Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008R0637

Nõukogu määrus (EÜ) nr 637/2008, 23. juuni 2008 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ja kehtestatakse puuvillasektori riiklik ümberkorraldamiskava

OJ L 178, 5.7.2008, p. 1–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 03 Volume 021 P. 203 - 208

No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2013; kehtetuks tunnistatud 32013R1307

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/637/oj

5.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 178/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 637/2008,

23. juuni 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ja kehtestatakse puuvillasektori riiklik ümberkorraldamiskava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttes arvesse 1979. aasta ühinemisakti, eriti sellele lisatud puuvilla käsitleva protokolli nr 4 (1) (edaspidi „protokoll nr 4”) lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (4) IV jaotise 10 A. peatükis, mis on lisatud nõukogu määruse (EÜ) nr 864/2004 (5) artikli 1 lõikega 20, on sätestatud eeskirjad põllukultuurist sõltuvate toetuste maksmiseks puuvilla puhul.

(2)

Euroopa Kohtu 7. septembri 2006. aasta otsusega kohtuasjas C-310/04 (6) tühistati määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 10 A. peatükk proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu, osutades eelkõige asjaolule, et „nõukogu, kes võttis vastu määruse (EÜ) nr 864/2004, ei [olnud] Euroopa Kohtule tõendanud, et selle määrusega kehtestatud uus puuvilla abisüsteem on vastu võetud talle kuuluva kaalutlusõiguse raames, mis eeldab kõigi käesolevas kohtuasjas tähtsust omavate elementide ja asjaolude arvesse võtmist, sh tuleb arvestada kõiki puuvilla kasvatamisega seotud palgakulusid ja toorpuuvillatehaste majanduslikku jätkusuutlikkust, mis on selle põllukultuuri kasvatamise kasumlikkuse hindamiseks vajalik”, ning et kohtul ei olnud võimalik „välja selgitada, kas ühenduse seadusandjal oli [olnud] võimalik talle selles valdkonnas kuuluva ulatusliku kaalutlusõiguse piire ületamata jõuda järeldusele, et puuvilla eritoetuse määramine 35 protsendile varasema abisüsteemi raames saadaval olnud toetustest on piisav, et tagada määruse (EÜ) nr 864/2004 viiendas põhjenduses esitatud ja algselt protokolli nr 4 lõikes 2 toodud eesmärgi täitmine, milleks on tagada selle kultuuri kasvatamise kasumlikkus ja seega selle jätkuv kasvatamine”. Samuti mõistis kohus, et nimetatud määrust kohaldatakse jätkuvalt kuni uue määruse vastuvõtmiseni, mis peab toimuma mõistliku aja jooksul.

(3)

Põllukultuurist sõltuva puuvillatoetuse uus süsteem tuleb vastu võtta kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-310/04.

(4)

Tuleks arvesse võtta kõiki puuvillasektori konkreetset olukorda iseloomustavaid tegureid ja asjaolusid, sealhulgas selle põllukultuuri kasumlikkuse hindamiseks vajalikke elemente. Seetõttu algatati hindamis- ja konsulteerimisprotsess: viidi läbi kaks uuringut tulevase puuvillatoetuste süsteemi sotsiaalmajandusliku ja keskkonnamõju kohta ühenduse puuvillasektorile ning sidusrühmadega korraldati vastavaid seminare ja konsulteeriti Interneti kaudu.

(5)

Uus toetuskava peaks vastama protokolli lõikes 2 sätestatud eesmärkidele: toetada puuvilla tootmist ühenduse sellistes piirkondades, kus see on põllumajanduse jaoks tähtis; võimaldada asjaomastel tootjatel teenida rahuldavat sissetulekut; stabiliseerida turgu struktuuri parandamisega tarnimise ja turustamise tasandil.

(6)

Toetuskava peaks samuti olema kooskõlas põllumajandustootjate sissetulekutoetuste poliitikaga, mis on reformitud ühise põllumajanduspoliitika peamine juhtpõhimõte.

(7)

Tootjate otsetoetuste lahutamine toodangust ja ühtse otsemaksete kava kehtestamine on keskse tähtsusega elemendid ühise põllumajanduspoliitika reformimise protsessis. Määrusega (EÜ) nr 1782/2003 kehtestati need elemendid rea põllumajandustoodete puhul.

