31.5.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 145/1

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 793/2006,

12. aprill 2006,

millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 (millega sätestatakse erimeetmed Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks põllumajandusvaldkonnas) teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. jaanuari 2006. aasta määrust (EÜ) nr 247/2006, millega sätestatakse erimeetmed Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks põllumajandusvaldkonnas (1), eriti selle artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)

Arvestades määrusega (EÜ) nr 247/2006 tehtud muudatusi ja omandatud kogemusi, tuleks õigusaktide lihtsustamise huvides tunnistada kehtetuks komisjoni määrused (EMÜ) nr 388/92 (2), (EMÜ) nr 2174/92 (3), (EMÜ) nr 2233/92 (4), (EMÜ) nr 2234/92 (5), (EMÜ) nr 2235/92 (6), (EMÜ) nr 2039/93 (7), (EMÜ) nr 2040/93 (8), (EÜ) nr 1418/96 (9), (EÜ) nr 2054/96 (10), (EÜ) nr 20/2002 (11), (EÜ) nr 1195/2002 (12), (EÜ) nr 43/2003 (13), (EÜ) nr 995/2003 (14), (EÜ) nr 14/2004 (15) ja (EÜ) nr 188/2005 (16) ning asendada need üheainsa määrusega, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 247/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(2)	Tarnimise erikorra alla kuuluvate toodete prognoositava tarnebilansi koostamiseks ja muutmiseks tuleks sätestada üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(3)	Teatavate imporditollimaksudest vabastatud põllumajandussaaduste ja -toodete puhul nõutakse juba impordilitsentsi. Lihtsama haldamise huvides tuleks impordilitsentsi kasutada imporditollimaksudest vabastamise süsteemi toetuseks.

(4)	Samuti tuleks imporditollimaksudest vabastamise süsteemi toetuseks kehtestada dokument muude põllumajandussaaduste ja -toodete jaoks, mille puhul impordilitsentsi ei nõuta. Selleks tuleks kasutada impordilitsentsi vormil koostatud vabastussertifikaati.

(5)

Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad toetuse kindlaksmääramiseks toodete tarnimiseks erikorra alusel. Kõnealuste eeskirjade puhul tuleks arvesse võtta lisakulu toodete tarnimisel äärepoolseimatesse piirkondadesse nende kõrvalise asukoha ja saarelise asendi tõttu, mis seab nad oluliselt ebasoodsamasse olukorda. Ühenduse toodete konkurentsivõime säilitamiseks tuleks toetuse määramisel arvesse võtta ekspordi suhtes kohaldatavaid hindu.

(6)	Ühenduse toodetega seotud toetuskava haldamisel võib aluseks võtta impordilitsentsi vormi, edaspidi “toetussertifikaat”.

(7)

Tarnimise erikorra haldamiseks on vaja toetussertifikaadi väljaandmist käsitlevaid üksikasjalikke eeskirju, erinevalt tavapärastest eeskirjadest, mida kohaldatakse impordilitsentside suhtes vastavalt komisjoni 9. juuni 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 1291/2000, millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad (17).

(8)

Tarnimise erikorra haldamisel on kaks eesmärki: esiteks tagada litsentside ja sertifikaatide kiire väljaandmine, eelkõige ilma eelneva tagatise esitamiseta kõikidel juhtudel, ja ühenduse toodete tarnimiseks ette nähtud toetuse kiire maksmine. Teiseks tagada toimingute kontroll ja järelevalve ning varustada haldusasutused kavandatud eesmärkide saavutamise kindlakstegemiseks vajalike vahenditega, teisisõnu, tagada eelkõige teatavate põllumajandussaaduste ja -toodete korrapärane tarnimine ning leevendada äärepoolseimate piirkondade geograafilise asukoha mõjusid, tagades nimetatud korrast tulenevate soodustuste jõudmise lõpptarbijale ette nähtud toodete turuleviimise etappi.

(9)

Üks eespool nimetatud vahenditest on tarnimise erikorra alusel majandustegevust arendavate ettevõtjate registreerimine. Registreeritud ettevõtjatel on õigus nimetatud korrast tulenevatele soodustustele tingimusel, et nad täidavad ühenduse ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud kohustusi. Taotlejatel peaks olema õigus registreerimisele tingimusel, et nad täidavad teatava hulga nimetatud korra haldamist hõlbustavaid objektiivseid nõudeid.

(10)

Tarnimise erikorra haldamise üksikasjalike eeskirjadega tuleb tagada, et registrisse kantud ettevõtjad saavad prognoositavas tarnebilansis kehtestatud koguste raames litsentsi või sertifikaadi nende toodete ja koguste jaoks, mis on seotud kõnealuste ettevõtjate enda nimel tehtavate äritehingutega, kui nad esitavad tehingu ehtsust ning litsentsi või sertifikaadi taotluse nõuetekohasust kinnitavad dokumendid.

(11)

Tarnimise erikorra raames sooritatavate toimingute jälgimiseks on muu hulgas vaja sobitada litsentside ja sertifikaatide kehtivusaeg õhu- või meretranspordi nõuetega, esitada tõendid litsentsi või sertifikaadi alusel tehtava tarnetoimingu lühikese aja jooksul toimumise kohta ning keelata kõnealuse sertifikaadi omanikul õiguste ja kohustuste loovutamine.

(12)	Imporditollimaksudest vabastamise või ühenduse toodete jaoks ette nähtud toetusena antud soodustused peavad kajastuma tootmiskuludes ja lõpptarbija makstavates hindades. Soodustuste tegelikku edasiandmist on vaja kontrollida.

(13)

Määrusega (EÜ) nr 247/2006 nähakse ette, et tarnimise erikorra alla kuuluvaid tooteid ei tohi eksportida kolmandatesse riikidesse ega saata mujale ühendusse. Nimetatud määruses sätestatakse kõnealusest põhimõttest siiski piiratud hulk erandeid, mis varieeruvad vastavalt asjaomasele piirkonnale. Selliste erandite kohaldamise kontrollimiseks tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad. Eelkõige tuleb kindaks määrata töödeldud toodete kogused, mida võib tavapäraselt eksportida või tavapäraselt edasi saata, samuti kohapeal töödeldud toodete kogused ja ekspordi sihtkohad piirkondliku kaubanduse soodustamiseks.

(14)

Tarbijate ja ettevõtjate äriliste huvide kaitsmise eesmärgil ei tohiks tarnimise erikorra alla kuuluda tooted, mis hiljemalt esmase turuleviimise ajal ei ole veatu ja standardse turustuskvaliteediga komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999 (milles sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete eksporditoetuste süsteemi ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (18) tähenduses, ning juhul kui kõnealune nõue ei ole täidetud, tuleks võtta kohased meetmed.

(15)

Seoses äärepoolseimates piirkondades kehtivate partnerlusmenetlustega peaksid pädevad asutused sätestama tarnimise erikorra haldamise ja järelevalve tagamiseks vajalikud üksikasjalikud halduseeskirjad. Peale selle on vaja korra nõuetekohase järelevalve tagamiseks sätestada kontrollieeskirjad. Seepärast tuleks rakendatavate mehhanismide sujuvaks toimimiseks määratleda halduskaristused.

(16)	Nimetatud korra rakendamise hindamiseks tuleks nõuda, et pädevad asutused teavitavad korrapäraselt komisjoni.

(17)	Iga toetuskava puhul tuleks määratleda toetusetaotluse sisu ja dokumendid, mis on vaja lisada selle põhjendatuse hindamiseks.

(18)	Kui toetusetaotlustes on ilmseid vigu, peaks neid saama igal ajal parandada.

(19)

Toetusetaotluste esitamise ja parandamise tähtaegadest tuleks kinni pidada, et riigiasutused saaksid kavandada ja seejärel teha kohalike toodete toetusetaotluste nõuetekohasuse tõhusat kontrolli. Seepärast tuleks kehtestada tähtajad, pärast mida esitatud taotlusi vastu ei võeta. Tuleks kohaldada vähendamist, et ergutada põllumajandusettevõtjaid tähtaegadest kinni pidama.

(20)

Põllumajandusettevõtjatel peaks olema õigus igal ajal oma kohalike toodete toetuse taotlused täielikult või osaliselt tagasi võtta, tingimusel et pädev asutus ei ole veel põllumajandusettevõtjale teatanud toetusetaotluses sisalduvatest vigadest ega kohapealsest kontrollist, mille käigus avastatakse vead toetusetaotluse osal, mida tagasivõtmine mõjutab.

(21)

Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi alusel hallatavaid toetuskavasid käsitlevate eeskirjade järgimist tuleks tõhusalt jälgida. Selleks ning ühtlase järelevalve taseme saavutamiseks kõikides liikmesriikides tuleks sätestada üksikasjalikult haldus- ja kohapealsete kontrollide läbiviimise kriteeriumid ja tehnilised menetlused. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid püüdma kombineerida käesoleva määruse alusel tehtavaid kontrolle teiste ühenduse sätete alusel ette nähtud kontrollidega.

(22)	Tuleks kindlaks määrata eri toetuskavade alusel kohapeal kontrollitavate põllumajandusettevõtjate miinimumarv.

(23)	Kohapealsete kontrollide miinimummäära valim tuleks koostada osaliselt riskianalüüsi põhjal ja osaliselt juhuslikult. Tuleks täpsustada peamised riskianalüüsi puhul arvesse võetavad tegurid.

(24)	Kui avastatakse olulisi eeskirjade eiramisi, tuleks käesoleval ja järgmisel aastal suurendada kohapealsete kontrollide arvu, et saavutada asjaomaste toetusetaotluste nõuetekohasuse osas vastuvõetav kindlusaste.

(25)	Kohapealsete kontrollide tulemuslikkuse tagamiseks on oluline, et inspektoritele teatatakse põhjused, miks asjaomastele põllumajandusettevõtjatele on kohapealne kontroll määratud. Liikmesriigid peaksid pidama sellise teabe kohta arvestust.

(26)

Et võimaldada riigiasutustel ja ühenduse pädevatel asutustel jälgida kohapeal tehtud kontrolle, tuleks koostada protokoll kontrollide üksikasjade kohta. Põllumajandusettevõtjale või tema esindajale tuleks anda võimalus protokollile alla kirjutada. Kaugseire abil tehtavate kontrollide puhul peaks liikmesriikidel olema lubatud sellist õigust ette näha üksnes juhul, kui kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi. Olenemata tehtud kohapealse kontrolli liigist peaks põllumajandusettevõtja eeskirjade eiramise avastamise korral saama protokolli koopia.

(27)	Ühenduse finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks tuleks võtta asjakohased meetmed, et võidelda eeskirjade eiramise ja pettuste vastu.

(28)

Tuleks kehtestada vähendamised ja väljaarvamised, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ning vääramatu jõu esinemisega, erandlike asjaoludega ja loodusõnnetustega seotud eriprobleeme. Kõnealused vähendamised ja väljaarvamised tuleks liigitada vastavalt eeskirjade eiramise tõsidusele ning näha vajaduse korral teatavaks ajaks ette täielik väljaarvamine ühest või mitmest kohalike toodete toetuskavast.

(29)	Üldjuhul ei tohiks vähendamisi ja väljaarvamisi kohaldada, kui põllumajandusettevõtja on esitanud faktiliselt õiged andmed või kui ta muul viisil suudab tõestada, et viga ei tekkinud tema süül.

(30)

Põllumajandusettevõtja suhtes, kes mis tahes ajal teatab riigi pädevatele ametiasutustele vigu sisaldavatest toetusetaotlustest, ei tohiks andmete ebatäpsuse põhjusest olenemata kohaldada vähendamisi ega väljaarvamisi, juhul kui asjaomasele põllumajandusettevõtjale ei ole teatatud pädeva asutuse kavatsusest teha kohapealne kontroll, ja tingimusel, et pädev asutus ei ole põllumajandusettevõtjale veel teatanud tema taotluses avastatud mis tahes eeskirjade eiramisest. Samu reegleid tuleks kohaldada elektroonilises andmebaasis sisalduvate ebaõigete andmete puhul.

(31)

Kui ühe põllumajandusettevõtja suhtes tuleb kohaldada mitut vähendamist, peaks neid vähendamisi kohaldama üksteisest sõltumatult. Käesoleva määrusega ette nähtud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamine ei tohiks piirata muude ühenduse või siseriiklike sätetega kehtestatud täiendavate sanktsioonide kohaldamist.

(32)	Põllumajandusettevõtjad, kes ei suuda täita valdkondade eeskirjades sätestatud kohustusi vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu, ei tohiks kaotada oma õigust saada toetust. Tuleks täpsustada, milliseid asjaolusid võib pädev asutus tunnistada erandlikeks asjaoludeks.

(33)

Hea usu põhimõtte ühetaolise kohaldamise tagamiseks ühenduse kõikides osades tuleks alusetult makstud summade tagasinõudmise puhul sätestada tingimused, mille alusel võib sellele põhimõttele tugineda, ilma et see piiraks asjaomaste kulude käsitlemist raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise raames.

(34)	Tuleks sätestada vajalikud üksikasjalikud eeskirjad, et võtta kasutusele graafiline sümbol ühenduse äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteetsete töötlemata ja töödeldud põllumajandustoodete suurema tuntuse ning tarbimise tagamiseks.

(35)

Äärepoolseimate piirkondade kutseorganisatsioonid peavad tegema ettepaneku graafilise sümboli kasutamistingimuste kohta, nimelt kõnealuse sümboliga tähistatavate töötlemata ja töödeldud põllumajandustooteid käsitleva loetelu koostamise, töödeldud toodete kvaliteedinäitajate ning tootmis- ja pakkimisviiside määratlemise kohta. Tuleks täpsustada, et sellised nõuded võib vastu võtta ühenduse eeskirjade kohaselt kehtestatud standardite või nende puudumise korral rahvusvaheliste standardite või tavapäraste viljelus- ja töötlemisviiside alusel.

(36)

Selleks et paremini ära kasutada äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteettoodete tootjate ja valmistajate käsutuses olevaid konkreetseid müügiedendusvahendeid ning lihtsustada ja tõhustada juhtimist ja kontrolli, tuleb graafilise sümboli kasutamise õigus anda nende piirkondade ettevõtjatele, kes otseselt vastutavad asjaomaste toodete tootmise, turustuseesmärgil pakkimise ja valmistamise eest ning kes kohustuvad järgima teatavaid eeskirju.

(37)	Asjaomaste piirkondade pädevad asutused on kohustatud vastu võtma täiendavad haldusnõuded kasutatavate mehhanismide korrapärase töö ja kinnitatud eeskirjade järgimise tagamiseks.

(38)	Tuleks ette näha vajaliku teabe edastamine komisjonile, et oleks võimalik tagada nimetatud meetme võimalikult ühtsed rakendamistingimused erinevates äärepoolseimates piirkondades.

(39)

Kanaari saartele imporditava tubaka tollimaksust vabastamiseks tuleks määruse (EÜ) nr 247/2006 artiklis 22 osutatud tubakatoodete maksimumkoguse arvutamise eesmärgil määratleda aastane ajavahemik ning mõiste “tubakatoodete kohalik tootmine”. Peale selle tuleks maksimaalse paindlikkuse tagamiseks lubada leherootsudeta toortubaka üldkoguse kasutamist muude toodete importimisel samaväärsuskoefitsiendi alusel, pidades silmas kohaliku tööstuse nõudeid.

(40)	Üldjuhul peaksid liikmesriigid võtma vajalikud täiendavad meetmed käesoleva määruse nõuetekohase rakendamise tagamiseks.

(41)	Vajaduse korral tuleks komisjoni teavitada mis tahes meetmetest, mida liikmesriigid võtavad käesolevas määruses sätestatud toetuskavade rakendamiseks. Komisjoni tõhusa järelevalve võimaldamiseks peaksid liikmesriigid saatma talle toetuskavade kohta korrapäraselt teatavat statistikat.

(42)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

EESMÄRK JA MÕISTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 247/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, milles käsitletakse eelkõige äärepoolseimate piirkondade tarnimise erikorra, nende piirkondade kohaliku tootmise toetuseks võetavate meetmete ja kaasnevate meetmete programme.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	äärepoolseimad piirkonnad – asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud piirkonnad, iga Prantsuse ülemeredepartemangu käsitatakse eraldi äärepoolseima piirkonnana;

b)	pädevad asutused – asutused, mille on käesoleva määruse kohaldamiseks määranud liikmesriik, kus asjaomane äärepoolseim piirkond asub;

c)	programm – määruse (EÜ) nr 247/2006 artiklis 24 osutatud üldine programm.

