II liide

Haldusjuhendid

Nr 1	:	Kõrvalepõigete sooritamise võime ja pööramisvõimega seotud nõuded
Nr 2	:	Ettenähtud kiiruse (edasisuunas), peatumisvõime ja tagasisuunas liikumise võimega seotud nõuded
Nr 3	:	Ühendussüsteemidele ja -seadmetele esitatavad nõuded veesõidukite puhul, mis pukseerivad teisi või mida pukseeritakse jäigas koosseisus
Nr 4	:	Välja jäetud
Nr 5	:	Müra mõõtmine
Nr 6	:	Välja jäetud
Nr 7	:	Vähendatud massiga eriankrud
Nr 8	:	Veetihedate akende tugevus
Nr 9	:	Nõuded automaatsele survestatud sprinklersüsteemile
Nr 10	:	Välja jäetud
Nr 11	:	Ühenduse tunnistuse vormistamine
Nr 12	:	Ujuvmehhanismide kütusetankid
Nr 13	:	Praamide korpuse minimaalne paksus
Nr 14	:	Välja jäetud
Nr 15	:	Laeva edasiliikumine omal jõul
Nr 16	:	Välja jäetud
Nr 17	:	Asjakohane tulekahju häiresüsteem
Nr 18	:	Laeva eraldatud osade ujuvuse, diferendi ja püstuvuse tõendamine
Nr 19	:	Välja jäetud
Nr 20	:	Standardite S1 ja S2 kohaselt käitatavate laevade varustus
Nr 21	:	Nõuded põrandalähedasele valgustusele
Nr 22	:	Liikumispuudega isikute eriohutusnõuded
Nr 23	:	Välja jäetud
Nr 24	:	Sobiv gaasiseadmete häiresüsteem
Nr 25	:	Elektrikaablid

Märkus

Kooskõlas direktiivi artikli 5 lõikega 7 võib iga liikmesriik IV lisas loetletu suhtes lubada alljärgnevates haldusjuhendites esitatud vastavate väärtuste osas leebemaid nõudeid veesõidukite puhul, mis tegutsevad ainult 3. ja 4. tsooni veeteedel selle liikmesriigi territooriumil.

Kooskõlas direktiivi artikli 5 lõigetega 1 ja 3 võib iga liikmesriik III lisas loetletu suhtes võtta alljärgnevates haldusjuhendites esitatud vastavate väärtuste osas vastu rangemaid nõudeid veesõidukite puhul, mis tegutsevad ainult 1. ja 2. tsooni veeteedel selle liikmesriigi territooriumil.

HALDUSJUHEND nr 1

Kõrvalepõigete sooritamise võime ja pööramisvõimega seotud nõuded

(II lisa artiklid 5.09 ja 5.10 koos artikli 5.02 lõikega 1, artikli 5.03 lõikega 1, artikliga 5.04 ja artikliga 16.06)

1.   Kõrvalepõikamiskatse üld- ja piirtingimused

1.1   Artikli 5.09 kohaselt peavad laevad ja koosseisud olema võimelised sooritama aegsasti kõrvalepõikeid ja seda tuleb tõendada kõrvalepõikamismanöövritega, mis teostatakse artiklis 5.03 osutatud katsetamispiirkonnas. Seda tõendatakse ettekirjutatud väärtustega simuleeritud kõrvalepõikamismanöövrite abil pakpoordi ja tüürpoordi suunas, kusjuures laeva konkreetsed pööramiskiirused, mis tekivad rooli pööramisel ja seejärel selle asendi hoidmisel, peavad vastama kindlale ajapiirangule.

Katsete ajal peab täitma 2. jaos esitatud nõudeid, hoides kiiluvaru süvisest vähemalt 20 %, aga mitte vähem kui 0,5 m.

2.   Kõrvalepõikamiskatse menetlus ja andmete ülesmärkimine

(Diagramm 1. lisas)

2.1   Kõrvalepõikamismanöövreid sooritatakse järgmiselt

Teel olev laev või koosseis, mille püsikiirus vee suhtes on V0 = 13 km/h manöövri alguses (aeg = 0 s, pööramiskiirus r = 0°/min, rooli pöördenurk δ0 = 0°, masina kiirus hoitakse muutumatuna), alustab kõrvalepõiget pakpoordi või tüürpoordi suunas rooli pööramisega. Punktis 2.3 esitatud suuniste kohaselt tuleb rool seada manöövri alguses nurga δ alla või aktiveeritud rooliseade nurga δa alla. Roolinurka δ (näiteks 20° tüürpoordi suunas) tuleb hoida, kuni saavutatakse punktis 2.2 osutatud laeva või koosseisu mõõtmetele vastava pööramiskiiruse väärtus r1. Kui saavutatakse pööramiskiirus r1, tuleb aeg t1 üles märkida ja rool keerata sama nurga alla vastassuunda (näiteks 20° pakpoordi suunas), et lõpetada pööre ja alustada pööramist vastassuunda, st vähendada pööramiskiirust kuni r2 = 0 ja lasta sel uuesti tõusta punktis 2.2 esitatud väärtusele. Kui saavutatakse pööramiskiirus r2 = 0, tuleb aeg t2 üles märkida. Kui saavutatakse punktis 2.2 osutatud pööramiskiirus r3, seatakse rool vastassuunda sama nurga δ alla, et lõpetada pööramine. Aeg t3 tuleb üles märkida. Kui jõutakse pööramiskiiruseni r4 = 0, tuleb aeg t4 üles märkida ning laev või koosseis algsele kursile tagasi viia.

2.2   Pööramiskiiruse r4 saavutamiseks peab sõltuvalt laevade või koosseisude mõõtmetest ja veesügavusest h vastama järgmistele piirväärtustele:

	Laevade või koosseisude mõõtmed L × B	Nõutav pööramiskiirus r1 = r3 (°/min)		Aja t4 (s) piirväärtused madalas ja sügavas vees
		δ = 20°	δ = 45°	1,2 ≤ h/T ≤ 1,4	1,4 < h/T < 2	h/T > 2
1	Kõik liikurlaevad, ühes rivis ühendatud koosseisud mõõtmetega ≤ 110 × 11,45	20°/min	28°/min	150 s	110 s	110 s
2	Ühes rivis ühendatud koosseisud mõõtmetega kuni 193 × 11,45 või pardati kahes rivis ühendatud koosseisud mõõtmetega kuni 110 × 22,90	12°/min	18°/min	180 s	130 s	110 s
3	Pardati kahes rivis ühendatud koosseisud mõõtmetega ≤ 193 × 22,90	8°/min	12°/min	180 s	130 s	110 s
4	Pardati kahes rivis ühendatud koosseisud mõõtmetega kuni 270 × 22,90 või kolmes rivis ühendatud koosseisud mõõtmetega kuni 193 × 34,35	6°/min	8°/min	(1)	(1)	(1)

Pööramiskiirusteni r1, r2, r3 ja r4 jõudmiseks nõutud ajad t1, t2, t3 ja t4 tuleb üles märkida 2. lisas esitatud mõõtmisaruandes. Väärtus t4 ei tohi ületada selles tabelis esitatud piirväärtusi.

2.3   Sooritada tuleb vähemalt neli kõrvalepõikamismanöövrit, nimelt:

—	üks tüürpoordi suunas rooli pöördenurgaga δ = 20°

—	üks pakpoordi suunas rooli pöördenurgaga δ = 20°

—	üks tüürpoordi suunas rooli pöördenurgaga δ = 45°

—	üks pakpoordi suunas rooli pöördenurgaga δ = 45°.

Vajaduse korral peab kõrvalepõikamismanöövreid kordama, näiteks kui mõõdetud väärtused ei ole selged või manöövrid on tehtud ebarahuldavalt. Järgima peab punktis 2.2 esitatud pööramiskiirusi ja ajapiire. Aktiveeritud rooliseadmete või eriliste roolitüüpide puhul võib vastavalt eksperdi hinnangule sõltuvalt roolimehhanismi tüübist valida muu rooliseadme asendi δa või rooli pöördenurga δa peale δ = 20° ja δ = 45°.

2.4   Pööramiskiiruse kindlaksmääramiseks peab direktiivi IX lisa kohaselt olema laeval pöördekiiruse näitur.

2.5   Artikli 5.04 kohaselt peab kõrvalepõikamismanöövri ajal koormusaste olema 70 % kuni 100 % maksimaalsest kandevõimest. Kui katse tehakse väiksema koormuse juures, kiidetakse alla- ja ülesvoolu navigeerimine heaks selle koormuse piirides.

Kõrvalepõikamismanöövrite menetlus ja tingimused on näidatud 1. lisa diagrammis.

3.   Pööramisvõime

Laevade ja koosseisude, mis ei ole pikemad kui 86 m (L) ja laiemad kui 22,90 m (B), pööramisvõimet peetakse artikli 5.10 ja artikli 5.02 lõike 1 alusel piisavaks, kui ülesvoolu tehtava pööramismanöövri ajal, mille algkiirus vee suhtes on 13 km/h, täidetakse haldusjuhendis nr 2 kehtestatud vöör allavoolu peatumise piirväärtusi. Järgima peab jaos 1.1 esitatud kiiluvaru tingimusi.

4.   Muud nõuded

4.1   Olenemata punktidest 1–3, tuleb täita järgmisi nõudeid:

a)	käsitsi juhitavate roolisüsteemide puhul vastab rooli üks pööre vähemalt 3-kraadisele rooli pöördenurgale;

b)	jõuajamiga roolisüsteemide puhul, kui rool on maksimaalses kaldes, peab olema võimalik saavutada keskmist nurkkiirust 4°/s kogu rooli pöördeulatuses.

Nende nõuete täitmist tuleb kontrollida ka siis, kui laev sõidab täiskiirusel, liigutades rooli ulatuses 35° pakpoordis kuni 35° tüürpoordis. Samuti tuleb kontrollida, kas rool hoiab maksimaalset nurgaasendit peamasinate maksimaalse efektiivse koguvõimsuse juures. Aktiveeritud roolisüsteemide ja rooli eritüüpide puhul kohaldatakse seda sätet mutatis mutandis.

4.2   Kui nõutava manööverdamisvõime saavutamiseks on vaja ükskõik milliseid artiklis 5.05 osutatud lisaseadmeid, peavad need vastama 6. peatüki nõuetele ning ühenduse tunnistuse lahtrisse 52 tuleb kanda järgmised üksikasjad:

5.   Andmete ülesmärkimine ja aruanded

Mõõtmised, aruandlus ja andmete ülesmärkimine tuleb teostada kooskõlas 2. lisas sätestatud menetlusega.

Haldusjuhendi nr 1

1. LISA

Kõrvalepõikamismanöövri diagramm

to	=	kõrvalepõikamismanöövri algus
t1	=	aeg pööramiskiiruse r1 saavutamiseks
t2	=	aeg pööramiskiiruse r2 = 0 saavutamiseks
t3	=	aeg pööramiskiiruse r3 saavutamiseks
t4	=	aeg pööramiskiiruse r4 = 0 saavutamiseks (kõrvalepõikamismanöövri lõpp)
δ	=	rooli pöördenurk [°]
r	=	pööramiskiirus [°/min]

Haldusjuhendi nr 1

2. LISA

Aruanne kõrvalepõikamismanöövri ja pööramisvõime kohta

Kontrollorgan: …

Kuupäev: …

Nimi: …

Veesõiduki nimi: …

Omanik: …

Veesõiduki tüüp: …	Katsetamispiirkond: …
Koosseisu tüüp: …	Vastav veetase [m]: …
L × B [m × m]: …	Veesügavus h [m]: …
Ttest [m]: …	h/T: …

Voolukiirus [m/s]:

Last: … % maksimaalsest …

(katse ajal) [t]: … kandevõime: …

Pöördekiiruse näitur

Tüüp: …

Rooli konstruktsiooni tüüp: tavakonstruktsioon/erikonstruktsioon (3)

Aktiveeritud roolisüsteem: jah/ei (3)

Kõrvalepõikamismanöövrite tulemused:

Kõrvalepõike sooritamiseks vajalik aeg t1 kuni t4	Rooli pöördenurk δ või δ (3) kõrvalepõikamismanöövri alguses ja saavutatav pööramiskiirus r1 = r3				Märkused
	δ = 20° TÜÜR (3)	δ = 20° PAK (3)	δ = 45° TÜÜR (3)	δ = 45° PAK (3)
	δa = … TÜÜR (3)	δa = … PAK (3)	δa = … TÜÜR (3)	δa = … PAK (3)
	r1 = r3 = … °/min		r1 = r3 = … °/min
t1[s]
t2[s]
t3[s]
t4[s]
Piirväärtus t4 jao 2.2 kohaselt	Piirväärtus t4 = … [s]

Pööramisvõime (3)

Geograafiline asukoht pööramismanöövri alguses … km

Geograafiline asukoht pööramismanöövri lõpus … km

Roolimehhanism

Juhtimisviis: käsitsi juhitav / jõuajamiga (3)

Rooli pöördenurk rooli iga pöörde jaoks (3): … °

Rooli nurkkiirus kogu ulatuses (3): … °/s

Rooli nurkkiirus ulatuses 35° pakpoordis kuni 35° tüürpoordis (3): … °/s

HALDUSJUHEND NR 2

Ettenähtud kiiruse (edasisuunas), peatumisvõime ja tagasisuunas liikumise võimega seotud nõuded

(II lisa artiklid 5.06, 5.07 ja 5.08 koos artikli 5.02 lõikega 1, artikli 5.03 lõikega 1, artikliga 5.04 ja artikliga 16.06)

1.   Ettenähtud suurim kiirus (edasisuunas) artikli 5.06 kohaselt

Artikli 5.06 lõike 1 kohaselt on kiirus vee suhtes rahuldav, kui see saavutab vähemalt taseme 13 km/h. Katsete ajal tuleb täita samu tingimusi mis peatumiskatsete puhul:

a)	täita tuleb punktis 2.1 sätestatud kiiluvaru nõuet;

b)	katseandmeid tuleb mõõta, need tuleb üles märkida, registreerida ja hinnata.

2.   Peatumisvõime ja tagasisuunas liikumise võime artiklite 5.07 ja 5.08 kohaselt

2.1   Artikli 5.07 lõike 1 kohaselt loetakse laevad ja koosseisud võimeliseks aegsasti peatuma, vöör allavoolu, kui seda on peatumiskatse ajal tõestatud maa suhtes, vöör allavoolu, kusjuures algkiirus vee suhtes on 13 km/h ja kiiluvaru süvisest vähemalt 20 %, aga mitte vähem kui 0,5 m.

a)

Voolavas vees (voolukiirusega 1,5 m/s) tuleb peatumist vee suhtes tõendada järgmise maksimaalse maa suhtes mõõdetud vahekaugusega: 550 m laevade ja koosseisude puhul, mille — pikkus L > 110 m või — laius B > 11,45 m või 480 m laevade ja koosseisude puhul, mille — pikkus L ≤ 110 m ja — laius B ≤ 11,45 m. Peatumismanööver on lõppenud, kui peatutakse maa suhtes.

b)

Seisvas vees (voolukiirusega alla 0,2 m/s), tuleb peatumist vee suhtes tõendada järgmise maksimaalse maa suhtes mõõdetud vahekaugusega: 350 m laevade ja koosseisude puhul, mille — pikkus L > 110 m või — laius B > 11,45 m või 305 m laevade ja koosseisude puhul, mille — pikkus L ≤ 110 m ja — laius B ≤ 11,45 m. Seisvas vees tuleb katsega näidata, et tagasisuunas liikumisel suudetakse saavutada kiiruseks vähemalt 6,5 km/h.

Punktides a või b osutatud katseandmeid tuleb mõõta ning need tuleb üles märkida ja registreerida kooskõlas 1. liites sätestatud menetlusega.

Kogu katse jooksul peab laeval või koosseisul olema piisav manööverdusvõime.