(8)

Ühise põllumajanduspoliitika reformi eesmärkide ja protokollis nr 4 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb puuvillatoetused peamiselt toodangust lahti siduda ja lõimida ühtse otsemaksete kavaga. Kuna käesolevaid eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning ühiste meetmete vajaduse tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Puuvillasektori toetuskava täielikul ja vahetul lõimimisel ühtse otsemaksete kavaga tekib tõenäoliselt oht, et tootmine ühenduse puuvillatootmispiirkondades katkeb. Osa toetustest peaksid seetõttu olema jätkuvalt seotud puuvillakasvatusega toetuskõlbliku hektari kohta antava põllukultuurist sõltuva toetuse kaudu. Toetuse summa tuleks arvutada nii, et protokolli nr 4 lõike 2 eesmärgid oleksid saavutatavad, aga puuvillatoetuste süsteem liituks samas ühise põllumajanduspoliitika reformi peasuundade ja lihtsustamisprotsessiga. Seetõttu on läbi viidud hindamisele toetudes põhjendatud, et iga liikmesriigi kogu saada olev toetus oleks 35 % liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti kaudselt. Selline määr võimaldab puuvillasektoril edasi liikuda pikaajalise jätkusuutlikkuse suunas, edendada puuvillatootmispiirkondade säästvat arengut ja tagada põllumajandustootjatele rahuldava sissetuleku.

(10)

Ülejäänud 65 % liikmesriigi nendest toetustest, mida tootjatele anti kaudselt, peaks olema saadaval ühtse otsemaksete kava raames.

(11)

Keskkonnahoidlikel põhjustel tuleks tootjaliikmesriigi kohta määrata baaskülvipind. Lisaks sellele peaksid toetuskõlblikud olema üksnes need põllumaad, mille liikmesriigid on heaks kiitnud.

(12)

Tootjaliikmesriigi kohta tuleks määrata kindel hektarisaak. See määrab – koos baaskülvipinna nõude, rahaliste vahendite üldise piirmäära ja toetusskeemi peamiselt tootmisest lahti seotud iseloomuga – kava tootmist piirava iseloomu, kusjuures kava on samas kooskõlas protokolli nr 4 eesmärkidega.

(13)

Toorpuuvillatööstuse vajaduste rahuldamiseks peaks toetuskõlblikkus olema seotud tegelikult koristatud saagi miinimumkvaliteediga.

(14)

Lisaks tuleks soodustada liikmesriikide poolt heaks kiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide asutamist, et puuvillakasvatajad ja toorpuuvillatöötlejad saaksid puuvilla kvaliteeti parandada. Ühendus peaks nende organisatsioonide tegevust kaudselt toetama organisatsioonide liikmetest põllumajandustootjatele antavat toetust suurendades.

(15)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1782/2003 vastavalt muuta.

(16)

Lisaks puuvillatoetuste uuele korrale oleks kohane vastu võtta veel eeskirjad eesmärgiga aidata puuvillasektoril uues õiguslikus ja turuolukorras stabiliseeruda.

(17)

Niivõrd, kuivõrd toorpuuvillatööstuse olemasolu näib tootjapiirkondades vajalik, võiks kõnealuse sektori vajadused piisaval määral rahuldada muu hulgas tegelikult koristatud saagi miinimumkvaliteedi kehtestamisega ning võimaldades tootmisharudevahelistel organisatsioonidel puuvilla kvaliteeti parandada. Lisaks, arvestades toorpuuvillatööstuse märkimisväärset liigset tootmisvõimet, on kohane selle parema turule orienteerituse nimel näha ette lisameetmeid selle ümberkorraldamisprotsessi toetamiseks.

(18)

Lisaks tundub kohane kehtestada turule orienteerimise meetmed, mis toetavad konkreetseid kvaliteedikavu ja nendega seonduvaid edendusmeetmeid. Seega tuleks puuvillasektoris luua riiklikud ümberkorraldamiskavad. Kõnealuste meetmete rahastamise eest peaks vastutama ühendus, aga piirkondade vajadustele vastava kombinatsiooni valik peaks jääma liikmesriikidele, võttes vajaduse korral arvesse piirkonna eripära.

(19)

Ümberkorraldamiskavad tuleks esitada komisjonile kontrollimiseks, kas meetmed vastavad määruses ja selle rakenduseeskirjades ette nähtud tingimustele. Kõnealuste ümberkorraldamiskavade rakendamise eest peaksid vastutama liikmesriigid.

(20)

Meetmed peaksid täiendama juba olemasolevaid meetmeid, mis sisalduvad nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta). (7)

(21)

Nende kavade meetmete hulka võib kuuluda osa toorpuuvillatööstuse seadmete täielik ja jääv demonteerimine, et tagada elujõulisem toorpuuvillatööstus. Samuti võib ette näha võimaluse toetada toorpuuvillatööstuses selliste investeeringute tegemist, mille eesmärk on parandada ettevõtete majanduse tulemuslikkust. Lisaks võiks teha kättesaadavaks abi masinatega seotud töövõtjatele, keda puuvillasektori restruktureerimine mõjutab.

