EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007O0002

Euroopa Keskpanga suunis, 26. aprill 2007 , üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2007/2)

OJ L 237, 8.9.2007, p. 1–70 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2012; kehtetuks tunnistatud 32012O0027 . Latest consolidated version: 21/11/2011

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2007/600/oj

8.9.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 237/1


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

26. aprill 2007,

üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta

(EKP/2007/2)

(2007/600/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige artikli 105 lõike 2 esimest ja neljandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 3.1, 17, 18 ja 22,

ning arvestades järgmist:

(1)

Senine üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem (TARGET) on detsentraliseeritud ning ühendab riikide reaalajalisi brutoarveldussüsteeme ja EKP maksesüsteemi. 30. detsembri 2005. aasta suunis EKP/2005/16 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET) kohta (1) on peamine TARGETi suhtes kohaldatav õigusakt.

(2)

TARGET asendatakse alates 19. novembrist 2007 TARGET2-ga, mida iseloomustab ühtne tehniline platvorm, nn ühisplatvorm. Kuigi nii TARGET kui ka TARGET2 õigusliku struktuuri moodustavad mitmed maksesüsteemid, tuleb EKP nõukogu otsuse kohaselt TARGET2 osasüsteemide reeglid harmoneerida võimalikult suures ulatuses; riikide õigusaktidest tulenevatel põhjustel on võimalikud erandid.

(3)

TARGET2 asutamine ja tegevus toimub kolmel tasandil. TARGET2 kõrgeim pädevus ja selle avaliku funktsioneerimise tagamine on esimesel tasandil (EKP nõukogu). Teisel tasandil (eurosüsteemi keskpangad) on TARGET2 teisene pädevus ning kolmandal tasandil (ühisplatvormi käitavad keskpangad) toimub ühisplatvormi ülesehitus ja käitamine eurosüsteemi huvides.

(4)

Eurosüsteemi nimel sõlmib Euroopa Keskpank (EKP) EKP nõukogu poolt osutatud võrguteenuse osutajaga raamlepingu, konfidentsiaalsus- ja vaikimiskokkuleppe, milles on sätestatud osalejatele võrguteenuse osutamise peamised tingimused, sh hind.

(5)

Nii TARGETi kui ka TARGET2 asutamine on oluline eurosüsteemi põhiülesannete täitmiseks, s.o ühenduse rahapoliitika teostamiseks ja maksesüsteemide tõrgeteta toimimiseks.

(6)

Üleminek riikide reaalajalistelt brutoarveldussüsteemidelt ühisplatvormile toimub etappide kaupa ning seetõttu kohaldatakse nende süsteemide suhtes suunist EKP/2005/16 kuni vastavate keskpankade üleminekuni ühisplatvormile. Enne ülemineku lõppu tekkida võivatest tehnilistest talitlushäiretest tingitud hüvitisenõuete lahendamiseks tuleb muuta suunist EKP/2005/16,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

1.   TARGET2 puhul toimub reaalajaline euromaksete arveldus keskpangarahas. TARGET2 asutatakse ja see tegutseb ühisplatvormina, mille kaudu esitatakse ja töödeldakse maksejuhiseid ning saadakse makseid tehniliselt ühetaoliselt.

2.   TARGET2 õigusliku struktuuri moodustavad mitmed reaalajalised brutoarveldussüsteemid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

„adresseeritav panga tunnuskoodi omanik (addressable BIC holder)” – üksus, a) kellel on panga tunnuskood (BIC); b) keda ei tunnustata kaudse osalejana; ja c) kes on otseosaleja korrespondent või klient, või otseosaleja või kaudse osaleja filiaal, ja kes saab esitada maksejuhiseid ja saada makseid TARGET2 osasüsteemist otseosaleja kaudu;

„eurosüsteem (Eurosystem)” – EKP ja osalevad riikide keskpangad (RKPd);

„eurosüsteemi keskpank (Eurosystem CB)” – EKP või osalev RKP;

„kaudne osaleja (indirect participant)” – Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud krediidiasutus, kes on sõlminud otseosalejaga lepingu maksejuhiste esitamise ja maksete saamise kohta selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu ning kelle TARGET2 osasüsteem on tuvastanud kaudse osalejana;

„kohalik konto (Home Account)” – osaleva RKP poolt väljaspool ühisplatvormi avatud konto üksuse jaoks, kes vastab kaudseks osalejaks saamise tingimustele;

„kõrvalsüsteem (ancillary system, AS)” – EMPs asutatud üksuse poolt hallatav süsteem, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus ja milles vahetatakse ja/või realiseeritakse makseid ja/või finantsinstrumente ning sellest tulenevad rahalised kohustused arveldatakse TARGET2s kooskõlas käesoleva suunisega ja kahepoolse lepinguga kõrvalsüsteemi ja asjakohase eurosüsteemi keskpanga vahel;

„kõrvalsüsteemiliides (Ancillary System Interface, ASI)” – tehniline lahendus, mis võimaldab kõrvalsüsteemil kasutada teatavaid ettemääratud teenuseid kõrvalsüsteemi maksejuhiste esitamiseks ja arveldamiseks; osalev RKP võib seda kasutada ka sularaha hoiustamise ja väljavõtmisega seotud sularahatehingute arveldamiseks;

„maksemoodul (Payments Module, PM)” – ühisplatvormi moodul, milles arveldatakse TARGET2 osalejate makseid maksemooduli kontodel;

„maksemooduli konto (PM account)” – TARGET2 osaleja maksemoodulis peetav konto eurosüsteemi keskpanga juures, mis on TARGET2 osalejale vajalik, et:

a)

esitada TARGET2 kaudu maksejuhiseid ja saada makseid; ja

b)

arveldada neid makseid vastava eurosüsteemi keskpangaga;

„mitteosalev liikmesriik (non-participating Member State)” – liikmesriik, kus ei ole eurot kasutusele võetud;

„osaleja (või otseosaleja) (participant, direct participant)” – üksus, kellel on eurosüsteemi keskpanga juures vähemalt üks maksemooduli konto;

„osalejaliides (Participant Interface, PI)” – tehniline lahendus, mis võimaldab otseosalejatel esitada ja arveldada maksejuhiseid maksemooduliga seotud teenuseid kasutades;

„osalev RKP (participating NCB)” – euro kasutusele võtnud liikmesriigi keskpank;

„panga tunnuskood (Bank Identifier Code, BIC)” – ISO standardiga nr 9362 määratletud kood;

„päevasisene laen (intraday credit)” – laen, mis antakse lühemaks perioodiks kui üks tööpäev;

„TARGET2 osasüsteem (TARGET2 component system)” – eurosüsteemi keskpanga mis tahes reaalajaline brutoarveldussüsteem, mis moodustab TARGET2 osa;

„TARGET2 põhiteenused (core TARGET2 services)” – maksejuhiste töötlemine TARGET2 osasüsteemides, kõrvalsüsteemidega seotud tehingute arveldamine ja likviidsuse koondamine;

„tööpäev (business day)” – mis tahes päev, mil TARGET2 võtab arveldamiseks vastu maksejuhiseid kooskõlas II lisa V liitega;

„võrguteenuse osutaja (network service provider)” – arvutipõhise võrguühenduse pakkuja TARGET2 maksesõnumite esitamiseks;

„ühendatud keskpank (connected CB)” – TARGET2ga lepingu alusel ühendatud RKP, kes ei ole osalev RKP;

„ühisplatvorm (Single Shared Platform, SSP)” – ühisplatvormi käitajate poolt pakutav ühine tehnilise platvormi infrastruktuur;

„ühisplatvormi käitavad keskpangad (SSP-providing CBs)” - Deutsche Bundesbank, Banque de France ja Banca d’Italia, kes tegutsevad ühisplatvormi ülesehituse ja eurosüsteemi huvides käitamise pädevuses;

„üleminekuperiood (transition period)” – neljaaastane ajavahemik, mis algab iga eurosüsteemi keskpanga suhtes hetkest, kui see eurosüsteemi keskpank läheb üle ühisplatvormile.

Artikkel 3

TARGET2 osasüsteemid

1.   Iga eurosüsteemi keskpank käitab oma TARGET2 osasüsteemi.

2.   Iga TARGET2 osasüsteem peab olema määratletav süsteemina vastavalt riigi õigusaktile, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998 direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (2).

3.   TARGET2 osasüsteemide nimedes võib esineda ainult „TARGET2” ning asjakohase eurosüsteemi keskpanga või selle eurosüsteemi keskpanga liikmesriigi nimi või lühend. EKP TARGET2 osasüsteemi nimi on TARGET2-ECB.

Artikkel 4

Mitteosalevate liikmesriikide RKPde TARGET2 ühendus

Mitteosalevate liikmesriikide RKPd võivad saada TARGET2 ühenduse ainult siis, kui nad sõlmivad eurosüsteemi keskpankadega lepingu. Selles lepingus tuleb sätestada, et ühendatud keskpangad järgivad käesolevat suunist, võttes arvesse mis tahes omavahel kokku lepitud nõuetekohaseid määratlusi ja kohandusi.

II JAGU

JUHTIMINE

Artikkel 5

Juhtimistasandid

1.   Piiramata põhikirja artiklit 8, põhineb TARGET2 juhtimine kolmetasandilisel juhtimisskeemil. EKP nõukogu (1. tasand), eurosüsteemi keskpankade (2. tasand) ja ühisplatvormi käitavate keskpankade (3. tasand) ülesanded on sätestatud I lisas.

2.   Nõukogu vastutab TARGET2 suunamise, juhtimise ja kontrollimise eest. 1. tasandile määratud ülesanded on nõukogu ainupädevuses. EKPS makse- ja arveldussüsteemide komitee (Payment and Settlement Systems Committee, PSSC) abistab nõukogu TARGET2 küsimustes nõuandva organina.

3.   Kooskõlas põhikirja artikli 12.1 kolmanda lõiguga vastutavad eurosüsteemi keskpangad 2. tasandile pandud ülesannete eest, võttes arvesse nõukogu poolt määratletud üldraamistikku. Lisaks nõuandvale rollile teostab makse- ja arveldussüsteemide komitee ka 2. tasandi ülesandeid. Ühendatud keskpangad osalevad 2. tasandiga seotud küsimustes hääleõiguseta. RKPdel, kes ei ole eurosüsteemi keskpangad ega ühendatud keskpangad, on ainult 2. tasandi vaatlejastaatus.

4.   Eurosüsteemi keskpangad korraldavad oma suhted kohaseid lepinguid sõlmides. Selliste lepingutega seotud hääletamine toimub lihthääleenamusega ja igal eurosüsteemi keskpangal on üks hääl.

5.   Kooskõlas põhikirja artikli 12.1 kolmanda lõiguga, vastutavad ühisplatvormi käitavad keskpangad 3. tasandile pandud ülesannete eest, võttes arvesse nõukogu poolt määratletud üldraamistikku.

6.   Ühisplatvormi käitavad keskpangad peavad sõlmima lepingu eurosüsteemi keskpankadega ning sätestama mis teenuseid esimesed teistele osutavad. Kohastel juhtudel peab see leping hõlmama ka ühendatud keskpangad.

III JAGU

TARGET2 TALITLUS

Artikkel 6

TARGET2s osalemise ühtsed tingimused

1.   Iga osalev RKP kehtestab II lisas sätestatud TARGET2s osalemise ühtsete tingimuste rakendamise korra. Kord reguleerib ainult osaleva RKP ja tema osalejate suhteid seoses maksete töötlemisega maksemoodulis.

2.   EKP võtab vastu TARGET2-ECB tingimused, rakendades selleks ühtsed tingimused erisusega, et TARGET2-ECB teenuseid osutatakse ainult makse- ja arveldusasutustele, sealhulgas väljaspool EMPd asutatud asutustele, kui nende üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus ja EKP nõukogu on heaks kiitnud nende juurdepääsu TARGET2-ECB-le.

3.   Eurosüsteemi keskpankade poolt ühtsete tingimuse rakendamiseks vastu võetud korrad tuleb avaldada.

4.   Eurosüsteemi keskpangad võivad taotleda siseriiklikest õigusaktidest tulenevate piirangute korral erandeid ühtsetest tingimustest. Nõukogu kaalub selliseid taotlusi üksikjuhtude kaupa ja annab erandi kohastel juhtudel.

5.   Valuutalepingust tulenevalt võib EKP määrata TARGET2s osalemise asjakohased tingimused II lisa artikli 4 lõike 2 punktis e viidatud üksustele.

6.   Kui üksus tegutseb otseosaleja kaudu, kes on EL liikmesriigi RKP, kuid ei ole eurosüsteemi keskpank ega ühendatud keskpank, ei võimalda eurosüsteemi keskpangad tema tegutsemist kaudse osalejana ega tema registreerimist adresseeritava panga tunnuskoodi omanikuna nende TARGET2 osasüsteemis.

Artikkel 7

Päevasisene laen

1.   Osalevad RKPd võivad anda päevasisest laenu, kui see toimub kooskõlas III lisas sätestatud päevasise laenu andmise sätete rakendusaktidega.

2.   28. jaanuari 2003. aasta otsus EKP/2003/NP2, millega muudetakse otsust EKP/1999/NP3 Euroopa Keskpanga maksesüsteemi kohta, sätestab EKP tehingupoolte päevasisese laenu nõuetele vastavuse kriteeriumid. EKP poolt antud päevasisene laen on piiratud vastava päevaga ning seda ei saa pikendada üleöölaenuks.

Artikkel 8

Kõrvalsüsteemid

1.   Eurosüsteemi keskpangad osutavad kõrvalsüsteemidele keskpangarahas rahaülekande teenuseid maksemoodulis või, üleminekuperioodi puhul ja kohastel juhtudel, kohalikel kontodel. Neid teenuseid reguleeritakse eurosüsteemi keskpankade ja vastavate kõrvalsüsteemide vaheliste kahepoolsete lepingutega.

2.   Kahepoolsed lepingud kõrvalsüsteemidega, kes kasutavad kõrvalsüsteemiliidest, peavad olema kooskõlas IV lisaga. Lisaks peab eurosüsteemi keskpank tagama, et nende lepingute suhtes kohaldatakse mutatis mutandis II lisa järgmisi sätteid:

artikli 8 lõige 1 (tehnilised ja õiguslikud nõuded);

artikli 8 lõiked 2 kuni 5 (taotluse esitamise kord), välja arvatud asjaolu, et artiklis 4 sätestatud juurdepääsu tingimuste täitmise nõude asemel peab kõrvalsüsteem täitma kõrvalsüsteemi mõistes sätestatud juurdepääsu tingimused vastavalt II lisa artiklile 1;

töökorralduse ajakava V liites;

artikkel 11 (koostöö ja teabevahetuse nõuded), välja arvatud lõige 8;

artiklid 27 ja 28 (talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed ning turvanõuded);

artikkel 31 (vastutus);

artikkel 32 (tõendid);

artiklid 33 ja 34 (osaluse kestus, lõpetamine ja peatamine), välja arvatud artikli 34 lõike 1 punkt b;

artikkel 35 asjakohastel juhtudel (maksemooduli kontode sulgemine);

artikkel 38 (konfidentsiaalsusnõuded);

artikkel 39 (andmekaitse, rahapesu tõkestamise nõuded ja seonduvad küsimused);

artikkel 40 (teatamise nõuded);

artikkel 41 (lepingulised suhted võrguteenuse osutajaga); ja

artikkel 44 (kohaldatava õiguse, kohtualluvuse ja täitmise koha reeglid).

3.   Kahepoolsed lepingud osalejaliidest kasutavate kõrvalsüsteemidega peavad vastama järgmisele:

a)

II lisa, välja arvatud jaotis V ning liited VI ja VII; ja

b)

IV lisa artikkel 18.

Artikkel 9

Kuluarvestuse metoodika

1.   Ühisplatvormi rahastamise eeskirjad kehtestab EKP nõukogu. Ühisplatvormi tegevusest tulenev ülejääk või puudujääk jagatakse osalevate RKPde vahel vastavalt põhikirja artiklis 29 sätestatud EKP kapitali märkimise alusele.

2.   EKP nõukogu kehtestab TARGET2 põhiteenuste ühtse kuluarvestuse metoodika ja hinnakujundusstruktuuri.

Artikkel 10

Turvalisuse reeglid

1.   EKP nõukogu määratleb ühisplatvormi, üleminekuperioodil kohaliku konto, tehnilise infrastruktuuri turvapoliitika ja -nõuded ning kontrollid.

2.   Eurosüsteemi keskpangad peavad järgima lõikes 1 osutatud meetmeid ning tagama nende järgimise ühisplatvormi kasutamisel.

Artikkel 11

Auditeerimise reeglid

Audit tuleb teostada kooskõlas EKP nõukogu poolt kinnitatud EKPS auditi põhimõtete ja tingimustega.

IV JAGU

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 12

Vaidluste lahendamine ja kohaldatav õigus

1.   Käesoleva suunisega seotud vaidluste korral eurosüsteemi keskpankade vahel peavad asjaomased pooled need lahendama kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga EKPS siseste vaidluste lahendamise korra kohta.

2.   Erandina lõikest 1 lahendab EKP nõukogu vaidluse juhul, kui asjaomased pooled ei leia kokkulepet vaidluses ülesannete jaotuse kohta 2. ja 3. tasandi vahel.

3.   Lõikes 1 osutatud vaidluste puhul määratakse poolte vastastikused õigused ja kohustused kindlaks eelkõige käesolevas suunises sätestatud reeglite ja korra alusel. TARGET2 osasüsteemide vahelisi makseid käsitlevates vaidlustes tuleb täiendavalt kohaldada makse saaja eurosüsteemi keskpanga asukohamaa õigust, kui see ei ole vastuolus käesoleva suunisega.

Artikkel 13

Üleminek ühisplatvormile

1.   Üleminek senistelt TARGETi süsteemidelt ühisplatvormile toimub järgmistel kuupäevadel:

a)

19. novembril 2007 Oesterreichische Nationalbank, Deutsche Bundesbank, Banque centrale du Luxembourg ja Banka Slovenije;

b)

18. veebruaril 2008 Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique, Suomen Pankki, Banque de France, Central Bank and Financial Services Authority of Ireland, De Nederlandsche Bank, Banco de Portugal ja Banco de España; ja

c)

19. mail 2008 EKP, Bank of Greece ja Banca d’Italia.

2.   Eurosüsteemi keskpank, kes ei ole ettenägematute asjaolude tõttu ühisplatvormile üle läinud 19. maiks 2008, läheb üle 15. septembriks 2008.

Artikkel 14

Jõustumine ja kohaldamine

1.   Käesolev suunis jõustub 30. aprillil 2007, arvestades artiklis 15 sätestatud üleminekusätteid.

2.   Piiramata artiklit 15, tunnistatakse suunised EKP/2005/16 ja EKP/2006/11 kehtetuks alates 15. septembrist 2008.

Artikkel 15

Üleminekusätted ja muud sätted

1.   Kontode suhtes, mille osalev RKP on väljaspool maksemoodulit avanud krediidiasutuste ja kõrvalsüsteemide jaoks, kohaldatakse selle osaleva RKP eeskirju, võttes arvesse käesoleva suunise kohalikku kontot käsitlevaid sätteid ja nõukogu otsuseid. Kontode suhtes, mille osalev RKP on väljaspool maksemoodulit avanud muudele üksustele kui krediidiasutused ja kõrvalsüsteemid, kohaldatakse selle osaleva RKP eeskirju.

2.   Suunist EKP/2005/16 kohaldatakse eurosüsteemi keskpangale, kuni tema reaalajaline brutoarveldussüsteem (või EKP puhul EKP maksesüsteem) on üle läinud ühisplatvormile ja algab tema üleminekuperiood. Pärast seda kohaldatakse sellise eurosüsteemi keskpanga suhtes ainult käesolevat suunist, arvestades lõigetes 3 ja 4 sätestatut, ning viiteid suunisele EKP/2005/16 loetakse vastava eurosüsteemi keskpanga osas viideteks käesolevale suunisele.

3.   Suunises EKP/2005/16 sätestatud tasud kehtivad kõikide eurosüsteemi keskpankade suhtes kuni 18. mai 2008 tööpäeva lõpuni sellest olenemata, kas nad on selleks kuupäevaks ühisplatvormile üle läinud. Alates 19. maist 2008 kohaldatakse kõikide eurosüsteemi keskpankade suhtes II lisa VI liites ja IV lisa punktis 18 sätestatud tasusid.

4.   Sidussüsteemi kaudu tehtud maksetega seotud eurosüsteemi keskpankade õiguste ja kohustuste suhtes, mis on määratletud suunises EKP/2005/16, kohaldatakse jätkuvalt suunist EKP/2005/16 olenemata sellest, kas vastav reaalajaline brutoarveldussüsteem (või EKP puhul EKP maksesüsteem) on juba ühisplatvormile üle läinud.

5.   Olenemata sellest, kas vastav eurosüsteemi keskpank on juba ühisplatvormile üle läinud, lahendatakse kõik ajavahemikul 19. novembrist 2007 kuni 19. maini 2008 eurosüsteemi keskpankade vahel tekkivad probleemid või vaidlused artikli 12 kohaselt.

6.   Üleminekuperioodil võib iga eurosüsteemi keskpank jätkata maksete ja muude tehingute arveldamist oma kohalikel kontodel, sealhulgas:

a)

krediidiasutuste vahelised maksed;

b)

krediidiasutuste ja kõrvalsüsteemide vahelised maksed; ja

c)

eurosüsteemi avaturutehingutega seotud maksed.

7.   Üleminekuperioodi lõppemisel lõpetatakse järgmised tegevused:

a)

II lisa artikli 4 lõike 1 punktides a ja b osutatud üksuste registreerimine eurosüsteemi keskpanga poolt adresseeritavate panga tunnuskoodide omanikena;

b)

kaudne osalemine eurosüsteemi keskpanga kaudu; ja

c)

kõikide lõike 6 punktides a kuni c osutatud maksete arveldamine kohalikel kontodel.

8.   Suunise EKP/2005/16 artikli 1 lõikes 1 osutatud mõiste „riigi reaalajalise brutoarveldussüsteemi talitlushäire” määratlus asendatakse järgmisega:

„—

riigi reaalajalise brutoarveldussüsteemi talitlushäire või TARGETi talitlushäire või talitlushäire – tehnilised või mis tahes muud raskused, puudused või rikked mis tahes riigi reaalajalise brutoarveldussüsteemi või EKP maksesüsteemi tehnilises infrastruktuuris ja/või arvutisüsteemides või sidussüsteemi arvutivõrguühendustes või kahepoolses liites, või mis tahes riigi reaalajalise brutoarveldussüsteemiga või EKP maksesüsteemiga, sidussüsteemiga või kahepoolse liitega seotud muu sündmus, mis teeb võimatuks maksejuhiste töötlemise ja täitmise TARGETis samal päeval; see määratlus hõlmab ka juhtumeid, mil talitlushäire esineb korraga enam kui ühes riigi reaalajalises brutoarveldussüsteemis (näiteks võrguteenuse osutajaga seotud rikke tõttu), või juhtumeid, mil talitlushäire TARGET2 ühisplatvormis vastavalt määratlusele suunises EKP/2007/2 esineb enne üleminekut TARGET2-le.”

9.   Suunise EKP/2005/16 artikli 8 lõike 4 punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

TARGETis osalejad esitavad oma nõude sellele RKP-le, kus peetakse nende reaalajaliste brutoarvelduste kontot, mida debiteeriti või krediteeriti või mida oleks pidanud seal debiteerima või krediteerima („asukoha RKP”), nelja nädala jooksul alates talitlushäire kuupäevast. Asukoha RKP poolt nõutud mis tahes täiendav teave ja tõendid tuleb esitada kahe nädala jooksul alates vastava taotluse esitamisest;

c)

EKP nõukogu hindab kõiki saadud nõudeid ja otsustab, kas tehakse hüvitisepakkumused. Selline hindamine toimub hiljemalt 14 nädalat pärast talitlushäiret, kui EKP nõukogu ei ole otsustanud teisiti ja teatanud sellest TARGETis osalejale.”

Artikkel 16

Adressaadid, rakendusmeetmed ja aastaaruanne

1.   Käesolevat suunist kohaldatakse kõikide eurosüsteemi keskpankade suhtes.

2.   Osalevad RKPd edastavad EKP-le hiljemalt 31. juuliks 2007 meetmete kava käesoleva suunise järgimiseks.

3.   EKP koostab igal aastal EKP nõukogule aruande TARGET2 üldise toimimise kohta.

Frankfurt Maini ääres, 26. aprill 2007

EKP nõukogu nimel

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  ELT L 18, 23.1.2006, lk 1. Suunist on muudetud suunisega EKP/2006/11 (ELT L 221, 12.8.2006, lk 17).

(2)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.


I LISA

TARGET2 JUHTIMISE KORD

1. tasand – EKP nõukogu

2. tasand – eurosüsteemi keskpangad

3. tasand – ühisplatvormi käitavad keskpangad

0.   Üldsätted

1. tasandil on lõplik pädevus TARGET2 riigisiseste ja piiriüleste küsimuste osas ja vastutus TARGET2 avaliku funktsiooni tagamise eest

2. tasandil on teisene pädevus küsimuste osas, mis on antud talle otsustamiseks 1. tasandi poolt

3. tasand teeb otsuseid ühisplatvormi igapäevase käitamise kohta, arvestades käesoleva suunise artikli 5 lõikes 6 sätestatud teenuste mahtu

1.   Kuluarvestuse ja hinnakujunduse põhimõtted

Otsused ühise kuluarvestuse metoodika kohta

Otsused ühtse hinnastruktuuri kohta

Otsused lisateenuste hindade ja/või moodulite kohta

(Ei kohaldata)

2.   Teenuste maht

Otsused põhiteenuste kohta

Otsused lisateenuste ja/või moodulite kohta

Kaasabi vastavalt 1. tasandi/2. tasandi vajadustele

3.   Riskijuhtimine

Otsused üldise riskijuhtimise ja muude riskide aktseptimise kohta

Riskijuhtimine

Riskianalüüside läbiviimine ja järelmeetmed

Riskianalüüsiks vajaliku teabe andmine vastavalt 1. tasandi/2. tasandi taotlustele

4.   Juhtimine ja rahastamine

Ühisplatvormi omandiõiguse, otsustamise ja rahastamise eeskirjade määratlemine

EKPSi TARGET2 õigusraamistiku loomise ja piisava rakendamise tagamine

1. tasandi poolt otsustatud juhtimise ja rahastamise eeskirjade koostamine

Eelarve koostamine, heakskiitmine ja rakendamine

Rakenduse omamine ja/või valdamine

Vahendite kogumine ja teenuste rahastamine

2. tasandile teenuste osutamiseks hinnateabe andmine

5.   Arendamine

Ühisplatvormi asukoha kohta esitatud 2. tasandi konsulteerimiste käsitlemine

Üldise arenduskava heakskiitmine

Otsused ühisplatvormi esialgse kujunduse ja arendamise kohta

Otsused nullist alustamise või olemasoleva platvormi alusel alustamise kohta

Otsused ühisplatvormi operaatori valiku kohta

Kokkuleppel 3. tasandiga ühisplatvormi teenuste mahu määramine

Otsused ühisplatvormi asukoha kohta pärast 1. tasandiga konsulteerimist

Ettepanek ühisplatvormi esialgse kujunduse kohta

Ettepanek nullist alustamise või olemasoleva platvormi alusel alustamise kohta

Ettepanek ühisplatvormi asukoha kohta

Üldiste ja üksikasjalike funktsionaalsete spetsifikatsioonide koostamine (üksikasjalikud funktsionaalsed spetsifikatsioonid sisekasutuses ja üksikasjalikud funktsionaalsed spetsifikatsioonid kasutajate jaoks)

 

Spetsifikatsiooniprotsessi metoodika ja 3. tasandi toodete heakskiitmine, mis on vajalik, et toode määratleda ning seejärel testida ja vastu võtta (eelkõige üldised ja üksikasjalikud kasutajaspetsifikatsioonid)

Etapiviisilise arengukava koostamine

Toodete hindamine ja aktseptimine

Testimisstsenaariumide rakendamine

Keskpankade ja kasutajate testide koordineerimine tihedas koostöös 3. tasandiga

Üksikasjalike tehniliste spetsifikatsioonide koostamine

(Esialgne ja jooksev) kaasabi etapiviisilise kava ja kontrolliabinõude väljatöötamisel

Testide tehniline ja tegevustoetus (ühisplatvormi testide läbiviimine, kaasabi ühisplatvormiga seotud testimisstsenaariumide koostamisel, eurosüsteemi keskpankade toetamine ühisplatvormi testimisega seotud tegevustes)

6.   Rakendamine ja üleminek

Ülemineku strateegia otsustamine

Ühisplatvormile ülemineku ettevalmistamine ja koordineerimine tihedas koostöös 3. tasandiga

Kaasabi osutamine seoses üleminekuga vastavalt 2. tasandi taotlustele

Ühisplatvormiga seotud üleminekutöö teostamine; lisatoetus ühinevatele keskpankadele

7.   Korraldus

Tõsiste kriisiolukordade juhtimine

Juhtimine arvestades süsteemiomaniku kohustusi

Suhtehaldus kasutajatega Euroopa tasandil (eurosüsteemi keskpangad on ainuvastutavad suhete eest oma klientidega) ja igapäevase kasutajate tegevuse jälgimine ärilisest vaatenurgast (eurosüsteemi keskpankade ülesanne)

Valdkonna arengute jälgimine

Eelarvestamine, rahastamine, arvete koostamine ja esitamine (eurosüsteemi keskpankade ülesanne) ja muud haldusülesanded

Süsteemi haldamine käesoleva suunise artikli 5 lõikes 6 osutatud lepingu alusel


II LISA

TARGET2S OSALEMISE ÜHTSED TINGIMUSED

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

 

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevates ühtsetes tingimustes (edaspidi „ÜT”) kasutatakse järgmisi mõisteid:

„adresseeritav panga tunnuskoodi omanik (addressable BIC holder)” – üksus: a) kellel on panga tunnuskood (BIC); b) keda ei tunnustata kaudse osalejana; ja c) kes on otseosaleja korrespondent või klient, või otseosaleja või kaudse osaleja filiaal, ja kes saab esitada maksejuhiseid ja saada makseid TARGET2 osasüsteemist otseosaleja kaudu;