II JAOTIS

TARNIMISE ERIKORD

I PEATÜKK

Prognoositavad tarnebilansid

Artikkel 3

Prognoositavate tarnebilansside ese ja muutmine

Määruse (EÜ) nr 247/2006 artiklis 2 sätestatud prognoositavates tarnebilanssides esitatakse iga äärepoolseima piirkonna tarnevajaduste rahuldamiseks vajalikud kogused iga kalendriaasta kohta. Neid võib muuta vastavalt käesoleva määruse artiklile 49.

II PEATÜKK

Tarned impordi kaudu kolmandatest riikidest

1. JAGU

Toodete import impordilitsentsi alusel

Artikkel 4

Impordilitsents

1.   Tooted, mille puhul nõutakse impordilitsentsi, vabastatakse kõnealuse litsentsi esitamisel imporditollimaksudest vastavalt määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 3 lõikele 1.

2.   Impordilitsents koostatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 I lisas esitatud näidise järgi.

3.   Impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 20 tehakse üks I lisa A-osas esitatud märgetest ja üks I lisa B-osas esitatud märgetest.

4.   Impordilitsentsi lahtrisse 12 märgitakse kehtivusaja viimane kuupäev.

5.   Impordilitsentsi annavad välja pädevad asutused asjaomaste poolte taotluse korral prognoositavate tarnebilansside piires.

6.   Imporditollimaksu arvestatakse seoses kogustega, mis ületavad impordilitsentsil märgitud koguseid. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikega 4 ette nähtud 5 % hälve on lubatud, kui sellega seotud imporditollimaksud on makstud.

2. JAGU

Toodete import, mille puhul ei nõuta impordilitsentsi

Artikkel 5

Vabastussertifikaat

1.   Tooted, mille puhul ei nõuta impordilitsentsi, vabastatakse vabastussertifikaadi esitamise korral imporditollimaksudest vastavalt määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 3 lõikele 1.

2.   Vabastussertifikaat koostatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 I lisas esitatud näidise järgi.

Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõiget 5, artikleid 13, 15, 17, 18, 21, 23, 26, 27, 29–33 ja 36–41 kohaldatakse mutatis mutandis vastavalt käesolevale määrusele.

3.   Üks I lisa C-osas esitatud märge trükitakse või lüüakse templiga sertifikaadi ülemisse vasakpoolsesse lahtrisse.

4.   Vabastussertifikaadi taotluse ja vabastuslitsentsi lahtrisse 20 tehakse üks I lisa D-osas esitatud märgetest ja üks I lisa B-osas esitatud märgetest.

5.   Vabastussertifikaadi lahtrisse 12 märgitakse kehtivusaja viimane kuupäev.

6.   abastussertifikaadi annavad välja pädevad asutused asjaomaste poolte taotluse korral prognoositavate tarnebilansside piires.

III PEATÜKK

Ühenduse tarned

Artikkel 6

Toetuse kindlaksmääramine ja andmine

1.   Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 3 lõike 2 rakendamiseks määrab liikmesriik programmi raames kindlaks kõrvalise, saarelise või äärepoolseima asukoha leevendamise toetuse suuruse ning võtab arvesse:

a)	veo ja vahepealse ümberlaadimise täiendavad erikulud, mis kaasnevad kauba tarnimisega asjaomastesse äärepoolseimatesse piirkondadesse;

b)	turu väiksusest tingitud kohaliku töötlemise täiendavad erikulud, tarne turvalisuse tagamise vajaduse ja kauba kvaliteedi erinõuded asjaomastes äärepoolseimates piirkondades.

2.   Toetust ei anta nende toodete tarnimiseks, mille suhtes on juba kohaldatud tarnimise erikorra soodustusi muus äärepoolseimas piirkonnas.

Toetust ei anta C-suhkru tarnimiseks.

Artikkel 7

Toetussertifikaat ja maksmine

1.   Toetust makstakse täielikult kasutatud sertifikaadi, nn toetussertifikaadi esitamisel.

Toetussertifikaadi esitamine maksmise eest vastutavale asutusele on samaväärne toetuse taotlemisega ning seda tuleb teha 30 päeva jooksul alates sellega seotud koguste kvoodi hulka määramise kuupäevast, välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral. Kui kõnealune tähtaeg ületatakse, vähendatakse toetust 5 % iga viivitatud päeva kohta.

Pädevad asutused maksavad toetuse välja hiljemalt üheksakümnendal päeval pärast kasutatud toetussertifikaadi esitamise kuupäeva, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a)	vääramatu jõud või erakorralised ilmastikuolud;

b)	kui toetuse saamise õiguse kohta on algatatud haldusjuurdlus; sel juhul makstakse toetus välja alles pärast toetuse saamise õiguse kinnitamist.

2.   Toetussertifikaadid koostatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 I lisas esitatud näidise järgi.

Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõiget 5, artikleid 13, 15, 17, 18, 21, 23, 26, 27, 29–33 ja 36–41kohaldatakse mutatis mutandis vastavalt käesolevale määrusele.

3.   Üks I lisa E-osas esitatud märge trükitakse või lüüakse templiga sertifikaadi ülemisse vasakpoolsesse lahtrisse.

Sertifikaadi lahtrid 7 ja 8 kriipsutatakse läbi.

4.   Toetussertifikaadi taotluste ja toetussertifikaatide lahtrisse 20 tehakse üks I lisa F-osas esitatud märgetest ja üks I lisa G-osas esitatud märgetest.

5.   Toetussertifikaadi lahtrisse 12 märgitakse kehtivusaja viimane kuupäev.

6.   Makstav toetus on toetussertifikaadi taotluse esitamise päeval kehtinud toetus.

7.   Toetussertifikaadi annavad välja pädevad asutused asjaomaste poolte taotluse korral prognoositavate tarnebilansside piires.

IV PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 8

Soodustuste edasiandmine lõpptarbijani

1.   Käesolevas jaotises kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 3 lõikes 4 osutatud soodustus – tollimaksuvabastus või kõnealustes määrustes sätestatud ühenduse toetus;

b)

lõpptarbija – i) otsetarbimiseks mõeldud toodete puhul: tarbija; ii) töötleva tööstuse jaoks ja inimtoiduks ette nähtud toodete puhul: — lõpptöötleja või pakendaja kõrvalise asukoha, saarelise asendi ja äärepoolseima piirkonna hüvitamise toetuse osa puhul; — tarbija ekspordihindade arvessevõtmiseks ette nähtud toetuse täiendava osa puhul; iii) põllumajanduslikuks tooraineks ette nähtud toodete, eelkõige loomatoiduks ette nähtud toodete puhul: põllumajandustootja.

2.   Pädevad asutused võtavad kõik kohased meetmed, et kontrollida soodustuste tegelikku edasiandmist lõpptarbijani. Seejuures võivad nad anda hinnangu asjaomaste eri ettevõtjate kehtestatud kasumimarginaalidele ja hindadele.

Esimeses lõigus osutatud meetmed, eelkõige toetuste soodsa mõju edasiandmise kindlakstegemiseks kasutatavad kontrollipunktid, ja nende võimalikud muudatused teatatakse komisjonile artiklis 48 sätestatud aruande raames.

Artikkel 9

Ettevõtjate register

1.   Impordilitsentsid, vabastussertifikaadid ja toetussertifikaadid antakse välja üksnes nendele ettevõtjatele, kes on kantud pädevate asutuste peetavasse registrisse (edaspidi “register”).

2.   Iga ühenduses asuv ettevõtja võib taotleda registrisse kandmist.

Registrisse kandmiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded:

a)	ettevõtjatel peavad olema asjaomases sektoris tegutsemiseks vajalikud vahendid, struktuurid ja tegevusload ning nad peavad nõuetekohaselt täitma asjaomaste asutuste kehtestatud raamatupidamisarvestuse ja maksustamisega seotud kohustusi;

b)	ettevõtjad peavad suutma tagada, et nad tegutsevad asjaomases äärepoolseimas piirkonnas;

c)

asjaomase äärepoolseima piirkonna tarnimise erikorra raames ja kooskõlas kõnealuse korra eesmärkidega kohustuvad ettevõtjad: i) edastama nõude korral pädevale asutusele kogu asjakohase teabe oma äritegevuse, eelkõige hindade ja kasumimarginaalide kohta; ii) tegutsema eranditult enda nimel ja omal kulul; iii) esitama litsentsi- ja sertifikaaditaotlused vastavalt asjaomaste toodete tegelikule realiseerimismahule, mida tuleb tõendada objektiivsetele teguritele viidates; iv) hoiduma igasugusest tegevusest, mis võiks tekitada toodete kunstlikku defitsiiti, ja hoiduma olemasolevate toodete turustamisest kunstlikult alandatud hindadega; v) tagama pädevaid asutusi rahuldaval viisil pärast põllumajandussaaduste ja -toodete realiseerimist asjaomases äärepoolseimas piirkonnas, et soodustused on lõpptarbijani edasi antud.

