13.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 126/20

(1)

Vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärgiks on usaldusväärne finantshaldus kui vahend hindade stabiilsust ning tugevat ja püsivat majanduskasvu soodustavate tingimuste tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta. (1)

(3)

Amsterdamis 17. juunil 1997. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu resolutsioonis stabiilsuse ja kasvu pakti kohta (2) kutsutakse kõiki osapooli, nimelt liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles asutamislepingut ning stabiilsuse ja kasvu pakti rangelt ja õigeaegselt rakendama.

(4)

Otsusega 2003/89/EÜ (3) otsustas nõukogu kooskõlas asutamislepingu artikli 104 lõikega 6, et Saksamaal on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(5)

Kooskõlas asutamislepingu artikli 104 lõikega 7 ja määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikega 4 esitas nõukogu 21. jaanuaril 2003. aastal Saksamaale soovituse, milles kutsus Saksamaad üles kaotama ülemäärane eelarvepuudujääk nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt 2004. aastaks. Kõnealune soovitus avalikustati. Nagu on sätestatud komisjoni 14. detsembri 2004. aasta teatises, millega nõukogu nõustus 18. jaanuaril 2005. aastal, silmas pidades ainukordset olukorda, mis oli tekkinud nõukogu 25. novembri 2003. aasta järelduste ja Euroopa Kohtu 13. juuli 2004. aasta otsuse tagajärjel, tuleks 2005. aastat pidada sobivaks ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtajaks.

(6)

Alates 2002. aastast on Saksamaa valitsemissektori eelarve puudujääk olnud tunduvalt kõrgem asutamislepingu kontrollväärtusest, milleks on 3 % SKTst. Võla suhe SKTsse on suurenenud: kui 2001. aastal oli see alla 60 % SKTst (asutamislepingus sätestatud kontrollväärtus), siis 2006. aastal prognoositakse selleks 69 % SKTst.

(7)

Vastavalt Eurostati esitatud andmetele oli Saksamaa valitsemissektori eelarve puudujääk 2005. aastal 3,3 % SKTst. Need andmed, mille kvaliteeti peab täiendavalt hindama, põhinevad Saksamaa esialgsel teatel, mis esitati komisjonile 24. veebruaril 2006. aastal vastavalt nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusele (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta. (4) Lisaks ületab valitsemissektori eelarve puudujääk praegu olemasoleva teabe põhjal ja arvestades Saksamaa valitsuse poolt seni vastuvõetud eelarvekavasid ka 2006. aastal asutamislepingu kontrollväärtuse piiri, mis kinnitab, et ülemäärast eelarvepuudujääki ei ole korrigeeritud.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõikele 3 juhul, kui määrusele (EÜ) nr 3605/93 vastavad tegelikud andmed osutavad, et osalev liikmesriik ei ole ülemäärast eelarvepuudujääki asutamislepingu artikli 104 lõike 7 kohaselt antud soovituses määratletud tähtajaks korrigeerinud, langetab nõukogu viivitamata otsuse vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 9, st teatab liikmesriigile, et ta peab ettenähtud tähtaja piires võtma eelarvepuudujäägi vähendamiseks meetmeid, mida nõukogu peab olukorra parandamiseks vajalikuks.

(9)

Komisjoni talitused prognoosisid 2005. aasta sügisel 2005. aasta eelarvepuudujäägiks 3,9 % SKTst. (5) Eeldusel et poliitika jääb samaks, on komisjoni talituste prognooside kohaselt 2006. ja 2007. aasta eelarvepuudujääk vastavalt 3,7 % SKTst ja 3,3 % SKTst. SKT reaalkasvuks prognoositi 2005. aastal 0,8 %, 2006. aastal 1,2 % ja 2007. aastal 1,6 %; prognooside kohaselt ei kao prognoositava ajavahemiku jooksul SKT lõhe täielikult. Eelneva põhjal ja arvestades majanduse jätkuvalt habrast olukorda, töötas Saksamaa valitsus pärast 18. septembri 2005. aasta valimisi välja strateegia, et viia eelarvepuudujääk alla asutamislepingu kontrollväärtust 2007. aastaks. Valitsus asus kõnealust stabiliseerimisstrateegiat rakendama 2005. aasta detsembris, mil võeti vastu esimesed strateegias ettenähtud meetmed. 22. veebruaril 2006. aastal võttis valitsus vastu nii liitvabariigi 2006. aasta eelarve projekti kui ka seaduse eelnõu, millega tõstetakse alates 1. jaanuarist 2007. aastast käibemaksumäär 16 %-lt 19 %-le.