„AL leping (AL agreement)” – mitmepoolne agregeeritud likviidsuse (aggregate liquidity, AL) leping, mille on sõlminud kõik AL rühma liikmed ja nende vastavad AL-RKPd AL režiimi kasutamiseks;

„AL režiim (AL mode)” – maksemooduli kontojääkide agregeerimise režiim;

„AL rühm (AL group)” – AL režiimi kasutava AL rühma liikmetest koosnev rühm;

„AL rühma haldur (AL group manager)” – AL rühma liige, kelle teised AL rühma liikmed on määranud juhtima AL rühma tööpäevasisest vaba likviidsust;

„AL rühma liige (AL group member)” – TARGET2 osaleja, kes on sõlminud AL lepingu;

„AL-RKP (AL NCB)” – osalev RKP, kes on AL lepingu pooleks ning tegutseb lepingupoolena AL rühma liikmetele, kes osalevad tema TARGET2 osasüsteemis;

„arveldamata maksejuhis (non-settled payment order)” – maksejuhis, mida ei ole arveldatud samal tööpäeval, mil see on vastu võetud;

„arvelduse lõplikkuse direktiiv (Settlement Finality Directive)” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (1);

„avaliku sektori asutus (public sector body)” – nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 (asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 (praegu artiklis 101 ja artikli 103 lõikes 1) osutatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta) (2) artiklis 3 määratletud avalikku sektorisse kuuluv üksus;

„CAI režiim (CAI mode)” – konsolideeritud kontoteave maksemooduli kontode kohta ICM kaudu;

„CAI rühm (CAI group)” – CAI režiimi kasutav TARGET2 osalejatest koosnev rühm;

„CAI rühma haldur (CAI group manager)” – CAI rühma liige, kelle teised CAI rühma liikmed on määranud jälgima ja jaotama CAI rühma tööpäevasisest vaba likviidsust;

„eriolukorramoodul (Contigency Module)” – ühisplatvormi moodul, mille kaudu saab töödelda tähtsaid ja erakorralise tähtsusega makseid eriolukordades;

„eurosüsteemi keskpank (Eurosystem CB)” – EKP või euro kasutusele võtnud liikmesriigi RKP;

„filiaal (branch)” – filiaal [sisesta panganduse direktiivi artikli 4 lõiget 3 rakendav siseriiklik säte] tähenduses;

„haldav RKP (managing NCB)” – AL-RKP, mille TARGET2 osasüsteemis osaleb AL rühma haldur;

„ICM teade (ICM broadcast message)” – teave, mis edastatakse teabe- ja kontrollimooduli (ICM) kaudu samaaegselt kõigile või valitud rühmale TARGET2 osalejatele;

„investeerimisühing (investment firm)” – investeerimisühing [sisesta siseriiklikud sätted, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (3) ] tähenduses, välja arvatud [direktiivi 2004/39/EÜ artikli 2 lõiget 1 rakendavad riigi õigussätted] määratletud asutused, kui see investeerimisühing:

a)

on saanud loa direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt määratud pädevalt ametiasutuselt ja tegutseb selle asutuse järelevalve all; ja

b)

on saanud õiguse tegutseda kooskõlas [sisesta siseriiklikud sätted, millega rakendatakse direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktid 2, 3, 6 ja 7];

„kaudne osaleja (indirect participant)” – Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) asutatud krediidiasutus, kes on sõlminud otseosalejaga lepingu maksejuhiste esitamise ja maksete saamise kohta selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu ning kes on tuvastatud kaudse osalejana TARGET2 osasüsteemi poolt;

„keskpangad (central banks, CBs)” – eurosüsteemi keskpangad ja ühendatud keskpangad;

„kohalik konto (Home account)” – keskpanga poolt väljaspool ühisplatvormi avatud konto üksuse jaoks, kes vastab kaudseks osalejaks saamise tingimustele;

„kontsern (group)”

a)

krediidiasutuste kogum, kes on hõlmatud emaettevõtja konsolideeritud finantsaruannetes, kui emaettevõtja on kohustatud esitama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2238/2004 (4) alusel kasutusele võetud rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile 27 (IAS 27), ja kelle hulka kuuluvad kas:

i)

emaettevõtja ja üks või rohkem tütarettevõtjat; või

ii)

kaks või enam emaettevõtja tütarettevõtjat; või

b)

punkti a alapunktides i või ii osutatud krediidiasutuste kogum, kus emaettevõtja ei esita konsolideeritud finantsaruandeid IAS 27 kohaselt, kuid kes täidab IAS 27 nõuded finantsaruannete konsolideerimise kohta; kontrolli peab teostama otseosaleja keskpank või, AL rühma puhul, haldav RKP; või

c)

kahepoolne või mitmepoolne krediidiasutuste võrk,

i)

mis on moodustatud vastavalt õigusaktidele, milles on määratletud krediidiasutuste juurdepääsu tingimused sellisele võrgule; või

ii)

mida iseloomustavad isekorraldusliku koostöö (liikmete ärihuvide edendamine, kaitsmine ja esindamine) võimalused ja/või majanduslik solidaarsus, mis väljub tavalise krediidiasutuste koostöö raamest ning selline koostöö ja solidaarsus on lubatud krediidiasutuste põhimääruste või põhikirjadega või on kehtestatud eraldi kokkulepetega;

ning igal käesolevas punktis c osutatud juhul on EKP nõukogu rahuldanud avalduse sellise ühenduse kontsernina tunnustamise kohta;

„krediidiasutus (credit institution)” – krediidiasutus [sisesta panganduse direktiivi artikli 4 lõike 1 punkti a, kohastel juhtudel artiklit 2, rakendavad siseriiklikud sätted], kelle üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus;

„kreeditkorraldus (credit transfer order)” – maksja korraldus teha vahendid kättesaadavaks makse saajale, tehes kande maksemooduli kontol;

„kõrvalsüsteem (ancillary system, AS)” – EMPs asutatud üksuse poolt hallatav süsteem, mille üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus ja milles vahetatakse ja/või realiseeritakse makseid ja/või finantsinstrumente ning sellest tulenevad rahalised kohustused arveldatakse TARGET2s kooskõlas suunisega EKP/2007/2 ja kahepoolse lepinguga kõrvalsüsteemi ja asjakohase keskpanga vahel;

„laenamise püsivõimalus (marginal lending facility)” – eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenu saamiseks eurosüsteemi keskpangalt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga;

„laenamise püsivõimaluse intressimäär (marginal lending rate)” – laenamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

„likviidsuse ülekandmise korraldus (liquidity transfer order)” – maksejuhis, mille peamiseks eesmärgiks on likviidsuse ülekandmine sama osaleja erinevate kontode vahel või CAI või AL rühma vahel;

„makse saaja (payee)” – TARGET2 osaleja, kelle maksemooduli kontot krediteeritakse maksejuhise arveldamise tulemusena;

„maksealgataja (instructing participant)” – TARGET2 osaleja, kes on algatanud maksejuhise;

„maksejuhis (payment order)” – kreeditkorraldus, likviidsuse ülekandmise korraldus või otsedebiteerimise korraldus;

„maksejõuetusmenetlus (insolvency proceedings)” – maksejõuetusmenetlus arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 2 punkti j tähenduses;

„maksemoodul (Payments Module, PM)” – ühisplatvormi moodul, milles arveldatakse TARGET2 osalejate makseid maksemooduli kontodel;

„maksemooduli konto (PM account)” – TARGET2 osaleja maksemoodulis peetav konto keskpanga juures, mis on sellele TARGET2 osalejale vajalik selleks, et

a)

esitada maksejuhiseid või saada makseid TARGET2 kaudu ja

b)

arveldada neid makseid vastava keskpangaga;

„maksja (payer)” – TARGET2 osaleja, kelle maksemooduli kontot debiteeritakse maksejuhise arveldamise tulemusena;

„osaleja või otseosaleja (participant, direct participant)” – üksus, kellel on [keskpanga] juures vähemalt üks maksemooduli konto;

„otsedebiteerimise korraldus (direct debit instruction)” – makse saaja poolt oma keskpangale antud korraldus, mille kohaselt maksja keskpank debiteerib maksja kontolt otsedebiteerimise volituse alusel korralduses näidatud summa;

„otsedebiteerimise volitus (direct debit authorisation)” – maksja üldvolitus oma keskpangale, mis lubab ja kohustab keskpanka debiteerima maksja kontot otsedebiteerimise korralduse saamisel makse saajalt;

„panga tunnuskood (Bank Identifier Code, BIC)” – ISO standardiga nr 9362 määratletud kood;

„panganduse direktiiv (Banking Directive)” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (5);

„peatamine (suspension)” – osaleja õiguste ja kohustuste ajutine peatamine [keskpanga] poolt määratavaks perioodiks;

„probleemsündmus (event of default)” – lähiajal toimuv või toimunud mis tahes sündmus, mille esinemine võib ohustada osaleja võimet täita oma kohustusi, mis tulenevad ÜTst või mis tahes muudest eeskirjadest, mida kohaldatakse osaleja ja [keskpanga] või mis tahes teise keskpanga suhetele, sealhulgas:

a)

kui osaleja ei vasta enam artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimustele või artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud nõuetele;

b)

maksejõuetusmenetluse algatamine osaleja suhtes;

c)

avalduse esitamine, mis on seotud punktis b osutatud menetlusega;

d)

osaleja poolt kirjaliku teate esitamine oma võimetuse kohta tasuda oma võlgu täielikult või osaliselt või täita oma kohustusi, mis on seotud päevasiseste laenudega;

e)

osaleja poolt vabatahtlikult üldlepingu või kokkuleppe sõlmimine oma võlausaldajatega;

f)

kui osaleja on maksejõuetu või ei suuda tasuda oma võlgu või kui ta on nimetatud seisundis oma keskpanga hinnangul;

g)

kui osaleja maksemooduli konto jääk või kogu või oluline osa osaleja varast on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes menetlus, mille eesmärgiks on kaitsta avalikke huve või osaleja võlausaldajate huve;

h)

kui osaleja osalus teises TARGET2 osasüsteemis ja/või kõrvalsüsteemis on peatatud või lõpetatud;

i)

kui mis tahes oluline avaldus või lepingueelne kinnitus, mille osaleja on andnud või mis loetakse kohaldatava seaduse alusel tema poolt antuks, on ebatäpne või väär; või

j)

kui osaleja pandib või annab tagatiseks kogu või olulise osa oma varast;

„päevasisene laen (intraday credit)” – laen, mis antakse lühemaks perioodiks kui üks tööpäev;

„realiseerimissündmus (enforcement event)” – AL rühma liikme jaoks:

a)

artikli 34 lõikes 1 osutatud mis tahes probleemsündmus;

b)

artikli 34 lõikes 2 osutatud mis tahes muu probleemsündmus, millega seoses on [keskpank] probleemsündmuse või muu sündmuse tõsidust arvesse võttes otsustanud, et [sisesta, kui on kohaldatav: [pant tuleb realiseerida kooskõlas artikliga 25b] [tagatis tuleb realiseerida kooskõlas artikliga 25c] ja] algatada tuleb tasaarveldus kooskõlas artikliga 26; või

c)

mis tahes otsus peatada või lõpetada juurdepääs päevasisesele laenule;

„sisendkontroll (entry disposition)” – makse töötlemise etapp, mille jooksul TARGET2-[keskpank/riik] püüab arveldada kooskõlas artikliga 14 vastuvõetud maksejuhise korras, mis on kirjeldatud artiklis 20;

„staatiliste andmete kogumise vorm (static data collection form)” – TARGET2-[keskpank/riik] teenuste taotlejate registreerimiseks ja nende teenustega seotud mis tahes muutuste registreerimiseks [keskpanga] poolt välja töötatud vorm;

„TARGET2” – keskpankade kõikide TARGET2 osasüsteemide kogum;

„TARGET2 CUG” – võrguteenuse osutaja klientide rühmad, mis on jaotatud nende poolt kasutatavate võrguteenuse osutaja asjakohaste teenuste ja toodete eesmärkide kaupa seoses maksemooduli juurdepääsuga;

„TARGET2 osaleja (TARGET2 participant)” – iga osaleja mis tahes TARGET2 osasüsteemis;

„TARGET2 osasüsteem (TARGET2 component system)” – keskpanga mis tahes reaalajaline brutoarveldussüsteem, mis moodustab TARGET2 osa;

„TARGET2 talitlushäire (technical malfunction of TARGET2)” – mis tahes raskused, vead või rikked TARGET2-[keskpank/riik] poolt kasutatavas tehnilises infrastruktuuris ja/või arvutisüsteemides, või mis tahes muud ilmingud, mis välistavad TARGET2-[keskpank/riik] maksejuhiste või üleminekuperioodil TARGET2-le veel üleminemata riikide reaalajaliste brutoarveldussüsteemidega seotud maksejuhiste päevasisese töötlemise ja täitmise;

„TARGET2-[keskpank/riik]” – TARGET2 [keskpanga] osasüsteem;

„teabe- ja kontrollimoodul, ICM (Information and Control Module, ICM)” – ühisplatvormi moodul, mis võimaldab osalejatel saada teavet ja esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi, et juhtida likviidsust ja anda asendusmaksejuhiseid eriolukorras;

„tööpäev (business day)” – mis tahes päev, mil TARGET2 võtab arveldamiseks vastu maksejuhiseid V liite kohaselt;

„vaba likviidsus (või likviidsus) (available liquidity, liquidity)” – TARGET2 osaleja maksemooduli konto positiivne jääk, asjakohastel juhtudel asjaomase keskpanga poolt sellele kontole antud päevasisene laen;

„võrguteenuse osutaja (network service provider)” – EKP nõukogu poolt määratud arvutipõhise võrguühenduse pakkuja TARGET2 maksesõnumite esitamiseks;

„õigusvõime hinnang (capacity opinion)” – arvamus osaleja õigusvõime kohta võtta ja täita ÜT-st tulenevaid kohustusi;

„ühendatud keskpank (connected CB)” – TARGET2ga lepingu alusel ühendatud riigi keskpank (RKP), kes ei ole eurosüsteemi keskpank;

„ühine juurdepääs (multi-addressee access)” – tehniline lahendus, mille abil on EMPs asutatud filiaalidel või krediidiasutustel juurdepääs TARGET2 osasüsteemile, esitades sinna otse maksejuhiseid ja/või saades sealt otse makseid. Lahenduse kohaselt võivad need üksused esitada oma maksejuhiseid otseosaleja maksemooduli kaudu ilma selle otseosaleja sekkumiseta;

„ühisplatvorm (Single Shared Platform, SSP)” – ühisplatvormi käitajate poolt pakutav ühine tehnilise platvormi infrastruktuur;

„ühisplatvormi käitavad keskpangad (SSP-providing CBs)” – Deutsche Bundesbank, Banque de France ja Banca d'Italia, kes tegutsevad ühisplatvormi ülesehitamisel ja käitamisel eurosüsteemi huvides;

Artikkel 2

Liited

1.   Järgmised liited on ÜT lahutamatu osa:

I liide. Maksejuhiste töötlemise tehniline kirjeldus

II liide. TARGET2 hüvitussüsteem

III liide. Õigusvõime hinnangu ja õiguskeskkonna hinnangu nõuded

IV liide. Talitluspidevuse ja eriolukorra meetmed

V liide. Töökorralduse ajakava

VI liide. Tasud ja arved

VII liide. Agregeeritud likviidsuse leping

2.   Mis tahes liite teksti ja ÜT mis tahes muu sätte vastuolu korral kohaldatakse ÜT sätteid.

Artikkel 3

TARGET2-[keskpank/riik] ja TARGET2 üldkirjeldus

1.   TARGET2 võimaldab reaalajalist euromaksete arveldust keskpangarahas.

2.   TARGET2-[keskpank/riik]s töödeldakse järgmisi maksejuhiseid:

a)

maksejuhised, mis tulenevad otseselt eurosüsteemi rahapoliitika toimingutest või nendega seotud tehingutest;

b)

eurosüsteemiga seotud välisvaluutatehingute euro-osa arveldused;

c)

piiriülestes suurmaksete tasaarveldussüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused;

d)

süsteemselt olulistes euro jaemaksesüsteemides tehtud tehingutest tulenevate euroülekannete arveldused; ja

e)

TARGET2 osalejatele suunatud mis tahes maksejuhised.

3.   TARGET2 on loodud ja tegutseb ühisplatvormi alusel. Eurosüsteem määratleb ühisplatvormi tehnilise ülesehituse ja omadused. Ühisplatvormi teenust osutavad eurosüsteemi ühisplatvormi käitavad keskpangad eurosüsteemi keskpankade kasuks eraldi lepingute alusel.

4.   [keskpank] osutab teenuseid ÜT kohaselt. Ühisplatvormi käitavate keskpankade tegevus ja tegevusetus loetakse [keskpanga] tegevuseks ja tegevusetuseks, mille eest ta vastutab kooskõlas artikliga 31 allpool. Osalemisest ÜT kohaselt ei teki lepingulist suhet osalejate ja ühisplatvormi käitavate keskpankade vahel, kui viimased tegutsevad selles pädevuses. Korraldused, teated või teave, mille osaleja saab ühisplatvormi käitajalt või saadab talle seoses ÜT alusel osutatavate teenustega, loetakse saaduks [keskpangalt] või saadetuks [keskpangale].

5.   TARGET2 õiguslikuks struktuuriks on maksesüsteemide kogum, mis koosneb kõigist TARGET2 osasüsteemidest, mis on määratletud süsteemidena riigi õigusaktide kohaselt, millega rakendatakse arvelduse lõplikkuse direktiiv. TARGET2-[keskpank/riik] loetakse süsteemiks [sisesta arvelduse lõplikkuse direktiivi rakendavad õigussätted] kohaselt.

6.   Osalemine TARGET2s teostub osalemise teel TARGET2 osasüsteemis. ÜT kirjeldab TARGET2-[keskpank/riik]s osalejate ja [keskpanga] vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Maksejuhiste töötlemise eeskirjad (IV jaotis) hõlmavad iga TARGET2 osaleja kõiki maksejuhiseid või saadud makseid.

II JAOTIS

OSALEMINE

Artikkel 4

Juurdepääsutingimused

1.   Järgmistel üksustel on otseosaluse õigus TARGET2-[keskpank/riik]s:

a)

EMPs asutatud krediidiasutused, k.a juhul kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu;

b)

krediidiasutused, mis ei ole asutatud EMPs, kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu; ja

c)

EL liikmesriikide keskpangad ja EKP.

2.   [Keskpank] võib omal äranägemisel tunnistada otseosalejateks järgmisi üksusi:

a)

liikmesriikide kesk- või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusasutused;

b)

liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes on volitatud hoidma klientide kontosid;

c)

EMPs asutatud investeerimisühingud;

d)

EMPs asutatud tasaarveldus- või arveldusteenuseid pakkuvad organisatsioonid, kui nende üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus, ja

e)

krediidiasutused või punktides a kuni d osutatud mis tahes üksused, kui need on asutatud riigis, kellega Euroopa Ühendus on sõlminud valuutalepingu, mille kohaselt neil üksustel on juurdepääs Euroopa Ühenduse maksesüsteemidele valuutalepingus sätestatu kohaselt ning tingimusel, et nende asukohariigi õiguskord on võrdväärne vastavate ühenduse õigusaktidega.

3.   E-raha asutustel [sisesta siseriiklikud sätted, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/46/EÜ (elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta) (6) artikli 1 lõike 3 punkti a] tähenduses ei ole õigus osaleda TARGET2-[keskpank/riik]s.

Artikkel 5

Otseosalejad

1.   TARGET2-[keskpank/riik] otseosalejad peavad vastama artikli 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Neil peab olema vähemalt üks maksemooduli konto [keskpangas].

2.   Otseosalejad võivad määrata adresseeritavad panga tunnuskoodi omanikud, olenemata nende asutamise kohast.

3.   Otseosalejad võivad anda üksustele kaudse osaleja staatuse, kui artikli 6 tingimused on täidetud.

4.   Ühist juurdepääsu filiaalide kaudu võib võimaldada järgmiselt:

a)

krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses, kes on tunnistatud otseosalejaks, võib maksejuhiste andmiseks ja/või maksete saamiseks anda oma maksemooduli kontole otsejuurdepääsu ühele või enamale oma EMPs asutatud filiaalile, juhul kui [keskpanka] on sellest teavitatud;

b)

kui krediidiasutuse filiaal on saanud otseosaleja staatuse, võivad teised sama juriidilise isiku filiaalid ja/või tema peakorter, kui need on asutatud EMPs, kasutada selle filiaali maksemooduli kontot, kui [keskpanka] on sellest teavitatud.

Artikkel 6

Kaudsed osalejad

1.   EMPs asutatud krediidiasutused võivad igaüks sõlmida lepingu ühe otseosalejaga, kes on kas krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses või keskpank, et esitada maksejuhiseid ja/või saada makseid ning arveldada neid selle otseosaleja maksemooduli konto kaudu. Kaudsete osalejate tunnustamiseks registreerib TARGET2-[keskpank/riik] nende kaudse osalemise TARGET2 kataloogis, mis on kirjeldatud artiklis 9.

2.   Kui otseosaleja, kes on krediidiasutus artikli 4 lõike 1 punktide a või b tähenduses, ja kaudne osaleja kuuluvad samasse kontserni, võib otseosaleja selgesõnaliselt volitada kaudset osalejat otse kasutama otseosaleja maksemooduli kontot, et esitada maksejuhiseid ja/või saada makseid, kasutades kontserni ühist juurdepääsu.

Artikkel 7

Otseosaleja vastutus

1.   Kaudse osaleja poolt artikli 6 kohaselt ning filiaalide poolt artikli 5 lõike 4 kohaselt antud volituse alusel antud maksejuhised või saadud maksed loetakse antuks või saaduks otseosaleja poolt.

2.   Otseosaleja on maksejuhistega seotud sõltumata sellest, millised on tema ja lõikes 1 viidatud üksuste vaheliste lepingute tingimused või kas tegemist on lepingu rikkumisega.

Artikkel 8

Taotluse esitamise kord

1.   TARGET2-[keskpank/riik]ga liitumiseks peab taotleja:

a)

täitma järgmised tehnilised nõuded:

i)

installeerima, haldama ja käitama vajaliku TARGET2-[keskpank/riik]ga ühendatud IT infrastruktuuri, jälgima ja tagama selle turvalisust ning sisestama selle kaudu maksejuhiseid. Seda tehes võivad osalejad kasutada kolmandaid isikuid, jäädes ise täielikult vastutavaks. Eelkõige sõlmivad taotlejad I liite tehnilisele kirjeldusele vastava ühenduse ja juurdepääsu saamiseks lepingu võrguteenuse osutajaga; ja

ii)

läbima [keskpanga] poolt nõutavad testid; ning

b)

täitma järgmised õiguslikud nõuded:

i)

esitama õigusvõime hinnangu III liites kehtestatud vormis, kui [keskpank] ei ole saanud sellise õigusvõime hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel; ja

ii)

artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud üksuste korral esitama III liites kehtestatud vormis õiguskeskkonna hinnangu, kui [keskpank] ei ole saanud sellise õiguskeskkonna hinnangu raames antavat teavet ja avaldusi juba muudel asjaoludel.

2.   Taotlejad peavad esitama [keskpangale] kirjaliku taotluse, lisades sellele vähemalt järgmised dokumendid/teabe:

a)

täidetud vorm, mis on antud [keskpanga] poolt staatiliste andmete kogumiseks,

b)

õigusvõime hinnang, kui seda nõuab [keskpank]; ning

c)

õiguskeskkonna hinnang, kui seda nõuab [keskpank].

3.   [Keskpank] võib nõuda mis tahes lisateavet, mida ta peab vajalikuks osalemistaotluse rahuldamise otsustamiseks.

4.   [Keskpank] jätab osalemistaotluse rahuldamata, kui:

a)

artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimused ei ole täidetud;

b)

üks või mitu lõikes 1 sätestatud osaluskriteeriumit ei ole täidetud; ja/või

c)

[keskpanga] hinnangul võib kõnealune osalemine ohustada TARGET2-[keskpank/riik] või mis tahes muu TARGET2 osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või [keskpanga] võimet täita [osuta asjakohastele siseriiklikele sätetele] ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid.

5.   [Keskpank] teatab taotlejale oma otsusest osalemistaotluse kohta ühe kuu jooksul osalemistaotluse saamisest. Kui [keskpank] nõuab vastavalt lõikele 3 lisateavet, tuleb otsusest teatada ühe kuu jooksul taotleja poolt lisateabe esitamisest. Taotluse tagasilükkamise otsust tuleb põhjendada.

Artikkel 9

TARGET2 kataloog

1.   TARGET2 kataloog on BIC andmebaas, mida kasutatakse järgmistele üksustele adresseeritud maksejuhiste edasisuunamiseks:

a)

TARGET2 osalejad ja nende ühise juurdepääsuga filiaalid;

b)

TARGET2 kaudsed osalejad, sealhulgas ühise juurdepääsuga osalejad; ja

c)

TARGET2 adresseeritavad panga tunnuskoodi omanikud.

Kataloogi ajakohastatakse igal nädalal.

2.   Kui osaleja ei ole soovinud teisiti, avaldatakse panga tunnuskoodid TARGET2 kataloogis.

3.   Osalejad võivad levitada TARGET2 kataloogi ainult oma filiaalide ja ühise juurdepääsuga üksuste hulgas.

4.   Lõike 1 punktides b ja c osutatud üksused võivad kasutada oma panga tunnuskoodi ainult suhetes ühe otseosalejaga.

III JAOTIS

POOLTE KOHUSTUSED

Artikkel 10

[Keskpanga] ja osalejate kohustused

1.   [Keskpank] osutab IV jaotises kirjeldatud teenuseid. Kui ÜTs või kehtivas õiguses ei ole sätestatud teisiti, peab [keskpank] kasutama oma kohustuste täitmiseks kõiki tema käsutuses olevaid mõistlikke võimalusi, võtmata kohustust tagada tulemuse saavutamine.

2.   Osalejad maksavad [keskpangale] VI liites kehtestatud tasu.

3.   Osalejad tagavad oma ühenduse TARGET2-[keskpank/riik]ga tööpäevadel vastavalt V liites sätestatud töökorralduse ajakavale.

4.   Osaleja avaldab ja kinnitab [keskpangale], et tema ÜTst tulenevate kohustuste täitmine ei riku ühtegi talle kohustuslikku õigusakti, määrust, põhikirja ega lepingut.

Artikkel 11

Koostöö ja teabevahetus

1.   ÜT kohaselt oma kohustusi täites ja oma õigusi kasutades peavad [keskpank] ja osalejad tegema tihedat koostööd TARGET2-[keskpank/riik] stabiilsuse, usaldatavuse ja ohutuse tagamiseks. Nad peavad vahetama teavet või dokumente, mis on vajalikud oma ÜTst tulenevate vastastikuste kohustuste täitmiseks ja õiguste kasutamiseks, ilma et see piiraks nende pangasaladuse hoidmise kohustust.

2.   [Keskpank] loob süsteemi tugikeskuse ja haldab seda, et abistada osalejaid seoses süsteemi tegevuses esinevate probleemidega.

3.   Ajakohastatud teave ühisplatvormi tööseisu kohta avaldatakse TARGET2 teabesüsteemis (TARGET2 Information System, T2IS). T2IS võib kasutada teabe saamiseks mis tahes sündmuse kohta, mis mõjutab TARGET2 normaalset tööd.

4.   [Keskpank] võib edastada teateid osalejatele ICM või mis tahes muu sidevahendi kaudu.

5.   Osalejate kohustuseks on õigeaegselt ajakohastada olemasolevad staatiliste andmete kogumise vormid ning esitada uued staatiliste andmete kogumise vormid [keskpangale]. Osalejad peavad kontrollima TARGET2-[keskpank/riik]s sisestatud neid puudutava teabe õigsust.

6.   [Keskpank] loetakse pädevaks edastama ühisplatvormi käitavatele keskpankadele mis tahes osalejaid puudutavat teavet, mida ühisplatvormi käitavad keskpangad vajavad oma teenusepakkuja ülesannete täitmiseks, vastavalt võrguteenuse osutajaga sõlmitud lepingule.

7.   Osalejad peavad teatama [keskpangale] kõikidest oma õigusvõime muutustest ja seadusandlikest muudatustest, mis mõjutavad nende õiguskeskkonna hinnangus käsitletud asjaolusid.

8.   Osalejad peavad teatama [keskpangale]:

a)

igast uuest kaudsest osalejast, adresseeritavast panga tunnuskoodi omanikust või ühise juurepääsuga üksusest, kelle nad registreerivad; ja

b)

igast muutusest punktis a osutatud üksuste osas.

9.   Osalejad peavad viivitamata teavitama [keskpanka], kui esineb nendega seotud probleemsündmus.

IV JAOTIS

MAKSEMOODULI KONTODE HALDAMINE JA MAKSEJUHISTE TÖÖTLEMINE

Artikkel 12

Maksemooduli kontode avamine ja haldamine

1.   [Keskpank] avab ja peab iga osaleja jaoks vähemalt ühe maksemooduli konto ning asjakohastel juhtudel allkontod.

2.   [Sisesta, kui on kohaldatav: maksemooduli kontodel ei lubata negatiivset saldot].

3.   [Sisesta, kui on kohaldatav: tööpäeva alguses ja lõpus on maksemooduli kontode saldo null. [Keskpank] loetakse osaleja poolt volitatuks kanda mis tahes päevalõpusaldo üle osaleja poolt osutatud kontole].

4.   [Sisesta, kui on kohaldatav: järgmise tööpäeva alguses kantakse jääk osaleja maksemooduli kontole tagasi].

5.   Maksemooduli kontod ja nende allkontod on intressita, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse kohustusliku reservi hoidmiseks. Sel juhul juhindutakse kohustuslikult reservilt tasu arvutamisel ja maksmisel nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusest (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt (7) ja 12. septembri 2003. aasta määrusest EKP/2003/9 kohustusliku reservi kohaldamise kohta (8).

6.   Lisaks maksejuhiste arveldamisele maksemoodulis võib maksemooduli kontot kasutada ka maksejuhiste arveldamiseks kohalikult kontolt ja kohalikule kontole kooskõlas [keskpanga] poolt kehtestatud eeskirjadega.

