23.1.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/50

(1)

19. juunil 2008. aastal edastas Rootsi Post komisjonile e-posti teel taotluse vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikele 5. Artikli 30 lõike 5 esimese lõigu kohaselt teatas komisjon sellest Rootsi ametiasutustele 25. juuni 2008. aasta kirjas, millele Rootsi ametiasutused, olles taotlenud tähtaja pikendamist, vastasid e-posti teel 2. septembril 2008. aastal. Komisjon nõudis oma 30. juuli 2008. aasta e-kirjas Rootsi Postilt täiendavat teavet, mille Rootsi Post saatis 15. augusti 2008. aasta e-kirjas.

(2)

Rootsi Posti esitatud taotlus käsitleb teatavaid Rootsis osutatavaid postiteenuseid ja muid teenuseid. Taotluses kirjeldatakse järgmisi teenuseid:

(3)

Lisaks nimetatakse taotluses postkastiteenust, kuid lisatakse õigesti, et tegemist on tugiteenusega, mida tuleks pidada postiinfrastruktuurile juurdepääsu võimaldamise osaks. Seetõttu ei saa kõnealuse teenuse kohta eraldi otsust vastavalt artiklile 30 teha.

(4)

Taotlusele on lisatud riigi sõltumatu ametiasutuse Konkurrensverket (4) (Rootsi Konkurentsiamet) järeldus, tema peamised märkused ja järeldused on järgmised: „Konkurrensverketil ei ole kaalukaid vastuväiteid selle kohta, kuidas [Rootsi Post] asjaomaseid turge piiritleb (…). Olemasolevat ja suurenevat konkurentsiolukorda, mida uued ettevõtted [Rootsi Postile] postisektoris pakuvad, seda eelkõige tihedamalt asustatud piirkondades, on kirjeldatud õigesti. (…) Rootsis on siiski ulatuslikud geograafilised piirkonnad, mis on hõredalt asustatud ja mis praegu ja ilmselt ka lähitulevikus uutele ettevõtetele [postiteenuste osutamise seisukohast] huvi ei paku. See tähendab, et Rootsi postituru teatud osades on [Rootsi Post] edaspidigi ainus sellel turul tegutsev ettevõtja või vähemalt väga tugeva turupositsiooniga ettevõtja. (…) Kokkuvõttes leiab Konkurrensverket, et vastavalt direktiivi 2004/17/EÜ (kommunaalteenuste direktiiv) artiklile 30 esitatud [Rootsi Posti] taotlus vastab [taotluses] nimetatud turgudel erandi tegemise tingimustele (…)”.

(5)

Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 on sätestatud, et direktiivis käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus neid täidetakse, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes arvesse asjaomase sektori erijooni. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased ühenduse õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid.

(6)

Kuna Rootsi on rakendanud ja kohaldanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ (ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta), (5) kasutamata artiklis 7 sätestatud võimalust teenuseid reserveerida, ei saa juurdepääsu turule pidada piiratuks direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 3 tähenduses. Konkreetse turu otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata mitmete kriteeriumide alusel, millest ükski ei ole iseenesest otsustav.

(7)

Käesolevas otsuses käsitletavate turgude puhul tuleb ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa. Teine kriteerium on kõnealuste turgude kontsentreeritus. Kuna käesolevas otsuses käsitletavate tegevuste suhtes kehtivad mitmed tingimused, tuleks konkurentsiolukorra käsitlemisel arvesse võtta turgude eri olukordi.

(8)

Ehkki teatavatel juhtudel võidakse ette näha turu kitsamaid määratlusi, võib asjaomase turu täpse määratluse jätta käesolevas otsuses lahtiseks, sest mitmeid Rootsi Posti taotluses loetletud teenuseid käsitletakse sellises ulatuses, et analüüsi tulemus jääb samaks olenemata sellest, kas lähtutakse kitsast või laiemast määratlusest.

(9)

Käesolev otsus ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist.

