16.6.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 164/61

---

KOMISJONI OTSUS,

14. juuni 2006,

teatavate üleminekumeetmete kohta seoses kõrge patogeensusega linnugripiga kodulindudel ja muudel vangistuses peetavatel lindudel ühenduses

(teatavaks tehtud numbri K(2006) 2402 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/416/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivi 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 66 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lindude gripp on tõsine, äärmiselt nakkav kodulindude ja muude lindude haigus, mida tekitavad mitmesugused viirused, sealhulgas väga suur viiruste perekond Influenzaviridae. Lindude gripi viirused võivad edasi levida ka imetajatele, sealhulgas inimestele, mis harilikult toimub otsese kontakti tagajärjel nakatunud lindudega. Praeguste teadmiste kohaselt kujutavad nn madala patogeensusega linnugripi (MPLG) viirused väiksemat riski kui kõrge patogeensusega linnugripi (KPLG) viirused, mis on tekkinud MPLG teatud viiruste mutatsiooni tulemusena.

(2)	KPLG viiruste põhjustatud lindude gripi tõrjet käsitlevad ühenduse meetmed kehtestati nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiiviga 92/40/EMÜ, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed, (2) et tagada loomade tervise kaitse ja aidata kaasa linnukasvatussektori arengule.

(3)

Direktiiviga 92/40/EMÜ kehtestatud meetmed on põhjalikult läbi vaadatud, võttes arvesse uuemaid teadusandmeid lindude gripi ohu kohta loomade ja inimeste tervisele, uute laborikatsete ja vaktsiinide väljatöötamist ning ühenduses ja kolmandates riikides hiljuti esinenud kõnealuse taudi puhangutest saadud õppetunde. Võttes arvesse nimetatud läbivaatamist tunnistati kehtetuks direktiiv 92/40/EMÜ ning asendati see direktiiviga 2005/94/EÜ. Direktiivi 2005/94/EÜ kohaselt on liikmesriikidel selle sätete siseriiklikusse õigusesse ülevõtmiseks aega kuni 1. juulini 2007.

(4)

Tulenevalt lindude gripiga seotud olukorrast maailmas on kuni direktiivi 2005/94/EÜ ülevõtmiseni liikmesriikides vaja kohaldada üleminekumeetmeid ettevõtetes, kus kahtlustatakse KPLG viiruste põhjustatud lindude gripi puhkemise võimalust või kus neid on kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude hulgas juba esinenud.

(5)

Käesolevas otsuses sätestatud üleminekumeetmed peaksid andma liikmesriikidele võimaluse võtta tauditõrjemeetmeid vastu paindlikult ja proportsionaalselt, arvestades eri viirusetüvede erinevat ohtlikkuse taset, kõnealuste meetmete tõenäolist sotsiaalset ja majanduslikku mõju põllumajandussektorile ja teistele asjaomastele sektoritele, ning tagades samas, et iga konkreetse haigusstsenaariumi korral võetakse kõige asjakohasemad meetmed.

(6)	Ühenduse õigusaktide järjepidevuse ja selguse huvides peaks käesolevas otsuses sätestatud üleminekumeetmete puhul arvesse võtma direktiivis 2005/94/EÜ sätestatud tauditõrjemeetmeid ja käesoleva otsuse suhtes tuleks kohaldada nimetatud direktiivis kehtestatud mõisteid.

(7)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse teatavad üleminekumeetmed, mida tuleb kohaldada liikmesriigis, kus on kõrge patogeensusega linnugripi (KPLG) viiruste põhjustatud lindude gripi puhangute esinemise kahtlus või esinemise juhud kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude hulgas.

2.   Ilma et see piiraks direktiivi 92/40/EMÜ meetmete kohaldamist ettevõtetes ning ohustatud ja järelevalvetsoonides, kohaldavad liikmesriigid, kes ei ole veel käesolevas otsuses käsitletud direktiivi 2005/94/EÜ sätteid täielikult üle võtnud, käesolevas otsuses sätestatud meetmeid.

Artikkel 2

Teavitamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et pädevat asutust teavitatakse kohustuslikus korras ja viivitamata KPLG kahtlusest ja selle esinemise juhtudest.

2.   Liikmesriigid teavitavad kõigist tulemustest, mis on saadud imetajate kontrollimisel kõrge patogeensusega linnugripi suhtes ja teavitavad viivitamata komisjoni kõigist kõnealuse kontrolli positiivsetest tulemustest.

Artikkel 3

Taudipuhangu kahtluse korral ettevõtete suhtes kohaldatavad meetmed

1.   Taudipuhangu kahtluse korral algatab pädev asutus viivitamata uurimise, et lindude gripi esinemist kas kinnitada või välistada ja ettevõte ametliku järelevalve alla võtta.

Ühtlasi tagab pädev asutus lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete järgimise.

2.   Pädev asutus tagab ettevõttes järgmiste meetmete kohaldamise:

a)	kodulinnud, muud vangistuses peetavad linnud ja kõik koduloomadena peetavad imetajad loendatakse või vajaduse korral hinnatakse nende arvu kodulinnuliikide või muude vangistuses peetavate linnuliikide kaupa;

b)

koostatakse nimestik, milles esitatakse liigiti ettevõttes juba haigestunud, surnud või tõenäoliselt nakatuvate kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude ja kõigi koduloomadena peetavate imetajate ligikaudne arv; kogu taudikahtluse kestel täiendatakse iga päev seda nimestikku koorunud lindude, sündinud ning surnud loomade ja lindude arvuga ning taotluse korral esitatakse nimestik pädevale asutusele;

c)

kõik kodulinnud ja muud vangistuses peetavad linnud viiakse ettevõtte siseruumidesse ja hoitakse seal. Kui see ei ole teostatav või kui sellega ohustatakse nende heaolu, tuleb neid hoida mõnes muus kohas samas ettevõttes nii, et neil ei oleks kokkupuudet teiste kodulindude või muude vangistuses peetavate lindudega teistest ettevõtetest. Võetakse kõik vajalikud meetmed, et viia miinimumini nende kokkupuude metslindudega;

