Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32009D0360

2009/360/EÜ: Komisjoni otsus, 30. aprill 2009 , millega täiendatakse kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/21/EÜ sätestatud jäätmete iseloomustamise tehnilisi nõudeid (teatavaks tehtud numbri K(2009) 3013 all)

OJ L 110, 1.5.2009, p. 48–51 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 034 P. 146 - 149

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2009/360/oj

1.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/48

KOMISJONI OTSUS,

30. aprill 2009,

millega täiendatakse kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/21/EÜ sätestatud jäätmete iseloomustamise tehnilisi nõudeid

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 3013 all)

(2009/360/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 22 lõike 1 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2006/21/EÜ on ette nähtud, et jäätmete iseloomustus on üks osa jäätmekavast, mille koostab kaevandustööstuses tegutseva ettevõtte käitaja ning kiidab heaks pädev asutus. Kõnealuse direktiivi II lisas on sätestatud teatavad aspektid, mida jäätmete iseloomustus peab sisaldama.

(2)

Kaevandamisjäätmete iseloomustamise eesmärk on saada asjaomast teavet käideldavate jäätmete kohta, et hinnata ja jälgida jäätmete omadusi, käitumist ja näitajaid ning tagada sellega keskkonnale ohutu jäätmete käitlemine pika aja jooksul. Lisaks peaks kaevandamisjäätmete iseloomustus lihtsustama kõnealuste jäätmete käitlemisvõimaluste ning riski vähendamise meetmete kindlaksmääramist, et kaitsta inimeste tervist ja keskkonda.

(3)

Kaevandamisjäätmete iseloomustamiseks vajalik teave ja andmed tuleks koguda olemasoleva olulise ja asjakohase teabe alusel või võtta vajaduse korral proove ning teha katseid. Tuleks tagada, et jäätmete iseloomustamiseks vajalik teave ja andmed oleksid asjakohased, piisavalt kvaliteetsed ja esindavad. Kõnealune teave peaks olema jäätmekavas nõuetekohaselt põhjendatud, et see oleks pädeva asutuse jaoks täielikult usaldusväärne.

(4)

Kogutava teabe üksikasjalikkus ning vajalikud proovid ja katsed peaksid sõltuma jäätmete liigist ja võimalikest keskkonnaohtudest ning kavandatud jäätmehoidlast. Tehnilisest seisukohast tuleks võimaldada järkjärgulist lähenemist, et tagada jäätmete nõuetekohane iseloomustamine.

(5)

Tehnilisest seisukohast on asjakohane jätta geokeemilistest katsetest välja sellised jäätmed, mis on määratletud püsijäätmetena kooskõlas komisjoni otsuses 2009/359/EÜ (2) sätestatud kriteeriumidega.

(6)

Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/12/EÜ (3) artikli 18 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Jäätmete iseloomustus

1.   Liikmesriigid tagavad, et jäätmete iseloomustus, mille koostavad kaevandustööstuses tegutsevate ettevõtete käitajad, on kooskõlas käesoleva otsusega.

2.   Jäätmete iseloomustus hõlmab järgmisi lisas täpsustatud teabe kategooriaid:

a)

taustteave;

b)

kaevandatava maardla geoloogiline taust;

c)

jäätmete tüüp ja kavandatud käitlusviis;

d)

jäätmete geotehniline käitumine;

e)

jäätmete geokeemilised näitajad ja käitumine.

3.   Jäätmete geokeemilise käitumise hindamisel võetakse arvesse püsijäätmete määratlemise kriteeriume, mis on sätestatud komisjoni otsuses 2009/359/EÜ. Kui kõnealuste kriteeriumide alusel määratletakse jäätmed püsijäätmetena, tehakse nende puhul üksnes asjaomane osa lisa punktis 5 osutatud geokeemilisest katsest.

Artikkel 2

Teabe kogumine ja hindamine

1.   Jäätmete iseloomustamiseks vajalik teave ja andmed kogutakse lõigetes 2–5 sätestatud korras.

2.   Kasutatakse olemasolevaid uuringuid ja uurimusi, sealhulgas olemasolevaid lubasid, geoloogilisi uuringuid, samalaadseid tegevuskohti, püsijäätmete nimistuid, asjakohaseid sertifitseerimiskavasid, samalaadset materjali käsitlevaid Euroopa või riigi standardeid, mis vastavad lisas sätestatud nõuetele.

