Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32005H0698

Komisjoni soovitus, 19. september 2005, raamatupidamise lahususe ja kuluarvestussüsteemide kohta vastavalt elektroonilist sidet reguleerivale raamistikule (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 266, 11.10.2005, p. 64–69 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2005/698/oj

11.10.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 266/64


KOMISJONI SOOVITUS,

19. september 2005,

raamatupidamise lahususe ja kuluarvestussüsteemide kohta vastavalt elektroonilist sidet reguleerivale raamistikule

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/698/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,

pärast konsulteerimist sidekomiteega,

ning arvestades järgmist:

(1)

Elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku teatavad sätted nõuavad vajalike ja asjakohaste kuluarvestusmehhanismide rakendamist, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/19/EÜ (elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv)) (2) artiklid 9, 11 ja 13 ning I lisaga seoses artikli 6 lõige 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ (universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv)) (3) artikkel 17, artikli 18 lõige 1 ja VII lisa punkt 2 ning direktiivi 2002/21/EÜ artikkel 13.

(2)

Operaatorite suhtes, kelle puhul vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 16 tehtud turuanalüüsi tulemusel on kindlaks määratud, et nad omavad asjakohasel turul märkimisväärset turujõudu (edaspidi “teavitatud operaatorid”), võib muu hulgas kehtestada eraldi aruannete ettevalmistamise ja/või kuluarvestussüsteemi rakendamise kohustuse. Selliste kohustuste rakendamise eesmärk on muuta operaatoritevahelised tehingud läbipaistvamaks ja/või määrata kindlaks osutatud teenuste tegelikud kulud. Lisaks sellele võivad riikide reguleerivad asutused kasutada teavitatud operaatorite puhul raamatupidamise lahusust ja kuluarvestussüsteemide rakendamist lisaks teiste regulatiivsete meetmete kohaldamisele (nt läbipaistvus, mittediskrimineerimine, kulupõhisus).

(3)

Käesolev soovitus ajakohastab komisjoni 8. aprilli 1998. aasta soovitust 98/332/EÜ vastastikuse sidumise kohta liberaliseeritud telekommunikatsiooniturul (2. osa: raamatupidamise lahusus ja kuluarvestus) (4) pärast elektroonilist sidet reguleeriva raamistiku (25. juuli 2003) kohaldamist. Käesolev läbivaatamine on vajalik, kuna 2002. aasta reguleeriv raamistik tõi kaasa mõned olulised muudatused 1998. aasta reguleerivate õigusaktide raamistikku, nagu raamistiku laiendatud kohaldamisala, teistsugune lähenemine eelkohustustele, kuluarvestust ja raamatupidamise lahusust käsitlevate erisätete teistsugune kohaldamisala ning tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtte kohaldamine.

(4)

Käesoleva soovituse üldisteks eesmärkideks on edendada ühtsete raamatupidamispõhimõtete ja -meetodite kohaldamist Euroopa Liidu tasandil, kusjuures võetakse arvesse riigi reguleerivate asutuste kogemusi kuluarvestuse ja raamatupidamise lahususe valdkonnas; parandada raamatupidamissüsteemide, meetodite, läbitöötatud andmete, kontrolli- ja aruandlusprotsesside läbipaistvust kõikide osapoolte huvides.

(5)

Operaatorid võivad tegutseda turgudel, kus nad on määratletud märkimisväärset turujõudu omavatena, ning samuti konkureerivatel turgudel, kus nad ei ole selliselt määratletud. Oma reguleerimisülesannete täitmiseks võib riigi reguleeriv asutus vajada teavet turgude kohta, kus operaatorid ei oma märkimisväärset turujõudu. Kui raamatupidamise lahususe kohustus on ette nähtud teavitatud operaatori puhul, kes omab märkimisväärset turujõudu ühel või mitmel turul, võib raamatupidamise lahususe kohustus hõlmata turgusid, kus operaator ei oma märkimisväärset turujõudu, nt selleks, et tagada andmete sidusus.