(10)

Rootsi Posti turuosa adressaadiga esimese klassi postiteenuste sektoris ulatus aastatel 2005–2007 nii rahalise väärtuse kui mahu (6) poolest stabiilselt veidi üle […] %. (7) Rootsi Posti andmetel ei erine tema turuosa märkimisväärselt ka kõiki käsitletavaid segmente (tarbijatevahelised, tarbija ja ettevõtte vahelised, ettevõtte ja tarbija vahelised, ettevõtetevahelised, riigisisesed ja rahvusvahelised, kirjad ja esimese klassi ajalehed, üksiksaadetised ja partiid, sorteeritud ja sorteerimata saadetised, suured ja väikesed saadetised, suurlinnade piirkondades ja mujal Rootsis osutatavad teenused, jne) eraldi vaadates. (8) Järelikult võib praegu jätta lahtiseks küsimuse, kas kõik kõnealused turusegmendid moodustavad osa samast tooteturust. Rootsi Posti sõnul on asjaomane turg, millega seoses tema turupositsiooni tuleb mõõta, siiski suurem „teadete turg”, mis hõlmab lisaks igat liiki adressaadiga kirjadele, ajalehtede ja perioodika kiir- ja tavakandele ning adressaadiga otsepostile ka „postisaadetiste füüsilise edasitoimetamise kõiki elektroonilisi alternatiive. (…) Näiteks e-kirjad, elektrooniline andmevahetus, veebilehtede kaudu toimuv suhtlemine (andmete esitamine, tehingute sooritamine jne), ärisüsteemid (mis hõlmavad teabe edastamise ja teenuste osutamise rakendusi, näiteks e-arvete esitamise süsteemid) ja telefoniteenused (SMS- ja MMS-teenused)”. Selliselt määratletud turul oleks Rootsi Postil „väiksem turuosa”. Rootsi Posti sõnul avaldaks võimalus asendada „tavapärased” paberkirjade teenused elektrooniliste sidevahenditega (nagu e-post või SMS) tegelikult konkurentsisurvet. Asendamise kohta tuleb märkida, et EÜ konkurentsieeskirjade kohaselt tuleb asendatavust analüüsida, lähtudes muu hulgas toote omadustest, toodete hindadest ning nõudluse muutumisest võimalike asendajate kasuks. Paberposti ja elektronside omadused näivad oluliselt erinevat nii suhtlemise vormi, teadete edastamisele kuluva aja kui ka tarbijate eelistuse poolest. Samuti on paberposti ja elektronposti omavaheline asendatavus oluliselt tõkestatud. (9) See näitab, et elektronside kuulub teistsugusele tooteturule ning seetõttu ei saa Rootsi Posti adressaadiga esimese klassi postiteenuste suhtes otsest konkurentsipiirangut kehtestada. Lisaks sellele näib, et elektronposti suurenenud kasutamine vähendab oluliselt paberposti kogumahtu, mitte ei tekita selle piires konkurentsi. (10) Seetõttu ei saa konkurentsile otsese avatuse hindamisel kasutada võrdlusena „teadete turgu”. Seda asjaolu arvesse võtmata oleks Rootsi Posti sõnul asjaomane turg „adressaadiga füüsiliste teadete turg”, st üks ühtne turg, mis hõlmab kõiki saadetiste vorme ja liike (tähitud ja lihtkirjad, kiir- ja tavapost), adressaadiga otseposti, ajalehtede ja perioodika kannet. Selliselt määratletud turul oli Rootsi Posti turuosa 2007. aastal rahalise väärtuse alusel […] % ja mahu alusel […] %. Hoolimata asjaolust, et eri liiki teenuste hinnakujunduse tingimused on väga erinevad, ei ole Rootsi Posti suur turuosa, mis eri turgudel ulatub rahalise väärtuse alusel mõõdetuna […] %-st […] %-ni ja mahu alusel mõõdetuna […] %-st […] %-ni, ühisturuga kooskõlas. Seetõttu tuleks adressaadiga esimese klassi postiteenuste turgu hinnata eraldi ja Rootsi Posti turuosad nimetatud turul on sellised, et vastupidiste tõendite puudumisel tuleks järeldada, et käesolevas põhjenduses käsitletud adressaadiga esimese klassi postiteenused ei ole Rootsis otseselt konkurentsile avatud. Seetõttu ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on Rootsis nimetatud tegevusi võimaldada.

(11)

Eespool põhjenduse 2 punkti b esimeses taandes määratletud üldiste lihtkirjateenuste turul oli Rootsi Posti turuosa 2007. aastal rahalises väärtuses hinnanguliselt […] %, (11) samas kui suurimale konkurendile kuulus ülejäänud […] %. Sellega seoses tuleks meelde tuletada kohtupraktikat, (12) mille kohaselt „on väga suur turuosa erandlikke asjaolusid kõrvale jättes iseenesest tõend turgu valitseva seisundi olemasolust. Tegemist on olukorraga, kus turuosa moodustab 50 %”. Kõnealust suuresti kontsentreerunud turgu ([…] %) ja vastupidistele asjaoludele viitavate märkide puudumist arvesse võttes tuleks seetõttu järeldada, et Rootsis ei ole üldised lihtkirjateenused otseselt konkurentsile avatud. Seetõttu ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on Rootsis nimetatud tegevusi võimaldada.

(12)

Eespool põhjenduse 2 punkti b kolmandas taandes määratletud suurte sorteeritud lihtsaadetiste kohta mujal Rootsis, v.a suurlinnade piirkondades, kinnitab Rootsi Posti edastatud teave, et „väljaspool suurlinnade piirkondi suuri saadetisi edastavate ettevõtjate turuosi ei mõõdeta eraldi, vaid osana kõnealustesse piirkondadesse suunduvast kogupostist. See tähendab, et kõnealuste ettevõtjate turuosad on umbes sama suured kui esimese klassi teenuseid osutavate ettevõtjate turuosad, mis tähendab, et [Rootsi Posti] turuosa on umbes […] %”. Kõnealust suuresti kontsentreerunud turgu ja vastupidistele asjaoludele viitavate märkide puudumist arvesse võttes tuleks seetõttu järeldada, et mujale kui suurlinnade piirkondadesse saadetavate lihtsaadetiste turg ei ole Rootsis otseselt konkurentsile avatud. (13) Seetõttu ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on Rootsis nimetatud tegevusi võimaldada.

(13)

Adressaadita otsepostitusteenuste valdkonnas, mis käesoleva otsuse tähenduses on adressaadita reklaamteadete kanne, on Rootsi Posti hinnanguline turuosa rahalises väärtuses […] %, kusjuures tema suurima konkurendi turuosa on rahalises väärtuses […] %. Rootsi Posti andmetel on asjaomane turg, mille alusel tema turuosa tuleks mõõta, suurem „reklaamiturg”, mis lisaks adressaadita otsepostile hõlmab „muid reklaamikanaleid, näiteks ajalehereklaami, tele- ja raadioreklaami, välireklaami, Interneti-reklaami, sponsorlust jne”. Selliselt määratletud turul oleks Rootsi Posti turuosa umbes […] %. (14) Mitmesuguseid meediakanaleid hõlmava ühtse ja laiaulatusliku turu olemasolu on siiski juba uuritud ja see väide on varasema komisjoni otsusega tagasi lükatud. (15) Seega ei saa otsest konkurentsile avatust hinnata, kasutades võrdluseks „reklaamiturgu”. Järelikult tuleb adressaadita otsepostitusteenuseid uurida eraldi. Võttes arvesse kõnealust suuresti kontsentreerunud turgu ja eespool põhjenduses 11 viidatud kohtupraktikat ning vastupidistele asjaoludele viitavate märkide puudumist, tuleks seetõttu järeldada, et adressaadita otsepostitusteenused ei ole Rootsis otseselt konkurentsile avatud. Seetõttu ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on Rootsis nimetatud tegevusi võimaldada.

(14)

Rootsi Post on arvamusel, et „pakkide, pakipartiide ja kaubaalusel saadetiste standardiseeritud edasitoimetamine riiklike, piirkondlike või ülemaailmsete võrgustike kaudu” toimub ühtsel turul, mida nimetatakse „sorteerimiskeskuses töödeldud üldveoste turuks”, sest kõiki neid teenuseid ühendab asjaolu, et „kõnealuste võrgustike keskseks tunnuseks on suurte kaubakoguste töötlemiseks ette nähtud sorteerimiskeskuste olemasolu”. Selliselt määratletud turul oleks Rootsi Posti turuosa […] %. See jaguneb siiski väga erinevateks turuosadeks, mis ulatuvad rahalises väärtuses mõõdetuna […] %-st riigisiseste kiirkullerteenuste segmendis […] %-ni tarbija standardpakiteenuste segmendis. See ei ole ühisturuga kooskõlas. Seega tuleb tarbija standardpakiteenuseid käsitleda eraldi, sest nende eesmärk on rahuldada eri vajadusi (universaalsed postiteenused), võrreldes kommertspakiteenustega, mille osutamise tehnoloogiline protsess erineb tavaliselt märkimisväärselt. Rootsi Posti turupositsioon on kõnealuste teenuste puhul üsna tugev – tema rahalises väärtuses mõõdetud hinnanguline turuosa oli aastatel 2005–2007 stabiilne, ulatudes […] %-st […] %-ni. (16) Kuigi see olukord võib lähiaastatel muutuda 2007. aasta lõpus turule tulnud kahe uue konkurendi tõttu, tuleks järeldada, et käsitletav teenuste liik ei ole Rootsis otseselt konkurentsile avatud. Seetõttu ei kohaldata direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõiget 1 lepingute suhtes, mille eesmärk on Rootsis nimetatud tegevusi võimaldada.

