Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005L0036

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 255, 30.9.2005, p. 22–142 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Bulgarian: Chapter 05 Volume 008 P. 3 - 123
Special edition in Romanian: Chapter 05 Volume 008 P. 3 - 123
Special edition in Croatian: Chapter 05 Volume 001 P. 125 - 245

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/36/oj

30.9.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 255/22


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/36/EÜ,

7. september 2005,

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 40, artikli 47 lõiget 1, artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artiklit 55,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt on isikute ja teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel üks ühenduse eesmärke. Liikmesriikide kodanike jaoks tähendab see eelkõige õigust tegutseda kutsealal füüsilisest isikust ettevõtja või töötajana ka muus liikmesriigis kui see, kus nad omandasid kutsekvalifikatsiooni. Lisaks sätestab asutamislepingu artikli 47 lõige 1 direktiivide väljaandmise diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks.

(2)

Pärast 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu võttis komisjon vastu teatise “Siseturu strateegia teenuste osas”, mille eesmärk oli eelkõige muuta teenuste vaba osutamine ühenduses sama lihtsaks kui see on üksikutes liikmesriikides. Lisaks komisjoni teatisele pealkirjaga “Euroopa uued tööjõuturud, avatud kõigile, juurdepääsuga kõigele” tehti 23. ja 24. märtsil 2001. aasta Stockholmi Euroopa Ülemkogul komisjonile ülesandeks esitada 2002. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule konkreetsed ettepanekud kvalifikatsioonide tunnustamise ühtsema, läbipaistvama ja paindlikuma korra loomiseks.

(3)

Käesoleva direktiiviga liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutele antud tagatis pääseda teises liikmesriigis samale kutsealale ja sellel tegutseda vastava liikmesriigi enda kodanikega samadel tingimustel ei piira võõrspetsialisti kohustust järgida selles riigis kutsealal tegutsemiseks kehtestatud mittediskrimineerivaid tingimusi eeldusel, et viimased on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed.

(4)

Teenuste vaba osutamise lihtsustamiseks peaks kehtestama täpsema korra eesmärgiga laiendada võimalusi kutsetegevuseks algupärase kutsenimetuse all. Infoühiskonna kaugteenuste suhtes tuleks kohaldada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul, (4) sätteid.

(5)

Arvestades erinevaid, ühest küljest ajutise ja episoodilise iseloomuga teenuste piiriülesele osutamisele ja teisest küljest asutamisele kehtestatud süsteeme, tuleks täpsustada kriteeriumid nende kahe kontseptsiooni eristamiseks teenuse osutaja asumisel vastuvõtva liikmesriigi territooriumile.

(6)

Teenuste osutamise hõlbustamisel tuleks hoolikalt suhtuda rahva tervise ja ohutuse ning tarbijakaitse küsimustesse. Seetõttu tuleks rahva tervise ja ohutusega seotud ja piiriülest teenust kas ajutiselt või episoodiliselt osutavate reguleeritud kutsealade suhtes kehtestada erisätted.

(7)

Vastuvõtvad liikmesriigid võivad vajaduse korral ja kooskõlas ühenduse õigusega kehtestada deklareerimise nõuded. Need nõuded ei tohi olla teenuse osutajatele ülemäära koormavad ega takistada teenuse osutamise vabaduse teostamist või muuta seda vähem atraktiivseks. Selliste nõuete vajadust tuleb regulaarselt kontrollida, arvestades liikmesriikidevaheliseks halduskoostööks ühenduse raamistiku loomisel tehtud edusamme.

(8)

Teenuse osutaja suhtes kohaldatakse vastuvõtva liikmesriigi distsiplinaarkorda, mis on otseses ja eriomases seoses kutsekvalifikatsioonidega, nagu näiteks kutseala mõiste, kutseala alla kuuluvad tegevused, tiitlite ja nimetuste kasutamine ja tarbijakaitse ja turvalisusega otseselt ning konkreetselt seotud tõsine kutsealane rikkumine.

(9)

Säilitades asutamisvabadust silmas pidades erinevate kehtivate tunnustamissüsteemide aluseks olevad põhimõtted ja kaitsemeetmed, tuleks nende süsteemide eeskirju saadud kogemusi arvestades täiustada. Pealegi on vastavaid direktiive mitmel korral muudetud ning nende sätted tuleks kohaldatavaid põhimõtteid standardiseerides ümber struktureerida ja ratsionaliseerida. Seetõttu on vaja asendada kutsealase koolituse tunnustamise üldsüsteemi käsitlevad nõukogu direktiivid 89/48/EMÜ (5) ja 92/51/EMÜ (6) ning samuti kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üldsüsteemi käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/42/EÜ, (7) nõukogu direktiivid 77/452/EMÜ, (8) 77/453/EMÜ, (9) 78/686/EMÜ, (10) 78/687/EMÜ, (11) 78/1026/EMÜ, (12) 78/1027/EMÜ, (13) 80/154/EMÜ, (14) 80/155/EMÜ, (15) 85/384/EMÜ, (16) 85/432/EMÜ, (17) 85/433/EMÜ (18) ja 93/16/EMÜ, (19) mis käsitlevad üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, arhitekti, proviisori ja arsti kutsealasid ühendades need ühte teksti.

(10)

Käesolev direktiiv ei loo takistusi liikmesriikide võimalusele tunnustada oma korra kohaselt kolmandate riikide kodanike poolt väljaspool Euroopa Liidu territooriumi omandatud kutsekvalifikatsioone. Igasuguse tunnustamise puhul peab igal juhul järgima teatud kutsealale kehtestatud koolituse miinimumnõudeid.

(11)

Kvalifikatsioonide tunnustamise üldsüsteemi, edaspidi “üldsüsteemi”, kuuluvate kutsealade osas on liikmesriikidel õigus oma territooriumil pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks kehtestada kvalifikatsiooni miinimumnõuded. Siiski ei tohiks liikmesriik vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 10, 39 ja 43 nõuda liikmesriigi kodanikult kvalifikatsiooni, mille tingimuseks on üldjuhul üksnes siseriikliku haridussüsteemi väljastatud diplom, kui asjaomane isik on kogu või osa sellest kvalifikatsioonist juba omandanud mõnes teises liikmesriigis. Seetõttu tuleks sätestada, et vastuvõttev liikmesriik, kus kutseala on reguleeritud, peab arvestama teises liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni ning hindama selle vastavust siseriiklikele nõuetele. Tunnustamise üldsüsteem ei takista siiski liikmesriigil kohaldada isikute suhtes, kes soovivad tema territooriumil kutsealaga tegeleda, kutsealaste eeskirjade rakendamisest tulenevaid ja avaliku huviga õigustatud erinõudeid. Taolised eeskirjad on seotud näiteks kutseala korralduse, kutsenormide, sealhulgas kutse-eetika alaste normide, ning järelevalve ja vastutusega. Lisaks ei ole käesolev direktiiv ette nähtud sekkumiseks liikmesriikide õigustatud huvidesse oma kodanike kutsealadega seotud siseriikliku õiguse täitmisest kõrvale hoidmise tõkestamisel.

(12)

Käesolev direktiiv käsitleb teistes liikmesriikides omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamist liikmesriikide poolt. Siiski ei käsitleta teistes liikmesriikides vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud tunnustamisotsuste tunnustamist liikmesriikide poolt. Seega isikud, kel on vastavalt käesolevale direktiivile tunnustatud kutsekvalifikatsioon, ei või kasutada seda tunnustust, et saada oma päritoluliikmesriigis õigusi, mis erinevad selles liikmesriigis saadud kutsekvalifikatsiooniga antud õigustest, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad, et on omandanud vastuvõtvas liikmesriigis täiendava kutsekvalifikatsiooni.

(13)

Selleks, et määratleda üldise süsteemi alusel täpne tunnustamismehhanism, on vaja rühmitada siseriiklikud haridus- ja koolituskavad erinevate tasemete vahel. Nimetatud tasemed luuakse ainult üldise tunnustamise süsteemi tarbeks ning need ei mõjuta siseriiklikku hariduse ja koolituse korraldust ega liikmesriikide pädevust antud küsimuses.

(14)

Direktiividega 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ kehtestatud tunnustamismehhanismi ei muudeta. Seetõttu tuleks liikmesriigil, kus teatud reguleeritud kutsealal tegutsemise tingimuseks on nelja-aastase kestusega kõrg- või ülikoolihariduse edukat läbimist tõendava diplomi olemasolu, lubada nendel kutsealadel tegutsemist isikutele, kellel on vähemalt üheaastase kestusega keskharidusele järgneva koolituse edukat läbimist tõendav diplom, hoolimata tasemest, millele vastuvõtvas liikmesriigis nõutav diplom vastab. Samas juhul, kui reguleeritud kutsealal tegutsemise tingimuseks on üle nelja-aastase kestusega kõrg- või ülikoolihariduse omamine, tuleks nimetatud kutsealadel tegutsemist võimaldada isikutele, kellel on vähemalt kolmeaastase kestusega ülikooli- või kõrgharidust tõendav diplom.

(15)

Üldsüsteemi kuuluvatel kutsealadel tegutsema hakkamiseks vajalike koolituse miinimumnõuete ühtlustamise puudumise tõttu peaks vastuvõtval liikmesriigil olema võimalus kehtestada korvamismeetmed. Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja arvestama eriti taotleja töökogemust. Kogemused näitavad, et sisserändajalt vastavalt tema valikule kas sobivustesti või kohanemisaja nõudmine annab piisava tagatise tema kvalifikatsioonitasemele, nii et selle valikuvabaduse piiramist tuleb igal üksikul juhul põhjendada kohustusliku normiga avalikust huvist lähtuvalt.

(16)

Spetsialistide vaba liikumise edendamiseks ja samaaegselt kvalifikatsiooni piisava taseme tagamiseks peaks mitmesugustel kutseühingutel ja -organisatsioonidel või liikmesriikidel olema võimalik esitada Euroopa tasandil ühisplatvorme. Käesolevas direktiivis peaks neid algatusi teatud tingimustel arvestama vastavalt liikmesriikide pädevusele otsustada oma territooriumil kutsealal tegutsemiseks nõutava kvalifikatsiooni, samuti oma haridussüsteemi ja kutsealase koolituse süsteemi sisu ja korralduse üle, ning vastavalt ühenduse õigusele ja eriti ühenduse konkurentsiõigusele edendades sellega seoses automatiseeritumat tunnustamist üldsüsteemi raames. Ühisplatvorme esitada võivad kutseühingud peaksid olema esindatud nii siseriiklikul kui Euroopa tasandil. Ühisplatvorm on kriteeriumide kogum, mis võimaldab korvata vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikides, kaasa arvatud kõigis seda kutseala reguleerivates liikmesriikides, kindlaks tehtud suurimad sisulised erinevused koolitusnõuetes. Kriteeriumid võivad sisaldada näiteks selliseid nõudeid nagu lisakoolitus, kohanemisaeg juhendaja järelevalve all, sobivustest või minimaalselt ettenähtud kutsepraktika või eelnimetatute kombinatsioon.

(17)

Kõigi selliste olukordade arvesse võtmiseks, mille puhul kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega seotud õigusnormid puuduvad, peab üldsüsteem laienema ühegi konkreetse süsteemiga katmata juhtudele, kus vastav kutseala kas ei kuulu ühegi olemasoleva süsteemi alla või kus taotleja, vaatamata kutseala kuulumisele sellise konkreetse süsteemi alla, ei vasta mingil eri või erandlikul põhjusel selle tingimustele.

(18)

Mitmete tööstus- ja äritegevuse ning käsitöö aladel tegutsema hakkamise korda tuleb liikmesriikides, kus need kutsealad on reguleeritud, lihtsustada, niivõrd kui taotleja on teises liikmesriigis vastaval alal tegutsenud mõistliku aja vältel piisavalt hiljuti, säilitades samas nendel tegevusaladel tegutsema hakkamiseks töökogemusel põhineva automaatse tunnustamise.

(19)

Arstide, üldõdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, proviisorite ja arhitektide vaba liikumine ja nende kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikune tunnustamine tugineb koolituse kooskõlastatud miinimumnõuetel põhineval kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise põhimõttel. Lisaks peaks arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori tegevusalal tegutsema hakkamine liikmesriigis sõltuma vastava kvalifikatsiooni omamisest, mis tagab, et asjaomane isik on läbinud miinimumnõudeid järgiva koolituse. Seda süsteemi peaks täiendama rida omandatud õigusi, mida kvalifitseeritud spetsialistid saavad teatud tingimustel kasutada.

(20)

Arstide ja hambaarstide kvalifikatsioonisüsteemi näitajate ja sellega seotud vastastikuse tunnustamise valdkonna ühenduse õigustiku arvesse võtmiseks tuleks automaatse tunnustamise põhimõtet arsti ja hambaravi erialade puhul, mis on ühised vähemalt kahes liikmesriigis, rakendada kõikidele käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval tunnustatud erialadele. Siiski tuleks süsteemi lihtsustamiseks rakendada automaatset tunnustamist pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva ainult sellistele uutele arsti erialadele, mis on ühised vähemalt kahele viiendikule liikmesriikidest. Pealegi ei takista käesolev direktiiv liikmesriikidel omavahel kokku leppida neis levinud, kuid käesoleva direktiivi mõistes mitte automaatselt tunnustatud arsti ja hambaravi erialade automaatses tunnustamises neis kehtiva korra alusel.

(21)

Üldarsti kvalifikatsiooni automaatne tunnustamine ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust otsustada, kas siduda see kvalifikatsioon teatud kutsetegevusega või mitte.

(22)

Kõik liikmesriigid peaksid tunnustama hambaarsti arstist eraldi kutsena sõltumata sellest, kas hambaarst on spetsialiseerunud erihambaarst. Liikmesriigid peaksid tagama, et hambaarstide väljaõpe annab neile hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliate ja haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks vajalikud oskused. Hambaarsti kutsetegevust teostavad käesoleva direktiiviga sätestatud hambaarsti kvalifikatsiooni omavad isikud.

(23)

Ämmaemandate väljaõppe ühtsustamine kõikides liikmesriikides ei tundu olevat soovitav. Pigem peaks liikmesriikidel olema ämmaemandate väljaõppe korraldamisel võimalikult vabad käed.

(24)

Käesoleva direktiivi lihtsustamiseks peaks proviisori kvalifikatsiooni automaatset tunnustamist käsitlevate sätete ulatuse piiritlemiseks määratlema “proviisori” mõiste, seda tegevusala reguleerivate siseriiklike eeskirjade erisätteid piiramata.

(25)

Proviisori kvalifikatsiooniga isikud on spetsialistid ravimite alal ja neil peaks põhimõtteliselt olema kõikides liikmesriikides juurdepääs minimaalsetele tegevustele selles valdkonnas. Miinimumpiiridest väljapoole jääva tegevuse määratlemisel ei tohiks käesolev direktiiv piirata proviisoritele avatud tegevuste ringi liikmesriikides — eriti meditsiinibioloogilise analüüsi vallas — ega anda spetsialistidele monopoolset seisundit, kui need küsimused jäävad ainuüksi liikmesriikide otsustada. Käesoleva direktiivi sätted ei takista liikmesriikidel nõuda lisakoolitust kooskõlastamise miinimumpiiridest väljapoole jääva tegevuse alustamiseks. See tähendab, et vastuvõttev liikmesriik peaks saama kehtestada need nõuded kodanikele, kellel on automaatselt tunnustatav kvalifikatsioon käesoleva direktiivi tähenduses.

(26)

Käesolev direktiiv ei kooskõlasta kõiki farmaatsia valdkonna tegevusaladel tegutsema hakkamise ja töötamise nõudeid. Eelkõige peaks jääma liikmesriikide endi otsustada apteekide geograafilise jaotuse ja ravimite müügimonopoli küsimus. Käesolev direktiiv ei muuda liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis keelavad ettevõtjatel tegutseda teatud proviisori tegevusaladel või kehtestavad nendel tegutsemiseks teatud tingimused.

(27)

Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Seetõttu peab kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine tuginema kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele kriteeriumidele, mis tagavad, et tunnustatud kvalifikatsioone omavad isikud on võimelised mõistma ja üle kandma üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, projekteerimise, struktuuride korralduse ja ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega.

(28)

Arhitektuuri ja arhitekti kutsealal tegutsema hakkamist ja sellel tegutsemist reguleerivad siseriiklikud eeskirjad on oma reguleerimisalalt väga erinevad. Enamikes liikmesriikides töötavad arhitektuurivaldkonnas de jure või de facto üksnes arhitekti kutsenimetust või lisaks muud kutsenimetust kandvad isikud, omamata kutsetegevuses monopoolset seisundit, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti. Nendel tegevusaladel või mõnedel neist võivad töötada ka muud isikud, eriti ehituse või ehituskunsti valdkonnas eriväljaõppe läbinud insenerid. Käesoleva direktiivi lihtsustamiseks peaks arhitekti kvalifikatsiooni automaatset tunnustamist käsitlevate sätete ulatuse piiritlemiseks määratlema “arhitekti” mõiste, seda tegevusala reguleerivate siseriiklike eeskirjade erisätteid piiramata.

(29)

Kui reguleeritud kutseala siseriiklik või Euroopa tasandi kutsorganisatsioon või -ühing esitab põhjendatud taotluse kvalifikatsioonide tunnustamise erisätete osas, mis põhineb koolituse miinimumnõuete kooskõlastamisele, võib komisjon hinnata käesoleva direktiivi muutmise vajalikkust.

(30)

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi tõhususe tagamiseks tuleks määrata kindlaks selle rakendamise ühtsed tingimused ja menetluskord, samuti kutsealal töötamise teatud üksikasjad.

(31)

Kuna liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö soodustab tõenäoliselt käesoleva direktiivi rakendamist ning sellest direktiivist tulenevate kohustuste täitmist, tuleks korraldada koostöö vahendid.

(32)

Kutseühenduste ja -organisatsioonide poolt väljaantav Euroopa tasandi kutsekaart võiks lihtsustada spetsialistide vaba liikumist, eelkõige kiirendades infovahetust vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi vahel. See kutsekaart peaks muutma võimalikuks erinevates liikmesriikides töötava spetsialisti teenistuskäigu jälgimise.Arvestades täiel määral kõiki andmekaitse sätteid, võiks nimetatud kaart sisaldada teavet spetsialisti kvalifikatsiooni (lõpetatud ülikool või õppeasutused, omandatud kvalifikatsioon, töökogemus), juriidilise tegutsemisvormi, tema suhtes rakendatud kutsealaga seotud sanktsioonide ning vastava pädeva ametiasutuse kohta.

(33)

Liikmesriikide kodanikele teavet ja abi pakkuvate kontaktpunktide võrgustiku loomine võimaldab kindlustada tunnustamissüsteemi läbipaistvuse. Need kontaktpunktid annavad komisjonile ja soovi korral igale kodanikule kogu tunnustamiskorda puudutava teabe ja aadressid. Iga liikmesriigi poolt selle võrgustiku raames ühe kontaktpunkti nimetamine ei mõjuta pädevuse korraldamist siseriiklikul tasandil. Eelkõige ei takista see siseriiklikul tasandil mitme asutuse nimetamist, kusjuures eelmainitud võrgustiku raames nimetatud kontaktpunkt vastutab teiste asutustega töö koordineerimise ja vajaduse korral kodanikke teavitava asjaomase pädeva asutuse kohta teabe andmise eest.

(34)

Sektoridirektiivide ja üldsüsteemi põhjal loodud erinevate tunnustamissüsteemide haldamine on osutunud kohmakaks ja keeruliseks. Seetõttu on haldamist vaja lihtsustada ja käesoleva direktiivi ajakohastamisel on vaja arvestada teaduse ja tehnika arengut, eriti juhul, kui kvalifikatsioonide automaatseks tunnustamiseks kooskõlastatakse koolituse miinimumnõuded. Sel eesmärgil tuleks kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks luua üksainus komitee ning tagada kutseorganisatsioonide esindajate sobiv kaasamine, seda ka Euroopa tasandil.

(35)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (20)

(36)

Liikmesriikide regulaarselt koostatav ja statistilisi andmeid sisaldav aruanne käesoleva direktiivi rakendamise kohta võimaldab kindlaks määrata kutsekvalifikatsioonide tunnustamissüsteemi mõju.

(37)

Kui käesoleva direktiivi mõne sätte rakendamisel põrgatakse liikmesriigis tugevale vastuseisule, peaks ajutiste meetmete vastuvõtmiseks olema ettenähtud vastav kord.

(38)

Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriigi õigust siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamisel ja selle süsteemi raames teostatavate tegevusalade määratlemisel.

(39)

Arvestades tehnoloogiliste muudatuste ja teaduse arengu kiirust, on elukestev õpe paljudel kutsealadel eriti oluline. Liikmesriikide ülesanne on vastu võtta üksikasjalik kord, mille raames spetsialistid hoiaksid end asjakohast täienduskoolitust saades tehnika ja teaduse arenguga kursis.

(40)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korra ratsionaliseerimist, lihtsustamist ja parandamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning seda võib paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(41)

Käesolev direktiiv ei piira asutamislepingu artikli 39 lõike 4 rakendamist ja asutamislepingu artikli 45 rakendamist eelkõige notarite suhtes.

(42)

Asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse osas kohaldatakse käesolevat direktiivi, ilma et see piiraks teiste kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevate eriomaste õigusaktide, nagu transpordile, kindlustusvahendajatele ja diplomeeritud audiitoritele kehtivate õigusaktide kohaldamist. Käesolev direktiiv ei mõjuta nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (21) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon (22) toimimist. Käesoleva direktiiviga peaks reguleerima advokaatide kutsekvalifikatsioonide tunnustamist nende viivitamatuks asutamiseks vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.

(43)

Niivõrd, kui need on reguleeritud, hõlmab käesolev direktiiv ka vabakutseid, mis on käesoleva direktiivi kohaselt kutsealad, millega tegeleb isik, kes omades vastavat kutsekvalifikatsiooni, osutab isiklikult, omal vastutusel ja tehniliselt sõltumatult kliendi huvides ja üldhuvides intellektuaalseid ja kontseptuaalseid teenuseid. Vastavalt asutamislepingule võidakse kutsealaga tegelemisele liikmesriikides kohaldada erilisi õiguslikke piiranguid, mis tulenevad siseriiklikest õigusaktidest ja nende raames sõltumatult vastava kutseala esindusorgani poolt kehtestatud õigusnormidest, et tagada ja arendada professionaalsust, teenuse kvaliteeti ja usaldussuhet kliendiga.

(44)

Käesolev direktiiv ei piira tervise ja tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks vajalike meetmete rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolev direktiiv kehtestab korra, mille alusel liikmesriik, kes teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest (edaspidi “vastuvõttev liikmesriik”), peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides (edaspidi “päritoluliikmesriik”) saadud kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal kutsealal töötada.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike, sealhulgas vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.

2.   Iga liikmesriik võib vastavalt oma õigusaktidele lubada liikmesriigi kodanikel, kellel on mujal kui selles liikmesriigis saadud kutsekvalifikatsiooni tõend, tegutseda oma territooriumil reguleeritud kutsealal artikli 3 lõike 1 punkti a mõistes. III jaotise III peatükis reguleeritud kutsealade osas peab esmane tunnustamine arvestama nimetatud peatükis sätestatud koolituse miinimumnõudeid.