3.   Kogu teabe kvaliteeti ja esindavust hinnatakse ning tehakse kindlaks puuduv teave.

4.   Kui jäätmete iseloomustamiseks vajalik teave puudub, koostatakse kooskõlas standardiga EN 14899 proovivõtukava ning võetakse sellega kooskõlas proovid. Proovivõtukavad põhinevad vajaduse korral kindlaks määratud teabel, mis sisaldab järgmist:

a)

andmete kogumise eesmärk;

b)

katsekava ja proovivõtu nõuded;

c)

proovivõtu kohad, sealhulgas puursüdamikud, kaeveesi, lintkonveierid, puistangud, hiivahoidlad või muud asjaomased kohad;

d)

menetlused ja soovitused, mis käsitlevad proovide arvu, suurust, massi, kirjeldust ja käitlemist.

Proovide tulemuste usaldusväärsust ja kvaliteeti hinnatakse.

5.   Iseloomustamisprotsessi tulemusi hinnatakse. Vajaduse korral kogutakse täiendavat teavet sama meetodit kasutades. Lõplik tulemus lisatakse jäätmekavasse.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 30. aprill 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stavros DIMAS

(1)  ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 46.

(3)  ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.

LISA

JÄÄTMETE ISELOOMUSTAMISE TEHNILISED NÕUDED

1.   Taustteave

Kaevandamise üldise tausta ja eesmärkide läbivaatamine ning neist aru saamine.

Üldteabe kogumine järgmiste aspektide kohta:

—

uuring, kaevandamine või töötlemine;

—

kasutatud kaevandamis- ja töötlemismeetodi liik ja kirjeldus;

—

saadava toote tüüp.

2.   Kaevandatava maardla geoloogiline taust

Kaevandamisel ja töötlemisel tekkivate jäätmeühikute kindlaksmääramine, esitades asjaomast teavet järgmiste aspektide kohta:

—

ümbruskonna kivimite tüüp, nende keemiline koostis ja mineraloogia, sealhulgas mineraliseeritud kivimite ja aherkivimite hüdrotermaalne muutumine;

—

maardla tüüp, sealhulgas mineraliseeritud kivimid või mineralisatsiooni sisaldav kivim;

—

mineraliseerumise tüpoloogia, keemia ja mineraloogia, sealhulgas kaevandatud maavarade, aherainete, hiljuti moodustunud hüdrotermaalsete maavarade füüsikalised omadused, nagu tihedus, poorsus, osakeste jaotumine suuruse järgi, veesisaldus;

—

maardla suurus ja geomeetria;

—

porsumine ja rabenemine keemilisest ja mineraloogilisest seisukohast.

3.   Jäätmed ja kavandatud käitlusviis

Uuringute käigus, kaevandamisel ja töötlemisel tekkinud kõikide jäätmete tüübi, sealhulgas lasundi, aheraine ja rikastusjäätmete kirjeldus, esitades teavet järgmiste aspektide kohta:

—

kaevandamiskohas olevate jäätmete päritolu ning nimetatud jäätmeid tekitav tegevus, näiteks uuring, kaevandamine, jahvatamine, rikastamine;

—

jäätmete kogus;

—

jäätmete transportimise süsteemi kirjeldus;

—

töötlemisel kasutatavate keemiliste ainete kirjeldus;

—

jäätmete liigitus vastavalt komisjoni otsusele 2000/532/EÜ, (1) sealhulgas nende ohtlikud omadused;

—

kavandatud jäätmehoidla liik, jäätmetega kokkupuute lõplik vorm ja jäätmete ladustamise meetod jäätmehoidlas.

4.   Jäätmete geotehniline käitumine

Jäätmete peamiste füüsikaliste omaduste hindamiseks sobivate näitajate kindlaksmääramine, arvestades jäätmehoidla liiki.

Asjaomased näitajad, mida tuleb arvesse võtta, on järgmised: granulomeetriline koostis, plastsus, tihedus ja veesisaldus, kompaktsus, nihkejõud ja hõõrdenurk, läbilaskvus ja poorsustegur, kokkusurutavus ja tihenemine.

5.   Jäätmete geokeemilised omadused ja käitumine

Jäätmete ja neis sisalduvate kõikide lisandite või jääkide keemiliste ja mineraloogiliste omaduste täpsustamine.

Aja jooksul filtratsiooniprotsessi käigus toimuvate keemiliste protsesside prognoosimine iga jäätmeliigi puhul, arvestades kavandatud käitlusviisi, eelkõige

—

aja jooksul toimuva metallide, oksüanioonide ja soola leostuvuse hindamine leostuvuse pH-sõltuvuse testi ja/või perkolatsioonitesti ja/või ajast sõltuva vabanemise testi ja/või muu sobiva katse abil;

—

sulfiide sisaldavate jäätmete puhul tehakse staatilised või kineetilised katsed, et määrata kindlaks happelise kaevandusvee tekkimise võimalus ja metallide leostumine aja jooksul.

(1)  EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3.

Top