3.   Registreerimise taotlemisel või hiljem peavad ettevõtjad, kes kavatsevad eksportida või saata töötlemata või töödeldud tooteid artiklis 16 osutatud tingimustel, teatama oma kavatsusest ja märkima vajaduse korral pakendamisettevõtte asukoha.

4.   Registreerimise taotlemisel või hiljem peavad töötlejad, kes kavatsevad eksportida või saata töödeldud tooteid artiklites 16 või 18 osutatud tingimustel, teatama oma kavatsusest sellist tegevust jätkata, märkima töötlemisettevõtte asukoha ning vajaduse korral esitama töödeldud toodete loetelu.

Artikkel 10

Ettevõtjate esitatavad dokumendid ning litsentside ja sertifikaatide kehtivusaeg

1.   Kui artikli 4 lõikest 5, artikli 5 lõikest 6, artikli 7 lõikest 7 ning artiklitest 14 ja 15 ei tulene teisiti, aktsepteerivad pädevad asutused ettevõtjate poolt iga partii kohta esitatud impordilitsentsi, vabastussertifikaadi või toetussertifikaadi taotlused, kui nendega on kaasas ostuarve originaal või selle tõestatud koopia ja järgmiste dokumentide originaal või tõestatud koopia:

a)	konossement või lasti saateleht;

b)	kolmandatest riikidest pärit toodete puhul päritolusertifikaat või ühendusest pärit toodete puhul dokument T2L või vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (19) artikli 315 lõigetele 1 ja 2 dokument T2LF.

Ostuarve, konossement või lasti saateleht peavad olema koostatud taotleja nimel.

2.   Sertifikaatide ja litsentside kehtivusaeg määratakse kindlaks veoaja alusel. Pädev asutus võib kehtivusaega pikendada erijuhul, kui veoaega mõjutavad tõsised ja ettenägematud raskused, kuid see ei tohi olla pikem kui kaks kuud alates litsentsi või sertifikaadi väljaandmise kuupäevast.

Artikkel 11

Litsentside ja sertifikaatide ning kauba esitamine, litsentside ja sertifikaatide loovutamise keeld

1.   Tarnimise erikorra alla kuuluvate toodete puhul tuleb impordilitsentsid, vabastussertifikaadid ja toetussertifikaadid esitada tolliasutusele tolliformaalsuste täitmiseks hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates kauba mahalaadimise kuupäevast. Pädevad asutused võivad kõnealust maksimumaega lühendada.

Nende toodete puhul, mis on Assooridel, Madeiral või Kanaari saartel läbinud seestöötlemise või tolliladustamise protseduuri ja mis on seejärel samades piirkondades vabasse ringlusse lubatud, algab kõnealune 15päevane ajavahemik alates esimeses lõigus osutatud litsentside või sertifikaatide taotlemise kuupäevast.

2.   Kaup esitatakse lahtiselt või eraldi partiidena vastavalt esitatud litsentsile või sertifikaadile.

Litsentse ja sertifikaate kasutatakse tolliformaalsuste täitmisel üksnes üheks toiminguks.

3.   Litsentsid ja sertifikaadid ei ole loovutatavad.

Artikkel 12

Toodete kvaliteet

Tarnimise erikorra alla võivad kuuluda üksnes tooted, mis on komisjoni määruse (EÜ) nr 800/1999 artikli 21 lõikes 1 määratletud tähenduses veatu ja standardse turustuskvaliteediga.

Toodete vastavust esimeses lõigus sätestatud nõuetele kontrollitakse vastavalt ühenduses kehtivatele standarditele ja tavadele hiljemalt turustamise esimeses etapis.

Kui leitakse, et toode ei vasta esimeses lõigus sätestatud nõudele, võetakse ära tarnimise erikorra kohaldamise õigus ja asjaomane kogus arvestatakse prognoositavasse tarnebilanssi. Vastavalt artiklile 7 antud toetus makstakse tagasi. Kui tooted on imporditud vastavalt artiklitele 4 ja 5, makstakse imporditollimaks, kui asjaomane osapool ei esita tõendit toodete reeksportimise või hävimise kohta.

Artikkel 13

Tagatiste esitamine

Impordilitsentside, vabastussertifikaatide ja toetussertifikaatide taotlemisel ei nõuta tagatist.

Pädevad asutused võivad erijuhtudel ja käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vajalikul määral nõuda soodustuse summaga võrdse tagatise esitamist. Sel juhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 35 lõikeid 1 ja 4.

Artikkel 14

Litsentsi- ja sertifikaaditaotluste arvu märkimisväärne suurenemine

1.   Kui prognoositava tarnebilansi täitmise käigus ilmneb, et seoses teatava tootega on märkimisväärselt suurenenud impordilitsentsi, vabastussertifikaadi või toetussertifikaadi taotluste arv, mis võiks ohtu seada tarnimise erikorra ühe või mitme eesmärgi saavutamise, teatavad pädevad asutused sellest viivitamata komisjonile ning esitavad kogu asjakohase teabe asjaomase äärepoolseima piirkonna tarnevajaduste kohta.

2.   Litsentside ja sertifikaatide piiratud väljaandmise korral kohaldavad pädevad asutused kõigi käigusolevate taotluste suhtes ühtset vähendusprotsenti.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse pärast konsulteerimist asjaomaste ametiasutustega.

Artikkel 15

Maksimumkoguse kindlaksmääramine litsentsi või sertifikaadi taotluse kohta

Pädevad asutused määravad kindlaks maksimumkoguse litsentsi või sertifikaadi taotluse kohta määral, mis on hädavajalik vältimaks häireid asjaomase äärepoolseima piirkonna turul või spekulatiivse tegevuse katseid, mis tõenäoliselt kahjustavad tarnimise erikorra tõrgeteta toimimist.

Pädevad asutused teatavad viivitamata komisjonile käesoleva artikli kohaldamise juhtudest.

V PEATÜKK

Eksport ja edasisaatmine

Artikkel 16

Ekspordi ja edasisaatmise tingimused

1.   Tarnimise erikorra alla kuuluvate töötlemata toodete ning tarnimise erikorra alla kuuluvaid tooteid sisaldavate pakitud või töödeldud toodete ekspordi ja edasisaatmise suhtes kohaldatakse lõigetes 2–6 sätestatud tingimusi.

2.   Eksporditud toodete puhul tehakse ekspordideklaratsiooni lahtrisse 44 üks I lisa H-osas esitatud märgetest.

3.   Tootekogused, mis on olnud imporditollimaksudest vabastatud ja mis on eksporditud, arvatakse uuesti prognoositavasse tarnebilanssi.

Nende toodete jaoks ei anta eksporditoetust.

4.   Tootekogused, mis on olnud imporditollimaksudest vabastatud ja mis on edasi saadetud, arvatakse uuesti prognoositavasse tarnebilanssi ning saatja kannab importimise kuupäeval erga omnes kohaldatava imporditollimaksu üle hiljemalt edasisaatmisel.

Asjaomaseid tooteid ei või edasi saata, kui esimeses lõigus osutatud summa ei ole üle kantud.

Juhul kui impordi kuupäeva ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse impordi kuupäevaks edasisaatmisele eelnenud kuuekuulise ajavahemiku see kuupäev, mil kohaldati erga omnes kõrgeimat imporditollimaksumäära.

5.   Tootekogused, mille jaoks on antud toetust ja mis on eksporditud või edasi saadetud, arvatakse uuesti prognoositavasse tarnebilanssi ning eksportija või edasisaatja maksab antud toetuse tagasi hiljemalt eksportimisel või edasisaatmisel.

Asjaomaseid tooteid ei või eksportida või edasi saata seni, kui esimeses lõigus osutatud hüvitamist ei ole toimunud.

Juhul kui ei ole võimalik kindlaks määrata makstud toetuse summat, arvestatakse, et toodetele on määratud suurim toetus, mida ühendus on kuue kuu jooksul enne eksportimise või edasisaatmise taotluse esitamist antud toodetele maksnud.