d)	kodulinde või muid vangistuses peetavaid linde ei tohi ettevõttesse sisse tuua ega sealt välja viia;

e)

ilma pädeva asutuse loata ei või ettevõttest välja viia kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude rümpasid, kodulinnuliha ja sealhulgas rupskeid (“kodulinnuliha”), linnusööta (“sööt”), söödanõusid, materjale, jäätmeid, väljaheiteid, kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude sõnnikut (“sõnnik”), läga, kasutatud allapanu ega midagi muud, millega lindude gripp võib edasi kanduda, ning tuleb järgida asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid, et viia lindude gripi levimise oht miinimumini;

f)	ettevõttest ei tohi välja viia mune;

g)	inimeste, koduloomadena peetavate imetajate, veovahendite ja seadmete liikumine ettevõttesse ja sealt välja toimub pädeva asutuse loal ja tema kehtestatud tingimuste kohaselt;

h)	kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude majutamiseks ettenähtud hoonete ning ettevõtte sisse- ja väljapääsude juures kasutatakse vastavalt pädeva asutuse juhistele sobivaid desinfektsioonivahendeid.

3.   Pädev asutus tagab epidemioloogilise uurimise läbiviimise.

4.   Olenemata lõikest 1 võib pädev asutus ette näha proovide esitamise muudel juhtudel. Sellistes olukordades võib pädev asutus tegutseda ilma, et ta võtaks mõningaid või kõiki lõikes 2 osutatud meetmeid.

Artikkel 4

Erandid teatavatest taudipuhangu kahtluse korral ettevõtetes kohaldatavatest meetmetest

1.   Pädev asutus võib riskihindamise põhjal ja kohaldatud ettevaatusabinõusid ning väljaviidavate lindude ja toodete sihtkohta arvestades lubada teha erandeid artikli 3 lõike 2 punktides c–e sätestatud meetmetest.

2.   Pädev asutus võib samuti lubada erandeid artikli 3 lõike 2 punktist h muude vangistuses peetavate lindude puhul, keda peetakse mittekaubanduslikes ettevõtetes.

3.   Artikli 3 lõike 2 punkti f silmas pidades võib pädev asutus lubada munade saatmist:

a)

otse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (3) III lisa X jao II peatüki kohasesse munatooteid valmistavasse ettevõttesse, kus neid käideldakse ja töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (4) II lisa XI peatüki sätetega; kui pädev asutus annab välja niisuguse loa, kohaldatakse direktiivi 2005/94/EÜ III lisas esitatud tingimusi; või

b)	kõrvaldamiseks.

Artikkel 5

Taudipuhangu kahtluse korral ettevõtetes kohaldatavate meetmete kestus

Artiklis 3 sätestatud meetmeid, mida ettevõtetes tuleb taudikahtluste korral kohaldada, kohaldatakse seni, kuni pädev asutus on veendunud, et lindude gripi esinemise kahtlus ettevõttes on välistatud.

Artikkel 6

Epidemioloogilise uurimise põhjal kohaldatavad täiendavad meetmed

1.   Pädev asutus võib epidemioloogilise uurimise esialgsete tulemuste põhjal kohaldada lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetmeid, eriti juhul, kui ettevõte asub piirkonnas, kus on palju kodulinde.

2.   Kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ning linnumunade, samuti linnukasvatussektoris kasutatavate veovahendite suhtes võib liikmesriigi kindlaksmääratud piirkondades või kogu liikmesriigis kehtestada ajutisi liikumispiiranguid.

Kõnealuseid piiranguid võib laiendada koduloomadena peetavate imetajate liikumisele, kuid sellisel juhul ei tohi piirangute kestus olla üle 72 tunni, välja arvatud üksnes õigustatud põhjusel.

3.   Ettevõtte suhtes võib kohaldada artiklis 7 sätestatud meetmeid.

Kui tingimused võimaldavad, võib kõnealuste meetmete kohaldamisel piirduda üksnes nakatumiskahtlusega kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ja nendega seotud tootmisüksustega.

Taudipuhangu kahtluse kinnitamiseks või selle võimaluse välistamiseks võetakse surmatud kodulindudelt või muudelt vangistuses peetavatelt lindudelt proovid.

4.   Ettevõtte ümber võib kehtestada ajutise kontrolltsooni ja kohaldada selles tsoonis asuvate ettevõtete suhtes vastavalt vajadusele kas mõningaid või kõiki artikli 3 lõikes 2 sätestatud meetmeid.

Artikkel 7

Taudipuhangu korral ettevõtetes kohaldatavad meetmed

1.   KPLG puhangu korral tagab pädev asutus artikli 3 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva artikli lõigetes 2–9 sätestatud meetmete kohaldamise.

2.   Kõik kodulinnud ja muud vangistuses peetavad linnud ettevõttes surmatakse ametliku järelevalve all viivitamata. Surmamine toimub viisil, millega välditakse lindude gripi levimist, eelkõige veo ajal.

Liikmesriigid võivad lindude gripi edasise leviku riski hindamise alusel siiski teha erandeid teatud kodulindude ja muude vangistuses peetavate linnuliikide surmamise suhtes.

Pädev asutus võib võtta asjakohaseid meetmeid, et piirata lindude gripi võimalikku levikut ettevõttest metslindudele.

3.   Kõik ettevõttes olevad rümbad ja munad kõrvaldatakse ametliku järelevalve all.

4.   Ettevõttes KPLG tõenäolisest sissetoomisest kuni artikli 3 lõikes 2 nimetatud meetmete kohaldamiseni korjatud munadest juba välja hautud kodulinnud võetakse ametliku järelevalve alla ja neid uuritakse.

5.   Ettevõttes KPLG tõenäolisest sissetoomisest kuni artikli 3 lõikes 2 nimetatud meetme kohaldamiseni tapetud kodulindude liha ja korjatud munad otsitakse võimaluse korral üles ja kõrvaldatakse ametliku järelevalve all.

