõnealuste rühmade töö tulemustest.

6.   Liikmesriigid tagavad, et nende liikmesriigi liiget teavitatakse alusetult viivitamata igast kohtuasjast, millega on otseselt seotud vähemalt kolm liikmesriiki ja millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud õigusalase koostöö taotlus või selles asjas tehtud otsus, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotlused ja otsused, ning

a)

asjaomane süütegu on abi taotlevas riigis või otsuse teinud riigis karistatav vabaduskaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis või kuus aastat ja mille võtmiseks teeb otsuse asjaomane liikmesriik; asjaomased süüteod on esitatud järgmises loetelus:

i)

inimkaubandus;

ii)

laste seksuaalne ekspluateerimine ja lapsporno;

iii)

narkokaubandus;

iv)

tulirelvade ja nende osade ning laskemoonaga ebaseaduslik kauplemine;

v)

korruptsioon;

vi)

pettus, mis kahjustab Euroopa ühenduste finantshuve;

vii)

eurode võltsimine;

viii)

rahapesu;

ix)

infosüsteemide vastu suunatud ründed

või

b)

on faktilisi tõendeid, et kuritegelikud organisatsioonid on juhtumiga seotud,

või

c)

on tõendeid, et juhtumil võivad olla tõsine piiriülene mõõde või tagajärjed Euroopa Liidu tasandil või et ta võib mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud.

7.   Liikmesriigid tagavad, et nende liige saab teavet:

a)

juhtumite kohta, kus on tekkinud või võib tekkida kohtualluvuse konflikt;

b)

kõigist kontrollialustest saadetistest, mis hõlmavad vähemalt kolme riiki, millest vähemalt kaks on liikmesriigid;

c)

õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste täitmisel ilmnenud korduvatest raskustest ja esitatud keeldumistest.

8.   Siseriiklikud asutused ei ole konkreetsel juhtumil kohustatud andma teavet, kui see tooks kaasa:

a)

riigi julgeoleku oluliste huvide kahjustamise või

b)

ohu üksikisikute turvalisusele.

9.   Käesolev artikkel ei mõjuta tingimusi, mis on sätestatud liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes või mitmepoolsetes lepingutes või kokkulepetes, sealhulgas kolmandate riikide sätestatud tingimusi juba edastatud teabe kasutamise suhtes.

10.   Eurojustile lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt edastatud teave sisaldab kättesaadavuse korral vähemalt neid teabe liike, mis on esitatud lisas sätestatud loetelus.

11.   Käesolevas artiklis osutatud teave edastatakse Eurojustile korrastatult.

12.   4. juuniks 2014 (12) koostab komisjon Eurojustilt saadud teabe põhjal aruande käesoleva artikli rakendamise kohta ning lisab ettepanekud, mida ta sobivaks peab, sealhulgas võttes arvesse lõigete 5, 6 ja 7 ning lisa muutmise kaalumist.

12.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 13a

Eurojusti poolt pädevatele siseriiklikele asutustele edastatav teave

1.   Eurojust edastab pädevatele siseriiklikele asutustele teavet ja tagasisidet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta kohtuasjadega, mis on juba säilitatud kohtuasjade haldamise süsteemis.

2.   Lisaks, kui pädev siseriiklik asutus esitab Eurojustile taotluse enda teavitamise kohta, edastab Eurojust teabe kõnealuse asutuse poolt ette nähtud aja jooksul.”

13.

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 3 asendatakse sõnad „vastavalt artiklitele 13 ja 26” sõnadega „vastavalt artiklitele 13, 26 ja 26a”;

b)

lõige 4 jäetakse välja.

14.

Artikli 15 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad „kelle suhtes asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel viiakse läbi uurimist või kes on antud kohtu alla artiklis 4 määratletud ühe või mitme kuriteo või süüteoliigiga” sõnadega „keda asjaomaste liikmesriikide siseriikliku õiguse alusel kahtlustatakse Eurojusti pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud”;

b)

lisatakse järgmised punktid:

„l)

telefoninumbrid, e-posti aadressid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/24/EÜ (mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist) (13) artikli 2 lõike 2 punktis a nimetatud andmed;

m)

sõidukite registreerimisandmed;

n)

mittekodeeritavast osast saadud DNA-profiilid, fotod ja sõrmejäljed.

15.

Artikkel 16 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 16

Kohtuasjade haldamise süsteem, indeks ja ajutised tööfailid

1.   Käesoleva otsuse kohaselt loob Eurojust kohtuasjade haldamise süsteemi, mis koosneb ajutistest tööfailidest ning indeksist, mis sisaldab isikuandmeid ja andmeid, mis ei ole isikuandmed.