3.   Käesoleva direktiivi vastavaid sätteid ei kohaldata juhul, kui kõnealuste reguleeritud kutsealade suhtes kehtestatakse ühenduse eraldi õigusaktiga kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega otseselt seotud teistsugune täpsustatud kord.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

reguleeritud kutseala — kutsetegevus või -tegevuste hulk, millel tegutsema hakkamist või tegutsemist või tegutsemise üht moodustest reguleerivad spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni omamist kas otseselt või kaudselt käsitlevad õigus- või haldusnormid; tegutsemise moodus on eelkõige kutsealal tegutsemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on õigus- või haldusnormidega lubatud üksnes vastavat kutsekvalifikatsiooni omavatel isikutel. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse reguleeritud kutsealana lõikes 2 nimetatud kutseala;

b)

kutsekvalifikatsioon — haridust tõendava dokumendiga, artikli 11 punkti a alapunktis i nimetatud pädevuskinnituse ja/või töökogemusega tõendatud kvalifikatsioon;

c)

kvalifikatsiooni tõendav dokument — diplomid, tunnistused ja muud, liikmesriigi õigus- või haldusnormide kohaselt liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud dokumendid, mis tõendavad peamiselt ühenduses omandatud kutsealase koolituse edukat läbimist. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidena lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti;

d)

pädev asutus — mistahes asutus või organ, mis on liikmesriigi poolt eraldi volitatud väljastama või vastu võtma koolitusdiplomeid ja muid dokumente või teavet ja vastu võtma taotlusi ja tegema käesolevas direktiivis nimetatud otsuseid;

e)

reguleeritud haridus ja koolitus — antud kutsealal tegutsemisele suunatud koolitus, mis koosneb kursustest või vajadusel lisaks kursustele ka kutsealasest koolitusest või katseajast või kutsepraktikast.

Asjaomase liikmesriigi õigus- või haldusnormidega määratakse kutsealase koolituse, katseaja või kutsepraktika struktuur ja tase ning neid kontrollib või kiidab heaks selleks määratud asutus;

f)

töökogemus — asjaomasel kutsealal tegelik ja seaduslik tegutsemine liikmesriigis;

g)

kohanemisaeg — vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealal tegutsemine kutseala kvalifitseeritud esindaja vastutuse all, kusjuures sellise järelevalve all sooritud praktikaga võib kaasneda täienduskoolitus. Seda järelevalve all sooritatud praktikat tuleb hinnata. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kehtestab üksikasjaliku kohanemisaja ja selle hindamist, samuti sisserändaja seisundit käsitleva korra.

Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kehtestavad kehtiva ühenduse õiguse alusel järelevalve all praktikat sooritava isiku seisundi selles liikmesriigis, reguleerides eelkõige elamisloa, samuti kohustuste, sotsiaalsete õiguste ja soodustuste, toetuste ning tasude küsimusi;

h)

sobivustest — vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse korraldatud test, mis piirdub taotleja kutsealaste teadmistega ja mille eesmärk on hinnata taotleja suutlikkust tegutseda reguleeritud kutsealal selles liikmesriigis. Sellise testi korraldamiseks koostab pädev asutus nimekirja teemadest, mis liikmesriigis nõutavat hariduse ja koolituse ning taotleja omandatud hariduse ja läbitud koolituse võrdluse alusel ei ole taotleja kvalifikatsiooni tõendava diplomiga või muu dokumendiga kaetud.

Sobivustest peab arvestama asjaolu, et taotleja on kvalifitseeritud spetsialist kas oma päritoluliikmesriigis või selles liikmesriigis, kust ta tuleb. Test peab valikuliselt hõlmama nimekirjas ülesloetud teemasid, mille valdamine on vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks oluline. Testis võib kontrollida ka vastuvõtvas liikmesriigis kõnealusele tegevusele kohaldatavate kutsealaste eeskirjade tundmist.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus määrab sobivustesti üksikasjaliku rakendamise korra ja selles liikmesriigis ennast sobivustestiks ette valmistada sooviva taotleja staatuse liikmesriigis;

i)

ettevõtte juht — isik, kes on kõnealuse tegevusala ettevõttes tegev kui:

i)

ettevõtte juht või ettevõtte filiaali juht või

ii)

ettevõtte omaniku või juhi asetäitja juhul, kui selle ametiga kaasneb esindatud omaniku või juhi vastutusega võrdväärne vastutus, või

iii)

juhtival ametikohal töötav isik, kelle kohustused on kaubandus- ja/või tehnilise iseloomuga ja kes vastutab ettevõtte ühe või enama osakonna eest.

2.   I lisas loetletud ühingute või organisatsioonide liikmete praktiseeritavaid kutsealasid käsitletakse reguleeritud kutsealadena.

Esimeses lõigus nimetatud ühingute või organisatsioonide eesmärk on esmajoones edendada ja hoida asjaomase kutseala kõrget standardit. Liikmesriik tunnustab neid selle eesmärgi teostajatena erikorras ja nad väljastavad oma liikmetele kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, tagades et nende liikmed austavad nende kehtestatud kutsealaseid eeskirju ja andes liikmetele õiguse kasutada kutsenimetust või vastavat tähekombinatsiooni või saada kasu sellise kvalifikatsiooniga kaasnevast.

Kui liikmesriik tunnustab esimeses lõigus nimetatud ühingut või organisatsiooni, peab ta komisjonile sellest teatama ja komisjon avaldab vastava teate Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Kolmanda riigi väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente käsitletakse kvalifikatsiooni tõendava dokumendina juhul, kui selle omanikul on selle liikmesriigi territooriumil, kes tunnustab seda kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti artikli 2 lõike 2 alusel, selle liikmesriigi poolt tõendatud kolmeaastane töökogemus asjaomasel kutsealal.

Artikkel 4

Tunnustamise toime

1.   Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine vastuvõtva liikmesriigi poolt annab soodustatud isikule võimaluse asuda selles liikmesriigis tegutsema samal kutsealal kui see, millele ta kvalifitseerus päritoluliikmesriigis, ja tegutseda sellel kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis selle liikmesriigi kodanikega võrdsetel tingimustel.

2.   Käesoleva direktiivi tähenduses on kutseala, millel taotleja soovib vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda, sama mis kutseala, millele ta päritoluliikmesriigis kvalifitseerus, juhul, kui vastavad kutsetegevused on võrreldavad.

II JAOTIS

TEENUSTE VABA OSUTAMINE

Artikkel 5

Teenuste vaba osutamise põhimõte

1.   Ilma et see piiraks ühenduse õiguse erisätete ning samuti käesoleva direktiivi artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tohi liikmesriigid kutsekvalifikatsiooniga seotud põhjusel takistada teenuste vaba osutamist teises liikmesriigis juhul, kui:

a)

teenuse osutaja on liikmesriigis ametlikult asutatud (edaspidi “asutamise liikmesriik”), eesmärgiga tegutseda seal samal kutsealal ja

b)

teenuse osutaja asub teise liikmesriiki ja kui ta tegutses asutamise liikmesriigis sellel kutsealal vähemalt kaks aastat teenuse osutamisele eelnenud kümne aasta jooksul, kui see kutseala ei ole selles liikmesriigis reguleeritud. Kaheaastast kutsealal tegutsemise nõuet ei kohaldata juhul, kui kas kutseala või kutsealal tegutsemiseks vajalik haridus või koolitus on reguleeritud.

2.   Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui teenuse osutaja asub vastuvõtva liikmesriigi territooriumile, et tegutseda ajutiselt ja episoodiliselt lõikes 1 nimetatud kutsealal.

Teenuse osutamise ajutist ja episoodilist olemust, eriti selle kestust, sagedust, regulaarsust ja pidevust hinnatakse igal juhtumil eraldi.

3.   Kui teenuse osutaja asub teise liikmesriiki, kehtivad talle kutse-, õigusliku ja haldusiseloomuga kutsealased eeskirjad, mis on otseselt seotud kutsekvalifikatsioonidega, näiteks kutseala mõiste, tiitlite ja nimetuste kasutamine ja tõsine kutsealane rikkumine, mis on otseselt ja konkreetselt seotud tarbijakaitse ning turvalisusega, samuti distsiplinaarsätted, mida vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatakse selles liikmesriigis samal kutsealal tegutsevate isikute suhtes.

Artikkel 6

Erandid

Vastavalt artikli 5 lõikele 1 peab vastuvõttev liikmesriik teises liikmesriigis asutatud teenuse osutajad vabastama nõuetest, mis ta on kehtestanud oma territooriumil registreeritud spetsialistidele, mis on seotud:

a)

kutseorganisatsioonilt või -organilt tegevusloa saamist, selles registreerimist või selle organisatsiooni või organi liikmeks olemist. Oma territooriumil kehtivate distsiplinaarsätete kohaldamise lihtsustamiseks vastavalt artikli 5 lõikele 3 võivad liikmesriigid kehtestada ajutise automaatse registreerimise sellise kutseorganisatsiooni või -organi juures või pro forma liikmelisuse selles organisatsioonis või organis tingimusel, et selline registreerimine või liikmelisus ei aeglusta ega komplitseeri mingil moel teenuste osutamist ega põhjusta teenuse osutajale mingeid lisakulusid. Pädev asutus peab artikli 7 lõikes 4 nimetatud ja rahva tervise ning ohutusega seotud kutsealade, samuti III jaotise III peatüki kohaselt automaatsele registreerimisele kuuluvate kutsealade kohta saatma vastavale kutseorganisatsioonile või -organile deklaratsiooni või artikli 7 lõike 1 kohaldavuse korral selles nimetatud uuenduse koopia koos artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokumentide koopiatega ning seda käsitletakse kui automaatset ajutist registreerimist või pro forma liikmelisust,

b)

riikliku sotsiaalkindlustusasutuse juures registreerimist kindlustusandjaga tasaarveldamise eesmärgil seoses kindlustatud isikute kasuks sooritatud tegevustega.

Siiski peab teenuse osutaja punktis b nimetatud organit kas eelnevalt või kiireloomulistel juhtudel tagantjärele osutatud teenustest teavitama.

Artikkel 7

Teenuse osutaja teise liikmesriiki asumise korral eelnevalt esitatav deklaratsioon

1.   Liikmesriigid võivad nõuda, et teenuste osutamiseks ühest liikmesriigist esmakordselt teise asuv teenuse osutaja peab sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele eelneva kirjaliku deklaratsiooniga teatama, lisades kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjelduse. Seda deklaratsiooni tuleb kord aastas uuendada juhul, kui teenuse osutaja kavatseb selles liikmesriigis pakkuda vastaval aastal ajutisi või episoodilisi teenuseid. Teenuse osutaja võib deklaratsiooni esitamiseks kasutada erinevaid vahendeid.

2.   Teenuste esmasel osutamisel või kui olukorra oluline muutus on dokumentaalselt tõestatud, võivad liikmesriigid nõuda deklaratsioonile järgmiste dokumentide lisamist:

a)

tõend teenuse osutaja kodakondsuse kohta,

b)

dokument, mis tõendab, et selle omanik on liikmesriigis ametlikult asutatud asjaomasel tegevusalal tegutsemise eesmärgil ja et tal ei ole tõendi väljastamise ajal ajutist ega alalist tegevuskeeldu,

c)

kutsekvalifikatsiooni tõend,

d)

artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud juhtudel igasugune tõend selle kohta, et teenuse osutaja on asjaomasel tegevusalal tegutsenud vähemalt kaks aastat viimase kümne aasta jooksul,

e)

turvateenuste kutsealade puhul tõend kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta, kui liikmesriik nõuab seda ka oma kodanikelt.

3.   Teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse all niivõrd, kui kõnealusele kutsetegevusele on selles liikmesriigis olemas selline kutsenimetus. Sellele kutsenimetusele viidatakse asutamise liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest viisil, mis väldib segiajamist vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetusega. Kui asutamise liikmesriigis ei ole sellist kutsenimetust, viitab teenuse osutaja oma kvalifikatsioonile selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. III jaotise III peatükis nimetatud juhtudel pakutakse teenust erandlikult vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.

4.   Teenuste esmasel osutamisel rahva tervist ja ohutust mõjutavatel reguleeritud kutsealadel, mis ei kuulu III jaotise III peatüki alusel automaatsele tunnustamisele, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kontrollida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni enne teenuste esmast osutamist. Selline eelnev kontroll on võimalik üksnes juhul, kui kontrolli eesmärk on vältida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni puudumisest põhjustatud tõsist kahju teenuse saaja tervisele ning turvalisusele ja kui see kontroll ei ületa selle teostamiseks vajalikku.

Pädev asutus teatab teenuse osutajale oma otsusest mitte kontrollida ta kvalifikatsiooni või sellise kontrolli tulemustest hiljemalt kuu möödudes deklaratsiooni ja kaasnevate dokumentide saamisest. Viivitust põhjustavate probleemide esinemisel teatab pädev asutus esimese kuu jooksul teenuse osutajale viivituse põhjused ja otsuse langetamise uue ajakava, mille lõpptähtaeg peab olema hiljemalt kaks kuud pärast kõigi dokumentide saamist.

Kui teenuse osutaja kutsekvalifikatsioon ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus erinevad olulisel määral, nii et see erinevus võib olla ohtlik rahva tervisele või ohutusele, annab vastuvõttev liikmesriik teenuse osutajale eelkõige sobivustesti kaudu võimaluse näidata, et ta on puuduolevad teadmised või pädevuse omandanud. Igal juhul peab olema võimalik pakkuda teenust ühe kuu jooksul eelmise lõigu alusel vastu võetud otsuse langetamisest.

Juhul kui eelmistes lõikudes määratud tähtaegade möödumisel ei ole pädevalt asutuselt vastust saadud, võib teenust osutada.

Kui kvalifikatsioon on tõendatud käesoleva lõike alusel, osutatakse teenust vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.

Artikkel 8

Halduskoostöö

1.   Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt iga teenuste osutamise kohta küsida teavet teenuse osutaja asutamise seaduslikkuse, tema hea käitumise, samuti kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Asutamise liikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet vastavalt artiklis 56 kehtestatud korrale.

2.   Pädevad asutused tagavad igasuguse teabe vahetuse, mis on teenuse saajale vajalik kaebuse õigeks esitamiseks teenuse osutaja vastu. Teenuse saajaid teavitatakse kaebuse tulemustest.

Artikkel 9

Teenuse saajale antav teave

Kui teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse või teenuse osutaja kvalifikatsiooni alusel, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lisaks muudele ühenduse õigusega teabe kohta kehtestatud nõuetele nõuda teenuse osutajalt osa või kogu järgneva teabe esitamist teenuse saajale:

a)

äriregistri nimetus, äriregistrikood või muud selles registris olevad võrdväärsed identifitseerimisvahendid, kui teenuse osutaja on kantud äriregistrisse või sarnasesse riiklikku registrisse;

b)

pädeva järelevalveasutuse nimi ja aadress, kui tegevusalal tegutsemiseks nõutakse asutamise liikmesriigi luba;

c)

kutseühingu või sarnase organi andmed, kus teenuse osutaja on registreeritud;

d)

kutsenimetus või selle puudumisel teenuse osutaja kvalifikatsioon ja liikmesriik, kus see kvalifikatsioon omandati;

e)

nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (23) artikli 22 lõikes 1 nimetatud käibemaksukohustuslase identifitseerimisnumber, kui teenuse osutaja tegutseb käibemaksuga maksustataval tegevusalal,

f)

ametialase vastutuse katteks sõlmitud kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjeldus.

III JAOTIS

ASUTAMISVABADUS

I PEATÜKK

Haridust tõendavate dokumentide tunnustamise üldsüsteem

Artikkel 10

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide kutsealade suhtes, mida ei reguleerita käesoleva jaotise II ja III peatükiga, ja järgnevalt nimetatud juhtudel, mil taotleja eri ja erandlikel põhjustel ei vasta nendes peatükkides sätestatud tingimustele:

a)

IV lisas loetletud tegevusaladele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 17, 18 ja 19 kehtestatud nõuetele;

b)

üldarstidele, eriarstidele, üldõdedele, hambaarstidele, erihambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 23, 27, 33, 37, 39, 43 ja 49 nimetatud tegeliku ja seadusliku kutsepraktika nõuetele;

c)

arhitektidele, kui sisserändaja kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti ei ole loetletud V lisa punktis 5.7;

d)

arstidele, õdedele, hambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punktide 5.1.1, 5.2.2, 5.3.2, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud ja üksnes vastava eriala tunnustamise eesmärgil sooritatud koolitust, ilma et see piiraks artikli 21 lõike 1 ja artiklite 23 ja 27 täitmist;

e)

üldõdedele ja eriõdedele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuse saamiseks läbitud koolitust, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõe koolituseta eriõed;

f)

üldõe koolituseta eriõdedele, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõed, üldõe koolituseta eriõed või pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed;

g)

sisserändajatele, kes vastavad artikli 3 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Artikkel 11

Kvalifikatsiooni tase

Artikli 13 sätete kohaldamisel rühmitatakse kutsekvalifikatsioonid allpool kirjeldatud viisil järgmiste tasemete alla:

a)

pädevuskinnitus, mille väljastab päritoluliikmesriigi pädev asutus, kes on määratud selle liikmesriigi õigus- või haldusnormide alusel, tuginedes järgnevale:

i)

kas koolituskursus, mis ei ole tunnistuse või diplomi osa punktide b, c, d või e tähenduses, või eelneva koolituseta spetsiaalne eksam või täiskohaga kutsetegevus liikmesriigis kolmel järjestikusel aastal viimase kümne aasta jooksul või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga kutsetegevus,

ii)

või üldine põhi- või keskharidus, mis tunnistab, et selle omanik on omandanud üldteadmised;

b)

keskkoolikursuse edukat läbimist tõendav tunnistus, mis tähendab

i)

kas üldhariduslikku koolitust, mida täiendavad punktis c nimetatust erinev koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika,

ii)

või tehnilist või kutsealast koolitust, mida vajaduse korral täiendavad punktis i sätestatud koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika;

c)

diplom, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud

i)

kas punktides d ja e sätestatud koolitustest erineva, vähemalt üheaastase või samaväärse kestusega osalise õppeajaga koolituse keskharidusele järgneval tasemel, mille alustamise üks tingimus on üldiselt ülikooli sissesaamiseks või kõrgharidusele juurdepääsuks nõutava keskhariduse edukas omandamine või teise keskharidusega samaväärse hariduse omandamine või kutsealase koolituse edukas läbimine, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale õppele;

ii)

või reguleeritud kutsealade korral punktis i nimetatud koolituse tasemega võrdväärse II lisas loetletud eraldi ülesehitusega koolituse, mis tagab võrreldava kutsealase standardi ja mis valmistab koolitatavaid ette võrdväärse tasemega kohustuste ja funktsioonide jaoks. Eelmises lauses ettenähtud nõudeid järgiva koolituse arvestamiseks võib II lisa nimekirja muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale;

d)

diplom, mis tõendab vähemalt kolmeaastase ja mitte rohkem kui nelja-aastase või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga keskharidusele järgneva õppekava edukat läbimist kas ülikoolis või kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, samuti kutsealase koolituse edukat läbimist, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale koolitusele;

e)

diplom, mis tõendab vähemalt nelja-aastase keskharidusele järgneva või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga õppekava edukat läbimist kas ülikoolis või kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, samuti kutsealase koolituse edukat läbimist, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale koolitusele.

Artikkel 12

Kvalifikatsioonide võrdne käsitlemine

Liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljaantud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või dokumentide kogumit, mis tunnistab koolituse edukat läbimist ühenduses ja mida liikmesriik tunnustab võrdväärsel tasemel olevaks ning mis annab omanikule kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks samad õigused või mis valmistab ette sellel kutsealal tegutsemiseks, käsitletakse artiklis 11 käsitletud tüüpi kvalifikatsiooni, kaasa arvatud kõnealust taset tõendava dokumendina.

Iga kutsekvalifikatsioon, mis annab selle omanikule nimetatud sätetest tulenevad omandatud õigused, kuigi ei vasta päritoluliikmesriigi kehtivate õigus- või haldusnormidega kehtestatud tingimustele kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks, käsitletakse samuti sellist kvalifikatsiooni tõendava dokumendina esimese lõigus sätestatud tingimustel. Eelkõige kehtib see olukorras, kus päritoluliikmesriik tõstab kutsealal tegutsema asumist ja tegutsemist võimaldavat koolitustaset ja isik, kes on läbinud endise koolituse, mis ei vasta uutele kvalifikatsiooninõuetele, on kooskõlas siseriiklike õigus- või haldusnormidega omandanud õiguse vastaval kutsealal tegutseda; sellisel juhul loeb vastuvõttev liikmesriik artikli 13 kohaldamisel endise koolituse vastavaks uuele koolitustasemele.

Artikkel 13

Tunnustamise tingimused

1.   Kui reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamine või sellel tegutsemine liikmesriigis sõltub eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, võimaldab selle liikmesriigi pädev asutus taotlejatel sellel kutsealal tegutsema asuda või tegutseda oma kodanikega samadel tingimustel, kui neil on teises liikmesriigis viimase territooriumil sellel kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks nõutav pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument.

Pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

selle peab olema välja andnud liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas selle liikmesriigi õigus- või haldusnormidega;

b)

see peab tõendama kutsekvalifikatsiooni olemasolu vähemalt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavale tasemele vahetult eelneval tasemel, nagu need on kirjeldatud artiklis 11.

2.   Taotlejatel, kes on kaks aastat viimase kümne aasta jooksul tegutsenud täistööajaga lõikes 1 sätestatud kutsealal teises liikmesriigis, kus seda kutseala ei reguleerita, lubatakse sellel kutsealal tegutsema asuda ja tegutseda vastavalt lõikele 1, kui tal on üks või mitu pädevuskinnitust või kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti.

Pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument peab vastama järgmistele tingimustele:

a)

selle peab olema välja andnud liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas selle liikmesriigi õigus- või haldusnormidega;

b)

see peab tõendama kutsekvalifikatsiooni olemasolu vähemalt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavale tasemele vahetult eelneval tasemel, nagu need on kirjeldatud artiklis 11;

c)

see peab tõendama, et selle omanik on ettevalmistatud kõnealusel kutsealal tegutsemiseks.

Esimeses lõigus sätestatud kaheaastast töökogemust ei nõuta juhul, kui taotleja kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab artikli 3 lõike 1 punkti e tähenduses reguleeritud hariduse ja koolituse läbimist vastavalt kvalifikatsioonitasemetele nagu need on kirjeldatud artikli 11 punktides b, c, d või e. III lisas loetletud reguleeritud haridust ja koolitust käsitletakse sellise reguleeritud hariduse ja koolitusena tasemel, mis on kirjeldatud artikli 11 punktis c. Arvestamaks reguleeritud haridust ja koolitust, mis tagab võrreldava kutsealase standardi ja mis valmistab koolitatavat ette kohustusteks ja funktsioonideks võrdväärsel tasemel, võib III lisa loetelu muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

3.   Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist b ja lõike 2 punktist b, võimaldab vastuvõttev liikmesriik tegutsemist reguleeritud kutsealal, kui sellel kutsealal tegutsema hakkamine tema territooriumil sõltub kvalifikatsioonist, mille puhul on nõutav enam kui nelja-aastase kõrg- või ülikoolihariduse edukas omandamine, ja kui taotlejal on artikli 11 punktis c nimetatud kvalifikatsioon.