(6)

Kõik kohustuslikud kuluarvestuse või raamatupidamise lahususe meetodid, mida kasutatakse eelkõige hinnakontrolli käsitlevate otsuste alusena, tuleks täpselt määratleda viisil, mis soodustab tõhusat investeerimist ja tuvastab võimalikku konkurentsivastast käitumist, eriti liiga väikesi hinnavahesid, ning need peaksid vastama riigi reguleeriva asutuse üldistele eesmärkidele, mis on sätestatud direktiivi 2002/21/EÜ artiklis 8.

(7)

Uue või läbivaadatud kuluarvestusmetoodika rakendamine võib näidata, et reguleeritud maksude ja/või hinnamehhanismide praegune tase on teataval moel ebasobiv või valesti määratud. Kui riigi reguleeriv asutus peab parandusmeetmeid vajalikuks, siis tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta kaubandus- ja majanduskeskkonda, et minimeerida riski ja määramatust asjakohastel turgudel. Selliste meetmete hulka võib näiteks kuuluda hindade korrigeerimise jaotamine mõistliku ajavahemiku peale.

(8)

Tulevikku suunatud lähenemist kasutava raamatupidamissüsteemi (näiteks pikaajalise täiendkulu meetodi) rakendamisel, mis ei põhine mitte ajaloolistel, vaid jooksevhindadel, nt kui varad hinnatakse ümber, tuginedes kaasaegse samaväärse, kõige tõhusama saadaoleva tehnoloogia abil ehitatud infrastruktuuri kasutamise maksumusele, võib riigi reguleerivatel asutustel olla vajalik kohandada kuluarvestusmetoodika parameetreid, et saavutada kõnealuseid eesmärke. Võimaluse korral tuleks ette näha altpoolt ülespoole ja ülaltpoolt allapoole lähenemiste koordineeritud kasutamine. Raamatupidamissüsteemid peaksid põhinema tegelikel kuludel, nagu näiteks tegevuspõhine kuluarvestus.

(9)

Kui jooksevhindades kuluarvestust (CCA) kohaldatakse võrgu varadele, nagu kliendiliin, mida loetakse lühema aja lõikes vähem paljundatavaks, siis nõuab kuluarvestusmetoodika järjekindel kohaldamine parameetrite (nagu kapitalikulud, andmed amortisatsiooni kohta, lisatasud, ajas muutuvad komponendid) vastavat kohandamist riigi reguleerivate asutuste poolt.

(10)

Kui kuluarvestussüsteemi rakendamine sätestatakse vastavalt direktiivi 2002/19/EÜ artikli 13 lõikele 4, tuleks eeskirjad kulude paigutuse kohta esitada piisava üksikasjalikkusega, tegemaks selgeks võrgukomponentide ja -teenustega seotud kulude ja tasude vahelised suhted, samas tuleb ühtlasi ette näha alus, mille põhjal aruannetes eraldatakse otseselt ja kaudselt omistatavad kulud.

(11)

Käesolevas soovituses pakutakse suuniseid selle kohta, kuidas rakendada kuluarvestust ja raamatupidamise lahusust vastavalt uuele, 2002. aasta reguleerivale raamistikule. Soovituses 98/322/EÜ antakse suunised kuluarvestuse ja raamatupidamise lahususe rakendamiseks vastavalt 1998. aasta raamistikule. 1998. aasta soovitust kohaldatakse jätkuvalt olukordades, kus liikmesriigid ei ole viinud lõpule olemasolevate kuluarvestust ja raamatupidamise lahusust käsitlevate kohustuste läbivaatamist vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 16.

(12)

Kui liikmesriigid rakendavad finantsülekandeid sisaldavat kompensatsioonimehhanismi, nõutakse universaalteenuse direktiivi IV lisa B osas nende ülekannete tegemist objektiivselt, läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja proportsionaalselt. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kõik universaalteenuse osutamise kohustuste eest saadud kompensatsioonid nõuetekohaselt esitada raamatupidamise lahususe süsteemides.

(13)

Seoses universaalteenuse osutamise kohustuse rahastamisega ei piira käesolev soovitus komisjoni 25. juuni 1980. aasta direktiivi 80/723/EMÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta. (5)

(14)

Käesoleva soovituse põhimõtete kohaldamine ei piira liikmesriikide ja äriühingute kohustust täita ühenduse konkurentsieeskirju.