7.   Osalejad kasutavad oma likviidsuspositsiooni kohta teabe saamiseks ICMi. [Keskpank] esitab iga päev kontoväljavõtte igale osalejale, kes on sellist teenust soovinud.

Artikkel 13

Maksejuhiste liigid

TARGET2s kasutatavad maksejuhised on järgmised:

a)

kreeditkorraldused;

b)

otsedebiteerimise volituse alusel teostatud otsedebiteerimise korraldused; ja

c)

likviidsuse ülekandmise korraldused.

Artikkel 14

Maksejuhiste vastuvõtmine ja tagasilükkamine

1.   Osalejate poolt esitatud maksejuhised loetakse vastuvõetuks [keskpanga] poolt, kui:

a)

maksesõnum vastab võrguteenuse osutaja kehtestatud reeglitele;

b)

maksesõnum vastab TARGET2-[keskpank/riik] vorminõuetele ja tingimustele ning on läbinud I liites kirjeldatud unikaalsuse kontrolli, ja

c)

maksja või makse saaja osaluse peatamise korral on peatatud osalusega osaleja keskpangalt saadud selge nõusolek.

2.   [Keskpank] lükkab viivitamata tagasi iga maksejuhise, mis ei vasta punktis 1 sätestatud tingimustele. [keskpank] teatab osalejale igast maksejuhise tagasilükkamisest vastavalt I liitele.

Artikkel 15

Prioriteedid

1.   Maksealgataja määrab iga maksejuhise prioriteedi järgmiselt:

a)

tavaline maksejuhis (prioriteet 2);

b)

kiirmaksejuhis (prioriteet 1); või

c)

erakorraline kiirmaksejuhis (prioriteet 0).

Kui maksejuhise prioriteet ei ole märgitud, käsitletakse seda tavalise maksejuhisena.

2.   Erakorralisi kiirmaksejuhiseid võivad määrata ainult:

a)

keskpangad; ja

b)

osalejad, maksete puhul CLS pangale ja CLS pangast ning likviidsuse ülekandmise puhul kõrvalsüsteemidele.

Kõiki kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksejuhiseid osaleja maksemooduli konto debiteerimiseks või krediteerimiseks loetakse erakorralisteks kiirmaksejuhisteks.

3.   Maksja võib muuta tavaliste ja kiirmaksejuhiste prioriteete ICM kaudu ning muudatus jõustub viivitamata. Erakorralise kiirmaksejuhise prioriteeti ei saa muuta.

Artikkel 16

Likviidsuslimiidid

1.   Osaleja võib piirata vaba likviidsuse kasutamist teiste TARGET2 osalejate, välja arvatud keskpankade, maksejuhiste täitmiseks, kehtestades kahepoolsed või mitmepoolsed limiidid. Selliseid limiite saab kehtestada ainult tavaliste maksejuhiste suhtes.

2.   Limiite võib kehtestada ainult AL rühma poolt või selle suhtes tervikuna. Limiite ei või kehtestada ainult ühe AL rühma liikme maksemooduli konto suhtes. Samuti ei või ühe AL rühma liikmed üksteise suhtes limiite kehtestada.

3.   Kui osaleja kehtestab kahepoolse limiidi, annab ta seega [keskpangale] korralduse, et vastuvõetud maksejuhist ei või arveldada, kui tema poolt muule TARGET2 osaleja maksemooduli kontole minevate tavaliste maksejuhiste summa, millest on maha arvatud sellelt TARGET2 osaleja maksemooduli kontolt tulevate tavaliste ja kiirmaksete summa, ületab seda kahepoolset limiiti.

4.   Osaleja võib kehtestada mitmepoolse limiidi ainult suhetele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahepoolset limiiti. Mitmepoolse limiidi võib kehtestada vaid juhul, kui osaleja on kehtestanud vähemalt ühe kahepoolse limiidi. Kui osaleja kehtestab mitmepoolse limiidi, annab ta [keskpangale] juhise, et vastuvõetud maksejuhist ei või arveldada, kui tema poolt teistele TARGET2 osalejate maksemooduli kontodele, mille suhtes ei ole kehtestatud kahepoolset limiiti, suunatud tavaliste maksejuhiste summa, millest on maha arvatud neilt maksemooduli kontodelt laekuvate tavaliste ja kiirmaksete summa, ületab seda mitmepoolset limiiti.

5.   Iga limiidi miinimumsumma on üks miljon eurot. Kahe- või mitmepoolse nullmääraga limiidi puhul loetakse, et limiit puudub. Null euro ja ühe miljoni euro vahemikku jäävad limiidid ei ole võimalikud.

6.   ICM kaudu võib limiite muuta reaalajas nii, et need hakkavad kehtima viivitamata või alates järgmisest tööpäevast. Kui limiit on muudetud nulliks, ei saa seda samal tööpäeval uuesti muuta. Uue kahe- või mitmepoolse limiidi kehtestamine jõustub järgmisel tööpäeval.

Artikkel 17

Likviidsuse reserveerimine

1.   Osalejad võivad ICM kaudu reserveerida likviidsust kiirmakseteks ja erakorralisteks kiirmakseteks.

2.   AL rühma haldur võib reserveerida likviidsust AL rühmale tervikuna. Likviidsust ei või reserveerida AL rühma poolt peetavatele üksikutele kontodele eraldi.

3.   Reserveerides teatava hulga likviidsust erakorralisteks kiirmakseteks, lubab osaleja [keskpangal] arveldada kiirmaksejuhiseid ja tavalisi maksejuhiseid ainult juhul, kui selleks jääb erakorraliste kiirmaksejuhiste jaoks reserveeritud likviidsust üle.

4.   Reserveerides teatava hulga likviidsust kiirmakseteks, lubab osaleja [keskpangal] arveldada tavalisi maksejuhiseid ainult juhul, kui selleks jääb kiirmaksete ja erakorraliste kiirmaksejuhiste jaoks reserveeritud likviidsust üle.

5.   Pärast reserveerimisnõude saamist kontrollib [keskpank], kas likviidsuse hulk osaleja maksemooduli kontol on reserveerimiseks piisav. Kui likviidsuse hulk ei ole piisav, reserveeritakse ainult maksemooduli kontol olev vaba likviidsus. Puuduvat likviidsust ei reserveerita automaatselt hiljem isegi juhul, kui osaleja maksemooduli kontol olev vaba likviidsus jõuab algse reserveerimisnõude tasemele.

6.   Likviidsuse reserveeringu suurust võib muuta. Osalejad võivad ICM kaudu esitada uute summade reserveerimisnõude, mis jõustub viivitamata või alates järgmise tööpäeva algusest.

Artikkel 18

Ettemääratud arveldusajad

1.   Maksealgatajad võivad ette määrata maksejuhiste arveldamise aja tööpäeval, kasutades varaseima debiteerimise aja määrangut (Earliest Debit Time Indicator) või hiliseima debiteerimise aja määrangut (Latest Debit Time Indicator).

2.   Kui kasutatakse varaseima debiteerimise aja määrangut, siis maksejuhis salvestatakse ning sisestatakse sisendkontrolli alles määratud ajal.

3.   Kui kasutatakse hiliseima debiteerimise aja määrangut, lükatakse maksejuhis tagasi, kui seda ei saa määratud debiteerimistähtajal arveldada. 15 minutit enne ettemääratud debiteerimistähtaega saadetakse maksealgatajale ICM kaudu automaatne teade. Maksealgataja võib kasutada debiteerimise lõpptähtaja määrangut ka ainult hoiatusmääranguna. Sellistel juhtudel ei lükata vastavat maksejuhist tagasi.

4.   Maksealgatajad võivad ICM kaudu varaseima debiteerimise aja ja hiliseima debiteerimise aja määrangut muuta.

5.   Täpsem tehniline kirjeldus on toodud I liites.

Artikkel 19

Eelesitatud maksejuhised

1.   Maksejuhiseid võib esitada kuni viis tööpäeva enne osutatud arvelduspäeva (ladustatud maksejuhised).

2.   Ladustatud maksejuhised võetakse vastu ja sisestatakse sisendkontrolli maksealgataja poolt määratud kuupäeval V liites määratletud arveldusperioodi alguses. Nad pannakse sama prioriteediga maksejuhiste ette.

3.   Artikli 15 lõige 3, artikli 22 lõige 2 ja artikli 29 lõike 1 punkt a kehtivad vajalike muudatustega (mutatis mutandis) ladustatud maksejuhiste suhtes.

Artikkel 20

Maksejuhiste arveldamine sisendkontrollis

1.   Kui maksealgatajad ei ole ette määranud arvelduse aega artiklis 18 kirjeldatud viisil, arveldatakse vastuvõetud maksejuhised viivitamata või hiljemalt selle tööpäeva lõpuks, mil need vastu võeti, tingimusel et maksja maksemooduli kontol on piisavalt vahendeid ning võttes arvesse artiklites 16 ja 17 sätestatud likviidsuse limiite ja reserveeringuid.

2.   Vahendite allikaks võivad olla:

a)

maksemooduli konto vaba likviidsus; või

b)

teistelt TARGET2 osalejatelt laekuvad maksed, olenevalt rakendatavatest optimeerimismenetlustest.

3.   Erakorralistele kiirmaksejuhistele kohaldatakse lihtjärjekorra (first in, first out, FIFO) põhimõtet. See tähendab, et erakorralised kiirmaksejuhised arveldatakse kronoloogilises järjekorras. Kiir- ja tavalisi maksejuhiseid ei arveldata, kui järjekorras on erakorralisi kiirmaksejuhiseid.

4.   Kiirmaksejuhistele kohaldatakse samuti FIFO põhimõtet. Tavalisi maksejuhiseid ei arveldata, kui järjekorras on kiirmaksejuhiseid või erakorralisi kiirmaksejuhiseid.

5.   Punktides 3 ja 4 sätestatust olenemata võib madalama prioriteediga maksejuhiseid (või sama prioriteediga hiljem vastuvõetud maksejuhiseid) arveldada enne kõrgema prioriteediga maksejuhiseid (või enne sama prioriteediga varem vastuvõetud maksejuhiseid), kui madalama prioriteediga maksejuhised saab tasaarveldada laekumisel olevate maksetega ning selle tulemusel maksja likviidsus suureneb.

6.   Tavalised maksejuhised arveldatakse vastavalt FIFOst möödamineku (FIFO by-passing) põhimõttele. S.t need võib arveldada kohe (olenemata teistest varem laekunud ja järjekorda võetud tavalistest maksetest) ning kalduda seega kõrvale FIFO põhimõttest, tingimusel et on olemas arveldusteks piisavad vabad vahendid.

7.   Maksejuhiste sisendkontrolli käigus arveldamise täpsemad üksikasjad on toodud I liites.

Artikkel 21

Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamine ja tagasilükkamine

1.   Maksejuhised, mida ei arveldata viivitamata sisendkontrolli käigus, pannakse järjekordadesse vastavalt asjaomase osaleja poolt artikli 15 kohaselt määratud prioriteetidele.

2.   Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamise optimeerimiseks võib [keskpank] kasutada I liites kirjeldatud optimeerimismenetlust.

3.   Maksja võib ICM kaudu muuta maksejuhiste kohta järjekorras (s.t neid ümber järjestada). Maksejuhiseid võib liites V osutatud arveldusperioodi kestel igal ajal viia kas vastava järjekorra ette või lõppu. Üleviimine teostub viivitamata.

4.   Piisava likviidsuse puudumise korral lükatakse ICMs algatatud likviidsuse ülekandmise korraldused viivitamata tagasi. Teised maksejuhised tuleb tagasi lükata neid arveldamata, kui neid ei ole võimalik vastava sõnumiliigi jaoks määratud ajahetkel arveldada, nagu see on määratletud V liites.

Artikkel 22

Maksejuhiste sisestamine süsteemi ja nende tagasivõtmatus

1.   Arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 3 lõike 1 esimese lause ja [seda arvelduse lõplikkuse direktiivi sätet rakendavad riigi õigussätted] mõttes loetakse maksejuhis TARGET2-[keskpank/riik]s sisestatuks samaaegselt vastava osaleja maksemooduli konto debiteerimisega.

2.   Maksejuhise võib tagasi võtta, kuni nad on sisestatud TARGET2-[keskpank/riik]s esimese lõike kohaselt. Maksejuhist, mille suhtes on rakendatud algoritm I liite kohaselt, ei saa algoritmi töö ajal tagasi võtta.

V JAOTIS

LIKVIIDSUSE KOONDAMINE

Artikkel 23

Likviidsuse koondamise režiim

[Keskpank] võimaldab konsolideeritud kontoteabe (CAI) režiimi ja agregeeritud likviidsuse (AL) režiimi.

Artikkel 24

Konsolideeritud kontoteabe režiim

1.   CAI režiimi võivad kasutada järgmised üksused:

a)

krediidiasutus ja/või selle filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui asjaomastel üksustel on mitu erinevate panga tunnuskoodidega (BIC) maksemooduli kontot; või

b)

kaks või enam krediidiasutust, kes kuuluvad samasse rühma, ja/või nende filiaalid, kui igaühel neist on üks või rohkem erinevate panga tunnuskoodidega maksemooduli kontot.

2.

a)

CAI režiimis antakse igale CAI rühma liikmele ja nende vastavale keskpangale rühma liikmete maksemoodulite kontode nimekiri ning järgmine CAI rühma tasandil konsolideeritud lisateave:

i)

päevasisene laen (kui on);

ii)

kontode ja allkontode jäägid;

iii)

käive;

iv)

arveldatud maksed;

v)

järjekorras olevad maksejuhised; ja

vi)

rühma liikmete maksemooduli kontode nimekiri.

b)

CAI rühma halduril ja tema keskpangal on juurdepääs igale eelnimetatud teabeliigile kõikide CAI rühma maksemooduli kontode osas.

c)

Käesolevas lõikes osutatud teavet antakse ICM kaudu.

3.   CAI rühma halduril on õigus algatata ICM kaudu likviidsuse ülekandeid samasse CAI rühma kuuluvate maksmooduli kontode vahel, sealhulgas nende allkontode vahel.

4.   CAI rühma võib kuuluda ka AL rühma kuuluvaid maksemooduli kontosid. Sellisel juhul kuuluvad kõik selle AL rühma maksemooduli kontod CAI rühma.

5.   Kui kaks või enam maksemooduli kontot kuuluvad AL rühma ja samal ajal ka CAI rühma (mis hõlmab ka muid maksemooduli kontosid), on AL rühma sisestes suhetes ülimuslikud AL rühma eeskirjad.

6.   CAI rühm, mis hõlmab ka AL rühma maksemooduli kontosid, võib määrata CAI rühma halduri, kes ei lange kokku AL rühma halduriga.

7.   Artikli 25 lõigetes 4 ja 5 sätestatud loa andmise kord AL režiimi kasutamiseks kehtib mutatis mutandis loa andmisele CAI režiimi kasutamiseks.

Artikkel 25

Agregeeritud likviidsuse režiim

1.   AL režiimi võivad kasutada järgmised üksused:

a)

krediidiasutus ja/või selle filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui need asjaomased üksused on asutatud euroalal ja neil on mitu erinevate panga tunnuskoodidega (BIC) maksemooduli kontot;

b)

väljaspool euroala asutatud krediidiasutuse euroalas asutatud filiaalid (olenemata sellest, kas need üksused osalevad samas TARGET2 osasüsteemis), kui neil filiaalidel on mitu erinevate panga tunnuskoodidega (BIC) maksemooduli kontot; või

c)

kaks või enam punktis a osutatud krediidiasutust ja/või punktis b osutatud filiaali, mis kuuluvad samasse rühma.

Igal punktides a kuni c osutatud juhul on nõutav, et asjaomased üksused sõlmiksid vastava osaleva RKP-ga päevasisese laenu lepingu.

2.   AL režiimis agregeeritakse kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsus, et kontrollida, kas maksejuhis on piisavalt kaetud. Eeltoodust olenemata kohaldatakse kahepoolsele maksemooduli konto suhtele AL rühma liikme ja tema AL-RKP vahel jätkuvalt vastava TARGET2 osasüsteemi reegleid koos AL lepingus sätestatud erisustega. AL rühma liikmele tema maksemooduli kontol antud päevasisese laenu võib katta vaba likviidsusega teistel AL rühma liikmete maksemooduli kontodel või mis tahes muu sama AL-RKP juures tegutseva AL rühma liikmete maksemooduli kontodel.

3.   AL režiimi kasutamiseks peavad lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele vastavad TARGET2 osalejad sõlmima AL lepingu [keskpangaga] ja kohastel juhtudel teiste TARGET2 osasüsteemide, milles teised AL rühma liikmed osalevad, keskpankadega. TARGET2 osaleja võib sõlmida iga maksemooduli konto osas ainult ühe AL lepingu. AL leping sõlmitakse VII liites sätestatud vormis.

4.   Iga AL rühm nimetab AL rühma halduri. Kui AL rühm koosneb ainult ühest osalejast, tegutseb see osaleja AL rühma haldurina. TARGET2 osaleja, kes on nimetatud AL rühma haldur esitab haldavale RKP-le kirjaliku taotluse (mis sisaldab [keskpank] poolt antavat staatiliste andmete kogumisvormi) kasutada AL režiimi ja lisab taotlusele haldava RKP poolt antud lepinguvormil allkirjastatud AL lepingu. Teised AL rühma liikmed esitavad oma kirjalikud taotlused (mis sisaldavad [keskpanga] poolt antavat staatiliste andmete kogumisvormi) oma vastavatele AL-RKPdele. Haldav RKP võib nõuda lisateavet või dokumente, mida ta peab taotluse lahendamisel vajalikuks. Lisaks võib haldav RKP kokkuleppel teiste AL-RKPdega nõuda AL lepingusse sätete lisamist, mida ta peab vajalikuks, et tagada kõikide AL rühma liikmete olemasoleva ja/või tulevase kohustuse kohast ja õigeaegset täitmist mis tahes AL-RKP suhtes.

5.   Haldav RKP kontrollib, kas taotlejad vastavad AL rühma moodustamise nõuetele ning kas AL leping on kohaselt sõlmitud. Sel eesmärgil võib haldav RKP teha koostööd teiste AL-RKPdega. Haldav RKP saadab oma kirjaliku otsuse AL rühma haldurile ühe kuu jooksul lõikes 4 osutatud taotluse saamisest või, kui haldav RKP nõuab lisateavet, ühe kuu jooksul lisateabe saamisest. Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab olema põhjendatud.

6.   AL rühma liikmetel on automaatselt juurdepääs CAI režiimile.

7.   Teabe andmine ja juurdepääs interaktiivsetele kontrollimeetmetele toimub AL rühmas ICM kaudu.

[Sisesta, kui see on kohaldatav:

Artikkel 25a

Pant/realiseerimine

1.   [keskpanga] olemasolevad ja tulevased nõuded, mis tulenevad AL rühma liikme ja [keskpanga] vahelisest õigussuhtest ning mis on ÜT artikli 36 lõigete 2 ja 3 kohaselt tagatud [sisesta asjakohane: pandiga/kommertspandiga], hõlmavad [keskpanga] nõudeid selle AL rühma liikme vastu, mis tulenevad AL lepingust, mille pooleks nad mõlemad on.

2.   [Sisesta kui see on nõutav asjakohases õiguskorras: Ilma et see piiraks AL lepingu kohaldamist, ei takista selline pant osalejal kasutamast oma maksemooduli kontol/kontodel hoiustatud raha tööpäeva jooksul.]

3.   [Sisesta kui see on nõutav asjakohases õiguskorras: Sihtotstarbe määramise erisäte: AL rühma liige määrab oma maksemooduli kontol hoiustatud raha sihtotstarbeliselt oma kõikide kohustuste täitmiseks, mis tulenevad [sisesta viide ÜT rakendusaktile].

[Kui see on kohaldatav ja nõutav asjakohases õiguskorras:

Artikkel 25b

Pandi realiseerimine

Realiseerimissündmuse korral on [keskpangal] piiramatu õigus pant realiseerida ilma etteteatamiseta. [sisesta kui see on vajalik asjakohases õiguskorras: vastavalt [sisesta asjakohane siseriiklik õigusnorm, mis reguleerib pandiga tagatud nõuete täitmisele pööramist].]

[Kui see on kohaldatav ja nõutav asjakohases õiguskorras:

Artikkel 25c

Tagatise realiseerimine

Realiseerimissündmuse korral on [keskpangal] õigus tagatis realiseerida vastavalt artiklile 36.]

Artikkel 26

Nõuete tasaarveldus vastavalt artikli 36 lõigetele 4 ja 5

Realiseerimissündmuse esinemise korral loetakse selle AL rühma liikme vastu olevate kõikide [keskpanga] nõuete tähtaeg saabunuks ja kohaldatakse ÜT artikli 36 lõikeid 4 ja 5.

VI JAOTIS

TURVANÕUDED JA ERIOLUKORD

Artikkel 27

Talitluspidevus ja eriolukorra meetmed

Ebatavalise välissündmuse või muu sündmuse korral, mis mõjutab ühisplatvormi tööd kohaldatakse IV liites kirjeldatud talitluspidevuse ja eriolukorra meetmeid.

Artikkel 28

Turvanõuded

1.   Osalejad rakendavad asjakohast turvakontrolli, et kaitsta oma süsteeme lubamatu juurdepääsu ja kasutamise eest. Osalejad on ainuvastutavad oma süsteemide konfidentsiaalsuse, usaldusväärsuse ja kättesaadavuse piisava kaitse eest.

2.   Osalejad peavad teavitama [keskpanka] kõikidest oma tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest ja kohastel juhtudel kolmandatest isikutest teenusepakkujate tehnilise infrastruktuuri turvalisusega seotud sündmustest. [keskpank] võib nõuda sündmuse kohta lisateavet ja vajadusel korral ka seda, et osaleja rakendaks asjakohaseid meetmeid, vältimaks selliste sündmuste kordumist.

3.   [Keskpank] võib kõikide osalejate ja/või [keskpanga] poolt tähtsateks peetavate osalejate suhtes kohaldada täiendavaid turvanõudeid.

VII JAOTIS

TEABE- JA KONTROLLIMOODUL

Artikkel 29

ICMi kasutamine

1.   ICM võimaldab järgmist:

a)

osalejate juurdepääs teabele nende kontode kohta ning likviidsuse juhtimine;

b)

likviidsuse ülekandmise korralduste algatamine; ja

c)

makseinfrastruktuuri rikete korral kindlasummaliste varumaksete ja eriolukorra varumaksete algatamine osalejate poolt.

2.   Täpsem tehniline kirjeldus ICMi kohta on toodud I liites.

VIII JAOTIS

HÜVITAMINE, VASTUTUS JA TÕENDID

Artikkel 30

Hüvitussüsteem

Kui maksekorraldust ei ole võimalik arveldada selle vastuvõtmise tööpäeval TARGET2 talitlushäire tõttu, pakub [keskpank] asjaomastele otseosalejatele hüvitist II liites sätestatud erikorra kohaselt.

Artikkel 31

Vastutus

1.   Täites oma ÜTst tulenevaid kohustusi, kehtib [keskpanga] ja osalejate vastastikustes suhetes üldine mõistliku hoolsuse kohustus.

2.   [Keskpank] vastutab oma osalejate ees TARGET2-[keskpank/riik] tööst tekkinud mis tahes kahju eest, kui selle põhjuseks on pettus (muuhulgas tahtlik väärkäitumine) või raske hooletus. Hooletuse korral on [keskpanga] vastutus piiratud osaleja otsese kahjuga, s.t vastava tehingu summaga ja/või selle intressiga, välistades kaudse kahju.

3.   [Keskpank] ei vastuta kahju eest, mis tuleneb tehnilise infrastruktuuri (muu hulgas [keskpanga] arvutisüsteemi, arvutiprogrammide, andmete, rakenduste või võrguühendusega) seotud talitlushäirest või rikkest, kui selline talitlushäire või rike tekib hoolimata [keskpanga] poolt võetud meetmetest, mis on mõistlikult vajalikud nimetatud infrastruktuuri talitlushäirete või rikete ärahoidmiseks ning nende talitlushäirete või rikete tagajärgede kõrvaldamiseks (viimasel juhul muu hulgas IV liites osutatud talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete algatamine ja elluviimine).

4.   [Keskpank] ei vastuta:

a)

kahju eest ulatuses, mille on põhjustanud osaleja; või

b)

kui kahju põhjustajaks on välissündmus, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene [keskpangast] (vääramatu jõud).

5.   Piiramata [sisesta siseriiklikud õigusnormid, millega on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta direktiiv 97/5/EÜ kreeditkorraldusega tehtud välismaksete kohta (9)] kohaldamist, kohaldatakse lõikeid 1 kuni 4 ulatuses, mis on piisav [keskpanga] vastutuse välistamiseks.

6.   [Keskpank] ja osalejad teevad kõik mõistliku ja otstarbeka, et vähendada käesolevas artiklis osutatud kahju.

7.   Täites ÜTst tulenevaid kohustusi, võib [keskpank] tellida oma nimel teenuseid kolmandatelt isikutelt, eelkõige telekommunikatsiooni- või muu võrgu pakkujatelt või muudelt üksustelt, kui see on vajalik [keskpanga] kohustuste täitmiseks või tavalise turutava tõttu. [keskpanga] kohustused piirduvad selliste kolmandate isikute nõuetekohase valiku ja tööle rakendamisega ning [keskpanga] vastutus on vastavalt piiratud. Käesoleva lõike tähenduses ei loeta ühisplatvormi käitavaid keskpanku kolmandateks isikuteks.

Artikkel 32

Tõendid

1.   Kui ÜT ei sätesta teisiti, edastatakse kõik maksetega ja maksete töötlemisega seotud TARGET2 puudutavad sõnumid, näiteks debiteerimise ja krediteerimise kinnitused või kontoväljavõtted, [keskpanga] ja osalejate vahel võrguteenuse osutaja kaudu.

2.   [Keskpanga] või võrguteenuse osutaja poolt säilitatavad elektroonilised või kirjalikud sõnumid loetakse tõenditeks [keskpanga] kaudu töödeldud maksete kohta. Võrguteenuse osutaja originaalsõnumi salvestatud või trükitud versioon loetakse tõendiks olenemata originaalsõnumi vormist.

3.   Kui osaleja ühendus võrguteenuse osutajaga ei tööta, kasutab osaleja sõnumite edastamise alternatiivseid viise, mis on määratletud IV liites. Sellistel juhtudel on [keskpanga] poolt salvestatud või trükitud sõnumi versioonil samasugune tõendi väärtus nagu originaalsõnumil olenemata selle vormist.

4.   [Keskpank] peab täielikku arvestust osalejate poolt esitatud maksejuhiste ja laekunud maksete kohta [sisesta asjakohases siseriiklikus õigusaktis sätestatud periood] alates selliste maksejuhiste esitamise või maksete laekumise hetkest.

5.   [Keskpanga] enda raamatupidamine (olenemata sellest, kas seda peetakse paberil, mikrofilmil, mikroslaidil, elektroonilisel või magnetkandjal, mis tahes mehhaaniliselt kopeeritaval kujul või muus vormis) loetakse tõendiks osaleja kohustuste ning faktide ja sündmuste kohta, millele pooled tuginevad.

IX JAOTIS

OSALUSE LÕPETAMINE JA KONTODE SULGEMINE

Artikkel 33

Osaluse kestus ja korraline lõpetamine

1.   Osalemine TARGET2-[keskpank/riik] kehtib tähtajatult, ilma et see piiraks artikli 34 kohaldamist.

2.   Osaleja võib lõpetada osalemise TARGET2-[keskpank/riik]s igal ajal teatades sellest 14 tööpäeva ette, kui ta ei lepi [keskpangaga] kokku lühemas etteteatamisajas.

3.   [Keskpank] võib lõpetada osaleja osalemise TARGET2-[keskpank/riik] igal ajal teatades sellest kolm kuud ette, kui ta ei lepi selle osalejaga kokku erinevas etteteatamisajas.

4.   Kui osalemine süsteemis lõpeb, kehtib artiklis 38 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus viie aasta jooksul osalemise lõppemisest alates.

5.   Osalemise lõppemise korral suletakse asjaomase osaleja maksemooduli kontod kooskõlas artikliga 35.

Artikkel 34

Osalemise peatamine ja erakorraline lõpetamine

1.   Osaleja osalemine TARGET2-[keskpank/riik]-s lõpetatakse viivitamata ja ilma etteteatamiseta või peatatakse, kui esineb mõni järgmistest probleemsündmustest:

a)

maksejõuetusmenetluse alustamine; ja/või

b)

osaleja ei vasta enam artiklis 4 sätestatud juurdepääsutingimustele.

2.   [keskpank] võib lõpetada etteteatamiseta või peatada osaleja osalemise TARGET2-[keskpank/riik]s, kui:

a)

toimub üks või mitu probleemsündmust (mida ei ole osutatud lõikes 1);

b)

osaleja rikub oluliselt ÜT nõudeid;

c)

osaleja ei täida olulist kohustust [keskpanga] ees; ja/või

d)

osaleja on TARGET2 CUGst välja arvatud või on tema liikmelisus muul viisil lõppenud; ja/või

e)

toimub muu osalejaga seotud sündmus, mis võib [keskpanga] hinnangul ohustada TARGET2-[keskpank/riik] või muu TARGET2 osasüsteemi üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või [keskpanga] võimet täita [viide asjakohasele riigi õigusaktile] ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid.

3.   Kasutades lõikest 2 tulenevat kaalutlusõigust võtab [keskpank] muu hulgas arvesse probleemsündmuse või punktides a kuni c osutatud sündmuste tõsidust.

4.

a)

Kui [keskpank] peatab või lõpetab osaleja osalemise TARGET2-[keskpank/riik]s lõigete 1 või 2 alusel, teatab [keskpank] osalemise peatamisest või lõpetamisest ICM teatega viivitamata sellele osalejale, teistele keskpankadele ja teistele osalejatele.

b)

Kui teine keskpank on [keskpangale] teatanud osaleja osalemise peatamisest või lõpetamisest teises TARGET2 osasüsteemis, teatab [keskpank] ICM teatega oma osalejatele viivitamata sellest peatamisest või lõpetamisest.

c)

ICM teate kätte saamisel osalejate poolt loetakse, et neid on osaleja osalemise lõpetamisest/peatamisest TARGET2-[keskpank/riik]s või teises TARGET2 osasüsteemis teavitatud. Osalejad vastutavad kahju eest, mis tuleneb osalejatele, kelle osalemine on peatatud või lõpetatud, määratud maksejuhise edastamisest, kui selline maksejuhis on sisestatud TARGET2-[keskpank/riik]s pärast ICM teate saamist.