Artikkel 14

Korvamismeetmed

1.   Artikkel 13 ei välista võimalust, et vastuvõttev liikmesriik võib taotlejalt nõuda kuni kolmeaastase kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist juhul, kui:

a)

koolitus, mille kohta ta vastavalt artikli 13 lõigetele 1 või 2 esitab tõendava dokumendi, on vähemalt aasta vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast lühem;

b)

läbitud koolitus hõlmab vastuvõtvas liikmesriigis nõutava kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kaetud teemadest oluliselt erinevaid teemasid;

c)

vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutseala hõlmab üht või mitut reguleeritud kutsetegevust, mis ei kuulu taotleja päritoluriigi vastava kutseala hulka artikli 4 lõike 2 tähenduses, ja kui see erinevus vastab vastuvõtvas liikmesriigis nõutavale erikoolitusele ja käsitleb teemasid, mis erinevad oluliselt taotleja pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga hõlmatutest.

2.   Kui vastuvõttev liikmesriik otsustab lõikes 1 sätestatud võimalust kasutada, peab ta võimaldama taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel.

Kui liikmesriik on arvamusel, et antud kutseala suhtes on vajalik teha erand eelmises lõigus sätestatud tingimusest võimaldada taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel, teatab ta sellest eelnevalt teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab seda erandit.

Kui komisjon on pärast kogu vajaliku teabe saamist arvamusel, et teises lõigus sätestatud erand on asjakohatu või ei vasta ühenduse õigusele, palub ta liikmesriiki kolme kuu jooksul, et viimane hoiduks kavandatud meetmete rakendamisest. Erandit võib kohaldada juhul, kui komisjoni vastust ei ole eelnimetatud tähtajaks saabunud.

3.   Lõikes 2 sätestatud erandina taotleja valikuvabaduse õiguse põhimõttest, võib liikmesriik sätestada kas kohanemisaja või sobivustesti kutsealade suhtes, millel tegutsemine eeldab siseriiklike õigusaktide täpset tundmist ja mille puhul siseriiklike õigusaktidega seotud abistamine ja/või nõustamine on kutsetegevuse oluline ja püsiv osa.

Seda kohaldatakse ka artikli 10 punktides b ja c märgitud juhtudel, artikli 10 punktis d märgitud juhtudel arstidele ning hambaarstidele ja artikli 10 punktis f märgitud juhul kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastavate kutsetegevustega tegelevad üldõed või pärast V lisa punktis 5.2.2 loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed, ja artikli 10 punktis g märgitud juhul.

Kui sisserändaja soovib kutsealal tegutseda kas füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, mis eeldab kehtivate asjaomaste siseriiklike õigusaktide tundmist ja järgimist, võib liikmesriik artikli 10 punktis a märgitud juhtudel nõuda kas kohanemisaega või sobivustesti juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuavad omaenda kodanikelt sellise tegevusealustamiseks nimetatud õigusaktide tundmist ja järgimist.

4.   Lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel tähendavad “oluliselt erinevad teemad” teemasid, mille tundmine on kutsealal tegutsemiseks oluline ja mille osas sisserändaja läbitud koolitus erineb nii kestuselt kui sisult märkimisväärselt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast koolitusest.

5.   Lõike 1 sätteid kohaldatakse järgides proportsionaalsuse põhimõtet. Eriti juhul, kui vastuvõttev liikmesriik kavatseb taotlejalt nõuda kas kohanemisaja läbimist või sobivustesti tegemist, peab ta kõigepealt kindlaks tegema, kas taotleja poolt liikmesriigis või mõnes kolmandas riigis saadud töökogemuse käigus nõutud teadmised katavad kas osaliselt või täielikult lõikes 4 sätestatud olulist erinevust.

Artikkel 15

Korvamismeetmetest loobumine ühisplatvormi alusel

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab “ühisplatvorm” kutsekvalifikatsioonide kogumit, mis korvab erinevates liikmesriikides asjaomase kutseala koolitusnõuetes kindlakstehtud olulised erinevused. Need olulised erinevused tehakse kindlaks koolituse kestuse ja sisu võrdlemisel vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikidest, kaasa arvatud kõigis seda kutseala reguleerivates liikmesriikides. Erinevused koolituse sisus võivad tuleneda olulistest erinevustest kutsetegevuse ulatuses.

2.   Lõikes 1 määratletud ühisplatvormi võivad komisjonile esitada kas liikmesriigid või siseriiklikul ja Euroopa tasandil esindatud kutseühingud või -organisatsioonid. Kui komisjon on pärast liikmesriikidega konsulteerimist arvamusel, et ühisplatvormi projekt hõlbustab kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist, võib ta esitada meetmed, et need võetaks vastu vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

3.   Kui taotleja kutsekvalifikatsioon vastab lõike 2 alusel vastuvõetud meetmetega kehtestatud kriteeriumidele, loobub vastuvõttev liikmesriik artiklis 14 sätestatud korvamismeetmete kohaldamisest.

4.   Lõiked 1 kuni 3 ei mõjuta liikmesriikide pädevust otsustada nende territooriumil kutsealal tegutsemiseks nõutavate kutsekvalifikatsioonide, samuti nende haridussüsteemi ja kutsealase koolituse sisu ning korralduse üle.

5.   Kui liikmesriik on arvamusel, et lõike 2 alusel vastuvõetud meetmetega kehtestatud kriteeriumid ei anna enam kutsekvalifikatsioonidele asjakohast garantiid, teatab ta sellest vastavalt komisjonile, kes vajaduse korral esitab artikli 58 lõikes 2 sätestatud korra alusel meetmete eelnõu.

6.   Komisjon esitab 20 oktoobriks 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva artikli toimimisest ja esitab vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva artikli muutmiseks.

II PEATÜKK

Töökogemuse tunnustamine

Artikkel 16

Töökogemust puudutavad nõuded

Kui mõnes liikmesriigis sõltub mõne IV lisas loetletud tegevusalal tegutsema hakkamine või tegutsemine üldistest, ärilistest või kutsealastest teadmistest ja sobivusest, tunnustab see liikmesriik varasemat tegutsemist sellel tegevusalal teises liikmesriigis piisava tõendusena selliste teadmiste ja oskuste olemasolust. Tegevusalal tegutsemine peab olema kooskõlas artiklitega 17, 18 ja 19.

Artikkel 17

IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalad

1.   IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

a)

kuus järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, või

b)

kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

c)

neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

d)

kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või

e)

viis järjestikust aastat juhtival ametikohal, millest vähemalt kolmel aastal tegeles ta tehniliste küsimustega ja vastutas vähemalt ühe ettevõtte osakonna eest, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

2.   Punktides a ja d märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui 10 aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.

3.   Lõike 1 punkti e ei kohaldata ISIC nomenklatuuri juuksurisalonge käsitleva grupi ex 855 tegevusaladele.

Artikkel 18

IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalad

1.   IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

a)

viis järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või

b)

kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

c)

neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

d)

kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötanud, või

e)

viis järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

f)

kuus järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

2.   Punktides a ja d märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui 10 aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.

Artikkel 19

IV lisa III nimekirjas loetletud tegevusalad

1.   IV lisa III nimekirjas loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

a)

kas kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või

b)

kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

c)

kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt kolm aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või

d)

töötanud kolm järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

2.   Punktides a ja c märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui kümme aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.

Artikkel 20

IV lisa tegevusalade nimekirjade muudatused

IV lisas toodud ja artikli 16 kohaselt töökogemuse tunnustamise objektiks olevate tegevusalade nimekirju saab nomenklatuuri ajakohastamise või selgitamise eesmärgil muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale tingimusel, et see ei muuda üksikute kategooriatega seotud tegevusalasid.

III PEATÜKK

Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel

1. osa

Üldsätted

Artikkel 21

Automaatse tunnustamise põhimõte

1.   Iga liikmesriik tunnustab kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad asuda tegutsema V lisas vastavalt punktis 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 loetletud üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis vastavad artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 44 ja 46 vastavalt sätestatud koolituse miinimumnõuetele, ning võrdsustab kutsealadel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks sellised dokumendid oma territooriumil väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

Neid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente annavad välja liikmesriigi pädevad organid ja nendega kaasnevad vajaduse korral V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 vastavalt loetletud tunnistused.

Esimese ja teise lõigu sätted ei mõjuta artiklite 23, 27, 33, 37, 39 ja 49 alusel omandatud õigusi.

2.   Iga liikmesriik tunnustab perearstipraksisega tegelemiseks oma siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis teised liikmesriigid on liikmesriikide kodanikele välja andnud vastavalt artiklis 28 määratud koolituse miinimumnõuetele.

Eelmise lõigu sätted ei mõjuta artikli 30 alusel omandatud õigusi.

3.   Iga liikmesriik tunnustab teiste liikmesriikide poolt liikmesriikide kodanikele välja antud V lisa punktis 5.5.2 nimetatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis vastavad artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele ja artiklis 41 sätestatud kriteeriumidele, ja võrdsustab sellel kutsealadel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks sellised dokumendid oma territooriumil omaenda väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega. See säte ei mõjuta artiklite 23 ja 43 alusel omandatud õigusi.

4.   Liikmesriigid ei ole kohustatud kohaldama V lisa punktis 5.6.2 sätestatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente uute avalike apteekide asutamise suhtes. Käesoleva lõike mõistes loetakse uuteks apteekideks vähem kui kolm aastat lahtiolnud apteeke.

5.   V lisa punktis 5.7.1 sätestatud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mida lõike 1 alusel automaatselt tunnustatakse, tõendab mitte varem kui selles lisas märgitud akadeemilisel võrdlusaastal alanud õppe läbimist.

6.   Kõik liikmesriigid lubavad asuda tegutsema või tegutseda arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel, kui taotlejal on V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 vastavalt sätestatud kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis tunnistab, et asjakohane isik on oma koolituse käigus ja vastavalt vajadusele omandanud artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 6, artikli 34 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3 ja artikli 44 lõikes 3 sätestatud teadmised ning oskused.

Artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 6, artikli 34 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3 ja artikli 44 lõikes 3 sätestatud teadmisi ja oskusi võib nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Selline ajakohastamine ei tohi ühelegi liikmesriigile põhjustada olemasolevate kutsealade struktuuri katvate seadusandlike põhimõtete muutmist küsimustes, mis puudutavad üksikisikute koolitust ja kutsealal tegutsema hakkamist.

7.   Liikmesriik teatab komisjonile õigus- ja haldusnormid, mida ta võtab vastu käesoleva peatükiga reguleeritud valdkonnas kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmise reguleerimiseks. Kui on tegemist kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega osas 8 nimetatud valdkonnas, tuleb lisaks teavitada ka teisi liikmesriike.

Komisjon avaldab asjakohase teatise Euroopa Liidu Teatajas, märkides ära liikmesriikide vastuvõetud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetused ja vajadusel kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandnud organi nime, kaasnevad tunnistused ja V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 vastavalt nimetatud asjakohased kutsenimetused.

Artikkel 22

Koolituse üldsätted

Artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 nimetatud koolituse osas:

a)

võivad liikmesriigid pädevate ametiasutuste kehtestatud tingimustel lubada osalise ajaga koolitust; need asutused tagavad, et sellise koolituse kogukestus, tase ja kvaliteet ei ole pideva täisajaga koolituse omast madalamad;

b)

täienduskoolitus tagama igas liikmesriigis kehtiva eri korra alusel selle, et õpingud läbinud isik on võimeline hoidma end kursis oma kutsealal toimuva arenguga niivõrd, kui see on vajalik turvalise ja tegeliku ametialase tegevuse tagamiseks.

Artikkel 23

Omandatud õigused

1.   Ilma et see piiraks asjaomasele kutsealale eriomaseid omandatud õigusi, tunnistavad kõik liikmesriigid juhul, kui liikmesriikide kodanikel olevad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel, ei vasta kõigile artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 sätestatud koolitusnõuetele, piisavaks nende liikmesriikide väljastatud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid niivõrd, kui need dokumendid kinnitavad V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 nimetatud võrdluskuupäevast varem alustatud õpingute edukat läbimist ja nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et selle omanik on kõnealusel tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

2.   Samu sätteid kohaldatakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel ja mis on saadud endise Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil ning mis ei vasta artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, kui selline dokument tõendab õpingute edukat läbimist, mida alustati enne:

a)

3. oktoobrit 1990 üldarstide, üldõdede, põhikoolitusega hambaarstide, erihambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate ja proviisorite puhul ja

b)

3. aprilli 1992 eriarstide puhul.

Esimeses lõigus sätestatud kvalifikatsiooni tõendav dokument annab selle omanikule õiguse tegeleda kutsetegevusega kogu Saksamaa territooriumil V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 nimetatud pädevate Saksa ametiasutuste väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel.

3.   Ilma et see piiraks artikli 37 lõike 1 sätete kohaldamist, tunnustavad kõik liikmesriigid üldarsti, eriarsti, üldõe, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Tšehhoslovakkias või mille omanikud on alustanud oma õpinguid Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia puhul enne 1. jaanuari 1993, kui eelpool nimetatud kahest liikmesriigist ühe ametiasutused kinnitavad, et need kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega ja arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.

Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

4.   Kõik liikmesriigid tunnustavad üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid:

a)

Eesti puhul enne 20. augustit 1991,

b)

Läti puhul enne 21. augustit 1991,

c)

Leedu puhul enne 11. märtsi 1990,

kui eelpool nimetatud kolmest liikmesriigist ühe ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.

Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide korral, mis on antud välja endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud Eesti puhul oma õpinguid enne 20. augustit 1991, peab nimetatud kinnitusega olema kaasas Eesti ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

5.   Kõik liikmesriigid tunnustavad üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Jugoslaavias või mille omanikud on alustanud Sloveenia puhul oma õpinguid enne 25. juunit 1991, kui eelpool nimetatud liikmesriigi ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.

Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

6.   Kui liikmesriigi kodanikel olevate arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetus ei vasta sellele liikmesriigile V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 antud nimetusele, tunnistavad kõik liikmesriigid piisavaks nende liikmesriikide välja antud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millega on kaasas pädevate asutuste või organite välja antud tunnistus.

Esimeses lõigus nimetatud tunnistus näitab, et kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab õpingute edukat läbimist kooskõlas artiklitega 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 vastavalt ning selle välja andnud liikmesriik käsitleb seda samaväärselt kvalifikatsioonidega, mille nimetused on loetletud V lisa punktides 5.1.1., 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2.

2. osa

Arstid

Artikkel 24

Üldarsti õpe

1.   Üldarsti õppesse pääs sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab kõnealusel erialal astuda ülikooli.

2.   Üldarsti õpe hõlmab kokku vähemalt kuueaastast õpet või 5 500 tunnist teoreetilist ja praktilist koolitust, mida korraldatakse kas ülikooli poolt või viimase järelevalve all.

Isikute osas, kes alustasid oma õpinguid enne 1. jaanuari 1972, võib esimeses lõigus nimetatud õppekava hõlmata kuut kuud täisajaga praktilist koolitust ülikooli tasemel, mille üle teostab järelevalvet pädev asutus.

3.   Üldarsti õpe annab kindluse, et kõnealused isikud on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)

piisavad teadmised arstiteaduse aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;

b)

terve ja haige inimese ehituse, funktsioonide ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine;

c)

piisavad teadmised kliiniliste distsipliinide ja praktika kohta, mis annavad talle selge pildi vaimsetest ja füüsilistest haigustest ning arstiteadusest seoses profülaktika, diagnoosi ja teraapiaga ning inimeste taastootmisega;

d)

nõuetekohane kliiniline kogemus haiglates asjakohase järelevalve all.

Artikkel 25

Eriarsti õpe

1.   Eriarsti õppesse pääs sõltub artiklis 24 sätestatud koolitusprogrammi osana kuueaastase õppetsükli läbimisest ja selle kinnitamisest, mille käigus koolitatav omandab asjakohased üldmeditsiiniteadmised.

2.   Eriarsti õpe hõlmab teoreetilist ja praktilist koolitust kas ülikoolis või arstiõpet andvas haiglas või vajadusel pädevate ametiasutuste või organite heaks kiidetud meditsiinilise abi asutuses.

Liikmesriigid tagavad, et V lisa punktis 5.1.3 nimetatud eriarsti õppe minimaalne kestus ei ole selles punktis sätestatud kestusest lühem. Koolitus peab toimuma pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab sisaldama eriarstiks koolitatava isiklikku osalemist kõnealuste teenustega kaasnevates tegevustes ja kohustustes.

3.   Koolitus toimub täisajaga spetsiaalses pädevate ametiasutuste poolt tunnustatud asutuses. Sellega kaasneb osalemine kõigis koolitust korraldava osakonna arstlikes toimingutes, kaasa arvatud valvetes, nii et eriarstiks koolitatav pühendub kogu oma kutsealase tegevusega terve töönädala ja aasta jooksul praktilisele ja teoreetilisele koolitusele vastavalt pädevate ametiasutuste kehtestatud korrale. Seepärast käib sellise ametikohaga kaasas asjakohane tasustamine.

4.   Liikmesriigid muudavad eriarsti õppe läbimise tõendamise sõltuvaks V lisa punktis 5.1.1 nimetatud üldarsti õppe läbimise tõendatusest.

5.   V lisa punktis 5.1.3 nimetatud koolituse minimaalset kestust saab nende kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Artikkel 26

Eriarsti õppe liigid

Artiklis 21 nimetatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument on dokument, mille V lisa punktis 5.1.2 nimetatud pädev asutus või organ kinnitab kõnealuse õppe osas erinevates liikmesriikides kasutusel olevatele ja V lisa punktis 5.1.3 nimetatud kutsenimetustele.

Vähemalt kahes viiendikus liikmesriikides levinud uute meditsiinierialade lisamine V lisa punkti 5.1.3 alla otsustatakse artikli 58 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt, eesmärgiga ajakohastada käesolevat direktiivi siseriiklikes õigusaktides toimunud muudatuste valguses.

Artikkel 27

Eriarstidele eriomased omandatud õigused

1.   Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et eriarstid, kelle osalise ajaga eriarsti õppe tingimusi reguleeriti alates 20. juunist 1975 kehtinud õigus- või haldusnormidega ja kelle eriarsti koolitus algas hiljemalt 31. detsembril 1983, peavad koos kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga esitama tunnistuse, mis näitab, et selle omanik on vastaval tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

2.   Kõik liikmesriigid tunnustavad eriarsti kvalifikatsiooni, mille Hispaania on andnud arstidele, kes on lõpetanud eriarsti koolituse enne 1. jaanuari 1995, isegi kui see koolitus ei vasta artiklis 25 sätestatud koolituse miinimumnõuetele niivõrd, kui selle kvalifikatsiooniga kaasneb Hispaania pädeva ametiasutuse väljastatud tunnistus, mis näitab, et asjaomane isik on sooritanud erialaeksami, mida korraldatakse kuningliku dekreediga 1497/99 kehtestatud tunnustamisega seotud erakorraliste meetmete kontekstis eesmärgiga kinnitada, et asjaomase isiku teadmised ja oskused on tasemel, mis on võrreldavad V lisa punktides 5.1.2 ja 5.1.3 Hispaania jaoks määratud eriarsti kvalifikatsiooni omavate arstide tasemega.

3.   Iga liikmesriik, kes on tühistanud V lisa punktides 5.1.2 ja 5.1.3 sätestatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmist käsitlevad õigus- või haldusnormid ja kes on kehtestanud tema enda kodanikke soodustavate omandatud õigustega seotud meetmed, annab teiste liikmesriikide kodanikele õiguse saada kasu nendest meetmetest niivõrd, kui need kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid anti välja enne seda kuupäeva, millal vastuvõttev liikmesriik lõpetas kõnealuse eriala osas sellise dokumendi väljastamise.

Nende aktide tühistamise kuupäevad on loetletud V lisa punktis 5.1.3.

Artikkel 28

Perearsti erialakoolitus

1.   Peremeditsiini erialale vastuvõtmine sõltub artiklis 24 nimetatud koolitusprogrammi kuueaastase õppetsükli läbimisest ja kinnitamisest.

2.   Perearsti erialakoolitus, mille läbimisel saadakse enne 1. jaanuari 2006 välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument, peab täisajaga kestma vähemalt kaks aastat. Pärast nimetatud kuupäeva välja antud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi korral peab koolitus kestma täisajaga vähemalt kolm aastat.

Kui artiklis 24 nimetatud õppekava sisaldab praktilist koolitust, mida korraldab asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omav selleks volitatud haigla või perearstikeskus, mille arstid osutavad üldarstiabi, võib selle praktilise koolituse kestuse maksimaalselt ühe aasta ulatuses lugeda esimeses lõigus 1. jaanuaril 2006 või pärast seda väljaantud koolitustunnistustele sätestatud kestuse hulka.

Teises lõigus nimetatud võimalust saavad kasutada ainult liikmesriigid, kus peremeditsiini alal kestis kaks aastat alates 1. jaanuarist 2001.

3.   Perearsti erialakoolitust korraldatakse täisaja põhimõttel pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab olema pigem praktiline kui teoreetiline.

Praktiline koolitus peab esiteks kestma vähemalt kuus kuud asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omavas selleks volitatud haiglas ja teiseks vähemalt kuus kuud osana selleks volitatud perearstipraksisest või volitatud keskusest, mille arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega.

Praktiline koolitus toimub koostöös teiste üldarstiabiga seotud raviasutuste või -struktuuridega. Ilma et see piiraks teises lõigus kehtestatud miinimumperioodi nõude täitmist, ei tohi praktiline koolitus teistes üldarstiabiga seotud volitatud asutuses või ravistruktuurides siiski ületada kuut kuud.

Koolitusel tuleb koolitatavalt nõudma isiklikku osalemist nende isikute kutsetegevuses ja kohustustes, kelle juures ta töötab.

4.   Liikmesriigid muudavad perearsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmise sõltuvaks V lisa punktis 5.1.1 nimetatud üldarsti õppe läbimise tõendatusest.

5.   Liikmesriigid võivad V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente välja anda arstidele, kes ei ole läbinud käesoleva artikliga sätestatud koolitust, kuid kes on läbinud liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kinnitatud erineva, täiendava koolituse. Siiski ei tohi nad kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti välja anda, kui see ei tõenda, et teadmiste tase vastab oma kvaliteedilt käesoleva artikliga sätestatud koolitusest saadud teadmistele.

Liikmesriigid otsustavad muuhulgas selle, mis ulatuses taotleja juba läbitud täienduskoolitused ja töökogemus asendavad käesoleva artikliga sätestatud koolitust.

Liikmesriigid tohivad välja anda V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente üksnes juhul, kui taotlejal on vähemalt kuuekuune peremeditsiinialane töökogemus lõikes 3 määratletud perearstipraksises või keskuses, kus arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega.

Artikkel 29

Perearsti kutsealal tegutsemine

Iga liikmesriik võib omandatud õigusi reguleerivaid sätteid arvestades muuta perearsti kutsealal tegutsemise siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames sõltuvaks V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust.

Liikmesriigid võivad nimetatud tingimusest vabastada isikud, kes käesoleval hetkel osalevad peremeditsiini alasel erikoolitusel.

Artikkel 30

Perearstide omandatud eriõigused

1.   Iga liikmesriik määratleb omandatud õigused. Igal juhul loetakse omandatud õiguseks kõikide arstide õigust, kellel on selles punktis nimetatud kuupäevast see õigus arstikutsele kohaldatavate ja perearstina tegutsema hakkamist võimaldavate sätete tõttu ning kes on sellest kuupäevast liikmesriigi territooriumil asutatud, olles kasu saanud artikli 21 või artikli 23 sätetest, tegutseda üldarstina siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames ilma V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendita.