2.   Kohtuasjade haldamise süsteemi eesmärk on:

a)

toetada Eurojusti abil läbi viidavate uurimiste ja koostatavate süüdistuste juhtimist ja kooskõlastamist, eelkõige teabe võrdlemise ja sidumise teel;

b)

hõlbustada juurdepääsu käimasoleva uurimisega ja süüdistusega seotud teabele;

c)

hõlbustada õiguspärasuse ja käesoleva otsuse isikuandmete töötlemist puudutavate sätete täitmise järelevalvet.

3.   Kohtuasjade haldamise süsteemi võib ühendada nõukogu 16. detsembri 2008. aasta otsuse 2008/976/JSK (Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kohta) (14) artiklis 9 osutatud turvatud sidevõrguga, tingimusel, et see on kooskõlas käesolevas otsuses sisalduvate andmekaitsealaste eeskirjadega.

4.   Indeks sisaldab viiteid ajutistele tööfailidele, mida töödeldakse Eurojusti raames ning võib sisaldada üksnes selliseid isikuandmeid, millele on osutatud artikli 15 lõike 1 punktides a–i ning punktides k ja m ning artikli 15 lõikes 2.

5.   Oma ülesannete täitmisel vastavalt käesolevale otsusele võivad Eurojusti liikmesriikide liikmed töödelda üksikute juhtumite andmeid ajutises tööfailis. Nad võimaldavad andmekaitseametnikule juurdepääsu töökataloogile. Asjaomane liikmesriigi liige teatab andmekaitseametnikule iga uue tööfaili loomisest, mis sisaldab isikuandmeid.

6.   Kohtuasjaga seonduvate isikuandmete töötlemiseks võib Eurojust luua kohtuasjade haldamise süsteemist erineva automatiseeritud andmefaili.

16.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 16a

Ajutiste tööfailide ja indeksi toimimine

1.   Asjaomane liikmesriigi liige loob ajutise tööfaili iga kohtuasja puhul, mille kohta talle teavet edastatakse ning niivõrd kui see edastamine on kooskõlas käesoleva otsuse või artikli 13 lõikes 4 osutatud õigusaktidega. Liikmesriigi liige vastutab enda loodud ajutise tööfaili haldamise eest.

2.   Liikmesriigi liige, kes on loonud ajutise tööfaili, otsustab iga üksikjuhtumi põhjal, kas fail on piiratud juurdepääsuga või annab sellele failile või selle osadele juurdepääsuõiguse teistele liikmesriigi liikmetele või Eurojusti volitatud töötajatele, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks.

3.   Liikmesriigi liige, kes on loonud ajutise tööfaili, otsustab samuti, millised selle ajutise tööfailiga soetud andmed tuleb lisada indeksisse.

Artikkel 16b

Juurdepääs kohtuasjade haldamise süsteemile riiklikul tasandil

1.   Artikli 12 lõikes 2 osutatud isikutel, kuivõrd nad on vastavalt artikli 12 lõikele 6 seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, võib juurdepääs olla üksnes

a)

indeksile, välja arvatud kui liikmesriiki liige, kes on otsustanud lisada indeksisse andmeid, on juurdepääsu selgesõnaliselt keelanud;

b)

ajutistele tööfailidele, mille on loonud või mida haldab liikmesriigi liige selles liikmesriigis;

c)

ajutistele tööfailidele, mille on loonud või mida haldavad teiste liikmesriikide liikmesriigi liikmed ja millele on liikmesriigi liikmel selles liikmesriigis juurdepääs, välja arvatud kui ajutise tööfaili loonud või seda haldav liikmesriigi liige on juurdepääsu selgesõnaliselt keelanud.

2.   Liikmesriigi liige otsustab lõikes 1 sätestatud piiranguid järgides, milline on tema liikmesriigis juurdepääsu ulatus ajutistele tööfailidele isikutel, keda on nimetatud artikli 12 lõikes 2, kuivõrd nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt artikli 12 lõikele 6.

3.   Iga liikmesriik otsustab pärast konsulteerimist oma liikmesriigi liikmega, milline on tema liikmesriigis juurdepääsu ulatus indeksile isikutel, keda on nimetatud artikli 12 lõikes 2, kuivõrd nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt artikli 12 lõikele 6. Liikmesriik teatab Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile oma otsusest seoses käesoleva lõike rakendamisega, et peasekretariaat saaks teavitada teisi liikmesriike.

Isikud, keda on nimetatud artikli 12 lõikes 2, kuivõrd nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt artikli 12 lõikele 6, omavad vähemalt juurdepääsu indeksile niivõrd kui see on vajalik, et omada juurdepääsu ajutistele tööfailidele, millele neil on antud juurdepääsuõigus vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

4.   Eurojust annab nõukogule ja komisjonile 4. juuniks 2013 aru lõike 3 rakendamisest. Iga liikmesriik kaalub selle aruande alusel võimalust vaadata läbi lõikega 3 antud juurdepääsu ulatus.”