Nende toodete jaoks antakse eksporditoetust tingimusel, et toetuse saamiseks sätestatud tingimused on täidetud.

6.   Pädevad asutused lubavad töödeldud toodete koguseid, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 ning artiklis 18 osutatud töödeldud toodete koguseid, eksportida või saata üksnes juhul, kui töötleja või eksportija on tõendanud, et kõnealused tooted ei sisalda tarnimise erikorra alusel imporditud või sissetoodud toorainet.

Pädevad asutused lubavad töödeldud toodete koguseid, välja arvatud käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud töödeldud toodete koguseid, reeksportida või edasi saata üksnes juhul, kui eksportija on tõendanud, et kõnealused tooted ei ole tarnitud tarnimise erikorra alusel.

Pädevad asutused teostavad vajalikud kontrollid, et tagada esimeses ja teises lõigus osutatud tõendite täpsus, ja nõuavad vajaduse korral soodustuse tagasi.

Artikkel 17

Ekspordilitsents ja ekspordi märkimisväärne suurenemine

1.   Järgmiste toodete ekspordi puhul ei nõuta ekspordilitsentsi esitamist:

a)	artikli 16 lõikes 3 osutatud tooted;

b)	artikli 16 lõikes 5 osutatud tooted, mis ei vasta eksporditoetuse saamise tingimustele.

2.   Juhul kui on oht, et tavapäraseid tarneid äärepoolseimatele piirkondadele võib ohustada artikli 16 lõikes 1 osutatud toodete ekspordi märkimisväärne suurenemine, võivad pädevad asutused koguseid piirata, et tagada asjaomaste sektorite esmavajaduste täitmine. Kõnealuseid piiranguid kehtestatakse kedagi diskrimineerimata.

Artikkel 18

Töödeldud toodete tavapärane eksport ja eksport piirkondliku kaubanduse raames ning tavapärane edasisaatmine

1.   Töötlejad, kes on vastavalt artikli 9 lõikele 4 deklareerinud oma kavatsuse eksportida piirkondliku kaubanduse raames või saata määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 4 lõikes 2 osutatud tavapäraste kaubavoogude raames töödeldud tooteid, mis sisaldavad tarnimise erikorra alla kuuluvaid tooraineid, võivad seda teha II–V lisas loetletud aastakoguste piires. Pädevad asutused väljastavad vajalikud load, et tagada kõnealuste toimingute teostamine sätestatud aastakoguste piires.

Piirkondliku kaubanduse all mõeldakse kõigi ülemeredepartemangude, Assooride, Madeira või Kanaari saarte VI lisas osutatud kolmandatesse riikidesse suunatud kaubandust.

Piirkondliku kaubanduse raames eksporditud toodete kohta peab eksportija osutatud määruse artiklis 49 ette nähtud tähtaja jooksul esitama pädevatele asutustele määruse (EÜ) nr 800/1999 artiklis 16 ette nähtud dokumendid. Kui kõnealuseid dokumente ei esitata ette nähtud tähtaja jooksul, nõuavad pädevad asutused tarnimise erikorra alusel antud soodustuse tagasi.

Tooteid, mis on tarnitud ülemeredepartemangudesse, Assooridele, Madeirale või Kanaari saartele tarnimise erikorra alusel ja mida on kasutatud laevade ja lennukite pardavarudega varustamiseks, käsitatakse kohalikult tarbituna.

2.   Toodete töötlemisel, millele võib järgneda tavapärane või piirkondlik eksport või tavapärane edasisaatmine, tuleb mutatis mutandis täita nõukogu määruses (EMÜ) nr 2913/92 (20) ja komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 täpsustatud seestöötlemise korra ja tollikontrolli all töötlemise tolliprotseduuri alusel ette nähtud töötlemistingimusi, välja arvatud kõikide tavaliste toimingute puhul.

3.   Käesolevas artiklis osutatud toodete ekspordi korral ei ole vaja esitada ekspordilitsentsi.

4.   Käesoleva artiklis osutatud eksporditud toodete puhul märgitakse ekspordideklaratsiooni lahtrisse 44 üks I lisa I osas esitatud märgetest.

VI PEATÜKK

Kontroll ja karistused

Artikkel 19

Kontroll

1.   Põllumajandustoodete impordi, siseveo, ekspordi ja saatmise halduskontroll on täielik ja sisaldab eelkõige artikli 10 lõikes 1 osutatud dokumentide ristkontrolli.

2.   Asjaomases äärepoolseimas piirkonnas läbiviidavate põllumajandussaaduste ja -toodete impordi, sisseveo, ekspordi ja saatmise füüsilised kontrollid peavad hõlmama vähemalt 5 % vastavalt artiklile 11 esitatud litsentsidest ja sertifikaatidest.

Füüsilised kontrollid viiakse läbi mutatis mutandis nõukogu määruses (EMÜ) nr 386/90 (21) ette nähtud korras.

Erijuhtudel võib komisjon taotleda füüsilisi kontrolle muude protsendimäärade ulatuses.

Artikkel 20

Karistused

1.   Ilma et see piiraks karistuste kohaldamist siseriiklike õigusaktide alusel ja välja arvatud vääramatu jõu korral, võtavad pädevad asutused juhul, kui ettevõtja ei täida artikli 9 alusel võetud kohustusi, järgmised meetmed:

a)	antud soodustuse tagasinõudmine impordilitsentsi, vabastussertifikaadi või toetussertifikaadi omanikult;

b)	registreerimise ajutine peatamine või tühistamine olenevalt kohustuse rikkumise raskusest.

Punktis a osutatud soodustus võrdub imporditollimaksudest vabastamise summaga või artikli 16 lõigete 4 ja 5 kohaselt määratud toetuse summaga.

2.   Kui litsentsi või sertifikaadi omanik ei teosta kavandatud importi või sissetoomist, peatatakse tema litsentside ja sertifikaatide taotlemise õigus litsentsi või sertifikaadi kehtivusaja lõppemisele järgnevaks kuuekümneks päevaks, välja arvatud vääramatu jõu või erakorraliste ilmastikuolude korral. Pärast peatamisaja lõppu tuleb pädevate asutuste poolt kindlaksmääratava aja jooksul edasiste lubade või sertifikaatide väljaandmiseks esitada soodustuse summaga võrdne tagatis.

3.   Pädevad asutused võtavad vastu vajalikud meetmed, et väljaantud litsentside ja sertifikaatide täieliku või osalise kasutamata jätmise või tühistamise tõttu järelejäänud tootekogused uuesti kasutusele võtta või antud soodustus tagasi nõuda.

VII PEATÜKK

Siseriiklikud õigusnormid

Artikkel 21

Siseriiklikud haldamise ja jälgimise eeskirjad

Pädevad asutused võtavad vastu täiendavad eeskirjad tarnimise erikorra haldamiseks ja jälgimiseks reaalajas.

Pädevad asutused teavitavad komisjoni kõikidest meetmetest, mida nad kavatsevad rakendada vastavalt esimesele lõigule, enne kõnealuste meetmete jõustumist.

III JAOTIS

KOHALIKE TOODETE TOETAMISE MEETMED

I PEATÜKK

Turustamine väljaspool tootmispiirkonda

Artikkel 22

Toetuse suurus

1.   Vastavalt määruse (EÜ) nr 247/2006 III jaotisele ei tohi äärepoolseimate alade toodete ülejäänud ühenduses turustamiseks antav toetus ületada 10 % turustatava toodangu väärtusest lõikega 2 kindlaks määratud tarneklausli “vabastatud sihtkohas” alusel.

Toetuse summa ülempiiri tõstetakse 13 protsendini turustatava toodangu väärtusest, kui tootjapooleks on tootjarühm või tootjaorganisatsioonide liit.

2.   Toetussumma määramisel hinnatakse sihtkohas vabastatud turustatava toodangu väärtust vajaduse korral aastase lepingu, transpordidokumentide ja kõigi maksetaotluse toetuseks esitatud tõendavate dokumentide alusel.

Turustatava toodangu väärtus, mida tuleb arvesse võtta, on selle väärtus tarnituna esimesse lossimissadamasse või -lennuväljale.

Pädevad ametiasutused võivad nõuda täiendavalt toetuse summa määramiseks vajalikku teavet või dokumente.

3.   Toetuse andmise tingimused, asjaomased tooted ja mahud täpsustatakse määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 24 lõike 2 alusel heaks kiidetud programmides.