5.   Kui osaleja osalemine on peatatud, ei võta TARGET2-[keskpank/riik] sellelt osalejalt vastu uusi maksejuhiseid. Järjekorras olevad maksejuhised, ladustatud maksejuhised või sellise osaleja kasuks esitatud uued maksejuhised lükatakse tagasi.

6.   Kui osaleja osalus TARGET2-[keskpank/riik]s on peatatud, arhiveeritakse kõik tema laekuvad maksed ja väljuvad maksejuhised ja sisestatakse sisendkontrolli alles pärast seda, kui peatatud osalusega osaleja keskpank on neid selgesõnaliselt aktseptinud.

Artikkel 35

Maksemooduli kontode sulgemine

1.   Osalejad võivad sulgeda oma maksemooduli kontosid igal ajal, teatades sellest [keskpangale] 14 tööpäeva ette.

2.   Osaluse lõpetamisel vastavalt artiklitele 33 ja 34, sulgeb [keskpank] asjaomase osaleja maksemooduli kontod pärast seda, kui ta on:

a)

arveldanud või tagasi lükanud kõik järjekorras olevad maksejuhised; ja

b)

kasutanud oma pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigust artikli 36 alusel.

X JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

[Keskpanga] pandi- või tagatise- ja tasaarveldusõigus

1.   [Sisesta, kui see on kohaldatav: [keskpangal] on osaleja maksemooduli kontodel olemasolevate ja tulevaste positiivsete jääkide suhtes pandi- või tagatisõigus, mis tagab poolte õigussuhtest tulenevaid olemasolevaid ja tulevasi nõudeid.]

1a.   [Sisesta, kui see on kohaldatav: maksemooduli konto positiivsest jäägist tulenevad osaleja olemasolevad ja tulevased nõuded saab tagatisõigusena üle kanda [keskpangale] [keskpanga] mis tahes olemasoleva või tulevase, osaleja vastu oleva nõude katmiseks, mis tuleneb [ÜT rakendussätetest]. Tagatis tekib ainuüksi asjaolu põhjal, et osaleja maksemooduli kontol on positiivne jääk.]

1b.   [Sisesta, kui see on kohaldatav: [keskpangal] on osaleja maksemooduli kontodel olemasolevate ja tulevaste positiivsete jääkide suhtes kommertspandiõigus, mis tagab poolte õigussuhtest tulenevaid olemasolevaid ja tulevasi nõudeid.]

2.   [Sisesta, kui see on kohaldatav: [keskpangal] on lõikes 1 osutatud õigus isegi juhul, kui tema nõuded on tingimuslikud või nende tähtaeg ei ole saabunud.]

3.   [Sisesta, kui see on kohaldatav: osaleja kinnitab maksemooduli konto omaniku pädevuses, et on teadlik pandi või tagatise tekkimisest [keskpanga] kasuks, kelle juures see konto on avatud. Käesolev kinnitus tähendab pandi või tagatise andmist [keskpangale] [sisesta asjakohane riigi seaduse nimi]seaduse tähenduses. Panditud või tagatiseks antud maksemooduli kontole makstud summad loetakse maksmise fakti alusel tagasivõtmatult ja tingimusteta pandituks või tagatiseks antuks tagatud kohustuste täieliku täitmise tagamiseks.]

4.   Juhul kui esineb:

a)

artikli 34 lõikes 1 osutatud probleemsündmus, või

b)

artikli 34 lõikes 2 osutatud muu sündmus on tinginud osaleja TARGET2-[keskpank/riik]-s osalemise lõpetamise või peatamise,

olenemata osaleja suhtes maksejõuetusmenetluse alustamisest ja osaleja õiguste mis tahes väidetavast loovutamisest, kohtulikust või muust arestimisest või muust käsutamisest, loetakse osaleja kõikide kohustuste tähtaeg ilma etteteatamata ja ilma ühegi ametiasutuse eelneva kinnituseta viivitamata saabunuks. Lisaks tasaarveldatakse osaleja ja [keskpanga] vastastikused kohustused automaatselt ja suurema võlgnevusega pool tasub teisele poolele summade vahe.

5.   [Keskpank] teatab osalejale viivitamata lõike 4 alusel toimunud tasaarveldusest.

6.   [Keskpank] võib ilma etteteatamata debiteerida osaleja maksemooduli kontot summa võrra, mille osaleja võlgneb [keskpangale] seoses õigusliku suhtega osaleja ja [keskpanga] vahel.

Artikkel 37

Tagatisõigus allkontode vahendite suhtes

1.   [Keskpank] peab saama kasutada [õigussüsteemist tulenevat tagatismenetlust] jäägi suhtes osaleja allkontodel, mis on avatud kõrvalsüsteemi maksetega seotud maksejuhiste arveldamiseks asjaomase kõrvalsüsteemi ja tema keskpanga vahelise lepingu alusel. See jääk tagab osaleja lõikes 7 osutatud kohustusi [keskpanga] ees seoses vastava arveldusega.

2.   Kõrvalsüsteemi teate korral (teade „Töötsükli algus”) külmutab [keskpank] osaleja allkontol oleva jäägi. Külmutamine lõppeb kõrvalsüsteemi teate korral (teade „Töötsükli lõpp”).

3.   Osaleja allkonto jäägi külmutamise kinnitusega annab [keskpank] kõrvalsüsteemile garantii makse teostamiseks vastava jäägi ulatuses. Garantii on tagasivõtmatu, tingimusteta ja kuulub maksmisele esimesel nõudmisel. Kui [keskpank] ei ole kõrvalsüsteemi keskpank, loetakse, et [keskpangale] on antud juhis anda eespool nimetatud garantii kõrvalsüsteemi keskpangale.

4.   Kui osaleja suhtes ei toimu maksejõuetusmenetlust, arveldatakse kõrvalsüsteemiga seotud maksejuhised osaleja arvelduskohustuse täitmiseks ilma garantiile toetumata ja ilma tagatisõiguse kasutamiseta osaleja allkonto suhtes.

5.   Osaleja maksejõuetuse korral on kõrvalsüsteemiga seotud maksejuhis osaleja arvelduskohustuse täitmiseks esimese järjekorra nõue garantiikohustuse suhtes; seetõttu toimub osaleja allkontolt juhises osutatud summa debiteerimisega (ja kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimisega) [keskpanga] garantiikohustuse täitmine ja osaleja allkonto jäägi suhtes tagatisõiguse teostamine.

6.   Garantii lõpeb kõrvalsüsteemi teate korral arvelduse teostamise kohta (teade „Töötsükli lõpp”).

7.   Osaleja on kohustatud hüvitama [keskpangale] kõik maksed, mis [keskpank] sellise garantii arvel tegi.

Artikkel 38

Konfidentsiaalsus

1.   [keskpank] hoiab saladuses kogu tundliku või salajase teabe muu hulgas maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta, mis kuulub osalejale või osaleja klientidele, välja arvatud juhul, kui osaleja või tema klient on andnud kirjaliku nõusoleku teabe avaldamiseks [sisesta järgmine fraas, kui see on riigi õigusaktidega kooskõlas: või teabe avaldamine on lubatud või nõutav [sisesta asjakohane riigi seaduse nimi]seaduse kohaselt].

2.   Erandina lõikest 1 nõustub osaleja, et [keskpank] võib avalikustada TARGET2-[keskpank/riik]-le töö käigus saadud teavet osaleja või osaleja klientide maksete, tehniliste asjaolude või organisatsiooni kohta teistele keskpankadele või kolmandatele isikutele, kes osalevad TARGET2-[keskpank/riik] töös, ulatuses, mis on vajalik TARGET2 tõhusaks toimimiseks, või liikmesriikide ja ühenduse järelevalveasutustele ulatuses, mis on vajalik nende avalike ülesannete täitmiseks ja ei ole vastuolus kohaldatava õigusega. [keskpank] ei vastuta sellise teabe avalikustamise finants- või äriliste tagajärgede eest.

3.   Erandina lõikest 1 võib [keskpank] kasutada, avalikustada või avaldada teavet osalejate ja osalejate klientide maksete kohta statistilistel, ajaloolistel, teaduslikel või muudel eesmärkidel, kui see ei võimalda otseselt ega kaudselt tuvastada osalejat ega osaleja kliente ning kui see toimub [keskpank] avalike ülesannete täitmise käigus või teiste avalike üksuste, kellele teave on üle antud, avalike ülesannete täitmise käigus.

4.   TARGET2-[keskpank/riik] tööga seotud teavet, millele osalejatel on olnud juurdepääs, võib kasutada ainult ÜTs sätestatud tingimustel. Osalejad peavad hoidma selle teabe saladuses, kui [keskpank] ei ole andnud selget kirjalikku nõusolekut teabe avalikustamiseks. Osalejad tagavad, et kolmandad isikud, kellelt nad tellivad, hangivad või kellele nad delegeerivad ülesandeid, mis mõjutavad või võivad mõjutada nende kohustuste täitmist vastavalt ÜT-le, täidavad käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsuse nõudeid.

5.   Maksejuhiste arveldamiseks on [keskpank] volitatud töötlema ja edastama vajalikke andmeid võrguteenuse osutajale.

Artikkel 39

Andmekaitse, rahapesu tõkestamine ja seonduvad küsimused

1.   Eeldatakse, et osalejad teavad ja järgivad kõiki oma kohustusi, mis tulenevad andmekaitset ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige rakendades asjakohaseid meetmeid seoses nende maksemooduli kontodel debiteeritavate ja krediteeritavate summadega. Osalejad peavad tutvuma võrguteenuse osutaja andmekogumispõhimõtetega enne võrguteenuse osutajaga lepingu sõlmimist.

2.   Eeldatakse, et osalejad on volitanud [keskpanka] saama nende kohta mis tahes teavet kõikidelt sise- ja välismaistelt rahandus- ja järelevalveasutustelt ja majandusorganisatsioonidelt, kui selline teave on vajalik osaleja osalemiseks TARGET2-[keskpank/riik]s.

Artikkel 40

Teated

1.   Kui ÜTs ei ole sätestatud teisiti, edastatakse kõik ÜT kohaselt nõutavad või lubatavad teated tähitud kirjaga, faksiga, kirjalikult või autenditud sõnumiga võrguteenuse osutaja kaudu. Teated [keskpangale] edastatakse [keskpanga] [maksesüsteemide osakonna või asjaomane keskpanga üksuse] juhatajale [keskpanga aadress] aadressil või keskpanga SWIFT aadressil. Teated osalejale saadetakse osaleja aadressil või faksinumbril või SWIFT aadressil, nagu osaleja on [keskpangale] avaldanud.

2.   Teate saatmise tõendamiseks tuleb tõendada, et teade toimetati asjakohasele aadressile või et teadet sisaldav ümbrik oli korrektselt adresseeritud ja postitatud.

3.   Kõik teated esitatakse [sisesta vastav keel ja/või „inglise keeles”].

4.   Osalejate suhtes on siduvad kõik [keskpanga] vormid ja dokumendid, mille osalejad on täitnud ja/või allkirjastanud ja mis on edastatud vastavalt lõigetele 1 ja 2 ning mille saamist osalejatelt, nende töötajatelt või esindajatelt võib [keskpank] mõistlikult eeldada, muu hulgas artikli 8 lõike 2 punktis a osutatud staatiliste andmete kogumisvormid ja artikli 11 lõike 5 alusel antud teave.

Artikkel 41

Lepinguline suhe võrguteenuse osutajaga

1.   ÜT eesmärgil on võrguteenuse osutajaks SWIFT. Iga osaleja sõlmib SWIFTiga eraldi lepingu talle SWIFTi poolt osutatavate teenuste kohta seoses osaleja poolt TARGET2-[keskpank/riik] kasutamisega. Osaleja ja SWIFTi õigussuhtele kohaldatakse ainult SWIFTi tingimusi.

2.   Kõik osalejad osalevad ka TARGET2-CUGis vastavalt ühisplatvormi käitavate ja SWIFTi teenusehaldurina tegutsevate keskpankade poolt kehtestatud tingimustele. Osaleja vastuvõtmine ja väljaarvamine TARGET2-CUGis jõustub, kui SWIFTi teenusehaldur teatab sellest SWIFTile.

3.   Osalejad järgivad [keskpanga] poolt kättesaadavaks tehtud TARGET2 SWIFTi teenuseprofiili.

4.   SWIFTi teenused ei kuulu [keskpanga] poolt seoses TARGET2ga osutatavate teenuste hulka.

5.   [Keskpank] ei vastuta SWIFTi (sealhulgas tema juhtide, personali ja allhankijate) kui SWIFTi teenuste osutaja tegevuse, vigade või tegevusetuse eest ega samuti osalejate poolt SWIFTile juurdepääsu saamiseks valitud võrguteenuse osutajate tegevuse, vigade või tegevusetuse eest.

Artikkel 42

Muudatuste tegemise kord

[Keskpank] võib mis tahes ajal ÜTd, sealhulgas liiteid, ühepoolselt muuta. ÜT, sealhulgas liidete, muudatustest teatatakse [sisesta asjakohane teabeviis] kaudu. Kui osaleja ei ole 14 päeva jooksul muudatustest teatamisest esitanud selgeid vastuväiteid, loetakse, et ta on muudatustega nõustunud. Kui osaleja esitab muudatusele vastuväite, on [keskpangal] õigus viivitamata lõpetada selle osaleja osalemine TARGET2-[keskpank/riik]s ja sulgeda iga tema maksemooduli konto.

Artikkel 43

Kolmandate isikute õigused

1.   Osalejad ei või ÜT-st tulenevaid või nendega seotud õigusi, huve, kohustusi, vastutust ega nõudeid üle anda, pantida või tagatiseks anda ega loovutada kolmandatele isikutele ilma [keskpanga] kirjaliku nõusolekuta.

2.   ÜT ei ole aluseks ühegi teise üksuse õigustele või kohustustele peale [keskpanga] ja TARGET2-[keskpank/riik]s osalejate.

Artikkel 44

Kohaldatav õigus, kohtualluvus ja täitmise koht

1.   [Keskpank] ja TARGET2-[keskpank/riik]s osalejate kahepoolsetele suhetele kohaldatakse [sisesta asjakohane riigi seaduse nimi] seadust.

2.   Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduste Kohtu pädevust kuulub lõikes 1 osutatud suhtest tulenevate vaidluste lahendamine [keskpanga asukoht] pädevate kohtute ainupädevusse.

3.   [Keskpanga] ja osalejate õigussuhtega seotud täitmise kohaks loetakse [sisesta keskpanga asukoht].

Artikkel 45

Sätete kehtivus

Kui mõni ÜT säte on või muutub kehtetuks, ei piira see teiste ÜT sätete kehtivust.

Artikkel 46

Jõustumine ja siduvus

1.   ÜT jõustub alates [sisesta kuupäev].

2.   [Sisesta, kui see on kohane asjakohases õiguskorras: osalemisega TARGET2-[keskpank/riik]s nõustuvad osalejad automaatselt ÜT kohaldamisega nendevahelistes suhetes ja suhetes [keskpangaga].]


(1)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(2)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 1.

(3)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(4)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2238/2004, 29. detsember 2004, millega muudetakse rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) nr 1, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IAS) nr 1–10, 12–17, 19–24, 27–38, 40 ja 41 ning alalise standardite tõlgendamise komitee (SIC) tõlgenduste nr 1–7, 11–14, 18–27 ja 30–33 osas määrust (EÜ) nr 1725/2003, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 394, 31.12.2004, lk. 1).

(5)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(6)  EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39.

(7)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.

(8)  ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.

(9)  EÜT L 43, 14.2.1997, lk 25.

I liide

MAKSEJUHISTE TÖÖTLEMISE TEHNILINE KIRJELDUS

Lisaks ÜT-le kehtivad maksejuhiste töötlemise suhtes järgmised reeglid:

1.   Infrastruktuuri, võrgu ja formaatide tehnilised nõuded TARGET2-[keskpank/riik]s osalemiseks

1)

TARGET2 kasutab sõnumite vahetamiseks SWIFTi teenuseid. Igal osalejal on seega vaja ühendust SWIFTi turvalise andmeside kaitse võrguga (Secure IP Network, SIPN). Iga osaleja maksemooduli konto tuvastatakse 8- või 11-kohalise SWIFTi panga tunnuskoodi (BIC) abil. Lisaks peab iga osaleja läbima testide seeria ja tõendama oma tehnilist ja töökorralduslikku valmisolekut, enne kui ta võib osaleda TARGET2-[keskpank/riik]s.

2)

Maksemoodulis maksejuhiste andmiseks ja maksesõnumite vahetamiseks kasutatakse SWIFTNet FIN Y-copy teenust. Selleks luuakse SWIFTi suletud kasutajarühm (Closed User Group, CUG). Vastava TARGET2 CUGi maksejuhised suunatakse vahetult vastuvõtvale TARGET2 osalejale sisestades tema panga tunnuskoodi SWIFTNet FIN sõnumi päisesse.

3)

Kasutada võib järgmisi SWIFTNeti teabe- ja kontrolliteenuseid:

a)

SWIFTNet InterAct;

b)

SWIFTNet FileAct; ja/või

c)

SWIFTNet Browse.

4)

Osalejate vahelise sõnumivahetuse turvalisus tugineb eranditult SWIFTi sertifitseerimisteenuse infrastruktuuril (PKI). Teave PKI teenuse kohta on SWIFTi dokumentatsioonis.

5)

SWIFTi suhtehaldusprogrammis (Relationship Management Application, RMA) asuvat kahepoolsete suhete halduri teenust (bilateral relationship management) võib kasutada ainult ühisplatvormi keskse BIC jaoks ja mitte TARGET2 osalejate vahel maksesõnumite vahetamiseks.

2.   Maksesõnumite liigid

1)

Töödeldakse järgmisi SWIFTNet FIN/SWIFT süsteemi sõnumiliike.

Sõnumiliik

Kasutus

Kirjeldus

MT 103

Kohustuslik

Kliendi maksejuhis

MT 103+

Kohustuslik

Kliendi maksejuhis automaatseks töötlemiseks

MT 202

Kohustuslik

Pankadevaheline maksejuhis

MT 204

Valikuline

Otsedebiteerimiskorraldus

MT 011

Valikuline

Kättesaamise teade

MT 012

Valikuline

Teade saatjale

MT 019

Kohustuslik

Tagasilükkamise teade

MT 900

Valikuline

Debiteerimise kinnitus

MT 910

Valikuline

Krediteerimise kinnitus

MT 940/950

Valikuline

Kontoväljavõte

MT 011, MT 012 ja MT 019 on SWIFT süsteemi sõnumid.

2)

TARGET2-[keskpank/riik]s registreerimisel peavad osalejad teatama, milliseid valikulisi sõnumiliike nad hakkavad kasutama; erandiks on sõnumid MT 011 ja MT 012, millega seoses võivad osalejad vastavalt vajadusele otsustada, kas nad soovivad neid konkreetsetel juhtudel saada.

3)

Osalejad peavad järgima SWIFT sõnumi struktuuri ja väljade nõudeid, mis on määratletud SWIFT dokumentatsioonis, arvestades TARGET2 piiranguid, vastavalt kasutaja üksikasjaliku funktsioonikirjelduse (User Detailed Functional Specifications, UDFS) raamatu 1 jaotisele 9.1.2.2.

4)

Välja sisu kinnitatakse TARGET2-[keskpank/riik] tasandil vastavalt UDFS nõuetele. Osalejad võivad omavahel väljade sisu osas kokku leppida erireeglites. Nende erireeglite järgimise suhtes ei teostata TARGET2-[keskpank/riik]s eraldi kontrolli.

3.   Unikaalsuse kontroll

1)

Kõik maksejuhised peavad läbima unikaalsuse kontrolli, mille eesmärgiks on lükata tagasi maksejuhised, mis on ekslikult sisestatud rohkem kui üks kord.

2)

Kontrollida tuleb järgmisi SWIFTi sõnumiliikide välju:

Selgitus

SWIFTi sõnumi osa

Väli

Saatja

Põhipäis

LT aadress

Sõnumiliik

Programmipäis

Sõnumiliik

Vastuvõtja

Programmipäis

Sihtaadress

Tehingu viitenumber (transaction reference number, TRN)

Tekstiplokk

:20

Seotud viited

Tekstiplokk

:21

Väärtuspäev

Tekstiplokk

:32

Summa

Tekstiplokk

:32

3)

Kui uue maksejuhise kõik alapunktis 2 kirjeldatud väljad on samad mis juba aktseptitud maksejuhises, lükatakse uus maksejuhis tagasi.

4.   Veakoodid

Kui maksejuhis lükatakse tagasi, saab maksealgataja tagasilükkamise teate (MT 019), milles on tagasilükkamise põhjus näidatud veakoodiga. Veakoodid on määratletud UDFS jaotises 9.4.2.

5.   Ettemääratud arveldusajad

1)

Debiteerimise algtähtaja määranguga maksejuhistes tuleb kasutada koodi „/FROTIME/”.

2)

Debiteerimise lõpptähtaja määranguga maksejuhiste puhul võib kasutada kahte võimalust:

a)

koodi „/REJTIME/”; kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, tuleb maksejuhis tagasi lükata.

b)

koodi „/TILTIME/”: kui maksejuhist ei ole võimalik määratud debiteerimisajaks arveldada, ei lükata maksejuhist tagasi, vaid hoitakse asjakohases järjekorras.

Mõlemal juhul, kui debiteerimise lõpptähtaja määranguga maksejuhist ei ole arveldatud 15 minutit enne selles määratud aega, saadetakse selle kohta ICM kaudu automaatselt teade.

3)

Kui kasutatakse koodi „/CLSTIME/”, kohaldatakse makse suhtes sama korda nagu alapunkti 2 alajaotuses b.

6.   Maksejuhiste töötlemine sisendkontrollis

1)

Sisendkontrolli sisestatud maksejuhiste suhtes viiakse läbi tasaarvelduskontroll ning vajadusel laiendatud tasaarvelduskontroll vastavalt määratlusele alapunktides 2 ja 3, et tagada maksejuhiste kiire ja likviidsussäästlik arveldamine.

2)

Tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas erakorraliste kiirmaksete või asjakohastel juhtudel kiirmaksete järjekorra alguses olevaid makse saaja maksejuhiseid võib tasaarveldada maksja maksejuhisega (edaspidi „tasaarveldavad maksejuhised”) Kui tasaarveldav maksejuhis ei anna piisavalt vahendeid maksja maksejuhise jaoks sisendkontrollis, tuleb kontrollida, kas maksja maksemooduli kontol on piisavalt vaba likviidsust.

3)

Kui tasaarvelduskontroll ebaõnnestub, võib [keskpank] kohaldada laiendatud tasaarvelduskontrolli. Laiendatud tasaarvelduskontrolli käigus määratakse kindlaks, kas makse saaja mis tahes järjekordades on tasaarveldavaid maksejuhiseid, olenemata nende järjekorda panemise ajast. Kui makse saaja järjekorras on kõrgema prioriteetsusega teistele TARGET2 osalejatele suunatud maksejuhiseid, võib FIFO põhimõttest kõrvale kalduda ainult juhul, kui sellise tasaarveldava maksejuhise arveldamise tulemusel makse saaja likviidsus suureneb.

7.   Järjekorras olevate maksejuhiste arveldamine

1)

Järjekorda pandud maksejuhiste käsitlemine sõltub neile maksealgataja poolt antud prioriteedist.

2)

Likviidsuse suurenemisel või järjekorra muutmisel (järjekoha, arveldusaja või prioriteedi muutmine või maksejuhise tühistamine) arveldatakse erakorraliste kiirmaksete ja kiirmaksete järjekorras olevad maksejuhised punktis 6 kirjeldatud tasaarvelduskontrolli abil, alustades järjekorras esimesel kohal olevast maksejuhisest.

3)

Tavaliste maksete järjekorras olevad maksejuhised arveldatakse jooksvalt, lisades arveldamisse erakorralised kiirmaksejuhised ja kiirmaksejuhised, mida ei ole veel arveldatud. Kasutatakse erinevaid optimeerimismehhanisme (algoritme). Kui algoritmi töö õnnestub, siis kaasatud maksejuhised arveldatakse; kui algoritmi töö ebaõnnestub, siis jäävad kaasatud maksejuhised järjekorda. Maksevoogude tasaarveldusele kohaldatakse kolme algoritmi (1 kuni 3). Algoritmi 4 kasutatakse UDFS jaotises 2.8.1 määratletud arvelduskorra nr 5 puhul kõrvalsüsteemide maksejuhiste arveldamiseks. Kõrvalsüsteemide erakorraliste kiirtehingute arveldamise optimeerimiseks osalejate allkontodel kasutatakse erialgoritmi (algoritm 5).

a)

Kõikide kahepoolse piiranguga suhete ja mitmepoolse kogusumma piiranguga suhete osas kasutab [keskpank] algoritmi 1 („all-or-nothing”) järgmiseks :

i)

iga TARGET2 osaleja maksemooduli konto üldise likviidsuspositsiooni arvutamine; selleks tuleb tuvastada, kas kõikide järjekorras olevate väljuvate ja laekuvate maksejuhiste saldo on negatiivne või positiivne ning, kui see on negatiivne, kontrollida, kas see ületab vastava osaleja vaba likviidsust (likviidsuse saldo moodustab „kogulikviidsuspositsiooni”); ja

ii)

TARGET2 osaleja poolt seoses iga maksemooduli kontoga nõutud piirangute ja reserveeringute järgimise kontroll.

Kui eelnimetatud arvutuste ja kontrollide tulemus on kõikide TARGET2 osalejate osas positiivne, siis [keskpank] ja teised asjaomased keskpangad arveldavad kõik maksed üheaegselt vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontodel.

b)

Algoritmi 2 („partial”) kasutab [keskpank] järgmiseks:

i)

iga vastava maksemooduli konto likviidsuspositsiooni, limiitide ja reserveeringute arvutamine ja kontroll nagu algoritmi 1 puhul; ning

ii)

maksejuhiste ükshaaval eraldamine, kui ühe või enama vastava maksemooduli konto kogulikviidsuspositsioon on negatiivne, kuni kõikide vastavate maksemooduli kontode kogulikviidsuspositsioon on positiivne.

Seejärel, piisavate vahendite olemasolu korral, arveldavad [keskpank] ja teised asjaomased keskpangad kõik järelejäänud maksed (välja arvatud eraldatud maksed) üheaegselt vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontodel.

Maksejuhiste eraldamist alustab [keskpank] suurima negatiivse kogulikviidsuspositsiooniga TARGET2 osaleja maksemooduli kontost ning madalaima prioriteetsusega maksejuhiste järjekorra lõpust. Valik võib toimuda ainult lühikese aja jooksul, mille kestuse määrab [keskpank] oma äranägemisel.

c)

Algoritmi 3 („multiple”) kasutab [keskpank] järgmiseks:

i)

TARGET2 osalejate maksemooduli kontode paaride võrdlemiseks, et määrata kindlaks, kas järjekorras olevaid maksejuhiseid on võimalik arveldada nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli konto vaba likviidsuse ning nende poolt kehtestatud piirangute raames (alustades väikseima arvu teineteisele adresseeritud maksejuhistega maksemooduli kontode paarist), ning asjaomased keskpangad kirjendavad need maksed üheaegselt nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli kontodel; ning

ii)

kui alajaotuses i kirjeldatud maksemooduli kontode paari likviidsus ei ole piisav kahepoolse positsiooni rahastamiseks, üksikute maksejuhiste eraldamine kuni likviidsus on piisav. Sellisel juhul arveldavad asjaomased keskpangad järelejäänud maksed, v.a eraldatud maksed, üheaegselt nende kahe TARGET2 osaleja maksemooduli kontodel.

Pärast alajaotustes i ja ii määratletud kontrollide teostamist kontrollib [keskpank] mitmepoolseid arvelduspositsioone (osaleja maksemooduli konto ja teiste TARGET2 osalejate maksemooduli kontode vahel suhetes, millele on seatud mitmepoolne piirang). Sellel eesmärgil kohaldatakse mutatis mutandis alajaotustes i kuni iii kirjeldatud korda.

d)

Algoritmi 4 („partial plus ancillary system settlement”) kasutab [keskpank] selleks, et teostada sama menetlus mis algoritmi 2 puhul, kuid eraldamata maksejuhiseid, mis on seotud arveldamisega kõrvalsüsteemis (mis arveldab samaaegsuse ja mitmepoolsuse põhimõttel).

e)

Algoritmi 5 („ancillary system settlement via sub-accounts”) kasutab [keskpank] selleks, et teostada sama menetlus mis 1. algoritmi puhul; erinevuseks on, et [keskpank] käivitab algoritmi 5 kõrvalsüsteemiliidese kaudu ning kontrollib ainul seda, kas osalejate allkontodel on piisavalt vahendeid. Lisaks ei võeta arvesse limiite ega reserveeringuid. Algoritmi 5 kasutatakse ka öise arveldamise ajal.

4)

Pärast algoritmide 1 kuni 4 käivitamist võib sisendkontrolli sisestatud maksejuhised siiski arveldada viivitamata sisendkontrollis, kui vastavate TARGET2 osalejate maksemooduli kontode positsioonid ja piirangud võimaldavad nii nende maksejuhiste arveldamist kui ka käimasolevasse optimeerimismenetlusse kaasatud maksejuhiste arveldamist. Kahte algoritmi ei või kasutada üheaegselt.

5)

Arveldusperioodi ajal kasutatakse algoritme järjekorras. Kui samal ajal ei ole ootel kõrvalsüsteemide samaaegset mitmepoolset arveldamist, on järjekord järgmine:

a)

algoritm 1

b)

kui algoritm 1 ei ole tulemuslik, siis algoritm 2,

c)

kui algoritm 2 ei ole tulemuslik, siis algoritm 3, või kui algoritm 2 on tulemuslik, korrata algoritmi 1.

Kui samal ajal on ootel kõrvalsüsteemide samaaegne mitmepoolne arveldamine (arvelduskord nr 5), tuleb kasutada algoritmi 4.