Arstidele, kes on vastavalt esimesele lõigule omandanud nimetatud õigused, peavad liikmesriigi pädevad asutused vastaval nõudmisel ja ilma V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendita välja andma tunnistuse, mis kinnitab omaniku õigust tegutseda perearstina liikmesriigi siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames.

2.   Kõik liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide poolt liikmesriikide kodanikele välja antud lõike 1 teises lõigus nimetatud tunnistusi ja tunnistavad need samaväärseks oma territooriumil väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis lubavad tema siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames tegutseda perearstina.

3. osa

Üldõed

Artikkel 31

Üldõdede koolitus

1.   Üldõdede koolitusele lubamine sõltub 10aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate ametiasutuste või organite välja antud dokument või õenduskooli sisseastumiseksamitega võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav tunnistus.

2.   Üldõdede koolitus peab toimuma täisajaga ja see peab hõlmama vähemalt V lisa punktis 5.2.1 kirjeldatud programmi.

V lisa punktis 5.2.1 kirjeldatud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.

3.   Üldõdede koolitus koosneb vähemalt kolmeaastasest õppetööst või 4 600 tunnisest teoreetilisest ja kliinilisest koolitusest, kusjuures teoreetilise koolituse kestus moodustab vähemalt ühe kolmandiku ja kliinilise koolituse kestus vähemalt poole koolituse miinimumajast. Liikmesriigid võivad anda osalise vabastuse isikutele, kes on läbinud osa koolitusest vähemalt võrdväärsel tasemel kursustel.

Liikmesriigid tagavad, et õdede koolitust korraldavad institutsioonid on kogu õppeprogrammi vältel vastutavad teoreetilise ja kliinilise koolituse koordineerimise eest.

4.   Teoreetiline koolitus on osa õdede koolitusest, mille käigus õeõpilased omandavad üldise tervishoiu korraldamiseks, levitamiseks ja hindamiseks vajalikke kutsealaseid teadmisi, arusaamu ja oskusi. Koolitust viivad õenduskoolides ja teistes koolitusinstitutsioonide valitud õppeasutustes läbi õendusabi õppejõud või teised pädevad isikud.

5.   Kliiniline koolitus on õdede koolituse see osa, kus õeõpilased õpivad osana meeskonnast ja otseses kontaktis tervete või haigete üksikisikute ja/või kogukondadega korraldama, levitama ja hindama nõutavat igakülgset õendusabi, tuginedes omandatud teadmistele ja oskustele. Õeõpilased peavad õppima mitte üksnes töötama meeskonnas vaid ka juhtima meeskonda ja korraldama üleüldist õendusabi, kaasa arvatud üksikisikute ja väikeste rühmade terviseõpetust, kas raviasutuses või kogukonnas.

See koolitus toimub haiglates, teistes raviasutustes ja kogukondades ning seda viivad läbi õenduseriala õppejõud, kellega teevad koostööd ja keda aitavad teised kvalifitseeritud õed. Õppeprotsessis võib osaleda ka muu kvalifitseeritud personal.

Õeõpilased osalevad kõnealuse osakonna tegevustes niivõrd, kui need tegevused on nende koolituseks asjakohased ja võimaldavad neil õppida täitma õendusabiga kaasnevaid kohustusi.

6.   Üldõe koolitus annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)

piisavad teadmised üldõenduse aluseks olevate teadusalade kohta, sealhulgas piisav arusaam terve ja haige inimese ehitusest, füsioloogilistest funktsioonidest ja käitumisest, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine;

b)

kutseala olemuse ja eetika, samuti tervishoiu ja õenduse üldpõhimõtete piisav tundmine;

c)

piisav kliiniline töökogemus; selline vastavalt tema koolitusväärtusele valitud kogemus on läbitud kvalifitseeritud õendusala töötajate järelevalve all ja kohtades, kus kvalifitseeritud personali ja varustuse hulk on patsientidele õendusabi osutamiseks piisav;

d)

võime osaleda ravipersonali praktilistel koolitustel ja sellise personaliga töötamise kogemus;

e)

tervishoiusektori muude kutsealade esindajatega töötamise kogemus.

Artikkel 32

Üldõe kutsetegevus

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab üldõe kutsetegevus V lisa punktis 5.2.2 nimetatud tegevusi, millega tegeletakse kutsealaselt.

Artikkel 33

Üldõdede omandatud eriõigused

1.   Kui üldõdedele kohaldatakse omandatud õiguste üldist korda, peavad artiklis 23 nimetatud tegevused hõlmama täieliku vastutuse võtmist patsientidele osutatava õendusabi kavandamise, korraldamise ja läbiviimise eest.

2.   Poola üldõdede kvalifikatsiooni suhtes kohaldatakse ainult järgmisi omandatud õigusi käsitlevaid sätteid. Liikmesriigid tunnistavad piisavaks järgmised liikmesriikide kodanikel olevad üldõdede kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on Poolas välja antud enne 1. maid 2004, või mille omanikud on alustanud seal õpinguid enne nimetatud kuupäeva ja mis ei vasta artiklis 31 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, kui nende dokumentidega on kaasas tunnistus selle kohta, et nimetatud liikmesriikide kodanikud on üldõena Poolas tegelikult ja seaduslikult tegutsenud allpool täpsustatud perioodi jooksul:

a)

kraadiõppe tasemel õe kvalifikatsiooni tõendav dokument (dyplom licencjata pielęgniarstwa) — vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

b)

õe kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis kinnitab keskharidusele järgneva õppe läbimist meditsiinikutsekoolis (dyplom pielęgniarki albo pielęgniarki dyplomowanej) — vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

Nimetatud tegevuse hulka peab kuuluma ka täielik vastutus patsiendi hooldusravi kavandamise, korraldamise ja läbiviimise eest.

3.   Liikmesriigid tunnustavad õe kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Poolas välja antud õdedele, kes on läbinud artiklis 31 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, mida tõendab “bakalaureuse” diplom, mis on saadud 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (30. aprilli 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885) sätestatud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi alusel ning 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruse alusel nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam — matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (13. mai 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170), eesmärgiga tõendada, et asjaomase isiku teadmised ja pädevus on V lisa punktis 5.2.2. Poola jaoks määratletud kvalifikatsiooni omavate õdedega samaväärne.

4. osa

Hambaarstid

Artikkel 34

Hambaarsti põhiõpe

1.   Hambaarsti põhiõppesse lubamine eeldab diplomi või tunnistuse olemasolu, mis võimaldab alustada liikmesriigis kõnealuseid õpinguid ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses.

2.   Hambaarsti põhiõpe hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.3.1 kirjeldatud õppekava ja mis toimub ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all.

V lisa punktis 5.3.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.

3.   Hambaarsti põhiõpe annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)

piisavad teadmised hambaarstitöö aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;

b)

terve ja haige inimese ehituse, füsioloogia ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine, niivõrd kui need faktorid mõjutavad hambaarstitööd;

c)

nii tervete kui haigete hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede struktuuri ja funktsiooni, samuti nende ja patsiendi tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse heaolu vahelise seose piisav tundmine;

d)

hambaarstile hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliatest, kahjustustest ja haigustest, samuti ennetavast, diagnostilisest ja terapeutilisest hambaarstitööst täielikku pilti andvate kliiniliste distsipliinide ja meetodite piisav tundmine;

e)

nõuetekohane kliinilise töö kogemus asjakohase järelevalve all.

See koolitus peab talle andma hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliate ja haiguste ennetamise, diagnoosimise ning ravimise läbiviimiseks vajalikud oskused.

Artikkel 35

Hambaarsti eriõpe

1.   Hambaarsti eriõppesse lubamine eeldab artiklis 34 sätestatud koolituse raames viieaastase teoreetilise ja praktilise väljaõppe läbimist ja sellekohast kinnitust või artiklites 23 ja 37 nimetatud dokumentide omamist.

2.   Hambaarsti eriõpe hõlmab teoreetilist ja praktilist väljaõpet kas ülikoolikeskuses, ravivõtete õpetus- ja uurimiskeskuses või vajaduse korral pädevate ametiasutuste või organite poolt selleks nõusoleku saanud raviasutuses.

Hambaarsti täisajaga eriõpe peab kestma vähemalt kolm aastat ja toimuma pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. Sellega peab kaasnema koolitatava hambaarst-praktikandi isiklik osalemine asjaomase asutuse tegevuses ja kohustustes.

Teises lõigus nimetatud koolituse miinimumaega võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

3.   Liikmesriigid muudavad hambaarsti eriõpet tõendava dokumendi väljaandmise sõltuvaks V lisa punktis 5.3.2 nimetatud hambaarsti põhiõpet tõendava dokumendi omamisest.

Artikkel 36

Hambaarsti kutsetegevus

1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitletakse hambaarsti kutsetegevusena lõikes 3 määratletud tegevusi, millega tegeletakse V lisa punktis 5.3.2 loetletud kutsekvalifikatsiooni raames.

2.   Hambaarsti kutse tugineb artiklis 34 nimetatud hambaarsti koolitusel ja see on muudest meditsiinilistest üld- ja erikutsetest eristuv eriomane kutseala. Hambaarstina tegutsemiseks on vaja V lisa punktis 5.3.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Sellise kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omanikku käsitletakse samaväärselt isikutega, kellele kohaldatakse artiklite 23 ja 37 sätteid.

3.   Liikmesriigid tagavad, et hambaarstid oleksid üldiselt võimelised hakkama tegutsema ja tegutsema hambaid, suud, lõualuid ja kaasnevaid kudesid mõjutavate anomaaliate ja haiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga, arvestades piisaval määral V lisa punktis 5.3.2 sätestatud võrdluskuupäevadel kehtivaid kutse-eetikat käsitlevaid normatiivakte ja korda.

Artikkel 37

Hambaarstide omandatud eriõigused

1.   V lisa punktis 5.3.2 loetletud kvalifikatsioonide raames hambaarsti kutsealadega tegelemise tähenduses tunnustab liikmesriik arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud Itaalias, Hispaanias, Austrias, Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias isikutele, kes alustasid arstiõpinguid selles artiklis asjaomase liikmesriigi jaoks määratud võrdluskuupäeval või enne seda, millega on kaasas selle liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistus.

Tunnistus peab näitama järgmiste tingimuste täitmist:

a)

kõnealused isikud on selles liikmesriigis artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

b)

nendel isikutel on luba tegeleda nimetatud tegevustega V lisa punktis 5.3.2 selle liikmesriigi jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.

Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a sätestatud kolmeaasta pikkusest praktilise töökogemuse nõudest.

Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia osas tunnustatakse endises Tšehhoslovakkias saadud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid samaväärseks Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel, mis on sätestatud eelmises lõigus.

2.   Liikmesriigid tunnustavad arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Itaalias välja antud isikutele, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 28. jaanuari 1980 ja hiljemalt 31. detsembril 1984 ning millega on kaasas Itaalia pädeva asutuse välja antud tunnistus.

Tunnistus näitab järgneva kolme tingimuse täitmist:

a)

kõnealused isikud on läbinud Itaalia pädevate ametiasutuste korraldatud asjakohase sobivustesti, mille eesmärk on kindlaks teha, kas neil on V lisa punktis 5.3.2 Itaalia osas loetletud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavate isikutega samaväärsed teadmised ja oskused,

b)

nad on Itaalias artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

c)

neil on luba tegutseda või nad tegutsevad tegelikult, seaduslikult ja peamiselt artiklis 36 nimetatud tegevusalal V lisa punktis 5.3.2 Itaalia jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.

Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a nimetatud sobivustestist.

Isikuid, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 31. detsembrit 1984, tuleb kohelda eelpool nimetatutega võrdväärselt juhul, kui see eelnimetatud kolmeaastane õpe algas enne 31. detsembrit 1994.

5. osa

Veterinaararstid

Artikkel 38

Veterinaararstide koolitus

1.   Veterinaararstide koolitus hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd kas ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all ja see koolitus peab sisaldama vähemalt V lisa punktis 5.4.1 nimetatud õppeprogrammi.

V lisa punktis 5.4.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.

2.   Veterinaararstide koolitusele pääs sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab selle omanikul alustada kõnealuseid õpinguid ülikoolis või asjakohaste õpingute seisukohalt nendega võrdväärsel tasemel olevas ja liikmesriigi poolt tunnustatud kõrgharidust pakkuvas asutuses.

3.   Veterinaararstide koolitus annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)

piisavad teadmised veterinaararstitöö aluseks olevate teadusalade kohta;

b)

piisavad teadmised tervete loomade ehituse ja funktsioonide, nende pidamise, paljunemise ja hügieeni kohta üldiselt, samuti nende toitmise/söötmise kohta, kaasa arvatud nende vajadustele vastavate toidu/sööda tootmise ja säilitamisega seotud tehnoloogiate kohta;

c)

piisavad teadmised loomade käitumise ja kaitse kohta;

d)

piisavad teadmised üksikute loomade ja loomakoosluste haiguste põhjuste, olemuse, kulgemise, mõjude, diagnoosimise ja ravi kohta, kaasa arvatud eriteadmised inimestele edasikantavate haiguste kohta;

e)

piisavad teadmised ennetava meditsiini kohta;

f)

piisavad teadmised loomatoidu/sööda ja inimtarbeks mõeldud loomsete toitude tootmise, töötlemise ja ringlusse laskmisega seotud hügieeni ja tehnoloogiate kohta;

g)

piisavad teadmised ülalpool loetletud teemadega seotud õigusaktide kohta;

h)

piisav järelevalve all omandatud kliiniline ja muu praktiline töökogemus.

Artikkel 39

Veterinaararstidele eriomased omandatud õigused

Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 4 kohaldamist tunnustavad liikmesriigid liikmesriikide kodanikel olevaid veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud Eestis enne 1. maid 2004 või mille omanikud on alustanud seal oma õpingud enne nimetatud kuupäeva, kui sellega on kaasas tunnistus, mis näitab, et kõnealune isik on Eestis nimetatud alal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

6. osa

Ämmaemandad

Artikkel 40

Ämmaemandaõpe

1.   Ämmaemandaõpe hõlmab vähemalt:

a)

täisajaga ämmaemanda erikoolitust, mis sisaldab vähemalt kolmeaastast teoreetilist ja praktilist õppetööd (I liin) ja vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud programmi, või

b)

18 kuu pikkust täisajaga ämmaemanda erikoolitust (II liin), mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud õppeprogrammi ja mida ei käsitletud võrdväärses üldõdede koolituses.

Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandaõpet pakkuvad asutused oleksid kogu õppetöö vältel vastutavad teooria ja praktika koordineerimise eest.

V lisa punktis 5.5.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.

2.   Ämmaemandaõppesse pääs sõltub ühest järgnevalt nimetatud tingimustest:

a)

I liini osas vähemalt kümneaastast üldharidust või

b)

II liini osas V lisa punktis 5.2.2 nimetatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolu.

3.   Ämmaemandaõpe annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)

piisavad teadmised ämmaemandatöö aluseks olevate teadusalade, eriti sünnitusabi ja günekoloogia kohta;

b)

piisavad teadmised kutseala eetika ja kutseala reguleerivate õigusaktide kohta;

c)

üksikasjalikud teadmised bioloogiliste funktsioonide, anatoomia ja füsioloogia kohta sünnitusabi ja vastsündinutega seoses, samuti inimese tervisliku seisundi ja tema füüsilise ning sotsiaalse keskkonna ning käitumise vahelise seose tundmine;

d)

piisav kliinilise töö kogemus, mis on saadud heakskiidetud asutuses ämmaemanda ja sünnitusabi kvalifikatsiooniga personali järelevalve all töötades;

e)

ravipersonali koolituse piisav mõistmine ja nendega töötamise kogemus.

Artikkel 41

Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamise kord

1.   V lisa punktis 5.5.2 nimetatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument kuulub automaatsele tunnustamisele artikli 21 alusel niivõrd, kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest:

a)

vähemalt kolmeaastane täisajaga ämmaemandaõpe:

i)

mis sõltub diplomi, tunnistuse või muu kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, mis on vajalik ülikooli või muusse kõrgharidust andvasse asutusse sissesaamiseks või mis muul moel tagab teadmiste võrdväärse taseme või

ii)

millele järgneb kaheaastane kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus;

b)

ämmaemanda täisajaga ja vähemalt kaheaastane või 3 600 tunnine koolitus, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 sätestatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust;

c)

vähemalt 18 kuu või 3 000 tunni pikkune täisajaga ämmaemanda koolitus, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 sätestatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, ja sellele järgnenud üheaasta pikkune kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus.

2.   Lõikes 1 nimetatud tunnistuse annab välja liikmesriigi pädev asutus. See tõendab, et selle omanik on pärast ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omandamist tegutsenud rahuldaval tasemel ämmaemandana asjaomast tegevusluba omavas haiglas või raviteenuseid osutavas asutuses nõutava perioodi vältel.

Artikkel 42

Ämmaemanda kutsetegevus

1.   Käesoleva osa sätteid kohaldatakse ämmaemanda kutsetegevuse suhtes nagu see on liikmesriikides määratletud, ning millega tegeletakse V lisa punktis 5.5.2 kehtestatud kutsenimetuste all, piiramata sellega lõike 2 kohaldamist.

2.   Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandad on suutelised tegelema ja hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega:

a)

teabe andmine ja nõustamine pereplaneerimise valdkonnas;

b)

raseduste diagnoosimine ja normaalsete raseduste jälgimine; normaalsete raseduste jälgimiseks vajalike uuringute tegemine;

c)

riskifaktoriga raseduste võimalikult varaseks diagnoosimiseks vajalike uuringute määramine ja selles valdkonnas nõustamine;

d)

lapsevanemaks saamise ettevalmistusprogrammide läbiviimine ja lapse sünniks täielik ettevalmistamine, kaasa arvatud nõustamine hügieeni- ja toitmisküsimustes;

e)

sünnitava ema eest hoolitsemine, tema abistamine ja asjakohaste kliiniliste ning tehniliste vahenditega emakasisese loote seisundi jälgimine;

f)

iseeneslike sünnituste ja vajaduse korral episiotoomia ning kiireloomulistel juhtudel tuharseisus sünnituste juhtimine;

g)

ema või lapse anomaaliale viitavate hoiatusmärkide äratundmine, mis põhjustab vajaduse pöörduda arsti poole ja abistada teda vajaduse korral; arsti puudumisel vajalike hädaabinõude rakendamine, eriti platsenta manuaalne eemaldamine, millele võib järgneda emaka manuaalne kontroll;

h)

vastsündinu kontroll ja tema eest hoolitsemine; vajaduse korral initsiatiivi haaramine ja vajalike koheste elustamisvõtete teostamine;

i)

ema eest hoolitsemine ja tema seisundi jälgimine sünnitusjärgsel perioodil ning ema nõustamine lapsehoolduse teemadel, et võimaldada emal veenduda vastsündinu optimaalses arengus;

j)

arsti määratud ravi teostamine;

k)

vajalike kirjalike aruannete koostamine.

Artikkel 43

Ämmaemandate omandatud eriõigused

1.   Liikmesriikide kodanike puhul, kelle ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument on vastavuses artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetega, kuid mida artikli 41 alusel ei tunnustata ilma artikli 41 punktis 2 nimetatud kutsepraktikat tõendava tunnistuseta, tunnistavad liikmesriigid piisavaks nende liikmesriikide poolt enne V lisa punktis 5.5.2 nimetatud võrdluskuupäeva väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, kui nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et need kodanikud on nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kahel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

2.   Lõikes 1 sätestatud tingimusi kohaldatakse liikmesriikide kodanike suhtes, kellel on ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis kinnitab Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil koolituse läbimist niivõrd, kui see tõendab enne 3. oktoobrit 1990 alustatud õpingute läbimist, kui see vastab artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, kuid seda ei tunnustata kvalifikatsiooni tõendava dokumendina artikli 41 alusel ilma artikli 41 lõikes 2 nimetatud töökogemust tõendava tunnistuseta.

3.   Poola ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide osas kohaldatakse üksnes alljärgnevaid omandatud õigusi käsitlevaid sätteid.

Liikmesriikide kodanike suhtes, kelle ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument on välja antud Poolas enne 1. maid 2004 või mille omanikud alustasid seal oma õpinguid enne nimetatud kuupäeva ja kes ei vasta artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, tunnistavad liikmesriigid järgnevalt loetletud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, kui nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et kõnealune isik on ämmaemandana tegelikult ja seaduslikult tegutsenud allnimetatud aja jooksul:

a)

kraadiõppe tasemel ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument (dyplom licencjata położnictwa): vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

b)

ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis kinnitab keskharidusele järgneva õppe läbimist meditsiinikutsekoolis (dyplom położnej): vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

4.   Liikmesriigid tunnustavad ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Poolas välja antud ämmaemandatele, kes on läbinud artiklis 40 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, mida tõendab “bakalaureuse” diplom, mis on saadud 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (30. aprilli 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885) sätestatud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi alusel ning 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruse alusel nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (viimane eksam — matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (13. mai 2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170), eesmärgiga tõendada, et asjaomase isiku teadmised ja pädevus on V lisa punktis 5.5.2 Poola jaoks määratletud kvalifikatsiooni omavate ämmaemandatega võrdväärsel tasemel.

7. osa

Proviisor

Artikkel 44

Proviisoriõpe

1.   Proviisoriõppesse lubamine sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab liikmesriigis alustada kõnealust õppetööd ülikoolis või sellega tunnustatult võrdväärsel tasemel kõrgharidust andvas asutuses.

2.   Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument kinnitab vähemalt viieaasta pikkuse koolituse läbimist, sealhulgas vähemalt:

a)

nelja-aasta pikkune täisajaga teoreetiline ja praktiline õppetöö ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all;

b)

kuue kuu pikkune praktika avalikus apteegis või haiglas selle haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all.

Koolitustsükkel hõlmab vähemalt V lisa punktis 5.6.1 kirjeldatud programmi. V lisa punktis 5.6.1 loetletud sisu võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.

3.   Proviisoriõpe peab andma kindluse, et asjaomane isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a)

piisavad teadmised ravimite ja ravimitootmises kasutatavate ainete kohta;

b)

piisavad teadmised farmaatsia tehnoloogia, samuti ravimite füüsikalise, keemilise, bioloogilise ja mikrobioloogilise kontrollimise kohta;

c)

piisavad teadmised metabolismi ja ravimite mõju ning mürgiste ainete toime, samuti ravimite kasutamise kohta;

d)

piisavad teadmised ravimeid puudutavate statistiliste andmete hindamiseks, et olla suuteline oma teadmiste põhjal andma asjakohast teavet;

e)

proviisorina tegutsemiseks vajalike juriidiliste ja teiste nõuete piisav tundmine.

Artikkel 45

Proviisori kutsetegevus

1.   Käesolev direktiivi tähenduses on proviisori tegevus see, millega tegelema hakkamine ja tegelemine sõltub kas ühes või mitmes liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni olemasolust ja millega saavad tegelema hakata V lisa punktis 5.6.2 loetletud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud.

2.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 44 sätetele vastavaid ja ülikooli või sellega võrdväärsel tasemel proviisori kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud on suutelised tegelema või hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega, kusjuures vajadusel nõutakse lisaks dokumendile täiendavat töökogemust:

a)

ravimite ravimvormide valmistamine;

b)

ravimite tootmine ja testimine;

c)

ravimite testimine ravimite testimislaboratooriumis;

d)

ravimite ladustamine, säilitamine ja jaotamine hulgimüügi staadiumis;

e)

ravimite valmistamine, testimine, ladustamine ja tarnimine avalikes apteekides;

f)

ravimite valmistamine, kontroll, ladustamine ja jagamine haiglates;

g)

teabe jagamine ja nõustamine ravimite valdkonnas.

3.   Kui liikmesriik muudab proviisorina tegutsema hakkamise või tegutsemise sõltuvaks lisaks V lisa punktis 5.6.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile ka täiendava töökogemuse olemasolust, peab see liikmesriik piisava tõendina selles küsimuses tunnustama päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste välja antud tunnistusst, mis kinnitab, et isik on päritoluliikmesriigis kutsealal tegutsenud sarnase ajaperioodi vältel.

4.   Lõikes 3 nimetatud tunnustamist ei kohaldata kaheaastase töökogemuse suhtes, mida Luksemburgi Suurhertsogiriik nõuab riikliku farmaatsiakontsessiooni andmiseks.

5.   Kui liikmesriigis on 16. septembri 1985. aasta seisuga korraldatud konkurentsil põhinevat eksamit, mille eesmärk on lõikes 2 nimetatud dokumendi omanike hulgast välja selekteerida need, kellele anda luba saada riikliku geograafilise jaotuse süsteemi alusel loodavate uute apteekide omanikeks, võib see liikmesriik erandina lõike 1 sätetest seda eksamit ka edaspidi korraldada ja nõuda selle eksami sooritamist liikmesriikide kodanikelt, kellel on V lisa punktis 5.6.2 nimetatud proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument või kelle suhtes kohaldatakse artikli 23 sätteid.

8. osa

Arhitekt

Artikkel 46

Arhitektide koolitus

1.   Arhitektide koolitus hõlmab vähemalt ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses toimuvat nelja-aasta pikkust täisajaga õppetööd või kuue aasta pikkust õppetööd, millest vähemalt kolm aastat toimub täisajaga. Koolitus peab lõppema ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega.

Koolitus, mis toimub ülikooli tasemel ja kus arhitektuur on peamine komponent, peab säilitama tasakaalu arhitektuurialase koolituse teoreetiliste ja praktiliste aspektide vahel ning tagama järgmiste teadmiste ja oskuste omandamise:

a)

oskus luua nii esteetilistele kui tehnilistele nõuetele vastavaid arhitektuuriprojekte;

b)

piisavad teadmised arhitektuuri ja sellega seotud kunstide, tehnoloogiate ja inimteaduste ajaloo ja teooriate kohta;

c)

kaunite kunstide kui arhitektuuriprojekti mõjurite tundmine;

d)

piisavad teadmised linnaarhitektuuri ja -planeerimise kohta ja planeerimiseks vajalikud oskused;

e)

inimeste ja hoonete, samuti hoonete ja neid ümbritseva keskkonna vahelise suhte mõistmine ning arusaam vajadusest seostada hooned ja nendevaheline ruum inimeste vajaduste ning jaotusega;

f)

arhitekti kutseala ja arhitekti rolli mõistmine ühiskonnas, eriti sotsiaalset tegurit arvestavate kavandite ettevalmistamisel;

g)

arusaam projekti kavandite ettevalmistamise ja selle tarvis tehtava uurimistöö meetoditest;

h)

hooneprojektidega seotud ehitusliku kavandamise, konstruktsiooniliste ja insenertehniliste probleemide mõistmine;

i)

piisavad teadmised hoonete füüsikaliste probleemide ja tehnoloogiate ning funktsiooni kohta, et hoonete sisetingimused oleksid mugavad ja pakuksid kaitset kliima eest;

j)

vajalikud projekteerimisoskused, et kulufaktoritest ja ehitusmäärustest tulenevate piirangute raames oleksid täidetud hoone kasutajate esitatud nõuded;

k)

piisavad teadmised projektikontseptsioonide hoonetesse üle kandmisega ja kavandite üldisesse planeerimisse integreerimisega seotud tööstusharude, organisatsioonide, normatiivaktide ja korra kohta.

2.   Lõikes 1 loetletud teadmiste ja oskuste nimekirja võib selle kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga muuta vastavalt artikli 58 lõikes 2 sätestatud korrale.

Selline ajakohastamine ei tohi üheski liikmesriigis põhjustada muudatusi kutsealade struktuuriga seotud seadusandlikes põhimõtetes füüsilise isiku koolituse ja kutsealal tegutsema hakkamise osas.

Artikkel 47

Erand arhitektide koolitustingimustest

1.   Erandina artikli 46 sätetest tunnustatakse artikli 21 tingimused täidetuks ka järgmisel juhul: pärast 5. augustit 1985 läbitud koolitus, mida Saksamaa Liitvabariigis pakuvad “Fachhochschulen” nimega õppeasutused kolme aasta jooksul ja mis vastab artiklis 46 sätestatud nõuetele ning annab loa hakata selles liikmesriigis “arhitekti” kutsenimetuse all tegutsema artiklis 48 nimetatud aladel, niivõrd kui sellele koolitusele järgnes nelja-aasta pikkune töökogemus Saksamaa Liitvabariigis, mida tõendab selle kutseühingu väljaantud tunnistus, mille registris käesoleva direktiivi sätete alusel soodustatud arhitekt esineb.

Kutseühing peab esmalt kindlaks tegema, kas asjaomase arhitekti teostatud arhitektuurialane töö tähendab artikli 46 lõikes 1 loetletud teadmiste ning oskuste veenvat rakendamist. See tunnistus antakse sama korra alusel, mis kehtib kutseühingus registreerimise taotlusele.

2.   Erandina artikli 46 sätetest tunnustatakse artikli 21 tingimused täidetuks ka järgmisel juhul: koolitus on osa sotsiaalsest arenduskavast või osalise ajaga ülikooliõppest ja vastab artiklis 46 sätestatud tingimustele, mida tõendab arhitektuurialane eksam, kusjuures eksami sooritaja on arhitektuuri valdkonnas mõne arhitekti või arhitektuuribüroo järelevalve all töötanud seitse aastat või kauem. Eksam peab olema ülikooli tasemel ning võrdväärne artikli 46 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud lõpueksamiga.

Artikkel 48

Arhitekti kutsetegevus

1.   Käesoleva direktiivi tähenduses on arhitekti kutsetegevus “arhitekti” kutsenimetuse all tavaliselt sooritatav tegevus.

2.   Liikmesriikide kodanikke, kellel on luba seda kutsenimetust kasutada vastavalt seadusele, mis annab liikmesriigi pädevale ametiasutusele õiguse anda see kutsenimetus arhitektuuri valdkonnas oma töö kvaliteediga eriti silma paistvatele liikmesriikide kodanikele, loetakse vastavaks “arhitekti” kutsenimetuse all arhitektina tegutsemise tingimustele. Asjassepuutuva isiku arhitektuurilise olemusega tegevusi peab tõendama tema päritoluliikmesriigi antud tunnistus.

Artikkel 49

Arhitektide omandatud eriõigused

1.   Liikmesriik tunnistab VI lisa punktis 6 loetletud arhitekti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud teistes liikmesriikides ja mis tõendavad hiljemalt eelnimetatud lisas märgitud akadeemilisel võrdlusaastal alanud koolituse läbimist, isegi kui nad ei vasta artiklis 46 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, ja võrdsustab arhitektina tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks oma territooriumil need dokumendid omaenda väljaantud arhitekti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

Sellisel juhul tunnistatakse Saksamaa Liitvabariigi pädevate ametiasutuste välja antud tunnistusi, mis tõendavad, et Saksa Demokraatliku Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt 8. mail 1945 või pärast seda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on nimetatud lisas loetletud dokumentidega võrdväärsed.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tunnustab liikmesriik järgmisi kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente arhitekti kutsealal tegutsemisel ja tegutsema hakkamisel ning võrdsustab need oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega: liikmesriikide kodanikele nende liikmesriikide poolt välja antud tunnistused, kus kehtivad allpool nimetatud kuupäevast alates jõustatud arhitekti kutsealal tegutsema hakkamist ja tegutsemist reguleerivad eeskirjad:

a)

1. jaanuar 1995 Austria, Soome ja Rootsi jaoks,

b)

1. mai 2004 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks,

c)

5. august 1987 teiste liikmesriikide jaoks.

Lõikes 1 nimetatud tunnistus tõendab, et selle omanikul on hiljemalt vastaval kuupäeval väljaantud luba kasutada arhitekti kutsenimetust ja et ta on nende eeskirjade kontekstis kõnealusel tegevusalal tegelikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

IV PEATÜKK

Asutamise üldsätted

Artikkel 50

Dokumendid ja formaalsused

1.   Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused otsustavad kõnealuse reguleeritud kutsealal tegutsemise lubamiseks kohaldada käesolevat jaotist, võivad need asutused nõuda VII lisas loetletud dokumentide ja tunnistuste esitamist.

VII lisa punkti 1 alapunktides d, e ja f nimetatud dokumendid ei tohi olla rohkem kui kolm kuud vanad nende väljaandmise kuupäevast arvates.

Liikmesriigid, organid ja teised juriidilised isikud tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse.

2.   Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt kinnitust selles teises liikmesriigis välja antud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide autentsuse kohta ja vajadusel samuti kinnitust, et käesoleva jaotise III peatükis nimetatud kutsealade osas täidab soodustatud isik artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 vastavalt kehtestatud koolituse miinimumnõudeid.

3.   Juhul kui artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud kvalifikatsiooni tõendav dokument on välja antud liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt ning hõlmab kas täielikult või osaliselt teise liikmesriigi territooriumil juriidiliselt asutatud asutuses saadus koolitust, on vastuvõtval liikmesriigil põhjendatud kahtluse korral õigus dokumendi väljastanud liikmesriigi pädevalt organilt kontrollida:

a)

kas koolituse korraldanud asutuse koolituskursus on ametlikult atesteeritud dokumendi välja andnud liikmesriigis asuva õppeasutuse poolt;

b)

kas välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument on sama, mis oleks välja antud juhul, kui koolituskursus oleks tervenisti läbitud dokumendi välja andnud liikmesriigis ja

c)

kas kvalifikatsiooni tõendav dokument annab dokumendi väljastanud liikmesriigi territooriumil samad kutsealased õigused.

4.   Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamiseks oma kodanikelt vandetõotuse andmist või vandega kinnitatud deklaratsiooni esitamist ja kui selle vandetõotuse või deklaratsiooni teksti ei saa teiste liikmesriikide kodanikud kasutada, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomased isikud saavad kasutada sobivat võrdväärset sõnastust.

Artikkel 51

Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kord

1.   Vastuvõtva liikmesriigi pädev ametiasutus kinnitab taotluse kättesaamist ühe kuu jooksul taotluse saamisest ja teavitab taotlejat puuduvatest dokumentidest.

2.   Reguleeritud kutsealal tegutseda lubamise taotlus vaadatakse läbi võimalikult kiiresti ja igal juhul peab vastuvõtva liikmesriigi pädev ametiasutus tegema oma põhjendatud otsuse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotleja täielike dokumentide saamist. Siiski võib käesoleva jaotise I ja II peatükiga reguleeritud juhtudel seda tähtaega pikendada.

3.   Tehtud otsuse või tähtajaks otsuse mittetegemise kohta saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule seadusele.

Artikkel 52

Kutsenimetuste kasutamine

1.   Kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritakse kõnealuse kutseala mõne tegevusalaga seotud kutsenimetuse kasutamist, peavad III jaotise alusel kõnealusel reguleeritud kutsealal tegutsemiseks loa saanud teiste liikmesriikide kodanikud kasutama vastuvõtvas liikmesriigis sellele kutsealale vastavat kutsenimetust ja sellele vastavaid tähekombinatsioone.

2.   Kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleerib teatud kutseala ühing või organisatsioon artikli 3 lõike 2 tähenduses, ei tohi liikmesriikide kodanikele anda luba kasutada selle ühingu või organisatsiooni kinnitatud kutsenimetusi ega nende lühendeid, kui nad ei tõenda, et nad on selle ühingu või organisatsiooni liikmed.

Kui ühing või organisatsioon muudab liikmelisuse sõltuvaks teatud kvalifikatsiooni omamisest, võib ta seda teha teiste liikmesriikide kutsekvalifikatsiooni omavate kodanike suhtes, üksnes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel.

IV JAOTIS

KUTSEALAL TEGUTSEMISE ÜKSIKASJALIK KORD

Artikkel 53

Keeleoskus

Isikud, kes saavad kasu kutsekvalifikatsioonide tunnustamisest, peavad oskama vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks vajalikke keeli.

Artikkel 54

Akadeemiliste tiitlite kasutamine

Ilma et see piiraks artiklite 7 ja 52 kohaldamist, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomastele isikutele antakse õigus kasutada päritolu liikmesriigi keeles neile päritoluliikmesriigis antud akadeemilisi tiitleid ning võimalik et nende lühendeid. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et selle nimetuse kasutamisel lisatakse selle andnud ametiasutuse või eksamikomisjoni nimi ja aadress. Kui päritoluliikmesriigis antud akadeemilist tiitlit võidakse vastuvõtvas liikmesriigis segamini ajada tiitliga, mis nõuab viimati nimetatud liikmesriigis täienduskoolitust, mida soodustatud isik läbinud ei ole, võib vastuvõttev liikmesriik soodustatud isikult nõuda päritoluliikmesriigi akadeemilise tiitli kasutamist vastuvõtva liikmesriigi poolt kehtestatud sobival kujul.

Artikkel 55

Haigekassapoolne tunnustamine

Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 esimese lõigu punkti b kohaldamist, loobuvad liikmesriigid, kes haigekassa kinnituse saamiseks nõuavad nende territooriumil kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutelt ettevalmistavat ametialast täiendõpet ja/või töökogemust, sellest kohustusest teises liikmesriigis arsti ja hambaarsti kutsekvalifikatsiooni omandanud isikute suhtes.

V JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ JA VASTUTUS RAKENDAMISE EEST

Artikkel 56

Pädevad ametiasutused

1.   Käesoleva direktiivi rakendamise lihtsustamiseks teevad vastuvõtva liikmesriigi ja päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused tihedat koostööd ja abistavad teineteist vastastikku. Nad tagavad vahetatava teabe konfidentsiaalsuse.

2.   Vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused vahetavad teavet rakendatud distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta või iga muu tõsise ja erilise olukorra kohta, millel on tõenäoliselt tagajärjed käesoleva direktiivi alusel tegevusaladel tegutsemisele, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (24) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (25) sätestatud isikuandmete kaitset käsitlevaid õigusakte.

Päritoluliikmesriik kontrollib olukorra tõepärasust ja tema ametiasutused otsustavad vajaliku uurimismenetluse olemuse ning ulatuse ning teavitavad vastuvõtvat liikmesriiki oma olemasoleva teabe alusel vastuvõetud otsusest.

3.   Iga liikmesriik määrab hiljemalt 20. oktoobriks 2007 ametiasutused ja organid, kes on pädevad välja andma ja vastu võtma kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ja muid dokumente või teavet, samuti need, kes on pädevad vastu võtma käesolevas direktiivis nimetatud taotlusi ning otsuseid, ja teatab neist koheselt teistele liikmesriikidele ning komisjonile.

4.   Iga liikmesriik määrab lõikes 1 nimetatud ametiasutuste tegevuse kooskõlastamiseks koordinaatori ja teatab sellest teistele liikmesriikidele ning komisjonile.

Koordinaatori ülesanne on:

a)

edendada käesoleva direktiivi ühetaolist kohaldamist;

b)

koguda teavet, mis on asjakohane käesoleva direktiivi kohaldamiseks, nagu näiteks liikmesriikides reguleeritud kutsealadel tegutsema hakkamise tingimusi.

Punktis b kirjeldatud ülesannete täitmisel võivad koordinaatorid paluda artiklis 57 nimetatud kontaktpunktide abi.

Artikkel 57

Kontaktpunktid

Liikmesriik määrab hiljemalt 20. oktoobriks 2007 kontaktpunkti, mille ülesanne on:

a)

anda kodanikele ja teiste liikmesriikide kontaktpunktidele teavet, mis on käesolevas direktiivis sätestatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks vajalik, nagu näiteks teave kutseala reguleerivate ja kutsealal tegutsemist reguleerivate õigusaktide, kaasa arvatud sotsiaalõigusaktide ja vajadusel eetikareeglite kohta;

b)

aidata kodanikel, vajaduse korral koostöös teiste kontaktpunktidega ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutustega, realiseerida käesoleva direktiiviga neile antud õigusi.

Kontaktpunktid teatavad komisjonile viimase soovil päringutest, millega nad punkti b sätete alusel tegelevad, kahe kuu jooksul pärast nende päringute saamist.

Artikkel 58

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee

1.   Komisjoni abistab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee, edaspidi “komitee”, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ja mida juhatab komisjoni esindaja.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes nõuete kohaselt arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud perioodi pikkuseks kehtestatakse kaks kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 59

Konsulteerimine

Komisjon tagab, et konsulteeritakse sobival viisil asjaomaste kutserühmade ekspertidega, eelkõige seoses artiklis 58 nimetatud komitee tegevusega, ning esitab nimetatud komiteele põhjendatud aruande nende konsultatsioonide kohta.

VI JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 60

Aruandlus

1.   Alates 20. oktoobrist 2007 saadavad liikmesriigid kord kahe aasta järel komisjonile aruande süsteemi rakendamise kohta. Lisaks üldistele tähelepanekutele peab aruanne sisaldama vastuvõetud otsuste statistilist kokkuvõtet ja selle direktiivi rakendamisest tulenevate peamiste probleemide kirjeldust.

2.   Alates 20. oktoobrist 2007 koostab komisjon kord viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Artikkel 61

Erandid

Kui liikmesriigil on käesoleva direktiivi mõne sätte rakendamisega suuri probleeme eriomases valdkonnas, tutvub komisjon koostöös asjaomase liikmesriigiga nende probleemidega.

Vajaduse korral otsustab komisjon artikli 58 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt lubada kõnealusel liikmesriigil teatud perioodiks teha kõnealusest sättest erandeid.

Artikkel 62

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 77/452/EMÜ, 77/453/EMÜ, 78/686/EMÜ, 78/687/EMÜ, 78/1026/EMÜ, 78/1027/EMÜ, 80/154/EMÜ, 80/155/EMÜ, 85/384/EMÜ, 85/432/EMÜ, 85/433/EMÜ, 89/48/EMÜ, 92/51/EMÜ, 93/16/EMÜ ja 1999/42/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. oktoobrist 2007. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile ja nende direktiivide alusel vastuvõetud õigusakte see kehtetuks tunnistamine ei mõjuta.

Artikkel 63

Ülevõtmine

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. oktoobriks 2007. Nad teavitava komisjoni sellest viivitamata.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad neile või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra määravad kindlaks liikmesriigid.

Artikkel 64

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 65

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 7. september 2005

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

C. CLARKE


(1)  EÜT C 181 E, 30.7.2002, lk 183.

(2)  ELT C 61, 14.3.2003, lk 67.

(3)  Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2004. aasta arvamus (ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 230), nõukogu 21. detsembri 2004. aasta ühine seisukoht (ELT C 58 E, 8.3.2005, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 11. mai 2005. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 6. juuni 2005. aasta otsus.

(4)  EÜT L 178, 17.7.2000, lk.1.

(5)  EÜT L 19, 24.1.1989, lk 16. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/19/EÜ (EÜT L 206, 31.7.2001, lk 1).

(6)  EÜT L 209, 24.7.1992, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/108/EÜ (ELT L 32, 5.2.2004, lk 15).

(7)  EÜT L 201, 31.7.1999, lk 77.

(8)  EÜT L 176, 15.7.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(9)  EÜT L 176, 15.7.1977, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/19/EÜ.

(10)  EÜT L 233, 24.8.1978, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(11)  EÜT L 233, 24.8.1978, lk 10. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(12)  EÜT L 362, 23.12.1978, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/19/EÜ.

(13)  EÜT L 362, 23.12.1978, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/19/EÜ.

(14)  EÜT L 33, 11.2.1980, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(15)  EÜT L 33, 11.2.1980, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2001/19/EÜ.

(16)  EÜT L 223, 21.8.1985, lk 15. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(17)  EÜT L 253, 24.9.1985, lk 34. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2001/19/EÜ.

(18)  EÜT L 253, 24.9.1985, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(19)  EÜT L 165, 7.7.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(20)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(21)  EÜT L 78, 26.3.1977, lk 17. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(22)  EÜT L 77, 14.3.1998, lk 36. Direktiivi on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(23)  EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).

(24)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(25)  EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37.


I LISA

Nimekiri kutseühingutest või -organisatsioonidest, kes täidavad artikli 3 lõike 2 tingimusi

IIRIMAA (1)

1.

The Institute of Chartered Accountants in Ireland (2)

2.

The Institute of Certified Public Accountants in Ireland (2)

3.

The Association of Certified Accountants (2)

4.

Institution of Engineers of Ireland

5.

Irish Planning Institute

ÜHENDKUNINGRIIK

1.

Institute of Chartered Accountants in England and Wales

2.

Institute of Chartered Accountants of Scotland

3.

Institute of Chartered Accountants in Ireland

4.

Chartered Association of Certified Accountants

5.

Chartered Institute of Loss Adjusters

6.

Chartered Institute of Management Accountants

7.

Institute of Chartered Secretaries and Administrators

8.

Chartered Insurance Institute

9.

Institute of Actuaries

10.

Faculty of Actuaries

11.

Chartered Institute of Bankers

12.

Institute of Bankers in Scotland

13.

Royal Institution of Chartered Surveyors

14.

Royal Town Planning Institute

15.

Chartered Society of Physiotherapy

16.

Royal Society of Chemistry

17.

British Psychological Society

18.

Library Association

19.

Institute of Chartered Foresters

20.

Chartered Institute of Building

21.

Engineering Council

22.

Institute of Energy

23.

Institution of Structural Engineers

24.

Institution of Civil Engineers

25.

Institution of Mining Engineers

26.

Institution of Mining and Metallurgy

27.

Institution of Electrical Engineers

28.

Institution of Gas Engineers

29.

Institution of Mechanical Engineers

30.

Institution of Chemical Engineers

31.

Institution of Production Engineers

32.

Institution of Marine Engineers

33.

Royal Institution of Naval Architects

34.

Royal Aeronautical Society

35.

Institute of Metals

36.

Chartered Institution of Building Services Engineers

37.

Institute of Measurement and Control

38.

British Computer Society


(1)  Iiri kodanikud on lisaks sellele liikmeteks järgmistes Ühendkuningriigi kutseühingutes või -organisatsioonides:

 

Institute of Chartered Accountants in England and Wales

 

Institute of Chartered Accountants of Scotland

 

Institute of Actuaries

 

Faculty of Actuaries

 

The Chartered Institute of Management Accountants

 

Institute of Chartered Secretaries and Administrators

 

Royal Town Planning Institute

 

Royal Institution of Chartered Surveyors

 

Chartered Institute of Building.

(2)  Üksnes audiitori tegevuse osas.