Artikkel 23

Tomatid

CN-koodi 0702 00 alla kuuluvate Kanaari saarte tomatite puhul on toetuse summa vastavalt määruse (EÜ) nr 247/2006 III jaotisele 3,6 eurot 100 kg kohta kuni kaubandusmahuni 250 000 tonni aastas.

Artikkel 24

Riis

Prantsuse Guajaanas koristatud riisi maksimumkogus, mille puhul võib saada toetust turustamiseks Guadeloupe’is, Martinique’is ja ülejäänud ühenduses, ei või vastavalt määruse (EÜ) nr 247/2006 III jaotisele ületada 12 000 tonni kroovitud riisi ekvivalenti aastas.

Väljaspool Guadeloupe’i ja Martinique’i ülejäänud ühenduses turustamise puhul ei või see kogus ületada 4 000 tonni aastas.

II PEATÜKK

Toetusetaotlused

Artikkel 25

Taotluste esitamine

Ühe kalendriaasta toetusetaotlused esitatakse liikmesriigi pädevate asutuste nimetatud ametile vastavalt liikmesriigi kehtestatud näidistele ja ette nähtud tähtaegadele. Need tähtajad kehtestatakse nii, et oleks aega vajalikeks kohapealseteks kontrollideks, ja need ei või ületada järgmise kalendriaasta 28. veebruari.

Artikkel 26

Ilmsete vigade parandamine

Toetusetaotlust võib pärast selle esitamist igal ajal parandada juhtudel, kui pädev asutus avastab ilmse vea.

Artikkel 27

Taotluste esitamise hilinemine

Välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, vähendatakse pärast kooskõlas artikliga 25 sätestatud tähtaega esitatud toetusetaotluse puhul summat, mida põllumajandusettevõtjal oleks taotluse õigeaegse esitamise korral olnud õigus saada, 1 % võrra iga tööpäeva kohta. Kui taotluse esitamine hilineb üle 25 kalendripäeva, ei võeta seda vastu.

Artikkel 28

Toetusetaotluste tagasivõtmine

1.   Toetusetaotluse võib igal ajal täielikult või osaliselt tagasi võtta.

Kui pädev asutus on põllumajandusettevõtjale juba teatanud toetusetaotluses avastatud eeskirjade eiramistest või oma kavatsusest teha kohapealne kontroll ning kui kõnealuse kontrolli käigus avastatakse eeskirjade eiramisi, on eeskirjade eiramisest mõjutatud toetusetaotluse osade puhul tagasivõtmine keelatud.

2.   Lõikele 1 vastav tagasivõtmine tähendab, et taotleja on uuesti olukorras, mis eelnes asjaomase toetusetaotluse või selle osa esitamisele.

Artikkel 29

Toetuste maksmine

Pärast toetusetaotluste ja tõendavate dokumentide kontrollimist ja nende summa kindlaksmääramist vastavalt määruse (EÜ) nr 247/2006 artiklis 9 sätestatud ühenduse toetusprogrammidele maksavad pädevad ametiasutused kalendriaasta toetused välja:

—	tarnete erikorra alla kuuluvate toetuste puhul kogu aasta jooksul;

—	otsetoetuste puhul vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 28; (22)

—	muude maksete puhul ajavahemikus jooksva aasta 16. oktoobrist järgmise aasta 30. juunini.

III PEATÜKK

Kontrollimine

Artikkel 30

Üldpõhimõtted

Kontrollimine koosneb halduskorras läbivaatamisest ja kohapealsest kontrollist.

Halduskorras läbivaatamine on ammendav ja sisaldab ristkontrolli, kasutades kõigil vajalikel juhtudel muu hulgas ka määruse (EÜ) nr 1782/2003 II jaotise 4. peatükis osutatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid.

Pädevad asutused teevad vastavalt käesoleva määruse artikli 32 lõikele 1 teostatud riskianalüüsi põhjal kohapealseid pistelisi kontrolle ligikaudu 5 % toetusetaotluste ulatuses. Valim peab esindama ka vähemalt 5 % toetuse aluseks olevatest kogustest.

Liikmesriikidel on kõigil vajalikel juhtudel õigus tugineda ühtsele haldus- ja kontrollsüsteemile.

Artikkel 31

Kohapealsed kontrollid

1.   Kohapealsed kontrollimised viiakse läbi ette teatamata. Kontrollimisest võib siiski vajaliku miinimumaja jooksul ette teatada, tingimusel et kontrolli eesmärki ei kahjustata. Selline etteteatamine ei ületa 48 tundi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

2.   Vajaduse korral tehakse käesolevas peatükis sätestatud kohapealsed kontrollimised koos ühenduse õigusaktidega ette nähtud teiste kontrollimistega.

3.   Kui põllumajandusettevõtja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, lükatakse asjaomane taotlus või taotlused tagasi.

Artikkel 32

Taotluste valik kohapeal kontrollimiseks

1.   Pädev asutus valib kohapeal kontrollitavad põllumajandusettevõtjad riskianalüüsi ning esitatud toetusetaotluste esindatavuse alusel. Riskianalüüsis võetakse arvesse:

a)	toetussummade suurust;

b)	põllumajanduslike maatükkide arvu, toetusetaotlusega hõlmatud pindala või toodetud, transporditud, töödeldud või turustatud kogust;

c)	toimunud muutusi võrreldes eelneva aastaga;

d)	eelmistel aastatel sooritatud kontrollimiste tulemusi;

e)	teisi liikmesriikide poolt kindlaksmääratud näitajaid.

Esindatavuse tagamiseks valivad liikmesriigid kohapealse kontrolli alla kuuluvate põllumajandusettevõtjate miinimumarvu hulgast juhuvaliku põhimõttel 20–25 %.

2.   Pädev asutus peab iga põllumajandusettevõtja puhul arvestust kohapealseks kontrollimiseks valimise põhjuste kohta. Kohapealset kontrolli tegevale inspektorile teatatakse need põhjused enne kontrolli algust.

Artikkel 33

Kontrolliaruanne

1.   Kõikide kohapealsete kontrollimiste kohta koostatakse kontrolliaruanne, mis kajastab üksikasjalikult erinevaid kontrollimise aspekte. Nimetatud aruanne peab sisaldama eelkõige järgmist:

a)	kontrollitud toetuskavad ja taotlused;

b)	kohalolnud isikud;

c)	kontrollitud põllumajanduslikud maatükid, mõõdetud põllumajanduslikud maatükid, mõõtmistulemused iga mõõdetud maatüki kohta ning kasutatud mõõtmismeetodid;

d)	iga tõugu loomade arv ja vajaduse korral kõrvamärkide numbrid, veiste registrikanded ja kanded elektroonilises andmebaasis, kontrollitud tõendavad dokumendid ning kontrollide tulemused ja vajaduse korral erimärkused loomade või nende tunnuskoodide kohta;

e)	kontrolliga hõlmatud toodetud, transporditud, töödeldud või turustatud kogused;

f)	kas põllumajandusettevõtjale teatati kontrollist ette ning kui teatati, siis kui palju;

g)	täiendavalt võetud kontrollimeetmed.

2.   Põllumajandusettevõtjatele või nende esindajatele antakse võimalus aruandele alla kirjutada, et tõendada oma kohalolekut kontrollimise ajal ja lisada märkusi. Eeskirjade eiramiste avastamise korral saab põllumajandusettevõtja kontrolliaruande koopia.

Kui kohapealne kontroll tehakse kaugseire abil ning selle käigus ei avastata eeskirjade eiramisi, võib liikmesriik otsustada mitte anda põllumajandusettevõtjatele või nende esindajatele võimalust kontrolliaruandele alla kirjutada.

IV PEATÜKK

Vähendamised ja väljaarvamised ning alusetult tehtud maksed

Artikkel 34

Vähendamised ja väljaarvamised

Erinevuse korral toetusetaotluse raames deklareeritud teabe ja III peatükis osutatud kontrollide tulemusel tehtud tähelepanekute vahel kohaldab liikmesriik toetuse vähendamisi ja väljaarvamisi. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 35

Erandid vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisel

1.   Artiklis 34 sätestatud vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata, kui toetuse saaja esitas faktiliselt õigeid andmeid või kui ta muul viisil suudab tõestada, et viga ei tekkinud tema süül.