(15)

Rootsi Posti esitatud teabe kohaselt eksisteerib asutusesiseste teenuste allhanke ühtne turg. Nagu eespool põhjenduse 2 lõikes 1 sätestatud, hõlmab kõnealune turg eri liiki teenuseid, alates postisaadetistega seotud ühest või enamast teenusest, nagu postiruumi töö korraldamisega seotud teenused, kuni puhastusteenusteni. Teenuste täpne kombinatsioon oleneb konkreetse kliendi nõudmistest. Jättes kõrvale kõik muud kaalutlused, mis on seotud selliste üksteisest erinevate teenuste nagu puhastusteenuste ja postihalduse pakkumise ja nõudluse vastastikuse asendatavuse puudumisega, ei saa eelnevalt kindlaks teha, milliseid teenuseid võidakse koos pakkuda, kui üks või mitu klienti neid soovivad. Seetõttu tooks asutusesiseste teenuste allhanke suhtes kohaldatavat õiguskorda käsitlev otsus kaasa märkimisväärse õiguskindlusetuse. Kõnealuseid asjaolusid arvesse võttes ei saa Rootsi Posti teates määratletud asutusesiseste teenuste allhanke kohta teha direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 alusel ühte teenuste liiki käsitlevat otsust.

(16)

Nagu eespool põhjenduse 2 punktis b on öeldud, eksisteerib Rootsis suurlinnade piirkonnas edasi toimetatavate suurte eelsorteeritud lihtsaadetiste eraldi turg. Kõnealusel turul oli Rootsi Posti turuosa 2007. aastal rahalise väärtuse alusel […] %. Võttes arvesse kõnealuse turu kontsentreeritust, kus suurima konkurendi turuosa rahalise väärtuse alusel oli 2007. aastal […] %, tuleks neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(17)

Rootsi Posti turuosa riigisiseste ettevõtetevaheliste standardpakiteenuste puhul oli 2007. aastal rahalise väärtuse alusel […] %. Võttes arvesse, et kahe suurima konkurendi hinnanguline turuosa riigisiseste teenuste puhul kokku ulatus […] %-ni ja kolme suurima konkurendi turuosa rahalises väärtuses oli kokku […] % ning seega oli kolme suurima konkurendi turuosa oluline, järeldatakse, et kõnealune tegevus on konkurentsile otseselt avatud.

(18)

Rootsi Posti hinnanguline turuosa riigisiseste teenuste puhul oli 2007. aastal rahalise väärtuse alusel […] %. Suurima konkurendi hinnanguline turuosa, mis oli 2007. aastal […] %, on aga umbes pool Rootsi Posti turuosast ning võib arvata, et kõnealune konkurent suudab avaldada Rootsi Postile olulist konkurentsisurvet. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(19)

Kõnealusel turul oli Rootsi Posti turuosa 2007. aastal […] %, samas kui kahe tema suurima konkurendi turuosa kokku ulatus […] %-ni. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada riigisisese kiir- ja kullerpakiteenuste turu konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(20)

Eespool põhjenduse 2 punktis h määratletud rahvusvaheliste pakiteenuste turul oli Rootsi Posti turuosa 2007. aastal rahalise väärtuse alusel […] %, samas kui suurima konkurendi turuosa oli võrreldaval tasemel ([…] %) ja kahe suurima konkurendi turuosa oli kokku […] %, ületades Rootsi Posti turuosa peaaegu kaks korda. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada rahvusvaheliste pakiteenuste turu konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(21)