6.   Kõik ained ja jäätmed, mis võivad olla saastunud, nagu näiteks sööt, hävitatakse või töödeldakse ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt viisil, millega tagatakse lindude gripi viiruse hävitamine.

7.   Pärast rümpade kõrvaldamist puhastatakse või desinfitseeritakse ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt lindude pidamiseks kasutatud ehitised, karjamaad või maad, tõenäoliselt saastunud seadmed ning kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude, rümpade, liha, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja mis tahes muude tõenäoliselt saastunud ainete või materjalide veoks kasutatud veovahendid.

8.   Muid vangistuses peetavaid linde või koduloomadena peetavaid imetajaid ei tohi ilma pädeva asutuse loata ettevõttesse sisse tuua ega sealt välja viia. Kõnealust piirangut ei kohaldata selliste koduloomadena peetavate imetajate suhtes, kes pääsevad üksnes inimeste elamispiirkondadesse.

9.   Esmase taudipuhangu korral uuritakse isoleeritud viirust laboratoorselt, et kindlaks määrata selle geneetiline alatüüp. Kõnealune isoleeritud viirus saadetakse võimalikult kiiresti direktiivi 2005/94/ĖÜ artikli 51 lõikes 1 viidatud ühenduse lindude gripi referentlaborisse.

Artikkel 8

Teatavaid ettevõtteid käsitlevad erandid

1.   Pädev asutus võib lubada erandeid artikli 7 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud meetmetest KPLG puhangute korral mittekaubanduslikus ettevõttes, tsirkuses, loomaaias, lemmikloomakaupluses, loomapargis, tarastatud alal, kus peetakse kodulinde või muid vangistuses peetavaid linde teadusuuringute eesmärgil või ohustatud liikide ja ametlikult registreeritud haruldaste kodulindude või muude vangistuses peetavate linnutõugude või -liikide kaitse eesmärgil, tingimusel et sellised erandid ei ohusta tauditõrjet.

2.   Pädev asutus tagab, et lõike 1 kohase erandi tegemisel kehtivad sellest mõjutatud kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude suhtes järgmised tingimused:

a)

linnud viiakse ettevõtte siseruumidesse ja neid hoitakse seal; kui see ei ole teostatav või kui sellega ohustatakse nende heaolu, tuleb neid hoida mõnes muus kohas samas ettevõttes nii, et neil ei oleks kokkupuudet teiste kodulindude või muude vangistuses peetavate lindudega teistest ettevõtetest; tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et viia miinimumini nende kokkupuude metslindudega;

b)	linde jälgitakse ja kontrollitakse täiendavalt ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt ning neid ei paigutata ümber enne, kui laboratoorsed uuringud on näidanud, et ei ole märkimisväärset ohtu, et nad KPLGd edasi levitaksid; ning

c)	linde ei tohi päritoluettevõttest välja viia, v.a tapmiseks või saatmiseks teise ettevõttesse, mis asub: i) samas liikmesriigis, järgides seejuures pädeva asutuse juhiseid; või ii) teises liikmesriigis, vastavalt kokkuleppele sihtliikmesriigiga.

3.   Tingimusel, et selline luba ei ohusta tauditõrjet, võib pädev asutus, olenemata kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude liikumiskeelust vastavalt lõike 2 punktile b, anda riskihindamise põhjal loa transportida bio-ohutusnõudeid arvesse võttes kodulinnud või linnud, keda ei ole päritoluettevõttes võimalik asjakohaselt pidada ja järelevalve all hoida, samas liikmesriigis asuvasse määratud ettevõttesse, kus edasist järelevalvet ja uuringuid teostatakse ametliku järelevalve all.

4.   Pädev asutus võib lubada erandeid artikli 7 lõikes 5 sätestatud meetmetest munade saatmisel otse määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatüki kohasesse munatooteid valmistavasse ettevõttesse, kus neid käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükiga.

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist käesoleva sätte alusel tehtud eranditest.

Artikkel 9

Eraldi asuvates tootmisüksustes toimuvate KPLG puhangute korral kohaldatavad meetmed

Pädev asutus võib KPLG puhangu korral teha kahest või enamast eraldi asuvast tootmisüksusest koosnevas ettevõttes erandeid artikli 7 lõike 2 esimese lõiguga ette nähtud meetmetest tootmisüksuste suhtes, milles olevatel kodulindudel või muudel vangistuses peetavatel lindudel ei kahtlustata KPLG olemasolu, kui sellised erandid ei ohusta tauditõrjet.

Kõnealuseid erandeid tehakse kahe või enama eraldiasuva tootmisüksuse puhul ainult juhul, kui ametlik veterinaararst on nende tootmisruumide ehitust, mõõtmeid, kasutust, lindude majutusviisi, toitmist, veevarustust, seadmeid ning ettevõtte töötajaid ja külastajaid silmas pidades veendunud, et üksused on oma asukoha ja neis peetavate kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude igapäevase hoolduse osas teistest tootmisüksustest täiesti sõltumatud.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike kõigist käesoleva sätte alusel tehtud eranditest.

Artikkel 10

Kontaktettevõtetes kohaldatavad meetmed

1.   Pädev asutus teeb epidemioloogilise uurimise põhjal otsuse, kas ettevõtet saab käsitleda kontaktettevõttena.

Pädev asutus tagab kontaktettevõtetes artikli 3 lõikes 2 sätestatud meetmete kohaldamise seni, kuni on välistatud KPLG esinemise võimalus neis ettevõtetes.

2.   Pädev asutus võib epidemioloogilise uurimise tulemuste alusel kohaldada kontaktettevõtete suhtes artiklis 7 sätestatud meetmeid eelkõige juhul, kui kontaktettevõte asub piirkonnas, kus on palju kodulinde.