(15)

Komisjoni 16. mai 2002. aasta soovituses 2002/590/EÜ “Diplomeeritud audiitorite sõltumatus ELs: aluspõhimõtete kogum diplomeeritud audiitorite sõltumatuse kohta” (6) kehtestatakse usaldusväärne raamistik, mille taustal saab audiitorite sõltumatust vajaduse korral testida.

(16)

Euroopa reguleerivate organite töörühm (ERG) (7) on esitanud hinnangu muudatuse kohta komisjoni 1998. aasta soovituses raamatupidamise lahususe ja kuluarvestuse kohta, mis sisaldab üksikasjalikku lisa kuluarvestuse ja raamatupidamise lahususe aspektidest,

SOOVITAB JÄRGMIST:

1.

Käesolev soovitus käsitleb raamatupidamise lahususe ja kuluarvestussüsteemide rakendamist operaatorite poolt, kelle nende riigi reguleerivad asutused on vastavalt direktiivi 2002/21/EÜ artiklile 16 tehtud turuanalüüsile määratlenud asjakohastel turgudel märkimisväärset turujõudu omavana. Selliste kohustustega operaatoreid nimetatakse edaspidi “teavitatud operaatoriteks”.

Kuluarvestussüsteemi rakendamise kohustuse kehtestamise eesmärk on tagada õiglaste, objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide järgimine teavitatud operaatorite poolt summade eraldamisel teenuste jaoks olukordades, mil nende suhtes kohaldatakse hinnakontrollidee või kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustusi.

Raamatupidamise lahusust puudutava kohustuse sätestamise eesmärk on pakkuda üksikasjalikumat teavet, kui seda on teavitatud operaatori seadusjärgsetest raamatupidamisaruannetest saadav teave, et võimalikult täpselt peegeldada teavitatud operaatori ettevõtte osade tulemuslikkust, just nagu need oleksid toiminud eraldi ettevõtetena, ning vertikaalselt integreeritud ettevõtete puhul vältida diskrimineerimist nende endi tegevuse kasuks ning vältida ebaõiglast ristsubsideerimist.

2.

Riigi reguleerivatel asutustel soovitatakse nõuda teavitatud operaatoritelt tegevuskulude, kasutatud kapitali ja tulude eristust tasemel, mis vastaks siseriiklike või ühenduse õigusaktidega sätestatud proportsionaalsuse, läbipaistvuse ja reguleerivatele eesmärkidele.

Soovitatav on, et kulude paigutus, kasutatud kapital ja tulud oleksid vastavuses tegelike kulude põhimõttega (nagu tegevuspõhine kuluarvestus, “ABC”).

Teavitatud operaatorite kuluarvestus- ja raamatupidamise lahususe süsteemid peavad võimaldama anda reguleerivat finantsteavet, et näidata reguleerivate kohustuste täielikku täitmist. Seda võimalust soovitatakse mõõta asjakohasuse, usaldusväärsuse, võrreldavuse ja olulisuse kvalitatiivsete kriteeriumide põhjal.

Riigi reguleerivatel asutustel soovitatakse veenduda kuluarvestus- ja raamatupidamise lahususe süsteemide adekvaatsuses ja tulemuslikkuses; võib korraldada nende süsteemide avaliku arutelu.

3.

Riigi reguleerivatel asutustel soovitatakse kuluarvestussüsteemide aspektide ja näitajate hindamisel läbi vaadata teavitatud operaatori kuluarvestussüsteemi suutlikkus analüüsida ja esitada andmeid kulude kohta reguleerivaid eesmärke toetaval viisil. Eelkõige peaks teavitatud operaatori kuluarvestussüsteem võimaldama otseste kulude (8) ja kaudsete kulude (9) eristamist.

Riigi reguleerivatel asutustel soovitatakse pärast jooksevhindadel põhineva kuluarvestussüsteemi kohta otsuse vastuvõtmist esitada teavitatud operaatoritele uue jooksevhindadel põhineva kuluarvestussüsteemi rakendamiseks kindlad tähtajad ja baasaasta.