2.   Vähendamisi ja väljaarvamisi ei kohaldata toetusetaotluse nende osade suhtes, mille puhul toetuse saaja teavitab pädevat asutust kirjalikult, et taotlus on ebaõige või on muutunud ebaõigeks pärast selle esitamist, tingimusel et asjaomast isikut pole teavitatud pädeva asutuse kavatsusest viia läbi kohapealne kontrollimine ja see asutus pole teda juba teavitanud taotluses esinevatest eeskirjade eiramistest.

Kui toetuse saaja esitab teabe vastavalt esimesele lõigule, tuleb selle tulemusena abitaotlus tegeliku olukorraga kooskõlla viia.

Artikkel 36

Alusetult makstud summade tagasimaksmine ja trahv

1.   Alusetult tehtud makse korral kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 (23) artiklit 73 mutatis mutandis.

2.   Kui põhjendamatu makse tehti makse saaja esitatud valeandmete, valedokumentide või tema raske hooletuse tõttu, kohaldatakse lisaks põhjendamatult makstud summaga võrdset trahvi, millele on lisatud määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 73 lõike 3 kohaselt arvutatud intress.

Artikkel 37

Vääramatu jõud ja erandlikud asjaolud

Teade vääramatu jõu või erandlike asjaolude kohta määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 40 lõike 4 tähenduses tuleb esitada pädevale asutusele vastavalt määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklile 72.

IV JAOTIS

TÄIENDAVAD MEETMED

I PEATÜKK

Graafiline sümbol

Artikkel 38

Graafilise sümboli kasutamine

1.   Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 14 kohaselt kehtestatud graafilist sümbolit kasutatakse ainult selleks, et tutvustada äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulikke töötlemata ja töödeldud põllumajandustooteid, mis vastavad kõnealuste piirkondade ettevõtjaid esindavate kutseorganisatsioonide kehtestatud nõuetele, ning suurendada nende tarbimist.

Graafiline sümbol koosneb käesoleva määruse VII lisas esitatud sümbolist.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus osutatud nõuded käsitlevad kvaliteedistandardeid, viljelus-, tootmis- ja valmistamismeetoditele vastavust ning esitlus- ja pakkimisstandardeid.

Kõnealused nõuded määratakse kindlaks ühenduse eeskirjade alusel või nende puudumisel rahvusvaheliste standardite alusel või võetakse vajaduse korral vastu äärepoolseimatest piirkondadest pärinevate toodete suhtes eraldi vastavalt neid esindavate kutseorganisatsioonide taotlusele.

Artikkel 39

Graafilise sümboli kasutamise õigus

1.   ga toote kohta, mille suhtes on kehtestatud artiklis 38 osutatud nõuded sõltuvalt nende olemusest, annab saadusi tootva liikmesriigi pädev asutus või tema poolt selleks volitatud asutus graafilise sümboli kasutamise õiguse ettevõtjale, kes kuulub ühte järgmistest klassidest:

a)	üksiktootjad või nende organisatsioonid ja rühmad;

b)	tooteid turustamiseks pakendavad käitlejad;

c)	töödeldud toodete valmistajad, kes tegutsevad äärepoolseima piirkonna territooriumil.

2.   Lõikes 1 sätestatud õigus antakse üheks või mitmeks turustusaastaks väljaantava loaga.

Artikkel 40

Luba

1.   Artikli 39 lõikega 2 ette nähtud luba antakse taotluse esitamisel nimetatud artikli lõikes 1 osutatud ettevõtjatele, kelle käsutuses on vajaduse korral kõnealuse toote tootmiseks või valmistamiseks vajalikud tehnilised seadmed ja masinad vastavalt artiklis 38 osutatud nõuetele ja kes kohustuvad:

a)	sõltuvalt asjaoludest kas tootma, pakkima või valmistama nimetatud nõuetele vastavaid tooteid;

b)	sisse seadma raamatupidamise, mis võimaldaks eelkõige sellise toote tootmise, pakkimise või valmistamise kontrolli, millel on graafilise sümboli kasutamise õigus;

c)	teostama kõik pädevate asutuste ette nähtud kontrollid ja ülevaatused.

2.   Luba tühistatakse, kui pädev asutus teeb kindlaks, et loa saanud kasutaja ei ole täitnud tootega seotud nõudeid või lõikes 1 osutatud kohustusi. Luba tühistatakse kas ajutiselt või lõplikult, sõltuvalt kindlakstehtud eeskirjarikkumise tõsidusest.

Artikkel 41

Graafilise sümboli kasutamistingimuste kontroll

Pädevad asutused kontrollivad korrapäraste ajavahemike järel, kuidas kasutajad täidavad graafilise sümboli kasutamistingimusi ja artiklis 40 osutatud kohustusi.

Nad võivad anda kontrolliülesande üle selleks nõuetekohaselt volitatud ning tehniliselt pädevatele ja erapooletutele asutustele. Sellisel juhul annavad kõnealused asutused pädevatele asutustele korrapäraselt aru kontrolliülesannete täitmisest.

Artikkel 42

Siseriiklikud meetmed

1.   Pädevad asutused võtavad vastu geograafilise sümboli haldamiseks vajalikud täiendavad haldusmeetmed. Kõnealused meetmed hõlmavad eelkõige tasu sissenõudmist graafilise sümboli kasutajatelt selle trükkimise eest ning haldus- ja kontrollikulude katmist.

2.   Pädevad asutused teatavad komisjonile viivitamata need teenistused või vajaduse korral asutused, kes vastutavad kasutajatele artikli 39 lõikes 2 osutatud loa andmise ning käesoleva peatüki kohaldamiseks vajaliku kontrolli teostamise eest. Nad edastavad ka käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täiendavate meetmete eelnõu enne nende vastuvõtmist kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 43

Graafilise sümboli kuritarvitamine ja reklaam

Liikmesriigid kohaldavad graafilise sümboli kuritarvitamise ennetamiseks ja vajaduse korral kuritarvitamise eest karistamiseks asjakohaseid olemasolevaid siseriiklikke norme või võtavad vastu selleks vajalikud meetmed. Nad teatavad komisjonile kohaldatavatest meetmetest kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Liikmesriigid tagavad asjakohase teavitamise graafilisest sümbolist ja toodetest, mille puhul seda kasutada võib.

Artikkel 44

Reprodutseerimise ja kasutamise tingimused

Graafilist sümbolit reprodutseeritakse ja kasutatakse kooskõlas VII lisas sätestatud tehniliste eeskirjadega.

II PEATÜKK

Tubaka import kanaari saartele

Artikkel 45

Tubaka tollimaksust vabastamise tingimused

1.   Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 22 lõikes 1 osutatud aastane ajavahemik aasta maksimumkoguse arvutamiseks kestab mis tahes aasta 1. jaanuarist kuni sama aasta 31. detsembrini.

2.   Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 22 kohaldamisel mõeldakse tubakatoodete kohaliku tootmise all kõiki Kanaari saartel teostatavaid toiminguid, mille käigus töödeldakse käesoleva määruse VIII lisas loetletud tooted suitsetamiseks ette nähtud valmistoodeteks.

3.   Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 22 lõikes 1 osutatud toortubaka ja pooltöödeldud tubaka kogused arvestatakse ümber leherootsudeta toortubaka kogusteks käesoleva määruse VIII lisas esitatud samaväärsuskoefitsientide alusel.

Artikkel 46

Maksuvabastuse tingimused

1.   VIII lisas loetletud toodete importimisel tuleb esitada maksuvabastussertifikaat. Sertifikaaditaotluste ja sertifikaatide lahtrisse 20 tehakse üks I lisa J-osas esitatud märgetest.

Kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikleid 2, 5, 9–13, 15, 19 ja 20 mutatis mutandis.

2.   Pädevad asutused tagavad, et käesoleva määruse VIII lisas osutatud tooteid kasutatakse kooskõlas asjakohaste ühenduse eeskirjadega, eriti määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitega 291–300.