2.2   Kooskõlas artikliga 5.04 peavad laevad katsete ajal olema nii palju kui võimalik lastitud 70–100 % ulatuses nende kandevõimest. Seda koormustingimust tuleb hinnata kooskõlas 2. liitega. Kui laev või koosseis on katse ajal lastitud vähem kui 70 % ulatuses, peab maksimaalne lubatud veeväljasurve allavoolu navigeerimisel olema määratud vastavuses tegeliku lastiga, eeldusel et piirväärtused vastavad punktile 2.1.

2.3   Kui katse ajal ei vasta algkiiruse ja voolukiiruse tegelikud väärtused punktis 2.1 esitatud tingimustele, peab saavutatud tulemusi hindama 2. liites kirjeldatud menetluse alusel.

Algkiiruse 13 km/h lubatud kõrvalekalle ei tohi ületada +1 km/h ning voolukiirus voolavas vees peab jääma 1,2 ja 2,2 m/s vahele. Muudel juhtudel tuleb katseid korrata.

2.4   Maksimaalne lubatud veeväljasurve või vastav maksimaalne last või maksimaalne sügavamale vajunud ristlõike osa laevade ja koosseisude allavoolu navigeerimisel tuleb kindlaks määrata katsete alusel ja kanda ühenduse tunnistusele.

Haldusjuhendi nr 2

1. liide

PEATUMISMANÖÖVRI KATSETE AJAL KOGUTUD ANDMETE MÕÕTMINE, ÜLESMÄRKIMINE JA REGISTREERIMINE

1.   Peatumismanööver

5. peatükis osutatud laevad ja koosseisud peavad katsepiirkonnas tehtava katse läbima voolavas või seisvas vees, et tõestada võimet peatuda, vöör allavoolu, üksnes oma käitursüsteemi abil ilma ankruid kasutamata. Üldiselt tuleb peatumismanööver teha kooskõlas joonisega 1. Manööver algab, kui laev sõidab vee suhtes püsikiirusega, mis on võimalikult lähedal kiirusele 13 km/h, reverseerides masinad asendist „edasisuunas” („ahead”) asendisse „tagasisuunas” („astern”), mille puhul punkt A tähistab korraldust „stopp” („stop”), ning on lõppenud, kui laev on maa suhtes liikumatu (punkt E: v = 0 maa suhtes või punkt D: = punkt E: v = 0 vee suhtes ja maa suhtes, kui peatumismanööver teostatakse seisvas vees).

Kui peatumismanöövrid tehakse voolavas vees, tuleb kirja panna ka asukoht ja peatumishetk vee suhtes (laev liigub voolukiirusel; punkt D: v = 0 vee suhtes).

Mõõdetud andmed tuleb kanda aruandesse, nagu on näidatud tabeli 1 diagrammis. Enne peatumismanöövri tegemist tuleb muutumatud andmed kanda vormi ülaossa.

Faarvaatri keskmine voolukiirus (vSTR ) tuleb olemasolu korral kindlaks määrata ettenähtud veetasemenäituri näidu või ujuveseme liikumise mõõtmise tulemuste põhjal. Keskmine voolukiirus kantakse aruandesse.

Üldiselt lubatakse laeva kiiruse määramisel vee suhtes peatumismanöövri ajal kasutada tiivikut, kui on võimalik üles märkida liikumine ja nõutud andmed kooskõlas eespool kirjeldatud menetlusega.

2.   Mõõdetud andmete registreerimine ja aruandesse märkimine (tabel 1)

Peatumismanöövri puhul tuleb kõigepealt kindlaks määrata algkiirus vee suhtes. Selleks mõõdetakse aega, mis kulub kahe maa peal oleva markeri vahel sõitmiseks. Voolavas vees tuleb arvesse võtta keskmist voolukiirust.

Peatumismanöövrit alustatakse korraldusega „stopp”A, mis antakse maamarkerist möödumisel. Maamarkerist möödumine tuleb üles märkida laevateljega risti ja kanda aruandesse. Samamoodi tuleb üles märkida kõigist teistest maamarkeritest möödumine peatumismanöövri ajal ning aruandesse tuleb märkida iga marker (nt kilomeetripost) ja sellest möödumise aeg.

Mõõdetud väärtused tuleb võimaluse korral märkida üles 50-meetriste vahemaade järel. Igal juhul tuleb võimaluse korral üles märkida aeg, millal jõuti punktideni B ja C ning ka punktideni D ja E, ning esitada kalkulatsioonid vastava asukoha kohta. Masina kiirust käsitlevaid andmeid ei pea aruandesse kandma, kuid need tuleks üles märkida, et algkiirust täpsemini mõõta.

3.   Peatumismanöövri kirjeldus

Joonise 1 kohaselt tuleb peatumismanööver esitada diagrammi kujul. Kõigepealt tuleb diagrammile kanda katsearuandesse kantud mõõtmeid kasutades ajatelg ja näidata ära punktid A kuni E. Seejärel on võimalik kindlaks määrata kahe mõõtmispunkti vaheline keskmine kiirus ja kanda diagrammile kiiruse-ajatelg.

See toimub järgmiselt (vt joonis 1).

Laeva keskmise kiiruse sel perioodil saab välja arvutada, kui jagada asukoha erinevus aja erinevusega Δs/Δt.

Näiteks:

Ajavahemiku 0–10 sekundit jooksul sõidetakse läbi vahemaa 0–50 m.

Δs/Δt = 50 m/10 s = 5,0 m/s = 18,0 km/h

See väärtus – keskmine kiirus – kantakse abstsissile (5 s). Teise ajavahemiku, 10–20 s, jooksul sõidetakse 45 meetrit.

Δs/Δt = 45 m/10 s = 4,5 m/s = 16,2 km/h

Markeri D kohal on laev vee suhtes peatunud, st voolukiirus on umbes 5 km/h.

Joonis 1

Peatumismanööver

Joonise 1 märkide seletused

A	korraldus „stopp”
B	kruvi seisatud
C	kruvi vastupidises asendis
D	kiirus v = 0 vee suhtes
E	kiirus v = 0 maa suhtes
v	laeva kiirus
vL	kiirus v maa suhtes
s	läbisõidetud vahemaa maa suhtes
t	mõõdetud aeg

Tabel 1

Peatumismanöövri aruanne

Kontrollorgan:	…	Laeva või koosseisu tüüp:	…	Katsetamispiirkond:	…
		L × B [m]:	…	Veetasememõõturi näit	[m]:	…
Kuupäev:	…	T katse ajal [m]:	…	Veesügavus	[m]:	…
Nimi:	…	Koormus katse ajal [t]:	…	Kalle	[m/km]:	…
Katse nr:	…	% maksimaalsest kandevõimest	…	VSTR	[km/h]:	…
		Käiturite võimsus PB [kW]	…		[m/s]:	…
		Käitursüsteem 2. lisa tabeli 2 kohaselt:	…	Maksimaalne veeväljasurve	[m3]:	…

Asukoht [km jõel]	Aeg [sek]	Δs [m]	Δt [sek]	vIL [km/h]	Masina kiirus n [min–1]	Märkused

Haldusjuhendi nr 2

2. liide

PEATUMISMANÖÖVRI TULEMUSTE HINDAMINE

1.   Ülesmärgitud väärtuste põhjal kontrollitakse piirväärtuste vastavust 1. liitele. Kui peatumismanöövri tingimused erinevad oluliselt standardtingimustest või kui piirväärtustele vastavuse osas on kahtlusi, peab tulemusi hindama. Selleks võib peatumismanöövri kalkulatsioonide tegemiseks kohaldada alljärgnevalt kirjeldatud menetlust.

2.   Teoreetilised peatumismanöövrid määratakse kindlaks haldusjuhendi nr 2 punktis 2.1 esitatud standardtingimustes (Sreference) ja peatumismanöövri tegelikes tingimustes (Sactual) ning neid võrreldakse mõõdetud peatumisteekonnaga (Smeasured). Peatumismanöövri parandatud peatumisteekonda vastavalt standardtingimustele (Sstandard) mõõdetakse järgmiselt.

Valem 2.1:

piirväärtus haldusjuhendi nr 2 punkti 2.1 lõigete a või b kohaselt.

Kui peatumismanööver on näitaja Sstandard väljaarvutamiseks tehtud kooskõlas haldusjuhendi nr 2 punktiga 2.2 koormusega 70–100 % maksimaalsest kandevõimest, peab näitajate Sreference ja Sactual kindlaksmääramiseks kasutama katse koormusele vastavat veeväljasurvet (Dreference = Dactual ).

Kui Sstandard määratakse kindlaks valemi 2.1 alusel ning kõnealust piirväärtust ei ületata või ei saavutata, peab näitaja Sreference väärtust vähendama näitaja Dreference muutmise abil, nii et piirväärtus vastaks näitajale Sstandard kui kõnealusele piirväärtusele. Selle järgi kehtestatakse maksimaalne veeväljasurve allavoolu navigeerimisel.

3.   Haldusjuhendi nr 2 punkti 2.1 alapunktides a ja b esitatud piirväärtustele peab välja arvutama ainult need peatumisteekonnad, mida mõõdetakse

—	1. faasis (korraldus „täiskäik edasi” („full ahead”) asendatakse korraldusega „täiskäik tagasi” („full astern”)): SI ja

—	2. faasis (vee suhtes liikumise suuna muutmise lõpp) arvutatakse SII

(vt joonis 1). Sel juhul on kogu peatumisteekond:

valem 3.1:

Konkreetseid peatumisteekondi tuleb arvutada järgmiselt.

PEATUMISMANÖÖVRI ARVUTAMINE

Joonis 2

Diagramm

	Arvutusvalemid:		järgmiste koefitsientidega
4.1			— k1 vastavalt tabelile 1
4.2			— k2, k3, k4 vastavalt tabelile 1
4.3			— k6, k7 vastavalt tabelile 1 — RT/v2 vastavalt tabelile 3
4.4
4.5			— k6 vastavalt tabelile 1
4.6			— f vastavalt tabelile 2
4.7			— k4 vastavalt tabelile 1

Valemites 4.1 kuni 4.7:

vL	Kiirus maa suhtes liikumissuuna muutmise alguses	(m/s)
tI	Liikumissuuna muutmise aeg	(s)
vII	Kiirus vee suhtes liikumissuuna muutmise lõpus	(m/s)
D	Veeväljasurve	(m3)
FPOR	Pollari vastupidine tõmme	(kN)
PB	Käituri võimsus	(kW)
RTmII	Keskmine takistus 2. faasis, mis määratakse kindlaks RT/v2 määramiseks kasutatava diagrammi abil	(kN)
RG	Kalde takistus	(kN)
i	Kalle m/km (kui puudub, siis on 0,16)	(m/km)
vSTR	Keskmine voolukiirus	(m/s)
g	Kiirendus raskusjõu mõjul (9,81)	(m/s2)
ρ	Vee tihedus, ρ, magevesi = 1 000	(kg/m3)
T	(Laeva või koosseisu) maksimaalne süvis	(m)
h	Veesügavus	(m)
B	Laius	(m)
L	Pikkus	(m)

Valemite 4.1, 4.2, 4.3, 4.4, 4.5, 4.6 ja 4.7 koefitsiendid on esitatud järgmistes tabelites.

Tabel 1

k tegurid:

a)	liikurlaevadele ja ühes rivis ühendatud koosseisudele;

b)	kahes rivis ühendatud koosseisudele;

c)	kolmes rivis ühendatud koosseisudele;

	a)	b)	c)	Ühikud
k1	0,95	0,95	0,95	—
k2	0,115	0,120	0,125
k3	1,20	1,15	1,10	—
k4	0,48	0,48	0,48	—
k6	0,90	0,85	0,80	—
k7	0,58	0,55	0,52	—

Tabel 2

Pollari vastupidise tõmbe ja käiturite võimsuse suhte koefitsient f

Käitursüsteem	f	Ühikud
Modernsed ümara tagaservaga düüsid	0,118	kN/kW
Vanad terava tagaservaga düüsid	0,112	kN/kW
Düüsideta kruvid	0,096	kN/kW
Düüsidega kruviroolid (üldiselt terava tagaservaga)	0,157	kN/kW
Düüsideta kruviroolid	0,113	kN/kW

Tabel 3

Takistuse arvutamise diagramm

Väärtuse RT/v2 määramiseks D1/3 [B + 2T] suhtes:

Haldusjuhendi nr 2

2. liite lisa

2. liite rakendamise näited

(Peatumismanöövri tulemuste hindamine)

I NÄIDE

1.   Laevade ja koosseisude andmed

Ühendusviis: lihtriga (Europa IIa) pardati ühendatud tavaline liikurlaev

	L [m]	B [m]	T max [m]	Dwt (4) max [t]	D max [m3]	PB [kW]
Liikurlaev	110	11,4	3,5	2 900	3 731	1 500
Lihter	76,5	11,4	3,7	2 600	2 743	—
Koosseis	110	22,8	3,7	5 500	6 474	1 500
Liikurlaeva käitursüsteem: modernsed ümara tagaservaga düüsid

2.   Peatumismanöövri ajal mõõdetud väärtused

Voolukiirus:	vSTRactual	=	1,4 m/s	≈	5,1 km/h
Laeva kiirus (vee suhtes):	VSactual	=	3,5 m/s	≈	12,5 km/h
Laeva kiirus (maa suhtes):	VLactual	=	4,9 m/s	≈	17,6 km/h
Liikumissuuna muutmise aeg (mõõdetud) (punktist A punktini C):	tI	=	16 s
Peatumisteekond vee suhtes (punktist A punktini D):	SMEASURED	=	340 m
Koormustingimus (võib olla ka hinnanguline):	Dactual	=	5 179 m3	≈	0,8 Dmax
Koosseisu tegelik süvis:	Tactual	=	2,96 m	≈	0,8 Tmax

3.   Piirväärtus punkti 2.1 alapunkti a või b kohaselt võrreldes näitajaga Sstandard

Kuna B > 11,45 m ja koosseis asub voolavas vees, rakendatakse koosseisu suhtes punkti 2.1 alapunkti a kohaselt järgmist valemit:

Sstandard < 550 m

4.   Parandatud peatumisteekonna määramine võrreldes standardtingimustega

—	Mõõdetud väärtust vastavalt 1. liitele (vt punkt 2) smeasured = 340 m

—

arvutatakse: sactual kui järgmiste liidetavate summa: sIactual (2. liite valemi 4.1 järgi koos laeva kiirusega maa suhtes vLactual ) ja sIIactual (2. liite valemite 4.2, 4.3, 4.4, 4.5 ja 4.6 järgi koos tegelike kiirustega vIIactual , vSTRactual , Dactual ) sreference järgmiste liidetavate summana sIreference (2. liite valemi 4.1 järgi koos laeva suhtelise kiirusega vLreference ) ja sIIreference (2. liite valemite 4.2–4.6 järgi koos võrdluskiirustega vastavalt haldusjuhendi punktile 2.1, tingimusel et koormustingimus on suurem kui 70 % maksimaalsest (≈ 80 %): Dreference = Dactual ja Treference = Tactual )

—	ja kontrollitakse järgmise valemi alusel:

4.1   Koefitsiendid 2. liite valemite arvutamiseks

Tabel 1

sIactual ja sIreference	k1	=	0,95
sIIactual ja sIIreference	k2	=	0,12
	k3	=	1,15
	k4	=	0,48
	k6	=	0,85
	k7	=	0,55

Tabel 2 (modernsete ümara tagaservaga düüside kohta)

f = 0,118

4.2   Näitaja Sactual arvutamine

a)	sIactual koos peatumismanöövri ajal mõõdetud väärtustega (valem 4.1)

b)	Valem näitaja sIIactual arvutamiseks

c)	Näitaja RTmIIactual arvutamine 2. liite tabeli 3 ja valemi 4.3 alusel tabeli 3 alusel

d)	Kalde takistuse arvutamine valemi 4.4 alusel

e)	Näitaja vIIactual arvutamine valemi 4.5 alusel

f)	Näitaja FPOR arvutamine valemi 4.6 ja tabeli 2 alusel

g)	Näitaja sIIactual arvutamine valemi b ja valemite c–f tulemite abil

h)

Koguteekonna arvutamine valemi 3.1 alusel Märkus: vahemik (RtmII – RG ), mis on D funktsioon ja mille tegelik väärtus on 20,67 kN, on tõenäoliselt suhteliselt väike võrreldes k3 · FPOR , mille tegelik väärtus on 203,55 kN. Seega võib lihtsustamise nimel lugeda näitaja sII proportsionaalseks D-ga, st sII = konstant · D.