(22)

Et parandada Euroopa puuvilla kvaliteeti, peaksid konkreetsetes kvaliteedikavades osalevad põllumajandustootjad nende kavade raames saama eritoetust, et katta osa seonduvatest kuludest. Samuti tuleks toetada nende kvaliteedikavadega hõlmatud puuvilla puudutavaid teabe- ja edendusmeetmeid.

(23)

Riiklike ümberkorraldamiskavade jaoks eraldatavate rahaliste vahendite jaotamine liikmesriikide vahel peaks põhinema konkreetsetel ümberkorraldamis- ja kohandamisvajadustel peamistes puuvillatootmispiirkondades. Pidades silmas puuvillasektori ümberkorraldamise ja kohandamise eesmärgi ajutist iseloomu, võib kavad liikmesriikide taotlusel lõpetada, pärast mida võib ümberkorraldamiskavade aastaeelarve lisada selle liikmesriigi siseriiklikule ülemmäärale, kes on seotud toodangust lahutatud toetustega, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisas.

(24)

Kuna Portugalis toorpuuvillatööstus puudub ning kuna Bulgaarias ühtset pindalatoetust ei kohaldata, puudub nendes kahes liikmesriigis vajadus eelarve eraldamiseks riiklikele kavadele.

(25)

Puuvillatoetuste ja puuvillasektori ümberkorraldamiskava rakendamiseks tootmisperioodi algusest tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 2009. kalendriaastast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1.   PEATÜKK

PÕLLUKULTUURIST SÕLTUVAD TOETUSED PUUVILLA JAOKS

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1782/2003 muudetakse järgmiselt:

1.

IV jaotise 10 a. peatükk asendatakse järgmisega:

„10a.   PEATÜKK

PÕLLUKULTUURIST SÕLTUV PUUVILLATOETUS

Artikkel 110a

Reguleerimisala

Toetust makstakse CN-koodi 5201 00 alla kuuluva puuvilla tootjatele käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.

Artikkel 110b

Osalemise tingimused

1.   Toetust antakse toetuskõlbliku puuvillakasvatusmaa hektari kohta. Toetuskõlblikuks loetakse maad, mis paikneb põllumajandusmaal, millel liikmesriik on puuvillakasvatust lubanud, sellele on külvatud heakskiidetud sorte ja saagi tegelik koristamine sellelt toimub normaalsetel kasvutingimustel.

Artiklis 110a nimetatud toetust makstakse veatu ja standardse turustuskvaliteediga puuvilla eest.

2.   Liikmesriigid kiidavad heaks lõikes 1 nimetatud maa ja sordid vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele ja tingimustele, mis kehtestatakse artikli 144 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 110c

Baaskülvipinnad, kindlad hektarisaagid ja summad

1.   Kehtestatakse järgmised riikide baaskülvipinnad:

Bulgaaria: 3 342 ha;

Kreeka: 250 000 ha;

Hispaania: 48 000 ha;

Portugal: 360 ha.

2.   Võrdlusperioodiks kehtestatakse järgmised kindlad saagikused hektari kohta:

Bulgaaria: 1,2 tonni/ha;

Kreeka: 3,2 tonni/ha;

Hispaania: 3,5 tonni/ha;

Portugal: 2,2 tonni/ha.

3.   Toetuse summa toetuskõlbliku hektari arvu kohta arvutatakse, korrutades lõikes 2 sätestatud saagikused järgmiste võrdlussummadega:

Bulgaaria: 671,33 eurot;

Kreeka: 251,75 eurot;

Hispaania: 400,00 eurot;

Portugal: 252,73 eurot.

4.   Kui toetuskõlblik puuvillamaa antud liikmesriigis ja antud aastal ületab lõikes 1 sätestatud baaskülvipinna, vähendatakse lõikes 3 nimetatud toetust proportsionaalselt baaskülvipinna ületamisega.