17.

Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1 asendatakse sõnad „ei võta ta kelleltki juhiseid” sõnadega „toimib ta sõltumatult”;

b)

lõikes 3 asendatakse sõna „ametnikul” sõnaga „andmekaitseametnikul” ning lõikes 4 sõna „ametnik” sõnaga „andmekaitseametnik”.

18.

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Juurdepääsuluba isikuandmetele

Eurojusti poolt töödeldavatele isikuandmetele on Eurojusti eesmärkide saavutamiseks ning artiklites 16, 16a ja 16b sätestatud piires juurdepääs ainult liikmesriigi liikmetel, artikli 2 lõikes 2 nimetatud liikmesriigi liikme asetäitjatel ja assistentidel, artikli 12 lõikes 2 osutatud isikutel kuivõrd nad on vastavalt artikli 12 lõikele 6 seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga, ning Eurojusti volitatud töötajatel.”

19.

Artikli 19 lõike 4 punktis b jäetakse välja sõnad „mida Eurojust abistab”.

20.

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 2:

i)

sissejuhatavas lauses lisatakse sõnade „kauem kui” järele fraas „esimese kuupäevani järgnevatest”;

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„aa)

kuupäevani, millal isik õigeks mõisteti ning millal otsus lõplikult jõustus;”;

iii)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kolm aastat pärast kuupäeva, millal lõplikult jõustus viimase uurimise ja süüdistusega seotud liikmesriigi kohtuotsus;”;

iv)

punktis c lisatakse sõna „kooskõlastada” järele sõnad „välja arvatud kui esineb kohustus edastada seda teavet Eurojustile vastavalt artikli 13 lõigetele 6 ja 7 või vastavalt artikli 13 lõikes 4 osutatud õigusaktidele”;

v)

lisatakse järgmine punkt:

„d)

kolm aastat pärast kuupäeva, millal andmed edastati vastavalt artikli 13 lõigetele 6 ja 7 või vastavalt artikli 13 lõikes 4 osutatud õigusaktidele.”;

b)

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i)

sõnad „lõikes 2” asendatakse sõnadega „lõike 2 punktides a, b, c ja d”;

ii)

punkti b lisatakse järgmine lause:

„Kui süüdistuse esitamine on kõigis asjaomastes liikmesriikides aegunud, nagu on osutatud lõike 2 punktis a, võib andmeid säilitada üksnes juhul, kui see on vajalik, et Eurojust saaks anda abi vastavalt käesolevale otsusele.”.

21.

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt.

a)

Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

esimeses lõigus asendatakse sõnad „artiklites 14–22” sõnadega „artiklites 14–22 ning artiklites 26, 26a ja 27”;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ühine järelevalveasutus tuleb kokku vähemalt kord poolaastas. Asutus tuleb kokku ka kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist, millele on osutatud artikli 19 lõikes 8 või kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil kohtuasi esitati talle kooskõlas artikli 20 lõikega 2. Esimees võib ühise järelevalveasutuse kokku kutsuda, kui vähemalt kaks liikmesriiki seda taotlevad.”;

iii)

kolmandas lõigus asendatakse sõnad „kaheksateist kuud” sõnadega „kolm aastat”.

b)

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Liikmesriigi nimetatud kohtunikust saab kohtu alaline liige pärast seda, kui ta osutub valituks lõike 1 alusel liikmesriikide poolt nimetatud isikute üldkoosolekul, ning tema kui alalise liikme volituste kestus on kolm aastat. Igal aastal valitakse salajase hääletuse teel ühise järelevalveasutuse üks alaline liige. Ühise järelevalveasutuse eesistujaks on liige, kes täidab oma volitusi kolmandat aastat. Alalisi liikmeid võib tagasi valida. Liikmesriikide nimetatud isikud, kes soovivad valituks osutuda, esitavad oma kandidatuuri kirjalikult ühise järelevalveasutuse sekretariaadile kümme päeva enne selle koosoleku toimumist, millel valimised läbi viiakse.”

c)

Lisatakse järgmine lõige:

„4a.   Ühine järelevalveasutus võtab oma töökorras vastu meetmed, mis on vajalikud lõigete 3 ja 4 rakendamiseks.”

d)

Lõikesse 10 lisatakse järgmine lause:

„Ühise järelevalveasutuse sekretariaat saab kasutada otsusega 2000/641/JSK (15) asutatud sekretariaadi teadmisi.

22.

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 4 kohaldamist, on artikli 2 lõikes 2 osutatud liikmesriikide liikmed ning nende asetäitjad ja assistendid, Eurojusti töötajad ja korrespondendid ning andmekaitseametnik seotud ametisaladuse hoidmise kohustusega.”;

b)

lõikes 4 asendatakse sõnad „artikli 9 lõike 1” sõnadega „artikli 2 lõike 4”.