6)

Algoritme tuleb kasutada paindlikult, arvestades ettemääratud viivitust erinevate algoritmide kasutamise vahel, et tagada kahe algoritmi kasutamise vähim intervall. Ajalist järgnevust juhitakse automaatselt. Manuaalne sekkumine peab olema võimalik.

7)

Kui maksejuhise töötlemine algoritmiga on alanud, ei või selle asukohta järjekorras muuta (ümber järjestada) ega maksejuhist tühistada. Maksejuhiste muutmise või tühistamise nõuded tuleb jätta järjekorda kuni algoritm on lõpetanud. Kui vastav maksejuhis on algoritmi käitamise ajal arveldatud, lükatakse maksejuhise muutmise või tühistamise nõuded tagasi. Kui maksejuhist ei ole arveldatud, võetakse osaleja nõue viivitamata arvesse.

8.   ICMi kasutamine

1)

ICMi võib kasutada teabe saamiseks ja likviidsuse juhtimiseks. Teabe saamiseks ja kontrollmeetmete kasutamiseks tuleb tehnilise lahendusena kasutada SWIFTi turvalist andmeside kaitse võrku (SIPN).

2)

ICMi kaudu võib saada teavet ainult jooksva päeva kohta, välja arvatud ladustatud maksejuhiseid ning staatilisi andmeid puudutavat teavet. Teabeaknad on ainult inglise keeles.

3)

Teavet antakse „nõudmiseni” („pull”) režiimis, mis tähendab, et iga osaleja peab ise teavet nõudma.

4)

ICMi kasutamisel on võimalikud järgmised režiimid:

a)

rakenduselt-rakendusele režiim (application-to-application mode, A2A)

A2A režiimis vahetatakse teavet ja sõnumeid maksemooduli ja osaleja rakendusprogrammi vahel. Osaleja peab seetõttu tagama, et tal on XML vormis sõnumite (nõuded ja vastused) vahetamiseks ICMga standardliidese kaudu kasutusel asjakohane rakendusprogramm. Täpsemad detailid on esitatud UDFS 4. raamatus ning ICM kasutaja käsiraamatus.

b)

kasutajalt-rakendusele režiim (user-to-application mode, U2A)

U2A võimaldab osaleja ja ICM otsesuhtlust. Teave kuvatakse personaalarvutis (SWIFT Alliance WebStation) töötavas veebilehitsejas. Et saada SWIFT Alliance WebStation'i kaudu juurdepääsu U2A-le, peab arvutisüsteem võimaldama küpsiseid („cookies”) ja JavaScripti. Lähemad üksikasjad on esitatud ICM kasutusjuhendis.

5)

Igal osalejal peab olema vähemalt üks SWIFT Alliance WebStation, et saada U2A kaudu juurdepääs ICMi.

6)

ICMi juurdepääsuõigused antakse SWIFTi staatusepõhise juurdepääsuhalduri (Role Based Access Control) kaudu. Osalejad võivad kasutada SWIFTi Non Repudiation of Emission (NRE) teenust, mis võimaldab XML teate saajatel tõendada, et vastavat teadet ei ole muudetud.

7)

Osaleja tehniliste probleemide korral, kui ta ei saa ühtegi maksejuhist esitada, võib ta ICMi vahendusel teostada ettevalmistatud kindlasummalisi ja eriolukorra varumakseid. [Keskpank] peab andma vastava võimaluse osaleja taotluse korral.

8)

Osalejad võivad ICMi kasutada ka likviidsuse ülekandmiseks:

a)

[sisesta, kui on kohaldatav] oma maksemooduli kontolt väljaspool maksemoodulit asuvale kontole;

b)

maksemooduli konto ja osaleja allkontode vahel; ja

c)

maksemooduli kontolt kõrvalsüsteemi poolt hallatavale peegelduvale kontole.

9.   UDFS ja ICMi kasutaja käsiraamat

Lähemad üksikasjad ja näited eeltoodud reeglite kohta on UDFSis ja ICM kasutaja käsiraamatus, mida aeg-ajalt ajakohastatakse ning mis avaldatakse [keskpanga] kodulehel ja EKP kodulehel inglise keeles.

II liide

TARGET2 HÜVITUSSÜSTEEM

1.   Üldpõhimõtted

a)

TARGET2 talitlushäire korral võivad otseosalejad esitada hüvitisenõudeid käesolevas liites sätestatud TARGET2 hüvitussüsteemi kohaselt.

b)

Kui EKP nõukogu ei ole teisiti otsustanud, ei kohaldata TARGET2 hüvitussüsteemi, kui TARGET2 talitlushäire tuleneb välistest asjaoludest, mille esinemine mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei olene asjaomasest keskpangast, või tuleneb kolmandate isikute tegevusest või tegevusetusest.

c)

TARGET2 hüvitussüsteem on ainus hüvitamismenetlus, mida pakutakse TARGET2 talitlushäire korral. Osalejad võivad siiski kasutada ka muid seaduslikke võimalusi kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Kui osaleja nõustub TARGET2 hüvitussüsteemi kohaselt esitatud hüvitisepakkumusega, loetakse see osaleja suhtes tagasivõtmatuks kokkuleppeks, millega ta ühtlasi loobub kõikidest (sealhulgas kaudse kahju hüvitamise) nõuetest, mis tal võivad olla mis tahes keskpanga vastu, seoses maksejuhistega, millega seoses ta võttis vastu hüvitise, ning kinnitab, et tema poolt vastava hüvitise summa saamine lahendab need nõuded täielikult ja lõplikult. Osaleja vabastab asjaomase keskpanga TARGET2 hüvitussüsteemi alusel saadud summa ulatuses mis tahes hilisematest nõuetest, mida võivad esitada teised osalejad või kolmandad isikud seoses asjaomase maksejuhise või maksega.

d)

Hüvitisepakkumuse tegemine ei tähenda, et [keskpank] või mõni muu keskpank võtab endale vastutuse talitlushäire eest.

2.   Hüvitisepakkumuse tingimused

a)

Maksja võib esitada halduskulu ja intressi hüvitamise nõude, kui TARGET2 talitlushäire tõttu:

i)

jäi maksejuhis selle vastuvõtmise tööpäeval arveldamata; või

ii)

üleminekuperioodil saab maksja tõendada, et kavatses maksejuhise TARGET2-[keskpank/riik]s sisestada, kuid ei saanud seda teha seoses TARGET2-le veel üle minemata siseriikliku reaalajalise brutoarveldussüsteemi maksete saatmiste peatamisega.

b)

Makse saaja võib esitada halduskulu hüvitamise nõude, kui ta ei saanud TARGET2 talitlushäire tõttu makset, mille ta pidi saama talitlushäire esinemise päeval. Makse saaja võib järgmistel juhtudel esitada ka intressi hüvitamise nõude:

i)

laenamise püsivõimalusega osalejad: kui makse saaja pidi TARGET2 talitlushäire tõttu kasutama laenamise püsivõimalust; ja/või

ii)

kõik osalejad: refinantseerimiseks oli tehniliselt võimatu kasutada rahaturgu või selline refinantseerimine oli võimatu muudel objektiivselt mõistlikel põhjustel.

3.   Hüvitise arvutamine

a)

Hüvitisepakkumus maksjale:

i)

halduskuluhüvitis esimese töötlemata jäänud maksejuhise eest on 50 eurot, järgmise nelja maksejuhise eest 25 eurot ning kõikide järgmiste maksejuhiste eest 12,50 eurot. Iga makse saaja osas arvutatakse halduskuluhüvitis eraldi;

ii)

intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära. Selliseks baasmääraks on kas EONIA intressimäär (euro overnight index average) või laenamise püsivõimaluse intressimäär, olenevalt sellest, kumb on madalam. Baasmäära kohaldatakse TARGET2 talitlushäire tõttu töötlemata jäänud maksejuhise summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab maksejuhise sisestamise päevast või punkti 2 alapunkti a alajaotuses ii osutatud maksejuhiste puhul kavandatud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, mil maksejuhis oli või oleks pidanud olema edukalt arveldatud. Hüvitise arvutamisel arvatakse hüvitisesummast maha kogu tulu, mis saadakse arveldamata maksejuhiste vahendite hoiustamisest eurosüsteemis; ja

iii)

intressihüvitist ei maksta, kui arveldamata maksejuhiste vahendid paigutati turule või neid kasutati kohustusliku reservi nõude täitmiseks, vastavas paigutamise või kasutamise ulatuses.

b)

Hüvitisepakkumus makse saajale:

i)

halduskuluhüvitis esimese töötlemata jäänud maksejuhise eest on 50 eurot, järgmise nelja maksejuhise eest 25 eurot ning kõikide järgmiste maksejuhiste eest 12,50 eurot. Iga makse saaja osas arvutatakse halduskuluhüvitis eraldi;

ii)

intressihüvitise määramiseks kasutatakse alapunkti a alajaotuses ii sätestatud meetodit välja arvatud asjaolu, et intressihüvitise määraks on laenamise püsivõimaluse intressimäära ja baasmäära vahe, ning seda arvutatakse summalt, mille ulatuses kasutati TARGET2 talitlushäire tõttu laenamise püsivõimalust.

4.   Menetluskord

a)

Hüvitisenõue esitatakse [keskpanga] kodulehel olevas nõudevormis inglise keeles (vt [keskpanga koduleht]). Maksjad esitavad eraldi nõudevormi iga makse saaja kohta ning makse saajad esitavad eraldi nõudevormi iga maksja kohta. Lisada tuleb piisav lisateave ja dokumendid, mis tõendavad nõudevormil esitatud teavet. Ühe makse või maksejuhise kohta võib esitada ainult ühe nõude.

b)

Osalejad esitavad oma nõudevormid [keskpangale] nelja nädala jooksul TARGET2 talitlushäirest. Kui [keskpank] nõuab lisateavet või -tõendeid, esitatakse need kahe nädala jooksul alates vastava nõude esitamisest.

c)

[Keskpank] vaatab nõuded läbi ja edastab need EKP-le. Kui EKP nõukogu ei ole otsustanud teisiti ja teatanud sellest osalejatele, hinnatakse kõiki vastuvõetud nõudeid hiljemalt neljateistkümne nädala möödudes TARGET2 talitlushäirest.

d)

[Keskpank] teatab alapunktis c osutatud hindamise tulemuse asjaomastele osalejatele. Kui hindamisest tuleneb hüvitisepakkumus, peavad asjaomased osalejad nelja nädala jooksul alates sellise pakkumuse edastamisest selle pakkumuse tagasi lükkama või vastu võtma iga makse või maksejuhisega seotud iga nõude osas, kirjutades alla vormikohasele nõustumuskirjale (mille vorm on avaldatud [keskpank] kodulehel, vt [sisesta viide keskpanga kodulehele]). Kui [keskpank] ei ole nelja nädala jooksul sellist nõustumuskirja saanud, loetakse hüvitisepakkumus asjaomaste osalejate poolt tagasi lükatuks.

e)

[Keskpank] teeb hüvitisemaksed, kui on saanud TARGETis osaleja nõustumuskirja. Hüvitisemaksele ei lisandu intressi.

III liide

ÕIGUSVÕIME HINNANGU JA ÕIGUSKESKKONNA HINNANGU NÕUDED

TARGET2 osalejate õigusvõime hinnangu nõuded

[Keskpank]

[aadress]

[süsteemi nimi]

[koht], [kuupäev]

Lugupeetud härra või proua,

Meile, [osaleja või osaleja filiaali nimi] [koosseisulise või lepingulise] õigusnõustaja pädevuses, esitati taotlus anda käesolev hinnang [jurisdiktsioon, kus osaleja on asutatud] (edaspidi jurisdiktsioon) kohta seoses [osaleja nimi] (edaspidi „osaleja”) osalemisega [TARGET2 osasüsteemi nimi]s (edaspidi „süsteem”).

Käesolev hinnang piirdub [jurisdiktsiooni] õigusaktidega, mis kehtivad käesoleva hinnangu andmise kuupäeval. Me ei ole uurinud käesoleva hinnangu andmiseks ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte ning ei anna ega mööna seoses selliste õigusaktidega ühtki seisukohta. Iga alljärgnev väide ja hinnang on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv olenemata sellest, kas osaleja tegutseb maksejuhiseid esitades ja makseid saades oma peakontori või ühe või mitme filiaali kaudu, mis on asutatud [jurisdiktsioonis] või sellest väljaspool.

I.   UURITUD DOKUMENDID

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente:

1)

osaleja kehtiva(te) [asutamisdokumentide] tõestatud ärakiri/ärakirjad;

2)

[kui on kohaldatav] [äriregistri] väljavõte ja [kui on kohaldatav] [krediidiasutuste registri või muu sarnase registri] väljavõte;

3)

[ulatuses, mis on kohaldatav] ärakiri osaleja litsentsist või muust dokumendist, mis tõendab tema õigust osutada pangandus-, investeerimis-, rahaülekande või muid finantsteenuseid [jurisdiktsioonis];

4)

[kui on kohaldatav] ärakiri osaleja juhatuse või muu juhtorgani otsusest [kuupäev], [aasta], mis tõendab osaleja nõusolekut järgida allpool määratletud süsteemidokumente; ja

5)

[advokaadivolikirjad ja muud dokumendid, mis tõendavad allpool määratletud süsteemidokumentidele allakirjutamise õigust osaleja nimel];

ja kõik muud dokumendid, mis puudutavad osaleja põhikirja, volitusi ja lube, mis on vajalikud või kohased käesoleva hinnangu andmiseks (edaspidi „osaleja dokumendid”).

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme samuti kontrollinud :

1)

[kuupäev] [ÜT rakendusakt TARGET2-s osalemiseks] (edaspidi „eeskirjad”); ja

2)

[…].

Eeskirjade ja […] kohta kasutatakse alljärgnevalt nimetust „süsteemidokumendid” (ja koos osaleja dokumentidega „dokumendid”).

II.   EELDUSED

Käesolev hinnang põhineb dokumentide osas järgmistel eeldustel:

1)

meile esitatud süsteemidokumendid on originaalid või tõesed ärakirjad;

2)

süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja õiguslikult siduvad vastavalt [süsteemi liikmesriigi] õigusele, mida vastavalt süsteemidokumentide sisule tuleb nende suhtes kohaldada, ning [süsteemi liikmesriigi] õiguse valik süsteemidokumentidele kohaldavaks õiguseks on [süsteemi liikmesriigi] õigusega kooskõlas;

3)

osaleja dokumendid on asjakohaste osapoolte poolt nende pädevuse ja volituste piires kehtivalt vormistatud, kinnitatud, vastu võetud või rakendatud ning kohastel juhtudel esitatud; ja

4)

osaleja dokumendid on siduvad nende adressaatidele ning ühtegi nende tingimust ei ole rikutud.

III.   HINNANGUD OSALEJA KOHTA

A.

Osaleja on nõuetekohaselt asutatud ja registreeritud või tal on [jurisdiktsiooni] õigusele vastav muu korrektne juriidilise isiku staatus.

B.

Osalejal on kõik vajalikud juriidilise isiku volitused, et täita temale kohustuslikest süsteemidokumentidest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

C.

Osalejale kohustuslike süsteemidokumentide vastuvõtmine või rakendamine ja neist tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine ei riku mingil viisil osalejale või osaleja dokumentidele kohaldatavat [jurisdiktsioon] õigusakti.

D.

Ühegi osalejale kohustusliku süsteemidokumendi vastuvõtmiseks, kehtivuseks, täitmisele pööramiseks või sellest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamiseks ei ole vaja täiendavat volitamist, heakskiitu, nõusolekut, taotlust, registreerimist, notariseerimist ega muud kinnitust.

E.

Osaleja on teinud kõik äriõiguslikud toimingud ning võtnud muud meetmed, mis on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt vajalikud, et tagada tema süsteemidokumentidest tulenevate kohustuste seaduslikkus, kehtivus ja siduvus.

Käesolev hinnang kehtib selle andmise kuupäeva seisuga ning on adresseeritud ainult [keskpangale] ja [osalejale]. Ükski teine isik ei või käesolevat hinnangut kasutada ning käesoleva hinnangu sisu ei või avaldada ilma meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule peale adressaatide ning nende õigusnõustajate; erandiks on Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ja [[jurisdiktsioon] [RKP/seadusandlikud ametiasutused]].

Lugupidamisega,

(allkiri)

Mitte-EMP TARGET2 osalejate õiguskeskkonna hinnangu nõuded

[Keskpank]

[aadress]

[süsteemi nimi]

[asukoht], [kuupäev]

Lugupeetud härra või proua,

Meile, [osaleja või osaleja filiaali nimi] („osaleja”) [koosseisulise või lepingulise] õigusnõustaja pädevuses, esitati taotlus anda hinnang [jurisdiktsioon, milles osaleja on asutatud] (edaspidi jurisdiktsioon) kohta seoses [osaleja nimi] (edaspidi „osaleja”) osalemisega [TARGET2 osasüsteemi nimi]s (edaspidi „süsteem”). Viited [jurisdiktsiooni] õigusaktidele hõlmavad kõiki [jurisdiktsiooni] asjakohaseid õigusakte. Me anname käesolevaga hinnangu [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt eelkõige väljaspool [liikmesriiki] asutatud osaleja suhtes seoses tema õiguste ja kohustustega, mis tulenevad allpool määratletud süsteemidokumentidest.

Käesolev hinnang piirdub [jurisdiktsiooni] õigusaktidega, mis kehtivad käesoleva hinnangu kuupäeval. Me ei ole uurinud käesoleva hinnangu andmiseks ühegi teise jurisdiktsiooni õigusakte ning ei anna ega mööna seoses selliste õigusaktidega ühtki seisukohta. Me eeldame, et teiste jurisdiktsioonide õigusaktidest ei tulene midagi, mis võiks käesolevat hinnangut mõjutada.

1.   UURITUD DOKUMENDID

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme uurinud järgmisi dokumente ning muid dokumente, mida oleme pidanud vajalikuks või asjakohaseks:

1)

[xx. kuupäeva xxxx] [ÜT rakendusakt TARGET2-s osalemiseks] (edaspidi „eeskirjad”); ja

2)

kõik muud dokumendid, mis reguleerivad süsteemi ja/või suhteid osaleja ja teiste süsteemis osalejate vahel ning suhteid süsteemis osalejate ja [keskpanga] vahel.

Eeskirjadele ja […]-le osutatakse edaspidi kui „süsteemidokumentidele”.

2.   EELDUSED

Käesoleva hinnangu andmiseks oleme seoses süsteemidokumentidega eeldanud, et:

1)

süsteemidokumendid on asjakohaste osapoolte poolt nende pädevuse ja volituste piires vormistatud, vastu võetud ja kehtivalt kinnitatud või rakendatud ning kohastel juhtudel esitatud;

2)

süsteemidokumentide tingimused ning neist tulenevad õigused ja kohustused on kehtivad ja õiguslikult siduvad vastavalt [süsteemi liikmesriigi] õigusele, mida vastavalt süsteemidokumentide sisule tuleb nende suhtes kohaldada, ning [süsteemi liikmesriigi] õiguse kohaldamine süsteemidokumentidele on [süsteemi liikmesriigi] õigusega kooskõlas;

3)

osalejatel süsteemis, mille kaudu edastatakse mis tahes maksejuhiseid või saadakse makseid või mille kaudu täidetakse süsteemidokumentidest tulenevaid mis tahes õigusi või kohustusi, on seaduslik õigus või litsents osutada rahaülekandeteenuseid kõikides asjakohastes jurisdiktsioonides; ning

4)

meile ärakirjade või näidistena esitatud dokumendid vastavad originaalidele.

3.   HINNANG

Tulenevalt eelnevast ja arvestades järgmiste märkustega anname järgmise hinnangu.

3.1.   Õiguskeskkonna õiguslikud asjaolud [asjakohases ulatuses]

Järgmised [jurisdiktsioon] õigusega seotud asjaolud on kooskõlas süsteemidokumentidega ning ei välista mingil juhul süsteemidokumentidest tulenevaid osaleja kohustusi: [riigi õiguse eriaspektid].

3.2.   Maksejõuetusega seotud üldküsimused

3.2.a.   Maksejõuetusmenetluse liigid

Maksejõuetusmenetluse liigid (sealhulgas kompromiss ja tervendamine), mis käesoleva hinnangu tähenduses hõlmavad kõiki menetlusi osaleja [jurisdiktsioonis] asuva vara ja kõikide võimalike filiaalide suhtes, mida võidakse osaleja suhtes [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt rakendada, on järgmised: [menetluste loetelu originaalkeeles ja inglise keeles] (edaspidi ühiselt „maksejõuetusmenetlus”).

Lisaks maksejõuetusmenetlusele võib osaleja, tema vara või filiaali suhtes [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kohaldada [nimekiri mis tahes kohaldatavatest moratooriumidest või muudest menetlustest, mille tulemusena võidakse peatada maksed osalejalt ja osalejale või kohaldatakse nende maksete suhtes piiranguid või muid meetmeid; originaalkeeles ja inglise keeles] (edaspidi ühiselt „menetlused”).

3.2.b.   Rahvusvahelised lepingud maksejõuetuse kohta

[jurisdiktsioon] või [jurisdiktsiooni] piirkond on järgmiste maksejõuetust käsitlevate rahvusvaheliste lepingute pooleks: [kui on kohaldatav, osuta asjaoludele, mis mõjutavad või võivad mõjutada käesolevat arvamust].

3.3.   Süsteemidokumentide täitmisele pööratavus

Allpool toodud punkte arvestades on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kõik süsteemidokumentide sätted siduvad ja täitmisele pööratavad neis sätestatud tingimustel, eelkõige osaleja suhtes mis tahes maksejõuetusmenetluse algatamise korral.

Eelkõige anname järgmise hinnangu:

3.3.a.   Maksejuhiste töötlemine

Eeskirjade [jaotiste] sätted maksejuhiste töötlemise kohta on kehtivad ja täitmisele pööratavad. Eelkõige on kõik eelnimetatud sätete alusel töödeldud maksejuhised [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad, siduvad ja täitmisele pööratavad. Eeskirjade ([eeskirjade jaotise]) säte, millega määratletakse täpne ajahetk, mil osaleja poolt süsteemi edastatud maksejuhis muutub täitmisele pööratavaks ja tagasivõtmatuks on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtiv, siduv ja täitmisele pööratav.

3.3.b.   [Keskpanga] ülesannete täitmise pädevus

Maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamine osaleja suhtes ei mõjuta süsteemidokumentidest tulenevat [keskpanga] pädevust ega volitusi. [Kinnita [asjakohasel juhul], et: sama hinnang kehtib ka kõikide teiste üksuste (nt võrguteenuste osutaja) kohta, kes osutavad osalejale teenuseid, mis on otseselt vajalikud ja nõutavad süsteemis osalemiseks.]

3.3.c.   Õiguskaitsevahendid probleemsündmuse esinemise korral

Eeskirjade [jaotiste] sätted, mis reguleerivad nõuete ennetähtaegset täitmist, nõuete tasaarveldust osaleja deposiitide arvel, pandi või tagatise täitmisele pööramist, osalemise peatamist ja lõpetamist, kohustuse rikkumisega seotud viivisenõudeid ning lepingute ja tehingute lõpetamist ([sisesta süsteemidokumentide või eeskirjade asjakohased sätted]) on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt asjakohastel juhtudel osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad].

3.3.d.   Peatamine ja lõpetamine

Eeskirjade [jaotiste] sätted (osaleja süsteemis osalemise peatamise ja lõpetamise kohta tema suhtes maksejõuetusmenetluse algatamisel või muudel rikkumise juhtudel süsteemidokumentides sätestatud tähenduses; või kui osalejaga kaasneb mis tahes süsteemirisk või kui tal esineb tõsiseid talitlusprobleeme) on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt asjakohastel juhtudel osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.3.e.   Sanktsioonid

Eeskirjade [jaotiste] sätted sanktsioonide kohta osaleja suhtes, kes ei tagasta tähtaegselt päevasisest või, asjakohastel juhtudel, üleöölaenu, on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt asjakohastel juhtudel osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.3.f.   Õiguste ja kohustuste üleandmine

Osaleja õigusi ja kohustusi ei saa loovutada, muuta ega muul viisil üle anda kolmandatele isikutele ilma [keskpanga] eelneva kirjaliku loata.

3.3.g.   Kohaldatav õigus ja kohtualluvus

Eeskirjade [jaotiste] sätted, eelkõige kohaldatava õiguse, vaidluste lahendamise korra, kohtualluvuse ja kohtukutsete kohta, on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt osaleja suhtes kehtivad ja täitmisele pööratavad.

3.4.   Tagasivõidetavad tehingud

Oleme seisukohal, et ühtegi süsteemidokumentidest tulenevat kohustust ega selle täitmist või järgimist enne maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamist osaleja suhtes ei saa [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt tunnistada eelnimetatud menetlustes tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks.

Ilma eelnevat piiramata oleme eelkõige seisukohal, et see kehtib muu hulgas mis tahes osaleja poolt süsteemis edastatud maksejuhiste suhtes. Muu hulgas oleme seisukohal, et eeskirjade [jaotistes] sätestatud tingimused, millega sätestatakse maksejuhiste täitmisele pööratavus ja tagasivõtmatus on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtivad ja täitmisele pööratavad ning et mis tahes osaleja poolt edastatud ja eeskirjade [jaotistes] sätestatud korras töödeldud maksejuhist ei saa [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt tunnistada maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamisel tagasivõidetava tehinguna või muul põhjusel kehtetuks.

3.5.   Arestimine

Kui osaleja võlausaldaja nõuab [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kohtult, valitsus- või muult pädevalt ametiasutuselt osaleja vara arestimist (sealhulgas mis tahes võõrandamiskeeld või mis tahes muu eraõiguslik või avalik-õiguslik menetlus, mille eesmärgiks on avaliku huvi või osaleja võlausaldajate kaitse) (edaspidi „arestimine”), oleme järgmisel seisukohal [analüüs ja põhjendused].

3.6.   Tagatised [kui kohaldatakse]

3.6.a.   Õiguste või hoiuste loovutamine tagatise andmiseks, pant, tagasiostutehing ja/või garantii

Loovutamine tagatise andmise eesmärgil on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt kehtiv ja täitmisele pööratav. Eelkõige on kehtiv ja täitmisele pööratav pandi andmine või tagatistehingu tegemine vastavalt [kokkulepe keskpangaga] [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt. Kui osalejal on süsteemiga liitumiseks vaja teise juriidilise isiku garantiid, on see garantii sõltumata osaleja seisundist garandile siduv ja täielikult tema vastu täitmisele pööratav ilma garantiisumma piiranguta.

3.6.b.   Tagatise käsutajate, pandipidajate või tagasiostuõiguse teostajate eelistamine teiste võlausaldajate ees

Maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamisel osaleja suhtes on osaleja poolt tagatise andmise eesmärgil loovutatud nõuete või panditud varaga tagatud [keskpanga] või teiste süsteemis osalejate nõuetel prioriteet muude osaleja võlausaldajate nõuete ees ja selle tagatise suhtes ei kohaldada muude võlausaldajate kasuks kehtivaid prioriteete või eelisnõudeõigusi.

3.6.c.   Tagatise täitmisele pööramine

Isegi maksejõuetusmenetluse või menetluste algatamisel osaleja suhtes on teistel süsteemis osalejatel ja [keskpangal] kui tagatise käsutajatel, pandipidajatel või tagasiostuõiguse teostajatel vastavalt eeskirjadele täielik õigus pöörata tagatud nõue [keskpanga] vahendusel tagatise arvel täitmisele ja nõuda sisse osaleja õigusi või varasid.

3.6.d.   Vormi- ja registreerimisnõuded

[jurisdiktsiooni] õiguses puuduvad vorminõuded seoses osaleja õiguste või vara loovutamise teel tagatiseks andmise, pandiks andmise või tagasiostuõigusega müügilepingu sõlmimise ja täitmisele pööramisega ning [loovutamine tagatise, pandi või tagasiostu eesmärgil või, kui on kohaldatav, üksikasjad vastava [loovutamise, pandi või repo kohta, kui on]] eesmärgil ei ole nõutav nende registreerimine või avaldamine üheski [jurisdiktsiooni] pädevas kohtus, või haldus-, justiits või muus ametiasutuses.

3.7.   Filiaalid [ulatuses, mis on kohaldatav]

3.7.a.   Käesolev hinnang kehtib tegutsemisel filiaalide kaudu

Iga eespool esitatud väide ja hinnang osaleja kohta on [jurisdiktsiooni] õiguse kohaselt võrdselt õige ja kehtiv ka siis, kui osaleja tegutseb oma ühe või mitme filiaali kaudu, mis on asutatud väljaspool [jurisdiktsiooni].

3.7.b.   Kooskõla õigusega

Osaleja filiaali poolt süsteemidokumentidest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmine ja järgimine ning maksejuhiste esitamine, edastamine või maksejuhiste vastuvõtmine ei riku ühelgi viisil [jurisdiktsiooni] õigust.

3.7.c.   Nõutavad load

Osaleja filiaali poolt süsteemidokumentidest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmiseks ja järgimiseks ning maksejuhiste esitamiseks, edastamiseks ega maksejuhiste vastuvõtmiseks ei ole nõutav mis tahes täiendav luba, kooskõlastus, heakskiit, avaldus, registreerimine, notariseerimine ega muu kinnitamine ühegi [jurisdiktsiooni] pädeva kohtu, haldus-, justiits või muu ametiasutuse poolt.

Käesolev hinnang kehtib selle andmise kuupäeva seisuga ning on adresseeritud ainult [keskpangale] ja [osalejale]. Ükski teine isik ei või käesolevat hinnangut kasutada ning käesoleva hinnangu sisu ei või avaldada ilma meie eelneva kirjaliku nõusolekuta ühelegi isikule peale adressaatide ning nende õigusnõustajate; erandiks on Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvad riikide keskpangad ja [[jurisdiktsioon] [RKP/seadusandlik ametiasutus]].