5.   Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestatakse artikli 144 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 110d

Heakskiidetud tootmisharudevahelised organisatsioonid

1.   Käesolevas peatükis tähendab „heakskiidetud tootmisharudevaheline organisatsioon” juriidilist isikut, mis koosneb puuvillakasvatajatest ja vähemalt ühest toorpuuvillatöötlejast ning mille tegevus on järgmine:

kaasaaitamine puuvilla turuleviimise paremale koordineerimisele, eelkõige turu-uuringute ja turuülevaadete abil;

ühenduse eeskirjadega kokkusobivate tüüplepingute koostamine;

tootmise ümberorienteerimine toodetele, mis eelkõige kvaliteedi poolest ja tarbijakaitse seisukohalt vastavad paremini turu vajadustele ja tarbijanõudlusele;

meetodite ja vahendite ajakohastamine tootekvaliteedi parandamiseks;

turustrateegiate väljatöötamine puuvilla müügiedenduseks kvaliteedisertifitseerimissüsteemide kaudu.

2.   Liikmesriik, kelle territooriumil toorpuuvillatöötlejad on asutatud, kiidab heaks tootmisharudevahelise organisatsiooni, mis täidab vastavalt artikli 144 lõikes 2 nimetatud korras kehtestatud kriteeriume.

Artikkel 110e

Toetuse maksmine

1.   Põllumajandustootjatele antakse toetust toetuskõlbliku hektari kohta vastavalt artiklile 110c.

2.   Põllumajandustootjatele, kes on heakskiidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide liikmed, antakse toetust artikli 110c lõikes 1 sätestatud baaskülvipinna toetuskõlbliku hektari kohta, mida suurendatakse 2 euro võrra.”;

2.

artikli 156 lõike 2 punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

IV jaotise 10 A. peatükki kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009 alates sellest kuupäevast külvatud puuvilla suhtes.”.

2.   PEATÜKK

PUUVILLASEKTORI RIIKLIKUD ÜMBERKORRALDAMISKAVAD

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevas peatükis sätestatakse eeskirjad, mis reguleerivad ühenduse vahendite eraldamist liikmesriikidele ning kõnealuste vahendite kasutamist liikmesriikide poolt riiklike ümberkorraldamisprogrammide (edaspidi „ümberkorraldamiskavad”) raames puuvillasektori ümberkorraldamismeetmete rahastamiseks.

2.   Toetust ei anta:

a)

teadusprojektidele ja teadusprojekte toetavatele meetmetele;

b)

meetmetele, mis on kõlblikud saama ühenduse toetust määruse (EÜ) nr 1698/2005 alusel.

Artikkel 3

Üldised nõuded

1.   Ümberkorraldamiskavad peavad olema kooskõlas ühenduse õigusega ning ühenduse tegevuse, poliitika ja prioriteetidega.

2.   Liikmesriigid vastutavad ümberkorraldamiskavade eest ning tagavad, et need on sisult järjekindlad ning et neid koostatakse ja rakendatakse objektiivselt, võttes arvesse asjaomaste tootjate ja töötlejate majanduslikku olukorda ning vajadust vältida tootjate ja/või töötlejate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist.

Liikmesriigid vastutavad vajalike kontrollimeetmete kehtestamise ja rakendamise ning ümberkorraldamiskavadega seotud kohustuste täitmata jätmisega kaasnevate karistuste kehtestamise ja kohaldamise eest.

Artikkel 4

Ümberkorraldamiskavade esitamine ja taotluste esitamine

1.   Iga tootjaliikmesriik esitab iga nelja aasta tagant esimest korda 1. jaanuariks 2009 komisjonile nelja-aastase ümberkorraldamiskava projekti, mis sisaldab käesolevale peatükile vastavaid meetmeid.

Enne komisjonile esitamist tuleb ümberkorraldamiskava osas konsulteerida puuvillasektori pädevate asutuste ja organisatsioonidega.

Iga liikmesriik esitab ühe kavaprojekti, mis võib hõlmata piirkondlikke eripärasid.

2.   Ümberkorraldamiskavu hakatakse kohaldama kolm kuud pärast nende esitamist komisjonile.

Kui esitatud kava ei vasta käesolevas peatükis ja rakenduseeskirjades sätestatud tingimustele, teavitab komisjon sellest liikmesriiki. Sellisel juhul esitab liikmesriik komisjonile muudetud kava. Muudetud kava hakatakse kohaldama kaks kuud pärast selle esitamist, välja arvatud juhul, kui vastuolu ei ole kõrvaldatud – sel juhul kohaldatakse käesolevat lõiget.

3.   Lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis liikmesriikide esitatud ümberkorraldamiskavade muudatuste suhtes.

Artikkel 5

Eelarve

1.   Ümberkorraldamiskava aastaeelarve liikmesriigi kohta alates 2010. eelarveaastast on järgmine:

Kreeka: 4,0 miljonit eurot;

Hispaania: 6 134 miljonit eurot.