23.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Koostöö Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Euroopa Liidu teiste võrgustikega, mis on asutatud õigusalase koostöö tegemiseks kriminaalasjades

1.   Eurojust ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik säilitavad omavahelised erisuhted, mis põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel, eelkõige liikmesriigi liikme, sama liikmesriigi Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste ning Eurojusti liikmesriigi korrespondentide ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktisikute vahel. Tõhusa koostöö tagamiseks tuleb võtta järgmised meetmed:

a)

liikmesriikide liikmed teavitavad iga üksikjuhtumi puhul Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi kõikidest kohtuasjadest, mille puhul nad peavad asjakohasemaks, et asja menetleks võrgustik;

b)

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaat on osa Eurojusti töötajatest. Sekretariaat toimib eraldiseisva üksusena. Sekretariaat võib kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ülesannete täitmiseks, sealhulgas võrgustiku üldkoosolekute kulude katmiseks. Kui üldkoosolekud toimuvad nõukogu ruumides Brüsselis, võivad kulud hõlmata üksnes reisi- ja tõlkekulusid. Kui üldkoosolekud toimuvad nõukogu eesistujariigina tegutsevas liikmesriigis, võivad kulud hõlmata üksnes osa koosoleku üldkuludest;

c)

Euroopa kohtute võrgu kontaktisikuid võib kutsuda Eurojusti koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi.

2.   Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 kohaldamist, on ühiste uurimisrühmade võrgustiku ning otsusega 2002/494/JSK moodustatud võrgustike sekretariaadid osaks Eurojusti töötajatest. Kõnealused sekretariaadid toimivad eraldiseisvate üksustena. Kõnealused sekretariaadid võivad kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks. Eurojust tagab sekretariaatide vahelise koordineerimise.

Käesolevat lõiget kohaldatakse iga uue võrgustiku sekretariaadi suhtes, mis on moodustatud nõukogu otsusega, kui antud otsuses sätestatakse, et Eurojust peab tagama sekretariaaditeenused.

3.   Otsusega 2008/852/JSK moodustatud võrgustik võib taotleda Eurojustilt sekretariaaditeenuse osutamist. Kui selline taotlus on esitatud, kohaldatakse lõiget 2.”

24.

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Suhted ühenduse või ELi seonduvate institutsioonide, asutuste ja ametitega

1.   Niivõrd, kuivõrd see on asjakohane Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid Euroopa ühenduste asutamislepingu või Euroopa Liidu lepinguga või nende alusel moodustatud institutsioonide, asutuste ja ametitega. Eurojust loob ja säilitab koostöösuhted vähemalt järgmiste institutsioonide, asutuste ja ametitega:

a)

Europol;

b)

OLAF;

c)

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex);

d)

nõukogu, eelkõige selle vaatluskeskus.

Samuti loob ja säilitab Eurojust koostöösuhted Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga.

2.   Eurojust võib sõlmida lepinguid või sisse seada töökorra lõikes 1 osutatud üksustega. Sellised lepingud või selliselt sisseseatav töökord võivad eelkõige olla seotud teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamise ning kontaktametnike Eurojusti lähetamisega. Sellise lepingu võib sõlmida või töökorra sisse seada üksnes pärast seda, kui Eurojust on konsulteerinud ühise järelevalveasutusega andmekaitsesätete osas ning pärast heakskiidu saamist nõukogult, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Eurojust teatab nõukogule mis tahes kavatsustest selliseid läbirääkimisi alustada ning nõukogu võib teha mis tahes järeldusi, mida ta peab vajalikuks.

3.   Enne lõikes 2 osutatud lepingu või töökorra jõustumist võib Eurojust lõikes 1 osutatud üksustelt teavet, sealhulgas isikuandmeid, otse saada ja seda kasutada niivõrd, kui see on vajalik tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks, ning teavet, sealhulgas isikuandmeid, otse kõnealustele üksustele edastada niivõrd, kui see on vajalik andmete saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks ning kui see on kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud andmekaitsealaste eeskirjadega.

4.   Euroopa Pettustevastane Amet võib aidata kaasa Eurojusti uurimise ja süüdistuse esitamise menetluste kooskõlastamistööle seoses Euroopa ühenduste finantshuvide kaitsega kas Eurojusti algatusel või Euroopa Pettustevastase Ameti taotlusel, kui asjaomased pädevad asutused osalemisele vastu ei ole.

5.   Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja Euroopa Pettustevastase Ameti vahel ning ilma see piiraks artikli 9 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti liikmesriikide liikmeid peetaks liikmesriikide pädevateks asutusteks ainult määruse (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (Euratom) nr 1074/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) (16) tähenduses. Teabevahetus Euroopa Pettustevastase Ameti ja liikmesriikide liikmete vahel ei piira teavet, mida tuleb anda teistele pädevatele asutustele nende määruste alusel.