(10)

22. veebruaril 2006. aastal avaldas liitvabariigi statistikaamet 2005. aasta SKT kasvu näitajad ja valitsemissektori eelarve puudujäägi, mis olid vastavalt 0,9 % ja 3,3 %. Erinevus võrreldes komisjoni talituste sügisprognoosidega tuleneb põhiliselt maksutulude oodatust paremast laekumisest 2005. aasta lõpus. 21. veebruaril 2006. aastal avaldatud komisjoni talituste vahepealsete prognooside kohaselt on 2006. aasta SKT reaalkasv 1,5 %, mis on natuke kõrgem kui võimalik madal kasvumäär. Tuleb märkida, et kõnealune prognoos on kantud optimismist, toetudes sisenõudluse ennetavale reageeringule käibemaksu kavandatud tõstmise suhtes. Arvestades sellele järgnevat mõju majandusele eeldatakse, et 2007. aasta SKT kasv on ligikaudu 1 %. Kooskõlas eespool kirjeldatud makromajandusliku prognoosiga eeldatakse, et 2006. aasta nominaalpuudujääk jääb veidi üle 3 %, kuid langeb 2007. aastal selgelt allapoole kontrollväärtust. Pärast pisut vähem kui 0,5 % paranemist aastatel 2004–2005 ennustavad komisjoni talitused, et struktuurne puudujääk (st tsükliliselt kohandatud puudujääk arvestamata ühekordseid ja ajutisi meetmeid) jääb aastatel 2005–2006 üldjoontes muutumatuks ning väheneb 2007. aastal vähemalt 1 % võrra SKTst.

(11)

Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtaja määramisel tuleks arvestada järgmisi tegureid. Esiteks on rakendatav eelarve kohandamine lülitatud ulatuslikku strateegiasse, milles kavandatud meetmete vastuvõtmine edeneb jõudsalt ja mis vähendab ebakindlust tasakaalustamise tõhususe suhtes. Nimetatud meetmed on struktuurilist laadi ja ei sisalda ühekordseid meetmeid. Teiseks, struktuurse eelarvepuudujäägi 2006. aastaks prognoositud piiratud vähenemine peegeldab vähemalt osaliselt tõsiasja, et mõnede juba rakendatud meetmete mõju avaldub alles mõne aja pärast. Kolmandaks võib valitsuse kavandatud eelarve struktuurilist kohandamist aastatel 2006 ja 2007 vähemalt 1 % võrra SKTst pidada kooskõlas olevaks stabiilsuse ja kasvu pakti sätetega, sealhulgas nõutud tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu paranemine aastas vähemalt 0,5 % SKTst, võtmata arvesse ühekordseid ja ajutisi meetmeid. Arvestades põhjenduses 10 kirjeldatud üldist makromajanduslikku prognoosi, on selline kohandamine, mida tuleb rangelt ellu viia, piisav ülemäärase eelarvepuudujäägi püsivaks ja jätkusuutlikuks korrigeerimiseks.

(12)

Kõnealuseid tegureid arvestades ilmneb, et ülemäärast eelarvepuudujääki tuleks korrigeerida hiljemalt 2007. aastaks. Struktuurset eelarvetasakaalu paranemist 0,5 % võrra SKTst aastas peaks kumulatiivselt järgima aastatel 2006 ja 2007.

(13)

Vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõike 9 teisele lõigule võib nõukogu paluda Saksamaal esitada aruanded vastavalt konkreetsele ajakavale, et tutvuda üksikasjalikult käesoleva otsuse täitmiseks tehtud kohandamisalaste jõupingutustega. Saksamaa peaks komisjonile esitama hiljemalt 14. juuliks 2006. aastal aruande, milles kirjeldatakse käesoleva otsuse täitmiseks võetud ja kavandatud meetmeid. Aruanne peaks eelkõige sisaldama eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks võetud meetmete mõju hindamist eelarvele nii 2006. kui ka 2007. aastal ning analüüsima prognoositava makromajandusliku stsenaariumiga seotud võimalikke riske. Komisjon hindab kõnealust aruannet, et hinnata ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks tehtud edusamme. Saksamaa peaks esitama täiendavaid aruandeid kooskõlas määruse (EÜ) nr 3605/93 artiklis 4 valitsemissektori eelarve puudujäägi ja võla taseme aruande esitamiseks kehtestatud tähtaegadega.

(14)

Kohandamise meetmed peavad tagama valitsemissektori eelarve tasakaalu püsiva paranemise. Selleks, et saavutada Saksamaal keskpikas perspektiivis eesmärgiks seatud eelarve tasakaalustamine struktuurselt tasakaalustatud eelarve abil, on vajalik struktuurse puudujäägi vähendamine 0,5 % võrra SKTst aastas pärast ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimist,