16.2.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 46/75

---

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/111/ÜVJP,

15. veebruaril 2007,

millega muudetakse ja pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 18 lõiget 5 ja artikli 23 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 20. veebruaril 2006 vastu ühismeetme 2005/121/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Lõuna-Kaukaasias. (1)

(2)	Nõukogu kiitis 7. juunil 2006 heaks Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel väljapoole Euroopa Liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta.

(3)	Tuginedes ühismeetme 2006/121/ÜVJP läbivaatamisele, tuleks Euroopa Liidu eriesindaja (ELi eriesindaja) volitusi muuta ja 12 kuu võrra pikendada.

(4)	ELi eriesindaja rakendab oma volitusi olukorras, mis võib halvendada ja kahjustada Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 esitatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Käesolevaga pikendatakse Peter Semneby volitusi Lõuna-Kaukaasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindajana (ELi eriesindaja) kuni 29. veebruarini 2008.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad Euroopa Liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias. Kõnealused eesmärgid hõlmavad järgmist:

a)	abistada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat poliitiliste ja majandusreformide läbiviimisel, eelkõige õigusriigi, demokratiseerimise, inimõiguste, hea valitsemistava, arengu ja vaesuse vähendamise valdkonnas;

b)	ennetada kooskõlas olemasolevate mehhanismidega konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele, muu hulgas pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumise edendamise abil;

c)	teha konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejatega;

d)	julgustada piirkonna riike, eelkõige Lõuna-Kaukaasia riike, edasisele koostööle, muu hulgas majanduse, energeetika ja transpordiga seotud küsimustes, ning toetada nende koostööd;

e)	edendada Euroopa Liidu tõhusust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

2.   ELi eriesindaja toetab peasekretäri/kõrge esindaja tegevust piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	arendada tihedaid kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

b)	julgustada Armeeniat, Aserbaidžaani ja Gruusiat tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, inimkaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

c)	aidata kaasa konfliktide ennetamisele ning abistada tingimuste loomisel konfliktide lahendamise edendamiseks, sealhulgas andes soovitusi kodanikuühiskonna ja alade ülesehitamisega seotud meetmete võtmiseks, ilma et see piiraks komisjoni EÜ asutamislepingust tulenevaid kohustusi;

d)

aidata kaasa konfliktide lahendamisele ja hõlbustada leitud lahenduste rakendamist tihedas koostöös ÜRO peasekretäri ja tema Gruusia eriesindaja, ÜRO peasekretäri Gruusia sõprade rühma, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni ja selle Minski rühma ning Lõuna-Osseetia konfliktide lahendamise mehhanismiga;

e)	tõhustada Euroopa Liidu ja piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejate dialoogi;

f)	abistada nõukogu Lõuna-Kaukaasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

g)

toetusüksuse kaudu: — edastada Euroopa Liidule aruandeid ja jätkuvaid hinnanguid piiriolukorra kohta ning aidata kaasa usalduse suurendamisele Gruusia ja Vene Föderatsiooni vahel, tagades seeläbi tõhusa koostöö ja sidemed kõikide asjaomaste osapooltega; — aidata Gruusia piirivalvel ja teistel Tbilisi asjaomastel valitsusasutustel koostada ulatuslik reformistrateegia; — töötada koos Gruusia võimudega, et parandada sidet Tbilisi ja piiri vahel, sealhulgas juhendamist. Seda tehakse tihedas koostöös Tbilisi ja piiri vaheliste piirkondlike piirivalvekeskustega (väljaarvatud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia);

h)	aidata kaasa inimõigusi käsitleva Euroopa Liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate Euroopa Liidu suuniste rakendamisele, eriti konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate laste ja naiste osas, eelkõige nende olukorra arengut jälgides ja käsitledes.

Artikkel 4

Volituste rakendamine

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste täitmise eest, tegutsedes peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses ja temalt saadud tegevusjuhiste kohaselt. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   Lähtesumma ELi eriesindaja volitustega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2007 kuni 29. veebruarini 2008 on 3 120 000 EUR.

2.   Kulusid, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summadest, hallatakse vastavalt Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele, välja arvatud asjaolu, et eelmaksed ei jää ühenduse omandisse.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. Kulusid rahastatakse alates 1. märtsist 2007.