25.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 26a

Suhted kolmandate riikide ja organisatsioonidega

1.   Niivõrd, kui see on asjakohane Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib ta luua ja säilitada koostöösuhteid järgmiste üksustega:

a)

kolmandad riigid;

b)

organisatsioonid, nagu:

i)

avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid ja neile alluvad asutused;

ii)

muud avalik-õiguslikud asutused, mis tuginevad kahe või enama riigi vahelisele kokkuleppele ning

iii)

Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon (Interpol).

2.   Eurojust võib sõlmida lepinguid lõikes 1 osutatud üksustega. Sellised lepingud võivad eelkõige olla seotud teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamise ning kontaktametnike või sidekohtunike Eurojusti lähetamisega. Sellise lepingu võib sõlmida üksnes pärast seda, kui Eurojust on konsulteerinud ühise järelevalveasutusega andmekaitsesätete osas ning pärast heakskiidu saamist nõukogult, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamuse alusel. Eurojust teatab nõukogule mis tahes kavatsustest selliseid läbirääkimisi alustada ning nõukogu võib teha mis tahes järeldusi, mida ta peab vajalikuks.

3.   Lõikes 2 osutatud lepinguid, mis sisaldavad isikuandmete vahetamise alaseid sätteid, võib sõlmida üksnes kui asjaomase üksuse suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni või kui läbiviidud hindamise tulemused kinnitavad, et kõnealuses üksuses on tagatud piisav andmekaitse tase.

4.   Lõikes 2 osutatud lepingud sisaldavad sätteid nende rakendamise järelevalve, sealhulgas andmekaitsealaste eeskirjade rakendamise järelevalve kohta.

5.   Enne lõikes 2 osutatud lepingute jõustumist võib Eurojust teavet, sealhulgas isikuandmeid, otse saada niivõrd, kui see on vajalik tema ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

6.   Enne lõikes 2 osutatud lepingute jõustumist võib Eurojust artikli 27 lõikes 1 sätestatud tingimustel teavet, välja arvatud isikuandmeid, otse edastada kõnealustele üksustele niivõrd, kui see on vajalik andmete saaja ülesannete õiguspäraseks täitmiseks.

7.   Artikli 27 lõikes 1 sätestatud tingimustel võib Eurojust lõikes 1 osutatud üksustele isikuandmeid edastada, kui:

a)

üksikjuhtudel vajalik Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude vältimiseks või tõkestamiseks ning

b)

Eurojust on asjaomase üksusega sõlminud lõikes 2 osutatud lepingu, mis on jõustunud ning millega lubatakse kõnealuseid andmeid edastada.

8.   Kui lõikes 1 osutatud üksused hiljem ei täida või tõenäoliselt ei täida lõikes 3 osutatud tingimusi, teatab Eurojust sellest kohe ühisele järelevalveasutusele ja asjaomastele liikmesriikidele. Ühine järelevalveasutus võib edasist isikuandmete vahetamist asjaomaste üksustega takistada seni, kuni ta veendub, et kasutusele on võetud piisavad meetmed.

9.   Kuid isegi siis, kui lõikes 7 osutatud tingimused ei ole täidetud, võib oma riigi volituste raames ja oma riigi õigusaktide sätetega kooskõlas pädeva siseriikliku asutusena tegutsev liikmesriigi liige erandina ning vaid üksikisikut või riigi julgeolekut ähvardava tõsise ja vahetu hädaohu vastu kiireloomuliste meetmete võtmise eesmärgil vahetada teavet, mis sisaldab isikuandmeid. Liikmesriigi liige vastutab edastamise seaduslikkuse eest. Liikmesriigi liige peab andmeedastuse ja selle põhjuste kohta registrit. Andmete edastamine on lubatud ainult juhul, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.”

26.

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Andmete edastamine

1.   Enne kui Eurojust vahetab mis tahes teavet artiklis 26a osutatud üksustega, annab selle liikmesriigi liige, kes teabe esitas, teabe edastamisele oma nõusoleku. Vajaduse korral konsulteerib liikmesriigi liige liikmesriikide pädevate asutustega.

2.   Eurojust vastutab andmete edastamise seaduslikkuse eest. Eurojust peab artiklite 26 ja 26a alusel toimunud andmeedastuse ja selle põhjuste kohta registrit. Andmeid edastatakse vaid siis, kui saaja võtab endale kohustuse, et andmeid kasutatakse ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.”