2.   Iga liikmesriik võib otsustada peatada ümberkorraldamiskava kasutamise, et kanda oma käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud aastaeelarve jäädavalt üle määruse (EÜ) nr 1782/2003 VIII lisa kohaselt kindlaks määratud siseriiklikusse ülemmäära. Kõnealusest otsusest teavitatakse hiljemalt asjaomase aasta 1. augustiks komisjoni ning otsust kohaldatakse järgmise kalendriaasta alusel makstavatele otsetoetustele. Teatises esitatakse samuti aruanne ümberkorraldamiskava rakendamise ning selle eesmärkide saavutamise kohta.

3.   Otsus käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud ülekandmise ning käesoleva artikli lõike 1 vastava muutmise kohta võetakse vastu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 144 lõikes 2 nimetatud korras, pärast seda kui komisjon on andnud ümberkorraldamiskava rakendamisele selle eesmärke silmas pidades hinnangu.

Artikkel 6

Üldreeglid ümberkorraldamiskavade rahastamise kohta

1.   Ühenduse toetust antakse üksnes nende toetuskõlblike kulutuste katmiseks, mis on tehtud pärast asjaomase ümberkorraldamiskava esitamist artikli 4 lõike 1 kohaselt.

2.   Liikmesriigid ei kata ümberkorraldamiskavade alusel ühenduse rahastatavate meetmete kulusid.

Artikkel 7

Toetuskõlblikud meetmed ja toetusesaajad

1.   Ümberkorraldamiskavad sisaldavad üksnes ühte või mitut järgmist meedet:

a)

toorpuuvillatööstuse seadmete täielik ja jääv demonteerimine;

b)

investeeringud toorpuuvillatööstusse;

c)

põllumajandustootjate osalemine puuvillakvaliteedikavades;

d)

teavitamis- ja edendamistegevus;

e)

abi masinatega seotud töövõtjatele, mis samas ei ületa rahaliste kaotuste summat.

2.   Ümberkorraldamiskavade toetusesaajad on järgmised:

a)

nõukogu 22. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1051/2001 (puuvilla tootmistoetuste kohta) (8) IV peatüki järgsed toetusesaajad turustusaastal 2005/2006 käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja d nimetatud meetmete raames ette nähtud toetuse puhul;

b)

määruse (EÜ) nr 1782/2003 10 A. peatüki järgsed toetusesaajad käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d nimetatud meetmete raames ette nähtud toetuse puhul;

c)

määruse (EÜ) nr 1782/2003 10 a. peatükis määratletud heakskiidetud tootmisharudevahelised organisatsioonid käesoleva artikli lõike 1 punktis d nimetatud meetmete raames ette nähtud toetuse puhul;

d)

käesoleva artikli lõike 1 punktis e nimetatud meetmete raames ette nähtud toetuse puhul masinatega seotud töövõtjad, kes

on eraisikud või ettevõtjad, kes on turustusaasta 2005/2006 jooksul olnud lepingulises töösuhtes puuvillakasvatajate või toorpuuvillatöötlejatega puuvillasaagi koristusel oma põllumajandusmasinaid kasutades;

on koristanud puuvillasaaki, mis on viidud toorpuuvillatööstuse seadmetesse, mida demonteeritakse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile a,

ning

kes on kandnud tõestatavat rahalist kahju koristatava puuvillasaagi puudumise tõttu.

Artikkel 8

Rahalised vahendid

Käesolevas peatükis ette nähtud meetmed kujutavad endast nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (9) artikli 3 lõike 1 punktis b määratletud põllumajandusturgude reguleerimisele suunatud sekkumismeetmeid.

Artikkel 9

Rakenduseeskirjad

Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (10) artikli 195 lõikes 2 nimetatud korras.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 23. juuni 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

I. JARC


(1)  EÜT L 291, 19.11.1979, lk 174. Protokolli on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1050/2001 (EÜT L 148, 1.6.2001, lk 1).

(2)  14. veebruari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  8. mai 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(4)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 479/2008 (ELT L 148, 6.6.2008, lk 1).

(5)  ELT L 161, 30.4.2004, lk 48.

(6)  EKL 2006, lk I-7285.

(7)  ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 146/2008 (ELT L 46, 21.2.2008, lk 1).

(8)  EÜT L 148, 1.6.2001, lk 3. Määrus on kehtetuks tunnistatud määrusega (EÜ) nr 1782/2003.

(9)  ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 479/2008.

(10)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 510/2008 (ELT L 149, 7.6.2008, lk 61).


Top