4.   Eesistujariik, komisjon ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas ELi eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine

1.   Oma volituste ja vastavate talle eraldatud rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest, konsulteerides sealjuures eesistujariigiga, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, ning tehes tihedat koostööd komisjoniga. ELi eriesindaja teavitab eesistujariiki ja komisjoni oma meeskonna lõplikust koosseisust.

2.   Liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid võivad teha ettepaneku mõne isikkoosseisu liikme lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Liikmesriigi või Euroopa Liidu institutsiooni poolt ELi eriesindaja juurde lähetatud isikkoosseisu liikme töötasu katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik või Euroopa Liidu institutsioon.

3.   Kõik A-kategooria ametikohad, mida lähetamine ei hõlma, kuulutab vastavalt vajadusele välja nõukogu peasekretariaat ning neist teatatakse samuti liikmesriikidele ning institutsioonidele, et värvata parima kvalifikatsiooniga kandidaate.

4.   ELi eriesindaja missiooni ja tema isikkoosseisu moodustamiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja muud tagatised määratakse kindlaks poolte vahel. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 7

Julgeolek

1.   ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad) (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest, eelkõige ELi salastatud teabe käsitlemisel.

2.   ELi eriesindaja võtab seoses isikkooseisu julgeolekuga vastavalt oma volitustele ja julgeoleku olukorrale tema geograafilises vastutusalas tema otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku eesmärgil kõik otstarbekad meetmed kooskõlas Euroopa Liidu poliitikaga Euroopa Liidu lepingu V jaotise alusel väljapoole Euroopa Liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades nõukogu peasekretariaadilt saadud juhiste alusel missioonile eriomase julgeolekukava, mis sisaldab muu hulgas missioonile eriomaseid füüsilisi, organisatsioonilisi ja protseduurilisi julgeolekumeetmeid ning millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas, julgeoleku alaste juhtumite ohjamist, ja missiooni situatsiooni- ja evakueerimisplaani;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole Euroopa Liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik tema meeskonna väljapoole Euroopa Liitu lähetatavad liikmed, sealhulgas isikkoosseisu kohalikud liikmed, on saanud enne missioonipiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb nõukogu peasekretariaadi kindlaks määratud missiooni riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel tehtud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades kirjalikke aruandeid nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile esitatavate vahearuannete ja volituste rakendamist käsitlevate aruannete raames;

e)	tagades vastavalt vajadusele ja käsuliinis oma vastutuste piires, et võetakse ühtne lähenemisviis isikkoosseisu julgeoleku tagamiseks seoses kõikide ELi üksustega, kes osalevad tema piirkondlikus vastutusalas toimuvates kriisiohjamise operatsioonides.

Artikkel 8

Aruandlus

Üldjuhul annab ELi eriesindaja isiklikult aru peasekretärile/kõrgele esindajale ja poliitika- ja julgeolekukomiteele ning ta võib aru anda ka asjaomasele töörühmale. Korrapärased kirjalikud aruanded saadetakse peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile. Peasekretäri/kõrge esindaja ning poliitika- ja julgeolekukomitee soovitusel võib ELi eriesindaja aru anda üldasjade ja välissuhete nõukogule.

Artikkel 9

Kooskõlastamine

Euroopa Liidu välistegevuse järjepidevuse tagamiseks kooskõlastatakse ELi eriesindaja tegevus peasekretäri/kõrge esindaja, eesistujariigi ja komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja komisjoni delegatsioonidele. Kohapeal toimub tihe koostöö eesistujariigiga, komisjoniga ning esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste rakendamisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 10

Läbivaatamine

Käesoleva ühismeetme rakendamine ja selle vastavus teiste Euroopa Liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab peasekretärile/kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2007. aasta juuni lõppu eduaruande ja 2007. aasta novembri keskpaigaks täieliku aruande volituste täitmise kohta. Nimetatud aruanded on aluseks ühismeetme hindamisel asjaomaste töörühmade ning poliitika- ja julgeolekukomitee poolt. ELi eriesindaja tegevuse üldisi prioriteete silmas pidades annab peasekretär/kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi nõukogu otsuse vastuvõtmiseks volituste pikendamise, muutmise või lõpetamise kohta.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 12

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 49, 21.2.2006, lk 14.

(2)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/952/EÜ (ELT L 346, 29.12.2005, lk 18).

---