Lugupidamisega,

(allkiri)

IV liide

TALITLUSPIDEVUSE JA ERIOLUKORRA MEETMED

1.   Üldsätted

a)

Käesolevas liites sätestatakse [keskpanga] ja osalejate või kõrvalsüsteemide vahelise töökorralduse meetmed olukorras, kus üks või mitu ühisplatvormi komponenti või andmesidevõrk ei tööta, neid mõjutab ebatavaline välissündmus või juhul, kui talitlushäire mõjutab mis tahes osalejat või kõrvalsüsteemi.

b)

Kõik käesolevas liites olevad viited konkreetsetele ajahetkedele tähendavad Euroopa Keskpanga aega, s.t kohalikku aega EKP asukohas.

2.   Talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmed

a)

Kui toimub ebatavaline välissündmus ja/või ühisplatvormi või andmesidevõrgu rike, mis mõjutab TARGET2 normaalset tööd, on [keskpangal] õigus võtta talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmeid.

b)

TARGET2s on kasutusel järgmised talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmed:

i)

ühisplatvormi käitamise üleviimine teise asukohta;

ii)

ühisplatvormi tööaja muutmine; ja

iii)

punkti 6 alapunktides c ja d määratletud erakorralise tähtsusega ja tähtsate maksete eriolukorras töötlemise alustamine.

c)

[Keskpangal] on seoses talitluspidevuse ja eriolukorras töötlemise meetmetega täielik voli otsustada kas ja milliseid meetmeid maksejuhiste arveldamiseks võtta.

3.   Sündmusest teatamine

a)

Teave ühisplatvormi rikke ja/või ebatavalise välissündmuse kohta edastatakse osalejatele tavaliste riigisiseste sidekanalite, ICMi ja T2ISi kaudu. Eelkõige peavad osalejatele saadetavad teated sisaldama järgmist teavet:

i)

sündmuse kirjeldus;

ii)

oodatav töötluse edasilükkamise aeg (kui on teada);

iii)

teave juba võetud meetmete kohta; ja

iv)

soovitused osalejatele.

b)

Lisaks võib [keskpank] teatada osalejatele mis tahes toimunud või oodatavast sündmusest, mis võib TARGET2 normaalset tööd mõjutada.

4.   Ühisplatvormi käitamise üleviimine teise kohta

a)

Kui toimub mõni punkti 2 alapunktis a osutatud sündmus, võib ühisplatvormi käitamise üle viia teise asukohta samas või teises piirkonnas.

b)

Kui ühisplatvormi käitamine viiakse üle teise piirkonda, kohustuvad osalejad tegema kõik endast oleneva, et taastada oma positsioonid seisuga, mis neil oli rikke või ebatavalise välissündmuse toimumishetkel, ning anda [keskpangale] selle kohta kogu asjakohane teave.

5.   Tööaja muutmine

a)

TARGET2 arveldusperioodi võib pikendada või uue tööpäeva algust edasi lükata. TARGET2 pikendatud tööaja korral töödeldakse maksejuhiseid kooskõlas [ÜT rakendusaktiga], arvestades käesolevast liitest tulenevate erisustega.

b)

Kui päeva jooksul esinenud ühisplatvormi rike on enne kella 18.00 kõrvaldatud, võib arveldusperioodi pikendada ja sulgemisaega edasi lükata. Selline sulgemisaja edasilükkamine ei või tavaoludes ületada kahte tundi ning sellest tuleb osalejatele võimalikult pikalt ette teatada. Kui edasilükkamisest teatatakse enne kella 16.50, peab klientidevaheliste ja pankadevaheliste maksejuhiste arveldamise lõpetamise hetkede vaheline ajavahemik olema vähemalt üks tund. Kui edasilükkamisest on teatatud, ei või sellest taganeda.

c)

Sulgemisaeg lükatakse edasi juhul, kui ühisplatvormi rike on toimunud enne kella 18.00 ning seda ei ole kell 18.00 kõrvaldatud. [Keskpank] peab osalejatele sulgemisaja edasilükkamisest viivitamata teatama.

d)

Ühisplatvormi töö taastamisel võetakse järgmised meetmed:

i)

[keskpank] peab püüdma kõik järjekorras olevad maksed arveldada ühe tunni jooksul; seda tähtaega lühendatakse 30 minutile, kui ühisplatvormi rike leidis aset kell 17.30 või hiljem (juhtudel, mil ühisplatvormi rike kell 18.00 veel kestis).

ii)

Osalejate kogupositsioonid fikseeritakse ühe tunni jooksul; seda tähtaega lühendatakse 30 minutile, kui ühisplatvormi rike leidis aset kell 17.30 või hiljem, juhtudel, mil ühisplatvormi rike kell 18.00 veel kestis.

iii)

Pankadevaheliste maksete lõpetamisel toimub päevalõputöötlus, sealhulgas eurosüsteemi püsivahendite kasutamine.

e)

Varahommikul likviidsust vajavatel kõrvalsüsteemidel peavad olema vahendid, et tulla toime olukorras, kus uut arveldusperioodi ei ole võimalik õigeaegselt alustada eelmisel päeval aset leidnud ühisplatvormi rikke tõttu.

6.   Töötlemine eriolukorras

a)

Kui [keskpank] peab seda vajalikuks, algatab ta maksejuhiste eriolukorras töötlemise ühisplatvormi eriolukorramoodulis. Sellisel juhul osutatakse osalejatele teenuseid ainult piiratud ulatuses. [Keskpank] teatab osalejatele eriolukorras töötlemise alustamisest mis tahes kättesaadavate sidevahendite kaudu.

b)

Eriolukorras töötleb [keskpank] maksejuhiseid manuaalselt.

c)

Järgmised maksed loetakse „erakorralise tähtsusega” makseteks ning [keskpank] peab tegema kõik endast oleneva, et neid eriolukorras töödelda:

i)

CLS pangaga seotud maksed;

ii)

EURO1 päevalõpuarveldus; ja

iii)

keskse osapoole lisatagatise nõuded.

d)

Järgmised makseliigid loetakse „tähtsateks” ning [keskpank] võib algatada nende suhtes eriolukorras töötlemise:

i)

liidesühenduses (interfaced) väärtpaberiarveldussüsteemide reaalajas arveldamisega seotud maksed; ja

ii)

muud maksed, mis on vajalikud süsteemiriski vältimiseks.

e)

Osalejad edastavad maksejuhised eriolukorras töötlemisse ning makse saajate teavitamine toimub [osuta sidekanalile] kaudu. Teavet kontode bilansside ning deebet- ja kreeditkannete kohta saab [keskpangalt].

f)

TARGET2-[keskpank/riik]-le juba edastatud ja järjekorda pandud maksejuhiseid võib samuti töödelda eriolukorras töötlemise raames. Sellistel juhtudel püüab [keskpank] vältida maksejuhiste topelttöötlemist, kuid sellise võimaliku topelttöötlemise riski kannavad osalejad.

g)

Maksejuhiste eriolukorras töötlemine toimub osalejate antud lisatagatise arvel. Eriolukorras töötlemise ajal võib laekuvaid eriolukorra makseid kasutada väljuvate eriolukorra maksete rahastamiseks. [keskpank] ei või eriolukorras töötlemise eesmärgil arvesse võtta osalejate vaba likviidsust.

7.   Osalejate või kõrvalsüsteemidega seotud rikked

a)

Osaleja probleemi, mis ei lase tal TARGET2s makseid arveldada, peab lahendama osaleja ise. Eelkõige võib osaleja kasutada omi lahendusi või ICMi võimalusi, s.t kindlasummalisi varumakseid ja eriolukorra varumakseid (CLS, EURO1, eelrahastatud STEP2).

b)

Kui osaleja otsustab kasutada ICMi võimalust kindlasummalise varumakse tegemiseks, avab [keskpank] osaleja nõude alusel selle võimaluse ICMi kaudu. Kui osaleja seda nõuab, edastab [keskpank] teistele osalejatele ICM-teate selle kohta, et osaleja kasutab kindlasummalisi varumakseid. Osutatud makseid kasutav osaleja vastutab ise kindlasummaliste varumaksete saatmise eest ainult neile osalejatele, kellega tal on vastavad maksed kahepoolselt kokku lepitud, ja nende maksetega seotud edasiste sammude eest.

c)

Kui alapunktis a osutatud meetmed on ammendatud või kui nad ei ole tõhusad, võib osaleja taotleda [keskpangalt] toetust.

d)

Kui rike esineb kõrvalsüsteemis, on kõrvalsüsteem vastutav probleemi lahendamise eest. Kõrvalsüsteemi taotlusel võib [keskpank] tegutseda tema nimel. [keskpangal] on õigus otsustada, millist toetust ta kõrvalsüsteemile annab, sealhulgas kõrvalsüsteemi öise arveldamise ajal. Võtta võib järgmisi eriolukorra meetmeid:

i)

kõrvalsüsteem algatab osalejaliidese kaudu puhasmaksed (s.t maksed, mis ei ole seotud alustehingutega);

ii)

[keskpank] loob ja/või töötleb XML käske/faile kõrvalsüsteemi nimel; ja/või

iii)

[keskpank] teeb puhasmakseid kõrvalsüsteemi nimel.

e)

Kõrvalsüsteemidega seotud eriolukorra meetmete üksikasjad tuuakse ära [keskpanga] ja vastava kõrvalsüsteemi kahepoolsetes kokkulepetes.

8.   Muud sätted

a)

Kui mingi teave ei ole kättesaadav, kuna on toimunud mõni punkti 3 alapunktis a viidatud sündmus, võib [keskpank] omal äranägemisel alustada või jätkata maksejuhiste töötlemist ja/või TARGET2-[keskpank/riik] tööd viimase saadaoleva teabe alusel. [keskpanga] nõudmisel peavad osalejad ja kõrvalsüsteemid uuesti esitama oma FileAct/Interact-sõnumid või astuma muid samme, mida [keskpank] peab kohaseks.

b)

[Keskpanga] tehnilise rikke korral võivad mõnesid või kõiki tema TARGET2-[keskpank/riik]-ga seotud tehnilisi funktsioone täita teised eurosüsteemi keskpangad.

c)

[Keskpank] võib nõuda, et osalejad osaleksid talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete korralises või ad hoc testimises, koolituses või muudes ennetavates meetmetes, mida [keskpank] peab vajalikuks. Osalejad katavad ise kõik oma kulud, mis tulenevad testimisest või muudest meetmetest.

V liide

TÖÖKORRALDUSE AJAKAVA

1.

TARGET2 töötab kõikidel päevadel, välja arvatud laupäevad, pühapäevad, 1. jaanuar, suur reede ja teine ülestõusmispüha (vastavalt EKP asukohas kasutatavale kalendrile), 1. mai, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha.

2.

Süsteemi viiteaeg on Euroopa Keskpanga aeg, s.t EKP asukoha kohalik aeg.

3.

Jooksev tööpäev avaneb eelmise tööpäeva õhtul ning järgitakse järgmist ajakava:

Kellaaeg

Kirjeldus

6.45–7.00

Arvelduspäeva ettevalmistus (1)

7.00–18.00

Arveldusperiood

17.00

Kliendimaksete arveldusperioodi lõpp (s.t maksejuhised, mille algatajaks ja/või makse saajaks ei ole otseosaleja ega kaudne osaleja; süsteemis tuvastatakse need sõnumite MT 103 või MT 103+ kasutamise alusel)

18.00

Pankadevaheliste maksete arveldusperioodi lõpp (s.t maksed, mis ei ole kliendimaksed)

18.00–18.45 (2)

Päevalõputöötlemine

18.15 (2)

Üldine püsivõimaluste kasutamise lõpp

(vahetult pärast) 18.30 (3)

Keskpankade juurdepääs andmetele raamatupidamissüsteemide ajakohastamiseks

18.45–19.30 (3)

Järgmise arvelduspäeva ettevalmistus

19.00 (3)–19.30 (2)

Likviidsuse liikumine maksemooduli kontol

19.30 (3)

Tööperioodi alguse teade, püsikorralduste arveldamine likviidsuse kandmiseks maksemooduli kontolt allkontodele/peegelduvatele kontodele (kõrvalsüsteemidega seotud arveldamine)

19.30 (3)–22.00

Täiendava likviidsuse ülekandmine ICM kaudu enne kõrvalsüsteemi töötsükli alustamise teadet; kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult seoses kõrvalsüsteemi arvelduskorraga nr 6 vastavalt IV lisale)

22.00–1.00

Tehnilise hoolduse periood

1.00–6.45

Kõrvalsüsteemi öine arveldusperiood (ainult seoses kõrvalsüsteemi arvelduskorraga nr 6)

4.

ICM kaudu saab likviidsusülekandeid teha alates kella 19.30 (4) kuni järgmise päeva kella 18.00, välja arvatud tehnilise hoolduse perioodil 22.00 kuni 1.00.

5.

Tööaega võib muuta juhul, kui kasutatakse talitluspidevuse meetmeid kooskõlas IV liite punktiga 5.


(1)  Arvelduspäev – arveldusperiood ja päevalõputöötlemine.

(2)  Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel päeval lõpeb periood 15 minutit hiljem.

(3)  Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel päeval algab periood 15 minutit hiljem.

(4)  Kohustusliku reservi hoidmisperioodi viimasel päeval algab periood 15 minutit hiljem.

VI liide

TASUD JA ARVED

Otseosalejate tasud

1.

Olenevalt võimalusest, mille otseosaleja on valinud, on tema maksejuhiste töötlemise kuutasu TARGET2s kas:

a)

100 eurot maksemooduli konto eest, millele lisandub 0,80 eurot iga tehingu eest (deebetkanne); või

b)

1 250 eurot maksemooduli konto eest, millele lisandub tasu iga tehingu eest (deebetkanne) vastavalt tehingute arvule (töödeldud ühikute arv) kuus järgmiselt:

Järk

Tehingute arv alates

Tehingute arv kuni

Tasu

1

1

10 000

0,60 EUR

2

10 001

25 000

0,50 EUR

3

25 001

50 000

0,40 EUR

4

50 001

100 000

0,20 EUR

5

Üle 100 000

0,125 EUR

Likviidsuse ülekanded osaleja maksemooduli konto ja selle allkontode vahel on tasuta.

2.

Ühise juurdepääsu kuutasu on 80 eurot iga kaheksakohalise panga tunnuskoodi eest, mis ei ole otseosaleja konto panga tunnuskood.

3.

Otseosalejad, kes ei soovi oma konto panga tunnuskoodi TARGET2 kataloogis avaldada, tasuvad lisatasu 30 eurot kuus konto kohta.

4.

Otseosaleja poolt iga kaudse osaleja TARGET2 kataloogis registreerimise tasu on 20 eurot.

5.

Iga adresseeritava panga tunnuskoodi omaniku, sealhulgas otseosalejate ja kaudsete osalejate filiaalide TARGET2 kataloogis registreerimise tasu on viis eurot.

Likviidsuse koondamise tasud

6.

CAI režiimis on iga CAI rühma kuuluva konto kuutasu 100 eurot.

7.

AL režiimis on iga AL rühma kuuluva konto kuutasu 200 eurot. Kui AL rühm kasutab CAI režiimi, tuleb AL režiimi mittekuuluvate kontode eest tasuda CAI kuutasu 100 eurot konto eest.

8.

Nii AL kui ka CAI režiimis kohaldatakse punkti 1 alapunktis b olevas tabelis sätestatud kahanevat tasustruktuuri rühma osalejate kõikidele maksetele nagu oleksid need maksed tehtud ühe osaleja kontolt.

9.

Punkti 1 alapunktis b sätestatud 1 250 euro suuruse tasu maksab vastav rühma haldur ja punkti 1 alapunktis a osutatud kuutasu 100 eurot maksavad kõik muud selle rühma liikmed. Kui AL rühm kuulub CAI rühma ja AL rühma haldur on ühtlasi CAI rühma haldur, tuleb 1 250 euro suurust kuutasu maksta vaid üks kord. Kui AL rühm kuulub CAI rühma ja CAI rühma haldur ei ole AL rühma haldur, tasub CAI rühma haldur lisaks kuutasu 1 250 eurot. Sellistel juhtudel saadetakse kõikide CAI rühma kontode (sealhulgas AL rühma kontode) tasusid sisaldav arve CAI rühma haldurile.

Arved

10.

Otseosalejate suhtes kehtivad järgmised arvete esitamise reeglid. Otseosaleja (AL rühma või CAI rühma haldur, kui kasutatakse AL või CAI režiimi) saab eelmise kuu arve, millel on ära näidatud maksmisele kuuluvad tasud, hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Arve tuleb tasuda hiljemalt kuu kümnendaks tööpäevaks [keskpanga] poolt osutatud arvele ja see debiteeritakse selle osaleja maksemooduli kontolt.

VII liide

AGREGEERITUD LIKVIIDSUSE LEPING – VARIANT A

Enam kui ühe krediidiasutuse poolt AL režiimi kasutamise vorm

[Osaleja], [sisesta keskpank]-s peetavate maksemooduli konto(de) nr [...................................] omanik, keda esindab [sisesta ametikoht] [.................................................................],

[osaleja], [sisesta keskpank]-s peetavate maksemooduli konto(de) nr [...................................] omanik, keda esindab [sisesta ametikoht] [.................................................................],

[osaleja], [sisesta keskpank]-s peetavate maksemooduli konto(de) nr [...................................] omanik, keda esindab [sisesta ametikoht] [.................................................................],

(edaspidi „AL rühma liikmed”)

ning,

[sisesta AL-RKP nimi]

[sisesta AL-RKP nimi]

[sisesta AL-RKP nimi]

(edaspidi „AL-RKPd”)

(AL rühma liikmed ja AL-RKPd edaspidi ühiselt „pooled”),

arvestades järgmist:

(1)

TARGET2 õigusliku struktuuri moodustavad mitmed maksesüsteemid, millest igaüks on määratletud süsteemina vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998 direktiiv 98/26/EÜ arvelduste lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (1).

(2)

Ühes või mitmes TARGET2 osasüsteemis osalejad võivad teatavatel tingimustel, mis on sätestatud TARGET2 osasüsteemides osalemiseks, moodustada AL rühma, kusjuures AL rühma liikmete maksemooduli kontode likviidsus agregeeritakse.

(3)

Likviidsuse agregeerimine võimaldab AL rühma liikmetel arveldada maksejuhiseid summas, mis ületab nende endi asjaomastel maksemooduli kontodel olevat vaba likviidsust, kui kõikide selliste maksejuhiste koguväärtus ei ületa ühelgi hetkel AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsuse kogusummat. Tekkiv negatiivne jääk ühel või mitmel maksemooduli kontol loetakse päevasiseseks laenuks, mille andmist reguleerivad ajakohased siseriiklikud normid koos käesolevast lepingust tulenevate erisustega; eelkõige on selline negatiivne jääk tagatud vaba likviidsusega teiste AL rühma liikmete maksemooduli kontodel.

(4)

Osutatud võimalus ei ühenda erinevaid maksemooduli kontosid, mis jäävad käesolevas lepingus kirjeldatud piiranguid arvestades nende omanike ainukäsutusse.

(5)

Osutatud võimaluse eesmärgiks on vältida likviidsuse killustumist erinevates TARGET2 osasüsteemides ning lihtsustada likviidsuse juhtimist krediidiasutuste rühmas.

(6)

Võimalus muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks.

(7)

[osaleja], [osaleja] ja [osaleja] on vastavalt ühendatud TARGET2-[keskpank/riik], TARGET2-[keskpank/riik], ja TARGET2-[keskpank/riik] ning nende suhtes kehtivad [sisesta kuupäevad] [sisesta viide ÜT rakendusaktidele],

on pooled kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Lepingu kehtivus

Käesolev leping ja selle muudatused kehtivad ainult juhul, kui haldav RKP kinnitab pärast kõikide vajalike dokumentide ja kogu teabe saamist kirjalikult, et käesolev leping või selle muudatused vastavad TARGET2 osasüsteemides osalemise tingimustele.

Artikkel 2

AL rühma liikmete ja AL-RKPde vastastikused huvid

1.   AL rühma liikmed kinnitavad ja nõustuvad, et käesoleva lepingu sõlmimine on nende vastastikustes majanduslikes, ühiskondlikes ja finantshuvides, kuna kõigi AL rühma liikmete maksejuhised on võimalik arveldada nende vastavates TARGET2 osasüsteemides maksimaalselt summas, mis vastab kõikide AL rühma liikmete kõikide maksemooduli kontode vabale likviidsusele, võimendades seeläbi teistes TARGET2 osasüsteemides olevat vaba likviidsust.

2.   AL-RKPdel on vastastikune huvi anda AL rühma liikmetele päevasisest laenu, kuna see muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks. Päevasisest laenu tagatakse kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikliga 18, kuna maksejuhise täitmise tulemusel tekkiv negatiivne jääk on kaetud teiste AL rühma liikmete AL-RKPdes peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega, mis on panditud või tagatiseks antud kõikide AL rühma liikmete kohustuste täitmise tagamiseks AL RKPdele.

Artikkel 3

AL rühma liikmete õigused ja kohustused

1.   AL rühma liikmed vastutavad kõikide AL-RKPde ees solidaarselt nõuete eest, mis tulenevad AL rühma mis tahes liikme maksejuhise arveldamisest nende TARGET2 osasüsteemis. AL rühma liikmetel ei ole õigust leppida rühma sees kokku vastutuse jaotumises, mis kaldub kõrvale osutatud solidaarvastutusest.

2.   AL rühma liikmete poolt nende maksemooduli kontodel arveldatud kõikide maksejuhiste koguväärtus ei või ühelgi hetkel ületada kõikide selliste maksemooduli kontode vaba likviidsuse kogusummat.

3.   AL rühma liikmetel on pädevus kasutada CAI režiimi, mis on kirjeldatud [sisesta ÜT rakendusakt]s.

4.   AL rühma liikmed peavad tagama, et nad sõlmivad omavahelise lepingu, mis sätestab muu hulgas järgmist:

a)

AL rühma sisemise töökorralduse reeglid;

b)

AL rühma halduri aruandluskohustuse tingimused AL rühma liikmete ees;

c)

AL režiimi kulud (sealhulgas nende jaotus AL rühma liikmete vahel); ja

d)

AL rühma liikmete poolt üksteisele AL lepingu alusel osutavate teenuste eest makstavad tasud ja nende arvutamise reeglid.

Välja arvatud punkt d, võivad AL rühma liikmed otsustada, kas avaldada eelnimetatud omavaheline kokkulepe või selle osa AL-RKPdele. AL rühma liikmed peavad avaldama AL-RKP-dele punktis d osutatud teabe.

Artikkel 4

AL-RKPde õigused ja kohustused

1.   Kui AL rühma liige esitab oma asjaomasele TARGET2 osasüsteemile maksejuhise, mille summa ületab selle AL rühma liikme maksemooduli vaba likviidsuse, annab tema asjaomane AL-RKP päevasisest laenu, mis on tagatud AL rühma liikmete nende AL-RKPde juures peetavate teiste maksemooduli kontode vaba likviidsusega või teiste AL rühma liikmete nende AL-RKPde juures peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega. Selle päevasisese laenu suhtes kohaldatakse asjaomase AL-RKP päevasisese laenu andmise eeskirju.

2.   AL rühma liikmete poolt esitatud maksejuhised, mis ületavad kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsust, pannakse kuni piisava likviidsuse tekkimiseni järjekorda.

3.   Välja arvatud ühe või mitme AL rühma liikme suhtes maksejõuetusmenetluse algatamise korral, võib AL-RKP nõuda igalt AL rühma liikmelt kõikide kohustuste täielikku täitmist, mis tulenevad AL rühma mis tahes liikme maksejuhiste arveldamisest tema TARGET2 osasüsteemis.

Artikkel 5

AL rühma halduri määramine ja ülesanded

1.   AL rühma liikmed määravad käesolevaga AL rühma halduriks [osalejate nimetatud AL rühma halduri nimi], kes on kõikide AL rühmaga seotud korralduslike küsimuste teabekeskus.

2.   Kõik AL rühma liikmed annavad oma asjaomastele AL-RKPdele ning AL rühma haldurile kogu teabe, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavust ja rakendamist, sh teabe [sisesta ÜT rakendusakti vastavad sätted]s sätestatud kontserni määratlusele vastamiseks nõutavate AL rühma liikmete vaheliste seoste muudatuste ja lõpetamiste kohta, ning teabe [sisesta ÜT rakendusakt]-s määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [sisesta viide panti või tagatise ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja/või täitmisele pööratavust.

3.   AL rühma haldur peab haldavale RKP-le viivitamata edastama kogu punktis 2 kirjeldatud teabe enda ja kõikide teiste AL rühma liikmete kohta.

4.   AL rühma haldur vastutab AL rühma vaba likviidsuse päevasisese jälgimise eest.

5.   AL rühma halduril peab olema pädevus käsutada AL rühma liikmete maksemooduli kontosid ning eelkõige tegutseb ta AL rühma liikmete esindajana järgmise tegevuse osas:

a)

kõik ICMi kaudu tehtavad toimingud AL rühma liikmete maksemooduli kontodel, sh maksejuhise prioriteedi muutmine, tühistamine, arveldusaja muutmine, likviidsuse ülekanded allkontodele ja sealt tagasi, tehingute järjekorra muutmine, AL rühma likviidsuse reserveerimine ning AL rühma suhtes piirangute seadmine ja muutmine;

b)

kõik likviidsust puudutavad päevalõputehingud AL rühma liikmete maksemooduli kontode vahel, et tagada kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode jääkide ühtlustamine päeva lõpus, et ükski konto ei lõpetaks päeva negatiivse jäägiga, või asjakohastel juhtudel, negatiivse jäägiga, mille suhtes puudub tagatis (menetlus edaspidi „ühtlustamine”);

c)

üldjuhised, mille kohaselt toimub automaatne ühtlustamine, s.t. määratlemine, millises järjekorras debiteeritakse ühtlustamise käigus AL rühma liikmete vaba likviidsusega maksemooduli kontosid;

d)

kui AL rühma haldur ei ole andnud alapunktides b ja c osutatud selget juhist, toimub automaatne ühtlustamine, kusjuures suurim positiivne maksemooduli konto jääk suunatakse suurima negatiivse maksemooduli konto jäägi katmiseks.

Lõigetes c ja d määratletud kriteeriume kasutatakse ka juhul, kui esineb [sisesta viide ÜT rakendusnormile] sätestatud realiseerimissündmus.

6.   AL rühma liikmed loobuvad selgesõnaliselt oma mis tahes õigusest, mis neil võib olla AL rühma halduri vastu [sisesta viide riigi õigussättele, kui on] alusel, mis tuleneb halduri tegevusest nii maksemooduli konto omaniku ja AL rühma liikme kui ka AL rühma haldurina.

Artikkel 6

Haldava RKP ülesanded

1.   Haldav RKP on AL rühma kõikide korralduslike küsimuste teabekeskus.

2.   Kõik AL-RKPd annavad haldavale RKP-le oma AL rühma liikme(te) kohta viivitamata kogu teabe, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavust ja rakendamist, sh teabe [sisesta ÜT rakendusaktis] sätestatud kontserni määratlusele vastamiseks nõutavate AL rühma liikmete seoste muudatuste ja lõpetamiste kohta ning teabe [sisesta ÜT rakendusaktis] määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [sisesta viide panti või tagatist ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja/või täitmisele pööratavust.

3.   Haldaval RKP-l on juurdepääs kogu asjakohasele teabele AL rühma liikmete kõikide maksemooduli kontode kohta, sh teabele kõikide krediidiliinide, saldode, kogukäibe, arveldatud maksejuhiste ja järjekorras olevate maksejuhiste ning samuti AL rühma liikmete limiitide ja likviidsuse reserveerimise kohta.

Artikkel 7

Käesoleva lepingu kestus ja lõpetamine

1.   Käesolev leping on tähtajatu.

2.   AL rühma liige võib ühepoolselt lõpetada osalemise käesolevas lepingus, teatades sellest AL-RKP-le, kelle TARGET2 osasüsteemis ta osaleb, ja haldavale RKP-le kirjalikult 14 tööpäeva ette. Haldav RKP kinnitab sellele AL rühma liikmele tema AL lepingus osalemise lõpetamise kuupäeva ning teatab selle kuupäeva kõikidele AL-RKPdele, kes teatavad sellest oma AL rühma liikmetele. Kui see AL rühma liige oli AL rühma haldur, määravad allesjäänud AL rühma liikmed viivitamata uue AL rühma halduri.

3.   Käesolev leping või AL rühma liikme osalemine käesolevas lepingus lõpetatakse automaatselt ilma viivitamata ja ette teatamata, kui toimub mõni järgmistest sündmustest:

a)

rühma määratlusele vastamiseks nõutavate kõikide AL rühma liikmete seoste muutumine või lõppemine vastavalt [ÜT rakendusaktile] või ühte või enamat AL rühma liiget puudutav muutumine või lõppemine; ja/või

b)

üks või enam või kõik AL rühma liikmed ei vasta enam AL režiimi kasutamise mis tahes muudele nõuetele, mis on kirjeldatud [sisesta ÜT rakendusakt].

4.   Olenemata lõikes 3 osutatud sündmuse toimumisest, jääb AL rühma liikme poolt asjaomasesse TARGET2 osasüsteemi edastatud maksejuhis kõikide AL rühma liikmete ja AL-RKPde suhtes kehtivaks ja täitmisele pööratavaks. [Sisesta, kui see on asjakohane: Lisaks jäävad pärast käesoleva lepingu lõppemist kehtima [sisesta viide panti või tagatist ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele tagatist reguleerivatele sätetele] kuni maksemooduli kontode, mille likviidsust agregeeriti, negatiivsed jäägid on AL rühma liikmete poolt täielikult kõrvaldatud.]

5.   Piiramata lõike 3 kohaldamist, võib haldav RKP kokkuleppel asjaomase AL-RKPga igal ajal lõpetada AL rühma liikme osalemise käesolevas lepingus ette teatamata ja viivitamata, kui see AL rühma liige rikub käesoleva lepingu sätteid. Vastav otsus koos põhjendustega tuleb saata kõikidele AL rühma liikmetele. Kui osalemine on lõpetatud sel põhjusel, on AL rühma liikmetel, kelle osalemist käesolevas lepingus ei ole lõpetatud, õigus lõpetada oma osalemine käesolevas lepingus haldavale RKP-le ja vastavale AL-RKP-le sellest viis tööpäeva kirjalikult ette teatades. Kui lõpetatakse AL rühma halduri osalemine, määravad allesjäänud AL rühma liikmed viivitamata uue AL rühma halduri.