Tulemusliku operaatori võrgu varade hindamine tulevikku suunatud või jooksva väärtuse põhjal, so samaväärsete operaatorite kulude arvutlus juhuks, kui turg pakuks elavat konkurentsi, on jooksevhindades kuluarvestuse (CCA) metoodika oluline element. See eeldab, et tegevuskuludes sisalduvad amortisatsioonikulud arvestatakse kaasaegsete samaväärsete varade väärtuse põhjal kõnealusel ajal. Sellest tulenevalt peavad aruanded kasutatud kapitali kohta samuti põhinema jooksevhindadel. Vajalik võib olla muude kulude korrigeerimine, et kajastada vara ostukulusid kõnealusel ajal ning selle tegevuskulude alust. Võrgu varade hindamist tulevikku suunatud või jooksva väärtuse põhjal võib vajaduse korral täiendada kuluarvestusmetoodika kasutamisega, nt pikaajalise täiendkulu meetod (LRIC).

Riigi reguleerivatel asutustel soovitatakse võtta nõuetekohaselt arvesse jooksevhindades kuluarvestuse rakendamisel tekkida võivaid hinna- ja konkurentsiküsimusi, nagu näiteks kliendiliini komplektist eraldamise korral.

Riigi reguleerivatel asutustel soovitatakse võtta nõuetekohaselt arvesse finantsteabe täiendavaid korrigeerimisi kasutegurite suhtes, eelkõige kasutades andmeid kulude kohta hinnakujunduse muutmisel, kuna kuluarvestussüsteemide kasutamine (isegi CCA kohaldamine) ei pruugi täielikult kajastada otstarbekalt tehtud või asjakohaseid kulutusi. (10) Kasutegurid võivad koosneda hinnangutest teistsugusele võrgu topoloogiale ja arhitektuurile, amortisatsioonitehnikatele, võrgu juures kasutatavale või plaanitavale tehnoloogiale.

4.

Teavitatud operaatoritel, kes peavad aru andma raamatupidamise lahususe kohta, soovitatakse esitada iga reguleeritava aruandva majandusüksuse kohta kasumiaruanne ja aruanne kasutatud kapitali kohta (asjakohaste turgude ja teenuste põhjal). Turgude ja teenuste vahelised ülekandekulud või ostud tuleb esitada selgelt ja piisava üksikasjalikkusega, et põhjendada vastavust mittediskrimineerimiskohustusega. Need aruandluskohustused raamatupidamise lahususe kohta võivad ette näha teabe ettevalmistamist ja avaldamist turgude kohta, kus operaator ei oma märkimisväärset turujõudu.

Ühtsuse ja andmete sidususe huvides soovitatakse need reguleeritavate raamatupidamiste finantsaruanded konsolideerida kogu ettevõtte kasumiaruandeks ja aruandeks kasutatud kapitali kohta. Samuti on nõutav eraldi reguleeritava raamatupidamisaruandluse ühitamine operaatori seadusjärgse raamatupidamisaruandlusega. Nende aruannete kohta peaks sõltumatu audiitor andma oma hinnangu või nende suhtes peaks riigi reguleeriv asutus läbi viima finantsauditi (sõltuvalt sobiva kvalifikatsiooniga personali kättesaadavusest).

5.

Riigi reguleerivatel asutustel soovitatakse teha teavitatud operaatoritelt saadud asjakohane, piisavalt üksikasjalik raamatupidamisteave huvitatud isikutele kättesaadavaks. Antud teabe üksikasjalikkus peaks tagama põhjendamatu diskrimineerimise puudumise osutatavate ettevõttesiseste ja -väliste teenuste vahel ning võimaldama kindlaks teha teenuste keskmise hinna ning meetodi, mille abil kulud on arvestatud. Neil eesmärkidel teabe andmisel peaksid riigi reguleerivad asutused nõuetekohaselt hoidma ärisaladust.