V JAOTIS

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Teavitamine

1.   Tarnimise erikordade kohta teatavad pädevad asutused komisjonile hiljemalt iga kvartali lõpule järgneva kuu viieteistkümnendaks päevaks toodete, CN-koodide ja vajaduse korral üksikute sihtkohtade kaupa võrdluskalendriaasta eelmiste kuude kohta järgmised andmed:

a)	kogused jaotatuna kolmandatest riikidest imporditud kogusteks ja ühendusest saadetud kogusteks;

b)	toetuse summa ja tegelikult tehtud kulutused toote ja vajaduse korral üksiku sihtkoha kaupa;

c)	kogused, mille puhul litsentse ja sertifikaate ei ole kasutatud, jaotatuna litsentside või sertifikaatide kategooriate kaupa;

d)	kogused, mis on reeksporditud või edasi saadetud vastavalt artiklile 16 ja tagasi nõutud toetuse üksiksummad ja kogusumma;

e)	kogused, mis on reeksporditud või edasi saadetud pärast töötlemist vastavalt artiklile 18;

f)	ülekanded toodete kategooria üldkoguse piires ja asjaomase ajavahemiku jooksul tehtud muudatused prognoositavas tarnebilansis;

g)	järelejäänud kogus ja kasutusaste.

Kõnealused andmed esitatakse kasutatud litsentside ja sertifikaatide põhjal.

2.   Kohaliku tootmise toetuste kohta teatavad liikmesriigid komisjonile:

a)	hiljemalt iga aasta 31. märtsil saadud toetusetaotlused ja asjaomased summad eelmise kalendriaasta kohta;

b)	hiljemalt iga aasta 31. juulil lõplikult abikõlblikud toetusetaotlused ja asjaomased summad eelmise kalendriaasta kohta.

Artikkel 48

Aruanne

1.   Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 28 lõikes 2 osutatud aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

a)	olulised sotsiaal-majanduslikud ja põllumajanduslikud muudatused;

b)	iga meetme rakendamist käsitlevate materiaalsete ja finantsandmete kokkuvõte, millele järgneb andmete analüüs ja vajaduse korral meetmega seotud sektori esitlus ja analüüs;

c)	meetmete ja prioriteetide rakendamise edusammud aruande esitamise seisuga seoses eri- ja üldeesmärkidega, kasutades kvantitatiivseid näitajaid;

d)	meetmete haldamisel ja rakendamisel esinenud oluliste probleemide lühike kirjeldus;

e)	kõikide kõnealuste meetmete tulemuste läbivaatus, võttes arvesse nende omavahelisi seoseid;

f)

tarnimise erikorra puhul: — hinnasuundumuste andmed ja analüüs ning antud soodustuste edasiandmise kirjeldus, samuti selle edasiandmise tagamiseks võetud meetmed ja teostatud kontrollid; — võttes arvesse teisi olemasolevaid toetusi, toetuste proportsionaalsuse analüüs, arvestades äärepoolseimatesse piirkondadesse vedamise lisakulusid ja kolmandatesse riikidesse eksportimise hindu ning põllumajanduslike sisendite ja töötlemiseks ette nähtud toodete puhul saarel või mujal äärealal elamise lisakulusid;

g)	märge iga programmis sisalduva meetme eesmärkide elluviimise astme kohta, mida mõõdetakse objektiivselt hinnatavate näitajate abil;

h)	andmed asjaomase piirkonna aastase tarnebilansi kohta, eelkõige seoses tarbimise, karja arengu, toodangu ja kaubavahetusega;

i)	andmed toetussummade kohta, mis programmialaste meetmete elluviimiseks liikmesriikide kindlaks määratud kriteeriumide alusel tegelikult määrati, näiteks toetusesaajate arv, toetuse alla käivate loomade arv, asjaomased alad ja asjaomaste ettevõtete arv;

j)	teave iga programmis sisalduva meetme rahalise elluviimise kohta;

k)	statistilised andmed pädevate asutuste poolse kontrollimise kohta ja võimalikud rakendatud sanktsioonid;

l)	liikmesriigi kommentaarid programmi elluviimise kohta.

2.   Aastaks 2006 sisaldab aruanne hinnangut veise-, lamba- ja kitseliha tootmisega seotud traditsiooniliste tegevuste toetusprogrammi mõju kohta asjaomase piirkonna karjakasvatusele ja põllumajandusele.

Artikkel 49

Programmide muutmine

1.   Määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 24 lõike 2 alusel heaks kiidetud programmide muudatused tuleb esitada komisjonile kinnitamiseks.

See kinnitamine ei ole siiski vajalik järgmiste muudatuste puhul:

a)	prognoositava tarnebilansi puhul võivad liikmesriigid muuta toetuste taset ja tootekoguseid, mis võivad tarnimise erikorra alla kuuluda;

b)	ühenduse kohaliku tootmise toetusprogrammide puhul võivad liikmesriigid muuta 20 % piires igale meetmele suunatud rahasummat ja toetuste üksiksummat muutmistaotluse esitamise hetkel kehtivatest summadest üles- või allapoole.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kavandatud muudatustest kord aastas. Vääramatu jõu või erakorralise olukorra puhul võivad liikmesriigid muudatustest teatada mis tahes ajal. Komisjoni vastuväite puudumisel muutuvad kavandatud muudatused kohaldatavaks nimetatud teatamisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

Artikkel 50

Uuringute, näidisprojektide, koolituse ja tehnilise abi meetmete rahastamine

Vajalik summa määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 24 lõike 2 alusel heaks kiidetud programmis ette nähtud uuringute, näidisprojektide, koolituse ja tehnilise abi meetmete rahastamiseks ei tohi ületada 1 % asjaomase programmi rahastamise kogusummast.

Artikkel 51

Täiendavad riiklikud meetmed

Liikmesriigid võtavad vastu kõik täiendavad meetmed, mis on vajalikud käesoleva määruse kohaldamiseks.

Artikkel 52

Ettemaksete vähendamine

Ilma et see piiraks eelarvedistsipliini üldeeskirjade kohaldamist ning juhul, kui artiklite 47 ja 48 kohaselt liikmesriikide poolt komisjonile edastatud teave on puudulik või kui tähtajast ei ole kinni peetud, võib komisjon vähendada ajutiselt põllumajanduskulude arvestuse kande alusel tehtavat ettemakset kindla summa võrra.

Artikkel 53

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 388/92, (EMÜ) nr 2174/92, (EMÜ) nr 2233/92, (EMÜ) nr 2234/92, (EMÜ) nr 2235/92, (EMÜ) nr 2039/93, (EMÜ) nr 2040/93, (EÜ) nr 1418/96, (EÜ) nr 2054/96, (EÜ) nr 20/2002, (EÜ) nr 1195/2002, (EÜ) nr 43/2003, (EÜ) nr 995/2003, (EÜ) nr 14/2004 ja (EÜ) nr 188/2005 tunnistatakse kehtetuks.

Kehtetuks tunnistatud määrustele tehtud viited loetakse viideteks käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt IX lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 54

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide suhtes alates nõukogu määruse (EÜ) nr 247/2006 artikli 24 lõike 2 alusel vastava liikmesriigi programmi komisjonipoolsest heakskiitmisest teatamise kuupäevast.

---

(1)  ELT L 42, 14.2.2006, lk 1.

(2)  EÜT L 43, 19.2.1992, lk 16. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1526/2001 (EÜT L 202, 27.7.2001, lk 6).

(3)  EÜT L 217, 31.7.1992, lk 64. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1802/95 (EÜT L 174, 26.7.1995, lk 27).

(4)  EÜT L 218, 1.8.1992, lk 100. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1802/95.

(5)  EÜT L 218, 1.8.1992, lk 102. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1194/2002 (EÜT L 174, 4.7.2002, lk 9).

(6)  EÜT L 218, 1.8.1992, lk 105. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1742/2004 (ELT L 311, 8.10.2004, lk 18).

(7)  EÜT L 185, 28.7.1993, lk 9.

(8)  EÜT L 185, 28.7.1993, lk 10.

(9)  EÜT L 182, 23.7.96, lk 9.

(10)  EÜT L 280, 31.10.1996, lk 1.

(11)  EÜT L 8, 11.1.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 127/2005 (ELT L 25, 28.1.2005, lk 12).

(12)  EÜT L 174, 4.7.2002, lk 11.

(13)  EÜT L 7, 11.1.2003, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 261/2005 (ELT L 46, 17.2.2005, lk 34).

(14)  ELT L 144, 12.6.2003, lk 3.

(15)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 6. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2022/2005 (ELT L 326, 13.12.2005, lk 3).

(16)  ELT L 31, 4.2.2005, lk 6.

(17)  EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 410/2006 (ELT L 71, 10.3.2006, lk 7).

(18)  EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 671/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 5).

(19)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(20)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(21)  EÜT L 42, 16.2.1990, lk 6.

(22)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1.

(23)  ELT L 141, 30.4.2004, lk 18.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---