Põhikriteeriumid, mida tuleb silmas pidada artiklis 7 sätestatud meetmete kohaldamisel kontaktettevõtetes, on esitatud direktiivi 2005/94/EÜ IV lisas.

3.   Selleks et kinnitada või välistada KPLG viiruse esinemist neis kontaktettevõtetes, tagab pädev asutus surmatud kodulindudelt ja muudelt vangistuses peetavatelt lindudelt proovide võtmise.

4.   Pädev asutus tagab, et igas ettevõttes, kus kodulinnud või muud vangistuses peetavad linnud on surmatud ja kõrvaldatud ning lindude gripi esinemine on seejärel kinnitust leidnud, puhastatakse või desinfitseeritakse tõenäoliselt saastunud ehitised ja seadmed ning kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude, rümpade, liha, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja mis tahes muude tõenäoliselt saastunud materjalide veoks kasutatud veovahendid ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt.

Artikkel 11

Ohustatud ja järelevalvetsoonide ning täiendavate piirangutsoonide kehtestamine KPLG puhangute korral

1.   KPLG puhangu järel kehtestab pädev asutus viivitamata:

a)	ettevõtte ümber vähemalt kolmekilomeetrise raadiusega ohustatud tsooni;

b)	ettevõtte ümber vähemalt kümnekilomeetrise raadiusega järelevalvetsooni, mis hõlmab ka ohustatud tsooni.

2.   Kui leiab kinnitust KPLG puhang muude vangistuses peetavate lindude juures, mittekaubanduslikus ettevõttes, tsirkuses, loomaaias, lemmikloomakaupluses, loomapargis, tarastatud alal, kus peetakse muid vangistuses peetavaid linde teadusuuringute eesmärgil või ametlikult registreeritud haruldaste muude vangistuses peetavate linnutõugude või -liikide – kes ei ole kodulinnud – kaitse eesmärgil, võib pädev asutus pärast riskihindamist teha vajalikke erandeid artiklite 11–26 sätetest seoses ohustatud ja järelevalvetsoonide kehtestamisega ning nende suhtes kohaldatavate meetmetega tingimusel, et sellised erandid ei ohusta tauditõrjet.

3.   Lõikes 1 sätestatud ohustatud ja järelevalvetsoonide kehtestamisel võtab pädev asutus arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume:

a)	epidemioloogiline uurimine;

b)	geograafilised iseärasused, eelkõige looduslikud piirid;

c)	ettevõtete paiknemine ja kaugus ning kodulindude hinnanguline arv;

d)	kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude liikumis- ja nendega kauplemismarsruudid;

e)

kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude, nende rümpade, sõnniku, allapanu või kasutatud allapanu, ohustatud ja järelevalvetsoonide sisese liikumise kontrollimiseks vajalike töötajate ja rajatiste olemasolu, eelkõige juhul, kui surmamisele ja kõrvaldamisele määratud kodulinnud ja muud vangistuses peetavad linnud tuleb nende päritoluettevõttest välja toimetada.

4.   Pädev asutus võib lõikes 3 sätestatud kriteeriume arvesse võttes kehtestada ohustatud ja järelevalvetsoonide ümber või kõrvale täiendavaid piirangutsoone.

5.   Kui ohustatud, järelevalve- või täiendav piirangutsoon jääb mitme liikmesriigi territooriumile, teevad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tsooni kehtestamisel koostööd.

Artikkel 12

Nii ohustatud kui ka järelevalvetsoonides kohaldatavad meetmed

1.   Pädev asutus tagab ohustatud ja järelevalvetsoonides järgmiste meetmete kohaldamise:

a)

kehtestatakse kord, mis võimaldab jälgida kõike, mis võib lindude gripi viirust levitada, sealhulgas kodulinde, muid vangistuses peetavaid linde, liha, mune, rümpasid, sööta, allapanu, nakatunud kodulindude või muude vangistuses peetavate lindudega kokkupuutes olnud inimesi ja linnukasvatusega seotud veovahendeid;

b)	omanikud peavad pädeva asutuse nõudmisel andma viimasele igasugust vajalikku teavet ettevõttesse toodavate või sealt välja viidavate kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude ja munade kohta.

2.   Pädev asutus võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kõik inimesed, kes viibivad ohustatud ja järelevalvetsoonides, mille suhtes on kehtestatud piirangud, oleksid neist piiranguist täielikult teadlikud.

Kõnealust teavet võib edastada hoiatussiltide, meediakanalite, nagu näiteks ajakirjanduse ja televisiooni, või muude asjakohaste vahendite abil.

3.   Kui epidemioloogilised andmed või muud tõendid seda kinnitavad, võib pädev asutus ohustatud ettevõtetes ja piirkondades läbi viia ennetava tõrjeprogrammi, sealhulgas kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude tapmise või ennetava surmamise.

4.   Liikmesriigid, kes kohaldavad lõikes 3 sätestatud meetmeid, peavad komisjoni sellest viivitamata teavitama.

Artikkel 13

Loendus ja ametliku veterinaararsti visiidid ning järelevalve

Pädev asutus tagab ohustatud tsoonides järgmiste meetmete kohaldamise:

a)	võimalikult kiiresti viiakse läbi ettevõtete loendus;

b)

ametlik veterinaararst külastab võimalikult kiiresti kõiki kaubandusettevõtteid, et teha neis kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude kliiniline läbivaatus ja vajadusel koguda proovid laboratoorsete uuringute jaoks; andmed selliste külastuste ja nende käigus avastatu kohta kuuluvad säilitamisele; enne ohustatud tsooni kaotamist külastab ametlik veterinaararst mittekaubanduslikke ettevõtteid;

c)	viivitamata rakendatakse ametliku veterinaararsti juhiste kohast täiendavat järelevalvet, et avastada lindude gripi võimalik edasi levimine ohustatud tsoonis olevates ettevõtetes.