27.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 27a

Kolmandatesse riikidesse lähetatud sidekohtunikud

1.   Juhul kui Eurojust osutab kolmandatele riikidele käesoleva otsuse kohast abi, võib Eurojusti kolleegium nende riikidega tehtava õigusalase koostöö lihtsustamise eesmärgil lähetada kolmandasse riiki sidekohtunikud, tingimusel et kõnealuse kolmanda riigiga on saavutatud artiklis 26a osutatud kokkulepe. Enne kolmanda riigiga läbirääkimiste alustamist annab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega oma vastava heakskiidu. Eurojust teatab nõukogule mis tahes kavatsustest selliseid läbirääkimisi alustada ning nõukogu võib teha mis tahes järeldusi, mida ta peab vajalikuks.

2.   Lõikes 1 osutatud sidekohtunikul peab olema Eurojustiga töötamise kogemus ning piisavad teadmised õigusalasest koostööst ja Eurojusti toimimisest. Eurojusti nimel sidekohtuniku lähetamise eeltingimuseks on kohtuniku ning tema päritoluliikmesriigi eelnev nõusolek.

3.   Juhul kui Eurojusti lähetatud sidekohtunik valitakse liikmesriikide liikmete, asetäitjate või assistentide seast:

i)

asendab liikmesriik ta uue liikmesriigi liikme, asendusliikme või assistendiga;

ii)

jõuab lõpule tema õigus kasutada volitusi, mis on talle antud vastavalt artiklitele 9a kuni 9e.

4.   Ilma et see piiraks määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, (17) millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad, artikli 110 kohaldamist, koostab Eurojusti kolleegium komisjoniga konsulteerides sidekohtunike lähetamise eeskirjad ning võtab vastu vajaliku rakendamiskorra.

5.   Eurojusti lähetatud sidekohtunike tegevuste üle teostab järelevalvet ühine järelevalveasutus. Sidekohtunikud esitavad aruande Eurojusti kolleegiumile, mis esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruandes teabe sidekohtunike tegevusest. Sidekohtunikud teavitavad liikmesriikide liikmeid ja siseriiklikke pädevaid ametiasutusi kõigist kohtuasjadest, mis puudutavad nende päritoluliikmesriiki.

6.   Liikmesriikide pädevad asutused ja lõikes 1 osutatud sidekohtunikud võivad omavahel otse suhelda. Sellisel juhul teavitab sidekohtunik asjaomast liikmesriigi liiget sellisest suhtlusest.

7.   Lõikes 1 osutatud sidekohtunikud on ühendatud kohtuasjade haldamise süsteemiga.

Artikkel 27b

Kolmandatele riikidele ja kolmandate riikide esitatud õigusalase koostöö taotlused

1.   Eurojust võib asjaomaste liikmesriikide nõusolekul koordineerida kolmanda riigi esitatud õigusalase koostöö taotluste täitmist, kui kõnealused taotlused on sama uurimise osad ning vajavad täitmist vähemalt kahes liikmesriigis. Pädev siseriiklik asutus võib käesolevas lõikes osutatud taotlusi esitada Eurojustile.

2.   Kiireloomulistel juhtudel ning kooskõlas artikliga 5a võib hädaolukordade koordineerimisüksus vastu võtta ja menetleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusi, mille on esitanud Eurojustiga koostöölepingu sõlminud kolmas riik.

3.   Ilma, et see piiraks artikli 3 lõike 2 kohaldamist ning juhul kui esitada tuleks õigusalase koostöö taotlused, mis on sama uurimise osad ning vajavad täitmist kolmandas riigis, võib Eurojust samuti asjaomaste liikmesriikide nõusolekul lihtsustada õigusalast koostööd asjaomase kolmanda riigiga.

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud taotlusi võib Eurojusti kaudu edastada, kui see on kooskõlas kõnealuse kolmanda riigi ning Euroopa Liidu või asjaomaste liikmesriikide vaheliste suhete osas kohaldatavate õigusaktidega.

Artikkel 27c

Muu vastutus kui vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest

1.   Eurojusti lepingulist vastutust reguleerib kõnealuse lepingu suhtes kohaldav õigus.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral on Eurojust kohustatud sõltumatult artiklis 24 nimetatud vastutusest heastama kogu kahju, mille on põhjustanud tema kolleegiumi või töötajate viga oma kohustuste täitmisel, kuivõrd kahju põhjustamise võib nende süüks arvata, mis ei välista liikmesriikide õigusaktide kohaste muude kahjuhüvitamisnõuete esitamist.

3.   Lõiget 2 kohaldatakse ka kahju suhtes, mille on põhjustanud liikmesriigi liikme, tema asetäitja või assistendi viga oma kohustuste täitmisel. Kui ta siiski tegutseb talle artiklite 9a kuni 9e alusel antud volituste alusel, hüvitab tema päritoluliikmesriik Eurojustile summad, mida Eurojust on kõnealuse kahju hüvitamiseks maksnud.