4.3   Näitaja sreference arvutamine

Algväärtused

a)

b)

c)	Näitaja RTmIIreference arvutamine nagu punktis 4.2, kuna B, D ja T ei muutu.

d)	Kalde takistus RG nagu punktis 4.2

e)	Näitaja vIIreference arvutamine

f)	FPOR nagu punktis 4.2.

g)	Näitaja sIIreference arvutamine valemi b ja valemite c–f tulemite abil = 0,0472 · 5 179 = 244,5 m

h)	Koguteekonna arvutamine

4.4   Lubatud peatumisteekonna vastavuse kontrollimine standardtingimustel (sstandard)

2. liite valemi 2.1 alusel

Järeldus:

lubatud piirväärtust ei saavutata, st:

—	allavoolu navigeerimist saab lubada tegelike koormustingimuste juures (0,8 · D max );

—	võimalikud on suuremad koormustingimused ja neid saab arvutada järgneva punkti 5 kohaselt.

5.   Võimalik näitaja Dactual tõus allavoolu navigeerimisel

Kusjuures s IIreference = konstant reference · D vastavalt märkusele punkti 4.2 juures

Järelikult

Sellest järeldub, et:

kuna (D reference ) Limit > D max (8 756 > 6 474), on see koosseis (vt punkt 1) lubatud täislastiga allavoolu navigeerimisel.

II NÄIDE

1.   Laevade ja koosseisude andmed

Koosseis: suur liikurlaev, mis pukseerib

ees kaht parras-pardaga haalatavat lihtrit ja

üht parras-pardaga ühendatud lihtrit

	L [m]	B [m]	T max [m]	Dwt max [t] (5)	D max [m3]	PB [kW]
Liikurlaev	110	11,4	3,5	2 900	3 731	1 500
Iga lihter	76,5	11,4	3,7	2 600	2 743	—
Koosseis	186,5	22,8	3,7	10 700	11 960	1 500
Iseliikuva laeva käitursüsteem: modernsed ümara tagaservaga düüsid

2.   Peatumismanöövri ajal mõõdetud väärtused

Voolukiirus:	vSTRactual	=	1,4 m/s	≈	5,1 km/h
Laeva kiirus (vee suhtes):	VSactual	=	3,5 m/s	≈	12,5 km/h
Laeva kiirus (kalda suhtes):	VLactual	=	4,9 m/s	≈	17,6 km/h
Liikumissuuna muutmise aeg (mõõdetud) (punktist A punktini C):	tI	=	16 sec
Peatumisteekond vee suhtes (punktist A punktini D):	smeasured	=	580 m
Koormustingimus (võib olla ka hinnanguline):	Dactual	=	9 568 m 3	≈	0,8 D max
Koosseisu tegelik süvis:	Tactual	=	2,96 m	≈	0,8 T max

3.   Piirväärtus haldusjuhendi punkti 2.1 alapunkti a või b kohaselt, võrreldes näitajaga s standard

Kuna B > 11,45 m ja koosseis asub voolavas vees, rakendatakse kooskõlas punkti 2.1 alapunktiga a koosseisu suhtes järgmist valemit:

sstandard ≤ 550 m

4.   Parandatud peatumisteekonna määramine standardtingimustega võrreldes

—	mõõdetud väärtus: smeasured = 340 m

—

vajalikud arvutused: sactual kui järgmiste liidetavate summa: sIactual (2. liite valemi 4.1 järgi koos laeva kiirusega VLactual ) ja sIIactual (2. liite valemite 4.2, 4.3, 4.4, 4.5 ja 4.6 järgi koos tegelike kiirustega vLactual (vt punkti 2 eespool) ja Dactual ) sreference : sum sIreference + sIIreference (2. liite valemite 4.1–4.6 järgi koos võrdluskiirustega ja vastavuses 2. liitega, sest koormustingimus > 70 % maksimaalsest, kusjuures Dreference = Dactual ja Treference = Tactual )

—	kontrollimine: , muul juhul

—	arvutus: s* standard = 550m, vähendades Dactual kuni väärtuseni D*

4.1   Arvutuskoefitsiendid 2. liite kohaselt

Tabel 1

sIactual ja sIreference	k1	=	0,95
sIactual ja sIreference	k2	=	0,12
	k3	=	1,15
	k4	=	0,48
	k5	=	0,85
	k7	=	0,55

Tabel 2 (modernsete ümara tagaservaga düüside puhul)

f = 0,118

4.2   Näitaja sIactual arvutamine

a)	sIactual peatumismanöövrite ajal mõõdetud väärtusi kasutades sIactual = k1 · vLactual · tIactual sIactual = 0,95 · 4,8 · 16 = 73 m

b)	Valem näitaja sIIactual jaoks

c)	Näitaja RTmIIactual arvutamine 2. liite tabeli 3 ja valemi 4.3 alusel tabeli 3 alusel

d)	Kalde takistuse arvutamine 2. liite valemi 4.4 alusel

e)	Näitaja vIIactual arvutamine 2. liite valemi 4.5 alusel

f)	Näitaja FPOR arvutamine valemi 4.6 ja tabeli 2 alusel

g)	Näitaja sIIactual arvutamine valemi b ja valemite c–f tulemite abil SIIactual = 402 m

h)	Koguteekonna arvutamine valemi 3.1 alusel sactual = 73 + 402 = 475 m

4.3   Näitaja sreference arvutamine

Algväärtused:

a)

b)

c)	Näitaja arvutamine nagu punktis 4.2, kuna B, D ja T ei muutu

d)	Kalde takistus nagu punktis 4.2

e)	Näitaja arvutamine ,

f)	nagu punktis 4.2

g)	Näitaja arvutamine valemi b ja valemite c–f tulemite abil SIIreference = 0,04684 · 9 568 = 448 m

h)	Koguteekonna arvutamine

4.4   Lubatud peatumisteekonna vastavuse kontrollimine standardtingimustel ()

2. liite valemi 2.1 alusel

Järeldus: piirväärtus on selgelt ületatud, allavoolu navigeerimist saab lubada üksnes koormuspiiranguga. Piiratud koormuse saab kindlaks määrata järgneva punkti 5 kohaselt.

5.   Lubatav veeväljasurve D* allavoolu navigeerimisel 2. liite valemi 2.1 alusel

Seega:

Tagajärg: kuna allavoolu navigeerimisel lubatud veeväljasurve on vaid 7 950 m3, on selle koosseisu lubatud kandevõime (perm. Dwt.) umbes:

Lubatud kandevõime (vt punkt 1)

HALDUSJUHEND nr 3

Ühendussüsteemidele ja -seadmetele esitatavad nõuded veesõidukite puhul, mis pukseerivad teisi või mida pukseeritakse jäigas koosseisus

(II lisa artiklid 16.01, 16.02, 16.06, 16.07)

Peale II lisa 16. peatükis esitatud nõuete tuleb täita liikmesriikide navigatsiooniasutuste kohaldatavate määruste asjakohaseid sätteid.

1.   Üldnõuded

1.1   Iga ühendussüsteem peab tagama koosseisu kõigi veesõidukite jäiga ühenduse, st ettenähtud töötingimustel peab ühendussüsteem takistama laevadevahelist piki- või põikiliikumist, nii et koosseisu saab käsitada kui ühte laevasõiduüksust.

1.2   Ühendussüsteemi ja selle osade kasutamine peab olema ohutu ja lihtne, võimaldades ühendada veesõidukit kiiresti ilma personali ohustamata.

1.3   Ühendussüsteem ja selle osad peavad ettenähtud töötingimustel tekkivad jõud õigesti ära kasutama ja ohutult laevakonstruktsioonile üle kandma.

1.4   Olema peab piisav arv ühenduspunkte.

2.   Ühendusjõud ja ühendusseadmete dimensioneerimine

Koosseisudel ja laevadel kasutamiseks lubatavad ühendusseadmed peavad olema dimensioneeritud, et tagada piisav ohutustase. See tingimus loetakse täidetuks, kui punktides 2.1, 2.2 ja 2.3 kindlaksmääratud ühendusjõudude eeldatav tõmbetugevus on piisav pikisuunaliste ühendusosade dimensioneerimiseks.

2.1   Ühenduspunktid tõukurpuksiiri ja pukseeritavate lihtrite või muude veesõidukite vahel:

2.2   Ühenduspunktid pukseeriva liikurlaeva ja pukseeritava veesõiduki vahel:

2.3   Ühenduspunktid pukseeritavate veesõidukite vahel:

Väärtust 1 200 kN loetakse tõukurpuksiiri puhul piisavaks maksimaalseks ühendusjõuks esimese pukseeritava veesõiduki ja selle ette ühendatud veesõiduki vahelises ühenduspunktis, isegi kui punktis 2.3 esitatud valemi tulemiks on suurem väärtus.

Kõigi muude pukseeritavate veesõidukite vaheliste pikisuunaliste ühenduste ühenduspunktide puhul peab ühendusseadmete dimensioneerimise aluseks olema punktis 2.3 esitatud valemi alusel kindlaksmääratud ühendusjõud.

Kusjuures:

FSB, FSF, FSL [kN]	pikisuunalise ühenduse jõud;
PB [kW]	käituri seadistatud võimsus;
LS [m]	tõukurpuksiiri või pukseeriva veesõiduki ahtri ja ühenduspunkti vaheline kaugus;
L'S [m]	tõukurpuksiiri ahtri ja ühenduspunkti vaheline kaugus esimese pukseeritava veesõiduki ja selle ette ühendatud veesõiduki vahel;
hK, h'K [m]	vastav pikisuunalise ühenduse tõstekang;
BS [m]	tõukurpuksiiri laius;
270 ja80	empiiriliselt kindlaksmääratud väärtused seadistatud võimsuse telgsurvejõuks muutmiseks, tagades piisava ohutustaseme.

2.4.1   Üksiku veesõiduki pikisuunaliseks ühendamiseks peab kasutama vähemalt kahte ühenduspunkti. Iga ühenduspunkt tuleb dimensioneerida vastavalt punktis 2.1, 2.2 või 2.3 kindlaksmääratud ühendusjõule. Kui kasutatakse jäiku ühendusosi, on lubatud ka üks ühenduspunkt, kui see punkt tagab veesõiduki ohutu ühenduse.

Trosside tõmbetugevus tuleb valida ettenähtud poolide arvu järgi. Ühenduspunktis ei tohi olla rohkem kui kolm pooli. Trossid tuleb valida nende kasutuseesmärki silmas pidades.

2.4.2   Ühe pukseeritava lihtriga tõukurpuksiiri puhul võib ühendusjõu kindlaksmääramisel kasutada punktis 2.2 esitatud valemit, kui sellistel tõukurpuksiiridel on lubatud pukseerida mitut sellist lihtrit.

2.4.3   Olemas peab olema piisav arv pollareid või võrdväärseid seadiseid, mis peavad suutma vastu võtta tekkivat ühendusjõudu.

3.   Erinõuded liigenditega ühendusseadmetele

Liigenditega ühendusseadmed peavad olema konstrueeritud nii, et need tagaksid jäiga ühenduse veesõidukite vahel. Artiklile 16.06 vastavate jäikade koosseisude navigeerimiskatsete ajal tuleb kontrollida kooskõla 5. peatükis esitatud nõuetega.

Liigenditega ühendusseadme ajam peab võimaldama rahuldavat tagasijuhtimist liigenditega asendist. Artiklites 6.02–6.04 esitatud nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis, kuna jõuajami kasutamisel peab rikke korral olemas olema teine sõltumatu ajam ja energiaallikas.

Liigenditega ühendamist või vähemalt selle liigendatud liikumist peab olema võimalik juhtida ja kontrollida roolikambrist ning artiklites 7.03 ja 7.05 esitatud nõudeid kohaldatakse mutatis mutandis.

HALDUSJUHEND nr 4

(Välja jäetud)

HALDUSJUHEND nr 5

Müra mõõtmine

(II lisa artikli 3.04 lõige 7, artikli 7.01 lõige 2, artikli 7.03 lõige 6, artikli 7.09 lõige 3, artikkel 8.10, artikli 11.09 lõige 3, artikli 12.02 lõige 5, artikli 17.02 lõike 3 punkt b ja artikli 17.03 lõige 1)

1.   Üldosa

Selleks et kontrollida II lisas esitatud maksimaalseid helirõhutasemeid, peab kooskõlas punktidega 2 ja 3 kindlaks määrama mõõdetavad väärtused, mõõtmismenetlused ning helirõhutasemete kvantitatiivse ja korratava registreerimise tingimused.

2.   Mõõtmisvahendid

Mõõtmisvahend peab vastama standardi EN 60651:1994 kohastele 1. klassi nõuetele.

Enne ja pärast mõõtmisi peab mikrofoni külge mõõtmissüsteemi kalibreerimiseks kinnitama standardile EN 60942:1998 vastava 1. klassi kalibraatori. Kalibraatori vastavust standardi EN 60942:1998 nõuetele peab kontrollima üks kord aastas. Mõõtmisseadmete vastavust standardi EN 60651:1994 nõuetele peab kontrollima kaks korda aastas.

3.   Müra mõõtmine

3.1   Veesõidukite pardal

Mõõtmised peab teostama kooskõlas ISO standardi 2923:2003 jagudega 5–8, mõõtes üksnes A-filtriga korrigeeritud helirõhutasemed.

3.2   Veesõidukitelt lähtuv õhumüra

Veesõidukitelt siseveeteedel ja sadamates lähtuva müra tase määratakse mõõtmiste abil kindlaks kooskõlas standardi EN ISO 22922:2000 jagudega 7–11. Mõõtmise ajal peavad masinaruumide uksed ja aknad olema suletud.

4.   Dokumentatsioon

Mõõtmised tuleb üles märkida kooskõlas müra mõõtmise aruandega (lisa).

Müra mõõtmise aruanne

—	veesõidukite pardal kooskõlas ISO standardiga 2923:2003

—	veesõidukitelt lähtuv õhumüra kooskõlas standardiga EN ISO 2922:2000 (6)

A.   Veesõiduki andmed

1.   Veesõiduki tüüp ja nimi:

Euroopa ühtne laeva identifitseerimisnumber:

2.   Omanik:

Peamine käitursüsteem:

3.1   Peamasinad:

Number	Tootja	Tüüp	Ehitusaasta	Võimsus (kW)	Masina kiirus (min-1)	Kahetaktiline/neljataktiline	Turbo jah/ei
1
2

3.2   Jõuülekanne

Tootja: … Tüüp: … Reduktor: 1: …

3.3   Sõukruvid

Arv: … Labade arv: … Diameeter: … mm Düüs: jah/ei (6)

3.4   Roolisüsteem

Tüüp:

4.   Abimasinad:

Number	Käitur	Tootja	Tüüp	Ehitusaasta	Võimsus (kW)	Masina kiirus (min-1)
1
2
3
4
5

5.   Müra vähendamiseks võetud meetmed:

6.   Märkused:

B.   Kasutatavad mõõteriistad

1.   Helirõhutaseme mõõtur:

Tootja: … Tüüp: … Viimane kontroll: …

2.   Ühe kolmandikulise oktaavriba analüsaator

Tootja: … Tüüp: … Viimane kontroll: …

3.   Kalibraator:

Tootja: … Tüüp: … Viimane kontroll: …

4.   Abiseadmed:

5.   Märkused:

C.   Mõõtmistingimused veesõidukil

1.   Koosseis mõõtmise ajal:

2.   Last/veeväljasurve: t/m3  (6) (umbes % maksimaalsest väärtusest)

3.   Peamasina kiirus: min -1 (umbes % maksimaalsest väärtusest)

4.   Abimasinaid töös:

5.   Märkused:

D.   Mõõtmistingimused ümbruskonnas

1.   Mõõtmispiirkond: ülesvoolu/allavoolu (6)

2.   Veesügavus: … m (Suhteline veetase = … m)

3.   Ilm: … Temperatuur: … °C Tuule tugevus: … BF

4.   Väline mürahäire: jah/ei, (6) kui jah, siis täpsustage: …

5.   Märkused:

E.   Mõõtmise ülesmärkimine

1.   Mõõtmise teostaja:

2.   Kuupäev:

3.   Märkused:

4.   Allkiri:

F.1.   Mõõtmistulemused

Müra mõõtmine veesõiduki pardal

Number	Mõõtmispunkt	Uksed		Aknad		Mõõdetud väärtus dB(A)	Märkused
		avatud	suletud	avatud	suletud

F.2.   Mõõtmistulemused

Veesõidukilt lähtuva õhumüra mõõtmine

Number	Mõõtmispunkt	Mõõdetud väärtused, dB(A)	Märkused

HALDUSJUHEND nr 6

(Välja jäetud)

HALDUSJUHEND nr 7

Vähendatud massiga eriankrud

(II lisa artikli 10.01 lõige 5)

1. OSA

Loa saanud eriankrud

Kooskõlas artikli 10.01 lõikega 5 pädeva asutuse loa saanud vähendatud massiga eriankrud on esitatud järgmises tabelis.