Artikkel 14

Ohustatud tsoonides asuvates ettevõtetes kohaldatavad meetmed

Pädev asutus tagab ohustatud tsoonides asuvates ettevõtetes järgmiste meetmete kohaldamise:

a)

kõik kodulinnud ja muud vangistuses peetavad linnud viiakse ettevõtte siseruumidesse ja hoitakse seal. Kui see ei ole teostatav või kui sellega ohustatakse nende heaolu, tuleb neid hoida mõnes muus kohas samas ettevõttes nii, et neil ei oleks kokkupuudet teiste kodulindude või muude vangistuses peetavate lindudega teistest ettevõtetest. Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et viia miinimumini nende kokkupuude metslindudega;

b)	rümbad kõrvaldatakse võimalikult kiiresti;

c)	elusate kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude liha, sööda, sõnniku, läga ja allapanu veoks kasutatud veovahendid ning muud tõenäoliselt saastunud ained või materjalid puhastatakse või desinfitseeritakse ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt;

d)	töötajate ja muude isikute poolt kasutatavad ettevõtetesse sisenevate ja sealt väljuvate tõenäoliselt saastunud veovahendite kõik osad puhastatakse või desinfitseeritakse ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt;

e)

ilma pädeva asutuse loata ei või ettevõttesse tuua kodulinde, muid vangistuses peetavaid linde ega muid koduloomadena peetavaid imetajaid. See piirang ei kehti imetajate kohta, kellel on pääs üksnes inimeste elupiirkondadesse, kus: i) neil ei ole kokkupuudet seal elavate kodulindude või muude vangistuses peetavate lindudega, ja ii) neil ei ole juurdepääsu puuridele või aladele, kus kodulinde või muid vangistuses peetavaid linde hoitakse;

f)	igasugusest ettevõtetes täheldatud haigestumuse või suremuse tõusust või tootmisnäitajate olulisest langusest teatatakse viivitamata pädevale asutusele, kes viib ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt läbi vajalikud uurimised;

g)	kõik ettevõtetesse tulevad või sealt lahkuvad isikud järgivad lindude gripi levimise vältimiseks vajalikke bio-ohutusnõudeid;

h)

omanik säilitab taudijärelevalve ja -tõrje huvides andmed kõikide ettevõtet, v.a eluruume, külastanud isikute kohta ja peab tegema need andmed pädeva asutuse nõudmisel kättesaadavaks. Selliseid andmeid ei tule säilitada siis, kui selliste ettevõtete nagu loomaaia ja loomapargi külastajatel ei ole juurdepääsu aladele, kus linde peetakse.

Artikkel 15

Kasutatud allapanu, sõnniku ja läga ettevõtetest kõrvaldamise või laialilaotamise keeld

Pädev asutus tagab, et ohustatud tsoonis asuvates ettevõtetes on kasutatud allapanu, sõnniku ja läga kõrvaldamine või laialilaotamine keelatud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus ise selleks loa annab. Lubada võib aga bio-ohutusmeetmete kohast sõnniku- ja lägavedu ettevõtetest selleks määratud töötlemistehasesse või töötlemiseelsesse vaheladustuskohta, kusjuures töötlemise eesmärk on hävitada võimalikud lindude gripi viirused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1774/2002. (5)

Artikkel 16

Laadad, turud ja muud kogunemised ning varude täiendamine

Pädev asutus tagab ohustatud tsoonides turgude, laatade, näituste ja muude selliste ürituste keelustamise, mis on seotud kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude kokkutoomisega.

Pädev asutus tagab, et ohustatud tsoonides ei lasta vabadusse ulukivarude täiendamiseks ettenähtud kodulinde või muid vangistuses peetavaid linde.

Artikkel 17

Lindude, linnumunade, kodulinnuliha ja rümpade ühest paigast teise viimise ja veo keelustamine

1.   Pädev asutus tagab ohustatud tsoonide piirides kodulindude, muude vangistuses peetavate lindude, noorkanade, ühepäevaste tibude, munade ja rümpade ettevõtetest maanteedele (välja arvatud ettevõttesisestele teedele) toimetamise ja nende raudteeveo keelustamise.

2.   Pädev asutus tagab, et kodulinnaliha vedu tapamajadest, lihalõikusettevõtetest ja külmhoonetest on keelatud, välja arvatud juhul, kui liha on toodetud:

a)	kodulindudest, kes on pärit väljastpoolt ohustatud tsoone ning seda on hoitud ja veetud ohustatud tsoonist pärit kodulinnulihast eraldi; või

b)	vähemalt 21 päeva enne oletatava varaseima nakkuse ilmnemist ohustatud tsoonis asuvas ettevõttes ning seda on alates tootmisest säilitatud ja veetud pärast nimetatud päeva toodetud lihast eraldi.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud keeldusid ei kohaldata siiski ohustatud tsooni läbivatel maanteedel või raudteedel kauba mahalaadimiseta või peatusteta toimuvate transiitvedude suhtes.

Artikkel 18

Koheselt tapale viidavate kodulindude otseveo korral tehtavad erandid ning kodulinnuliha liikumine või töötlemine

1.   Erandina artiklist 17 võib pädev asutus anda loa määratud tapamajja koheselt tapale viidavate ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest pärit kodulindude otseveoks järgmistel tingimustel:

a)	ametlik veterinaararst teeb päritoluettevõttes kliinilise läbivaatuse 24 tundi enne tapale saatmist;

b)	vajaduse korral on kodulindudele nende päritoluettevõttes tehtud ametliku veterinaararsti juhiste kohased laboratoorsed uuringud, mille tulemused olid negatiivsed;

c)	kodulinde veetakse pädeva asutuse pitseeritud veovahendites või tema järelevalve all;

d)	määratud tapamaja eest vastutavat pädevat asutust teavitatakse ja ta nõustub kodulindude vastuvõtmisega ning annab seejärel väljasaatmiskoha pädevale asutusele kinnituse tapmise kohta;

e)	ohustatud tsoonist toodud kodulinde hoitakse teistest kodulindudest eraldi ja tapetakse teistest kodulindudest eraldi või teistel aegadel, soovitavalt tööpäeva lõpus; sellele järgnev puhastamine ja desinfitseerimine lõpetatakse enne, kui hakatakse teisi kodulinde tapma;