4.   Kahju kandnud isikul on õigus nõuda, et Eurojust loobuks kõigist meetmetest või lõpetaks nende võtmise.

5.   Liikmesriikide kohtud, kes on pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Eurojusti vastutusega seotud vaidlusi, määratakse kindlaks, viidates nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. (18)

28.

Artikli 28 lõike 2 teise lausesse lisatakse sõna „kinnitamiseks” järele fraas „kvalifitseeritud häälteenamusega”.

29.

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 1:

i)

sõna „ühehäälselt” asendatakse sõnadega „kahekolmandikulise häälteenamusega”;

ii)

lõike lõppu lisatakse järgmine lause:

„Komisjonil on õigus osaleda valikuprotsessis ning valimiskomisjoni töös.”;

b)

lõikes 2 asendatakse teine lause järgmisega:

„Seda võib ühe korra konkurssi välja kuulutamata pikendada, kui kolleegium seda kolmeneljandikulise häälteenamusega otsustab ning määrab haldusdirektori ametisse sama häälteenamusega.”;

c)

lõikesse 5 lisatakse järgmine lause:

„Sel eesmärgil vastutab ta tõhusa järelevalve- ja hindamismenetluse loomise ja rakendamise eest, mida ta teeb koostöös kolleegiumiga, ning mis seondub Eurojusti eesmärkide saavutamiseks vajalike ülesannete täitmisega. Haldusdirektor annab kolleegiumile järelevalve tulemuste kohta korrapäraselt aru.”

30.

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikes 2:

i)

neljanda lause lõppu lisatakse „kes võivad samuti abistada liikmesriigi liiget”;

ii)

viimane lause asendatakse järgmisega:

„Kolleegium võtab lähetatud riiklike ekspertide jaoks vastu vajaliku rakenduskorra.”;

b)

lõike 3 lõppu lisatakse sõnad „ilma et see piiraks artikli 25a lõike 1 punkti c ja lõike 2 kohaldamist”.

31.

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Komisjon või nõukogu võivad paluda Eurojustil esitada arvamus kõigi õigusaktide eelnõude suhtes, mida koostatakse ELi lepingu VI jaotise alusel.”

32.

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 33

Rahastamine

1.   Artikli 2 lõikes 2 osutatud liikmesriikide liikmete, nende asetäitjate ja assistentide palgad ja rahalised tasud katab nende päritoluliikmesriik.

2.   Kui liikmesriikide liikmed, nende asetäitjad ja assistendid tegutsevad Eurojusti ülesannete raames, käsitatakse nende tegevustega seonduvaid asjakohaseid kulutusi Eurojusti tegevuskuludena ELi lepingu artikli 41 lõike 3 tähenduses.”

33.

Artikli 35 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)

sõnad „31. märtsiks” asendatakse sõnadega „10. veebruariks”;

b)

lisatakse järgmine lause:

„Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku ja artikli 25a lõikes 2 osutatud võrgustikke teavitatakse nende sekretariaatide tegevusega seotud eelarve osadest ning seda tehakse õigeaegselt ja enne kalkulatsiooni edastamist komisjonile.”

34.

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:

„2.   Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab Eurojusti peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Eurojust saadab järgmise aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist.”;

c)

lõikes 10 asendatakse sõnad „30. aprilli” sõnadega „15. maid”.

35.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 39a

Euroopa Liidu salastatud teave

ELi salastatud teabe käsitlemisel kohaldab Eurojust nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (19) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

36.

Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Aruandlus

1.   Liikmesriigid teatavad Eurojustile ja nõukogu peasekretariaadile liikmesriigi liikmete ning nende asetäitjate ja assistentide nimetamisest ning artikli 12 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute nimetamisest ja kõikidest muudatustest seoses kõnealuste nimetamistega. Peasekretariaat peab kõnealuste isikute ajakohastatud loendit ning muudab nende nimed ja kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele liikmesriikidele ja komisjonile.

2.   Liikmesriigi liikme lõplik ametisse nimetamine ei jõustu enne päeva, mil nõukogu peasekretariaat saab lõikes 1 ja artikli 9a lõikes 3 osutatud ametliku teate.”

37.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 41a

Hindamine

1.   Enne 4. juunit 2014 ja pärast seda iga viie aasta järel tellib kolleegium sõltumatu välishindamise käesoleva otsuse rakendamise ning Eurojusti tegevuse kohta.

2.   Iga hindamise käigus hinnatakse käesoleva otsuse mõju, Eurojusti tegevust seoses käesolevas otsuses osutatud eesmärkide täitmisega ning Eurojusti tulemuslikkust ja tõhusust. Kolleegium kehtestab komisjoniga konsulteerides erivolitused.