Ankur	Ankrumassi lubatud vähendamine (%)	Pädev asutus
1. HA-DU	30 %	Saksamaa
2. D'Hone Spezial	30 %	Saksamaa
3. Pool 1 (õõnes)	35 %	Saksamaa
4. Pool 2 (seest täis)	40 %	Saksamaa
5. De Biesbosch-Danforth	50 %	Saksamaa
6. Vicinay-Danforth	50 %	Prantsusmaa
7. Vicinay AC 14	25 %	Prantsusmaa
8. Vicinay 1. tüüp	45 %	Prantsusmaa
9. Vicinay 2. tüüp	45 %	Prantsusmaa
10. Vicinay 3. tüüp	40 %	Prantsusmaa
11. Stockes	35 %	Prantsusmaa
12. D'Hone-Danforth	50 %	Saksamaa
13. Schmitt high holding anchor	40 %	Madalmaad

2. OSA

Vähendatud massiga eriankrutele loa andmine ja nende katsemenetlus

(Ankrumassi väärtuste vähendamine kooskõlas II lisa artikli 10.01 lõigetega 1–4)

1.   1. peatükk – Loa andmise menetlus

1.1   II lisa artikli 10.01 lõikes 5 osutatud vähendatud massiga eriankrutele annavad loa pädevad asutused. Pädev asutus määrab kooskõlas allpool kirjeldatud menetlusega kindlaks ankrumassi lubatud vähendamise.

1.2   Eriankrule saab loa anda üksnes siis, kui ankrumassi vähendatakse vähemalt 15 %.

1.3   Kooskõlas punktiga 1.1 peab eriankrule loa saamise taotlused esitama liikmesriigi pädevale asutusele. Iga taotlusega tuleb esitada kümme koopiat järgmistest dokumentidest:

a)	ankru mõõtmete ja massi kirjeldus, milles esitatakse iga kasutatava ankrusuuruse põhimõõtmed ja tüüp;

b)	standardankru A (kooskõlas punktiga 2.2) ja eriankru B, millele taotletakse luba, pidurdusjõu diagrammid, mille on koostanud ja mida on hinnanud pädeva asutuse määratud asutus.

1.4   Pädev asutus teatab komisjonile kõigist ankrumassi vähendamise taotlustest, millele loa andmist ta pärast katsete teostamist kaalub. Seejärel teatab pädev asutus komisjonile kõigist loa saanud eriankrutest, esitades nende tüübinimetuse ja lubatud ankrumassi vähenduse. Kui komisjon ei esita vastuväiteid, annab pädev asutus taotlejale loa kõige varem kolme kuu jooksul pärast komisjonile teatamist.

2.   2. peatükk – Katsemenetlus

2.1   Kooskõlas punktiga 1.3 koostatud pidurdusjõu diagrammidel näidatakse standardankru A ja eriankru B, millele taotletakse luba, pidurdusjõudu kui kiiruse funktsiooni alljärgnevate punktidega 2.2–2.5 kooskõlas tehtavate katsete alusel. I lisas kirjeldatakse ühte võimalikku pidurdusjõu katset.

2.2   Katsetes kasutatav standardankur A peab olema tavaline vähemalt 400 kg massiga kokkupandav tokita ankur, mis vastab allpool esitatud joonisele ja üksikasjadele.

Mõõtmed ja mass võivad sätestatust erineda ±5 % ulatuses. Kummagi käpa pindala peab aga olema vähemalt 0,15 m2.

2.3   Katsetes kasutatava eriankru B mass ei tohi standardankru A massist erineda rohkem kui 10 %. Kui hälve on suurem, tuleb jõud massile vastavalt ümber arvutada.

2.4   Pidurdusjõu diagrammidel tuleb kiirus (v) esitada lineaarselt vahemikus 0 kuni 5 km/h (kiirus maapinna kohal). Selleks tehakse standardankruga A ja eriankruga B kolm katset ülesvoolu suunas muutuvates tingimustes jõe kahel lõigul, mille üle otsustab pädev asutus ning millest üks on kruusane ja teine liivane. Kruusakatse näidislõiguks võib võtta Reini jõe lõigu kilomeetritel 401–402 ja liivakatse näidislõiguks lõigu kilomeetritel 480–481.

2.5   Iga katse puhul peab testitavat ankrut vedama terastrossi otsas, mille pikkus ankru ja puksiirveesõiduki või -seadise ühenduspunktide vahel on 10 korda suurem kui veesõiduki ühenduspunkti ja ankruala vaheline kõrgus.

2.6   Ankrumassi vähendamise protsenti arvutatakse järgmise valemi alusel:

kus

r	– eriankru B massi vähendamise protsent standardankru A suhtes;
PA	– standardankru A mass;
PB	– eriankru B mass;
FA	– standardankru A hoidejõud kiiruse v = 0,5 km/h juures;
FB	– ankru B hoidejõud kiiruse v = 0,5 km/h juures;
AA	— pindala pidurdusjõu diagrammil, mida näitab: — lähim kaugus y-teljest kiiruse v = 0 juures, — lähim kaugus y-teljest kiiruse v = 5 km/h juures, — lähim kaugus x-teljest hoidejõu F = 0 juures, — standardankru A pidurdusjõu kõver Pidurdusjõu näidisdiagramm (määrab kindlaks alad AA ja AB)
AB	ja AA mõisted on samad, v.a eriankru B puhul kasutatav pidurdusjõu kõver.

2.7   Lubatav protsent on näitaja r kuue väärtuse keskmine, mis arvutatakse punktist 2.6 lähtudes.

Eriankrute kontrolli ja neile loa andmise eeskirjade I lisa

Üherealise kaheosalise pukseeritava koosseisuga ankrukatse näide

HALDUSJUHEND nr 8

Veetihedate akende tugevus

(II lisa artikli 15.02 lõige 16)

1.   Üldosa

II lisa artikli 15.02 lõike 16 kohaselt võivad veetihedad aknad olla ujuvusvaru veeliinist allpool, kui need on veekindlad, neid ei saa avada, need on piisava tugevusega ning vastavad artikli 15.06 lõikes 14 sätestatule.

2.   Veekindlate akende ehitus

II lisa artikli 15.02 lõike 16 nõuded loetakse täidetuks, kui veetihedate akende ehitus vastab järgmistele sätetele.

2.1   Kasutada tuleb ainult aprillis 1994 avaldatud ISO standardile 614 vastavat eelpingestatud klaasi.

2.2   Ümmargused aknad peavad vastama aprillis 1994 avaldatud ISO standardile 1751; seeria B: keskmise tugevusega aknad, tüüp: mitteavanev aken.

2.3   Kandilised aknad peavad vastama aprillis 1994 avaldatud ISO standardile 3903; seeria E: ülitugevad aknad, tüüp: mitteavanev aken.

2.4   ISO standardi aknad võib asendada akendega, mille ehitus on vähemalt võrdne punktides 2.1–2.3 esitatud nõuetega.

HALDUSJUHEND nr 9

Nõuded automaatsele survestatud sprinklersüsteemile

(II lisa artikli 10.03a lõige 1)

Artikli 10.03a lõikes 1 osutatud automaatsed survestatud sprinklersüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele.

1.	Automaatne survestatud sprinklersüsteem peab olema kogu aeg töövalmis, kui pardal on inimesed. Süsteemi käivitumiseks ei tohi olla vaja ühegi meeskonnaliikme abi.

2.

Süsteemi peab pidevalt hoidma nõutava surve all. Torud peavad kogu aeg olema kuni pihustiteni veega täidetud. Süsteemil peab olema pidevalt toimiv veevaru. Kahjulikel lisanditel ei tohi olla võimalik süsteemi siseneda. Süsteemi jälgimiseks ja kontrollimiseks tuleb paigaldada asjakohased kuvamisseadmed ja kontrollsüsteemid (nt manomeetrid, survemahuti veetaseme näiturid, pumba katsetorustik).

3.

Pihusteid veega varustav pump peab käivituma automaatselt, kui süsteemis surve langeb. Pump tuleb dimensioneerida nii, et see suudaks varustada süsteemi piisava veekogusega nõutava surve all, kui korraga on aktiveeritud kõik pihustid, mis on vajalikud kõige suurema kaitstava ruumi pindala katmiseks. Pump peab veega varustama ainult automaatset survestatud sprinklersüsteemi. Pumba rikke korral peab mõni muu laeval olev pump suutma pihusteid piisava veekogusega varustada.

4.	Süsteem peab olema jagatud osadeks; igal osal ei ole rohkem kui 50 pihustit.

5.	Pihustite arv ja paigutus peavad kaitstavates ruumides tagama vee tõhusa jaotuse.

6.	Pihustid peavad käivituma temperatuuril 68–79 °C.

7.	Automaatsete survestatud sprinklersüsteemide osade paigaldamist kaitstavates ruumides tuleb piirata vajaliku miinimumini. Sellise süsteemi osi ei tohi paigaldada peamasinaruumidesse.

8.	Automaatsete survestatud sprinklersüsteemide käivitumise kuvamiseks tuleb ühte või mitmesse sobivasse kohta iga sektsiooni jaoks paigaldada valgus- ja helisignaaliga töötavad näiturid, millest vähemalt üks peab olema kogu aeg mehitatud.

9.	Automaatseid survestatud sprinklersüsteeme tuleb energiaga varustada kahe sõltumatu energiaallika abil, mis ei tohi olla paigaldatud ühte ja samasse kohta. Kumbki energiaallikas peab suutma kogu süsteemi iseseisvalt varustada.

10.

Enne automaatse sprinklersüsteemi paigaldamist tuleb kontrollorganile läbivaatamiseks esitada süsteemi paigaldamise skeem. Skeemil tuleb ära näidata kasutatavate masinate ja seadmete tüübid ja näitajad. Paigaldusele, mida on katsetanud ja mille on kinnitanud volitatud klassifikatsiooniühing ning mis vastab vähemalt eespool esitatud ettekirjutustele, võib loa anda ilma edasiste katseteta.

11.	Automaatse sprinklersüsteemi olemasolu tuleb kanda ühenduse tunnistuse lahtrisse 43.

HALDUSJUHEND nr 10

(Välja jäetud)

HALDUSJUHEND nr 11

Ühenduse tunnistuse vormistamine

1.   ÜLDOSA

1.1   Vormid

Ühenduse tunnistuse vormistamisel tohib kasutada ainult pädeva asutuse lubatud vorme. Vormid tuleb täita ainult ühelt poolt.

Uue ühenduse tunnistuse väljaandmisel peab tunnistus sisaldama lehekülgi 1–13 isegi siis, kui mõnel leheküljel ei ole kandeid.

1.2   Kannete tegemise viis

Ühenduse tunnistuse kanded peavad olema trükitud kas trükimasina või arvutiga. Käekirjalisi kandeid võib teha ainult erandkorras. Kanded peavad olema kustumatud. Kirjatüübi värv võib olla ainult must või sinine. Mahatõmbamised peavad olema tehtud punasega.

2.   KANDED

2.1   Alternatiivide kustutamine

Kui kande juurde on tehtud märge „ (7)”, tuleb mittesobivad kanded maha tõmmata.

2.2   Ilma kandeta lahtrid

Kui ühte lahtritest 1–48 ei ole vajalik ega võimalik kannet teha, peab üle kogu välja tõmbama joone.

2.3   Ühenduse tunnistuse viimane lehekülg

Kui pärast lehekülge 13 ei ole vaja lisalehekülgi (vt punkt 3.2.3), tuleb lehekülje 13 alaservas sõnad „jätkub leheküljel (7)” maha tõmmata.

2.4   Parandused

2.4.1   Esimene käekirjaline parandus leheküljel

Ühte lehekülge võib parandada ainult üks kord, kuid korraga võib teha mitu parandust. Kõik parandatavad andmed tuleb punase joonega maha tõmmata. Varem mahatõmmatud alternatiiv (vt punkt 2.1) või varem ilma kandeta olnud lahter (vt punkt 2.3) tuleb punasega alla joonida. Uusi andmeid ei tohi kanda parandatud väljale, vaid need tuleb kanda samale leheküljele pealkirja „Parandused” alla; rida „Käesolev lehekülg on asendatud” tuleb maha tõmmata.

2.4.2   Järgmised käekirjalised parandused leheküljel

Järgmiste paranduste jaoks tuleb lehekülg asendada ning nii vajalikud parandused kui ka kõik varasemad parandused tuleb kanda otse vastavatesse lahtritesse. Pealkirja „Parandused” all olev rida „Lahtri(te) parandused” tuleb maha tõmmata.

Vana lehekülge peab säilitama kontrollorgan, kes ühenduse tunnistuse algselt väljastas.

2.4.3   Elektroonilise andmetöötlusega tehtavad parandused

Elektroonilise andmetöötlusega tehtavate paranduste korral tuleb lehekülg asendada ning nii vajalikud parandused kui ka kõik varasemad parandused tuleb kanda otse vastavatesse lahtritesse. Pealkirja „Parandused” all olev rida „Lahtri(te) parandused” tuleb maha tõmmata.

Vana lehekülge peab säilitama kontrollorganis, kus ühenduse tunnistus algselt väljastati.

2.5   Ülekirjutamisega tehtavad parandused

Kannete ülekirjutamine või lahtritesse lisaandmete kirjutamine ei ole lubatud.

3.   LEHEKÜLGEDE ASENDAMINE JA LISAMINE

3.1   Lehekülgede asendamine

Ühenduse tunnistuse lehekülge 1 ei tohi kunagi asendada. Teiste lehekülgede asendamiseks tuleb rakendada punktis 2.4.2 või punktis 2.4.3 kirjeldatud menetlust.

3.2   Lehekülgede lisamine

Kui lisakannete jaoks ei ole ühenduse tunnistuse leheküljel 10, 12 või 13 piisavalt ruumi, võib lehekülgi lisada.

3.2.1   Kehtivuse pikendamine/kinnitamine

Kui tunnistust on juba kuus korda pikendatud ning vajalik on edasine pikendamine, peab lehekülje 10 alaserva lisama sõnad „Jätkub leheküljel 10a”. 10. lehekülje lisalehekülje numbriks tuleb märkida 10a ja see tuleb lisada 10. lehekülje järele. Seejärel tehakse vastav kanne lehekülje 10a ülaserva lahtrisse 49. Lehekülje 10a alaserva tuleb teha kanne „Jätkub leheküljel 11”.

3.2.2   Vedelgaasiseadme tunnistuse pikendamine

Rakendada tuleb punktis 3.2.1 osutatuga samalaadset menetlust, kusjuures lehekülje 12 järele lisatakse lehekülg 12a.