II LISA

Artikli 11 punkti c alapunktis ii nimetatud eraldi ülesehitusega koolitus

1.   Koolitus parameditsiini ja lastehoolduse alal

Järgmiste kutsealade koolitus:

Saksamaal:

pediaatriaõde (“Kinderkrankenschwester/Kinderkrankenpfleger”),

füsioterapeut (“Krankengymnast(in)/Physiotherapeut(in)”), (1)

tööterapeut/ergoterapeut (“Beschäftigungs- und Arbeitstherapeut/Ergotherapeut”),

logopeed (“Logopäde/Logopädin”),

ortopeed (“Orthoptist(in)”),

riiklikult tunnustatud lastehooldustöötaja (“Staatlich anerkannte(r) Erzieher(in)”),

riiklikult tunnustatud raviõpetaja (“Staatlich anerkannte(r) Heilpädagoge(-in)”),

meditsiiniline laboritehnik (“medizinisch-technische(r) Laboratoriums- Assistent(in)”),

meditsiiniline röntgenitehnik (“medizinisch-technische(r) Radiologie-Assistent(in)”),

meditsiinilise funktsionaaldiagnostika tehnik (“medizinisch-technische(r) Assistent(in) für Funktionsdiagnostik”),

veterinaartehnik (“veterinärmedizinisch-technische(r) Assistent(in)”),

dieediõde (“Diätassistent(in)”),

farmaatsiatehnik (“Pharmazieingenieur”), koolitus omandatud enne 31. märtsi 1994 endises Saksa Demokraatlikus Vabariigis või uute liidumaade territooriumil,

psühhiaatriaõde (“Psychiatrische(r) Krankenschwester/Krankenpfleger”),

kõneterapeut (“Sprachtherapeut(in)”).

Tšehhi Vabariigis:

meditsiiniassistent (“zdravotnický asistent”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust meditsiinikeskkoolis.

toitumisassistent (“nutriční asistent”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust meditsiinikeskkoolis.

Itaalias:

hambatehnik (“odontotecnico”),

optik (“ottico”).

Küprosel:

hambatehnik (“οδοντοτεχνίτης”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab vähemalt kuueaastast põhiharidust, kuueaastast keskharidust ning kaheaastast kutseharidust keskhariduse baasil, millele järgneb üheaastane erialase töö kogemus.

optik (“τεχνικός oπτικός”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab vähemalt kuueaastast põhiharidust, kuueaastast keskharidust ning kaheaastast keskharidusejärgset haridust, millele järgneb üheaastane erialase töö kogemus.

Lätis:

hambaarsti õde (“zobārstniecības māsa”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kaheaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kolmeaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam.

biomeditsiinilaborant (“biomedicīnas laborants”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kaheaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kaheaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam.

hambatehnik (“zobu tehniķis”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kaheaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kaheaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam.

füsioterapeudi assistent (“fizioterapeita asistents”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab kümneaastast üldharidust ja kolmeaastast erialast haridust meditsiinikoolis, millele järgneb kaheaastane erialase töö kogemus ning mille lõpus tuleb kutsetunnistuse saamiseks sooritada kutseeksam.

Luksemburgis:

meditsiiniline röntgenitehnik (“assistant(e) technique médical(e) en radiologie”),

meditsiinilaborant (“assistant(e) technique médical(e) de laboratoire”),

psühhiaatriaõde (“infirmier/ière psychiatrique”),

kirurgi meditsiiniline assistent (“assistant(e) technique médical(e) en chirurgie”),

pediaatriaõde (“infirmier/ière puériculteur/trice”),

õde-anestesioloog (“infirmier/ière anesthésiste”),

diplomeeritud massöör (“masseur/euse diplômé(e)”),

lastehooldustöötaja (“éducateur/trice”).

Madalmaades:

veterinaararsti assistent (“dierenartsassistent”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt kolmteist aastat ja sisaldab:

i)

spetsialiseeritud õppeasutuses vähemalt kolmeaastast kutsealast koolitust, mis lõpeb eksamiga; mõnel juhul täiendab kutsealast koolitust ühe- või kaheaastane spetsialiseerumiskursus, mis lõpeb eksamiga, või

ii)

spetsialiseeritud õppeasutuses vähemalt kahe ja poole aastast kutsealast koolitust, mis lõpeb eksamiga ja mida täiendab vähemalt kuuekuuline töökogemus või vähemalt kuuekuuline koolitus heakskiidetud asutuses, või

iii)

spetsialiseeritud õppeasutuses vähemalt kaheaastast kutsealast koolitust, mis lõpeb eksamiga ja mida täiendab vähemalt üheaastane töökogemus või vähemalt üheaastane koolitus heakskiidetud asutuses, või

iv)

veterinaararsti assistendi (dierenartsassistent) puhul kolmeaastast kutsealast koolitust spetsialiseeritud õppeasutuses (MBO-programm) või teise valikuna kolmeaastast kutsealast koolitust duaalses koolitussüsteemis (LLW), mis mõlemad lõpevad eksamiga.

Austrias:

õdede spetsiaalne põhikoolitus, spetsialiseerumisega laste ja noortehooldusele (“spezielle Grundausbildung in der Kinder- und Jugendlichenpflege”),

psühhiaatriaõe spetsialiseeritud põhikoolitus (“spezielle Grundausbildung in der psychiatrischen Gesundheits- und Krankenpflege”),

kontaktläätsede optik (“Kontaktlinsenoptiker”),

pediküürija (“Fuβpfleger”)

audiometrist (“Hörgeräteakustiker”),

apteeker (“Drogist”),

kelle koolitus ja väljaõpe kestab kokku vähemalt neliteist aastat ja sisaldab vähemalt viieaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas vähemalt kolmeaastast väljaõpet, mis leiab aset osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses, ning kutsepraktika- ja koolitusperioodi, mis lõpeb kutsealase eksamiga, mis annab õiguse kõnealusel kutsealal töötamiseks ja praktikantide väljaõpetamiseks.

massöör (“Masseur”),

kelle koolitus ja väljaõpe kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab viieaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas kaheaastast väljaõpet, kaheaastast kutsepraktika- ja koolitusperioodi ning üheaastast koolituskursust, mis lõpeb kutsealase eksamiga, mis annab õiguse kõnealusel kutsealal töötamiseks ja praktikantide väljaõpetamiseks.

lasteaednik (“Kindergärtner/in”),

lastehooldutöötaja (“Erzieher”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat ja sisaldab eksamiga lõppevat viieaastast kutsealast koolitust spetsialiseeritud õppeasutuses.

Slovakkias:

kunstikallakuga põhikooli tantsuõpetaja (“učiteľ v tanečnom odbore na základných umeleckých školách”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14,5 aastat ja sisaldab kaheksa-aastast põhiharidust, nelja-aastast kutsekeskharidust ja viie semestri pikkust tantsupedagoogika kursust.

eriõppeasutuses ja sotsiaalhoolekandeasutuses töötav koolitaja (“vychovávatel' v špeciálnych výchovných zariadeniach a v zariadeniach sociálnych služieb”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 14 aastat ja sisaldab kaheksa- või üheksa-aastast põhiharidust, neljaaastast pedagoogilist keskharidust või tavalist keskharidust ja kaheaastast täiendavat osaajalist pedagoogilist õpet.

2.   Meister-oskustööliste sektor (Mester/Meister/Maître), mis hõlmab koolituskursusi käesoleva direktiivi III jaotise II peatükis käsitlemata oskuste kohta.

Järgmiste kutsealade koolitus:

Taanis:

optik (“optometrist”),

kelle koolitus kestab kokku 14 aastat, hõlmates viieaastast kutseõpet, mis jaguneb kahe ja poole aastaseks teoreetiliseks koolituseks kutseõppeasutuses ning kahe ja poole aastaseks praktiliseks koolituseks töökohal ja lõpeb tunnustatud eksamiga asjaomaste oskuste osas ning annab õiguse kasutada nimetust Mester.

ortopeediatehnik (“ortopædimekaniker”),

kelle koolitus kestab kokku 12,5 aastat, hõlmates kolme ja poole aastast kutseõpet, mis jaguneb kuuekuuliseks teoreetiliseks koolituseks kutseõppeasutuses ning kolmeaastaseks praktiliseks koolituseks töökohal ja lõpeb tunnustatud eksamiga asjaomaste oskuste osas ning annab õiguse kasutada nimetust Mester.

ortopeediliste jalatsite kingsepp (“ortopædiskomager”),

kelle koolitus kestab kokku 13,5 aastat, hõlmates nelja ja poole aastast kutseõpet, mis jaguneb kaheaastaseks teoreetiliseks koolituseks kutseõppeasutuses ning kahe ja poole aastaseks praktiliseks koolituseks töökohal ja lõpeb tunnustatud eksamiga asjaomaste oskuste osas ning annab õiguse kasutada nimetust Mester.

Saksamaal:

optik (“Augenoptiker”),

hambatehnik (“Zahntechniker”),

kirurgilise sideme valmistaja (“Bandagist”),

kuuldeaparaatide valmistaja (“Hörgeräte-Akustiker”),

ortopeediatehnik (“Orthopädiemechaniker”),

ortopeediliste jalatsite kingsepp (“Orthopädieschuhmacher”).

Luksemburgis:

optik (“opticien”),

hambatehnik (“mécanicien dentaire”),

kuuldeaparaatide valmistaja (“audioprothésiste”),

ortopeediatehnik/kirurgilise sideme valmistaja (“mécanicien orthopédiste/bandagiste”),

ortopeediliste jalatsite kingsepp (“orthopédiste-cordonnier”),

kelle koolitus nimetatud kutsealadel kestab ühtekokku 14 aastat, hõlmates vähemalt viis aastat reguleeritud väljaõpet, mis läbitakse osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses ja mis lõpeb eksamiga, mis annab kursuse lõpetajale õiguse töötada mis tahes oskustööna käsitataval tegevusalal kas iseseisvalt või samaväärse vastutustasandiga töövõtjana.

Austrias:

kirurgilise sideme valmistaja (“Bandagist”),

korsettide valmistaja (“Miederwarenerzeuger”),

optik (“Optiker”),

ortopeediliste jalatsite kingsepp (“Orthopädieschuhmacher”),

ortopeediatehnik (“Orthopädietechniker”),

hambatehnik (“Zahntechniker”),

aednik (“Gärtner”),

kelle koolitus ja väljaõpe kestavad kokku vähemalt 14 aastat, hõlmates vähemalt viieaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas vähemalt kolmeaastast väljaõpet, mis läbitakse osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses, ning vähemalt kaheaastast kutsepraktika- ja koolitusperioodi, mis lõpeb meistrioskuse eksamiga ja annab õiguse kõnealusel kutsealal töötamiseks, praktikantide väljaõpetamiseks ja nimetuse Meister kasutamiseks.

põllumajanduse ja metsanduse meister-oskustööliste koolitus, eelkõige:

põllumajanduse meister-oskustööline (“Meister in der Landwirtschaft”),

kodumajandusõpetuse meister-oskustööline (“Meister in der laendlichen Hauswirtschaft”),

aianduse meister-oskustööline (“Meister im Gartenbau”),

aiandialase töö meister-oskustööline (“Meister im Feldgemüsebau”),

pomoloogia ja puuviljade töötlemise meister-oskustööline (“Meister im Obstbau und in der Obstverwertung”),

viinamarjakasvatuse ja veinitootmise meister-oskustööline (“Meister im Weinbau und in der Kellerwirtschaft”),

piimanduse meister-oskustööline (“Meister in der Molkerei- und Käsereiwirtschaft”),

hobusekasvatuse meister-oskustööline (“Meister in der Pferdewirtschaft”),

kalapüügi meister-oskustööline (“Meister in der Fischereiwirtschaft”),

kodulinnukasvatuse meister-oskustööline (“Meister in der Geflügelwirtschaft”),

mesinduse meister-oskustööline (“Meister in der Bienenwirtschaft”),

metsanduse meister-oskustööline (“Meister in der Forstwirtschaft”),

metsaistutamise ja -haldamise meister-oskustööline (“Meister in der Forstgarten- und Forstpflegewirtschaft”),

põllumajandussaaduste hoiustamise meister-oskustööline (“Meister in der landwirtschaftlichen Lagerhaltung”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab vähemalt kuueaastast reguleeritud koolitust, sealhulgas vähemalt kolmeaastast väljaõpet, mis läbitakse osaliselt töökohal ja osaliselt kutseõppeasutuses, ning kolmeaastast kutsepraktika perioodi, mis lõpeb meistrioskuse eksamiga ja annab õiguse praktikantide väljaõpetamiseks ja nimetuse Meister kasutamiseks.

Poolas:

õpetaja, kes õpetab praktilist kutseõpet (“Nauczyciel praktycznej nauki zawodu”),

kelle koolitus hõlmab:

i)

kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast kutsekeskharidust või võrdväärset keskharidust asjaomasel alal, millele järgneb vähemalt 150tunnise kogukestusega pedagoogiline kursus, tööohutuse ja töötervishoiu kursus, ning kaheaastast erialase töö kogemust alal, mida kavatsetakse õpetama hakata, või

ii)

kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast kutsekeskharidust ning keskharidusejärgse pedagoogilis-tehnilise kooli diplomit, või

iii)

kaheksa-aastast põhiharidust, kahe- kuni kolmeaastast põhilist kutsekeskharidust ja vähemalt kolmeaastast erialase töö kogemust, mida tõendab vastava eriala kutseeksami sooritamise tunnistus ning millele järgneb vähemalt 150tunnise kogupikkusega pedagoogiline kursus.

Slovakkias:

kutseõppe meister (“majster odbornej výchovy”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab kaheksa-aastast põhiharidust, nelja-aastast kutseharidust (kutsekeskhariduse ja/või asjaomase (sarnase) kutseõppepraktika või praktikakursuse läbimist), erialase töö kogemust omandatud hariduse valdkonnas kogukestusega vähemalt kolm aastat või praktikat ja täiendavat pedagoogilist koolitust pedagoogikateaduskonnas või tehnikaülikoolis, või keskhariduse ja asjaomase (sarnase) kutseõppepraktika või praktikakursuse läbimist, erialase töö kogemust omandatud hariduse valdkonnas kogukestusega vähemalt kolm aastat või praktikat, ja täiendavat pedagoogilist koolitust pedagoogikateaduskonnas, või 1. septembriks 2005 eripedagoogika alast erikoolitust, mida pakuvad kutseõppe meistri koolitusasutused erikoolides, ilma täiendava pedagoogilise õppeta.

3.   Meresõit

a)

Meretransport

Järgmine koolitus:

Tšehhi Vabariigis:

tekimadrus (“palubní asistent”),

vahitüürimees (“námořní poručík”),

vanemtüürimees (“první palubní důstojník”),

kapten (“kapitán”),

abimehaanik (“strojní asistent”),

vahimehaanik (“strojní důstojník”),

teine mehaanik (“druhý strojní důstojník”),

vanemmehaanik (“první strojní důstojník”),

laeva elektrimehaanik (“elektrotechnik”),

vanemelektrimehaanik (“elektrodůstojník”).

Taanis:

laevakapten (“skibsfører”),

esimene tüürimees (“overstyrmand”),

tüürimees, tekiohvitser (“enestyrmand, vagthavende styrmand”),

tekiohvitser (“vagthavende styrmand”),

masinainsener (“maskinchef”),

esimene masinainsener (“l. maskinmester”),

esimene masinainsener/valveinsener (“l. maskinmester/vagthavende maskinmester”).

Saksamaal:

suure rannikualuse kapten (“Kapitän AM”),

rannikualuse kapten (“Kapitän AK”),

suure rannikualuse tekiohvitser (“Nautischer Schiffsoffizier AMW”),

rannikualuse tekiohvitser (“Nautischer Schiffsoffizier AKW”),

C-kraadi peainsener (“Schiffsbetriebstechniker CT - Leiter von Maschinenanlagen”),

C-kraadi laevamehaanik (“Schiffsmaschinist CMa -Leiter von Maschinenanlagen”),

C-kraadi laevainsener (“Schiffsbetriebstechniker CTW”),

C-kraadi laevamehaanik - üksikinsener-ohvitser (“Schiffsmaschinist CMaW - Technischer Alleinoffizier”).

Itaalias:

tekiohvitser (“ufficiale di coperta”),

insener-ohvitser (“ufficiale di macchina”).

Lätis:

laeva elektrimehaanik (“kuģu elektromehāniķis”),

külmutusseadmete mehaanik (“kuģa saldēšanas iekārtu mašīnists”).

Madalmaades:

rannikualuse esimene tüürimees (koos lisakoolitusega) (“stuurman kleine handelsvaart (met aanvulling)”),

rannikualuse diplomeeritud mootorinsener (“diploma motordrijver”),

laevaliiklusteeninduse ametnik (“VTS-functionaris”),

Koolitus hõlmab:

Tšehhi Vabariigis:

i)

tekimadrus (“palubní asistent”),

1.

Vähemalt 20aastane isik.

2.

a)

Mereakadeemia või merekool — laevajuhtimise teaduskond, mõlemad kursused peavad lõppema “maturitní zkouška” eksamiga, ja õpingute ajal vähemalt kuus kuud tunnustatud meresõidupraktikat laeval, või

b)

Vähemalt kaks aastat tunnustatud meresõidupraktikat laeval navigatsioonivahis osalemise tasemel, STCW-koodeksi (Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon) A-II/1 osas täpsustatud pädevusnõuetele vastava tunnustatud kursuse läbimine STCW-konventsiooni osalisriigi mereakadeemias või merekoolis ja MTC (Tšehhi Vabariigi Meretranspordikomitee) poolt tunnustatud eksamikomisjoni ees eksami läbimine.

ii)

vahitüürimees (“námořní poručík”),

1.

Tunnustatud meresõidupraktika tekimadrusena 500 tonnise või suurema kogumahutavusega laeval, mis merekooli või -akadeemia lõpetamise korral kestab vähemalt kuus kuud ja tunnustatud kursuse läbimise korral üks aasta, millest vähemalt kuus kuud moodustab navigatsioonivahis osalemine.

2.

Nõuetekohaselt täidetud ja kinnitatud kadettide praktikaraamat laeval läbitud õppe kohta.

iii)

vanemtüürimees (“první palubní důstojník”),

500 tonnise ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom ning vähemalt kaksteist kuud tunnustatud meresõidupraktikat vahitüürimehena.

iv)

kapten (“kapitán”),

=

500 — 3 000 tonnise kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus.

=

3 000 tonnise ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika vanemtüürimehena 500 tonnise ja suurema kogumahutavusega laeval ning vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika vanemtüürimehena 3 000 tonnise või suurema kogumahutavusega laeval.

v)

abimehaanik (“strojní asistent”),

1.

Vähemalt 20aastane isik.

2.

Mereakadeemia või merekool — laevamehaanika teaduskond ja õpingute ajal vähemalt kuus kuud tunnustatud meresõidupraktikat laeval.

vi)

vahimehaanik (“strojní důstojník”),

Mereakadeemia või merekooli lõpetamise korral vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika abimehaanikuna.

vii)

teine mehaanik (“druhý strojní důstojník”),

Vähemalt 12 kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika kolmanda mehaanikuna 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval.

viii)

vanemmehaanik (“první strojní důstojník”),

3 000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva teise mehaaniku tunnistus ja vähemalt kuue kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika samal alal.

ix)

laeva elektrimehaanik (“elektrotechnik”),

1.

Vähemalt 18 aastane isik.

2.

Mere- või muu akadeemia, elektrotehnika teaduskond, või tehnikakool või elektrotehnika kõrgkool, kõik kursused peavad lõppema “maturitní zkouška” eksamiga ja vähemalt 12 kuu pikkuse elektrotehnika praktikaga.

x)

vanemelektrimehaanik (“elektrodůstojník”),

1.

Mereakadeemia või merekool, laevaelektrotehnika teaduskond, või muu elektrotehnika alane akadeemia või keskkool, kõik kursused peavad lõppema “maturitní zkouška” eksami või riigieksamiga.

2.

Akadeemia või merekooli lõpetamise korral vähemalt 12 kuu pikkune tunnustatud meresõidupraktika elektrimehaanikuna või 24 kuu pikkune meresõidupraktika keskkooli lõpetamise korral.

Taanis on 9aastast põhiharidust, millele järgneb põhikoolitus ja/või 17- kuni 36 kuuline meresõidukursus, täiendatud:

i)

pardaohvitseride puhul üheaastase kutseõppega,

ii)

teiste kutsealade puhul 3aastase spetsialiseeritud kutseõppega.

Saksamaal kestab koolitus 14 kuni 18 aastat ja hõlmab 3aastast kutsealase põhikoolituse kursust ning üheaastast meresõidupraktikat, millele järgneb ühe- kuni kaheaastane spetsiaalne kutsealane koolitus, mida vajadusel täiendab kaheaastane töökogemus navigatsiooni alal.

Lätis:

i)

laeva elektrimehaanik (“kuģu elektromehāniķis”),

1.

Vähemalt 18 aastane isik.

2.

Koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja kuus kuud, mis sisaldab vähemalt üheksa-aastast põhiharidust ja vähemalt kolmeaastast kutseharidust. Lisaks sellele on nõutav vähemalt kuue kuu pikkune meresõidupraktika laevaelektrimehaanikuna või selle abina 750 kW või suurema koguvõimusega laeval. Kutseõpe lõpeb pädevale asutusele antava erialaeksamiga, mis vastab transpordiministeeriumi poolt heakskiidetud koolitusprogrammile.

ii)

külmutusseadmete mehaanik (“kuģa saldēšanas iekārtu mašīnists”),

1.

Vähemalt 18aastane isik.

2.

Koolitus kestab kokku vähemalt 13 aastat, mis sisaldab vähemalt üheksa-aastast põhiharidust ja vähemalt kolmeaastast kutseharidust. Lisaks sellele on nõutav vähemalt 12 kuu pikkune meresõidupraktika külmutusseadmete mehaaniku abina. Kutseõpe lõpeb pädevale asutusele antava erialaeksamiga, mis vastab transpordiministeeriumi poolt heakskiidetud koolitusprogrammile.

Itaalias kogukestusega 13 aastat, millest vähemalt viis aastat hõlmab kutsealane koolitus, mis lõpeb eksamiga ja mida vajaduse korral täiendab kutsepraktika.

Madalmaades:

i)

rannikualuse esimene vanemtüürimehe (koos lisakoolitusega) (stuurman kleine handelsvaart (met aanvulling)) ja diplomeeritud mootorinseneri (diploma motordrijver) koolitus kestab 14 aastat, millest vähemalt kaks aastat toimub spetsialiseeritud kutseõppeasutuses, millele järgneb kaheteistkuuline kutsepraktika,

ii)

laevaliiklusteeninduse ametniku (VTS-functionaris) puhul kestab koolitus ühtekokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab vähemalt kolmeaastast koolitust rakenduslikus kõrgkoolis (HBO) või kutsekeskkoolis (MBO), millele järgnevad riiklikud või piirkondlikud spetsialiseeritud kursused, millest igaüks hõlmab vähemalt kaheteistnädalast eksamiga lõppevat teoreetilist koolitust,

ning mida tunnustatakse vastavalt rahvusvahelisele STCW konventsioonile (rahvusvaheline meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konventsioon, 1978).

b)

Kalapüügilaevad:

Järgmine koolitus:

Saksamaal:

kapten (avamere kalapüük) (“Kapitän BG/Fischerei”),

kapten (rannikuäärne kalapüük) (“Kapitän BLK/Fischerei”),

avamerealuse tekiohvitser (“Nautischer Schiffsoffizier BGW/Fischerei”),

rannikualuse tekiohvitser (“Nautischer Schiffsoffizier BK/Fischerei”).