Selles suhtes suurendab piisavalt üksikasjalike, näiteks võrgukomponentide keskmist hinda näitavate kuluaruannete avaldamine teavitatud operaatori poolt läbipaistvust ning tõstab usaldusväärsust konkurentide poolt, kinnitades, et puuduvad konkurentsivastased ristsubsiidiumid. Seda loetakse eriti oluliseks hulgimüügiteenuste puhul. Rakendussuunised aruandlusnõuete ja teabe avaldamise kohta on sätestatud lisas.

6.

Vastavalt universaalteenuse direktiivi artiklile 8 võidakse universaalteenuse osutajatena määrata teatavad ettevõtjad ning vastavalt universaalteenuse direktiivi artiklile 17 võidakse nende suhtes kohaldada jaemüügitariifide reguleerivat kontrolli. Nende liikmesriikide puhul, kes kasutavad skeeme universaalteenuse kohustuse rahastamiseks, soovitatakse kõik määratud ettevõtja(te) poolt kompensatsioonimehhanismi osana saadavad toetused identifitseerida raamatupidamise lahususe süsteemis.

7.

Käesolevad raamatupidamissuunised käsitlevad reguleerivat aruandlust ning need ei ole ette nähtud asendama ühtki liikmesriigis nõutavat seadusjärgset finantsaruandlust.

8.

Käesolev soovitus vaadatakse läbi hiljemalt kolm aastat pärast selle kohaldamise kuupäeva.

9.

Käesolev soovitus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. september 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Viviane REDING


(1)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

(2)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 7.

(3)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 51.

(4)  EÜT L 141, 13.5.1998, lk 6.

(5)  EÜT L 195, 29.7.1980, lk 35. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2000/52/EÜ (ELT L 193, 29.7.2000, lk 75).

(6)  EÜT L 191, 19.7.2002, lk 22.

(7)  Euroopa reguleerivate organite töörühm (ERG) asutati otsusega 2002/627/EÜ (EÜT L 200, 30.7.2002, lk 38), muudetud otsusega 2004/641/EÜ (ELT L 293, 16.9.2004, lk 30).

(8)  Otsesed kulud on kulud, mis täielikult ja ühemõtteliselt kantakse teatavate tegevuste katteks.

(9)  Kaudsed kulud on kulud, mis nõuavad jaotamist, kasutades õiglast ja objektiivset omistamismetoodikat.

(10)  Mõned varad võivad nõuded ületada või võib võrguarhitektuur olla allpool optimaalset taset. Altpoolt ülespoole majandus-/insenertehnilise mudeli rakendamine aitab saada teavet ebatõhusate ja tarbetult kantud kulude kohta, mis tuleks kõrvaldada.


LISA

SUUNISED ARUANDLUSNÕUETE JA TEABE AVALDAMISE KOHTA

Käesolevas lisas kirjeldatakse korrapärase aruandluse raamistikku, avaldamise küsimusi ja nõuetele vastavuse tõendit.

Vastavalt soovituse punktis 2 soovitatud põhimõtetele peavad kuluarvestuse ja raamatupidamise lahususe süsteemid andma finantsteavet sellise üksikasjalikkusega, mis näitab vastavust mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetega, adekvaatselt määratledes ja omistades tulusid, kulusid, kasutatud kapitali ja operaatori poolt läbi viidud mitmesuguste tegevuste mahte. Selline raamatupidamisteave tuleks riigi reguleerivale asutusele viivitamata kättesaadavaks teha.

Reguleeritava raamatupidamisaruandluse hea esitamine tagab selle, et raamatupidamisaruannete oluline teave edastatakse selgelt ja tõhusalt ning seda tehakse nii lihtsalt ja konkreetselt kui võimalik. Teabe esitamine raamatupidamisaruannetes hõlmab teatavat üldistamist ja kokkuvõtmist. Kui see protsess viiakse läbi korralikult, on tulemuseks ulatuslikum teave, kuna selline esitamine täidab mitmesuguseid reguleerivaid eesmärke, näiteks tõestades, et tasud on kulupõhised või et puudub põhjendamatu diskrimineerimine.