Eespool põhjenduse 2 punktis i määratletud riigisiseste kaubaalusel saadetiste veo teenuste turul oli Rootsi Posti hinnanguline turuosa […] %. Rootsi Posti esitatud teabe kohaselt „(…) domineerivad sellel turul DHL, Schenker, DSV ja [Rootsi Post], kusjuures [Rootsi Post] ja DSV konkureerivad kolmanda koha pärast. Lisaks pakuvad kaubaalusel saadetiste veo teenust ka kohalikud ja rahvusvahelised veoettevõtjad. Rootsi transpordisektoris tegutseb umbes 14 000 ettevõtjat ja ei ole teada, kui paljude tootevalikusse kuuluvad ka kaubaalusel saadetiste veo teenused”. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(22)

Eespool põhjenduse 2 punktis k määratletud kolmandate ja neljandate isikute logistikateenuste turul on Rootsi Posti turuosa üsna ebaoluline, jäädes alla […] %, sest Rootsi Posti andmetel „tegutseb Rootsi turul suur hulk Rootsi ja rahvusvahelisi ettevõtteid, näiteks DHL, Schenker, DSV ja Green Cargo. Lisaks tegutsevad sellel turul ka ülemaailmset võrgustikku omavad ettevõtjad, mis algul tegutsesid mereveonduse ja ekspedeerimise valdkonnas, näiteks Maersk ja Tradimus”. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada konkurentsile otsese avatuse märgiks.

(23)

Käesolevas otsuses on filateeliateenused määratletud kui „markide ja nendega seotud toodete müük peamiselt margikogujatele ja piiratud ulatuses ka kingituste ja suveniiride ostjatele”. Rootsi Posti esitatud teabe kohaselt on Rootsi Post Rootsi suurim pidevalt uusi marke välja andev äriühing. Teised Rootsi filateeliaturule uusi marke pakkuvad ettevõtjad on kohalikud postiasutused ja välismaised, peamiselt Põhjamaade postiasutused. Filateeliaturg ei piirdu siiski ainult markidega, mida pakuvad postiasutused, vaid hõlmab ka markide müüki oksjonitel, margimüüjate kaudu ja Interneti teel mitmesugustel müügi ja oksjoniga tegelevatel veebilehtedel. Rootsi Posti hinnanguline turuosa Rootsi filateeliateenuste koguturul, mis hõlmab nii margimüüjaid kui ka oksjonimaju, on […] %, oksjonimajade ühine turuosa on […] %, margimüüjate ühine turuosa on […] %, Interneti-müügi turuosa on kokku […] % ja muude Rootsi postiasutuste turuosa on kokku […] %. Kolme suurima oksjonipidaja hinnanguline turuosa (kokku […] %) on Rootsi Posti turuosast mõnevõrra suurem. Seetõttu tuleb neid tegureid pidada filateeliateenuste turu konkurentsile otsese avatuse märgiks olenemata sellest, kas tegemist on koguturuga või markide müügi või margioksjoni turuga eraldi.

(24)

Arvestades põhjendustes 2–23 käsitletud tegureid, tuleb direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõikes 1 sätestatud konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Rootsis täidetuks järgmiste teenuste puhul:

(25)

Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei tuleks direktiivi 2004/17/EÜ kohaldada tellijate sõlmitud lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada Rootsis põhjenduse 24 punktides a–h loetletud teenuste osutamist, ega ideekonkursside korraldamise suhtes kõnealuseks tegevuseks Rootsis.

(26)

Käesolev otsus lähtub 2008. aasta juunist septembrini kehtinud õiguslikust ja faktilisest olukorrast, nagu seda on kirjeldatud Rootsi Kuningriigi esitatud teabes. Otsuse võib läbi vaadata, kui tegeliku või õigusliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole direktiivi 2004/17/EÜ artikli 30 lõike 1 kohaldamise tingimused enam täidetud,

a)

suured sorteeritud lihtsaadetised suurlinnade piirkondades;

b)

riigisisesed ettevõtetevahelised standardpakiteenused;

c)

riigisisesed ettevõtte ja tarbija vahelised standardpakiteenused;

d)

riigisisesed kiir- ja kullerpakiteenused;

e)

riigisisesed kaubaalusel saadetiste veo teenused (mida on nimetatud ka kergkaubaveo teenusteks);

f)

kolmandate ja neljandate isikute logistikateenused;

g)

filateeliateenused ja

h)

rahvusvahelised pakiteenused.