3.2.3   Ühenduse tunnistuse lisa

Lehekülje 13 alaservast tuleb sõnad „Ühenduse tunnistuse lõpp” punasega maha tõmmata, mahatõmmatud sõnad „Jätkub leheküljel (7)” punasega alla joonida ning selle taha kanda leheküljenumber 13a. Sellel parandusel peab olema ametlik pitser. Lehekülje 13 lisalehekülje numbriks tuleb märkida 13a ja see tuleb lisada lehekülje 13 järele. Punktide 2.2 ja 2.3 sätteid kohaldatakse lehekülje 13a suhtes mutatis mutandis.

Sama menetlust tuleb rakendada kõigi järgmiste lisade puhul (leheküljed 13b, 13c jne).

4.   ÜKSIKUTE LAHTRITE SELGITUSED

Allpool ei kirjeldata selgitust mittevajavaid lahtreid.

2.	Vajaduse korral võib lisada mõisteid kooskõlas artikliga 1.01. Muud laevatüübid tuleb tunnistusele kanda nende üldiselt heakskiidetud nimetusega.

15.	Seda lahtrit tohib täita ainult nende veesõidukite osas, mille puhul ei ole maha tõmmatud vähemalt ühte lahtris 14 osutatud omadustest 1.1 või 1.2 või 3; vastasel korral tuleb kustutada terve tabel.

15.1

Tabeli veergu pealkirjaga „Koosseisu kavand” tuleb kanda kirjeldatud koosseisude arv. Ilma kandeta read tuleb läbi kriipsutada. Koostada võib lisakoosseise pealkirja all „Muud koosseisud” ja need tuleb märkida numbritega 18, 19, 20 jne. Kui eelmises laevatunnistuses nimetatud omadusest „Sobiv pukseerimiseks” ei ilmne, millistele koosseisudele on luba antud, võib eelmise laevatunnistuse kande muuta ümber lahtriks 52. Tabeli „Lubatud koosseisud” 1. reale tuleb kanda sõnad „Vt lahter 52”.

15.2	Ühendused Tunnistusele tuleb kanda ainult tõukurpuksiiri ja pukseeritava osa vahelise ühenduse andmed.

17.–20.

Tonnaaži andmed kantakse tunnistuse lahtritesse 17–19 sajandiktäpsusega ja lahtrisse 20 ilma komakohtadeta. Üldpikkuse ja -laiuse abil esitatakse veesõiduki maksimaalsed mõõtmed, sh kõik eemaleulatuvad kinnitatud osad. Pikkuse L ja laiuse B abil esitatakse laevakere maksimaalsed mõõtmed (vt ka artikkel 1.01 „Mõisted”).

21.

Kaubalaevade mõõtekirjale vastava kandevõime tonnaaž tonnides maksimaalse süvise korral lahtris 19. Kõigi teiste veesõidukite puhul veeväljasurve kuupmeetrites. Kui mõõtekiri puudub, tuleb veeväljasurve arvutada täidlusteguri ning pikkuse LWL, laiuse BWL ja keskmise süvise suhtena maksimaalsel veesolekul.

23.	Reisijatele mõeldud koide arv (sh kokkupandavad voodid jms).

24.	Arvesse tuleb võtta ainult veetihedaid põikvaheseinu, mis ulatuvad laeva ühest küljest teise.

26.

Vajaduse korral tuleb kasutada järgmisi termineid: — käsitsi liigutatavad luugikaaned; — käsitsi liigutatavad veere-luugikaaned; — käsitsi liigutatavad liug-luugikaaned; — mehaaniliselt liigutatavad liug-luugikaaned; — mehaaniliselt liigutatavad luugikaaned. Teist tüüpi luugikaaned tuleb sisse kanda nende tavaliselt lubatud nimetustega. Üles tuleb loetleda kõik ilma luugikaaneta trümmid, nt lahtris 52.

28.	Arv ilma komakohtadeta.

30., 31. ja 33.

Iga vintsikate tuleb lugeda üheks vintsiks, olenemata selle külge kinnitatud ankrute või pukseerimistrosside arvust.

34.

Pealkirja „Teised seadmed” alla tuleb märkida süsteemid, kus ei kasutata roolilehti (nt kruvirool, tsükloidne sõukruvi, vööri trastersüsteemid). Üles tuleb märkida ka kõik käsitsi käivitatavad elektrilised lisamasinad. Vööri trastersüsteemide korral tähendab „kaugjuhitav” ainult kaugjuhtimist roolikambrist.

35.	Märkida tuleb üksnes artikli 8.08 lõigetele 2 ja 3, artikli 15.01 lõike 1 punktile c ja artikli 15.08 lõikele 5 vastavad teoreetilised väärtused ning seejärel ainult nende veesõidukite kohta, mille kiil on maha pandud enne 31. detsembrit 1984.

36.	Selgituseks võib vaja minna visandit.

37.	Märkida tuleb ainult artikli 10.01 lõigetele 1–4 vastavad vähendamata teoreetilised väärtused.

38.	Märkida tuleb ainult artikli 10.01 lõikele 10 vastavad minimaalsed pikkused ja artikli 10.01 lõikele 11 vastav minimaalne tõmbetugevus.

39., 40.

Märkida tuleb ainult artikli 10.02 lõike 2 kohaselt ümber arvutatud minimaalsed pikkused ja tõmbetugevuse minimaalsed väärtused.

42.

Kontrollorgan võib vajalike seadmete nimekirja täiendada. Lisatud seadmete olulisus laeva ohutuse seisukohalt peab olema põhjendatud vastavast laevatüübist ja selle sõidupiirkonnast sõltuvalt. Täiendused tuleb kanda lahtrisse 52. Vasaku veeru 3. ja 4. rida: reisilaevade puhul kriipsutatakse esimesena nimetatu läbi ja teisena nimetatu alla märgitakse kontrollorgani poolt kindlaks määratud maabumissilla pikkus. Kõikide teiste laevade puhul kriipsutatakse teisena nimetatu täielikult läbi või juhul, kui kontrollorgan on lubanud artikli 10.02 lõike 2 punktis d sätestatust lühemat pikkust, kriipsutatakse läbi ainult esimene pool ja märgitakse maabumissilla pikkus. Vasaku veeru 6. rida: siia märgitakse artikli 10.02 lõike 2 punkti f ja artikli 15.08 lõike 9 kohaste esmaabikomplektide arv. Vasaku veeru 10. rida: siia märgitakse artikli 10.02 lõike 1 punktide d–f kohaste tulekindlate anumate arv.

43.	Siia ei märgita käsitulekustuteid, mida nõutakse teistes ohutuseeskirjades, nt ohtlike ainete Reinil vedamise määruses.

44.

Rida 3: ühenduste tunnistustes, mida pikendatakse enne 1. jaanuari 2010 või peatüki 24a kohaldamisel enne 1. jaanuari 2025, kriipsutatakse läbi märge „vastavalt standardile EN 395:1998 või 396:1998”, kui pardal ei ole ühtki kõnealusele standardile vastavat päästevesti. Rida 4: kui ühenduse tunnistusi pikendatakse pärast 1. jaanuari 2015 või peatüki 24a kohaldamisel pärast 1. jaanuari 2030 või kui pardale võetakse uus joll, kriipsutatakse läbi märge „millel on üks paar aere, üks kinnitustross ja üks hauskar”. Märge „vastavalt standardile EN 1914:1997” kriipsutatakse läbi, kui pardal ei ole ühtki kõnealusele standardile vastavat jolli.

46.	Üldiselt ei viidata pidevale tegutsemisele, kui ei ole piisavalt koisid või kui müratase on liiga kõrge.

50.	Ekspert võib alles siis alla kirjutada, kui ta on ise täitnud lehekülje 11.

52.	Siin võib üksikute lahtrite kannete kohta esitada lisapiiranguid, erandeid, selgitusi jms.

5.   ÜLEMINEKUSÄTTED

5.1   Kehtivad ühenduse tunnistused

Kehtivaid ühenduse tunnistusi ei pikendata, välja arvatud artikli 2.09 lõikes 2 sätestatud juhul.

5.2   Asendamine pärast perioodilist kontrolli

Kui laevale ei ole veel antud V lisa 1. osas esitatud näidisele vastavat ühenduse tunnistust, tuleb pärast perioodilist kontrolli sellele ühenduse luba välja anda. Kohaldatakse artikli 2.09 lõiget 4 ja artiklit 2.17.

HALDUSJUHEND nr 12

Ujuvmehhanismide kütusetankid

(II lisa artikli 8.05 lõige 1 ja artikli 17.02 lõike 1 punkt d)

Artikli 8.05 lõike 1 kohaselt peavad kütusetankid kas moodustama laevakere lahutamatu osa või olema kindlalt selle külge kinnitatud.

Ujuvmehhanismidel asuvate tööseadmete mootorite kütusetankid ei pea moodustama laevakere lahutamatut osa või olema kindlalt selle külge kinnitatud. Kasutada võib teisaldatavaid tanke, eeldusel et need vastavad järgmistele tingimustele.

1.	Nende tankide mahutavus ei tohi ületada 1 000 liitrit.

2.	Tanke peab olema võimalik piisavalt kindlalt kinnitada ja maandada.

3.

Tankid peavad olema tehtud terasest, neil peavad olema piisavalt paksud seinad ning need tuleb paigaldada lekkealusele. See alus peab olema ehitatud nii, et veeteed ei saastuks lekkiva kütusega. Lekkealust ei ole vaja, kui kasutatakse kaheseinalisi tanke, millel on lekkekaitse või lekkehoiatussüsteem ning mida täidetakse ainult automaatse suruklapi abil. Punkti 3 sätted loetakse täidetuks, kui tanki ehitus on kinnitatud ja heaks kiidetud liikmesriigi eeskirjade kohaselt.

Ühenduse tunnistusele tuleb teha asjaomane kanne.

HALDUSJUHEND nr 13

Praamide korpuse minimaalne paksus

(II lisa artikli 3.02 lõige 1)

Üksnes pukseeritavatele praamidele artikli 2.09 kohaselt tehtavate perioodiliste kontrollide ajal võib kontrollorgan lubada korpuse katteplaadistuse minimaalse paksuse osas artikli 3.02 lõike 1 punktist b teatud väiksemaid kõrvalekaldeid. Kõrvalekalle ei tohi olla suurem kui 10 % ja korpuse minimaalne paksus ei tohi olla väiksem kui 3 mm.

Kõrvalekalded tuleb kanda ühenduse tunnistusele.

Ühenduse tunnistuse lahtrisse 14 märgitakse ainult omadus 6.2: „Pukseeritakse kui veesõidukit, millel ei ole oma liikumapanevat jõudu”.

Omadused 1–5.3 ja 6.1 tuleb maha tõmmata.

HALDUSJUHEND nr 14

(Välja jäetud)

HALDUSJUHEND nr 15

Laeva edasiliikumine omal jõul

(II lisa artikli 10.03b lõike 2 punkt a, artikli 15.07 lõige 1, artikli 22a.05 lõike 1 punkt a)

1.   Laeva edasiliikumise miinimumnõuded

Laeva edasiliikumist omal jõul vastavalt artikli 10.03b lõike 2 punktile a, artikli 15.07 lõikele 1 ja artikli 22a.05 lõike 1 punktile a loetakse piisavaks, kui vööritrastrit kasutades saavutab laev või laeva pukseeritav koosseis vee suhtes kiiruse 6,5 km/h ning suudab sellel kiirusel sõitmisel saavutada ja säilitada 20 %-lise pööramiskiiruse.

2.   Navigeerimiskatsed

Miinimumnõuete täitmise tõendamisel peab täitma artiklite 5.03 ja 5.04 sätteid.

HALDUSJUHEND nr 16

(Välja jäetud)

HALDUSJUHEND nr 17

Asjakohane tulekahju häiresüsteem

(II lisa artikli 10.03b lõige 3, artikli 15.11 lõige 17, artikli 22b.11 lõige 1)

Tulekahju häiresüsteeme peetakse asjakohaseks, kui need vastavad järgmistele tingimustele.

0.   OSAD

0.1   Tulekahju häiresüsteemid koosnevad:

a)	tulekahju avastamise süsteemist;

b)	tulekahju märguandesüsteemist;

c)	juhtpaneelist

ja välisest toiteallikast.

0.2   Tulekahju avastamise süsteem võib olla jagatud üheks või mitmeks tulekahjutsooniks.

0.3   Tulekahju märguandesüsteemil võib olla üks või mitu näiturseadet.

0.4   Juhtpaneel on tulekahju häiresüsteemi keskne juhtimisüksus. See sisaldab ka tulekahju märguandesüsteemi osi (nt näiturseadet).

0.5   Tulekahjutsoonil võib olla üks või mitu andurit.

0.6   Tulekahjuandurid võivad olla:

a)	temperatuuriandurid;

b)	suitsuandurid;

c)	ioonandurid;

d)	leegiandurid;

e)	kombineeritud andurid (tulekahjuandurid, mis koosnevad kahest või enamast punktides a–d loetletud andurist).

Kontrollorgan võib heaks kiita tulekahjuandurid, mis vastavad teistele tulekahju puhkemisest märku andvatele teguritele, eeldusel et need ei ole vähem tundlikud kui punktides a–e loetletud andurid.

0.7   Tulekahjuandurid võib paigaldada:

a)	koos individuaalse identifitseerimise võimalusega või

b)	ilma individuaalse identifitseerimise võimaluseta.

1.   KONSTRUKTSIOONINÕUDED

1.1   Üldosa

1.1.1.   Kohustuslikud tulekahju häiresüsteemid peavad olema kogu aeg töövalmis.

1.1.2   Punkti 2.2 kohaselt nõutavad tulekahjuandurid peavad olema automaatsed. Peale selle võib paigaldada käsitsi juhitavaid tulekahjuandureid.

1.1.3   Süsteem ja selle osad peavad vastu pidama pingekõikumistele ja ülepingele, ümbritseva õhu temperatuuri muutustele, vibratsioonile, niiskusele, põrutustele, löökidele ja korrosioonile, mida tavaliselt laevadel esineb.

1.2   Energiaga varustamine

1.2.1   Tulekahju häiresüsteemi tööks vajalikud vooluallikad ja -ahelad peavad olema isekontrollivad. Kõik rikked peavad juhtpaneelil aktiveerima heli- ja valgussignaali, mida peab olema võimalik eristada tulekahju häiresignaalist.

1.2.2   Tulekahju häiresüsteemi elektrilise osa jaoks peab olema vähemalt kaks toiteallikat, millest üks peab olema avariielektrisüsteem (st avariitoiteallikas ja avariikilp). Ainuüksi selleks otstarbeks peab olemas olema kaks eraldi elektritoidet. Need peavad olema ühendatud tulekahju häiresüsteemi juhtpaneelil või selle lähedal asuva automaatlülitiga. Ühepäevareiside laevadel pikkusega LWL kuni 25 m ja liikurlaevadel piisab eraldi avariitoiteallikast.

1.3   Tulekahju avastamise süsteem

1.3.1   Tulekahjuandurid tuleb jagada viide tulekahju avastamise tsooni.

1.3.2   Tulekahju avastamise süsteemi ei tohi kasutada ühelgi teisel otstarbel. Erandkorras võib artikli 15.11 lõikele 8 vastavat uste sulgumist ja teisi samalaadseid toiminguid aktiveerida ja nendest märku anda juhtpaneelil.

1.3.3   Tulekahju avastamise süsteemid peavad olema konstrueeritud selliselt, et kõige esimene tulekahjuhäire ei takista teistel anduritel häiret alustada.

1.4   Tulekahju avastamise tsoonid

1.4.1   Kui tulekahjuandureid ei saa eemalt ühekaupa identifitseerida, ei saa üks tulekahju avastamise tsoon jälgida rohkem kui ühte tekki. See ei kehti tsooni kohta, mis jälgib seintega ümbritsetud trepišahti.

Selleks et vältida viivitusi tulekahju avastamisel, peab iga tulekahju avastamise tsooni eraldatud ruumide arv olema piiratud. Ühes tulekahju avastamise tsoonis ei tohi olla rohkem kui 50 eraldatud ruumi.

Kui tulekahju avastamise süsteemil on üksikute tulekahjuandurite kaugidentifitseerimise funktsioon, võivad tulekahju avastamise tsoonid jälgida mitut tekki ja ükskõik kui paljusid eraldatud ruume.