f)	ametlik veterinaararst tagab, et määratud tapamajas viiakse läbi üksikasjalik kodulindude läbivaatus nende saabumisel ja pärast nende tapmist;

g)	tapetud lindude liha ei satu ühendusesisesesse ega rahvusvahelisse kaubavahetusse ning see tähistatakse värske liha tervisemärgiga, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 2002/99/EÜ (6) II lisas;

h)

liha omandatakse, tükeldatakse, veetakse ja säilitatakse ühendusesisesesse ja rahvusvahelisse kaubavahetusse saadetavast lihast eraldi ja kasutatakse nii, et see ei satuks ühendusesisesesse või rahvusvahelisse kaubavahetusse saadetavate lihatoodete hulka, välja arvatud juhul, kui seda on töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ III lisas sätestatud viisil.

2.   Erandina artiklist 17 võib pädev asutus anda loa ohustatud tsoonis asuvasse määratud tapamajja koheselt tapale viidavate väljastpoolt ohustatud tsooni pärit kodulindude otseveoks ja selliste kodulindude liha edasiseks liikumiseks tingimusel, et:

a)	määratud tapamaja eest vastutavat pädevat asutust teavitatakse ja ta nõustub kodulindude vastuvõtmisega ning annab seejärel väljasaatmiskoha pädevale asutusele kinnituse tapmise kohta;

b)	ohustatud tsoonist toodud kodulinde hoitakse teistest kodulindudest eraldi ja tapetakse teistest kodulindudest eraldi või teistel aegadel;

c)	toodetud kodulinnuliha tükeldatakse, veetakse ja säilitatakse ohustatud tsoonist pärit muude kodulindude lihast eraldi;

d)	kõrvalsaadused kõrvaldatakse.

Artikkel 19

Ühepäevaste tibude otseveo korral tehtavad erandid

1.   Erandina artiklist 17 võib pädev asutus lubada ohustatud tsoonis asuvatest ettevõtetest pärit ühepäevaste tibude otsevedu samas liikmesriigis asuvasse ettevõttesse või selle ettevõtte varjualusesse, mis asub soovitavalt väljaspool ohustatud ja järelevalvetsoone, järgmistel tingimustel:

a)	tibusid veetakse pädeva asutuse pitseeritud veovahendites või tema järelevalve all;

b)	veo ajal ja sihtettevõttes kohaldatakse vajalikke bio-ohutusmeetmeid;

c)	sihtettevõte võetakse pärast ühepäevaste tibude saabumist ametliku järelevalve alla;

d)	ohustatud või järelevalvetsoonist väljaviimisel peavad kodulinnud vähemalt 21 päevaks jääma sihtettevõttesse.

2.   Erandina artiklist 17 võib pädev asutus lubada väljastpoolt ohustatud ja järelevalvetsoone pärit munadest välja hautud ühepäevaste tibude otsevedu mis tahes teise samas liikmesriigis asuvasse ettevõttesse, mis asub soovitavalt väljaspool ohustatud ja järelevalvetsoone, tingimusel et lähte-haudejaam võib tänu oma logistikale ja tööhügieenile tagada, et kõnealused munad ei ole kokku puutunud muude vastavates tsoonides paiknevatest linnukarjadest pärit ja seetõttu neist erinevas tervislikus seisundis olevate haudemunade või ühepäevaste tibudega.

Artikkel 20

Noorkanade otseveo korral tehtavad erandid

Erandina artiklist 17 võib pädev asutus lubada noorkanade otsevedu ohustatud või järelevalvetsoonis asuvasse ettevõttesse või soovitavalt selle varjualusesse, kus ei ole muid kodulinde, järgmistel tingimustel:

a)	ametlik veterinaararst viib läbi päritoluettevõttes olevate kodulindude ja muude vangistuses peetavate lindude ning eelkõige äraviimisele kuuluvate lindude kliinilise läbivaatuse;

b)	vajaduse korral on kodulindudele nende päritoluettevõttes tehtud ametliku veterinaararsti juhiste kohased laboratoorsed uuringud, mille tulemused olid negatiivsed;

c)	noorkanu veetakse pädeva asutuse pitseeritud veovahendites või tema järelevalve all;

d)	sihtettevõte või varjualune võetakse pärast noorkanade kohalesaabumist ametliku järelevalve alla;

e)	ohustatud või järelevalvetsoonist väljaviimisel peavad kodulinnud vähemalt 21 päevaks jääma sihtettevõttesse.

Artikkel 21

Haude- ja toidumunade otseveo korral tehtavad erandid

1.   Erandina artiklist 17 võib pädev asutus lubada haudemunade otsevedu ettevõttest ohustatud või järelevalvetsoonis asuvasse pädeva asutuse määratud haudejaama (“määratud haudejaam”) või järgmiste tingimuste täitmisel ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest mis tahes määratud haudejaama:

a)	haudemunade päritolukarjad on ametliku veterinaararsti poolt vastavalt pädeva asutuse juhistele läbi vaadatud ja neis ettevõtetes lindude gripi esinemist ei kahtlustata;

b)	haudemune ja nende pakendit desinfitseeriti enne teelesaatmist ja nende munade päritolu on võimalik kindlaks teha;

c)	haudemune veetakse pädeva asutuse pitseeritud veovahendites või tema järelevalve all;

d)	määratud haudejaamas kohaldatakse pädeva asutuse juhistele vastavaid bio-ohutusmeetmeid.

2.   Erandina artiklist 17 võib pädev asutus lubada haudemunade otsevedu:

a)	pädeva asutuse määratud pakendamiskeskusesse (“määratud pakendamiskeskus”), tingimusel et munad pakitakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid;

b)	määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatüki kohasesse munatooteid valmistavasse ettevõttesse, kus neid käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükiga; või

c)	kõrvaldamiseks.