Madalmaades:

esimene tüürimees/insener V (“stuurman werktuigkundige V”),

kalapüügialuse insener IV (“werktuigkundige IV visvaart”),

kalapüügialuse esimenetüürimees IV (“stuurman IV visvaart”),

esimene tüürimees/insener VI (“stuurman werktuigkundige VI”),

koolitus hõlmab:

Saksamaal ühtekokku 14 kuni 18 aastat, sealhulgas kolmeaastast väljaõppekursust ja üheaastast meresõidupraktikat, millele järgneb ühe- või kaheaastane spetsialiseeritud kutseõpe, mida vajadusel täiendab kaheaastane meresõidukogemus.

Madalmaades ühtekokku 13 kuni 15 aastat, millest vähemalt kaks aastat leiab aset spetsialiseeritud kutseõppeasutuses, millele järgneb 12kuuline erialase töö kogemus,

ning mida tunnustatakse vastavalt Torremolinose konventsioonile (Torremolinose rahvusvaheline kalalaevade ohutuse konventsioon, 1977).

4.   Tehnikasektor

Järgmine koolitus:

Tšehhi Vabariigis:

tunnustatud tehnik, tunnustatud ehitaja (“autorizovaný technik, autorizovaný stavitel”),

kelle koolitus hõlmab kutseõpet kestusega vähemalt üheksa aastat ja sisaldab nelja-aastast tehnilist keskharidust, mis lõpeb “maturitní zkouška” eksamiga (tehnikakallakuga keskkooli eksam), viieaastast erialast töökogemust, mille lõppedes tuleb sooritada erialaeksam teatud ehitustööde osas (vastavalt seadusele nr 50/1976 Sb. (ehitusseadus) ja seadusele nr 360/1992 Sb.).

rööbassõiduki juht (“fyzická osoba řídící drážní vozidlo”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust, ning mille lõpus tuleb sooritada riigieksam sõidukite võimsusõpetuse kohta.

rööbastee kontrolltehnik (“drážní revizní technik”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust mehaanika- või elektroonikakeskkoolis.

sõiduõpetaja (“učitel autoškoly”),

vähemalt 24aastane isik; kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust liikluse või masinaehituse valdkonnas.

mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv riigi esindaja (“kontrolní technik STK”),

vähemalt 21aastane isik; kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat nelja-aastast kutsekeskharidust, millele järgneb vähemalt kahe aasta pikkune tehniline praktika; asjaomasel isikul peab olema juhiluba, ta ei tohi olla karistusregistrisse kantud ning ta peab olema läbinud vähemalt 120 tunni pikkuse riigiteenistuses olevate tehnikute erikursuse, sooritades edukalt eksami.

autode heitgaase kontrolliv mehaanik (“mechanik měření emisí”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ja “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat vähemalt nelja-aastast kutsekeskharidust; lisaks sellele peab ametitaotleja läbima vähemalt kolme aasta pikkuse tehnilise praktika ja kaheksa tundi kestva “autode heitgaase kontrolliva mehaaniku” erikursuse, sooritades edukalt eksami.

I klassi laevakapten (“kapitán I. třídy”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat kolmeaastast kutsekeskharidust, ning mille lõpus tuleb kvalifikatsiooni tõendava dokumendi saamiseks sooritada eksam. Sellisele kutseharidusele peab järgnema eksamiga lõppev nelja aasta pikkune kutsepraktika.

käsitööks loetud mälestiste restauraator (“restaurátor památek, které jsou díly uměleckých řemesel”),

kelle koolitus kestab kokku 12 aastat, kui see on täies ulatuses tehniline kutsekeskharidus restaureerimise alal, või 10 — 12 aasta pikkust õpet sarnasel alal koos viieaastase erialase töökogemusega, kui tegemist on täies ulatuses “maturitní zkouška” eksamiga lõppenud tehnilise kutsekeskharidusega, või kaheksa-aastast erialast töökogemust, kui tegemist on tehnilise kutsekeskharidusega, mis lõpeb praktikaeksamiga.

muuseumide ja galeriide kollektsioonis olevate kunstiteoste, mis ei ole mälestised, ja teiste kultuuriväärtusega objektide restauraator (“restaurátor děl výtvarných umění, která nejsou památkami a jsou uložena ve sbírkách muzeí a galerií, a ostatních předmětů kulturní hodnoty”),

kelle koolitus kestab kokku 12 aastat, millele lisandub viie aasta pikkune erialase töö kogemus kui tegemist on täies ulatuses tehnilise kutsekeskharidusega restaureerimise valdkonnas, mis lõpeb “maturitní zkouška” eksamiga.

jäätmekäitleja (“odpadový hospodář”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust, “maturitní zkouška” eksamiga lõppevat vähemalt nelja-aastast kutsekeskharidust ning vähemalt viieaastast töökogemust jäätmekäitlusvaldkonnas viimase kümne aasta jooksul.

lõhkamisspetsialist (“Technický vedoucí odstřelů”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat ja sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ning vähemalt nelja-aastast kutsekeskharidust, mille lõpus tuleb sooritada “maturitní zkouška” eksam,

ning millele järgneb:

kaks aastat tööd lõhkajana (maa-alustes tingimustes) või üks aasta (maapealsetes tingimustes); sealhulgas kuus kuud tööd lõhkaja abina;

100 tundi teoreetilist ja praktilist õpet, mis lõpeb eksamiga asjaomase piirkondliku kaevandusameti ees;

kuuekuuline või pikem erialase töö kogemus peamiste lõhketööde kavandaja ja teostajana;

32 tundi teoreetilist ja praktilist õpet, mis lõpeb eksamiga Tšehhi Kaevandusameti ees.

Itaalias:

ehitusgeomeeter (“geometra”),

maamõõtja (“perito agrario”),

kelle koolitus hõlmab keskhariduse tasemel tehnilist koolitust kestusega vähemalt 13 aastat, sealhulgas kaheksa-aastast kohustuslikku põhikooli, millele järgneb viieaastane keskharidust andev õpe, millest 3 aastat moodustab kutsealane koolitus, mis lõpeb tehnikaalase bakalaureuse eksamiga ja mida täiendab:

i)

ehitusgeomeetridel vähemalt kaheaastane kutsepraktika asjaomases ettevõttes või viieaastane töökogemus;

ii)

maamõõtjatel vähemalt kaheaastane kutsepraktika,

millele järgneb riigieksam.

Lätis:

vedurijuhi abi (“vilces līdzekļa vadītāja (mašīnista) palīgs”),

vähemalt 18aastane isik; kelle koolitus kestab kokku vähemalt 12 aastat, mis sisaldab vähemalt kaheksa-aastast põhiharidust ja vähemalt nelja-aastast kutseharidust; kutseharidus lõpeb töötaja erialaeksamiga; kutsetunnistuse annab pädev asutus viieks aastaks.

Madalmaades:

kohtutäitur (“gerechtsdeurwaarder”),

hambaproteeside valmistaja (“tandprotheticus”),

koolitus hõlmab:

i)

kohtutäituri (“gerechtsdeurwaarder”) puhul koolitust ja kutseõpet kestusega 19 aastat, mis sisaldab kohustuslikku kaheksa-aastast põhikooli, millele järgneb kaheksa-aastane keskharidust andev õpe, millest neli aastat moodustab riigieksamiga lõppev tehnikaalane õpe. Koolitust täiendab kolmeaastane teoreetiline ja praktiline kutseõpe;

ii)

hambaproteeside valmistaja (“tandprotheticus”) puhul vähemalt 15aastast täisajaga ja 3aastast osalise ajaga koolitust, mis sisaldab kaheksa-aastast põhiharidust, nelja-aastast üldkeskharidust andvat õpet ja kolmeaastast kutseõpet, sealhulgas hambatehniku teoreetilist ja praktilist koolitust, millele lisandub kolmeaastane osalise ajaga hambaproteeside valmistaja koolitus, mis lõpeb eksamiga.

Austrias:

metsnik (“Förster”),

tehniline konsultatsioon (“Technisches Büro”),

tööjõu rentimine (“Überlassung von Arbeitskräften - Arbeitsleihe”),

tööhõiveagent (“Arbeitsvermittlung”),

investeeringute konsultant (“Vermögensberater”),

eradetektiiv (“Berufsdetektiv”),

turvatöötaja (“Bewachungsgewerbe”),

kinnisvaramaakler (“Immobilienmakler”),

kinnisvarahaldaja (“Immobilienverwalter”),

ehituse projektijuht (“Bauträger, Bauorganisator, Baubetreuer”),

inkassoteenus (“Inkassobüro/Inkassoinstitut”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab kaheksa-aastast kohustuslikku põhiharidust, millele järgneb vähemalt viieaastane tehnika- või ärialane keskharidust andev õpe, mis lõpeb tehnika- või ärialase küpsuseksamiga; koolitusele lisandub vähemalt kaheaastane koolitus töökohal, mis lõpeb kutseeksamiga.

kindlustuskonsultant (“Berater in Versicherungsangelegenheiten”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 15 aastat, hõlmates vähemalt kuueaastast reguleeritud koolitust, mis on jaotatud kolmeaastaseks väljaõppeperioodiks ja kolmeaastaseks eksamiga lõppevaks kutsepraktika- ja koolitusperioodiks.

ehitusmeister (planeerimine ja tehniline kalkulatsioon) (“Planender Baumeister”),

puuseppmeister (planeerimine ja tehniline kalkulatsioon) (“Planender Zimmermeister”),

kelle koolitus kestab kokku vähemalt 18 aastat, hõlmates vähemalt üheksa-aastast kutsealast koolitust, mis on jaotatud nelja-aastaseks tehnikaalase keskhariduse omandamise perioodiks ja viieaastaseks kutsepraktika- ja koolitusperioodiks ja mis lõpeb eksamiga. Eksam annab õiguse sellel kutsealal töötada ja praktikante välja õpetada, niivõrd kui see koolitus on seotud õigusega ehitiste projekteerimiseks, tehniliste kalkulatsioonide ja ehitusjärelevalve teostamiseks (Maria Theresia privileeg).

töönduse raamatupidaja (“Gewerblicher Buchhalter”) kooskõlas 1994. aasta Äriseadustikuga (Gewerbeordnung von 1994);

eraettevõtjast raamatupidaja (“Selbständiger Buchhalter”) kooskõlas 1999. aasta föderaalseadusega avalike audiitorite kohta (Bundesgesetz über die Wirtschaftstreuhandberufe von 1999).

Poolas:

põhitaseme sõidukikontrollikeskuses mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv diagnostik (“diagnosta przeprowadzający badania techniczne w stacji kontroli pojazdów o podstawowym zakresie badań”),

kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust mootorsõidukite valdkonnas, kolme aasta pikkust töökogemust sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, 51 tunni pikkust põhikursust sõiduki tehnoseisundi kontrollimisest ja erialaeksami sooritamist.

piirkondlikus sõidukikontrollikeskuses mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv diagnostik (“diagnosta przeprowadzający badania techniczne pojazdu w okręgowej stacji kontroli pojazdów”),

kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust mootorsõidukite valdkonnas, nelja aasta pikkust töökogemust sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, 51 tunni pikkust põhikursust sõidukite tehnoseisundi kontrollimisest ja erialaeksami sooritamist.

sõidukikontrollikeskuses mootorsõiduki tehnoseisundit kontrolliv diagnostik (“diagnosta wykonujący badania techniczne pojazdów w stacji kontroli pojazdów”),

kelle koolitus hõlmab:

i)

kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust mootorsõidukite valdkonnas ning tõendatud nelja aasta pikkust praktikat sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, või

ii)

kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast tehnilist kutsekeskharidust muus valdkonnas kui mootorsõidukid ning tõendatud kaheksa aasta pikkust praktikat sõidukite teenindusjaamas või autoremonditöökojas, kokku 113 tunni pikkust täielikku koolitust koos põhi- ja erialase väljaõppega, mille iga etapp lõppeb eksamiga.

Diagnostikute täieliku väljaõppe pikkus tundides ja erikoolituse üldine ulatus on määratud eraldi kindlaks infrastruktuuriministri 28. novembri 2002. aasta määrusega diagnostikuid käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta (Dz.U. z 2002, nr 208, pos. 1769).

rongidispetšer (“dyżurny ruchu”),

kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja nelja-aastast kutsekeskharidust spetsialiseerumisega raudteetranspordile, samuti 45 päeva pikkust kursust, mis valmistab ette rongidispetšeri tööks, ning kvalifikatsioonieksami sooritamist, või kelle koolitus hõlmab kaheksa-aastast põhiharidust ja viieaastast kutsekeskharidust spetsialiseerumisega raudteetranspordile, samuti 63 päeva pikkust kursust, mis valmistab ette rongidispetšeri tööks, ning kvalifikatsioonieksami sooritamist.

5.   Ühendkuningriigi koolitused, mis on akrediteeritud kui riiklikku kutsekvalifikatsiooni (National Vocational Qualifications) või Šoti kutsekvalifikatsiooni (Scottish Vocational Qualifications) andev koolitus:

Järgmiste kutsealade koolitus:

tunnustatud veterinaarmeditsiiniõde (listed veterinary nurse),

kaevanduse elektriinsener (mine electrical engineer),

kaevanduse mehaanikainsener (mine mechanical engineer),

hambaterapeut (dental therapist),

hambahügieeni töötaja (dental hygienist),

optik (dispensing optician),

kaevandusassistent (mine deputy),

pankrotihaldur (insolvency practitioner)

litsenseeritud kinnisvarajurist (licensed conveyancer),

kauba- ja reisilaevade esimene tüürimees — piiranguteta (first mate - freight/passenger ships — unrestricted),

kauba- ja reisilaevade teine tüürimees — piiranguteta (second mate - freight/passenger ships — unrestricted),

kauba- ja reisilaevade kolmas tüürimees — piiranguteta (third mate - freight/passenger ships unrestricted),

kauba- ja reisilaevade tekiohvitser — piiranguteta (deck officer - freight/passenger ships — unrestricted),

kauba- ja reisilaevade insener-ohvitser — piiranguteta äritegevuspiirkond (engineer officer - freight/passenger ships - unlimited trading area),

sertifitseeritud tehnikaalaselt pädev jäätmemajanduse töötaja (certified technically competent person in waste management),

millega antakse kvalifikatsioon, mis on akrediteeritud Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsioonina (National Vocational Qualifications - NVQ) või mis on Šotimaal akrediteeritud Šoti kutsekvalifikatsioonina (Scottish Vocational Qualifications) ja mis vastab Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsiooni raamistiku (National Framework of Vocational Qualifications) tasemetele 3 ja 4.

Tasemed määratletakse järgmiselt:

3. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades, ja millest enamik on keerulised ja mitterutiinsed. Oluline on vastutusala ja autonoomia ning sageli nõutakse teiste inimeste kontrollimist või juhtimist.

4. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega keerulistel, tehnilistel või ametialastel tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades ja olulise isikliku vastutuse ning autonoomia astmega. Vastutakse teiste inimeste töö eest ja sageli tegeletakse ressurside suunamisega.


(1)  1. juunist 1994 kehtib kutsenimetuse “Krankengymnast(in)” asemel kutsenimetus “Physiotherapeut(in)”. Kutsealal töötavad isikud, kes on kvalifikatsiooni omandanud enne nimetatud kuupäeva, võivad soovi korral varasemat kutsenimetust “Krankengymnast(in)” siiski edasi kanda.


III LISA

Artikli 13 lõike 2 kolmandas lõigus nimetatud reguleeritud haridus ja koolitus

Ühendkuningriigis:

Reguleeritud koolitus, millega antakse kvalifikatsioon, mis on akrediteeritud Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsioonina (National Vocational Qualifications - NVQ) või mis on Šotimaal akrediteeritud Šoti kutsekvalifikatsioonina (Scottish Vocational Qualifications) ja mis vastab Ühendkuningriigi riikliku kutsekvalifikatsioonisüsteemi (National Framework of Vocational Qualifications) tasemetele 3 ja 4.

Tasemed määratletakse järgmiselt:

3. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades ja millest enamik on keerulised ja mitteruniinsed. Oluline on vastutusala ja autonoomia ning sageli nõutakse teiste inimeste kontrollimist või juhtimist.

4. tase: pädevus erinevatel laia tegevusulatusega keerulistel, tehnilistel või ametialastel tööaladel, mida teostatakse erinevates olukordades ja olulise isikliku vastutuse ning autonoomia astmega. Vastutatakse teiste inimeste töö eest ja sageli tegeletakse ressurside suunamisega.

Saksamaal:

Järgmised reguleeritud koolitused:

koolitused, mis valmistavad ette töötamiseks järgmistel ametikohtadel: tehniline assistent (technische(r) Assistent(in)), äriassistent (kaufmännische(r) Assistent(in)), sotsiaalvaldkonna ametikohad (soziale Berufe) ja riikliku tunnistusega hingamis- ja kõnekunsti õpetaja (staatlich geprüfte(r) Atem-, Sprech- und Stimmlehrer(in)), mille kestus on vähemalt 13 aastat, mis nõuavad keskhariduse edukat (mittlerer Bildungsabschluβ) omandamist ja sisaldavad:

i)

spetsialiseeritud õppeasutuses (Fachschule) vähemalt kolmeaastast (1) eksamiga lõppevat kutsealast koolitust, mida täiendab vajaduse korral ühe- või kaheaastane eksamiga lõppev spetsiaalne kursus, või

ii)

spetsialiseeritud õppeasutuses (Fachschule) vähemalt kahe ja poole aastast eksamiga lõppevat koolitust, mida täiendab vähemalt kuuekuuline töökogemus või kutsepraktika heakskiidetud asutuses, või

iii)

spetsialiseeritud õppeasutuses (Fachschule) vähemalt kaheaastast eksamiga lõppevat koolitust, mida täiendab vähemalt üheaastane töökogemus või kutsepraktika heakskiidetud asutuses.

Järgmiste kutsealade reguleeritud koolitus: riikliku tunnistusega tehnik (staatlich geprüfte(r) Techniker(in)), ärimajanduse ametikohad (Betriebswirt(in)), disainer (Gestalter(in)) ja perenõustaja (Familiepfleger(in)); koolitus kestab vähemalt 16 aastat, hõlmates vähemalt üheksa-aastast kohustuslikku põhiharidust või samaväärse õppe ja koolituse edukat läbimist ja vähemalt kolmeaastase õppe edukat läbimist kutseõppeasutuses (Berufsschule), mis sisaldab vähemalt kaheaastase töökogemuse kõrval vähemalt kaheaastast täisajaga või asjakohase kestusega osalise ajaga kutseõpet.

Reguleeritud koolitus ja reguleeritud ametialane väljaõpe, mille kestus on vähemalt 15 aastat ja mille eeltingimuseks on üldjuhul vähemalt üheksa-aastase kohustusliku põhiharidusõppe ja üldjuhul kolmeaastase kutseõppe edukas läbimine, sealhulgas üldjuhul vähemalt kaheaastane (enamikul juhtudel kolmeaastane) tööalane kogemus ja eksam ametialase koolituse raames. Eksamiks ettevalmistus hõlmab koolituskursust, mis sisaldab ka töökogemust (vähemalt 1 000 tunni ulatuses) või töös osalemist täisajaga (vähemalt ühe aasta jooksul).

Saksamaa ametiasutused saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate koolituste loetelu.

Madalmaades:

Reguleeritud koolitus, mille kogukestus on vähemalt 15 aastat ja mille eeltingimuseks on vähemalt kaheksa-aastane kohustuslik põhiharidus ja nelja-aastane kesktaseme üldkeskharidus (MAVO) või ettevalmistav kutseharidus (VBO) või kõrgtaseme üldkeskharidus, mille puhul nõutakse kolme- või nelja-aastase kesktaseme kutsealase koolituse (MBO) läbimist ja eksami sooritamist.

Reguleeritud koolitus, mille kogukestus on vähemalt 16 aastat ja mille eeltingimuseks on vähemalt kaheksa-aastane kohustuslik algharidus ja vähemalt nelja-aastane ettevalmistavat kutseharidust (VBO) või kõrgema astme üldkeskharidust andev õpe, mille puhul nõutakse vähemalt nelja-aastast kutsealast koolitust väljaõppesüsteemis, mis sisaldab vähemalt ühel päeval nädalas teoreetilist õpet kolledžis ja teistel päevadel praktilist väljaõpet praktilises koolituskeskuses või ettevõttes ja mis lõpeb teise või kolmanda taseme eksamiga.

Madalmaade ametiasutused saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate koolituste loetelu.

Austrias:

õpe kõrgemates kutseõppeasutustes (Berufsbildende Höhere Schulen) ja kõrgemates põllumajandus- ja metsandusõppeasutustes (Höhere Land- und Forstwirtschaftliche Lehranstalten), sealhulgas eri liiki õppeasutustes (einschliesslich der Sonderformen), mille ülesehitus ja tase on kindlaks määratud õigus- ja haldusnormidega.

Nimetatud õppe kogukestus on vähemalt 13 aastat ja see sisaldab viieaastast kutseõpet, mis lõpeb eksamiga, mille sooritamine tõendab kutsealast pädevust.

väljaõpe meistrikoolides (Meisterschulen), meistriklassides (Meisterklassen), tööstuslikes meistrikoolides (Werkmeisterschulen) või ehitusoskustööliste koolides (Bauhandwerkerschulen), mille ülesehitus ja tase on kindlaks määratud õigus- ja haldusnormidega.

Nimetatud õppe kogukestus on vähemalt 13 aastat ja see sisaldab üheksa-aastast kohustuslikku põhiharidust, millele järgneb kas kolmeaastane kutseõpe spetsialiseeritud kutseõppeasutuses (Fachschule) või vähemalt kolmeaastane väljaõpe ettevõttes ja sellega paralleelselt kutseõppeasutuses (Berufsschule), mis mõlemad lõpevad eksamiga ja mille täienduseks tuleb läbida vähemalt üheaastane koolitus meistrikoolis (Meisterschule), meistriklassis (Meisterklassen), tööstuslikus meistrikoolis (Werkmeisterschule) või ehitusoskustööliste koolis (Bauhandwerkerschule). Enamikul juhtudel kestab õpe kokku vähemalt 15 aastat ja sisaldab töökogemust, mis nimetatud õppeasutustes läbi viidavale koolitusele eelneb või on osaajaliste koolituste osaks (vähemalt 960 tundi).

Austria ametiasutused saadavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate koolituste loetelu.


(1)  Minimaalset kestust võib lühendada kolme aastani, kui asjaomane isik omab vajalikku ettevalmistust ülikooli astumiseks (Abitur), st on läbinud 13aastase eelneva õppe, või vajalikku ettevalmistust rakenduslikku kõrgkooli astumiseks (Fachhochschulreife), st on läbinud 12aastase eelneva õppe.