Raamatupidamisaruanded hõlmavad tõendavaid lisasid ja täiendavaid andmikke, mis raamatupidamisaruandeid avardavad ja selgitavad. Nii raamatupidamisaruanded kui ka tõendavad lisad moodustavad ühtse terviku.

Reguleeritavat raamatupidamisteavet kasutavad riigi reguleerivad asutused ja teised isikud, keda võivad mõjutada kõnealusel teabel põhinevad reguleerivad otsused, näiteks konkurendid, investorid ja tarbijad. Selles kontekstis võib teabe avaldamine aidata kaasa avatud ja konkurentsi pakkuvale turule ning samuti suurendada reguleeritava raamatupidamissüsteemi usaldusväärsust.

Täielikku avaldamist võivad siiski piirata ärisaladust käsitlevad siseriiklikud ja ühenduse eeskirjad. Seetõttu soovitatakse riigi reguleerivatel asutustel pärast operaatorite arvamuse ärakuulamist määratleda, missugust teavet tuleb käsitada konfidentsiaalsena ning ei või kättesaadavaks teha.

1.   Teabe ettevalmistamine ja avaldamine

Ette valmistada ja avaldada tuleks järgmine finantsteave (võttes arvesse konfidentsiaalsust ja siseriiklikke õigusakte) asjakohase turu/teenuse kohta:

Kasumiaruanded,

aruanne kasutatud kapitali kohta (üksikasjalik arvutusmetoodika ja kasutatud parameetrite väärtused),

konsolideerimine ja ühitamine seadusjärgse raamatupidamisaruandluse või kuluarvutlusteabe muu allikaga,

kuluarvutlusmetoodika kirjeldus, sealhulgas viide kulubaasile ja standarditele, paigutamise ja hindamise metoodika, kaudsete kulude kindlaksmääramine ja käsitlemine,

mittediskrimineerimist käsitlevad lisad (üksikasjalikud ülekandekulud),

audiitori hinnang (kui seda nõuab riigi reguleeriv asutus),

arvestuspõhimõtete ja reguleerivate raamatupidamispõhimõtete kirjeldus,

tõend ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele vastavuse kohta,

vajaduse korral muud täiendavad andmikud.

Aruandevormid, mis võivad järgida seadusjärgset raamatupidamise standardmudelit, tuleks riigi reguleeriva asutuse poolt pärast operaatoritega konsulteerimist eelnevalt kindlaks määrata. Tõendit ühenduse ja siseriiklikele eeskirjadele vastavuse kohta, audiitori hinnangut ning raamatupidamis- ja arvestuspõhimõtete, kasutatud metoodikate ja protseduuride, nimelt kulude paigutuse metoodika kirjeldust ei saa lugeda konfidentsiaalseks. Ilma et see piiraks siseriiklike ja ühenduse ärisaladust käsitlevate õigusaktide kohaldamist, tuleks auditi tulemused teha üldsusele kättesaadavaks.

2.   Nõuetele vastavuse tõend

Iga-aastane nõuetele vastavuse tõend peab sisaldama vähemalt järgmist:

audiitori järeldused,

kõik kindlakstehtud rikkumised,

audiitori soovitused (koos vastavate tagajärgedega),

järgitava kontrollmetoodika täielik kirjeldus ning

mõned finants- ja raamatupidamisalased koondandmed (näiteks jooksevhindades kuluarvestuse korrektsioonid, omistamismetoodika põhjal tehtud peamised oletused, eraldatud kulude tase ning mudeli detailsuse aste).

Nõuetele vastavuse tõendi ja auditi tulemuste avaldamine peab toimuma huvitatud isikutele kergesti ligipääsetavas vormis, näiteks paberkandjal või elektroonilisel kujul, või operaatori või riigi reguleeriva asutuse veebilehel.

3.   Aruandeperiood

Reguleeritava raamatupidamisaruandluse avaldamine peaks toimuma kord aastas ning võimalikult kiiresti pärast aruandeaasta lõppu. Vastavustõendi avaldamine peaks toimuma hiljemalt kahe kuu jooksul pärast reguleeriva auditi lõppu või mitte hiljem kui praeguses, reguleerivates kohustustes sätestatud praktikas.


Top