Artikkel 22

Rümpade otseveo korral tehtavad erandid

Erandina artiklist 17 võib pädev asutus lubada rümpade otsevedu tingimusel, et need veetakse minema nende kõrvaldamiseks.

Artikkel 23

Veovahendite puhastamine ja desinfitseerimine

Pädev asutus tagab artiklites 18–22 sätestatud vedudel kasutatud veovahendite ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise kohe pärast vedu ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt.

Artikkel 24

Meetmete kestus

1.   Artiklites 13–23 sätestatud meetmeid kohaldatakse vähemalt 21 päeva jooksul alates nakatunud ettevõtte ametliku veterinaararsti juhiste kohase esialgse puhastamise ja desinfitseerimise lõpuleviimise päevast kuni ajani, mil ohustatud tsoonis asuvaid ettevõtteid on ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt kontrollitud.

2.   Kui artiklites 13–23 sätestatud meetmete kohaldamine lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, kohaldatakse endises ohustatud tsoonis artiklis 25 sätestatud meetmeid seni, kuni nende kohaldamise võib artikli 26 sätete kohaselt lõpetada.

Artikkel 25

Järelevalvetsoonides kohaldatavad meetmed

Pädev asutus tagab järelevalvetsoonides järgmiste meetmete kohaldamise:

a)	võimalikult kiiresti viiakse läbi kõikide kaubanduslike linnukasvatusettevõtete loendus;

b)

kodulindude, noorkanade, ühepäevaste tibude ja munade liikumine järelevalvetsoonis on keelatud, välja arvatud juhul, kui selleks annab loa pädev asutus, kes tagab lindude gripi levikut tõkestavate bio-ohutusmeetmete kohaldamise; kõnealust keeldu ei kohaldata järelevalvetsooni peatumata või kaupa maha laadimata läbivate maantee- ja raudteetransiitvedude suhtes;

c)

kodulindude, noorkanade, ühepäevaste tibude ning munade vedu väljaspool järelevalvetsooni asuvatesse ettevõtetesse, tapamajadesse, pakendamiskeskustesse või munatoodete valmistamise ettevõttesse on keelatud; pädev asutus võib siiski anda loa: i) kodulindude otseveoks määratud tapamajja artikli 18 lõike 1 punktide a, b ja d kohaseks koheseks tapmiseks; pädev asutus võib anda loa koheselt tapale viidavate väljastpoolt ohustatud ja järelevalvetsooni pärit kodulindude otseveoks ohustatud tsoonis asuvasse määratud tapamajja ja selliste kodulindude liha edasisteks vedudeks; ii) noorkanade veoks samas liikmesriigis asuvasse ettevõttesse, kus ei ole teisi kodulinde; pärast noorkanade kohaletoomist võetakse kõnealune ettevõte ametliku järelevalve alla ja noorkanad peavad jääma sihtettevõttesse vähemalt 21 päevaks; iii) ühepäevaste tibude veoks: — samas liikmesriigis asuvasse ettevõttesse või selle varjualusesse tingimusel, et kohaldatakse vajalikke bio-ohutusmeetmeid ja ettevõte võetakse pärast tibude kohaletoomist ametliku järelevalve alla ning ühepäevased tibud jäävad sihtettevõttesse vähemalt 21 päevaks või — mis tahes teise ettevõttesse, kui tibud on välja hautud väljaspool ohustatud ja järelevalvetsoone asuvatest ettevõtetest pärit haudemunadest, tingimusel et lähte-haudejaam võib tänu oma logistikale ja bio-ohutust garanteerivatele töötingimustele tagada, et kõnealused munad ei ole kokku puutunud teiste vastavates tsoonides asuvatest linnukarjadest pärit ja seetõttu neist erinevas tervislikus seisundis olevate haudemunade või ühepäevaste tibudega; iv) haudemunade veoks järelevalvetsoonis või väljaspool seda paiknevasse määratud haudejaama; enne ärasaatmist desinfitseeritakse munad ja nende pakend ning kõnealuste munade päritolu peab olema võimalik kindlaks teha; v) toidumunade otseveoks määratud pakendamiskeskusesse tingimusel, et munad on pakitud ühekordselt kasutatavasse pakendisse ning kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid; vi) munade veoks järelevalvetsoonis või sellest väljaspool asuvasse määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatüki kohasesse munatooteid valmistavasse ettevõttesse, kus neid käideldakse ja töödeldakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki sätetega; vii) munade veoks eesmärgiga need kõrvaldada;

d)	kõik järelevalvetsoonis asuvatesse ettevõtetesse saabuvad või sealt lahkuvad isikud järgivad lindude gripi leviku tõkestamiseks kohaldatavaid bio-ohutusmeetmeid;

e)	elusate kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude, rümpade, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja muude tõenäoliselt saastunud ainete või materjalide veoks kasutatud veovahendid ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt;

f)

kodulinde ja muid vangistuses peetavaid linde ega koduloomi ei või ilma pädeva asutuse loata kodulinde pidavasse ettevõttesse tuua ega sealt välja viia. See piirang ei kehti imetajate kohta, kellel on pääs üksnes inimeste elupiirkondadesse, kus: i) neil ei ole kokkupuudet seal elavate kodulindude või muude vangistuses peetavate lindudega, ja ii) neil ei ole juurdepääsu puuridele või aladele, kus kodulinde või muid vangistuses peetavaid linde hoitakse;

g)	igasugusest ettevõtetes täheldatud haigestumuse või suremuse tõusust või tootmisnäitajate olulisest langusest teatatakse viivitamata pädevale asutusele, kes viib ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt läbi vajalikud uurimised;

h)

kasutatud allapanu, sõnniku ja läga kõrvaldamine või laialilaotamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus selleks loa annab; lubada võib bio-ohutusmeetmete kohast sõnnikuvedu järelevalvetsoonis asuvatest ettevõtetest selleks määratud töötlemistehasesse või töötlemiseelsesse vahelattu, kusjuures töötlemise eesmärk on hävitada võimalikud lindude gripi viirused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002;

i)	laadad, turud, näitused või muud kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude kokkutoomisega seotud üritused on keelatud;

j)	ulukivarude täiendamiseks kasvatatud kodulinde ei lasta vabadusse.