3.   Hindamisaruanne sisaldab hindamistulemusi ja soovitusi. Kõnealune aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning avalikustatakse.”

38.

Lisatakse lisa, mille tekst esitatakse käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Vajaduse korral viivad liikmesriigid oma siseriiklikud õigusaktid vastavusse käesoleva otsusega esimesel võimalusel ja igal juhul mitte hiljem kui 4. juunit 2011.

2.   Komisjon kontrollib korrapäraselt muudetud otsuse 2002/187/JSK rakendamist liikmesriikide poolt ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule sellekohase aruande, lisades vajaduse korral vajalikud ettepanekud õigusalase koostöö ja Eurojusti toimimise parandamiseks. See kehtib eelkõige seoses Eurojusti suutlikkusega toetada liikmesriike terrorismivastases võitluses.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 16. detsember 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

R. BACHELOT-NARQUIN


(1)  2. septembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1.

(3)  ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

(4)  ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.

(5)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(6)  EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.

(7)  Käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal on Europoli pädevus sätestatud 26. juuli 1995. aasta Euroopa Politseiameti konventsiooni (Europoli konventsioon) (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 2), nagu seda on muudetud 2003. aasta protokolliga (ELT C 2, 6.1.2004, lk 1), artikli 2 lõikes 1 ja konventsiooni lisas. Kui Euroopa Politseiameti asutamist käsitlev nõukogu otsus jõustub, sätestatakse Eurojusti pädevus siiski nimetatud otsuse artikli 4 lõikes 1 ja otsuse lisas.

(8)  EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1.”

(9)  EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1.

(10)  ELT L 332, 18.12.2007, lk 103.

(11)  ELT L 301, 12.11.2008, lk 38.”

(12)  ELT L 253, 29.9.2005, lk 22.”

(13)  ELT L 105, 13.4.2006, lk 54.”

(14)  ELT L 348, 24.12.2008, lk 130.”

(15)  Nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiameti loomise konventsiooni (Europoli konventsiooni), infotehnoloogia tollialase kasutamise konventsiooni ja ühispiiridel kontrolli järkjärgulist kaotamist käsitleva Schengeni lepingu rakenduskonventsiooniga (Schengeni konventsiooniga) loodud andmekaitse ühiste järelevalveorganite sekretariaat (EÜT L 271, 24.10.2000, lk 1).”

(16)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 8.”

(17)  EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(18)  EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.”

(19)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.”


LISA

„LISA

Artikli 13 lõikes 10 osutatud loetelu sellise teabe liikidest, mis edastatakse kättesaadavuse korral Eurojustile artikli 13 lõigete 5, 6 ja 7 kohaselt

1.

Artikli 13 lõikes 5 osutatud juhtudel:

a)

osalevad liikmesriigid;

b)

asjaomased süüteoliigid;

c)

rühma moodustamise kokkuleppe kuupäev;

d)

rühma kavandatav kestus, sealhulgas selle kestuse muutmine;

e)

iga osaleva liikmesriigi rühma juhi kontaktandmed;

f)

ühise uurimisrühma töö tulemuste lühikokkuvõte.

2.

Artikli 13 lõikes 6 osutatud juhtudel:

a)

uuritava või kriminaalmenetluse objektiks oleva isiku, rühmituse või üksuse identifitseerimisandmed;

b)

asjaomased liikmesriigid;

c)

asjaomane süütegu ja selle asjaolud;

d)

andmed esitatud õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes tehtud otsuste (sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas esitatud taotluste ja otsuste) kohta, sealhulgas:

i)

taotluse kuupäev;

ii)

taotluse esitanud või otsuse teinud asutus;

iii)

taotluse saanud või taotlust täitev asutus;

iv)

taotluse liik (taotletavad meetmed);

v)

kas taotlus on täidetud või mitte ja mittetäitmise põhjused.

3.

Artikli 13 lõike 7 punktis a osutatud juhtudel:

a)

asjaomased liikmesriigid ja pädevad asutused;

b)

uuritava või kriminaalmenetluse objektiks oleva isiku, rühmituse või üksuse identifitseerimisandmed;

c)

asjaomane süütegu ja selle asjaolud.

4.

Artikli 13 lõike 7 punktis b osutatud juhtudel:

a)

asjaomased liikmesriigid ja pädevad asutused;

b)

uuritava või kriminaalmenetluse objektiks oleva isiku, rühmituse või üksuse identifitseerimisandmed;

c)

edastamise viis;

d)

süüteo liik, millega seoses kontrollialust saadetist teostatakse.

5.

Artikli 13 lõike 7 punktis c osutatud juhtudel:

a)

taotluse esitanud või otsuse teinud riik;

b)

taotluse saanud või täidesaatev riik;

c)

raskuste kirjeldus.”


Top