6.   Haldav RKP võib kokkuleppel teiste AL-RKPdega lõpetada käesoleva lepingu ette teatamata ja viivitamata, kui selle jätkamine ohustaks TARGET2 üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või ohustaks AL-RKPde võimet täita Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid. Vastav põhjendatud otsus saadetakse kirjalikult AL rühma liikmetele.

7.   Käesolev leping kehtib, kuni AL rühmal on vähemalt kaks liiget.

Artikkel 8

Lepingu muutmine

Käesoleva lepingu muudatused, sealhulgas uute osalejate võtmine AL rühma, kehtivad ja on täitmisele pööratavad ainult siis, kui kõik pooled on neis selgesõnaliselt kirjalikult kokku leppinud.

Artikkel 9

Kohaldatav õigus

Käesolevale lepingule, selle tõlgendamisele ja rakendamisele kohaldatakse [sisesta viide õigusaktile, mis reguleerib haldavas RKPs olevat AL rühma halduri maksemooduli kontot]. See ei piira järgmist:

a)

AL rühma liikme ja vastava AL-RKP suhet, milles juhindutakse AL-RKP õigusaktist; ja

b)

AL-RKPde õigusi ja kohustusi, milles juhindutakse selle AL-RKP õigusaktidest, kes hoiab maksemooduli kontot AL rühma liikme jaoks, kelle vaba likviidsust kasutatakse pandiks või tagatiseks.

Artikkel 10

[Sisesta ÜT rakendusakt] kohaldamine

1.   AL rühma liikmete ja tema AL-RKPga seoses kohaldatakse [ÜT rakendusakti vastavad sätted] kõikidele küsimustele, mida käesolev leping selgelt ei reguleeri.

2.   [Sisesta ÜT rakendusakt] ja käesolev leping moodustavad sama lepingulise suhte osa.

Sõlmitud poolte arvule vastavas arvus eksemplarides [...kuupäev….]

AGREGEERITUD LIKVIIDSUSE LEPING – VARIANT B

Ühe krediidiasutuse poolt AL režiimi kasutamise vorm

[krediidiasutuse nimi ja aadress], keda esindab [.................................................................] ja kes tegutseb kui

[osaleja], [sisesta keskpank]-s peetavate maksemooduli konto(de) nr [...................................] omanik,

[osaleja], [sisesta keskpank]-s peetavate maksemooduli konto(de) nr [...................................] omanik,

[osaleja], [sisesta keskpank]-s peetavate maksemooduli konto(de) nr [...................................] omanik,

(osalejatele viidatakse edaspidi kui „AL rühma liikmetele”)

ning,

[sisesta AL-RKP nimi]

[sisesta AL-RKP nimi]

[sisesta AL-RKP nimi]

(edaspidi „AL-RKPd”)

(AL rühma liikmed ja AL-RKPd edaspidi ühiselt „pooled”),

ning arvestades järgmist:

(1)

TARGET2 õigusliku struktuuri moodustavad mitmed maksesüsteemid, millest igaüks on määratletud süsteemina vastavalt siseriiklikele õigusaktidele, millega on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998 direktiiv 98/26/EÜ arvelduste lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (2).

(2)

Krediidiasutused, kellel on ühes või mitmes TARGET2 osasüsteemis mitu maksemooduli kontot, võivad teatavatel tingimustel, mis on sätestatud TARGET2 osasüsteemides osalemiseks, moodustada AL rühma, kusjuures AL rühma liikmete maksemooduli kontode likviidsus agregeeritakse.

(3)

Likviidsuse agregeerimine võimaldab AL rühma liikmetel arveldada maksejuhiseid summas, mis ületab nende endi asjaomastel maksemooduli kontodel olevat vaba likviidsust, kui kõikide selliste maksejuhiste koguväärtus ei ületa ühelgi hetkel AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsus kogusummat. Tekkiv negatiivne jääk ühel või mitmel maksemooduli kontol loetakse päevasiseseks laenuks, mille andmist reguleerivad ajakohased siseriiklikud normid koos käesolevast lepingust tulenevate erisustega; eelkõige on selline negatiivne jääk tagatud vaba likviidsusega AL rühma liikmete kõikidel maksemooduli kontodel.

(4)

Osutatud võimalus ei ühenda erinevaid maksemooduli kontosid, mis jäävad käesolevas lepingus kirjeldatud piiranguid arvestades AL rühma liikmete ainukäsutusse.

(5)

Osutatud võimaluse eesmärgiks on vältida likviidsuse killustumist erinevates TARGET2 osasüsteemides ning lihtsustada AL rühma liikmete likviidsuse juhtimist.

(6)

Võimalus muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks.

(7)

[osaleja], [osaleja] ja [osaleja] on vastavalt ühendatud TARGET2-[keskpank/riik], TARGET2-[keskpank/riik], ja TARGET2-[keskpank/riik] ning nende suhtes kehtivad [sisesta kuupäevad] [sisesta ÜT rakendusnormid],

on pooled kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Lepingu kehtivus

Käesolev leping ja selle muudatused kehtivad ainult juhul, kui haldav RKP kinnitab pärast kõikide vajalike dokumentide ja kogu teabe saamist kirjalikult, et käesolev leping või selle muudatused vastavad TARGET2 osasüsteemides osalemise tingimustele.

Artikkel 2

AL-RKPde vastastikused huvid

AL-RKPdel on vastastikune huvi anda AL rühma liikmetele päevasisest laenu, kuna see muudab TARGET2s maksete arveldamise üldiselt tõhusamaks. Päevasisest laenu tagatakse kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikliga 18, kuna maksejuhise täitmise tulemusel tekkiv negatiivne jääk on kaetud AL rühma liikmete AL-RKPdes peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega, mis on panditud või tagatiseks antud AL rühma liikmete kohustuste täitmise tagamiseks AL RKPdele.

Artikkel 3

AL rühma liikmete õigused ja kohustused

1.   AL rühma liikmed vastutavad kõigi AL-RKP ees seoses nõuetega, mis tulenevad AL rühma mis tahes liikme maksejuhiste arveldamisest nende TARGET2 osasüsteemis.

2.   AL rühma liikmete poolt nende maksemooduli kontodel arveldatud kõikide maksejuhiste koguväärtus ei või ühelgi hetkel ületada kõikide selliste maksemooduli kontode vaba likviidsust.

3.   AL rühma liikmetel on pädevus kasutada konsolideeritud kontoteabe (CAI) režiimi vastavalt [sisesta ÜT siseriiklikule rakendusaktile].

Artikkel 4

AL-RKPde õigused ja kohustused

1.   Kui AL rühma liige esitab oma asjaomasele TARGET2 osasüsteemile maksejuhise, mille summa ületab selle AL rühma liikme maksemooduli vaba likviidsuse, annab tema asjaomane AL-RKP päevasisest laenu, mis on tagatud AL rühma liikme poolt tema asjaomases AL-RKPs peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega või teiste AL rühma liikmete poolt nende AL-RKPde juures peetavate maksemooduli kontode vaba likviidsusega. Selle päevasisese laenu suhtes kohaldatakse asjaomase AL-RKP päevasisese laenu andmise eeskirju.

2.   AL rühma liikmete poolt esitatud maksejuhised, mis ületavad kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode vaba likviidsust, pannakse kuni piisava likviidsuse tekkimiseni järjekorda.

3.   Iga AL-RKP võib nõuda AL rühma liikmetelt kõikide kohustuste täielikku täitmist, mis tulenevad AL rühma liikmete maksejuhiste arveldamisest TARGET2 osasüsteemis, kus nad hoiavad maksemooduli kontosid.

Artikkel 5

AL rühma halduri määramine ja ülesanded

1.   AL rühma liikmed määravad käesolevaga AL rühma halduriks [osalejate nimetatud AL rühma halduri nimi], kes on kõikide AL rühmaga seotud korralduslike küsimuste teabekeskus.

2.   Kõik AL rühma liikmed annavad oma asjaomastele AL-RKPdele kogu teabe, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavust ja rakendamist, sh teabe [sisesta ÜT rakendusakti vastavad sätted]-s määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [sisesta viide panti või tagatise ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja/või täitmisele pööratavust.

3.   AL rühma juht peab haldavale RKP-le viivitamata esitama lõikes 2 kirjeldatud mis tahes teabe.

4.   AL rühma haldur vastutab AL rühma vaba likviidsuse päevasisese jälgimise eest.

5.   AL rühma halduril peab olema pädevus käsutada kõiki AL rühma liikmete maksemooduli kontosid ning eelkõige teostada järgmist:

a)

kõik ICMi kaudu tehtavad toimingud AL rühma liikmete maksemooduli kontodel, sh maksejuhise prioriteedi muutmine, tühistamine, arveldusaja muutmine, likviidsuse ülekanded allkontodele ja sealt tagasi, tehingute järjekorra muutmine, AL rühma likviidsuse reserveerimine ning AL rühma suhtes piirangute seadmine ja muutmine;

b)

kõik likviidsust puudutavad päevalõputehingud AL rühma liikmete maksemooduli kontode vahel, et tagada kõikide AL rühma liikmete maksemooduli kontode jääkide ühtlustamine päeva lõpus, et ükski konto ei lõpetaks päeva negatiivse jäägiga või, asjakohastel juhtudel, negatiivse jäägiga, mille suhtes puudub tagatis (edaspidi „ühtlustamine”);

c)

üldjuhised, mille kohaselt toimub automaatne ühtlustamine, s.t. määratlemine, millises järjekorras debiteeritakse ühtlustamise käigus AL rühma liikmete vaba likviidsusega maksemooduli kontosid;

d)

kui AL rühma haldur ei ole andnud alapunktides b ja c osutatud selget juhist, toimub automaatne ühtlustamine, kusjuures suurim positiivne maksemooduli konto jääk suunatakse suurima negatiivse maksemooduli konto jäägi katmiseks.

Lõigetes c ja d määratletud kriteeriume kasutatakse ka juhul, kui esineb [sisesta viide ühtlustatud tingimuste rakendusnormile] sätestatud realiseerimissündmus.

Artikkel 6

Haldava RKP ülesanded

1.   Haldav RKP on AL rühma kõikide korralduslike küsimuste teabekeskus.

2.   Kõik AL-RKPd annavad haldavale RKP-le oma Al rühma liikme kohta viivitamata kogu teabe, mis võib mõjutada käesoleva lepingu kehtivust, täitmisele pööratavust ja rakendamist, sh teabe [ÜT rakendusaktis] määratletud probleemsündmuste kohta või muude sündmuste kohta, mis võivad mõjutada [sisesta viide panti või tagatist ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele sätetele ÜT rakendusaktis] sätete kehtivust ja täitmisele pööratavust.

3.   Haldaval RKP-l on juurdepääs kogu asjakohasele teabele AL rühma liikmete kõikide maksemooduli kontode kohta, sh teabele kõikide krediidiliinide, saldode, kogukäibe, arveldatud maksejuhiste ja järjekorras olevate maksejuhiste ning samuti AL rühma liikmete limiitide ja likviidsuse reserveerimise kohta.

Artikkel 7

Käesoleva lepingu kestus ja lõpetamine

1.   Käesolev leping on tähtajatu.

2.   AL rühma liige võib ühepoolselt lõpetada osalemise käesolevas lepingus, teatades sellest AL-RKP-le, kelle TARGET2 osasüsteemis ta osaleb, ja haldavale RKP-le kirjalikult 14 tööpäeva ette. Haldav RKP kinnitab AL rühma liikmele tema AL lepingus osalemise lõpetamise kuupäeva ning teatab selle kuupäeva kõikidele AL-RKPdele, kes teatavad sellest oma AL rühma liikmetele. Kui see AL rühma liige oli AL rühma haldur, määravad allesjäänud AL rühma liikmed viivitamata uue AL rühma halduri.

3.   Käesolev leping lõpeb etteteatamiseta ja viivitamata, kui AL rühma liige ei vasta enam AL režiimi kasutamise nõuetele, mis on kirjeldatud [sisesta ÜT rakendusakt].

4.   Olenemata lõikes 3 osutatud sündmuse toimumisest, jääb AL rühma liikme poolt asjaomasesse TARGET2 osasüsteemi edastatud maksejuhis kõikide AL rühma liikmete ja AL-RKPde suhtes kehtivaks ja täitmisele pööratavaks. [Sisesta, kui see on asjakohane: Lisaks jäävad pärast käesoleva lepingu lõppemist kehtima [sisesta viide panti või tagatist ja lõpetamisel toimuvat tasaarveldust reguleerivatele või muudele asjakohastele tagatist reguleerivatele sätetele] kuni maksemooduli kontode, mille likviidsust agregeeriti, negatiivsed jäägid on AL rühma liikmete poolt täielikult kõrvaldatud.]

5.   Piiramata lõike 3 kohaldamist, võib haldav RKP kokkuleppel asjaomase AL-RKPga lõpetada käesoleva lepingu igal ajal, kui AL rühma liige rikub käesolevas lepingus sätestatud mis tahes kohustust. Vastav otsus koos põhjendustega tuleb saata kõikidele AL rühma liikmetele.

6.   Haldav RKP võib kokkuleppel teiste AL-RKPdega lõpetada käesoleva lepingu, kui selle jätkamine ohustaks TARGET2 üldist stabiilsust, usaldatavust ja ohutust või ohustaks AL-RKPde võimet täita Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas sätestatud ülesandeid. Põhjendatud otsus käesoleva lepingu lõpetamise kohta saadetakse kirjalikult AL rühma liikmetele.

Artikkel 8

Lepingu muutmine

Käesoleva lepingu muudatused, sealhulgas uute osalejate võtmine AL rühma, kehtivad ja on täitmisele pööratavad ainult siis, kui kõik pooled on neis selgesõnaliselt kirjalikult kokku leppinud.

Artikkel 9

Kohaldatav õigus

Käesolevale lepingule, selle tõlgendamisele ja rakendamisele kohaldatakse [sisesta viide õigusaktile, mis reguleerib AL rühma halduri maksemooduli kontot]. See ei piira järgmist:

a)

AL rühma liikmete ja vastavate AL-RKPde suhet, milles juhindutakse AL-RKP õigusaktist, ja

b)

AL-RKPde õigusi ja kohustusi, milles juhindutakse selle AL-RKP õigusaktidest, kes peab maksemooduli kontot, mille vaba likviidsust kasutatakse pandiks või tagatiseks.

Artikkel 10

Sisesta ÜT rakendusakt] kohaldamine

1.   AL rühma liikmete maksemooduli kontode suhtes kohaldatakse [ÜT rakendusakti] kõikidele küsimustele, mida käesolev leping vahetult ei reguleeri.

2.   [Sisesta ÜT rakendusakt] ja käesolev leping moodustavad sama lepingulise suhte osa.

Sõlmitud poolte arvule vastavas arvus eksemplarides [...kuupäev….]


(1)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(2)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.


III LISA

PÄEVASISESE LAENU ANDMINE

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

„avaliku sektori asutus (public sector body)” – nõukogu 13. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3603/93 asutamislepingu artiklis 104 ja artikli 104b lõikes 1 (nüüd artikkel 101 ja artikli 103 lõige 1) osutatud keeldude kohaldamiseks vajalike määratluste täpsustamise kohta (1) artiklis 3 määratletud „avalikku sektorisse” kuuluv üksus;

„filiaal (branch)” – filiaal pangandusdirektiivi artikli 4 lõike 3 tähenduses, nagu see on rakendatud riigi õigusaktiga;

„investeerimisühing (investment firm)” – investeerimisühing Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004 direktiivi 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta (millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ) (2) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses, välja arvatud direktiivi 2004/39/EÜ artiklis 2 lõikes 1 määratletud asutused, kui see investeerimisühing: a) on saanud loa direktiivi 2004/39/EÜ kohaselt tunnustatud pädevalt ametiasutuselt ja tegutseb selle asutuse järelevalve all ning b) on saanud õiguse direktiivi 2004/39/EÜ I lisa A jao punktides 2, 3, 6 ja 7 osutatud tegevusteks;

„krediidiasutus (credit institution)” – krediidiasutus panganduse direktiivi artikli 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses vastavalt siseriiklikule rakendusnormile, mille suhtes teostab järelevalvet pädev ametiasutus;

„laenamise püsivõimalus (marginal lending facility)” – eurosüsteemi püsivõimalus, mida osapooled võivad kasutada üleöölaenusaamiseks RKP-lt eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga;

„laenamise püsivõimaluse intressimäär (marginal lending rate)” – laenamise püsivõimalusele kohaldatav intressimäär;

„maksejõuetusmenetlus (insolvency proceedings)” – maksejõuetusmenetlus direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 punkti j tähenduses;

„märkimisväärne seos (close links)” – määratlus on toodud 31. augusti 2000. aasta suunise EKP/2000/7 (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) (3) I lisa 6. peatükis;

„panganduse direktiiv (Banking Directive)” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (4);

„probleemsündmus (event of default)” – lähiajal toimuv või toimunud mis tahes sündmus, mille esinemine võib ohustada üksuse võimet täita oma kohustusi, mis tulenevad käesolevat suunist rakendavatest riigi õigusaktidest või mis tahes muudest eeskirjadest, mida kohaldatakse selle üksuse ja mis tahes eurosüsteemi keskpanga suhetele, sealhulgas:

a)

kui üksus ei vasta enam II lisas sätestatud juurdepääsu tingimustele ja/või II lisas sätestatud tehnilistele nõuetele;

b)

maksejõuetusmenetluse alustamine üksuse suhtes;

c)

avalduse esitamine, mis on seotud mis tahes punktis b osutatud menetlusega;

d)

üksuse poolt kirjaliku teate esitamine oma võimetuse kohta tasuda oma võlgu täielikult või osaliselt või täita oma päevasiseste laenudega seotud kohustusi;

e)

üksuse poolt vabatahtlikult üldlepingu või kokkuleppe sõlmimine oma võlausaldajatega;

f)

kui üksus on maksejõuetu või ei suuda tasuda oma võlgu, või on ta seda asjakohase osaleva RKP hinnangul;

g)

kui üksuse maksemooduli konto positiivne jääk või kogu või oluline osa üksuse varast on külmutatud, arestitud, konfiskeeritud või selle suhtes toimub mis tahes muu menetlus, mille eesmärgiks on kaitsta avalikke huve või üksuse võlausaldajate huve;

h)

kui üksuse osalus TARGET2 osasüsteemis ja/või kõrvalsüsteemis on peatatud või lõpetatud;

i)

kui mis tahes oluline avaldus või lepingueelne kinnitus, mille üksus on andnud või mis loetakse kohaldatava seaduse alusel tema poolt antuks, on ebatäpne või väär; või

j)

kui üksus loovutab kogu või olulise osa oma varast.

Nõuetele vastavad üksused

1.

Iga osalev RKP peab andma päevasisest laenu allpool punktis 2 osutatud üksustele, kellel on asjakohases osalevas RKPs konto. Päevasisest laenu ei anta üksusele, kes on asutatud liikmesriigis, mis ei ole üksuse kontot pidava osaleva RKP asukohariik.

2.

Päevasisest laenu võib anda ainult järgmistele üksustele:

a)

EMPs asutatud krediidiasutused, kes vastavad eurosüsteemi rahapoliitika toimingute tingimustele ja kellel on juurdepääs laenamise püsivõimalusele, sealhulgas ka juhul, kui need krediidiasutused tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu, sh väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste EMPs asutatud filiaalid;

b)

EMPs asutatud krediidiasutused, kes ei vasta eurosüsteemi rahapoliitika toimingute tingimustele ja/või kellel ei ole juurdepääsu laenamise püsivõimalusele, sealhulgas ka juhul, kui nad tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu, sh väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste EMPs asutatud filiaalid;

c)

liikmesriikide keskvalitsuse või piirkondlike valitsuste rahaturgudel tegutsevad rahandusasutused ja liikmesriikide avaliku sektori asutused, kes on volitatud hoidma klientide kontosid;

d)

EMPs asutatud investeerimisühingud, kui nad on sõlminud eurosüsteemi rahapoliitika osapoolega lepingu vastava päeva lõpu võimaliku deebetpositsiooni katmiseks; ja

e)

punktides a ja b nimetamata EMPs asutatud tasaarveldus- või arveldusteenuseid osutavad üksused, kelle üle teostab järelevalvet pädev ametiasutus, kui neile päevasiseste laenude andmise kava on esitatud eelnevalt EKP nõukogule, kes on selle heaks kiitnud.

3.

Punkti 2 alapunktides b kuni e osutatud üksustele antav päevasisene laen on piiratud vastava päevaga ning seda ei ole võimalik pikendada üleöö laenuks.

Nõuetekohane tagatis

4.

Päevasisene laen peab olema tagatud nõuetekohase tagatisega ning päevasisese arvelduskrediidi vormis ja/või päevasisese tagasiostutehingu vormis antud tagatisega, mis vastab EKP nõukogu poolt kehtestatud eurosüsteemi rahapoliitika tehingute vähimatele ühisomadustele. Nõuetekohane tagatis peab hõlmama sama vara ja samu instrumente, mis on nõuetekohased eurosüsteemi rahapoliitika toiminguteks, ning nende suhtes kohaldatakse samu hindamis- ja riskiohjamisreegleid, mis on sätestatud suunise EKP/2000/7 I lisas.

5.

Üksuse või temaga märkimisväärselt seotud kolmanda isiku poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumente võib lugeda nõuetekohaseks tagatiseks ainult suunise EKP/2000/7 I lisa 6. jao punktis 2 osutatud olukorras.

6.

EKP nõukogu võib vastava osaleva RKP ettepanekul vabastada riigi rahandusasutused, mis on osutatud punkti 2 alapunktis c, päevasisese laenu saamiseks piisava tagatise andmise nõudest.

Laenu pikendamise menetlus

7.

Päevasisesest laenu võib anda ainult tööpäevadel.

8.

Päevasisest laenu antakse ilma intressita.

9.

Kui punkti 2 alapunktis a osutatud üksus ei maksa päevasisest laenu päeva lõpul tagasi, loetakse see automaatselt selle üksuse taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust.

10.

Kui punkti 2 alapunktides b, d või e osutatud üksus ei maksa päevasisest laenu päeva lõpul mis tahes põhjusel tagasi, kohaldatakse selle üksuse suhtes järgmisi sanktsioone:

a)

kui selle üksuse kontol on päeva lõpul deebetsaldo esimest korda kaheteist kuu jooksul, kohaldatakse trahvi, mille määr on viis protsendipunkti suurem kui sellise deebetsaldo korral oleks laenamise püsivõimaluse intressimäär;

b)

kui selle üksuse kontol on päeva lõpul deebetsaldo vähemalt teist korda kaheteist kuu jooksul, suureneb esimese deebetsaldo korral kohaldatav punktis a sätestatud trahvimäär 2,5 protsendipunkti võrra iga sellise korra kohta kaheteist kuu jooksul.

11.

EKP nõukogu võib punkti 10 kohaselt määratud sanktsiooni kohaldamisest loobuda või seda vähendada, kui üksuse päevalõpu deebetsaldo on põhjendatav vääramatu jõuga ja/või osaleva TARGET2 talitlushäirega vastavalt määratlusele II lisas.

Päevasisese laenu andmise peatamine või lõpetamine

12.

Osalevad RKPd peavad peatama või lõpetama juurdepääsu päevasisesele laenule, kui esineb probleemsündmus ja/või järgmine:

a)

asjaomase üksuse osaleva RKP juures peetav konto blokeeritakse või suletakse;

b)

üksus ei vasta enam käesolevas lisas sätestatud päevasisese laenu andmise nõuetele.

13.

Kui osalev keskpank peatab või lõpetab eurosüsteemi rahapoliitika osapoole juurdepääsu päevasisesele laenule, ei jõustu peatamine või lõpetamine enne, kui EKP on selle heaks kiitnud.

14.

Erandina punktist 13 võib osalev RKP kiireloomulistel asjaoludel viivitamata peatada eurosüsteemi rahapoliitika osapoole juurdepääsu päevasisesele laenule. Sellistel juhtudel peab osalev RKP sellest EKP-le viivitamata kirjalikult teatama. EKP-l on õigus osaleva RKP toiming ümber vaadata. Kui EKP ei ole kümne tööpäeva jooksul teate saamisest teatanud osalevale RKP-le selle toimingu ümbervaatamisest, loetakse, et EKP on selle heaks kiitnud.


(1)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 1.

(2)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(3)  EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

(4)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.


IV LISA

KÕRVALSÜSTEEMIDE ARVELDUSKORD

1.   Mõisted

Kooskõlas artikliga 2 kasutatakse käesolevas lisas järgmisi mõisteid:

„arveldav keskpank (settlement central bank, SCB)” – eurosüsteemi keskpank, kus asub arveldava panga maksemooduli konto;

„arveldav pank (settlement bank)” – osaleja, kelle maksemooduli kontot või allkontot kasutatakse kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamiseks;

„debiteerimiskorraldus (debit instruction)” – kõrvalsüsteemi poolt esitatud ja arveldavale keskpangale adresseeritud maksekorraldus debiteerimisvolituse alusel arveldava panga maksemooduli konto või allkonto debiteerimiseks ning kõrvalsüsteemi ühe maksemooduli konto või muu arveldava panga maksemooduli konto krediteerimiseks juhises näidatud summa võrra;

„debiteerimisvolitus (debit mandate)” – eurosüsteemi keskpanga poolt sätestatud staatiliste andmete vormi järgiv arveldava panga poolt antud volitus, mis on adresseeritud nii tema kõrvalsüsteemile kui ta tema arveldavale keskpangale ning millega volitatakse kõrvalsüsteemi esitama debiteerimisjuhiseid ja antakse arveldavale keskpangale juhis arveldava panga maksemooduli konto või allkontode debiteerimiseks debiteerimiskorralduste alusel;

„ICM teade (ICM broadcast message)” – teave, mis edastatakse teabe- ja kontrollimooduli (ICM) kaudu üheaegselt kõigile või valitud rühmale TARGET2s osalejatele;

„krediteerimiskorraldus (credit instruction)” – kõrvalsüsteemi poolt esitatud ja kõrvalsüsteemi keskpangale adresseeritud maksekorraldus kõrvalsüsteemi poolt peetava ja/või hallatava ühe maksemooduli konto debiteerimiseks ja arveldava panga maksemooduli konto või allkonto krediteerimiseks korralduses näidatud summa võrra;

„kõrvalsüsteemi keskpank (ancillary system central bank, ASCB)” – eurosüsteemi keskpank, kellega kõrvalsüsteem on sõlminud kahepoolse lepingu kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamiseks maksemoodulis;

„lühike positsioon (short)” – kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamise ajal rahalise kohustuse olemasolu;

„maksekorraldus või kõrvalsüsteemi maksekorraldus (payment instruction, AS payment instruction)” – debiteerimiskorraldus või krediteerimiskorraldus;

„pikk positsioon (long)” – kõrvalsüsteemi maksejuhiste arveldamise ajal rahalise nõudeõiguse olemasolu;

„teabe- ja kontrollimoodul (Information and Control Module, ICM)” – ühisplatvormi moodul, mis võimaldab osalejatel saada teavet ja esitada likviidsuse ülekandmise korraldusi, et juhtida likviidsust ja algatada eriolukorras maksekorraldusi.

2.   Arveldavate keskpankade ülesanded

Iga eurosüsteemi keskpank tegutseb arveldava keskpangana iga arveldava panga suhtes, kelle jaoks see keskpank peab maksemooduli kontot.

3.   Keskpankade, kõrvalsüsteemide ja arveldavate pankate suhtekorraldus

1)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, esitavad arveldavate pankade nimekirja koos arveldavate pankade maksemooduli kontode andmetega, mille kõrvalsüsteemi keskpank salvestab ühisplatvormi staatiliste andmete (haldus)moodulis. Igal kõrvalsüsteemil on ICM kaudu juurdepääs tema asjaomaste arveldavate keskpankade nimekirjale.

2)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, teatavad viivitamata kõikidest muudatustest arveldavate pankade nimekirjas. Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad muudatuse kohta saatma ICM teate asjaomasele arveldavale keskpangale.

3)

Kõrvalsüsteemide keskpangad peavad tagama, et kõrvalsüsteemid, kellega neil on kahepoolsed lepingud, saavad oma arveldavatelt pankadelt debiteerimisvolitused ja muud asjakohased dokumendid ja edastavad need kõrvalsüsteemi keskpangale. Dokumendid esitatakse inglise keeles ja/või kõrvalsüsteemi keskpanga asukohariigi riigikeeles. Kui kõrvalsüsteemi keskpanga riigikeel(ed) ei ole sama(d) mis arveldava keskpanga riigikeel(ed), esitatakse dokumendid ainult inglise keeles või inglise keeles ja kõrvalsüsteemi keskpanga riigikeel(t)es. TARGET2-ECB kaudu arveldavad kõrvalsüsteemid peavad esitama dokumendid inglise keeles.

4)

Kui arveldav pank on vastava kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemis osaleja, kontrollib kõrvalsüsteemi keskpank arveldava panga debiteerimisvolituse kehtivust ja teeb vajalikud kanded staatiliste andmete (haldus)moodulis. Kui arveldav pank ei ole vastava kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemi osaleja, edastab kõrvalsüsteemi keskpank debiteerimisvolituse (või selle elektroonilise koopia, kui kõrvalsüsteemi keskpank ja arveldav pank on nii kokku leppinud) asjaomas(t)ele arveldavatele keskpankadele selle kehtivuse kontrollimiseks. Arveldav keskpank teostab kontrolli ja teatab asjaomasele kõrvalsüsteemi keskpangale kontrollimise tulemusest viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Pärast kontrollimist ajakohastab kõrvalsüsteemi keskpank ICMs arveldavate pankade nimekirja.

5)

Kõrvalsüsteemi keskpanga poolt teostatav kontroll ei mõjuta kõrvalsüsteemi kohustust täita maksekorraldusi ainult alapunktis 1 osutatud nimekirja kantud arveldavate pankade kaudu.

6)

Kui tegemist ei ole samade üksustega, vahetavad kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad teavet iga arveldamisel toimuva olulise sündmuse kohta.

4.   Maksekorralduste esitamine kõrvalsüsteemiliidese kaudu

1)

Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu esitatud maksekorraldused peavad olema XML sõnumite vormis.