Artikkel 26

Meetmete kestus

Artiklis 25 sätestatud meetmeid kohaldatakse vähemalt 30 päeva jooksul alates nakatatud ettevõtte ametliku veterinaararsti juhiste kohase esialgse puhastamise ja desinfitseerimise lõpuleviimise päevast.

Artikkel 27

Täiendavates piirangutsoonides kohaldatavad meetmed

1.   Pädev asutus võib ette näha kõigi või mõnede artiklites 13–26 sätestatud meetmete kohaldamise artikli 11 lõikes 4 nimetatud täiendavates piirangutsoonides (“täiendavad piirangutsoonid”).

2.   Kui epidemioloogilised andmed või muud tõendid seda kinnitavad, võib pädev asutus täiendavates piirangutsoonides asuvates ja direktiivi 2005/94/EÜ IV lisa kriteeriumide kohaselt ohustatud ettevõtetes ja aladel läbi viia ennetava tõrjeprogrammi, sealhulgas kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude tapmise või ennetava surmamise.

Kõnealuste ettevõtete linnukarjade taastamine toimub pädeva asutuse juhiste kohaselt.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid kohaldavad liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

Artikkel 28

Sigade ja muude liikidega tehtavad laboratoorsed uuringud ja muud nende suhtes võetavad meetmed

1.   Pädev asutus tagab, et pärast mis tahes ettevõtetes KPLG olemasolu kohta kinnituse saamist viiakse läbi vajalikud laboratoorsed uuringud kõikide ettevõttes olevate sigadega, et kinnitada või välistada nende sigade praegust või varasemat kõrge patogeensusega linnugripi viirusega nakatumist.

Enne uuringu tulemuste selgumist ei tohi sigu ettevõttest välja viia.

2.   Kui lõikes 1 sätestatud laboratoorsed uuringud kinnitavad KPLG esinemist sigadel, võib pädev asutus anda korralduse nimetatud sigade viimiseks teistesse seakasvatusettevõtetesse või määratud tapamajadesse, tingimusel et järgnenud asjakohaste uuringute tulemuste kohaselt on lindude gripi levimise oht kaduvväike.

3.   Kui lõikes 1 sätestatud laboratoorsetest uuringutest ilmneb tõsine oht tervisele, surmatakse sead vastavalt nõukogu direktiivile 93/119/EMÜ (7) võimalikult kiiresti ametliku järelevalve all ja sellisel viisil, et lindude gripi viiruse levimine, eriti vedamisel, oleks välistatud.

4.   Pärast mis tahes ettevõttes lindude gripi esinemise kahtlusele kinnituse saamist võib pädev asutus riskihindamise põhjal kohaldada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud meetmeid mis tahes muude ettevõttes viibivate imetajate suhtes, samuti võib pädev asutus laiendada nimetatud meetmeid kontaktettevõtetele.

5.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee kaudu uuringute ja lõigete 1–4 kohaselt kohaldatud meetmete tulemustest.

6.   Kui KPLG viiruse esinemine ettevõttes olevatel sigadel või mis tahes muudel imetajatel on kinnitust leidnud, võib pädev asutus teostada järelevalvet, et teha kindlaks KPLG edasine levik ja võtta meetmeid selle tõkestamiseks.

Artikkel 29

Ettevõtete linnukarjade taastamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et pärast artiklis 7 sätestatud meetmete kohaldamist järgivad liikmesriigid käesoleva artikli lõikeid 2–5.

2.   Kaubanduslike linnukasvatusettevõtete linnukarjade taastamine ei toimu enne kui 21 päeva pärast ametliku veterinaararsti juhiste kohase lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamise kuupäeva.

3.   21 päeva jooksul alates kaubanduslike linnukasvatusettevõtete linnukarjade taastamise päevast kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a)	ametlik veterinaararst viib läbi vähemalt ühe kodulindude kliinilise läbivaatuse; nimetatud kliiniline läbivaatus või kõige viimane kliiniline läbivaatus (juhul kui viiakse läbi rohkem kui üks läbivaatus) viiakse läbi eespool nimetatud 21-päevase ajavahemiku lõpule võimalikult lähedasel ajal;

b)	tehakse pädeva asutuse juhistele vastavad laboratoorsed uuringud;

c)	linnukarjade taastamise perioodi ajal surnud kodulinde uuritakse pädeva asutuse juhiste kohaselt;

d)	kõik kaubanduslikku linnukasvatusettevõttesse saabuvad või sealt lahkuvad isikud järgivad lindude gripi tõkestamiseks ette nähtud asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid;

e)	linnukarjade taastamise perioodil ei tohi kodulinde kaubanduslikust linnukasvatusettevõttest välja viia ilma pädeva asutuse loata;

f)	omanik peab registrit toodangut iseloomustavate andmete, sealhulgas haigestumuse ja suremuse kohta; registrit tuleb korrapäraselt ajakohastada;

g)	kõigist punktis f osutatud toodanguandmetes toimunud olulistest muutustest ja muudest kõrvalekalletest teatatakse viivitamata pädevale asutusele.

4.   Riskihindamise põhjal võib pädev asutus teha korralduse lõikes 3 sätestatud meetmete kohaldamiseks ka muudes ettevõtetes peale kaubanduslike linnukasvatusettevõtete või kaubanduslikes linnukasvatusettevõtetes peetavate muude liikide suhtes.

5.   Kontaktettevõtete linnukarjade taastamine toimub pädeva asutuse juhiste kohaselt riskihindamise alusel.

Artikkel 30

Kehtivus

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 30. juuni 2007.

Artikkel 31

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

(2)  EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(3)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(5)  EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1.

(6)  EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(7)  EÜT L 340, 31.12.1993, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2005 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

---