27.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 376/28

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/115/EÜ,

12. detsember 2006,

rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2, artikleid 55 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras. (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 19. novembri 1992. aasta direktiivi 92/100/EMÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Autoriõigusega kaitstud teoste ning autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide rentimine ja laenutamine on muutumas üha olulisemaks fonogrammide ja filmide autorite, esitajate ja tootjate jaoks. Piraatlus on muutumas üha suuremaks ohuks.

(3)

Autoriõigusega kaitstud teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide piisavat kaitset rentimis- ja laenutamisõigusega ning autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kaitset salvestusõiguse, levitamisõigusega ja õigusega kanda neid üle ja edastada üldsusele võib sellest tulenevalt pidada ühenduse majandusliku ja kultuurilise arengu seisukohast äärmiselt oluliseks.

(4)	Autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi tuleb kohandada majanduse arenguga, näiteks uute kasutamisviisidega.

(5)

Autorite ja esitajate järjepidev loometegevus ja kunstiline tegevus eeldab piisavat sissetulekut ning eelkõige fonogrammide ja filmide tootmiseks vajalikud investeeringud on eriti suured ja riskantsed. Sellise sissetuleku ja tehtud investeeringute tagasisaamise saab tulemuslikult kindlustada ainult juhul, kui asjaomaste õiguste omanikele on tagatud piisav õiguskaitse.

(6)

Kõnealuse loomingulise, kunstilise ja ettevõtlusega seotud tegevusega tegelevad valdavalt füüsilisest isikust ettevõtjad. Selliste tegevustega tegelemine tuleb muuta lihtsamaks ühenduses pakutava ühtlustatud õiguskaitse abil. Niivõrd kui selliste toimingute puhul on põhimõtteliselt tegemist teenustega, tuleks nende pakkumise soodustamiseks luua ühenduses ühtne õiguslik raamistik.

(7)	Liikmesriikide õigusnorme tuleks ühtlustada selliselt, et need ei satuks vastuollu rahvusvaheliste konventsioonidega, mis on mitme liikmesriigi autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste aluseks.

(8)

Rentimis- ja laenutamisõigust ja teatavaid autoriõigusega kaasnevaid õigusi käsitlev ühenduse õiguslik raamistik võib piirduda sätetega, mille kohaselt liikmesriigid sätestavad rentimist ja laenutamist käsitlevad õigused teatavate õiguste omanike rühmade jaoks ning mille kohaselt nad kehtestavad lisaks sellele teatavate õiguste omanike rühmadele autoriõigustega kaasnevate õiguste vallas salvestusõiguse, levitamisõiguse ning ülekandeõiguse ja üldsusele edastamise õiguse.

(9)	Käesoleva direktiivi kohaldamiseks tuleb määratleda rentimise ja laenutamise mõisted.

(10)

Selguse huvides on soovitav jätta käesolevas direktiivis kasutatavatest rentimise ja laenutamise mõistetest välja teatavad kättesaadavaks tegemise vormid, näiteks fonogrammide ja filmide avalik näitamine või edastamine, kättesaadavaks tegemine eksponeerimiseks või kättesaadavaks tegemine kohapeal tutvumiseks. Laenutamine käesoleva direktiivi tähenduses ei peaks hõlmama üldsusele avatud asutuste vahelist kättesaadavaks tegemist.

(11)	Kui laenutamine toimub laenutamisega üldsusele avatud asutuses tasu eest, mille summa ei ole suurem, kui on vajalik asutuse tegevuskulude katmiseks, ei ole tegemist otsese ega kaudse majandusliku ega kaubandusliku tuluga käesoleva direktiivi tähenduses.

(12)	Tuleb kehtestada kord, mis tagaks, et autorid ja esitajad saavad neile mõeldud õiglase tasu ning et neil on võimalik usaldada selle õiguse haldamine neid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.

(13)	Õiglast tasu võib maksta ühes või mitmes osas kas lepingu sõlmimise ajal või pärast seda. Sellisel puhul tuleks võtta arvesse asjaomaste autorite ja esitajate panuse olulisust fonogrammi või filmi puhul.

(14)	Avaliku laenutamise puhul tuleb kehtestatava erikorraga kaitsta ka vähemalt autorite õigusi. Kõik meetmed, mis näevad ette erandi üldsusele laenutamise ainuõigusest peaksid olema kooskõlas eelkõige asutamislepingu artikliga 12.