1.4.2   Reisilaevadel, millel ei ole üksikute tulekahjuandurite kaugidentifitseerimise funktsiooniga tulekahju avastamise süsteemi, ei tohi tulekahju avastamise tsoon olla suurem kui artikli 15.11 lõikes 10 sätestatud ala. Tulekahjuanduri käivitumine asjaomase tulekahju avastamise tsooni üksikus kajutis peab selle kajuti juures olevas vahekäigus käivitama heli- ja valgussignaali.

1.4.3   Kambüüsid, masina- ja katlaruumid peavad moodustama eraldi tulekahju avastamise tsoonid.

1.5   Tulekahjuandurid

1.5.1   Tulekahjuanduritena võib kasutada ainult temperatuuri-, suitsu- või ioonandureid. Teisi anduritüüpe tohib kasutada ainult lisaanduritena.

1.5.2   Tulekahjuanduritel peab olema tüübikinnitus.

1.5.3   Kõik automaatsed tulekahjuandurid peavad olema konstrueeritud selliselt, et oleks võimalik kontrollida, kas need töötavad õigesti, ja seejärel uuesti ilma osasid vahetamata tööle panna.

1.5.4   Suitsuandurid tuleb paigaldada nii, et need reageeriksid suitsu põhjustatud nähtavuse vähenemisele 2–12,5 % meetri kohta. Kambüüsidesse, masina- ja katlaruumidesse paigaldatavad suitsuandurid peavad vastama kontrollorgani sätestatud tundlikkusnõuetele, kusjuures vältida tuleks nii andurite ala- kui ka ületundlikkust.

1.5.5   Temperatuuriandurid tuleb paigaldada nii, et temperatuuri tõusu puhul vähem kui 1 °C minutis reageeriksid need temperatuuril 54–78 °C.

Kui temperatuur tõuseb kiiremini, peab temperatuuriandur reageerima sellistel temperatuuridel, et oleks välistatud nii temperatuurianduri ala- kui ka üleitundlikkus.

1.5.6   Kontrollorgani nõusolekul võib temperatuuriandurite lubatud töötemperatuuri masina- ja katlaruumide ülemises osas suurendada kuni 30 °C üle maksimumtemperatuuri.

1.5.7   Leegiandurite tundlikkus peab olema piisav, et avastada leeke valgustatud taustal. Leegiandurid peavad olema ka varustatud valehäireid tuvastava süsteemiga.

1.6   Tulekahju avastamise süsteem ja juhtpaneel

1.6.1   Tulekahjuanduri käivitumine peab juhtpaneelil ja näiturseadmetel käivitama tulekahjuhäire heli- ja valgussignaali.

1.6.2   Juhtpaneel ja näiturseadmed peavad asuma kohas, mis on pidevalt meeskonna või pardapersonaliga mehitatud. Üks näitur peab asuma roolikohal.

1.6.3   Näiturseadmed peavad näitama vähemalt seda tulekahju avastamise tsooni, kus on käivitunud tulekahjuandur.

1.6.4   Igal näituril või selle lähedal peab olema arusaadav teave jälgitavatest aladest ja tulekahju avastamise tsoonide asukohtadest.

2.   PAIGALDUSNÕUDED

2.1   Tulekahjuandurid tuleb paigaldada nii, et süsteem võimalikult tõhusalt toimiks. Andureid ei ole soovitatav paigaldada teki kandetalade ja ventilatsioonišahtide lähedusse või teistesse kohtadesse, kus õhuvool võib süsteemi tööd ebasoodsalt mõjutada või kus võib tõenäoliselt ette tulla lööke ja mehaanilisi vigastusi.

2.2   Üldiselt peavad laes asuvad tulekahjuandurid paiknema vaheseintest vähemalt 0,5 m kaugusel. Maksimaalne kaugus tulekahjuandurite ja vaheseinte vahel peab vastama järgmisele tabelile:

Tulekahjuanduri tüüp	Maksimaalne põrandapind tulekahjuanduri kohta	Tulekahjuandurite vaheline maksimumkaugus	Tulekahjuandurite maksimumkaugus vaheseintest
Temperatuuriandur	37 m2	9 m	4,5 m
Suitsuandur	74 m2	11 m	5,5 m

Kontrollorgan võib andurite omadusi tõestavate katsete alusel sätestada või kinnitada teistsugused vahekaugused.

2.3   Tulekahju häiresüsteemi elektrijuhtmeid ei tohi paigaldada läbi masina- ja katlaruumide või muude suure tulekahjuriskiga alade, v.a juhul, kui see on vajalik tulekahjude avastamiseks neil aladel või süsteemi ühendamiseks vastava toiteallikaga.

3.   KATSED

3.1   Ekspert peab tulekahju häiresüsteeme katsete abil kontrollima:

a)	pärast paigaldust;

b)	regulaarselt vähemalt iga kahe aasta tagant.

Masina- ja katlaruumides tuleb need katsed korraldada eri käitamise ja ventilatsiooni tingimustes.

3.2   Ekspert peab kirjutama alla katsetunnistusele, millel on kirjas katse kuupäev.

HALDUSJUHEND nr 18

Laeva eraldatud osade ujuvuse, diferendi ja püstuvuse tõendamine

(II lisa artikli 22a.05 lõige 2 koos artikliga 22.02 ja artikliga 22.03)

1.   Kooskõlas artikli 22a.05 lõike 2 punktiga a laevast eraldatavate osade ujuvuse, diferendi ja püstuvuse tõendamisel eeldatakse, et mõlemad osad olid enne osaliselt või täielikult lastimata või et üle luugikoomingu ulatuvad konteinerid olid libisemise eest asjakohaselt kaitstud.

2.   Seetõttu tuleb kummagi osa puhul artikli 22.03 („Püstuvuse tunnustamise piirtingimused ja arvutusmeetod kinnitatud konteinerite transpordil”) kohaselt stabiilsuse arvutamisel täita järgmisi nõudeid:

—	metatsentriline kõrgus MG ei tohi olla väiksem kui 0,50 m,

—	süvise ohutusvaru jääk peab olema 100 mm,

—	arvestatav kiirus peab olema 7 km/h,

—	tuulesurveks arvestatakse 0,01 t/m2.

3.   Kreeninurk (≤ 5°) ei pea vastama artikli 22a.05 lõike 2 kohaselt laevast eraldatavatele osadele, kuna hõõrdetegurist tuletatud nurk määrati kindlaks kinnitamata konteinerite jaoks.

Artikli 22.02 lõike 1 punktis e esitatud valemit kasutades tuleb arvestada vedelike vabapindade kallutusõlaga.

4.   Punktides 2 ja 3 sätestatud nõuded loetakse samuti täidetuks, kui kummagi osa puhul täidetakse ohtlike ainete Reinil vedamise määruse jaos 9.1.0.95.2 püstuvusele esitatud nõudeid.

5.   Kinnituse laeva eraldatud osade püstuvuse kohta võib saada eeldusel, et last on ühtlaselt jaotatud, kuna lasti saab enne eraldamist ühtlaselt jaotada, kui seda veel tehtud ei ole, või laev võib olla suures osas lastimata.

HALDUSJUHEND nr 19

(Välja jäetud)

HALDUSJUHEND nr 20

Standardite S1 ja S2 kohaselt käitatavate laevade varustus

(II lisa artikkel 23.09)

1.   ÜLDSISSEJUHATUS

II lisa artikli 23.09 lõike 1 kohaselt peavad laevad, mida plaanitakse käitada standardite S1 ja S2 kohaselt, vastama selle artikli sätetele. Artikli 23.09 lõike 1 kohaselt peab kontrollorgan ühenduse tunnistusel kinnitama, et laev vastab neile sätetele.

Need sätted on lisaseadmetele esitatavad nõuded, mida kohaldatakse lisaks nendele nõuetele, millele laev peab ühenduse tunnistuse saamiseks vastama. Käesolevas haldusjuhendis selgitatakse selliseid artikli 23.09 sätteid, mida saab tõlgendada mitmeti. Seega tuleb II lisa artikli 23.09 lõike 1 sätteid tõlgendada alljärgnevalt kirjeldatud viisil.

2.   ARTIKKEL 23.09

2.1   Lõike 1.1 punkt a – käitursüsteemi paigaldus

Kui laev on varustatud otse reverseeritava peamasinaga, peab telgsurvejõu suuna reverseerimiseks vajalikku suruõhusüsteemi survestama:

a)	alaliselt isereguleeruva kompressoriga või

b)	roolikambris käivituva häire korral lisamootoriga, mida saab käivitada roolikambrist. Kui lisamootoril on oma kütusetank, peab roolikambris artikli 8.05 lõike 13 kohaselt olema hoiatusseadis, mis annab märku, kui tanki täitetase ei ole edasise ohutu käitamise tagamiseks piisav.

2.2   Lõike 1.1 punkt b – peamasinaruumi pilsitasemed

Kui 5. peatükis esitatud manöövrinõuete täitmiseks on vajalik vööri roolisüsteem, peab see asuma peamasinaruumis.

2.3   Lõike 1.1 punkt c – automaatne kütuse juurdevool

2.3.1   Kui käitursüsteemil on kulutank:

a)	peab see olema piisavalt suure mahutavusega, et tagada käitursüsteemi 24-tunnine tööaeg, eeldusel et tarbimine on 0,25 liitrit kilovatt-tunni kohta;

b)	peab kütusepump kulutanki täitmiseks pidevalt töötama või

c)	peab kütusepump olema varustatud: — lülitiga, mis lülitab automaatselt kütusepumba sisse, kui kulutanki kütusetase langeb teatud alampiirini, ja — lülitiga, mis lülitab automaatselt kütusepumba välja, kui kulutank saab täis.

2.3.2   Kulutankil peab olema artikli 8.05 lõikes 13 esitatud nõuetele vastav täitetaseme häireseade.

2.4   Lõike 1.1 punkt d – erilise jõu mittevajalikkus roolisüsteemi käsitsemisel

Seda nõuet täidavad hüdrauliliselt käitatavad roolisüsteemid. Käsitsi käitatavate roolisüsteemide puhul ei tohi olla vajalik suurem jõud kui 160 N.

2.5   Lõike 1.1 punkt e – sõidu ajal nõutavad heli- ja valgussignaalid

Valgussignaalid ei hõlma silindreid, kerasid, koonuseid ega topeltkoonuseid, mida nõutakse liikmesriikide navigatsiooniasutuste määrustega.

2.6   Lõike 1.1 punkt f – otseside ja sidepidamine masinaruumiga

2.6.1   Otseside loetakse tagatuks, kui:

a)	roolikambri ning laeva vööris või ahtris asuvate vintside ja pollarite juhtimiskohtade vahel on võimalik otsene silmside ning roolikambri ja osutatud juhtimiskohtade vahekaugus ei ole rohkem kui 35 m ja

b)	roolikambrist on eluruumidesse otsene juurdepääs.

2.6.2   Sidepidamine masinaruumiga loetakse tagatuks, kui artikli 7.09 lõike 3 teises lauses osutatud häiresignaali saab anda ilma artikli 7.09 lõikes 2 osutatud lülitit kasutamata.

2.7   Lõike 1.1 punkt i – vändad ja muud samalaadsed pööratavad töövahendid

Need hõlmavad:

a)	käsitsi käitatavaid ankruvintse (nõutavaks maksimumjõuks loetakse olukorda, kui ankrud ripuvad vabalt);

b)	väntasid luukide tõstmiseks;

c)	väntasid mastide ja korstnate vintsidel.

Need ei hõlma:

a)	vaieri- ega ühendusvintse;

b)	kraanaväntasid, välja arvatud siis, kui neid kasutatakse laeva paatidel.

2.8   Lõike 1.1 punkt m – ergonoomilisus

Sätted loetakse täidetuks, kui:

a)	roolikamber vastab Euroopa standardile EN 1864:2008 või

b)	roolikamber on konstrueeritud ainuisikuliseks juhtimiseks radari abil või

c)

roolikamber vastab järgmistele nõuetele: aa) juhtimisüksused ja seireseadised asuvad ees olevas vaateväljas mitte enam kui 180° ulatuses (90° tüürpoordi suunas ja 90° pakpoordi suunas), sh põrand ja lagi. Need peavad olema selgelt eristatavad ja roolimehele tema tavalises asukohas nähtavad; bb) peamised juhtimisüksused, nt rool või juhthoob, masinate juhtimise seadmed, raadiojuhtimisseadmed ning helisignaalide ja hoiatus- ja manööverdussignaalide juhtimise seadmed, mida vastavalt vajadusele nõutakse asjaomaste riiklike või rahvusvaheliste navigatsiooniasutuste määrustega, peavad olema paigutatud selliselt, et tüürpoordi poolsel küljel ja pakpoordi poolsel küljel paiknevate seadmete vahe ei oleks üle 3 meetri. Roolimees peab suutma ilma roolisüsteemi juhtimisseadet lahti laskmata käitada masinaid ning käsitseda ka teisi seadmeid, näiteks raadiosüsteemi ja helisignaalide ning riiklike või rahvusvaheliste navigatsiooniasutuste määrustes vastavalt vajadusele nõutud hoiatus- ja manööverdussignaalide juhtimise seadmeid; cc) riiklike või rahvusvaheliste navigatsiooniasutuste määrustes vastavalt vajadusele nõutud hoiatus- ja manööverdussignaalid töötavad elektriliselt, pneumaatiliselt, hüdrauliliselt või mehaaniliselt. Erandina võib neid käitada pingutusjuhtme abil, aga üksnes juhul, kui roolikambrist saab seda ohutult käsitseda.

3.   ARTIKKEL 23.09

3.1   Lõike 1.2 punkt a – iseseisvalt käitatav liikurlaev

Liikurlaevadele, mis vastavalt ühenduse tunnistusele sobivad ka pukseerimiseks, aga millel:

a)	ei ole hüdrauliliselt ega elektriliselt käitatavaid ühendusvintse või

b)	mille hüdrauliliselt või elektriliselt käitatavad ühendusvintsid ei vasta käesoleva haldusjuhendi punkti 3.3 nõuetele,

tuleb anda iseseisvalt käitatava liikurlaeva standard S2.

Ühenduse tunnistuse lahtrisse 47 tuleb kanda märge „Standardit S2 ei kohaldata pukseerivale liikurlaevale”.

3.2   Lõike 1.2 punkt c – pukseeritavad koosseisud

Liikurlaevadele, mis vastavalt ühenduse tunnistusele sobivad pukseerimiseks ja on varustatud käesoleva haldusjuhendi punkti 3.3 nõuetele vastavate hüdrauliliselt või elektriliselt käitatavate ühendusvintsidega, aga millel ei ole oma vööritrastrit, tuleb anda koosseisu pukseeriva liikurlaeva standard S2. Ühenduse tunnistuse lahtrisse 47 tuleb kanda märge „Standardit S2 ei kohaldata iseseisvalt käitatavale liikurlaevale”.

3.3   Lõike 1.2 punkti c esimene lause ja lõike 1.2 punkti d esimene lause – erivintsid või teised samalaadsed seadmed kaablite pingutamiseks (ühendusvintsid)

Nõutud ühendusvintsid on artikli 16.01 lõikes 2 kindlaks määratud miinimumvarustus, mis vastavalt haldusjuhendi nr 3 punktidele 2.1 ja 2.2 (pikisuunalised ühendused) peavad vastu ühendusjõududele ja vastavad järgmistele tingimustele:

a)	seadmel peab olema ühendusele ainult mehaaniline pingutusjõud;

b)	seadme juhtimisseade peab asuma seadme enda küljes. Erandkorras lubatakse kaugjuhtimist, kui: — seadet käitaval isikul on juhtimiskohal olles seadmest takistamatu ülevaade; — juhtimiskohal on lisaseadis, mis takistab seadme tahtmatut käitamist; — seadet saab avariiolukorras seisata;

c)	seadmel peab olema pidurdusseadis, mis käivitub viivitamata, kui juhtimisseade vabastatakse või liikumapaneva jõu allikas rikki läheb;

d)	ühenduskaablit peab olema võimalik käsitsi vabastada, kui liikumapaneva jõu allikas rikki läheb.