IV LISA

Artiklites 17, 18 ja 19 nimetatud töökogemuse kategooriatega seotud kutsealad

Nimekiri I

Põhigrupid, mis on hõlmatud direktiiviga 64/427/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 69/77/EMÜ ning direktiividega 68/366/EMÜ ja 82/489/EMÜ

1   Direktiiv 64/427/EMÜ

Põhigrupp

23

Tekstiili tootmine

232

Villase riide masinkudumine ja töötlemine

233

Puuvillase riide masinkudumine ja töötlemine

234

Siidriide masinkudumine ja töötlemine

235

Linase ja kanepiriide masinkudumine ja töötlemine

236

Muu tekstiilitööstus (džuut, kõvad kiud jne), nööri tootmine

237

Silmkoeliste ja heegeldatud toodete tootmine

238

Tekstiili viimistlus

239

Muude tekstiiltoodete tootmine

Põhigrupp

24

Jalatsite, rõivaste ja vooditarvete tootmine

241

Jalatsite masintootmine (välja arvatud kummi- või puujalatsid)

242

Jalatsite käsitsitootmine ja parandamine

243

Rõivatootmine (välja arvatud karusnahatooted)

244

Madratsite ja vooditarvete tootmine

245

Naha- ja karusnahatoodete tootmine

Põhigrupp

25

Puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel

251

Puidu saagimine ja selle töötlemine

252

Puidust pooltoodete tootmine

253

Puidust ehitusdetailide, kaasa arvatud põrandamaterjali seeriatootmine

254

Puittaara tootmine

255

Muude puittoodete tootmine, välja arvatud mööbel

259

Õlg-, kork-, punumismaterjalist, vitstest ja rotangpalmist toodete ning harjade tootmine

Põhigrupp

26

260 Puitmööbli tootmine

Põhigrupp

27

Paberi ja pabertoodete tootmine

271

Paberimassi, paberi- ja papitootmine

272

Paberi ja papi töötlemine ning paberimassist toodete tootmine

Põhigrupp

28

280 Trükindus, kirjastamine ja nendega seotud tööstusharud

Põhigrupp

29

Nahatööstus

291

Naha parkimine ja töötlemine

292

Nahktoodete tootmine

ex põhigrupp

30

Kummi- ja plasttoodete, keemilistest kiududest toodete ja tärklisetoodete tootmine

301

Kummi ja asbesti töötlemine

302

Plastmaterjali töötlemine

303

Keemiliste kiudude tootmine

ex põhigrupp

31

Keemiatööstus

311

Põhikemikaalide tootmine ja töötlemine

312

Keemiatoodete tootmine eelkõige tööstuslikuks ja põllumajanduslikuks otstarbeks (kaasa arvatud ISIC nomenklatuuri gruppi 312 kuuluv taimsete või loomsete rasvade ja õlide tootmine tööstuslikuks kasutamiseks)

313

Keemiatoodete tootmine kodus ja kontoris kasutamiseks (välja arvatud ISIC ex gruppi 319 kuuluv meditsiini- ja farmaatsiatoodete tootmine)

Põhigrupp

32

320 Naftatööstus

Põhigrupp

33

Mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

331

Ehituskeraamika tootmine

332

Klaasi ja klaastoodete tootmine

333

Keraamiliste, kaasa arvatud tulekindlate toodete tootmine

334

Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine

335

Betoonist, tsemendist ja kipsist konstruktsioonimaterjalide tootmine

339

Kivitöötlus ja muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

Põhigrupp

34

Mustmetallide ja värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine

341

Raua- ja terasetööstus (ESTÜ asutamislepingu tähenduses, sealhulgas terasetehaste juurde kuuluvad koksitehased)

342

Terastorude tootmine

343

Traadi tõmbamine, külmtõmbamine, ribametalli külmvaltsimine, külmvormimine

344

Värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine

345

Mustmetallide ja värviliste metallide valutööstus

Põhigrupp

35

Metallitoodete tootmine, välja arvatud masinad ja transpordivahendid

351

Sepistamine, kuumvormstantsimine ja kuumpressimine

352

Teisene töötlemine ja pinnatöötlus

353

Metallkonstruktsioonid

354

Katelde ja tööstuslike mahutite tootmine

355

Metallist tööriistade, seadmestike ja valmis metalltoodete tootmine (välja arvatud elektriseadmed)

359

Masinaehituse abitegevusalad

Põhigrupp

36

Masinate tootmine, välja arvatud elektriseadmed

361

Põllutöömasinate ja traktorite tootmine

362

Kontorimasinate tootmine

363

Metallitöötlusseadmete ja tööpinkide tootmine ning nende ja muude mootoriga masinate seadmete ja detailide tootmine

364

Tekstiilimasinate ja tarvikute tootmine, õmblusmasinate tootmine

365

Masinate ja seadmete tootmine toiduaine- ja joogitööstuse ning keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tarvis

366

Kaevanduste, raua- ja terasetehaste ning ehitustööstuse seadmete ja rajatiste tootmine; mehaaniliste teisaldusseadmete tootmine

367

Jõuülekandeseadmete tootmine

368

Muude tööstuslike erimasinate tootmine

369

Muude mitteelektriliste masinate ja seadmete tootmine

Põhigrupp

37

Elektrotehnika

371

Elektrijuhtmete ja -kaabli tootmine

372

Mootorite, generaatorite, trafode, jaotusseadmete ja muude elektrienergiaga varustamiseks mõeldud seadmete tootmine

373

Elektriseadmete tootmine otsestel kaubanduslikel eesmärkidel

374

Telekommunikatsiooniseadmete, arvestite, muude mõõteseadmete ja elektromeditsiiniseadmete tootmine

375

Elektronseadmete, raadiovastuvõtjate ja telerite ning heliseadmete tootmine

376

Elektriliste kodumasinate tootmine

377

Lampide ja valgustite ja tootmine

378

Patareide ja akude tootmine

379

Elektriseadmete parandus, montaaž ja paigaldamine

ex põhigrupp

38

Transpordivahendite tootmine

383

Mootorsõidukite ja nende osade tootmine

384

Mootorsõidukite, mootorrataste ja jalgrataste parandus

385

Mootorrataste, jalgrataste ja nende osade tootmine

389

Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine

Põhigrupp

39

Muud tootmisharud

391

Mõõteriistade, täppis- ja kontrollinstrumentide tootmine

392

Meditsiini- ja kirurgiainstrumentide ja -seadmete ning ortopeediliste abivahendite tootmine (välja arvatud ortopeedilised jalatsid)

393

Fotograafia- ja optikaseadmete tootmine

394

Kellade tootmine ja parandus

395

Juveel- ja väärismetalltoodete tootmine

396

Muusikariistade tootmine ja parandus

397

Mängude, mänguasjade ja spordivarustuse tootmine

399

Muud tootmisharud

Põhigrupp

40

Ehitus

400

Üldehitus; lammutustööd

401

Elamute ja muude hoonete ehitus

402

Tsiviilehitus; tee-ehitus, silla-, raudtee- jmt ehitus

403

Paigaldustööd

404

Viimistlus

2   Direktiiv 68/366/EMÜ

Põhigrupp

20A

200 Loomsete ja taimsete rasvade ja õlide tootmine

20B

Toiduainetööstus (välja arvatud joogitööstus)

201

Tapmine, liha töötlemine ja säilitamine

202

Piima ja piimatoodete tootmine

203

Puu- ja köögivilja konserveerimine ja säilitamine

204

Kala ja muude mereandide konserveerimine ja säilitamine

205

Jahu ja tangainete tootmine

206

Pagaritoodete, kaasa arvatud kuivikute ja küpsiste tootmine

207

Suhkrutootmine

208

Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine

209

Muude toiduainete tootmine

Põhigrupp

21

Joogitööstus

211

Etüülalkoholi tootmine kääritamise teel, pärmi ja kangete alkohoolsete jookide tootmine

212

Veini ja muude linnasteta kääritatud jookide tootmine

213

Õlle- ja linnasetootmine

214

Karastusjookide ja gaseeritud vee tootmine

ex 30

Kummitoodete, plastmaterjalide, tehis- ja sünteeskiudude ja tärklisetoodete tootmine

304

Tärklisetoodete tootmine

3   Direktiiv 82/489/EMÜ

ex 855

Juuksuriteenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused

Nimekiri II

Direktiivide 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ ja 82/470/EMÜ põhigrupid

1   Direktiiv 75/368/EMÜ (artikli 5 lõikes 1 loetletud tegevusalad)

ex 04

Kalapüük

043

Kalapüük sisevetel

ex 38

Transpordivahendite tootmine

381

Laevaehitus ja -remont

382

Raudteeseadmete tootmine

386

Õhusõidukite (kaasa arvatud kosmosetehnika) tootmine

ex 71

Transpordiga seotud tegevusalad ja muud tegevusalad kui transport, mis kuuluvad järgmiste gruppide alla:

ex 711

Magamis- ja restoranvaguniteenused; raudteeveeremi hooldus remondidepoos; vagunite puhastus

ex 712

Linna- ja linnalähiliinide ning kaugliinide reisijateveo veeremi hooldus

ex 713

Muu reisijate maismaaveo transpordivahendite (nagu näiteks autod, bussid ja taksod) hooldus

ex 714

Maanteetranspordi abirajatiste (nagu näiteks teed, tunnelid ja sillad, kaubahoidlad, autoparklad ning bussi- ja trammidepood) käigushoidmine ja hooldus

ex 716

Siseveetranspordiga seotud tegevusalad (nagu näiteks veeteede, sadamate ja muude siseveetranspordirajatiste käigushoidmine ja hooldus; puksiiri- ja lootsiteenused sadamates, poide paigaldamine, laevade lastimine ja lossimine ja muud samalaadsed tegevusalad nagu päästetööd, pukseerimine ja paadikuuride käigushoidmine)

73

Side: postiteenused ja telekommunikatsioon

ex 85

Isikuteenused

854

Pesumajad ja pesumajateenused, keemiline puhastus ja värvimine

ex 856

Fotostuudiod: portree- ja reklaamfoto, välja arvatud fotoreporterid

ex 859

Mujal liigitamata isikuteenused (hoonete või üksnes eluruumide hooldus ja koristamine)

2   Direktiiv 75/369/EMÜ (Artikkel 6, kui tegevusala käsitatakse tööstusliku või käsitöönduslikuna)

Järgmine reisimisega seotud tegevus:

a)

kaupade ostmine ja müümine:

millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612)

kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel;

b)

selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.

3   Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõiked 1 ja 3)

Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:

igasuguse eesmärgiga reisiteenuste (transport, toitlustamine, majutus, ekskursioonid jne) korraldamine, müügiks pakkumine või müümine otse või vahendaja kaudu, üksikult või paketina (artikli 2 lõike B punkt a)

tegutsemine vahendajana eri transpordiliikide töövõtjate ja kauba lähetajate või vastuvõtjate vahel ning tegutsemine sellega seotud tegevusaladel:

aa)

tööandja nimel transpordi töövõtjatega lepingute sõlmimine;

bb)

tööandjale kõige kasulikuma transpordiliigi, -ettevõtte ja marsruudi valimine;

cc)

transpordi tehniliste aspektide korraldamine (nt transportimiseks nõutav pakkimine); mitmesugused transpordiga seotud toimingud (nt jää varumine külmutusvagunite jaoks);

dd)

transpordiga seotud formaalsused (nagu saatekirjade koostamine); saadetiste kokku panemine ja jagamine;

ee)

transpordi eri etappide koordineerimine, korraldades transiiti, ümbersuunamist, ümberlaadimist ja muid toiminguid kaubajaamas;

ff)

kauba lähetajatele ja vastuvõtjatele lasti ja vedajate ning transpordivahendite tagamine:

transpordikulude hindamine ja aruannete kontrollimine

teatavate ajutiste või alaliste meetmete võtmine reederi või meretranspordiettevõtte nimel (koos sadamavaldajatega, laevavarustajatega jne).

[Artikli 2 lõike A punktides a, b ja d loetletud tegevusalad].

Nimekiri III

Direktiivid 64/222/EMÜ, 68/364/EMÜ, 68/368/EMÜ, 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ, 70/523/EMÜ ja 82/470/EMÜ

1   Direktiiv 64/222/EMÜ

1.

Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana hulgimüügi valdkonnas, v.a meditsiini- ja farmaatsiatoodete, toksiliste toodete ja patogeenide ning kivisöe hulgimüük (ex grupp 611).

2.

Kutseline tegutsemine vahendajana, kellele üks või mitu isikut on andnud volitused ja juhised läbirääkimiste pidamiseks või äritehingute sõlmimiseks nende isikute nimel.

3.

Kutseline tegutsemine vahendajana, kellel alaliselt selline kohustus puudub, kuid kes viib kokku inimesi, kes soovivad omavahel otselepinguid sõlmida, või kes korraldab nendevahelisi äritehinguid või abistab neid äritehingute sõlmimisel.

4.

Kutseline tegutsemine vahendajana, kes sõlmib äritehinguid enda nimel teise isiku eest.

5.

Kutseline tegutsemine vahendajana, kes korraldab teise isiku eest hulgimüüki enampakkumise teel.

6.

Kutseline tegutsemine vahendajana, kes kogub tellimusi väljaspool äriruume (lävemüük).

7.

Vahendajana kutseliste teenuste osutamine ühe või mitme kaubandus-, tööstus- või käsitööndusettevõtte teenistuses olles.

2   Direktiiv 68/364/EMÜ

ex ISIC grupp 612: Jaemüük

Välistatud tegevusalad:

012

Põllutöömasinate rendileandmine

640

Kinnisvara, kinnisvara rendileandmine

713

Sõiduautode, sõidukite ja hobuste rendileandmine

718

Raudteevagunite rendileandmine

839

Masinate rendileandmine äriühingutele

841

Kinopiletite broneerimine ja filmide laenutamine

842

Teatripiletite broneerimine ja teatrivarustuse laenutamine

843

Paatide, jalgrataste ja õnne- või osavusmängude mänguautomaatide rendileandmine

853

Möbleeritud tubade rendileandmine

854

Majapidamispesu laenutamine

859

Rõivaste laenutamine

3   Direktiiv 68/368/EMÜ

ISIC ex põhigrupp 85

1.

Restoranid, kohvikud, baarid ning muud söögi- ja joogikohad (ISIC grupp 852).

2.

Hotellid, külalistemajad, kämpingud ja muud majutuskohad (ISIC grupp 853).

4   Direktiiv 75/368/EMÜ (artikkel 7)

ex 62

Pangad ja muud finantsasutused

ex 620

Patendi- ja litsentsiettevõtted

ex 71

Transport

ex 713

Reisijate maanteevedu, välja arvatud reisijatevedu mootorsõidukitega

ex 719

Vedelate süsivesinike ja muude vedelate keemiatoodete transportimine torujuhtme kaudu

ex 82

Sotsiaal- ja kultuuriteenused

827

Raamatukogud, muuseumid, botaanika- ja loomaaiad

ex 84

Puhketeenused

843

Mujal liigitamata puhketeenused:

sport (spordiväljakud, spordivõistluste korraldamine jne), välja arvatud spordiinstruktorite tegevus

mängud (võidusõiduhobuste tallid, mänguväljakud, võidusõidurajad jne)

muud puhketeenused (tsirkused, lõbustuspargid ja muu meelelahutus)

ex 85

Isikuteenused

ex 851

Koduteenused

ex 855

Ilusalongid ja maniküürijate teenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused

ex 859

Mujal liigitamata isikuteenused (välja arvatud spordi- ja ravimassöörid ning mägigiidid) jagatuna järgmistesse rühmadesse:

desinfitseerimine ja kahjuritõrje

rõivaste ja hoiuruumide laenutamine

tutvumisteenistus ja samalaadsed teenused

astroloogia, ennustamine ja samalaadsed teenused

sanitaarteenused ja nendega seotud tegevus

matuseteenused ja kalmistute hooldus

kullerid ja tõlk-giidid

5   Direktiiv 75/369/EMÜ (artikkel 5)

Järgmine reisimisega seotud tegevus:

a)

kaupade ostmine ja müümine:

millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612)

kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel;

b)

selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.

6   Direktiiv 70/523/EMÜ

Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana kivisöe hulgimüügi valdkonnas ja vahendajana kivisöekaubanduses (ex grupp 6112, ISIC nomenklatuur)

7   Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõige 2)

[Artikli 2 lõike A punktides c ja e, lõike B punktis b ning lõigetes C ja D loetletud tegevusalad]

Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:

raudteevagunite rendileandmine reisijate- või kaubaveoks

tegutsemine vahendajana laevade müümisel, ostmisel või rentimisel

emigrantide transpordi korraldamine, sellega seoses läbirääkimiste pidamine ja lepingute sõlmimine

ladudes, mööbliladudes, külmhoidlates, silohoidlates jne kas tollikontrolli all või mitte ladustatud esemete või kaupade vastuvõtmine ladustaja nimel

ladustatud eseme või kaupade kohta ladustajale kättesaamistõendi andmine

müüki ootavate või turule viidavate või turult toodavatele loomadele tarandike, söödajahu ja müügimärgistuse tagamine

mootorsõidukite ülevaatuse või tehnilise kontrolli teostamine

kaupade mõõtmine, kaalumine ja kalibreerimine.


V LISA

Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel

V.1.   ARST

5.1.1.   Üldarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/ Belgien

Diploma van arts/Diplôme de docteur en médecine

Les universités/De universiteiten

Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française/De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap

 

20. detsember 1976

Česká republika

Diplom o ukončení studia ve studijním programu všeobecné lékařství (doktor medicíny, MUDr.)

Lékářská fakulta univerzity v České republice

Vysvědčení o státní rigorózní zkoušce

1. mai 2004

Danmark

Bevis for bestået lægevidenskabelig embedseksamen

Medicinsk universitetsfakultet

Autorisation som læge, udstedt af Sundhedsstyrelsen og

Tilladelse til selvstændigt virke som læge (dokumentation for gennemført praktisk uddannelse), udstedt af Sundhedsstyrelsen

20. detsember 1976

Deutschland

Zeugnis über die Ärztliche Prüfung

Zeugnis über die Ärztliche Staatsprüfung und Zeugnis über die Vorbereitungszeit als Medizinalassistent, soweit diese nach den deutschen Rechtsvorschriften noch für den Abschluss der ärztlichen Ausbildung vorgesehen war

Zuständige Behörden

 

20. detsember 1976

Eesti

Diplom arstiteaduse õppekava läbimise kohta

Tartu Ülikool

 

1. mai 2004

Ελλάς

Πτυχίo Iατρικής

Iατρική Σχoλή Παvεπιστημίoυ,

Σχoλή Επιστημώv Υγείας, Τμήμα Iατρικής Παvεπιστημίoυ

 

1. jaanuar 1981

España

Título de Licenciado en Medicina y Cirugía

Ministerio de Educación y Cultura

El rector de una Universidad

 

1. jaanuar 1986

France

Diplôme d'Etat de docteur en médecine

Universités

 

20. detsember 1976

Ireland

Primary qualification

Competent examining body

Certificate of experience

20. detsember 1976

Italia

Diploma di laurea in medicina e chirurgia

Università

Diploma di abilitazione all'esercizio della medicina e chirurgia

20. detsember 1976

Κύπρος

Πιστοποιητικό Εγγραφής Ιατρού

Ιατρικό Συμβούλιο

 

1. mai 2004

Latvija

ārsta diploms

Universitātes tipa augstskola

 

1. mai 2004

Lietuva

Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą gydytojo kvalifikaciją

Universitetas

Internatūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą medicinos gydytojo profesinę kvalifikaciją

1. mai 2004

Luxembourg

Diplôme d'Etat de docteur en médecine, chirurgie et accouchements,

Jury d'examen d'Etat

Certificat de stage

20. detsember 1976

Magyarország

Általános orvos oklevél (doctor medicinae univer- sae, röv.: dr. med. univ.)

Egyetem

 

1. mai 2004

Malta

Lawrja ta' Tabib tal-Medi- ċina u l-Kirurġija

Universita’ ta' Malta

Ċertifikat ta' reġistrazzjoni maħruġ mill-Kunsill Mediku

1. mai 2004

Nederland

Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd artsexamen

Faculteit Geneeskunde

 

20 .detsember 1976

Österreich

1.

Urkunde über die Verleihung des akademischen Grades Doktor der gesamten Heilkunde (bzw. Doctor medicinae universae, Dr.med.univ.)

1.

Medizinische Fakultät einer Universität

 

1. jaanuar 1994

2.

Diplom über die spezifische Ausbildung zum Arzt für Allgemeinmedizin bzw. Facharztdiplom

2.

Österreichische Ärztekammer

Polska

Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku lekarskim z tytułem “lekarza”

1.

Akademia Medyczna

2.

Uniwersytet Medyczny

3.

Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego

Lekarski Egzamin Państwowy

1. mai 2004

Portugal

Carta de Curso de licenciatura em medicina

Universidades

Diploma comprovativo da conclusão do internato geral emitido pelo Ministério da Saúde

1. jaanuar 1986

Slovenija

Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov “doktor medicine/doktorica medicine”

Univerza

 

1. mai 2004

Slovensko

Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu “doktor medicíny” (“MUDr.”)

Vysoká škola

 

1. mai 2004

Suomi/ Finland

Lääketieteen lisensiaatin tutkinto/Medicine licentiatexamen

Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet

Kuopion yliopisto

Oulun yliopisto

Tampereen yliopisto

Turun yliopisto

Todistus lääkärin perusterveydenhuollon lisäkoulutuksesta/Examenbevis om tilläggsutbildning för läkare inom primärvården

1. jaanuar 1994

Sverige

Läkarexamen

Universitet

Bevis om praktisk utbildning som utfärdas av Socialstyrelsen

1. jaanuar 1994

United Kingdom

Primary qualification

Competent examining body

Certificate of experience

20. detsember 1976

5.1.2.   Eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/ Belgien

Bijzondere beroepstitel van geneesheer-specialist/Titre professionnel particulier de médecin spécialiste

Minister bevoegd voor Volksgezondheid/Ministre de la Santé publique

20. detsember 1976

Česká republika

Diplom o specializaci

Ministerstvo zdravotnictví

1. mai 2004

Danmark

Bevis for tilladelse til at betegne sig som speciallæge

Sundhedsstyrelsen

20. detsember 1976

Deutschland

Fachärztliche Anerkennung

Landesärztekammer

20. detsember 1976

Eesti

Residentuuri lõputunnistus eriarstiabi erialal

Tartu Ülikool

1. mai 2004

Ελλάς

Τίτλoς Iατρικής Ειδικότητας

1.

Νoμαρχιακή Αυτoδιoίκηση

1. jaanuar 1981

2.

Νoμαρχία

España

Título de Especialista

Ministerio de Educación y Cultura

1. jaanuar 1986

France

1.

Certificat d'études spéciales de médecine

1.

Universités

20. detsember 1976

2.

Attestation de médecin spécialiste qualifié

2.

Conseil de l'Ordre des médecins

3.

Certificat d'études spéciales de médecine

3.

Universités

4.

Diplôme d'études spécialisées ou spécialisation complémentaire qualifiante de médecine

4.

Universités

Ireland

Certificate of Specialist doctor

Competent authority

20. detsember 1976

Italia

Diploma di medico specialista

Università

20. detsember 1976

Κύπρος

Πιστοποιητικό Αναγνώρισης Ειδικότητας

Ιατρικό Συμβούλιο

1. mai 2004

Latvija

“Sertifikāts”—kompetentu iestāžu izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu specialitātē

Latvijas Ārstu biedrība

Latvijas Ārstniecības personu profesionālo organizāciju savienība

1. mai 2004

Lietuva

Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo specialisto profesinę kvalifikaciją

Universitetas

1. mai 2004

Luxembourg

Certificat de médecin spécialiste

Ministre de la Santé publique

20. detsember 1976

Magyarország

Szakorvosi bizonyítvány

Az Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium illetékes testülete

1. mai 2004

Malta

Ċertifikat ta' Speċjalista Mediku

Kumitat ta' Approvazzjoni dwar Speċjalisti

1. mai 2004

Nederland

Bewijs van inschrijving in een Specialistenregister

Medisch Specialisten Registratie Commissie (MSRC) van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst

Sociaal-Geneeskundigen Registratie Commissie van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst

20. detsember 1976

Österreich

Facharztdiplom

Österreichische Ärztekammer

1. jaanuar 1994

Polska

Dyplom uzyskania tytułu specjalisty

Centrum Egzaminów Medycznych

1. mai 2004

Portugal

1.

Grau de assistente

1.

Ministério da Saúde