(15)

Käesoleva direktiivi sätted autoriõigustega kaasnevate õiguste kohta ei peaks takistama liikmesriike laiendamast nendele ainuõigustele käesolevas direktiivis sätestatud eeldust lepingute kohta, mille esitajad sõlmivad filmi tootjaga kas individuaalselt või kollektiivselt filmi tootmise kohta. Lisaks sellele ei peaks need sätted takistama liikmesriike kehtestamast kasutamise lubamise lihteeldust käesoleva direktiivi vastavates sätetes sätestatud esitajate ainuõiguse suhtes, kuivõrd selline eeldus on kooskõlas teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooniga (edaspidi “Rooma konventsioon”).

(16)	Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada üldsusele ülekandmise ja edastamise osas autoriõigusega kaasnevate õiguste omanike ulatuslikum kaitse kui nõutud käesoleva direktiivi sätetes.

(17)

Ühtlustatud rentimis- ja laenutusõigust ning ühtlustatud kaitset autoriõigustega kaasnevate õiguste vallas ei tohiks kasutada viisil, mille puhul oleks tegemist liikmesriikide vahelise kaubanduse varjatud piiramisega, või viisil, mis on vastuolus kohtuasjas Société Cinéthèque v FNCF  (4) tehtud otsuses tunnustatud esitusaegade eeskirjaga.

(18)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

RENDI- JA LAENUTUSÕIGUS

Artikkel 1

Ühtlustamise eesmärk

1.   Vastavalt käesoleva peatüki sätetele näevad liikmesriigid artikli 6 sätteid arvestades ette õiguse lubada või keelata autoriõigusega kaitstavate teoste originaalide ja koopiate ning muude artikli 3 lõikes 1 sätestatud objektide rentimist ja laenutamist.

2.   Lõikes 1 osutatud õigused ei ammendu autoriõigusega kaitstavate teoste originaalide ja koopiate ning muude artikli 3 lõikes 1 sätestatud objektide müügi ega muu levitamise tagajärjel.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

a)	“rentimine” tähendab kasutada andmist piiratud ajaks ja otsese või kaudse majandusliku või kaubandusliku tulu eesmärgil;

b)	“laenutamine” tähendab kasutada andmist piiratud ajaks ja otsese või kaudse majandusliku või kaubandusliku tulu eesmärgita, kui seda teevad üldsusele avatud asutused;

c)	“film” tähendab kinematograafilist või audiovisuaalset teost või liikuvaid pilte, koos heliga või ilma;

2.   Kinematograafilise või audiovisuaalse teose peamist režissööri käsitatakse sellise teose autorina või ühena selle autoritest. Liikmesriigid võivad ette näha muud isikud, keda võib pidada teose kaasautoriteks.

Artikkel 3

Rendi- ja laenutusõiguse omanikud ja objektid

1.   Rentimise ja laenutamise lubamise ja keelamise ainuõigus kuulub järgmistele isikutele:

a)	autorile tema teose originaalide ja koopiate puhul;

b)	esitajale tema esitatud teose salvestuse puhul;

c)	fonogrammi tootjale tema toodetud fonogrammi puhul;

d)	filmi esmasalvestuse tootjale tema filmi originaali ja koopiate puhul.

2.   Käesolev direktiiv ei hõlma rendi- ja laenutusõigust hoonete ja tarbekunsti puhul.

3.   Lõikes 1 osutatud õigused võib anda üle, neist võib loobuda ja nende kohta võib anda välja lepingulise litsentsi.

4.   Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, kui esitajad sõlmivad filmi tootjaga kas individuaalselt või kollektiivselt lepingu filmi tootmise kohta, eeldatakse, et kui lepingutingimustes ei ole sätestatud teisiti, on sellise lepingu sõlminud esitaja andnud oma rendiõiguse üle võttes arvesse artikli 5 sätteid.

5.   Liikmesriigid võivad näha ette lõikes 4 sätestatud eeldusega sarnase eelduse ka autorite suhtes.

6.   Liikmesriigid võivad sätestada, et filmi tootmist käsitleva lepingu allakirjutamisega esitaja ja filmi tootja vahel antakse luba rentimiseks, tingimusel et sellise lepinguga on ette nähtud õiglane tasu artikli 5 tähenduses. Lisaks sellele võivad liikmesriigid sätestada, et käesolevat lõiget kohaldatakse mutatis mutandis II peatükis sätestatud õiguste suhtes.