3.4   Lõike 1.2 punkti c teine lause ja lõike 1.2 punkti d teine lause – vööritrastri juhtimine

Vööritrastri juhtimise seade peab alaliselt asuma roolikambris. Täita tuleb artikli 7.04 lõikes 8 esitatud nõudeid. Vööritrastri käitamiseks vajalikud elektrijuhtmed peavad olema alaliselt paigaldatud pukseeriva liikurlaeva või tõukurpuksiiri vööri.

3.5   Lõike 1.2 punkt e – võrdväärne manööverdusvõime

Võrdväärse manööverdusvõime tagab käitursüsteem, mis koosneb:

a)	mitme sõukruviga ajamist ja vähemalt kahest võrdse võimsusega teineteisest sõltumatust käitursüsteemist;

b)	vähemalt ühest tsükloidsõukruvist;

c)	vähemalt ühest kruviroolist või

d)	vähemalt ühest 360° veepaiskuriga käitursüsteemist.

HALDUSJUHEND nr 21

Nõuded põrandalähedasele valgustusele

(II lisa artikli 15.06 lõige 7; artikli 22b.10 lõige d)

1.   Üldosa

1.1   Eespool nimetatud sätete kohaselt peavad reisilaevadel ja kiirlaevadel paigas olema sobivad süsteemid, mille abil oleks selgelt näha pääseteed ja avariiväljapääsud, kui tavapärane avariivalgustus ei ole suitsu tõttu piisavalt tõhus. Sellised süsteemid tuleb luua põrandalähedase valgustusega. Käesolevas haldusjuhendis käsitletakse selliste süsteemide heakskiitmist, paigaldamist ja hooldust.

1.2   Peale artikli 15.10 lõikes 3 nõutud avariivalgustuse peavad pääseteed, sh trepid, väljapääsud ja avariiväljapääsud, olema varustatud põrandalähedase valgustusega kogu pääsetee ulatuses, eelkõige aga nurkades ja ristumisteedel.

1.3   Põrandalähedase valgustuse süsteem peab töötama vähemalt 30 minutit pärast selle käivitumist.

1.4   Põrandalähedase valgustuse tooted ei tohi olla radioaktiivsed ega toksilised.

1.5   Põrandalähedase valgustuse süsteemi suunised peavad olema kirjas artikli 15.13 lõikele 2 vastavas ohutuskavas ja saadaval igas kajutis.

2.   Mõisted

2.1   Põrandalähedane valgustus – piki pääseteid paigaldatud elektrivalgustus või fotoluminestsentstuled, mis võimaldavad asjaomaseid teid hõlpsasti üles leida.

2.2   Fotoluminestsentssüsteem – põrandalähedase valgustuse süsteem, milles kasutatakse fotoluminestsentsmaterjale. Fotoluminestsentsmaterjalid sisaldavad kemikaali (nt tsinksulfiidi), mis salvestab valgustatult energiat. Fotoluminestsentsmaterjalid toodavad valgust, mis muutub nähtavaks, kui üldvalguse allikas ei ole piisavalt tõhus. Kui puudub valgusallikas, mis fotoluminestsentsmaterjalidele energiat annab, hakkavad need teatud aja jooksul järjest väheneva valgusega salvestatud energiat eraldama.

2.3   Elektritoitel töötav süsteem – põrandalähedase valgustuse süsteem, mis vajab töötamiseks elektrivoolu, nt hõõglampe, valgusdioode, valgusdioodribasid või -lampe, elektrofluorestsentslampe jms kasutavad süsteemid.

3.   Vahekäigud ja trepid

3.1   Kõigis vahekäikudes, välja arvatud kohtades, kuhu jäävad koridorid ja kajutiuksed, peab põrandalähedase valgustuse süsteem alaliselt põlema, et pääseteed oleks nähtavalt märgistatud. Vastuvõetavad on ka rahvusvahelisele standardile vastavad põrandalähedase valgustuse süsteemid, mis märgistavad pääseteed, kuid ei põle alaliselt. Põrandalähedase valgustuse süsteem tuleb paigaldada vähemalt ühele koridori poolele kas seinale mitte kõrgemale kui 0,3 m põrandast või põrandale mitte kaugemale kui 0,15 m seinast. Kui koridorid on laiemad kui kaks meetrit, tuleb süsteem paigaldada mõlemale poolele.

3.2   Tupikkoridorides peab põrandalähedase valgustuse süsteem olema märgistatud nooltega või samaväärsete suunanäitajatega, mis on asetatud vähemalt 1 m kaugusele üksteisest ja osutavad pääsetee suunas.

3.3   Põrandalähedase valgustuse süsteem tuleb paigaldada kõigile treppidele vähemalt ühele poolele mitte kõrgemale kui 0,3 m, mis teeb iga trepiastme asukoha kõigile nii madalamal kui ka kõrgemal astmel seisvatele inimestele lihtsalt tuvastatavaks. Kui trepp on laiem kui kaks meetrit, tuleb süsteem paigaldada mõlemale poolele. Iga trepikäigu ülemine ja alumine aste tuleb märgistada, et näidata, et rohkem astmeid ei ole.

4.   Uksed

4.1   Põrandalähedane valgustus peab juhatama avariiväljapääsu ukse käepidemeni. Segaduste vältimiseks ei tohi teised uksed olla samamoodi märgistatud.

4.2   Kui artikli 15.11 lõikes 2 osutatud ruumide piiretele ja artikli 15.02 lõikes 5 osutatud vaheseintele on paigaldatud liuguksed, tuleb ära näidata nende avamissuund.

5.   Tähised ja märgistused

5.1   Kõik pääseteede tähised peavad olema fotoluminestsentsmaterjalist või märgistatud elektrivalgustusega. Selliste tähiste ja märgistuste mõõtmed peavad vastama ülejäänud põrandalähedase valgustuse süsteemile.

5.2   Kõigi väljapääsude juures peavad olema põrandalähedase valgustuse süsteemi abil valgustatud avariiväljapääsu tähised. Tähised peavad asuma avariiväljapääsudel ettenähtud alal sellel pool ust, kus asub käepide.

5.3   Kõik tähised peavad olema kontrastsetes värvides taustaga (seinad või põrand), kuhu need on paigaldatud.

5.4   Põrandalähedase valgustuse süsteemis tuleb kasutada standarditud sümboleid (näiteks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni otsuses A.760(18) osutatuid).

6.   Fotoluminestsentssüsteemid

6.1   Fotoluminestsentsribad ei tohi olla kitsamad kui 0,075 m. Sellegipoolest võib kasutada kitsamaid ribasid, kui nende valgustihedus on võrdeliselt suurem.

6.2   10 minutit pärast kõigi väliste valgusallikate kustumist peab fotoluminestsentsmaterjalide valgustihedus olema vähemalt 15 mcd/m2. Seejärel peab süsteem 20 minuti jooksul valgustama valgustiheduse juures üle 2 mcd/m2.

6.3   Kõigile fotoluminestsentssüsteemi materjalidele peab suunama vähemalt miinimumkoguses üldvalgust, mis on vajalik nende laadimiseks ja eespool osutatud valgustihedusele esitatavate nõuete täitmiseks.

7.   Elektritoitel töötavad süsteemid

7.1   Elektritoitel töötavad süsteemid peavad olema ühendatud artikli 15.10 lõike 4 kohase avariikilbiga, et süsteemid saaksid tavatingimustes voolu peamiselt toiteallikalt ja kui avariitoiteallikas töötab, siis ka sellelt. Avariitoiteallika võimsuse dimensioneerimiseks peavad elektritoitel töötavad süsteemid olema avariitarbijate nimekirjas.

7.2   Elektritoitel töötavad süsteemid peavad kas automaatselt sisse lülituma või neid peab saama käivitada roolikambrist ühe liigutusega.

7.3   Kohtades, kuhu elektritoitel töötavad süsteemid on paigaldatud, peab rakendama järgmisi valgustiheduse standardeid:

1.	elektritoitel töötavate süsteemide aktiivsete osade valgustihedus peab olema vähemalt 10 cd/m2;

2.	väikesemõõduliste hõõglampide punktallikate keskmine sfääriline intensiivsus ei tohi olla väiksem kui 150 mcd, kui lampide vahe ei ole suurem kui 0,1 m;

3.	valgusdioodide punktallikate tippintensiivsus peab olema vähemalt 35 mcd. Tippintensiivsuse poolkõrguse koonuse nurk peab vastama võimalikele lähenemis- ja vaatamissuundadele. Lampide vahe ei tohi olla suurem kui 0,3 m;

4.	valgusdioodsüsteemid peavad töötama 30 minutit alates elektritoiteallika, millega need jao 7.1 sätete kohaselt ühendatud peavad olema, rikke ilmnemise hetkest.

7.4   Kõik elektritoitel töötavad süsteemid tuleb paigaldada nii, et kui mõni lamp, valgustusriba või patarei rikki läheb, ei mõjuta see märgistust.

7.5   Elektritoitel töötavad süsteemid peavad vastama artiklis 9.20 esitatud vibratsiooni- ja kuumuskatsete nõuetele. Erandina artikli 9.20 lõike 2 punktist c võib kuumuskatse teha ümbritseva õhu temperatuuril 40 °C.

7.6   Elektritoitel töötavad süsteemid peavad vastama artiklis 9.21 sätestatud elektromagnetilise vastavuse nõuetele.

7.7   Elektritoitel töötavate süsteemide minimaalse kaitse liigid peavad vastama Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) väljaande 60529:1992 liigitusele IP 55.

8.   Katsed

Põrandalähedase valgustuse süsteemide valgustihedust peab ekspert katsete abil kontrollima vähemalt kord viie aasta jooksul. Ekspert kirjutab alla katsetunnistusele, näidates ära katse kuupäeva. Kui teatud näidu valgustihedus ei vasta käesoleva haldusjuhendi nõuetele, tuleb näidud võtta vähemalt kümnest üksteisest võrdsel kaugusel olevast kohast. Kui üle 30 % näitudest ei vasta käesoleva haldusjuhendi nõuetele, tuleb põrandalähedase valgustuse süsteem ümber vahetada. Kui 20–30 % näitudest ei vasta käesoleva haldusjuhendi nõuetele, tuleb põrandalähedase valgustuse süsteemi aasta jooksul uuesti kontrollida.

HALDUSJUHEND nr 22

Liikumispuudega isikute eriohutusvajadused

(II lisa artikli 1.01 lõige 104, artikli 15.01 lõige 4, artikli 15.06 lõiked 3–5, 9, 10, 13 ja 17, artikli 15.08 lõige 3, artikli 15.10 lõige 3, artikli 15.13 lõiked 1–4)

1.   Sissejuhatus

Liikumispuudega isikutel on teistest reisijatest suuremad ohutusvajadused. Neid vajadusi võetakse arvesse 15. peatükis esitatud nõuetes, mida selgitatakse alljärgnevalt.

Kõnealused nõuded peaksid tagama, et liikumispuudega isikud saavad laeva pardal viibida ja ohutult liikuda. Samuti peab neile avariiolukorras olema tagatud sama ohutustase kui teistele reisijatele.

Kõikidel reisijatealadel ei pea järgima liikumispuudega isikute eriohutusvajadusi. Seetõttu kehtivad need nõuded ainult teatud alade kohta. Ometi peaks võimaluse korral kõnealuseid inimesi teavitama aladest, mis on spetsiaalselt nende jaoks ohutust silmas pidades kohandatud, et nad saaksid pardal viibimist korraldada. Laevaomaniku ülesanne on need alad ligipääsetavaks ja nähtavaks teha ning liikumispuudega isikutele neist teada anda.

Liikumispuudega isikuid käsitlevad sätted põhinevad järgmistel dokumentidel:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. aprilli 2003. aasta direktiiv 2003/24/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/18/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta;

—	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni otsusega nr 25 kooskõlas olev juhend sisevee-reisilaevade kohandamiseks puuetega inimeste vajadustele.

II lisas kasutatud mõiste „liikumispuudega isikud” on suuresti samatähenduslik asjaomases direktiivis kasutatud mõistega ja enamik tehnilisi nõudeid põhineb osutatud juhendil. Otsuste tegemisel võib kahtluse korral seepärast viidata mõlemale dokumendile. Üldiselt on direktiivi ja juhendi nõuded II lisas esitatud nõuetest põhjalikumad.

II lisa nõuded ei hõlma koisid ega teisi samalaadseid paigaldisi. Nende suhtes kohaldatakse riiklikke sätteid.

2.   Artikli 1.01 lõige 104 – mõiste „liikumispuudega isikud”

Mõiste „liikumispuudega isikud” hõlmab kõiki, kes ei saa füüsilise puude tõttu liikuda või tajuda ümbrust samamoodi kui teised reisijad. See mõiste hõlmab nägemis- või kuulmispuudega isikuid või kärus olevate või süles kantavate väikelastega isikuid. Nende sätete puhul ei hõlma kõnealune mõiste aga psüühiliste puuetega isikuid.

3.   Artikli 15.01 lõige 4 – üldsätted: liikumispuudega isikute jaoks kavandatud alad

Liikumispuudega isikute jaoks kavandatud alad ulatuvad lihtsaimal juhul sissepääsualadest kohtadeni, kust toimub evakueerumine avariiolukorras. Need alad hõlmavad järgmisi kohti:

—	päästevahendite asukoht ja nende väljastamise koht avariiolukorras,

—	istekohad,

—	kohandatud tualett (suunis nr 10),

—	koridorid.

Istekohtade arv peab vähemalt ligikaudselt vastama liikumispuudega isikute arvule, kes pikaajalise statistika põhjal on kõige sagedamini ühel ajal pardal. Laevaomanik peab arvu üle otsustama kogemuse põhjal, kuna pädevad asutused seda ei tea.

Kajutitega laevadel tuleb arvestada ka kajutitega ja nende juurde viivate koridoridega, mida liikumispuudega isikud kasutavad. Laevaomanik peab otsustama selliste kajutite arvu üle samamoodi nagu istekohtade arvu üle. Kajutite kohta erinõudeid ei ole, v.a uste laiuse osas. Omaniku ülesanne on teha kõik edasised vajalikud ümberkorraldused.

Teine lause on identne artikli 24.04 lõikega 4, arvestades liikumispuudega isikute eriohutusnõudeid. Seetõttu tuleb seda samamoodi ka kohaldada. Kui soovitustega nõutakse muid meetmeid, võivad need eelkõige olla organisatsioonilist laadi.

4.   Artikli 15.06 lõike 3 punkt g – väljapääsud

Nõuete osas, mis käsitlevad koridoride, väljapääsude ja umb- või kaitsereelingute avade laiust, mida liikumispuudega isikud kasutavad tavaliselt laevale minekuks või sellelt lahkumiseks, peab arvestama lapsevankritega ja asjaoluga, et inimesed võivad sõltuda eri käimisabivahenditest või ratastoolidest. Väljapääsude ja laevale mineku või sellelt lahkumise reelinguavade puhul tuleb arvestada ka abiliste jaoks vajaliku lisaruumiga.

5.   Artikli 15.06 lõike 4 punkt d – uksed

Nõuded, mis käsitlevad ala ümber uste, mida liikumispuudega isikud kasutavad, peavad tagama, et näiteks käimisabivahenditest sõltuvad inimesed saaksid uksi ohutult avada.

6.   Artikli 15.06 lõike 5 punkt c – koridorid

Vt käesoleva haldusjuhendi punkt 4.

7.   Artikli 15.06 lõige 9 – trepid ja liftid

Trepišahtile esitatavate nõuete puhul tuleb peale võimaliku liikumispuude arvestada ka nägemishäiretega.

8.   Artikli 15.06 lõike 10 punktid a ja b – umb- ja kaitsereelingud

Nõuded tekkide umb- ja kaitsereelingute kohta, mida liikumispuudega isikud kasutavad, peavad tagama, et reelingud oleksid kõrgemad, kuna liikumispuudega isikud võivad tõenäolisemalt tasakaalu kaotada ega pruugi olla võimelised reelingust kinni hoidma.