2)

Kõik kõrvalsüsteemi poolt kõrvalsüsteemiliidese kaudu edastatud maksekorraldused loetakse erakorralisteks kiirmaksejuhisteks ja arveldatakse II lisa sätete kohaselt.

3)

Maksekorraldus loetakse aktseptituks, kui:

a)

maksekorraldus vastab võrguteenuse osutaja poolt kehtestatud reeglitele;

b)

maksekorraldus vastab kõrvalsüsteemi keskpanga TARGET2 osasüsteemi vorminõuetele ja tingimustele;

c)

arveldav pank on kantud punkti 3 alapunktis 1 osutatud arveldavate pankade nimekirja; ja

d)

kui arveldava panga TARGET2s osalemine on peatatud, tuleb saada peatatud arveldava panga arveldava keskpanga selge nõusolek.

5.   Maksekorralduste sisestamine süsteemi ja nende tagasivõtmatus

1)

Krediteerimiskorraldused loetakse sisestatuks vastavasse TARGET2 osasüsteemi ning nad muutuvad tagasivõtmatuks hetkel, mil kõrvalsüsteemi keskpank on need aktseptinud. Debiteerimiskorraldused loetakse sisestatuks vastavasse TARGET2 osasüsteemi ning nad muutuvad tagasivõtmatuks hetkel, mil arveldav keskpank on need aktseptinud.

2)

Alapunkti 1 kohaldamine ei mõjuta kõrvalsüsteemi eeskirju, mis sätestavad maksekorralduste kõrvalsüsteemi sisestamise hetke ja/või kõrvalsüsteemile esitatud maksekorralduste tagasivõtmatuks muutumise hetkena varasema ajahetke kui sätestatakse maksejuhise TARGET2 osasüsteemi sisestamise hetk.

6.   Arvelduskord

1)

Kui kõrvalsüsteem taotleb arvelduskorra kasutamist, peab asjaomane kõrvalsüsteemi keskpank võimaldama ühte või mitut järgmist arvelduskorda:

a)

arvelduskord nr 1 (likviidsuse ülekandmine);

b)

arvelduskord nr 2 (reaalajaline arveldus);

c)

arvelduskord nr 3 (kahepoolne arveldus);

d)

arvelduskord nr 4 (tavaline mitmepoolne arveldus);

e)

arvelduskord nr 5 (samaaegne mitmepoolne arveldus);

f)

arvelduskord nr 6 (sihtotstarbega likviidsus).

2)

Arveldavad keskpangad toetavad kõrvalsüsteemide maksekorralduste arveldamist kooskõlas alapunktis 1 osutatud arvelduskorra valikuga, sh arveldavad maksejuhiseid arveldavate pankade maksemooduli kontodel või allkontodel.

3)

Alapunktis 1 osutatud arvelduskorra üksikasjad on toodud punktides 9 kuni 14.

7.   Maksemooduli konto avamise kohustuse puudumine

Kõrvalsüsteemidel ei ole kõrvalsüsteemiliidest kasutades kohustust saada TARGET2 osasüsteemi otseosalejaks või pidada maksemooduli kontot.

8.   Arvelduskorra toetuseks kasutatavad kontod

1)

Lisaks maksemooduli kontodele võivad kõrvalsüsteemide keskpangad, kõrvalsüsteemid ja arveldavad pangad avada maksemoodulis järgmist liiki kontosid, et kasutada punkti 6 alapunktis 1 osutatud arvelduskordi:

a)

tehnilised kontod;

b)

peegelduvad kontod;

c)

tagatiskontod;

d)

allkontod.

2)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 4, 5 või 6, avab ta asjaomastele kõrvasüsteemidele oma TARGET2 osasüsteemis tehnilised kontod. Neid kontosid võib kõrvalsüsteemi keskpank pakkuda ka arvelduskorra nr 2 ja 3 kasutamiseks. Arvelduskorra nr 4 ja 5 jaoks tuleb avada eraldi tehnilised kontod. Tehniliste kontode jääk peab vastava kõrvalsüsteemi arvelduskorra lõpetamisel olema null või positiivne ning päevalõpujääk peab olema null. Tehnilised kontod tuvastatakse vastava kõrvalsüsteemi panga tunnuskoodi (BIC) abil.

3)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub integreeritud mudeli osas arvelduskorda nr 1 või 6, võib ta integreeritud mudeli arvelduskorra nr 3 või 6 jaoks avada oma TARGET2 osasüsteemis peegelduvad kontod. Peegelduvad kontod on eriotstarbelised maksemooduli kontod, mida kõrvalsüsteemi keskpank peab TARGET2 osasüsteemis kasutamiseks kõrvalsüsteemi poolt. Peegelkontod tuvastatakse vastava kõrvalsüsteemi keskpanga panga tunnuskoodi (BIC) abil.

4)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub arvelduskorda nr 4 või 5, võib ta avada kõrvalsüsteemile oma TARGET2 osasüsteemis tagatiskonto. Sellistel kontodel olevaid summasid kasutatakse, et arveldada kõrvalsüsteemi maksekorraldusi juhul, kui arveldava panga maksemooduli kontol ei ole piisavalt vaba likviidsust. Tagatiskontosid võivad pidada kõrvalsüsteemi keskpangad, kõrvalsüsteemid või tagatise andjad. Tagatiskontod tuvastatakse vastava kontoomaniku panga tunnuskoodi (BIC) abil.

5)

Kui kõrvalsüsteemi keskpank pakub liidesühendusega mudeli osas arvelduskorda nr 6, peab arveldav keskpank avama oma TARGET2 osasüsteemis arveldavatele pankadele ühe või mitu allkontot, mida kasutatakse likviidsuse eraldamiseks. Allkontod tuvastatakse nendega seotud maksemooduli konto panga tunnuskoodi (BIC) ning vastavat allkontot eristatava kontonumbri abil. Kontonumber koosneb maa koodist ning kuni 32st märgist (kooskõlas vastava siseriikliku panga kontonumbri struktuuriga).

6)

Punkti 1 alapunktides a kuni d osutatud kontosid ei avaldata TARGET2 kataloogis. Osaleja taotlusel esitatakse kontoomanikule kõikide nende kontode kohta iga tööpäeva lõpus asjakohased kontoväljavõtted (MT 940 ja MT 950).

7)

Käesolevas punktis osutatud liiki kontode avamise reegleid ja nende kohaldamist arvelduskorrale võib täpsustada kõrvalsüsteemide ning kõrvalsüsteemide keskpankade kahepoolsetes lepingutes.

9.   Arvelduskord nr 1 – Likviidsuse ülekandmine

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 1, peavad võimaldama likviidsuse ülekandmist peegelduvalt kontolt arveldava panga maksemooduli kontole kõrvalsüsteemiliidest kasutades. Likviidsuse ülekandmise võib algatada kas kõrvalsüsteem või arveldav keskpank, tegutsedes kõrvalsüsteemi nimel.

2)

Arvelduskorda nr 1 on lubatud kasutada ainult integreeritud mudelis, mille puhul vastav kõrvalsüsteem peab kasutama peegelduvat kontot, et koguda arveldava panga poolt eraldatud vajalikku likviidsust ning seejärel kanda see likviidsus tagasi arveldava panga maksemooduli kontole.

3)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktidega 2 ja 3.

4)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel peab olema ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostamisest/ebaõnnestumisest. Kui kõrvalsüsteem algatab likviidsuse ülekande peegelduvalt kontolt arveldava panga maksemooduli kontole, teatatakse arveldavale pangale krediteerimisest SWIFT MT 202 sõnumiga.

10.   Arvelduskord nr 2 – Reaalajaline arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 2, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute raha poole (cash leg) arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldusi ükshaaval ja mitte kogumitena. Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

2)

Arvelduskorda nr 2 võib kõrvalsüsteemile pakkuda ka mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks. Sel juhul avab kõrvalsüsteemi keskpank asjaomasele kõrvalsüsteemile tehnilise konto. Kõrvalsüsteemi keskpank ei või kõrvalsüsteemile osutada laekuvate ja väljuvate maksete järjestamise haldamise teenust, mis võib olla nõutav selliseks mitmepoolseks arvelduseks. Kõrvalsüsteem on ise vastutav vajaliku järjestamise eest.

3)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktidega 2 ja 3.

4)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemile teatatakse arvelduse teostamisest/ebaõnnestumisest. Vastava taotluse esitamise korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga.

11.   Arvelduskord nr 3 – Kahepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 3, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingu raha poole (cash leg) arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemide esitatud maksekorraldused kogumitena. Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

2)

Arvelduskorda nr 3 võib kõrvalsüsteemile pakkuda ka mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks. Selleks kohaldatakse mutatis mutandis punkti 10 alapunkti 2 järgmiste erisustega:

a)

eraldi failidena esitatakse maksekorraldused: i) debiteerida lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid ja krediteerida kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ning ii) debiteerida kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ja krediteerida pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid; ja

b)

pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid krediteeritakse pärast lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontode debiteerimist.

3)

Kui mitmepoolne arveldus ebaõnnestub (näiteks kuna kõik laekumised lühikese positsiooniga arveldavate pankade kontodelt ei ole tulemuslikud), peab kõrvalsüsteem esitama maksekorraldused, et pöörata tagasi juba arveldatud debiteerimistehingud.

4)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda:

a)

maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi poolt määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3; ja/või

b)

punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust.

5)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostumisest/ebaõnnestumisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga.

12.   Arvelduskord nr 4 – Tavaline mitmepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 4, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemi esitatud maksekorraldused kogumitena. Kõrvalsüsteemi keskpangad avavad kõrvalsüsteemile vastava tehnilise konto.

2)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad peavad tagama maksekorralduste nõutava järjestamise. Nad kirjendavad krediteerimised ainult juhul, kui kõik debiteerimised on edukalt teostatud. Maksekorraldused, mis on ette nähtud a) „lühikese positsiooniga” arveldavate pankade kontode debiteerimiseks ja kõrvalsüsteemi tehnilise konto krediteerimiseks; ning b) pika positsiooniga arveldavate pankade kontode krediteerimiseks ja kõrvalsüsteemi tehniliste kontode debiteerimiseks, esitatakse ühe failina.

3)

Esimesena arveldatakse maksekorraldused lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli konto debiteerimiseks ja kõrvalsüsteemide tehnilise konto krediteerimiseks. Alles pärast kõikide selliste maksekorralduste arveldamist (sh võimalikud ülekanded tehnilisele kontole tagatissumma mehhanismi kaudu), krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid.

4)

Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab arveldav keskpank sellest arveldavale pangale ICM teatega.

5)

Kui lühikese positsiooniga arveldaval pangal ei ole oma maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, käivitab kõrvalsüsteemi keskpank tagatissumma mehhanismi, kui selles on kokku lepitud kõrvalsüsteemi keskpanga ja kõrvalsüsteemi kahepoolses lepingus.

6)

Kui tagatissumma mehhanismi ei ole ette nähtud ja arveldus tervikuna ei teostu, on kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pädevad tagasi lükkama kõik failis sisalduvad maksekorraldused ning tagasi pöörama juba arveldatud maksekorraldused.

7)

Kõrvalsüsteemi keskpangad teatavad arveldavatele pankadele arvelduse ebaõnnestumisest ICM teatega.

8)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda:

a)

maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi poolt määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3;

b)

punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust;

c)

tagatissumma mehhanismi kooskõlas punkti 15 alapunktiga 4.

9)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostumisest või ebaõnnestumisest. Vastava taotluse esitamise korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga.

13.   Arvelduskord nr 5 – Samaaegne mitmepoolne arveldus

1)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 5, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist, arveldades kõrvalsüsteemi esitatud maksekorraldused. Vastavate maksekorralduste arveldamiseks kasutatakse 4. algoritmi (vt II lisa I liide). Erinevalt arvelduskorrast nr 4 järgib arvelduskord nr 5 „all-or-nothing” põhimõtet. Selle korra kohaselt debiteeritakse lühikese positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid ja krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade maksemooduli kontosid samaaegselt (mitte järjekorras nagu arvelduskorra nr 4 kohaselt). Punkt 12 kehtib mutatis mutandis järgmiste erisustega. Kui ühte või mitut maksekorraldust ei saa arveldada, pannakse kõik maksekorraldused järjekorda ja korratakse järjekorras olevate kõrvalsüsteemide maksekorralduste arveldamiseks punkti 16 alapunktis 1 osutatud 4. algoritmi.

2)

Kõrvalsüsteemi keskpangad võivad pakkuda:

a)

maksekorralduste arveldamist teatavate kõrvalsüsteemi määratud ajaliste piirangute raames kooskõlas punkti 15 alapunktiga 3;

b)

punkti 15 alapunktis 1 osutatud teatamisperioodi kasutamise võimalust;

c)

tagatissumma mehhanismi kooskõlas punkti 15 alapunktiga 4.

3)

Arveldavatel pankadel ja kõrvalsüsteemidel on ICM kaudu juurdepääs teabele. Kõrvalsüsteemidele teatatakse arvelduse teostumisest või ebaõnnestumisest. Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele teostatud arveldusest SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga.

4)

Kui maksekorraldus lühikese positsiooniga arveldava panga maksemooduli konto debiteerimiseks on pandud järjekorda kooskõlas II lisaga, teatab asjaomane arveldav keskpank sellest arveldavatele pankadele ICM teatega.

14.   Arvelduskord nr 6 – Eraldatud likviidsus

1)

Arvelduskorda nr 6 võib kasutada nii liidesühendusega kui ka integreeritud mudeli puhul kooskõlas alapunktidega 3 kuni 10 ja 11 kuni 13 allpool. Integreeritud mudelis peab asjaomane kõrvalsüsteem oma arveldavate pankade poolt eraldatud vajaliku likviidsuse kogumiseks kasutama peegelduvat kontot. Liidesühendusega mudelis peab arveldav pank avama vähemalt ühe allkonto, mis on seotud konkreetse kõrvalsüsteemiga.

2)

Vastava taotluse korral teatatakse arveldavatele pankadele SWIFT MT 900 või MT 910 sõnumiga nende maksemooduli kontode, ja asjakohastel juhtudel allkontode, krediteerimisest ja debiteerimisest.

A.   Liidesühendusega mudel

3)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 6, peavad toetama kõrvalsüsteemi tehingute kahe ja/või mitmepoolsete rahapositsioonide arveldamist:

a)

võimaldades arveldaval pangal ette rahastada oma tulevasi arvelduskohustusi likviidsuse ülekandmise teel oma maksemooduli kontolt oma allkontole (edaspidi „eraldatud likviidsus”) enne töötlemist kõrvalsüsteemis; ja

b)

arveldades kõrvalsüsteemi maksekorraldused pärast kõrvalsüsteemi töötluse lõppu; lühikese positsiooniga arveldavate pankade puhul debiteeritakse nende allkontosid (sellisel kontol olevate vahendite piires) ja krediteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot ning pika positsiooniga arveldavate pankade puhul krediteeritakse nende allkontosid ja debiteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot.

4)

Arvelduskorra nr 6 pakkumise korral:

a)

arveldav keskpank peab avama vähemalt ühe kõrvalsüsteemi allkonto iga arveldava panga kohta; ja

b)

kõrvalsüsteemi keskpank peab avama tehnilise konto kõrvalsüsteemile: 1) vahendite krediteerimiseks, mis on kogutud lühikese positsiooniga arveldavate pankade allkontodelt; ning 2) vahendite debiteerimiseks, kui krediteeritakse pika positsiooniga arveldavate pankade määratud allkontosid.

5)

Arvelduskorda nr 6 saab kasutada nii päevaseks kui ka öiseks kõrvalsüsteemi arvelduseks. Viimasel juhul algab uus tööpäev viivitamata pärast kohustusliku reservi nõude täitmist. Pärast seda arvestatakse vastavate kontode debiteerimisi ja krediteerimisi uue tööpäeva väärtuses.

6)

Kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad pakuvad arvelduskorra nr 6 kohaselt ning seoses likviidsuse eraldamisega järgmisi likviidsuse ülekandmise teenuseid allkontodele ja allkontodelt:

a)

püsikorraldused, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICM kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on antud tööpäeval pärast tööperioodi alguse teadet, jõustuvad alles ainult järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust erinevate allkontode krediteerimiseks, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui öiseks arveldamiseks on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõikide korralduste proportsionaalset vähendamist;

b)

jooksvad korraldused, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICM kaudu) või asjaomane kõrvalsüsteem XML sõnumi kaudu arvelduskorra nr 6 töötsükli kestel (mis on ajaliselt määratletud ajavahemikuna teadete „Tööperioodi algus” ja „Tööperioodi lõpp” vahel), arveldatakse ainult siis, kui kõrvalsüsteemi töötlemistsükkel ei ole veel alanud. Kui kõrvalsüsteem on esitanud jooksva korralduse, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt; ja

c)

SWIFTi sõnumis MT 202 sisalduvad korraldused, mida võib esitada ainult arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel ning ainult päevase töötlemise ajal. Need korraldused arveldatakse viivitamata. Töötsükli kestel arveldatud korraldustest kõrvalsüsteemi ei teavitata.

7)

Arvelduskord nr 6 algab teatega „Tööperioodi algus” ja lõpeb teatega „Tööperioodi lõpp”; mõlemad saadab kõrvalsüsteem. Kõrvalsüsteemi öiseks arveldusperioodi alustamiseks saadab teate „Tööperioodi algus” kõrvalsüsteemi keskpank. Teade „Tööperioodi algus” käivitab allkontodele likviidsuse ülekandmiseks esitatud püsikorralduste arveldamise. Teade „Tööperioodi lõpp” alusel kantakse likviidsus allkontodelt automaatselt tagasi maksemooduli kontole.

8)

Arvelduskorra nr 6 kohaselt külmutatakse allkontodele eraldatud likviidsus kõrvalsüsteemi töötlemistsükli ajaks (mis algab teatega „Töötsükli algus” ja lõpeb teatega „Töötsükli lõpp”; mõlemad saadab kõrvalsüsteem) ja vabastatakse pärast seda.

9)

Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis arveldatakse maksekorraldused eraldatud likviidsuse arvel, kasutades üldjuhul 5. algoritmi (vastavalt II lisa I liitele).

10)

Igas kõrvalsüsteemi töötlemistsüklis võib arveldava panga eraldatud likviidsust suurendada, krediteerides teatavad laekuvad maksed otse tema allkontodele (s.t kupongimaksed ja väljaostumaksed). Sellisel juhul tuleb likviidsus kõigepealt krediteerida tehnilisel kontol ja seejärel debiteerida seda kontot enne likviidsuse krediteerimist allkontol (või maksemooduli kontol).

B.   Integreeritud mudel

11)

Arveldavad keskpangad ja kõrvalsüsteemi keskpangad, kes pakuvad arvelduskorda nr 6 integreeritud mudeli jaoks, peavad toetama vastavat arveldust. Kui arvelduskorda nr 6 kasutatakse integreeritud mudeli jaoks päevasel arveldusperioodil, pakutakse ainult piiratud võimalusi.

12)

Arvelduskorra nr 6 kohaselt ning seoses integreeritud mudeliga pakuvad kõrvalsüsteemi keskpangad ja arveldavad keskpangad järgmist tüüpi likviidsuse ülekandmise teenuseid peegelduvale kontole:

a)

Püsikorraldused päevaseks ja öiseks töötluseks kõrvalsüsteemi tehingute jaoks, mida arveldavad pangad võivad esitada või muuta tööpäeva jooksul igal ajal ICM kaudu (kui see on kasutusel). Püsikorraldused, mis on esitatud tööpäeval pärast tööperioodi alguse teadet, jõustuvad alles järgmisel tööpäeval. Juhul kui on esitatud mitu püsikorraldust, arveldatakse need väärtuse järjekorras, alustades suurimast. Juhul kui päevaseks töötluseks esitatud püsikorraldus ei ole kaetud, lükatakse see kõrvalsüsteemi öise arveldamise ajal tagasi. Juhul kui on esitatud püsikorraldusi, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse need korraldused pärast kõikide korralduste proportsionaalset vähendamist;

b)

jooksvad korraldused, mida võivad esitada ainult arveldav pank (ICM kaudu) või asjaomane kõrvalsüsteem XML sõnumiga arvelduskorra nr 6 tööperioodi kestel (mis on ajaliselt määratletud ajavahemikuna teadete „Tööperioodi algus” ja „Tööperioodi lõpp” vahel) ning mis arveldatakse ainult siis, kui kõrvalsüsteemi töötsükkel ei ole veel alanud. Juhul kui on esitatud jooksev korraldus, mille arveldamiseks ei ole maksemooduli kontol piisavalt vahendeid, siis arveldatakse see osaliselt;

ja

c)

SWIFTi sõnumis MT 202 sisalduvad korraldused, mida võib esitada ainult päevase töötlemise ajal. Need korraldused arveldatakse viivitamata.

13)

Mutandis mutandis kehtivad teadete „Tööperioodi algus” ja „Tööperioodi lõpp” reeglid ning liidesühendusega mudeli tsükli alguse ja lõpu reeglid.

15.   Valikulised ühendusega mehhanismid

1)

Arvelduskorra nr 3, 4 ja 5 jaoks võivad kõrvalsüsteemi keskpangad pakkuda valikulist ühendusega mehhanismi „Teatamisperiood”. Kui kõrvalsüsteem (või tema kõrvalsüsteemi keskpank tema nimel) on määratlenud valikulise „Teatamisperioodi”, saab arveldav pank ICM teate selle kohta, millise ajani võib arveldav pank nõuda maksekorralduse tagasipööramist. Arveldav keskpank võtab sellise nõude arvesse ainult siis, kui see on edastatud kõrvalsüsteemi kaudu, kes on selle heaks kiitnud. Arveldus algab, kui arveldav keskpank ei saa sellist nõuet enne „Teatamisperioodi” lõppu. Kui arveldav keskpank saab „Teatamisperioodi” jooksul sellise nõude, siis:

a)

kui arvelduskorda nr 3 kasutatakse kahepoolseks arveldamiseks, lükatakse maksekorraldus tagasi; ja

b)

kui arvelduskorda nr 3 kasutatakse mitmepoolsete positsioonide arveldamiseks või arvelduskorras nr 4 ebaõnnestub arvelduse teostamine, lükatakse kõik failis olevad maksekorraldused tagasi ning kõiki arveldavaid panku ja kõrvalsüsteemi teavitatakse ICM teatega.

2)

Kui kõrvalsüsteem saadab arvelduskorraldused enne kavakohast arveldusaega („alates”), salvestatakse korraldused, kuni ettenähtud aeg on kätte jõudnud. Sel juhul edastatakse maksekorraldused sisendkontrolli alles siis, kui „alates” aeg on saabunud. Seda valikulist mehhanismi võib kasutada arvelduskorras nr 1 ja 2.

3)

Arveldusperiood („kuni”) võimaldab määrata kõrvalsüsteemi arvelduseks piiratud ajavahemiku, et mitte takistada või viivitada teisi kõrvalsüsteemidega seotud või TARGET2 tehingute arveldusi. Kui „kuni” ajahetke saabumisel on maksekorraldused, mida ei ole veel arveldatud, lükatakse need maksekorraldused kas tagasi või, arvelduskorra nr 4 ja 5 puhul, võidakse aktiveerida tagatissumma mehhanism. Arveldusperioodi („kuni”) võib määrata arvelduskordade nr 1, 2, 3, 4 ja 5 puhul.

4)

Tagatissumma mehhanismi võib kasutada, kui arveldava panga likviidsus ei ole piisav, et täita tema kohustusi, mis tulenevad kõrvalsüsteemi arveldusest. Seda mehhanismi kasutatakse, et võimaldada kõikide kõrvalsüsteemi arveldusse kuuluvate maksekorralduste arveldamiseks täiendavat likviidsust. Mehhanismi võib kasutada arvelduskordade nr 4 ja 5 puhul. Tagatissumma mehhanismi kasutamiseks on vajalik kasutada eraldi tagatiskontot, kus on olemas või tehakse nõudmisel kättesaadavaks „erakorraline likviidsus”.

16.   Kasutatavad algoritmid

1)

4. algoritm toetab arvelduskorda nr 5. Et muuta arveldust sujuvamaks ja vähendada vajatavat likviidsust, hõlmatakse kõik kõrvalsüsteemi maksekorraldused (olenemata nende prioriteedist). Arvelduskorras nr 5 arveldamisele kuuluvad kõrvalsüsteemi maksekorraldused jätavad vahele sisendkontrolli ning neid hoitakse maksemoodulis eraldi kuni jooksva optimeerimisprotsessi lõpuni. 4. algoritmi sama tööperioodi jooksul kaasatakse mitu arvelduskorda nr 5 kasutavat kõrvalsüsteemi, kui nad kavatsevad arveldada samal ajal.

2)

Arvelduskorras nr 6 võib arveldav pank määrata likviidsuse ulatuse, mida kasutatakse teatavast kõrvalsüsteemist lähtuvate positsioonide arvelduseks. Selleks eraldatakse vajalik likviidsus eraldi allkontol (liidesühendusega mudel). 5. algoritmi kasutatakse kõrvalsüsteemi öises arvelduses ja päevases arveldusperioodis. Arveldamisel debiteeritakse lühikese positsiooniga arveldavate pankade allkontosid kõrvalsüsteemi tehnilise konto kasuks ning seejärel debiteeritakse kõrvalsüsteemi tehnilist kontot pika positsiooniga arveldavate pankade allkontode kasuks. Positiivse jäägiga saldode korral võib kirjendamine toimuda vahetult arveldava panga maksemooduli kontol, kui see on kõrvalsüsteemi poolt vastavas tehingus määratletud. Kui ühe või mitme debiteerimiskorralduse arveldamine ebaõnnestub (näiteks kõrvalsüsteemi vea tõttu), pannakse vastav makse allkontol järjekorda. Arvelduskord nr 6 võib allkontodel kasutada 5. algoritmi. Lisaks ei pea 5. algoritm arvestama piiranguid ega reserveeringuid. Igale arveldavale pangale arvutatakse kogupositsioon ning kui kõik kogupositsioonid on kaetud, arveldatakse kõik tehingud. Katmata tehingud pannakse tagasi järjekorda.

17.   Peatamise ja lõpetamise tagajärjed

Kui kõrvalsüsteemi maksekorralduste arveldustsükli kestel jõustub tema suhtes kõrvalsüsteemiliidese kasutamise peatamine või lõpetamine, on kõrvalsüsteemi keskpank volitatud arveldustsükli kõrvalsüsteemi nimel lõpuni viima.

18.   Tasud ja arved

1)

Kõrvalsüsteemiliidest või osalejaliidest kasutava kõrvalsüsteemi pool makstavate tasude struktuur, olenemata tema kontode arvust kõrvalsüsteemi keskpanga ja/või arveldava keskpanga juures, koosneb kolmest komponendist järgmiselt:

a)

igakuine püsitasu 1 000 eurot, mida maksavad kõik kõrvalsüsteemid (püsitasu I);

b)

teine igakuine püsitasu vahemikus 417 eurot ja 4 167 eurot, mis põhineb proportsionaalselt kõrvalsüsteemi sularaha arveldustehingute brutoväärtusel eurodes (püsitasu II);

järk

Alates (miljon eurot/päev)

Kuni (miljon eurot/päev)

Aastatasu

Kuutasu

1

0

Vähem kui 1 000

5 000 EUR

417 EUR

2

1 000

Vähem kui 2 500

10 000 EUR

833 EUR

3

2 500

Vähem kui 5 000

20 000 EUR

1 667 EUR

4

5 000

Vähem kui 10 000

30 000 EUR

2 500 EUR

5

10 000

Vähem kui 50 000

40 000 EUR

3 333 EUR

6

üle 50 000

50 000 EUR

4 167 EUR

Kõrvalsüsteemi keskpank arvutab kõrvalsüsteemi eurodes teostatud sularaha arveldustehingute brutoväärtuse üks kord aastas eelmise aasta vastava brutoväärtuse alusel ning väljaarvutatud brutoväärtust kohaldatakse tasu arvutamiseks alates iga kalendriaasta 1. jaanuarist;

c)

tehingutasu, mis arvutatakse samal alusel nagu II lisa VI liites TARGET2 osalejatele sätestatud tasude tabelis. Kõrvalsüsteem võib valida ühe järgmisest kahest variandist: kas maksta püsivalt 0,80 eurot maksekorralduse eest (võimalus A) või maksta kahanevat tasu (võimalus B), järgmiste erisustega:

võimaluse B puhul jagatakse maksekorralduste mahtu arvestavate järkude piirid kahega; ja

lisaks püsitasudele I ja II tuleb tasuda igakuine püsitasu 100 eurot võimaluse A puhul ja 1 250 eurot võimaluse B puhul.

2)

Kõik tasud seoses kõrvalsüsteemile esitatud maksekorralduste või selle poolt saadud maksetega kas osalejaliidese või kõrvalsüsteemiliidese kaudu maksab ainult vastav kõrvalsüsteem. EKP nõukogu võib kehtestada täpsemad reeglid kõrvalsüsteemiliidese kaudu arveldatud tasustatavate tehingute kohta.

3)

Iga kõrvalsüsteem saab arve oma asjaomaselt kõrvalsüsteemi keskpangalt eelmise kuu kohta alapunktis 1 osutatud tasude alusel hiljemalt järgmise kuu viiendaks tööpäevaks. Arve alusel tuleb teha makse hiljemalt selle kuu kümnendaks tööpäevaks kõrvalsüsteemi keskpanga näidatud kontole või debiteerida kõrvalsüsteemi poolt määratud kontolt.

4)

Käesoleval punkti kohaldamisel loetakse kõik kõrvalsüsteemid, mis on määratud direktiiviga 98/26/EÜ kohaselt, iseseisvateks üksusteks isegi juhul, kui kaks või enam neist kuuluvad samale juriidilisele isikule. Sama reeglit kohaldatakse ka juhul, kui kõrvalsüsteemi ei ole määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaselt; sel juhul määratletakse kõrvalsüsteem järgmiste tingimuste alusel: a) lepingu või õigusakti alusel vormistatud dokument (näiteks lepingu osaleja ja süsteemikäitaja vahel); b) osalejate paljusus; c) ühised reeglid ja standardlepingud; ja d) maksete ja/või väärtpaberitehingute realiseerimiseks, arveldamiseks ja/või tasaarveldamiseks osalejate vahel.


Top