Artikkel 4

Arvutiprogrammide rentimine

Käesolev direktiiv ei piira nõukogu 14. mai 1991. aasta direktiivi 91/250/EMÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (5) artikli 4 punkti c kohaldamist.

Artikkel 5

Võõrandamatu õigus õiglasele tasule

1.   Kui autor või esitaja on andnud oma fonogrammi või filmi originaali või koopiaga seotud õigused üle või neist loobunud fonogrammi või filmi tootja kasuks, säilib kõnealusel autoril või esitajal õigus saada rentimise eest õiglast tasu.

2.   Autorid ja esitajad ei saa loobuda õigusest saada rentimise eest õiglast tasu.

3.   Õiglase tasu saamise õiguse haldamise võib usaldada autoreid või esindajaid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele.

4.   Liikmesriigid võivad reguleerida, kas ja millises ulatuses võib kehtestada õiglase tasu saamise õiguse haldamise kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt, ning sätestada isikud kellelt see tasu sisse nõutakse.

Artikkel 6

Erand üldsusele laenutamise ainuõigusest

1.   Liikmesriigid võivad näha ette erandid artikli 1 sätestatud üldsusele laenutamise ainuõigusest, tingimusel et vähemalt autorid saavad sellise laenutamise eest tasu. Liikmesriikidele jääb vabadus määratleda kõnealune tasu võttes arvesse nende kultuuri edendamisega seotud eesmärke.

2.   Kui liikmesriigid ei kohalda artikli 1 sätestatud üldsusele laenutamise ainuõigust fonogrammide, filmide ja arvutiprogrammide suhtes, näevad nad ette tasu vähemalt autoritele.

3.   Liikmesriigid võivad vabastada teatavad asutuste kategooriad lõigetes 1 ja 2 osutatud tasu maksmisest.

II PEATÜKK

AUTORIÕIGUSEGA KAASNEVAD ÕIGUSED

Artikkel 7

Salvestusõigus

1.   Liikmesriigid näevad esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esinemiste salvestamine.

2.   Liikmesriigid näevad ringhäälinguorganisatsioonidele ette ainuõiguse lubada või keelata nende kaabel- või kaablita sidevahendite, sh kaabli või satelliidi kaudu edastatavate saadete salvestuste osas.

3.   Kaabellevitajal ei ole lõikes 2 sätestatud õigust, kui ta kõigest edastab kaablivõrgu kaudu ringhäälinguorganisatsioonide ringhäälingusaateid.

Artikkel 8

Üldsusele ülekandmine ja edastamine

1.   Liikmesriigid näevad esitajatele ette ainuõiguse lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestuse põhjal.

2.   Liikmesriigid näevad ette õiguse, mille eesmärk on tagada, et kasutaja tasub ühekordse õiglase tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse ülekandmiseks kaablita vahendite abil või muul moel üldsusele edastamiseks, ning millega tagatakse, et kõnealune tasu jagatakse asjaomaste esitajate ja fonogrammi tootjate vahel. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad liikmesriigid sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.

3.   Liikmesriigid sätestavad ringhäälinguorganisatsioonide ainuõiguse lubada või keelata oma ringhäälingusaadete taas ülekandmine kaablita vahendite abil ja nende ringhäälingusaadete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.

Artikkel 9

Levitamisõigus

1.   Liikmesriigid sätestavad ainuõiguse muuta punktides a kuni d nimetatud objektid, sealhulgas nende koopiad üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul moel, edaspidi “levitamisõigus” järgmiselt:

a)	esitajatele nende esituste salvestuste osas;

b)	fonogrammitootjatele nende fonogrammide osas;

c)	filmide esmasalvestuste tootjatele nende filmide originaali ja koopiate osas;

d)	ringhäälinguorganisatsioonidele nende ringhäälingusaadete salvestuste osas vastavalt artikli 7 lõike 2 sätetele.

2.   Levitamisõigus lõikes 1 osutatud objekti suhtes ühenduses ei lõpe, v.a juhul, kui kõnealuse objekti esmamüüki ühenduses teostab õiguste omanik või kui see toimub tema nõusolekul.

3.   Levitamisõigus ei piira I peatüki, eelkõige artikli 1 lõike 2 konkreetseid sätteid.

4.   Levitamisõiguse võib anda üle, sellest võib loobuda ja selle kohta võib anda välja lepingulise litsentsi.

Artikkel 10

Õiguste piirangud

1.   Liikmesriigid võivad näha ette käesolevas peatükis osutatud õiguste piirangud seoses järgnevaga:

a)	eraotstarbeline kasutamine;

b)	lühikeste katkendite kasutamine uudiste edastamise puhul;

c)	ajutine salvestamine ringhäälinguorganisatsioonis tema oma vahenditega ja oma ringhäälingusaadete jaoks;

d)	kasutamine ainult õpetamiseks või teadustöös.

2.   Olenemata lõike 1 sätetest võib iga liikmesriik kehtestada esitajate, fonogrammitootjate, ringhäälinguorganisatsioonide ja filmide esmasalvestuste tootjate kaitseks samasugused piirangud nagu ta on kehtestanud kirjandus- ja kuntsiteoste autoriõiguste kaitseks.

Sundlitsentsid võib siiski kehtestada ainult sellises ulatuses, et nad oleksid vastavuses Rooma konventsiooniga.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud piiranguid kohaldatakse üksnes teatud erijuhtudel, mis ei ole vastuolus objekti tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste valdaja õiguspäraseid huve.

III PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 11

Ajaline kohaldatavus

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi selles direktiivis osutatud autoriõigusega kaitstud teoste, esituste, fonogrammide, ringhäälingusaadete ja esmasalvestuste suhtes, mis olid liikmesriikide autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi käsitlevate õigusaktide kohaselt kaitstud 1. juulil 1994 või mis vastasid sel kuupäeval käesolevas direktiivis sätestatud kaitse tingimustele.

2.   Käesoleva direktiivi kohaldamine ei mõjuta enne 1. juulil 1994 toimunud kasutamist.

3.   Liikmesriigid võivad sätestada, et õiguste omanikud loetakse artikli 3 lõike 1 punktides a kuni d osutatud objekti rentimise või laenutamise loa andnuks, kui on tõestatud, et see objekt oli tehtud kolmandatele isikutele kõnealusel otstarbel kättesaadavaks või omandatud enne 1. juulil 1994.

Eelkõige juhul, kui selline objekt on digitaalselt salvestatud, võivad liikmesriigid siiski sätestada, et õiguste omanikel on õigus saada piisavat tasu sellise objekti rentimise või laenutamise eest.

4.   Liikmesriigid ei pea kohaldama artikli 2 lõike 2 sätteid enne 1. juulil 1994 loodud kinematograafiliste ja audiovisuaalsete teoste suhtes.

5.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist ning arvestades lõiget 7, ei mõjuta käesolev direktiiv enne 19. novembrit 1992 sõlmitud lepinguid.

6.   Arvestades lõike 7 sätteid, võivad liikmesriigid sätestada, et kui õiguste omanikud omandavad käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusnormidega uusi õigusi ning on andnud loa teoste kasutamiseks enne 1. juulil 1994, loetakse, et nad on oma uued ainuõigused üle andnud.

7.   Enne 1. juulil 1994 sätestatud lepingute puhul kohaldatakse artiklis 5 sätestatud võõrandamatut õigust õiglasele tasule ainult siis, kui autorid või esitajad või nende esindajad esitavad vastavasisulise taotluse enne 1. jaanuari 1997. Kui õiguste omanike vahel puudub kokkulepe tasude määra üle, võivad liikmesriigid määrata kindlaks õiglase tasu määra.

Artikkel 12

Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste suhe

Käesoleva direktiivi kohane autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse ei mõjuta mingil viisil autoriõiguse kaitset.

Artikkel 13

Edastamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 14

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 92/100/EMÜ tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid tuleks lugeda kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 12. oktoobri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 346, 27.11.1992, lk 61. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/29/EÜ (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(3)  Vt I lisa A osa.

(4)  Ühendatud kohtuasjad 60/84 ja 61/84, EKL 1985, lk 2 605.

(5)  EÜT L 122, 17.5.1991, lk 42. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/98/EMÜ (EÜT L 290, 24.11.1993, lk 9).

---

---

---