Vt ka käesoleva haldusjuhendi punkt 4.

9.   Artikli 15.06 lõige 13 – Liikumisteed

Eri põhjustel on liikumispuudega isikutel vaja sagedamini toetuda või kusagilt kinni hoida, mistõttu peavad liikumispuudega isikute kasutatavate liikumisteedega külgnevad seinad olema varustatud sobivale kõrgusele paigaldatud käsipuudega.

Vt ka käesoleva haldusjuhendi punkt 4.

10.   Artikli 15.06 lõige 17 – tualetid

Liikumispuudega isikutel peab olema võimalik ka tualettides ohutult viibida ja liikuda, mistõttu peab vähemalt üks tualett olema selleks otstarbeks kohandatud.

11.   Artikli 15.08 lõike 3 punktid a ja b – häiresüsteem

Liikumispuudega isikutel on suurem risk sattuda olukordadesse, kus nad sõltuvad teiste abist. Seetõttu peab ruumidesse, kus meeskonnaliikmed, pardapersonal või teised reisijad neid üldiselt ei näe, olema paigaldatud häirenupp, mida saab vajaduse korral vajutada. See kehtib liikumispuudega inimeste tualettide kohta.

Liikumispuudega isikute hulka kuuluvad ka nägemis- või kuulmispuudega isikud. Seetõttu peab vähemalt neil aladel, mida kasutavad liikumispuudega isikud, reisijate häiresignaaliga kaasnema ka sobiv heli- ja valgussignaal.

12.   Artikli 15.10 lõike 3 punkt d – piisav valgustus

Liikumispuudega isikute hulka kuuluvad ka nägemispuudega isikud. Seetõttu on oluline, et aladel, mida kasutavad liikumispuudega isikud, oleks piisav valgustus ja see peab vastama kõrgematele nõuetele kui muudel reisijatealadel kasutatav valgustus.

13.   Artikli 15.13 lõige 1 – turvameetmete tagamise kord

Liikumispuudega isikute puhul nõutavate erimeetmete osas peab turvameetmete tagamise korras arvestama nii liikumispuude kui ka kuulmis- ja nägemispuuetega. Selliste inimeste puhul tuleb lisaks avariiolukorras rakendatavatele meetmetele arvesse võtta ka meetmeid tavapärase tegevuse puhul.

14.   Artikli 15.13 lõige 2 – ohutuskava

Määrata tuleb käesoleva haldusjuhendi punktis 3 käsitletud alad.

15.   Artikli 15.13 lõike 3 punkt b – turvameetmete tagamise korra ja ohutuskava väljapanek

Aladel, mida kasutavad liikumispuudega isikud, peavad olema väljas vähemalt turvameetmete tagamise korra ja ohutuskava koopiad selliselt, et neid saaksid võimaluse korral lugeda ka nägemispuudega inimesed. Selleks tuleb näiteks kasutada sobivat kontrasti ja tähemärgisuurust.

Peale eeltoodu tuleb kavad panna välja sellisele kõrgusele, et ka ratastoolikasutajad neid hästi lugeda saaksid.

16.   Artikli 15.13 lõige 4 – reisijate tegevusjuhend

Kohaldatakse käesoleva haldusjuhendi punkti 15.

HALDUSJUHEND 23

(Välja jäetud)

HALDUSJUHEND nr 24

Sobiv gaasiseadmete häiresüsteem

(II lisa artikli 15.15 lõige 9)

1.   Artikli 24.02 lõike 2 ja artikli 24.06 lõike 5 kohaselt (mõlemad on üleminekusätted artikli 15.01 lõike 2 punktile e) tohib vedelgaasi (LPG) majapidamiseesmärkidel tarbivaid süsteeme reisilaevade pardal käitada ainult ühenduse tunnistuse esimese uuendamiseni pärast 1. jaanuari 2045, tingimusel et on olemas artikli 15.15 lõike 9 kohane gaasiseadmete häiresüsteem. Osutatud otstarbeks kasutatavaid LPG-süsteeme võib kooskõlas artikli 15.15 lõikega 9 tulevikus paigaldada esmakordselt tööle rakendatavatele reisilaevadele, mille pikkus ei ületa 45 m, kui samal ajal paigaldatakse nõutud häiresüsteem.

2.   Artikli 24.02 lõike 2 ja artikli 24.06 lõike 5 kohaselt (mõlemad on üleminekusätted artikli 15.15 lõikele 9) tuleb kõnealune gaasiseadmete häiresüsteem paigaldada tunnistuse esimesel uuendamisel kooskõlas artikliga 14.15.

Gaasiseadmete häiresüsteem koosneb anduritest, aparatuurist ja torudest ning see loetakse sobivaks juhul, kui see vastab vähemalt järgmistele nõuetele.

Süsteemile esitatavad nõuded (andurid, aparatuur, torud)

3.1.1   Gaasiseadmete häire tuleb anda hiljemalt siis, kui saavutatakse või ületatakse üks järgmistest väärtustest:

a)	propaani ja õhu segu alumine plahvatuspiir 10 % ja

b)	30 ppm CO (süsinikmonooksiidi).

3.1.2   Kogu süsteemi häire käivitumise aeg ei tohi olla pikem kui 20 sekundit.

3.1.3   Punktides 3.1.1 ja 3.1.2 osutatud piirväärtusi ei tohi muuta.

3.1.4   Gaasiga varustamise kontrollkatse peab olema välja töötatud nii, et igasugused katkestused või takistused saaksid tuvastatud. Vältida tuleb igasuguseid õhu sissepääsust või lekke tõttu katse ajal kasutatava gaasi kadudest tingitud valeandmeid, või need tuleb tuvastada ja neist teada anda.

3.1.5   Aparatuur peab olema konstrueeritud kasutamiseks temperatuuril –10 kuni 40 °C ja õhuniiskuse 20–100 % juures.

3.1.6   Gaasiseadmete häiresüsteem peab olema isekontrolliv. Süsteemi lubamatu väljalülitamine peab olema välistatud.

3.1.7   Gaasiseadmete häiresüsteem, mis saab energiat laeva vooluvõrgust, tuleb elektrisüsteemi rikke eest puhvri abil kaitsta. Akutoitel seadmed tuleb varustada häireseadmega, mis tuvastab akupinge alanemist.

Aparatuurile esitatavad nõuded

3.2.1   Aparatuur peab koosnema hindamisseadmest ja kuvarist.

3.2.2   Punkti 3.1.1 alapunktides a ja b esitatud piirväärtuste saavutamisest või ületamisest märku andev häire tuleb anda edasi heli- ja valgussignaalina nii jälgitavas ruumis kui ka roolikambris ja kõigis teistes alaliselt mehitatud kohtades. See peab olema selgelt nähtav ja kuuldav ka kõige kõrgema müratasemega töötingimustes. See peab olema selgelt eristatav kõigist teistest kaitstavas ruumis antavatest heli- või valgussignaalidest. Helisignaal peab olema selgelt kuuldav ka kinniste uste puhul kõrvalruumides ja sissepääsude juures. Helisignaali saab summutada pärast käivitumist; valgussignaali saab katkestada ainult siis, kui piirväärtused langevad alla punktis 3.1.1 osutatud tasemete.

3.2.3   Punkti 3.1.1 alapunktides a ja b osutatud piirväärtuste saavutamist ja ületamist peab olema võimalik eraldi tuvastada ja sellest selgelt teatada.

3.2.4   Kui aparatuuril on käivitamise, rikete, kalibreerimise, parameetrite määramise, hoolduse või muu osas eristaatus, tuleb see ära näidata. Kogu süsteemi või selle osa rikkest tuleb teatada häirega punktis 3.2.2 sätestatuga sarnasel viisil. Helisignaali saab summutada pärast käivitumist; valgussignaali saab katkestada ainult siis, kui rike on kõrvaldatud.

3.2.5   Kui piirväärtuste ületamisest, eristaatusest vms on võimalik teatada eraldi, peab olema võimalik neid eristada ja selgelt signaaliga edasi anda. Vajaduse korral antakse edasi ühine signaal, mis näitab, et kõiki teateid ei ole võimalik edastada. Sel juhul tuleb teated edastada tähtsuse järjekorras, alustades ohutuse seisukohalt olulisimaga. Teateid, mida ei saa edasi anda, peab olema võimalik kuvada nupuvajutusega. Tähtsuse järjekord peab selguma seadme dokumentidest.

3.2.6   Aparatuur peab olema konstrueeritud nii, et selle kõrvaline häirimine on välistatud.

3.2.7   Alati kui tuvastamis- ja häireaparatuuri kasutatakse, peab juhtpulti ja näidikut saama juhtida väljastpoolt gaasihoidla ja -seadmete alasid.

Anduritele/proovivõtuseadistele esitatavad nõuded

3.3.1   Kõigis ruumides, kus asuvad gaasiseadmed, peavad seadmete lähedal asuma gaasiseadmete häiresüsteemi andurid. Andurid/proovivõtuseadised tuleb paigaldada selliselt, et gaasi kogunemine avastatakse enne punktis 3.1.1 esitatud piirväärtuste saavutamist. Andurite asetus ja paigaldus tuleb dokumenteerida. Tootja või seadme paigaldanud asjaomase spetsialiseerumisega ettevõte peab asukohtade valikut põhjendama. Proovivõtuseadiste torud peavad olema võimalikult lühikesed.

3.3.2   Anduritele peab olema võimalik tavapäraseks kalibreerimiseks, hoolduseks ja ohutuskontrolliks hõlpsasti ligi pääseda.

Paigaldusele esitatavad nõuded

3.4.1   Kogu gaasiseadmete häiresüsteemi peab paigaldama sellele spetsialiseerunud firma.

3.4.2   Paigaldamisel tuleb arvestada järgmisi aspekte:

a)	lokaalsed ventilatsioonisüsteemid;

b)	ehituse iseärasused (seinte ja vaheseinte konstruktsioon jne), mis hõlbustavad või raskendavad gaaside kogunemist;

c)	mehaaniliste, vee- või kuumakahjustuste negatiivsete mõjude vältimine.

3.4.3   Kõik proovivõtuseadiste torud tuleb paigutada nii, et välistatud oleks kondensaadi tekkimine.

3.4.4   Paigaldus peab olema teostatud nii, et seda ei saaks ilma loata muuta.

Süsteemi kalibreerimine/kontrollimine

4.1   Enne gaasiseadmete häiresüsteemi käivitamist tuleb see tootja andmete põhjal kalibreerida.

4.2   Gaasiseadmete häiresüsteemi peab korrapäraselt kalibreerima ja kontrollima tunnustatud ekspert või tootja heaks kiidetud ekspert. Väljastada tuleb kontrollitunnistus, millele kirjutab alla tunnustatud ekspert või tootja heaks kiidetud ekspert ja kus on esitatud kontrolli andmed.

4.3   Gaasiseadmete häiresüsteemi piiratud kasutuseaga osad tuleb enne eeldatavat kasutusea lõppu õigel ajal välja vahetada.

Märgistus

5.1   Kõigil seadmetel peab olema vähemalt järgmine selgelt loetav ja kustumatu teave:

a)	tootja nimi ja aadress;

b)	õiguslik märgistus;

c)	seeria ja tüübi tähis;

d)	võimaluse korral seerianumber;

e)	vajaduse korral ohutusjuhend;

f)	iga anduri kalibreerimisgaasi tähis.

5.2   Gaasiseadmete häiresüsteemi piiratud kasutuseaga osadel peab olema selge sellekohane märge.

6.   Tootja teave gaasiseadmete häiresüsteemi kohta:

a)	täielikud gaasiseadmete häiresüsteemi nõuetekohast ja ohutut paigaldust, käivitamist, käitamist ja hooldust käsitlevad juhendid, joonised ja diagrammid;

b)	kasutusjuhend vähemalt teabega järgmise kohta: aa) häire või veateate korral rakendatavad meetmed; bb) ohutusnõuded juhuks, kui süsteemi ei ole võimalik kasutada (kalibreerimine, kontroll, katkestus vms); cc) paigalduse ja hoolduse eest vastutavad isikud;

c)	käivitamiseelse kalibreerimise juhend ja korrapärase kalibreerimise juhend koos sagedusega;

d)	toitepinge;

e)	häirete ja kuvarinäitude tüüp ja tähendus (nt eristaatus);

f)	veaotsingut ja vigade kõrvaldamist käsitlev teave;

g)	piiratud kasutuseaga osade tüübid ja nende väljavahetamise ulatus;

h)	kontrolli liik, ulatus ja sagedus.

HALDUSJUHEND nr 25

Elektrikaablid

(II lisa artikkel 9.15 ja artikli 15.10 lõige 6)

Üldosa (Kõik laevad) – artikkel 9.15

1.   Artikli 9.15 lõike 5 kohaldamisel tuleb arvesse võtta, et täielikult suletud šahtides on varjestatud kaablite ventilatsioon väiksem.

2.   Artikli 9.15 lõikes 9 osutatud kaabliühendusi peab olema võimalikult vähe. Neid võib kasutada parandamise või asendamise otstarbel ning erandkorras ka paigalduse lihtsustamiseks. Lubatud on IEC väljaande 60092–352:2005 punktiga 3.28 ja D lisaga või mõnes liikmesriigis tunnustatud samaväärsete eeskirjadega kooskõlas paigaldatud kaabliühendused.

Reisilaevad – artikli 15.10 lõige 6

1.   Reisilaevadel kasutatavaid kaableid ja kaablitrasse peetakse rahuldavaks, kui need vastavad punktides 2 ja 3 esitatud tingimustele.

2.   Avariiolukorras artikli 15.10 lõikes 4 loetletud seadmetele voolu andvad kaablid loetakse artikli 15.10 lõike 6 teisele lõigule vastavaks, kui täidetud on järgmised nõudmised:

a)	kaablid paigaldatakse nii, et need ei muutuks töökõlbmatuks vaheseinte ja tekkide kuumenemise tõttu, mida võib põhjustada tulekahju piirneval alal;

b)

kui kaablite toiteseadmed asuvad tuleohtlikel aladel, ei tohi nendel aladel paiknevad kaablid asuda diiselmootorite ega õlikütteseadmete peal või kohal ega kuumade pindade, nt diiselmootorite väljalaskesüsteemi lähedal. Kui teist paigaldusvõimalust ei ole, tuleb kaableid kuuma- ja tulekahjustuste eest kaitsta näiteks teraspleki või -karbiga;

c)	avariitoiteallikaga ühendatud kaablid ja nendega seotud seadmed tuleb võimaluste piires paigaldada ohutule alale;

d)

kaablisüsteemid peavad paiknema nii, et ükskõik millisel artikli 15.11 lõikes 2 osutatud tüübi A vaheseintega eraldatud alal puhkev tulekahju ei mõjutaks ohutuse seisukohalt olulisi teenuseid kõigil teistel sellistel aladel. See nõue on täidetud, kui pea- ja avariikaablid ei läbi sama ala. Kui nad läbivad sama ala, on nõue täidetud, kui: aa) nende vahe on võimalikult suur või bb) avariikaabel on tulekindel.

3.   Kaablikimpude paigutus tuleb planeerida nii, et säiliks kaablite leegilevikut aeglustavad omadused. See nõue on täidetud, kui kaablid vastavad IEC väljaandele 60332–3:2000. Kui väljaande IEC 60332–3:2000 või mõnes liikmesriigis tunnustatud samaväärsete eeskirjade nõudeid ei täideta, tuleb kaaluda leegileviku tõkestamist pikkades (üle 6 m vertikaalselt ja 14 m horisontaalselt) kaablikimpudes, kui kaablid ei ole just täielikult kaablikarbiga varjestatud. Sobimatute värvide, magistraalliinide ja korpuste kasutamine võib märgatavalt mõjutada kaablite leegilevikut soodustavaid omadusi ning seda tuleb vältida. Eri tüüpi kaablite, nagu näiteks raadiosageduskaablite kasutamine võib olla lubatud ka juhul, kui need ei vasta eespool nimetatule.